Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Euroopa Parlamendi valimistel
Vastu võetud 26.02.2014 nr 23
Määrus kehtestatakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse (edaspidi seadus) § 13 lõike 4 punkti 6 alusel.
1. peatükk Üldsäte
§ 1. Reguleerimisala
Käesolevas määruses on sätestatud hääletamise kord Eestis ning rahvusvahelistes ja välisriigi vetes asuvatel Eesti riigilippu kandvatel laevadel (edaspidi laev), samuti hääletamistulemuste ja valimistulemuste kindlakstegemise kord, välja arvatud elektroonilise hääletamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise kord.
2. peatükk Hääletamise ettevalmistamine
§ 2. Nõuded hääletamisruumile
(1) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast.
(2) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda.
(3) Hääletamisruumis peab olema piisavalt hääletamiskabiine, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda.
(4) Hääletamisruumis, kus korraldatakse eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks.
(5) Hääletamisruumis on välja pandud kandidaatide koondnimekiri selliselt, et see on nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile.
§ 3. Kord hääletamisruumis
(1) Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette, tagab käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetest kinnipidamise ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele.
(2) Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud.
§ 4. Nõuded hääletamiskabiinile
(1) Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.
(2) Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend, millega kirjutatu on selgesti loetav ning seda ei ole võimalik kustutada.
(3) Hääletamiskabiini seinal on kandidaatide koondnimekiri.
(4) Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud.
§ 5. Nõuded hääletamiskastile
(1) Hääletamise korraldamisel kasutab jaoskonnakomisjon Vabariigi Valimiskomisjonilt saadud hääletamiskaste.
(2) Hääletamiskasti ei kaunistata.
§ 6. Hääletamiskasti sulgemine
(1) Hääletamiskast ning kasti ava suletakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommide ja -kleebistega (edaspidi turvaplommid), mille numbrid märgitakse üles. Hääletamiskast suletakse selliselt, et plommi rikkumata ei ole võimalik kasti avada.
(2) Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti, sealhulgas, kas kast on tühi ja sulgeb selle turvaplommidega vahetult enne hääletamise algust.
(3) Hääletamiskasti sulgemise juures peab viibima vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(4) Hääletamise ajal on hääletamiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.
§ 7. Hääletamiskasti kasutamine
(1) Jaoskonnakomisjon kasutab järgmisi hääletamiskaste:
1) eelhääletamise kast;
2) valimispäeval hääletamise kast;
3) kodus hääletamise kast.
(2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon kasutab lisaks hääletamiskasti, kuhu:
1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud;
2) asukohas hääletavad valijad lasevad oma hääletamissedelitega ümbrikud.
§ 8. Hääletamissedel
(1) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab hääletamissedelite kättetoimetamise laevade kaptenitele ja maakonna valimiskomisjonide kaudu jaoskonnakomisjonidele.
(2) Maakonna valimiskomisjon annab hääletamissedelid jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt eelhääletamise algusele eelneval päeval. Jaoskonnakomisjonile üle antud hääletamissedelite arvu ja nende kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. Kui maakonna valimiskomisjon ei anna jaoskonnakomisjonidele üle kõiki hääletamissedeleid, märgib maakonna valimiskomisjon välja andmata sedelite arvu maakonna valimiskomisjoni hääletamistulemuste protokolli lisas. Kasutamata sedelid kustutab maakonna valimiskomisjon pärast valimispäeval hääletamise lõppu nurga äralõikamisega.
(3) Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku nii, et trükitud tekst jääb sedeli sisekülgedele. Seejärel lööb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst „Euroopa Parlamendi valimised” ja valimispäeva kuupäev. Laeval hääletamisel kasutatavale hääletamissedelile lööb pitsati jäljendi Vabariigi Valimiskomisjon.
(4) Jaoskonnakomisjonile üle antud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees.
§ 9. Valijate nimekiri
(1) Valijate nimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt seitsmendal päeval enne valimispäeva.
(2) Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte valimisjaoskonna valijate nimekirjast.
(3) Jaoskonnakomisjon, kes korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju:
1) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri;
2) väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda valija asukohas hääletavate valijate nimekiri, sealhulgas kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekiri.
(4) Laeval peab valijate nimekirja laeva kapten.
