Notarite Koja põhikirja kinnitamine
Vastu võetud 04.06.2003 nr 44
RTL 2003, 71, 1030
jõustumine 21.06.2003
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 03.04.2006 | RTL 2006, 32, 571 | 21.04.2006 |
| 06.06.2013 | RT I, 12.06.2013, 20 | 15.06.2013 |
Määrus kehtestatakse notariaadiseaduse § 43 lõike 2 alusel.
NOTARITE KOJA PÕHIKIRI
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Notarite Koda, liikmed ja asukoht
(1) Notarite Koda on „Notariaadiseaduse” alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.
(2) Notarite Koja koosseisu kuuluvad kõik ametisse nimetatud notarid. Notar saab Notarite Koja liikmeks notari ametisse nimetamise päevast ning tema liikmeksolek lõpeb notari ametikohalt vabastamise päevast.
(3) Notarite Koda tegutseb „Notariaadiseaduse” ja Notarite Koja põhikirja alusel, mille võtab vastu Notarite Koja koosolek ja kinnitab justiitsminister.
(4) Notarite Kojal on Eesti riigivapi kujutisega pitsat.
(5) Notarite Koja asukoht on Tallinn.
§ 2. Notarite Koja põhilised ülesanded
Notarite Koda täidab järgmisi „Notariaadiseaduses” sätestatud ülesandeid:
1) notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise ja väärika käitumise üle valvamine;
2) notarite ametialase praktika ühtlustamine;
3) notarite ja notaribüroode töötajate täienduskoolituse korraldamine;
4) kandidaaditeenistuse korraldamine;
5) osavõtt notarite tegevuse üle järelevalve teostamisest ja notarite kutseeetika nõuete järgimise kontrollimine;
6) digitaalse notariaalarhiivi haldamine ja korraldamine.
§ 3. Notarite Koja ülesannete täitmise viisid
Oma ülesannete täitmiseks on Notarite Kojal õigus:
1) esindada notareid ametiasutuste ning kodu- ja välismaiste institutsioonide juures;
2) anda „Notariaadiseaduse” § 44 lõike 3 kohaselt notaritele siduvaid juhendeid ning koostada soovitusi ametialase praktika ühtlustamiseks;
3) nõuda notaritelt kirjalikke selgitusi nende ametitegevuse suhtes esitatud kaebustes toodud asjaolude kohta, vajadusel teha justiitsministrile ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamiseks;
4) kehtestada notarite kohustuslikke makseid Notarite Kojale;
5) luua Notarite Koja juurde palgalisi ametikohti;
6) eraldada raha Notarite Koja eelarvest notaritele, kelle tulu on notarist mittesõltuvate asjaolude tõttu notariameti pidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks. Raha eraldamise korra määrab Notarite Koja koosolek;
7) omandada ja käsutada kinnis- ja vallasvara, mis on vajalik Notarite Koja ülesannete täitmiseks;
8) viia läbi sisekontrolli notarite poolt kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise ning kutse-eetika nõuete järgimise üle. Sisekontrolli teostamise korra määrab Notarite Koja koosolek;
9) kasutada teisi seaduse ja Notarite Koja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise;
10) vajadusel toetada oma eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid.
§ 4. Notarite Koja organid
Notarite Koja organiteks on Notarite Koja koosolek, eestseisus, revisjonikomisjon ja aukohus.
§ 5. Notarite Koja liikmete õigused ja kohustused
(1) Notarite Koja liikmetel on kõigil võrdsed õigused ja kohustused. Oma õigusi ja kohustusi võivad nad teostada isiklikult või esindaja kaudu.
(2) Notarite Koja liikmetel on õigus ja kohustus kaasa aidata Notarite Koja ülesannete täitmisele.
(3) Notarite Koja liikmed on kohustatud oma ametialases tegevuses juhinduma Eesti Vabariigi õigusaktidest, „Notariaadiseadusest” ja käesolevast põhikirjast ning täitma Notarite Koja juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Samuti on Notarite Koja liikmed kohustatud järgima kutse-eetika norme ja pidama oma ametit ausalt ja väärikalt.
(4) Notarite Koja liikmed on kohustatud tasuma Notarite Koja koosoleku poolt sätestatud suuruses ja korras kohustuslikke makseid.
(5) Notarite Koja liikmetel on õigus nõuda Notarite Koja koosolekult ja eestseisuselt enda ärakuulamist ning saada selgitusi kõigis notariaati puudutavates küsimustes, eriti aga nendes, mis puudutavad otseselt nende isikuga seotud asjaolusid.
(6) Notarite Koja liikmetel on õigus saada teavet Notarite Koja organite poolt vastuvõetud otsuste kohta.
