Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Avaliku teenistuse eriregulatsioonid

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Pensionide eriregulatsioonid

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Päästeteenistuse seadus

Vastu võetud 31.01.2008
RT I 2008, 8, 57
jõustumine 01.03.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab päästeteenistuse korralduse ja päästeteenistujate õigusliku seisundi.

  (2) Päästeametnikele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Päästetöötajatele laienevad töölepingu seadus ja teised töösuhteid reguleerivad seadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 2.   Päästeteenistus

  (1) Päästeteenistus käesoleva seaduse mõistes on töötamine päästeteenistujana päästeasutuses.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Päästeteenistus on ka teenistus päästeteenistuja ametikohal sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala õppe struktuuriüksuses (edaspidi Päästekolledž).

  (3) Päästeteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 3.   Päästeteenistujad

  (1) Päästeteenistuja on isik, kes on võetud tööle päästeasutusse päästeseaduses sätestatud ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks või tegemiseks.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]

  (2) Päästeteenistuja on ka Päästekolledži juht, juhi asetäitja ja õppejõud.

§ 4.   Päästeteenistujate liigid ja teenistuskohad
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (1) Päästeteenistujad on:
  1) päästeametnikud;
  2) päästetöötajad.

  (2) Päästeametnik on:
  1) päästeasutuse koosseisus päästeseaduses sätestatud ülesannete juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks ettenähtud ametikohale nimetatud isik;
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010]
  2) Päästekolledži päästeeriala õppetööd korraldava struktuuriüksuse juht, struktuuriüksuse juhi asetäitja ning päästeeriala õppejõud ja õpetajad.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

  (3) Päästetöötaja on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduses sätestatud ülesannete tegemiseks ettenähtud töökohale töölepingu alusel võetud töötaja.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (5) Päästeametniku ametikoht on päästeasutuse või sisekaitselise rakenduskõrgkooli koosseisus ettenähtud ametikoht.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (6) Päästetöötaja töökoht on päästeasutuse koosseisus ettenähtud töökoht.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 5.   Päästeteenistujate ametinimetused

  (1) Päästeametnike ametinimetused on:
  1) päästepeadirektor;
  2) päästedirektor;
  3) päästepealik;
  4) päästepeaspetsialist;
  5) päästejuhtivspetsialist;
  6) päästevanemspetsialist;
  7) päästespetsialist.

  (2) Päästetöötaja ametinimetus on päästja.

  (3) Päästeteenistujate teenistuskohtadele vastavad ametinimetused päästeasutuses kehtestab päästeasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Päästekolledži teenistuskohtade vastavuse päästeteenistujate ametinimetustele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 6.   Päästekolledži üliõpilane ja õpilane

  (1) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli pääste erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandava õpilase või rakenduskõrgharidust omandava üliõpilase, kes ei ole päästeteenistuses, võib võtta õppepraktika läbimise ajaks päästeteenistusse päästeteenistujana. Õppepraktika läbimise ajal ei laiene päästeteenistujale käesoleva seaduse §-s 11 sätestatu.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilastele ja õpilastele makstakse stipendiumi.

  (3) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (4) Päästekolledžisse täiskoormusega õppesse õppima suunatud päästeteenistujale võib õppetöös osalemise eest maksta riigieelarvelistest vahenditest teenistussuhtest tulenevat palka päästeasutuse juhi määratud ulatuses ja korras.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (5) Teenistussuhtest tuleneva õppetöös osalemise eest palga maksmiseks sõlmitakse haldusleping, milles määratakse päästeteenistuja kohustus töötada pärast õppimise lõppu päästeasutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

2. peatükk PÄÄSTETEENISTUSSE VÕTMINE 

§ 7.   Päästeteenistusse võtmise üldised nõuded

  (1) Päästeametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (1¹) Päästeametniku võib päästeteenistusse võtta konkursita.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Päästetöötajana võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega isiku, kes vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele ja valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

  (3¹) [Kehtetu - RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Päästeteenistuja haridus, füüsiline ettevalmistus ja tervis peavad võimaldama tal täita päästeteenistuja teenistus- või tööülesandeid.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (6) Päästeteenistuja füüsilise ettevalmistuse nõuetes võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada vanuse alusel erisusi, kui see on kooskõlas võrdse kohtlemise seaduse § 9 lõikega 2.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (7) Päästeasutuse juht võib kooskõlas võrdse kohtlemise seaduse § 9 lõikega 2 väljastada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kutsesobivuse nõuetele mittevastavale päästetöötajale ajutise eriloa teenistuse jätkamiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud korras.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 7¹.   Erinõuded päästeteenistusse võtmisel