(5) Valijate nimekirja kuupäevalahtrisse kirjutatakse valimispäeva kuupäev. Jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistava lahtri.
§ 10. Valijate nimekirja koostamine
(1) Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutiväljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi.
(2) Valijate nimekirja kantakse valija kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) elukoha aadress.
(3) Valijate nimekirja ei kanta isikut, kellel seaduse järgi ei ole õigust hääletamisest osa võtta.
(4) Valijate nimekirja koostaja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede tähestikulises järjestuses.
(5) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed kodus hääletavate valijate ja asukohas hääletavate valijate nimekirja taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras.
(6) Jaoskonnakomisjon kannab valijate andmed väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja neile hääletamissedelite andmise järjekorras.
§ 11. Valijate nimekirjale allakirjutamine
(1) Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimispäeval pärast hääletamise lõppemist.
(2) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja kodus hääletavate valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees.
(3) Laeval hääletanud valijate nimekirjale kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla laeva kapten.
§ 12. Valijate nimekirja avalikkus
(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.
(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib nimekirju kasutada teaduslikul eesmärgil.
(3) Valimiskomisjonid ei väljasta valijate nimekirja koopiaid.
§ 13. Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas
(1) Vea valijate nimekirjas parandab jaoskonnakomisjon valla- või linnasekretäri teatise alusel.
(2) Kui jaoskonnakomisjonile esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et valijate nimekirjas on viga, võib jaoskonnakomisjon selle viivitamata parandada. Vea parandamisest tuleb viivitamata teatada valla- või linnasekretärile.
(3) Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke „parandus õige”, parandamise aluse ja kuupäeva ning oma allkirja.
§ 14. Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas
(1) Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades:
1) valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile;
2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.
(2) Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija valla- või linnasekretäri teatise alusel valijate nimekirjast nime läbikriipsutamise teel, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja.
(3) Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata valla- või linnasekretärile.
§ 15. Kandidaatide koondnimekiri
(1) Vabariigi Valimiskomisjon korraldab maakonna valimiskomisjoni kaudu kandidaatide koondnimekirja kättetoimetamise jaoskonnakomisjonile. Kandidaatide koondnimekiri antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine.
(2) Kandidaatide koondnimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse maakonna valimiskomisjoni pitsati jäljend. Laeval kasutatava nimekirja iga lehekülje paremasse alanurka lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni pitsati jäljend.
(3) Kandidaatide koondnimekiri on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi.
§ 16. Kandidaatide nimekirja parandamine ja muutmine
(1) Kõik parandused ja muudatused registreeritud kandidaatide kohta kantakse viivitamata kandidaatide koondnimekirja, nimekiri trükitakse uuesti ja saadetakse kõigile jaoskonnakomisjonidele. Eelmine nimekiri hävitatakse.
(2) Kui kandidaatide koondnimekiri on jaoskonnakomisjonile üle antud ja uut nimekirja ei ole võimalik saada, teeb muudatuse või paranduse nimekirja jaoskonnakomisjoni liige, kirjutades märke tegemise kuupäeva ja oma allkirja ning kinnitades paranduse või muudatuse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendiga. Laeval teeb nimekirja muudatuse või paranduse laeva kapten.
(3) Kandidaatide koondnimekirja võib muuta hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva.
§ 17. Muud valimisdokumendid ja -vahendid
Jaoskonnakomisjoni pitsati, valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid, hääletamiskastid ja kastide turvaplommid annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt üks päev enne seda, kui valimisjaoskonnas algab eelhääletamine.
§ 18. Valimisdokumentide ja -vahendite hoidmine ja säilitamine
Valimisdokumentide ja -vahendite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab valimiskomisjoni esimees.
3. peatükk Hääletamise üldeeskiri
§ 19. Hääletamise üldeeskiri
(1) Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele isikut tõendava dokumendi.
(2) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige ei anna valijale defektiga hääletamissedelit.
(4) Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(5) Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.
(6) Valija täidab hääletamissedeli ise.
(7) Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit täitma, võib seda tema palvel ja juuresolekul teha teine valija, kuid mitte Euroopa Parlamendi liikme kandidaat.
(8) Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.
