Teksti suurus:

Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.02.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 08.02.2022, 10

Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord

Vastu võetud 16.06.2011 nr 77
RT I, 21.06.2011, 5
jõustumine 01.07.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.12.2011RT I, 29.12.2011, 13801.01.2012
24.10.2014RT I, 28.10.2014, 1331.10.2014
28.04.2016RT I, 05.05.2016, 101.06.2016
22.06.2017RT I, 28.06.2017, 4001.07.2017
08.08.2019RT I, 13.08.2019, 316.08.2019
04.02.2022RT I, 08.02.2022, 811.02.2022

Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse” § 84 lõike 6 alusel.

1. peatükk Alarmsõidukid 

1. jagu Alarmsõidukite loetelu ja registreerimine 

§ 1.   Alarmsõidukid

  (1) Alarmsõidukid on:
  1) Päästeameti sõiduk ning maastikusõiduk;
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]
  2) päästetööl osaleva juriidilise isiku sõiduk ja maastikusõiduk;
  3) kiirabisõiduk;
  4) Politsei- ja Piirivalveameti sõiduk ja maastikusõiduk;
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]
  5) Kaitsepolitseiameti sõiduk;
  6) Kaitseväe kiirabisõiduk, Kaitseväe päästesõiduk ja sõjaväepolitsei sõiduk;
  7) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla sõiduk ning maastikusõiduk;
  8) Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistuse sõiduk;
  9) Maksu- ja Tolliameti sõiduk;
  10) prokuratuuri sõiduk;
  11) Eesti Panga sõiduk;
  12) Välisluureameti sõiduk;
[RT I, 28.06.2017, 40 - jõust. 01.07.2017]
  13) Vabariigi Presidendi Kantselei sõiduk;
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]
  14) Välisministeeriumi sõiduk.
[RT I, 13.08.2019, 3 - jõust. 16.08.2019]

  (2) Erandina võib olla alarmsõidukiks lõike 1 punktides 4, 5, 9, 11 ja 12 nimetatud asutuse kasutuses olev sõiduk, mille liiklusregistrijärgne omanik või vastutav kasutaja ei ole nimetatud asutus.

  (21) Erandina on lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud alarmsõidukiks sisekaitselise rakenduskõrgkooli siseturvalisuse alases õppetegevuses kasutatav sõiduk, kui sõiduk on värvitud käesolevas määruses Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti alarmsõidukile kehtestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 28.10.2014, 13 - jõust. 31.10.2014]

  (3) Kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel on alarmsõiduk ka:
  1) Vabariigi Presidendi auto ja saateauto;
  2) peaministri auto ja saateauto;
  3) Riigikogu esimehe auto;
  4) Riigikogu aseesimehe auto;
  5) ministri auto;
  6) riigisekretäri auto;
  7) Kaitseväe juhataja auto.
  8) [kehtetu - RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]

  (31) Lõikes 3 nimetatud sõiduki alarmsõidukina kasutamise õigus on seotud konkreetse ametikohaga ja selle üleandmine või edasivolitamine teisele isikule on keelatud.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (4) Euroopa Liidu liikmesriigi eritalituse sõiduk ja maastikusõiduk on alarmsõiduk, kui ta täidab Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelisest lepingust tulenevat ülesannet ja on sellest teavitanud Eesti Vabariigi pädevat ametiasutust. Euroopa Liidu liikmesriigi alarmsõidukile ei laiene käesoleva määrusega alarmsõidukile kehtestatud nõuded.

  (5) Riigikaitseseaduse § 35 punkti 1, 2 või 5 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude meditsiinisõiduk on alarmsõiduk, kui selle vähemalt ühele küljele on kantud punase risti nimetuse ja embleemi seaduse § 3 lõikes 2 või § 4 lõigetes 2–4 kirjeldatud embleem. Välisriigi relvajõudude alarmsõidukile ei laiene käesoleva määrusega alarmsõidukile kehtestatud nõuded.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

§ 2.   Alarmsõidukite kaartide piirarv
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]

  Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud alarmsõidukite piirarvu võib kehtestada:
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]
  1) siseminister – Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Eesti Pangale;
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]
  2) kaitseminister – Välisluureametile;
[RT I, 28.06.2017, 40 - jõust. 01.07.2017]
  3) rahandusminister – Maksu- ja Tolliametile.

§ 3.   Alarmsõiduki registreerimine

  (1) Sõiduk ja maastikusõiduk registreeritakse liiklusregistris alarmsõidukiks selle omaniku või valdaja taotlusel. Kiirabi alarmsõidukina registreeritakse sõiduk, mille omanikul või valdajal on kehtiv kiirabi osutamise tegevusluba.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (2) Kaitseväe kiirabisõiduk, Kaitseväe päästesõiduk ja sõjaväepolitsei sõiduk registreeritakse alarmsõidukiks liiklusregistris või Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris. Taotluse esitab sõiduki omanik või valdaja.