  (1) Päästeteenistusse päästeametniku ametikohale, kus ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate delikaatsetele isikuandmetele, ei võeta isikut:
  1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
  2) keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
  4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta;
  5) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
  6) keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses sätestatud korruptiivse teo tunnused;
  7) [kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  8) [kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  9) kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohtade loetelu kehtestab päästeasutuse juht käskkirjaga.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 7².   Andmete kogumise erinõuded päästeteenistusse võtmisel

  (1) Päästeteenistusse päästeametniku ametikohale, mille ametiülesannete hulka kuulub töö andmekoguga, mille vastutav töötleja on Siseministeerium või Politsei- ja Piirivalveamet, või demineerimistöö tegemine või kus isikul on juurdepääs päästeteenistujate delikaatsetele isikuandmetele, kandideeriv isik esitab päästeasutusele isikuankeedi. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Päästeasutus võib ankeedis küsida lisaks sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud päästeametniku ametikohale kandideeriva isiku isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2¹) Päästeasutusel on päästeteenistuja teenistusse võtmisel õigus küsida päästeteenistuja laste, vanemate, abikaasa, temaga abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase või perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olevate isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile päästeteenistuse seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Päästeasutuse juhil, kuhu isik teenistusse kandideerib, või tema volitatud isikul on õigus isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks:
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega teenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
  2) vestelda isikuankeedis märgitud isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
  3) kontrollida, kas isikuankeedis märgitud isikut on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, kas isik on kandnud vabadusekaotuslikku karistust või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;
  4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib päästeteenistuse erialale kutseõppesse või rakenduskõrgharidusõppesse või päästeametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. Nimetatud isiku päästeteenistusse sobivuse otsustamiseks kogub isikuandmeid päästeasutus.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 7³.   Päästeametniku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine

  (1) Demineerimistööga seotud päästeametnik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisiobjektile päästeametniku jäetud jälgede välistamise eesmärgil.

  (2) Loetelu ametikohtadest, millel teeniv päästeametnik daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga.

  (3) Päästeametnikult daktüloskopeerimisel saadud andmed kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse DNA-registrisse.

  (4) Päästeametniku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel päästeametniku päästeteenistusest vabastamisest arvates. Päästeamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest päästeametniku andmed riiklikest registritest kustutada.

  (5) Käesoleva paragrahvi alusel päästeametniku daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete riiklikule sõrmejälgede registrile ja DNA-proovide riiklikule DNA-registrile edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 8.   Päästeteenistuja teenistusse võtmise erisused

  (1) Päästeasutuse juhi nimetab viieks aastaks ametisse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

  (2) Päästeasutuse juhi asetäitja nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister vastava päästeasutuse juhi ettepanekul.

  (3) Päästeameti päästekeskuse juhi nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister Päästeameti peadirektori ettepanekul.

  (4) Päästekolledži direktori võtab teenistusse valdkonna eest vastutav minister Sisekaitseakadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Päästeameti peadirektori arvamuse.

§ 8¹.   Teenistuse korraldamise pädevus

  (1) Päästeasutuse päästeteenistuja teenistust korraldab, sealhulgas võtab ta teenistusse ja vabastab teenistusest, sõlmib temaga töölepingu ja lõpetab selle või ütleb selle üles, peatab tema avaliku võimu teostamise õiguse või võimaldab töötajal kasutada oma õigust keelduda töö tegemisest, annab loa, kui seadus sätestab teenistusse võtmise õigust omava isiku loa nõude, ja viib päästeametniku ühelt ametikohalt üle teisele päästeasutuse juht või päästeasutuse põhimääruses sätestatud isik.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ning päästeasutuse töö korraldamiseks võib päästeasutuse juht või päästeasutuse põhimääruses sätestatud isik anda käskkirja.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 9.   Päästeteenistuja hindamine

  (1) Päästeteenistuja töötulemuste, läbitud täienduskoolituse tulemuslikkuse ja kutsesobivuse nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Hindamistulemuste põhjal teenistuskohale mittevastava päästeteenistuja võib üle viia madalamale teenistuskohale või teenistusest vabastada.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 10.   Päästeteenistuja vanne ja vande andmine