§ 6. Notarite Koja varalised ja rahalised vahendid
Notarite Koja varalised ja rahalised vahendid moodustuvad:
1) Notarite Koja liikmete kohustuslikest ja muudest maksetest;
2) omavahendite kasutamisest ja tegevusest saadud tulust;
3) Notarite Koja kirjastustegevusest laekuvatest rahalistest vahenditest;
4) füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt saadavatest annetustest ja toetustest.
2. peatükk NOTARITE KOJA KOOSOLEK
§ 7. Notarite Koja koosoleku pädevus
(1) Notarite Koja koosolek (edaspidi koosolek) võib oma päevakorda võtta ja otsustada iga Notarite Koja pädevusse kuuluva küsimuse.
(2) Koosoleku ainupädevusse kuulub:
1) põhikirja vastuvõtmine ning selles täienduste ja muudatuste tegemine;
2) eestseisuse ja revisjonikomisjoni valimine ning tagasikutsumine;
3) aastaeelarve kinnitamine;
4) majandusaasta aruande kinnitamine;
5) notarite poolt Notarite Kojale tehtavate kohustuslike maksete suuruse kehtestamine;
6) notarikandidaatide ja asendajate tasustamise küsimuste lahendamine;
7) „Notariaadiseaduses” sätestatud juhtudel notaritele ametipidamiseks siduvate juhendite andmine;
8) aukohtu valimine;
9) audiitori määramine.
(3) Koosolek võib anda eestseisusele õiguse teha mõjuvatel põhjustel Notarite Koja eelarves muudatusi, mis esitatakse järgmisele Notarite Koja koosolekule kinnitamiseks.
§ 8. Koosoleku kokkukutsumine
(1) Korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas iga kalendriaasta esimese kolme kuu jooksul.
(2) Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku:
1) eestseisuse algatusel;
2) justiitsministri ettepanekul;
3) kui seda nõuab vähemalt 1/5 Notarite Koja liikmete üldarvust.
(3) Koosoleku kutsub kokku eestseisus, teatades Notarite Koja liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette.
(4) Koosolekust võtab Notarite Koja liige osa isiklikult või esindaja kaudu, kelleks võib olla teine Notarite Koja liige kirjaliku volikirja alusel.
(5) Notarikandidaatidel ja asendajatel on õigus osaleda koosolekutel, kuid neil ei ole hääleõigust.
(6) Eestseisus võib kutsuda koosolekule külalisi.
(7) Koosoleku avab Notarite Koja esimees või tema puudumisel aseesimees, mõlema puudumisel vanim eestseisuse liige, mille järel valitakse koosoleku juhataja ja protokollija.
§ 9. Koosoleku otsuse vastuvõtmine
(1) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 Notarite Koja liikmete üldarvust.
(2) Igal Notarite Koja liikmel on otsuste vastuvõtmisel ning valimistel õigus esindada kuni kahte Notarite Koja liiget, kui ta esitab sellekohase kirjaliku volikirja koosoleku juhatajale enne hääletamise algust.
(3) Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
(4) Koosoleku otsused, mis on saanud võrdse arvu poolt- ja vastuhääli, loetakse mittevastuvõetuteks, välja arvatud valimiste puhul, mil otsustab võrdse häälte arvu puhul loos.
(5) Notarite Koja liige ei osale hääletamisel juhul, kui otsustamisel on teda ennast puudutav küsimus, välja arvatud valimiste korral.
(6) Koosoleku otsused võetakse reeglina vastu avalikul hääletamisel. Salajane hääletamine toimub:
1) eestseisuse valimisel;
2) kui seda nõuab vähemalt 1/4 koosolekul osalejatest.
(7) Koosoleku otsused protokollitakse ja nendele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Otsuseid motiveeritakse protokollis ainult siis, kui koosolek peab seda vajalikuks. Koosolekul vastu võetud otsuse suhtes eriarvamusele jäänud Notarite Koja liikme nõudel protokollitakse tema eriarvamuse sisu.
(8) Koosoleku protokollid saadetakse kõigile Notarite Koja liikmetele ja justiitsministrile.
§ 91. Elektroonilisel teel otsuste vastuvõtmine
(1) Üksikküsimustes, välja arvatud Notarite Koja põhikirja § 7 lõikes 2 nimetatud koosoleku ainupädevusse kuuluvad küsimused, võib otsuseid vastu võtta elektroonilisel teel.
(2) Elektroonilisel teel ei viida hääletamist läbi juhul, kui 1/10 Notarite Koja liikmetest nõuab:
1) salajast hääletamist või
2) küsimuse arutamist koosolekul.