(9) Kui valija rikub hääletamissedeli või avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel.
(10) Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia.
(11) Valija peab rikutud, defektiga või kasutamata hääletamissedeli tagastama jaoskonnakomisjonile. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne sedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Valija tagastatud kasutamata hääletamissedelile tehakse valija juuresolekul märge „tagastatud” ja sedelit hääletamistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
(12) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes lööb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
(13) Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu ise võimeline hääletamissedelit hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine valija tema juuresolekul.
(14) Iga eelhääletamise päeva lõpul ja valimispäeval edastab jaoskonnakomisjon esialgse teabe hääletamisest osavõtu kohta vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni juhistele.
4. peatükk Eelhääletamine
§ 20. Eelhääletamise üldeeskiri
(1) Eelhääletamine toimub:
1) kümnendast kuni seitsmenda päevani enne valimispäeva maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
2) kuuendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades, väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis, valija asukohas ning kinnipidamiskohas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00;
3) kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni eelhääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 18.00.
(2) Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 18-aastane.
(3) Eelhääletamise ajal kodus hääletamist ei korraldata.
(4) Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud rahvastikuregistri andmete alusel.
§ 21. Eelhääletamine elukohajärgse valimisjaoskonna hääletamisruumis
(1) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(2) Eelhääletamine toimub käesoleva määruse §-s 19 ettenähtud korras.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva.
§ 22. Toimingud hääletamiskasti ja valimisdokumentidega eelhääletamise päevadel
(1) Eelhääletamise ajal sulgeb jaoskonnakomisjon iga päev pärast hääletamise lõppemist hääletamiskasti ava ning hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja eelhääletamisele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed.
(2) Hääletamiskasti ava suletakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt välja antud turvaplommiga, mille number kirjutatakse üles.
(3) Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamiskasti ja selle ava plommide ning valimisdokumentide seisukorda.
(4) Kui plomm või valimisdokumendid on rikutud või valimisdokumendid on kadunud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning hääletamiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon teavitab juhtunust viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toiminguid teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning hääletamiskasti ega selle ava plommi ei ole rikutud.
(6) Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või hääletamiskasti või selle ava plomm on rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik hääletamiskastis olevad hääletamissedelid ja protokollib oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitavad valimiskomisjonid valijaid.
§ 23. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis
(1) Maakonna valimiskomisjoni või valla- või linnavalitsuse määratud valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon hääletamise käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3 ja 5–11, § 21 lõikes 1 ning §-s 22 sätestatut järgides.
(2) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva.
(3) Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli ja kaks ümbrikku.
(4) Valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(5) Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku, mille valija paneb jaoskonnakomisjoni liikme antud välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kantakse valija nimi, isikukood ja rahvastikuregistrijärgse elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva. Ümbrikule kantavad andmed trükitakse valimiste infosüsteemist. Kui ümbrikku ei ole võimalik trükkida, täidab valija või jaoskonnakomisjoni liige ümbriku käsitsi. Teine jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend pannakse hääletamissedelile pärast ümbriku avamist valimispäeval käesoleva määruse § 38 lõikes 7 sätestatud korras.
(6) Hääletamissedeliga ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud hääletamiskasti.
§ 24. Valija asukohas hääletamise taotluse esitamine
(1) Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija oma terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma asukohas, sealhulgas haiglas või hoolekandeasutuses.
(2) Valija asukohas hääletamise korraldamiseks peab valija esitama väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile või valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) eelhääletamise viimase päeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas.
(3) Taotluses tuleb märkida valija asukohas hääletamise taotlemise põhjus.
(4) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab selle vastavale jaoskonnakomisjonile.
(5) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.
§ 25. Eelhääletamine valija asukohas
(1) Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.
(2) Hääletamine korraldatakse käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3 ja 6–11, §-s 22 ning § 23 lõigetes 2–6 sätestatut järgides.
§ 26. Eelhääletamine kinnipidamiskohas
(1) Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine kuuendast kuni neljanda päevani kinnipidamiskoha juhi kirjaliku taotluse alusel.
(2) Kinnipidamiskoha juht esitab hääletamise korraldamise taotluse eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavale jaoskonnakomisjonile kirjalikult hiljemalt viiendal päeval enne valimispäeva.