  (1) Esimest korda päästeteenistusse astudes annab päästeteenistuja valdkonna eest vastutavale ministrile, päästeasutuse juhile või tema volitatud päästeametnikule päästeteenistuja vande:
«Asudes päästeteenistujate ridadesse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ja juhinduda alati oma käitumises kehtivatest seadustest; kohustun hoidma mulle teadmiseks usaldatud riigi- ja ametisaladusi, ei kuritarvita mulle antud võimu ega inimeste usaldust, austan organisatsiooni põhiväärtusi, jään alati ausaks ning täidan kohusetundlikult teenistuskohustusi.»
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Päästekolledži üliõpilane ja õpilane annavad päästeteenistuja vande enne esimest õppepraktikat.

  (3) Päästeteenistuja vande andmine toimub pidulikult päästeasutuse lipu juures.

  (4) Päästeteenistuja vannet andev päästeteenistuja loeb ette päästeteenistuja vande ja kirjutab alla päästeteenistuja vande tekstile.

  (5) Päästeteenistuja allakirjutatud vande teksti hoitakse päästeteenistuja isikutoimikus.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (6) Päästeteenistuja vannet ei anna isikud, kes on enne päästeteenistusse asumist riigiteenistuses olles ametivande andnud.

§ 10¹.   Päästeametniku nimetamine ja määramine muule ametikohale valitsusasutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis

  (1) Päästeametniku avaliku võimu teostamise õiguse võib tema nõusolekul peatada seoses nimetamisega tähtaegselt teenistusse muule erialast ettevalmistust eeldavale ametikohale või määramisega vastavale ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Päästeametniku nimetab teises valitsusasutuses või määrab rahvusvahelises organisatsioonis ametikohale kuni kolmeks järjestikuseks aastaks selles asutuses või organisatsioonis sellekohast õigust omav isik. Päästeametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni kolme aasta võrra.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel vabastatakse päästeametnik teenistusest teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ning nimetatakse samale või teisele sama astme ametikohale, kus ta töötas enne teise asutusse või organisatsiooni tööle asumist.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (4) Päästeametnikule, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatatud seoses nimetamisega ametikohale teises valitsusasutuses või määramisega ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, maksab päästeasutus või teine valitsusasutus tema soovil palka tema viimase päästeametniku ametikoha järgi.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 10².   Päästeteenistuja ametikohale nimetamine ja tööle määramine sisekaitselises rakenduskõrgkoolis

  (1) Päästeteenistuja võib tema nõusolekul nimetada või määrata tähtajaliselt sisekaitselise rakenduskõrgkooli ametikohale, kui selleks on andnud nõusoleku päästeteenistuja ning päästeasutuse ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli sellekohast õigust omav isik.

  (2) Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis tähtajaliselt teenistuses olev päästeteenistuja jätkab tähtaja möödumisel päästeteenistust ameti- või töökohal, kus ta oli teenistuses enne sisekaitselises rakenduskõrgkoolis ametikohale nimetamist, või vähemalt samaväärsel ameti- või töökohal, ning talle tagatakse senised teenistustingimused.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 10³.   Päästeteenistusest vabastamine asjaolude tõttu, mis välistaksid päästeteenistuja teenistusse võtmise

  Päästeteenistuja vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 7¹ lõike 1 punktidest 1, 2, 4–6 ja 9.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 10⁴.   Päästeteenistuja vabastamine terviseseisundi tõttu

  Päästeteenistuja võib teenistusest vabastada, kui tema terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 7 lõike 4 alusel sätestatule.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

3. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA PALK JA SOTSIAALSED TAGATISED 
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 11.   Päästeteenistujate töö tasustamine

  (1) Päästeteenistuja palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning seaduses sätestatud ja seaduse alusel makstavatest lisatasudest.

  (2) Põhipalk on päästeteenistuja teenistuskohale vastav päästeteenistujale määratud palgamäärast tulenev rahasumma. Palgamäär on kindel summa või summade vahemik.

  (3) Muutuvpalk on päästeteenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana seaduses ettenähtud juhtudel.

  (4) Palgamäärade kehtestamisel võetakse arvesse päästeteenistuja kvalifikatsiooninõudeid, teenistus- või töötingimuste erisusi, piirkondlikkust ja muid töö eripära iseloomustavaid näitajaid.