(3) Ettepaneku elektroonilisel teel otsuse vastuvõtmise kohta teeb eestseisus, määrates hääletamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kaks nädalat.
(4) Elektroonilisel teel hääletades tuleb oma hääl anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või digitaalselt allkirjastatuna. Hääletamise viisi kehtestab eestseisus otsusega.
(5) Elektroonilisel teel hääletamiseks ei tohi volitada teisi Notarite Koja liikmeid.
(6) Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega eeldusel, et hääletamisest võtab osa vähemalt 2/3 Notarite Koja liikmete üldarvust.
(7) Hääletustulemused ja otsus protokollitakse ning sellele kirjutavad alla Notarite Koja esimees ja protokollija.
[RT I, 12.06.2013, 20 - jõust. 15.06.2013]
3. peatükk NOTARITE KOJA EESTSEISUS
§ 10. Notarite Koja eestseisuse koosseis
Notarite Koja eestseisus koosneb Notarite Koja esimehest ja aseesimehest ning viiest eestseisuse liikmest.
[RTL 2006, 32, 571 - jõust. 21.04.2006]
§ 11. Eestseisuse valimised
(1) Eestseisus valitakse kolmeks aastaks.
(2) Juhul kui eestseisuse liige langeb välja enne valimistähtaja lõppu, valitakse järgmisel Notarite Koja koosolekul tema asemele uus liige kuni antud tähtaja lõpuni. Kui kõik eestseisuse liikmed välja langevad, korraldatakse uued eestseisuse valimised kolmeks aastaks.
(3) Notarite Koja esimees teeb valimiste tulemused teatavaks justiitsministrile.
§ 12. Eestseisuse valimise kord
(1) Notarite Koja koosolek valib eestseisuse valimise korraldamiseks 3-liikmelise valimiskomisjoni. Valimiskomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe.
(11) Harjumaa tööpiirkonnast valitakse kolm eestseisuse liiget; Ida- ja Lääne-Virumaa tööpiirkondadest kokku üks eestseisuse liige; Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa ja Järvamaa tööpiirkondadest kokku üks eestseisuse liige ning Tartumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Valgamaa, Põlvamaa ja Võrumaa tööpiirkondadest kokku kaks eestseisuse liiget.
[RTL 2006, 32, 571 - jõust. 21.04.2006]
(2) Notarite Koja eestseisus valitakse Notarite Koja koosolekul järgmiste põhimõtete kohaselt:
1) iga eestseisuse liige valitakse eraldi;
2) hääletamine on salajane;
3) valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat, kui „Notariaadiseaduses” ei ole sätestatud teistsugust hääletamise nõuet.
(3) Notarite Koja eestseisust valides valitakse kõigepealt Notarite Koja esimees ja aseesimees ning siis ülejäänud eestseisuse liikmed.
(4) Notarite Koja esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Selles voorus teistest kandidaatidest rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.
(5) Valimiste tulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees.
(6) Pretensioonid valimiste kohta tuleb esitada ning sellest tulenev kontroll teostada enne koosoleku lõppu, mil hääletamine toimub. Otsuse pretensiooni arvestamise kohta teeb Notarite Koja koosolek lihthäälteenamusega.
§ 13. Eestseisuse liikmeks valimise tingimused
(1) Eestseisuse liikmeks on õigus valida iga Notarite Koja liiget, välja arvatud:
1) notarit, kelle ametitegevus on peatatud seoses distsiplinaarmenetluse algatamisega või peatunud seoses kriminaalkorras süüdistuse esitamisega;
2) notarit, kelle distsiplinaarkorras karistamisest ei ole möödunud ühte aastat;
3) notarit, kelle suhtes on viimase viie aasta jooksul tehtud süüdimõistev otsus kriminaalasjas.
(2) Eestseisuse liikme valimiseks on vajalik kandidaadi nõusolek.
§ 14. Eestseisuse liikme tagasiastumine ja tegutsemise peatamine
(1) Enne valimisaja lõppu on õigus tagasi astuda eestseisuse liikmel:
1) kes on pensioniealine;
2) kes on viimase kolme aasta jooksul olnud eestseisuse liige;
3) kes tervislike või muude mõjuvate põhjuste tõttu ei ole võimeline eestseisuse liikme ülesandeid täitma.
(2) Kui Notarite Koja eestseisuse liikme vastu on algatatud kriminaalasi või on tema ametitegevus peatatud seoses distsiplinaarmenetlusega, siis peatub tema tegevus eestseisuse liikmena seni, kuni menetlus on lõppenud. Sama kehtib ka notari ametitegevuse peatumise korral seoses kriminaalkorras süüdistuse esitamisega.
