Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ettenähtud võlaõigusliku lepingu alusel tasu saavate usuliste ühenduste vaimulikele ja teistele töötajatele tasu hüvitise taotlemise ja eraldamise tingimused ning kord

Vastu võetud 23.04.2021 nr 16

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 81³ lõike 2 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

  (1) Määrusega kehtestatakse „Riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse” kohaselt Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest võlaõigusliku lepingu alusel tasu saavate usuliste ühenduste vaimulikele ja teistele töötajatele (edaspidi koos töötaja) tasu hüvitise (edaspidi hüvitis) taotlemise ja eraldamise tingimused ning kord.

  (2) Hüvitise eesmärk on toetada usuliste ühenduste jätkusuutlikku toimimist ning leevendada nende majanduslikke raskusi, mille on põhjustanud COVID-19 haiguse tõkestamiseks Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. aasta korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” kehtestatud piirangute mõju, ning tagada usuliste ühenduste toimimine piirangute ajal ja vähimate tõrgetega sujuv üleminek tavapärase toimimise juurde pärast piirangute lõppu.

§ 2.  Nõuded taotlejale ja hüvitise piirsumma

  (1) Hüvitist võib taotleda juriidilisest isikust usuline ühendus (edaspidi taotleja), kes oli piirangute kehtestamise ajaks kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ning kes vastab järgmistele tingimustele:
  1) tal ei ole riiklike maksude maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on ajatatud;
  2) tema suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust;
  3) tema käive või tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, vähenenud vähemalt 50 protsendi võrra, võrreldes perioodi 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar kuu keskmise käibe või tuluga või perioodi 2020. aasta juuli kuni 2020. aasta detsember kuu keskmise käibe või tuluga;
  4) tal ei ole töötajatele kokkulepitud mahus tööd anda või ta on töötajate tasu vähendanud.

  (2) Taotleja võib hüvitist taotleda arvestusega, et ühe töötaja hüvitis ühes kuus võib olla kuni 60 protsenti töötaja keskmisest ühe kuu brutotasust, kuid kõige rohkem 1000 eurot (bruto). Taotletav hüvitis ning käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel töötajale makstav kuu brutotasu ei või ületada kokku töötajale makstavat töötaja keskmist kuu brutotasu. Lisaks töötajale väljamakstava hüvitisega hüvitatakse taotlejale ka hüvitiselt makstavad riiklikud maksud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötaja keskmine ühe kuu brutotasu on töötajale ajavahemikul 1. september 2020 kuni 28. veebruar 2021 töötamise eest makstud brutotasude summa jagatud kuuega. Kui töötaja asus tööle hiljem, kui 1. september 2020, siis arvutatakse keskmine ühe kuu brutotasu tööle asumise ajast kuni 28. veebruarini 2021 töötamise eest makstud brutotasude summa jagamisel tööl oldud kuude arvuga.

  (4) Enne hüvitise taotlemist on taotleja kohustatud maksma töötajale tasu selle kuu eest, mille eest ta töötajale hüvitist taotleb:
  1) vähemalt 160 tundi töötamisel vähemalt 200 eurot (bruto);
  2) 80–159 tundi töötamisel vähemalt 100 eurot (bruto).

  (5) Kui töötaja tööaeg on väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud, ei ole taotleja kohustatud hüvitise taotlemiseks töötajale tasu maksma.

  (6) Töötajale ei maksta hüvitist, kui ta oli haiguslehel või tasustamata puhkusel terve kalendrikuu, mille eest hüvitist taotletakse.

§ 3.  Hüvitise kasutamise tähtaeg

  Hüvitist võib töötajale maksta 2021. aasta märtsi ja aprilli eest.

§ 4.  Taotluse esitamine

  (1) Hüvitise saamiseks esitab taotleja Siseministeeriumi e-posti aadressil [email protected] digitaalselt allkirjastatud taotluse, mis peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
  1) taotleja kinnitus käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastamise kohta;
  2) taotleja käibe või tulu vähenemist kinnitavad arvandmed;
  3) nende töötajate nimekiri, kellele hüvitist taotletakse, sealhulgas töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, taotletava hüvitise suurus käesoleva määruse § 2 lõigete 2–5 kohaselt ja selle arvutuskäik, kinnitus töömahu või tasu vähendamise kohta, kinnitus, et töötaja asus taotleja juures tööle hiljemalt 1. jaanuaril 2021. aastal ja et taotluse esitamise ajal töösuhe kestab ning kinnitus käesoleva määruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõude täitmise kohta;
  4) taotleja kinnitus, et ta ei ole COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud „Riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse” vahenditest toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt nende töötajate puhul, kellele käesoleva määruse alusel toetust taotletakse.

  (2) Taotluse esitamise tähtpäev on 20. mai 2021. aastal.

  (3) Siseministeerium võib küsida taotlejalt lisainformatsiooni ja -dokumente.

§ 5.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust hindab käesoleva määruse § 4 lõikes 2 määratud tähtpäevast arvates kümne tööpäeva jooksul Siseministeeriumi usuasjade osakond (edaspidi UAO), kes kaasab vajaduse korral Siseministeeriumi rahandusosakonna teenistuja.

  (2) Kui taotluses ei ole esitatud kõiki nõutud andmeid ja dokumente või kui taotluses esineb vormilisi puudusi, antakse taotlejale puuduste kõrvaldamiseks viis tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi etteantud tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata ja UAO tagastab taotluse selle esitajale.

  (3) Kui taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 2 kehtestatud tingimustele, ei kuulu taotlus läbivaatamisele ja UAO tagastab taotluse selle esitajale.

  (4) UAO esitab siseministrile rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsleriga kooskõlastatud kirjaliku ettepaneku taotluse rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.

  (5) Siseminister otsustab käskkirjaga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul UAO ettepaneku tegemisest arvates.

§ 6.  Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping

  (1) Pärast taotluse rahuldamist sõlmib Siseministeerium taotlejaga riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping).

  (2) Lepingu sõlmimise aluseks on taotleja esitatud taotlus ja siseministri käskkiri taotluse rahuldamise kohta.

  (3) Hüvitis makstakse taotlejale välja lepingus määratud tingimustel ning taotleja maksab hüvitise töötajale.

§ 7.  Hüvitise tagasinõudmine

  (1) Kui taotleja ei maksa töötajatele hüvitist lepingus määratud tähtajaks või hüvitist ei kasutata nõuetekohaselt, on Siseministeeriumil õigus nõuda hüvitise tagastamist ulatuses, milles hüvitist ei kasutatud lepingu tingimuste järgi.

  (2) Siseministeerium võib väljamakstud hüvitise osaliselt või täielikult tagasi nõuda:
  1) kui taotleja on esitanud valeandmeid;
  2) kui taotleja on kasutanud hüvitist teisel otstarbel, kui oli märgitud taotluses;
  3) kui taotleja ei esita lõpparuannet;
  4) muu lepingus ettenähtud tingimuse esinemise korral.

  (3) Hüvitis nõutakse tagasi lepingu kohaselt. Hüvitise tagastamise nõuded määratakse lepingu üldtingimustes.

§ 8.  Hüvitise kasutamise aruandlus

  Taotleja esitab hüvitise kasutamise lõpparuande lepingus määratud tähtpäevaks, mis ei või olla hiljem kui 15. juulil 2021. aastal.