  (5) Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ning päästeteenistujatele muutuvpalga ja lisatasude maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 12.   Päästeteenistujate palgaastmed
[Kehtetu - RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

§ 13.   Päästeteenistuse staaž

  (1) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse päästeteenistuja teenistuskohal töötamise aeg.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse samuti:
  1) töötamise aeg päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Väike-Maarja Päästekoolis alates 1994. aasta 24. aprillist;
  2) töötamise aeg tuletõrjetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses alates 1991. aasta 5. veebruarist kuni 1994. aasta 23. aprillini;
  3) töötamise aeg päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andval päästeala ametikohal Siseministeeriumis või tema haldusala asutustes kuni 1991. aasta 4. veebruarini;
  4) politseiteenistuse ja piirivalveteenistuse staaž, mis on arvestatud politsei- või piirivalveteenistuse seaduse alusel kuni 2010. aasta 1. jaanuarini;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  4¹) töötamise aeg politseiametnikuna politsei ja piirivalve seaduse alusel alates 2010. aasta 1. jaanuarist;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
  5) töötamise aeg sõjaväestatud päästeüksustes;
  6) töötamise aeg sõjaväestatud ja kutselise tuletõrje malevates ja üksustes ning linnade, rajoonide ja vabariikliku tsiviilkaitse staapides;
  7) töötamise aeg riikliku tuletõrjejärelevalve kohalikes struktuuriüksustes;
  8) töötamise aeg tuletõrjeühingus A-komando autojuhina, tuletõrjujana, tuletõrjuja-autojuhina, vahtkonna vanemana, komando pealikuna;
  9) Päästeameti või päästeasutuse poolt saadetud isiku töötamise aeg teiste riikide päästeasutustes ja riikidevahelistes päästeorganisatsioonides, samuti eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil viibitud aeg;
[RT I, 04.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
  10) päästeerialal õppimise aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, Väike-Maarja Päästekoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses, Väike-Maarja Õppekeskuse Riigi Päästekoolis ning teiste riikide tuletõrje- ja päästeala õppeasutustes;
  11) Kaitseväes aja- või tegevteenistuses või Eestis asendusteenistuses viibitud aeg;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
  12) töötamine Siseministeeriumis, kui sellele eelnes ja järgnes töötamine päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, samuti töötamine Siseministeeriumis valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud päästealast ettevalmistust nõudval ametikohal.

§ 14.   Hüvitis päästeteenistuja hukkumise, surma ja töövõimetuse korral teenistuskohustuste täitmise tõttu

  (1) Asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud päästeteenistuja lastele, vanematele, lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset hüvitist kokku hukkunu kümne aasta palga ulatuses.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Kui päästeteenistuja hukkub lõikes 1 sätestatud asjaoludel, katab riik riikliku matusetoetuse seaduse §-s 3 sätestatud matuse korraldamise kulud.

  (2¹) Päästeteenistujal on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või füüsilised isikud.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2²) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud hüvitist saama õigustatud isikute määramise korra määrusega.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (3) Asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud päästeteenistujale maksab riik hüvitist, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tuvastatud töövõime kaotuse ulatusest järgmiselt (edaspidi hüvitise maksimummäär):
  1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa päästeteenistusest vabastamist, – tema kuni ühe aasta palga ulatuses;
  2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa päästeteenistusest vabastamise, – tema kuni kahe aasta palga ulatuses;
  3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema kuni seitsme aasta palga ulatuses.

  (4) Lõikes 3 toodud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõimetuse kestusest.

  (5) Hüvitist ei maksta kokku rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise maksimummäärast.

  (6) Kui isiku töövõime kaotuse ulatus muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast lõikes 3 toodud hüvitise määrast, võttes arvesse juba välja makstud hüvitist.

  (7) Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas ulatuses, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat isikult tagasi ei nõuta.

  (8) Isikule, kellele seoses püsiva töövõime kaotuse vähenemisega enam hüvitist ei makstud, kuid kelle püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisi otsuse alusel suureneb, ei tohi makstava hüvitise aeg koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, kokku olla pikem tema hüvitise maksimummäära arvutamise aluseks olevast ajast.

  (9) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, siis korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka töövõime kaotuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksiga. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksitega alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.