§ 15. Eestseisuse pädevus
(1) Eestseisus tagab Notarite Koja põhikirja täitmise ja koosolekute otsuste elluviimise.
(2) Eestseisus täidab Notarite Koja koosolekute vahelisel ajal kõiki Notarite Koja ülesandeid, välja arvatud revisjonikomisjoni, aukohtu või eranditult Notarite Koja koosoleku pädevusse kuuluvad ülesanded, suhtleb Notarite Koja nimel ametiasutustega ja teiste organisatsioonidega, teeb Notarite Koja nimel neile ettepanekuid ja esitab arvamusi, annab notaritele nõusoleku ühise büroo pidamiseks ning koordineerib sisekontrolli teostamist notarite ametipidamise üle.
§ 16. Notarite Koja esimees ja tema asendamine
(1) Notarite Koja esimees esindab Notarite Koda, annab Notarite Koja nimel volitusi ja teeb Notarite Koja nimel kõiki õigustoiminguid.
(2) Notarite Koja esimeest asendab tema äraolekul aseesimees. Notarite Koja esimehe ja aseesimehe üheaegsel äraolekul asendavad neid eraldi teised eestseisuse liikmed.
(3) Notarite Koja esimees sõlmib teenistuslepingud notarikandidaatidega ja töölepingud Notarite Koja palgaliste töötajatega, sealhulgas tegevdirektoriga.
§ 17. Eestseisuse istungid ja otsuste vastuvõtmine
(1) Eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku Notarite Koja esimees.
(2) Eestseisuse erakorraline istung toimub juhul, kui seda nõuavad vähemalt kaks eestseisuse liiget.
(3) Notarite Koja esimees peab liikmetele teatama istungi ajast, kohast ning selle päevakorrast vähemalt ühe nädala ette. Kiireloomulistel juhtudel võib esimees kutsuda eestseisuse kokku ka sellest lühemat aega ette teatades. Päevakorda võib võtta täiendavaid päevakorrapunkte, kui kohal on kõik eestseisuse liikmed ja nad on päevakorra täiendamisega nõus.
(4) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui otsuste vastuvõtmisel osaleb vähemalt viis liiget. Hääletada võib kirja, faksi, telefoni teel või elektrooniliselt, kui ükski eestseisuse liige ei ole sellise hääletamise viisi vastu.
[RTL 2006, 32, 571 - jõust. 21.04.2006]
(5) Eestseisuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures hääletamisel esindamine ei ole lubatud. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab Notarite Koja esimehe hääl.
(6) Eestseisuse liiget puudutava küsimuse arutamisel ei ole sel liikmel hääleõigust.
(7) Eestseisuse istungil vastu võetud otsuse suhtes eriarvamusele jäänud eestseisuse liikme nõudel protokollitakse tema eriarvamuse sisu.
(8) Eestseisuse istungi protokollid saadetakse kõigile Notarite Koja liikmetele.
§ 18. Saladuse hoidmise kohustus
Eestseisuse koosseisu, revisjonikomisjoni ja aukohtusse kuuluvad notarid, palgalised töötajad ning Notarite Koja ülesandeid täitvad notarikandidaadid ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid notariaaltoimingute sisu kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult Notarite Koja eestseisuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast nende lahkumist eestseisuse koosseisust või Notarite Koja teenistusest.
§ 19. Eestseisuse liikmete kulude hüvitamine
Notarite Koda hüvitab eestseisuse liikmetele kulutused, mis kaasnevad nende tegevusega eestseisuses vastavalt kinnitatud eelarvele.
§ 20. Notarite Koja töötajad
Notarite Koja ülesannete täitmiseks ja tegevuse korraldamiseks võtab eestseisus tööle palgalised töötajad, kelle tegevust juhib tegevdirektor. Palgaliste töötajate tööülesanded sätestatakse ametijuhenditega.
4. peatükk NOTARITE KOJA AASTAEELARVE. REVISJONIKOMISJON JA MUUD KOMISJONID
§ 21. Notarite Koja aastaeelarve
(1) Notarite Koja eelarve- ja majandusaastaks on kalendriaasta.
(2) Notarite Koja aastaeelarve täitmise aruande esitab eestseisus kinnitamiseks Notarite Koja koosolekule.
(3) Notarite Koja aastaeelarve projekt tuleb esitada Notarite Koja liikmetele hiljemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist.
§ 22. Notarite Koja revisjonikomisjon
(1) Notarite Koja revisjonikomisjon valitakse 3-liikmelisena kuni kolmeks aastaks § 12 lõikes 2 sätestatud põhimõtete kohaselt. Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda eestseisusesse ega aukohtusse.