(3) Eelhääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 29 lõigetes 1, 3 ja 6–11, §-s 22 ning § 23 lõigetes 2–6 sätestatut järgides.
(4) Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed vormikohasele valijate nimekirja plangile ning märkuste lahtrisse märke „K” ja hääletamise kuupäeva.
(5) Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse käesoleva määruse §-des 29–31 ettenähtud toimingud.
§ 27. Välisriigis elava valija hääletamine Eestis
(1) Välisriigis elav valija, kes on kantud alaliselt välisriigis elavate valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras, võib hääletada eelhääletamise ajal mis tahes valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist.
(2) Välisriigis elava valija hääletamine korraldatakse käesoleva määruse § 19 lõigetes 1, 3, 5–11 ja § 23 lõigetes 2–6 sätestatut järgides.
§ 28. Hääletamine laeval
(1) Kui Eesti riigilippu kandev laev, millel on valijaid, asub eelhääletamise päevadel ja valimispäeval rahvusvahelistes või välisriigi vetes, võib selle laeva kapten esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kirjaliku taotluse laeval hääletamise korraldamiseks.
(2) Taotluses märgib laeva kapten laeval viibivate hääletada soovivate hääleõiguslike isikute arvu ja hääletamise aja.
(3) Hääletamise aja määramisel peab laeva kapten arvestama, et hääletamissedelid laekuksid Vabariigi Valimiskomisjonile hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon annab taotluse esitanud laeva kaptenile valijate nimekirja plangid, hääletamissedelid, ümbrikud ja kandidaatide koondnimekirja. Valijate nimekirja koostamisel märgitakse nimekirja lahtrisse „vald/linn” laeva nimi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud valimisdokumentide hoidmist korraldab ning nende säilimise eest vastutab laeva kapten.
(6) Laeval korraldab hääletamist laeva kapten seaduses ja käesolevas määruse § 19 lõigetes 1, 3 ja 6–11 ning § 23 lõigetes 3 ja 5–6 sätestatut järgides. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja kapteni koostatud valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(7) Pärast hääletamise lõppemist kustutab kapten kasutamata jäänud hääletamissedelid sedeli nurga äralõikamisega. Valijate nimekirjad, hääletamissedelitega ümbrikud ja kasutamata jäänud hääletamissedelid ning ümbrikud saadab kapten Vabariigi Valimiskomisjonile.
(8) Valimiskomisjonid teevad laevade kaptenitelt laekunud hääletamissedelitega käesoleva määruse §-des 29–31 sätestatud toimingud.
§ 29. Toimingud välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega
(1) Pärast hääletamiskasti avamist käesoleva määruse § 30 lõikes 1 ettenähtud korras pakib jaoskonnakomisjon alaliselt välisriigis elavate, kuid Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud eraldi muudest ümbrikest ning edastab need viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile.
(2) Maakonna valimiskomisjon edastab jaoskonnakomisjonidelt laekunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ümbrikud Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.
(3) Vabariigi Valimiskomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ümbrikke ning edastab need Tallinna Linna Valimiskomisjonile. Edastamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse edastamata ümbrike arv, ümbrikele kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei edastatud.
(4) Saanud Vabariigi Valimiskomisjonilt alaliselt välisriigis elavate ja Eestis hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikud, avab Tallinna Linna Valimiskomisjon välimise ümbriku ning paneb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku välisriigis hääletamiseks ettenähtud korras hääletanute hääletamissedeleid sisaldavate ümbrike hulka ja korraldab nende hoidmist kuni nende avamiseni hääletamistulemuste kindlakstegemiseks.
§ 30. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite edastamine jaoskonnakomisjonidele
(1) Jaoskonnakomisjon avab eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikke sisaldavad hääletamiskastid. Avamise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(2) Kui valija hääletamissedeliga ümbriku andmed ei ole trükitud valimiste infosüsteemist, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas väljaspool elukohajärgset jaoskonda hääletanud valija hääletamissedeliga ümbrikule on märgitud valija rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress seisuga 30 päeva enne valimispäeva ja märgib ümbrikule valija elukohajärgse valimisjaoskonna numbri.
(3) Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna, Tallinna või Tartu linna, hääletamissedelitega ümbrikud on pakis ja kui palju neid on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust.