  (10) Päästeteenistuja ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse tema hukkumise või vigastada saamise kuule eelnenud töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk.

  (11) Asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanud või haigestunud päästeteenistuja ravi- ja ravimikulud kannab riik.

  (12) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

  (13) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui päästeteenistuja on hukkumise või vigastuse saamisega seotud teenistuskohustuse täitmisel:
  1) pannud toime süüteo;
  2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;
  3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest;
  4) olnud alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine joobes.

  (14) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil regressiõigus toetusena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku suhtes. Regressinõudeasjades esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.

§ 15.   Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt ja osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate hüvitiste taotlemine ja maksmine

  Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral ettenähtud hüvitiste ja kulude arvutamise, määramise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 16.   Päästeteenistujate terviseuuringud ja vaktsineerimine

  (1) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud kutsesobivusnõuete osaks olevatele tervisenõuetele vastavuse tasuta kontrollimise.

  (2) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele teenistusega seotud tasuta vaktsineerimise päästeasutuse juhi määratud ulatuses ja korras. Päästeteenistujate vaktsineerimine on vabatahtlik.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 17.   Päästeteenistuja ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase vormiriietus

  (1) Päästeteenistujale ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilasele ja õpilase antakse tasuta vormiriietus.

  (2) Vormiriietuse kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab käskkirjaga vastavalt päästeasutuse juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Teised päästealaga seotud isikud ja organisatsioonid võivad vormiriietust kasutada kooskõlastatult päästeasutuse juhiga.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 18.   Päästeteenistuja riiklik vanaduspension

  (1) Päästeteenistujale kindlustatakse riiklik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:
  1) 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral – 10% võrra;
  2) 16–20-aastase päästeteenistuse staaži korral – 20% võrra;
  3) 21–25-aastase päästeteenistuse staaži korral – 25% võrra;
  4) 26–30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 40% võrra;
  5) üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 50% võrra.

  (3) Päästeteenistujale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 113.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensionide suurendamisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud riiklik vanaduspension määratakse ja seda makstakse pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal ning pärast vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse maksmist.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (6) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensioni suurendamisele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (7) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud riiklikku vanaduspensioni koos vanaduspensioni suurendamisega, siis lõpetatakse vanaduspensioni suurenduse maksmine kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurendamise õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus riiklikule pensionile üldistel alustel.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (8) Kohus teatab 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurendamisele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

§ 19.   Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus

  (1) Päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat ja kes ei saa riiklikku pensioni, on õigus kuni kolm aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (2) Vanaduspensioni ootele jäämisest riikliku vanaduspensioni määramiseni maksab päästeasutus päästeteenistujale toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega koos käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Toetust ei maksta töötamisel päästeteenistujana.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2¹) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetusele.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (2²) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetust, siis lõpetatakse toetuse maksmine kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

  (2³) Kohus teatab 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult päästeasutusele asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud päästeteenistuja vanaduspensioni oote toetusele.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toetuse maksmisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

  (4) Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise, arvutamise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

4. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA TÖÖ- JA PUHKEAEG 

§ 20.   Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg ning valveaeg

  (1) Päästeametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse ning päästetöötaja töö- ja puhkeaeg töölepingu seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (2) Päästeteenistuja tööaja arvestusperiood on kuni kuus kuud.

  (3) Päästeametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse riigipühal tehtavale tööle rakendamise tingimusi ning öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa avaliku teenistuse seaduse §-s 36 nimetatud piirangut. Päästetöötajale ei kohaldata töölepingu seaduse öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästetöötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (4) Kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega ja nimetatud kohustus sisaldub tema ametijuhendis (edaspidi valveaeg), siis seda arvestatakse tema põhipalga määramisel. Selle eest päästeteenistujale lisatasu ei maksta ja seda vaba ajaga ei hüvitata.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (5) Kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema põhipalga määramisel (edaspidi erakorraline valveaeg), tuleb päästeteenistujale selle eest maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 põhipalgast, või hüvitada see talle vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 erakorralisest valveajast.
[RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (6) Päästeteenistuja valveaeg on osa puhkeajast. Päästeteenistuja valveaja kestus ei tohi ületada 128 tundi kuus.