(2) Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälteenamusega. Revisjonikomisjoni liikmed valivad enda hulgast esimehe.
(3) Revisjonikomisjon revideerib Notarite Koja majandustegevust ja asjaajamist oma algatusel või vähemalt 1/5 notarite nõudel.
(4) Eestseisus esitab Notarite Koja majandusaasta aruande enne Notarite Koja koosolekule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks.
(5) Notarite Koja revisjonikomisjon esitab revisjonikomisjoni aastaaruande Notarite Koja koosolekule.
§ 23. Aukohus
(1) Notarite Koja aukohus arutab notari, eestseisuse või revisjonikomisjoni algatusel notari ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi.
(2) Aukohtusse valitakse 5 liiget ja 2 asendusliiget kolmeks aastaks § 12 lõikes 2 sätestatud põhimõtete kohaselt. Aukohtu liikmed ja asendusliikmed ei või kuuluda eestseisusesse ja revisjonikomisjoni.
(3) Aukohus koguneb asja arutamiseks 1 kuu jooksul arvates ettepaneku või kaebuse esitamisest aukohtule.
(4) Aukohus on otsustusvõimeline, kui istungist võtavad osa ja hääletavad kõik aukohtu liikmed. Aukohus võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälteenamusega. Kui aukohtu liige ei saa arutatavas asjas olla erapooletu, peab ta arutamisest taanduma. Aukohtu liikme taandusel või mõjuval põhjusel eemalviibimise korral kutsutakse aukohtu tööst osa võtma asendusliige.
(5) Aukohtul on õigus nõuda asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Asjaosalistel on õigus viibida asja arutamise juures, aukohtu istungi toimumisest teatatakse asjaosalistele ette vähemalt 7 päeva.
(6) Aukohtu istungi kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla aukohtu liikmete hulgast valitud protokollija. Protokoll peab sisaldama aukohtu seisukohta arutusel olnud asja kohta. Aukohtu protokoll saadetakse tutvumiseks kõigile notaritele Notarite Koja kaudu 2 nädala jooksul pärast istungi toimumist.
(7) Notari eksimuse korral on aukohtul õigus teha notarile märkus. Vajadusel võib aukohus teha justiitsministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
§ 24. Sisekontroll
(1) Sisekontrolli viib läbi eestseisuse poolt määratud 3-liikmeline komisjon, mille koosseisu kuulub 2 notarit ja 1 Notarite Koja töötaja.
(2) Sisekontrolli eesmärgiks on kontrollida notarite ametipidamist, sealhulgas notariteenuse kättesaadavust, notaribüroo töökorraldust ja klienditeenindust, statistilisi andmeid ametitoimingute kohta, ametitoimingute raamatute pidamist, dokumentide säilitamist, elektroonilist isikuandmete töötlust ja ühendust registritega, hoiustamise korraldamist, ametikindlustuse olemasolu, Notarite Koja juhendite ja eestseisuse otsuste täitmist.
(3) Sisekontrolli teostatakse kas notari ametitegevuse jooksva kontrollina (statistika analüüs) või notaribüroo kohapealse kontrollimise teel notarilt saadud materjalide ja andmete abil. Kui notar ei nõustu koostööga, võib eestseisus taotleda Justiitsministeeriumilt järelevalvemenetluse algatamist. Sisekontrolli teostamine ei tohi häirida notaribüroo tööd.
(4) Sisekontrolli tulemuste kohta koostatakse aruanne, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed, komisjon esitab selle kahe nädala jooksul eestseisusele, eestseisus teavitab kontrolli tulemustest ka notarit.
(5) Eestseisus vaatab läbi komisjoni aruande, analüüsib avastatud puudusi ning teeb üldistusi, mis aitaksid tarvitusele võtta abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ja nende vältimiseks notarite edaspidises töös.
(6) Sisekontrolli käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kõrvaldamiseks võib eestseisus teha ettekirjutusi, mis on notarile täitmiseks kohustuslikud.
§ 25. Notarite Koja muud komisjonid
Notarite Koja koosolek ja eestseisus võivad oma pädevuse piires koja ülesannete täitmiseks moodustada notaritest ja notarikandidaatidest nõuandvaid komisjone ja töögruppe ning kaasata nende tegevusse eksperte.
§ 26. Rakendussäte
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2) Eestseisuse koosseisu suurendamisega seoses valitud eestseisuse liikmete volitused lõpevad samal ajal eestseisuse seniste liikmete volituste lõppemisega.
[RTL 2006, 32, 571 - jõust. 21.04.2006]
Facebook
Twitter