(4) Maakonna valimiskomisjoni loal võib jaoskonnakomisjon käesoleva paragrahvi lõikes 1–3 sätestatud toimingud teha eelhääletamise viimasele päevale järgneval päeval. Sel juhul jaoskonnakomisjon eelhääletamise viimasel päeval pärast hääletamise lõppemist hääletamiskaste ei ava ning kastide avad suletakse turvaplommiga.
(5) Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile teisel päeval enne valimispäeva kella 11.00-ks.
(6) Sama maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikega hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
§ 31. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelite arvestamine
(1) Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija on kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja ega ole hääletanud mitu korda. Kontrollimise juures peab olema vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(2) Jaoskonnakomisjon jätab kõik valija hääletamissedelitega ümbrikud hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata ja protokollib oma otsuse, kui valija:
1) ei ole kantud valimisjaoskonna valijate nimekirja;
2) on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud mitu korda;
3) on hääletanud nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda.
(3) Kui valija on väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud ühe korra ja ta ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke „V” valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ettenähtud toiminguid avab jaoskonnakomisjon välimised ümbrikud ning laseb sisemised hääletamissedelitega ümbrikud eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ja sulgeb hääletamiskasti ava uuesti käesoleva määruse § 22 lõikes 2 ettenähtud korras.
(5) Vaatlejal on õigus viibida hääletamiskasti ava avamise juures. Kui vaatleja ei viibi kasti ava avamise juures, on jaoskonnakomisjonil sellest olenemata õigus hääletamiskast avada.
(6) Kui jaoskonnakomisjon on saanud eksituse tõttu sellise valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata asjaomasele jaoskonnakomisjonile.
(7) Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi tema elukoht on selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon tema hääletamissedeliga ümbriku hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 sätestatud juhtudel ei ava jaoskonnakomisjon ümbrikku ning hääletamissedelit hääletamiskasti ei lase. Avamata ümbrike kohta koostatakse akt, milles märgitakse avamata ümbrike arv, ümbrikule kantud andmed ja põhjused, miks ümbrikke ei avatud. Ümbrikus olevat hääletamissedelit säilitatakse valimispäevani ning pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist saadetakse see koos muude valimisdokumentidega maakonna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise käesoleva määruse § 45 lõike 1 kohaselt.
§ 32. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine
(1) Pärast elektroonilise hääletamise lõppu koostab elektroonilise hääletamise komisjon elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja ning edastab valimisjaoskondade kaupa nimekirja väljavõtted maakonna valimiskomisjonidele hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva. Kui valimisjaoskonnas elektrooniliselt hääletanuid ei ole, edastab elektroonilise hääletamise komisjon jaoskonnakomisjonile sellekohase teate. Maakonna valimiskomisjon edastab nimekirja väljavõtted ja teated jaoskonnakomisjonidele hiljemalt valimispäevale eelneval päeval.
(2) Kui valija on hääletanud elektrooniliselt, teeb jaoskonnakomisjoni liige märke „E” valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(3) Kui valija on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, arvestatakse valija hääletamissedelit. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon.
(4) Kui valija on hääletanud mitu korda väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt, jäetakse kõik valija hääletamissedeliga ümbrikud ja elektrooniliselt antud hääl arvestamata. Elektroonilise hääle tühistab elektroonilise hääletamise komisjon.
(5) Elektrooniliste häälte tühistamiseks koostab jaoskonnakomisjon elektroonilise hääletamise komisjonile edastamiseks asjakohase teatise, mille alusel elektroonilise hääletamise komisjon tühistab valija elektrooniliselt antud hääle. Teatis koostatakse valimiste infosüsteemis hiljemalt kell 12.00 valimispäeval. Teatis koostatakse ja edastatakse ka juhul, kui jaoskonnas tühistatavaid elektroonilisi hääli ei ole.
5. peatükk Hääletamine valimispäeval
§ 33. Valimispäeval hääletamise üldeeskiri
(1) Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00.
(2) Valimispäeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud.
(3) Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist kodus.
§ 34. Hääletamine hääletamisruumis
(1) Hääletamine toimub käesoleva määruse §-s 19 ettenähtud korras.