  (7) Valveaja, sealhulgas erakorralise valveaja kohaldamisel ei rakendata päästeametnikule avaliku teenistuse seaduse §-s 38 sätestatut ja päästetöötajale töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (8) Päästeametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud ja päästetöötajale töölepingu seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku ja päästetöötaja tervist ja ohutust.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 20¹.   Erakorraline ületunnitöö

  (1) Päästeasutus võib päästeteenistujalt nõuda ilma tema nõusolekuta teenistusülesande täitmist väljaspool tööaega, sealhulgas puhkepäeval ja riigipühal, kui teenistusülesanne tuleneb erakorralisest asjaolust ja see tuleb täita viivitamata (edaspidi erakorraline ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on erakorraline ületunnitöö tööaega ületav teenistusülesannete täitmine arvestusperioodi lõpul.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (2) Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda päästeteenistujalt, kes on rase või kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3) Päästeasutus hüvitab ületunnitöö, makstes päästeteenistujale 1,5-kordset põhipalka või võimaldades päästeteenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 20².   Päästeteenistuja puhkus ja puhkuse katkestamine
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (1) Päästeteenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

  (2) Põhipuhkus ja teised puhkused antakse päästeteenistujale käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras.

  (3) Päästeteenistujale võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi teenistusest vabastamisel rahas ei hüvitata.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

  (5) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise tõttu.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 21.   Päästeteenistuja puhkuse ja puhkeaja katkestamine
[Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 22.   Päästetööd väljaspool väljasõidupiirkonda

  Päästeteenistuja töölerakendamisele ööpäeva ulatuses päästetööde tegemiseks väljaspool temale Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud väljasõidupiirkonda ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 44 ja töölepingu seaduse §-s 21 sätestatut.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

5. peatükk ERGUTAMINE JA DISTSIPLINAARVÕIMU TEOSTAMINE 
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 23.   Ergutused

  (1) Päästeteenistujale kohaldatavad ergutused on:
  1) tänu avaldamine;
  2) rahalise preemia andmine;
  3) kingituse andmine;
  4) autasustamine aukirjaga;
  5) autasustamine päästeteenistuse aumärgiga.

  (2) Päästeteenistuse aumärkide liigid, kirjelduse, andmise ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kooskõlastatult Riigikantseleiga.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ergutusi kohaldatakse ka isikutele, kes ei ole päästeteenistujad.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 24.   Ergutuse kohaldamise alused

  (1) Päästeteenistujale võib ergutust kohaldada:
  1) kauaaegse laitmatu teenistuse või
  2) töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.

  (2) Samal ajal võib kohaldada mitut ergutust.

§ 25.   Ergutuse kohaldamise õigus

  (1) Päästeteenistujale ergutuse kohaldamise õigus on päästeasutuse juhi käskkirjaga volitatud struktuuriüksuse juhil. Käskkirjas määrab päästeasutuse juht struktuuriüksuse juhile antava ergutuse kohaldamise õiguse ulatuse.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Valdkonna eest vastutaval ministril ja päästeasutuse juhil on õigus kohaldada ergutusi kõigile päästeteenistujatele.

  (3) Käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult valdkonna eest vastutaval ministril.

§ 25¹.   Distsiplinaarvõimu teostamise pädevus

  Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatule on päästeametniku, sealhulgas päästeasutuse ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise õigus ja distsiplinaarkaristuse määramise õigus valdkonna eest vastutaval ministril.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Muudatused teistes seadustes 

§ 26. – § 32. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

2. jagu Jõustumine ja kehtivus 

§ 33.   Riikliku vanaduspensioni erisuse kehtivusaeg

  Käesoleva seaduse §-d 18 ja 19 kehtivad 15 aastat alates seaduse jõustumisest ning nimetatud paragrahvide kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension.

§ 33¹.   Päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 3 kohaldamine
[Kehtetu - RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]

§ 33².   Päästeteenistuse seaduse § 20² jõustumine

  Käesoleva seaduse § 20² jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2010, 29, 151 - jõust. 20.06.2010]

§ 33³.   Päästeteenistuse staaži eest antava lisapuhkuse aegumine ja hüvitamine

  Enne 2013. aasta 1. aprilli täitunud päästeteenistuse staaži aasta eest saadaolevad kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta jooksul arvates 2013. aasta 1. aprillist. Aegumine peatub ajaks, kui päästeteenistuja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, samuti kui päästeteenistuja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevad hüvitatakse teenistusest lahkumisel rahas.
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]

§ 34.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. märtsil.