(2) Hääletamissedelit ei anta valijale, kui valijate nimekirja allkirjalahtris on:
1) valija allkiri hääletamissedeli saamise kohta;
2) märge väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletamise kohta;
3) märge kodus hääletamise kohta;
4) märge elektroonilise hääletamise kohta.
§ 35. Kodus hääletamise taotluse esitamine
(1) Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist kodus.
(2) Kodus hääletamist korraldatakse valimisjaoskonna territooriumil asuvas valija eluruumis.
(3) Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka sama valimisjaoskonna valijate nimekirja kantud valijatele, kes viibivad selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas või hoolekandeasutuses.
(4) Kodus hääletamise korraldamiseks peab valija esitama elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile valimispäeval kuni kella 14.00-ni kirjaliku taotluse.
(5) Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni.
(6) Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama:
1) valija nime;
2) valija isikukoodi;
3) valija aadressi;
4) valija sidevahendi numbrit;
5) kodus hääletamise põhjust.
(7) Kodus hääletamise kirjalik taotlus saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsuse) või valija elukohajärgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil.
(8) Jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Kui taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele), registreerib see taotluse ja edastab asjaomasele jaoskonnakomisjonile.
(9) Kui jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmisest selle esitajat.
§ 36. Kodus hääletamise korraldamine
(1) Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas.
(2) Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge „hääletab kodus”.
(3) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva määruse § 19 lõigetes 1–3, 6–9, 11 ja 13 sätestatut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et jaoskonnakomisjoni liikmed ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.
(4) Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse.
(5) Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle hääletamiskasti.
(6) Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke „hääletas kodus”. Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke „hääletab kodus” läbikriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke „ei hääletanud kodus”.
(7) Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, kui jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut.
(8) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav hääletamiskast avatakse valimispäeval käesoleva määruse §-s 37 nimetatud ajal.
6. peatükk Hääletamistulemuste kindlakstegemine
§ 37. Hääletamistulemuste kindlakstegemise aeg
(1) Häälte lugemist alustatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Eestis. Jaoskonnakomisjon võib maakonna valimiskomisjoni loal alustada häälte lugemist hiljem, arvestusega, et häälte lugemine lõppeks ajaks, mil lõppeb hääletamine kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
(2) Hääletamistulemusi ei või avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
§ 38. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas
(1) Kui häälte lugemist ei alustata kohe pärast hääletamise lõppemist, sulgeb jaoskonnakomisjon hääletamiskasti ava turvaplommiga.
(2) Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas on avalik. Hääled loetakse hääletamisruumis või eraldi ruumis. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei või häältelugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid.
(3) Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud ning valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.
(4) Enne hääletamiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon valijate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud valijate arvu ja nimekirjadesse hääletamissedeli saamise kohta antud allkirjade ja märkuste „E”, „V” ning „hääletas kodus” alusel esialgse hääletamisest osavõtnute arvu ning edastab selle viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile. Valijate arv kantakse vormikohasesse protokolli.
(5) Hääletamiskasti avamisel kontrollitakse sellel olevate turvaplommide seisukorda. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.
(6) Kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute sedelite hulka.
(7) Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanute hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja sedelite välisküljele lüüakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid koos eelhääletanute hääletamissedelitega pannakse valimispäeval hääletanute sedelite hulka.
(8) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel:
1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit;
2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks;
3) millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud;
4) millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav.
(9) Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.
(10) Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need vormikohasesse protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 39 sätestatust.
§ 39. Hääletamistulemuste protokoll
(1) Hääletamistulemuste kohta koostatakse vormikohane protokoll.
(2) Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:
1) lahtrisse „Kuupäev” kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta;
2) lahtrisse „Kellaaeg” kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 23.15);
3) lahtrisse „A” kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades valimispäeva kella 20.00 seisuga;
4) lahtrisse „B” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv;
5) lahtrisse „C” kirjutatakse elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletanud valijatele välja antud hääletamissedelite arv (sealhulgas kodus hääletanud) valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi;
6) lahtri „D” täidab jaoskonnakomisjon, kes korraldas hääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Sinna kirjutatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijatele antud sedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse pärast eelhääletamise lõppemist neljandal päeval enne valimispäeva;
7) lahtrisse „E” kirjutatakse valijate tagastatud rikutud hääletamissedelite arv;
8) lahtrisse „F” kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv;
9) lahtrisse „G” kirjutatakse hääletamiskastis olevate hääletamissedelite arv;
10) lahtrisse „H” kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv;
11) lahtrisse „I” kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv;
12) lahtrisse „J” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestatud sedelitega ümbrike arv, s.t väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv;
13) lahtrisse „K” kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud ja arvestamata jäetud sedelitega ümbrike arv;
14) lahtrisse „L” kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi;
15) lahtrisse „M” kirjutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt edastatud elektrooniliselt hääletanud valijate nimekirja alusel elektrooniliselt hääletanute arv;
16) lahtrisse „N” kirjutatakse tühistatavate elektrooniliste häälte arv Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud tühistamise teatiste alusel;
17) protokolli vasakus veerus olevatesse erakondade lühenditega tähistatud lahtritesse kirjutatakse erakonna kandidaatidele antud häälte summa. Kui valimistel kandideeris üksikkandidaate, kirjutatakse neile antud häälte summa protokolli vasaku veeru eelviimasesse lahtrisse;
18) kandidaadi registreerimisnumbriga tähistatud lahtritesse kirjutatakse vastavale kandidaadile antud häälte arv;
19) lahtrisse „Hääli kokku” kirjutatakse kehtivate häälte koguarv;
20) protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv „0”.
(3) Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt:
1) lahtris „B” olev arv peab olema võrdne lahtrites „C”, „D”, „E” ja „F” olevate arvude summaga;
2) lahtris „G” olev arv peab olema võrdne lahtrites „H” ja „I” olevate arvude summaga;
3) lahtris „G” olev arv ei saa olla suurem, kui lahtrites „C” ja „J” olevate arvude summa;
4) lahtris „H” olev arv peab olema võrdne lahtris „Hääli kokku” oleva arvuga;
5) lahtris „Hääli kokku” olev arv peab olema võrdne erakondadele ja üksikkandidaatidele antud häälte summaga.
(4) Protokolli andmed sisestatakse kohe valimiste infosüsteemi.
(5) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja komisjoni esimees.
§ 40. Hääletamissedelite korrastamine jaoskonnakomisjonis
(1) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi:
1) hääletamiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa;
2) kehtetud hääletamissedelid;
3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid;
4) valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid.
(2) Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised hääletamissedelid ja kui palju sedeleid on pakis. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees.
(3) Kõik hääletamissedelite pakid pannakse ühte hääletamiskasti. Hääletamiskast ja selle ava suletakse turvaplommidega.
(4) Jaoskonnakomisjon edastab viivitamata maakonna valimiskomisjonile:
1) hääletamissedelid;
2) valijate nimekirjad;
3) jaoskonnakomisjoni pitsati;
4) hääletamistulemuste protokolli;
5) kasutamata ümbrikud;
6) arvestamata ümbrikud ja nende kohta koostatud akti;
7) komisjoni koosolekute protokollid ja komisjoniliikmete eriarvamused;
8) komisjonile esitatud avaldused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid annab jaoskonnakomisjoni esimees maakonna valimiskomisjonile üle vähemalt kahe komisjoniliikme juuresolekul.
§ 41. Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine
(1) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused teeb kindlaks Tallinna Linna Valimiskomisjon.
(2) Alaliselt välisriigis elavate valijate antud häälte lugemist alustab valimiskomisjon valimiste päeval käesoleva määruse §-s 37 nimetatud ajal. Häälte lugemine valimiskomisjonis on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma valimiskomisjoni liikmete suulisi korraldusi. Enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ei või häältelugemise juures viibivad isikud lahkuda ruumist, kus hääli loetakse, ega kasutada sidevahendeid.
(3) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ning hääletamissedelite välisküljele lüüakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt selleks antud jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Ümbrike avamise juures peab viibima vähemalt kolm valimiskomisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.
(4) Valimiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks hääletamisest osavõtnud alaliselt välisriigis elavate valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva määruse § 38 lõigetes 8 ja 9 ettenähtut.
(5) Valimiskomisjon loeb alaliselt välisriigis elavate valijate antud hääled ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 39 sätestatust. Protokolli pealdises tehakse märge „Alaliselt välisriigis elavad valijad”.
(6) Alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemused võib sisestada kohe valimiste infosüsteemi või need edastatakse pärast hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides viivitamata Vabariigi Valimiskomisjonile.
§ 42. Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis
(1) Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja valijate nimekirjas olevate allkirjade ning märgete üle lugemise teel.
(2) Maakonna valimiskomisjon avab jaoskonnakomisjonide hääletamiskastid ja alustab häälte lugemist valimispäevale järgneval päeval kell 10.00. Maakonna valimiskomisjon avalikustab hääletamissedelite ülelugemise aja ja koha maakonna valimiskomisjoni veebilehel hiljemalt 6. päeval enne valimispäeva.
(3) Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb maakonna valimiskomisjon maakonnas kindlaks:
1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;
2) hääletamissedeli saanud valijate arvu;
3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
4) kehtetute hääletamissedelite arvu;
5) kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.
(4) Kui hääletamissedelite üle lugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest, märgib maakonna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsustuse maakonna valimiskomisjon.
(5) Hääletamistulemuste kindlakstegemine maakonna valimiskomisjonis on avalik.
(6) Maakonna, Tallinna või Tartu linna hääletamistulemuste kohta koostab maakonna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 39 sätestatust. Maakonna valimiskomisjon edastab hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile.
§ 43. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis
(1) Kõigilt maakonna valimiskomisjonidelt laekunud maakonna ja alaliselt välisriigis elavate valijate hääletamistulemuste protokollide ning elektroonilise hääletamise tulemuste alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks:
1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu;
2) hääletamissedeli saanud valijate arvu;
3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
4) kehtetute hääletamissedelite arvu;
5) kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu.
(2) Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, lähtudes käesoleva määruse §-s 39 sätestatust.
(3) Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik.
7. peatükk Valimistulemuste kindlakstegemine
§ 44. Valimistulemuste protokoll
(1) Vabariigi Valimiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli.
(2) Valimistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt:
1) lahtrisse „Kuupäev” kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta;
2) lahtrisse „Kellaaeg” kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg;
3) lahtrisse „Erakond, üksikkandidaat” kirjutatakse erakonna või üksikkandidaadi nimi;
4) lahtrisse „Hääli” kirjutatakse vastavale erakonnale või üksikkandidaadile antud häälte arv;
5) lahtrisse „Kokku” kirjutatakse kehtivate häälte koguarv;
6) lahtri „Võrdlusarv” täitmisel lähtutakse Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 61 lõikest 1;
7) lahtrisse „Number” kirjutatakse kandidaadi registreerimisnumber;
8) lahtritesse „Eesnimi” ja „Perekonnanimi” kirjutatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, kusjuures tabelisse kantakse kõik kandidaadid;
9) lahtrisse „Hääli kandidaadil” kirjutatakse kandidaadile antud häälte arv;
10) lahtris „Valituks osutumine” märgistatakse valituks osutunud kandidaat ristiga.
(3) Protokolli vastavasse lahtrisse kirjutab nime ja allkirja Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.
§ 45. Hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide säilitamine
(1) Maakonna valimiskomisjon säilitab hääletamissedelid ning kasutatud ümbrikud ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab maakonna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle.
(2) Maakonna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul valimispäevast arvates, valijate nimekirjad, pitsatid, maakonna hääletamistulemuste protokollid, kasutamata ümbrikud ja jaoskonnakomisjonide hääletamistulemuste protokollid Vabariigi Valimiskomisjonile.
(3) Maakonna valimiskomisjoni esimees arhiveerib:
1) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused;
2) avaldused ja kaebused.
(4) Vabariigi Valimiskomisjon arhiveerib:
1) kandideerimisdokumendid;
2) hääletamis- ja valimistulemuste protokollid;
3) valimiskomisjoni otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused;
4) valijate nimekirjad;
5) avaldused ja kaebused.
8. peatükk Lõppsäte
§ 46. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valimiskomisjoni 30.01.2009 määrus nr 2 „Hääletamise korraldamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord Euroopa Parlamendi valimistel” tunnistatakse kehtetuks.
Alo Heinsalu
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees
Facebook
Twitter