  (3) Päästetööl osaleva juriidilise isiku sõiduk ja maastikusõiduk registreeritakse alarmsõidukiks liiklusregistris Päästeameti kirjalikul nõusolekul. Nimetatud alarmsõiduki registrikanne kustutatakse omaniku, valdaja või Päästeameti taotlusel.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud sõidukit alarmsõidukiks ei registreerita.

§ 4.   Alarmsõiduki kaart

  (1) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud sõiduki alarmsõidukina kasutamise õigust tõendav dokument on Politsei- ja Piirivalveameti või pädeva valitsusasutuse juhi väljaantud alarmsõiduki kaart, mis vastab määruse lisale 1. Alarmsõiduki kaart väljastatakse konkreetsele sõidukile ja selle kasutamine teise sõidukiga ei ole lubatud.
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]

  (2) [Kehtetu - RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (3) Alarmsõiduki kaart kaotab kehtivuse ja selle peab viivitamata tagastama selle väljaandjale, kui sõiduk võõrandatakse.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (4) Alarmsõiduki kaart annab õiguse kasutada kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel alarmsõiduki eriseadmeid, kuid ei vabasta selle kasutajat politsei kontrollist.

2. jagu Alarmsõiduki eriseadmed ja nende kasutamine 

§ 5.   Alarmsõiduki eriseadmed

  (1) Alarmsõiduki eriseadmed on valgusseadmed ja heliseadmed.

  (2) Alarmsõiduki valgusseadmed on vilkur ja märgutuli.

  (3) Alarmsõiduki heliseadmed on vahelduva tooniga helisignaalseade ja valjuhääldi. Alarmsõidukil, mis on värvitud ja tähistatud vastavalt §-dele 10 ja 11, peab olema vahelduva tooniga helisignaalseade.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

§ 6.   Valgusseadme paiknemine
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (1) Alarmsõidukil, mis on värvitud ja tähistatud vastavalt §-dele 10 ja 11, peab olema vähemalt üks paikne või teisaldatav sinine vilkur. Eelmises lauses nimetamata alarmsõidukil peab olema vähemalt teisaldatav sinine vilkur või kolm sinist märgutuld, millest kahe valgus peab olema nähtav alarmsõiduki eest ja kolmanda valgus peab olema nähtav alarmsõiduki tagant.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (2) Üksiku sinise vilkuri või lõikes 3 sätestatud valgusseadme kombinatsiooni valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas. Üksik paikne sinine vilkur peab asetsema alarmsõiduki pikiteljel või alarmsõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (3) Üksiku paikse sinise vilkuri võib asendada:
  1) mitme sinise vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema alarmsõiduki pikitelje suhtes sümmeetriliselt;
  2) vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal;
  3) mitme sinise märgutule kombinatsiooniga, mis peab asetsema alarmsõiduki külg-, taga- ja otsevaate suhtes sümmeetriliselt, või
  4) märgutulede paneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (4) Üle 6 m pikkusel alarmsõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m tagaseinast olema sinine lisavilkur, kui alarmsõiduki tagaosale ei ole paigaldatud sinise filtriga märgutulesid.

  (5) Mootorratta, maastikusõiduki ja mopeedi sinine vilkur või märgutulede kombinatsioon peab asetsema tagaistme juures aluse küljes.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (6) Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukile võib täiendavalt paigaldada punase vilkuri. Üksik paikne sinine ja punane vilkur peavad asetsema sümmeetriliselt alarmsõiduki pikitelje suhtes. Mitme sinise vilkuri olemasolul peab punane vilkur asetsema alarmsõiduki pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ka ühises paneelis siniste vilkuritega.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

  (7) Lõikes 6 sätestatud punase vilkuri võib asendada:
  1) ühe või mitme punase märgutule kombinatsiooniga, mis peab asetsema alarmsõiduki otsevaate suhtes sümmeetriliselt;
  2) märgutulede paneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal;
  3) Politsei- ja Piirivalveameti mootorrattal, maastikusõidukil ja mopeedil ühe punase filtriga märgutulega, mis peab paiknema esilaternast vasakul.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (8) Alarmsõiduki esi- ja tagaosale, külgedele ning esi-, külje- ja tagaklaasi taha võib täiendavalt paigaldada sinise filtriga märgutuled ning Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ning Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukile täiendavalt vähemalt ühe punase filtriga märgutule alarmsõiduki esiosale.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (9) Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti mootorrattale, maastikusõidukile ja mopeedile võib täiendavalt paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, ühe esilaternast paremale ja teise vasakule.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (10) Alarmsõidukile võib paigaldada kollased märgutuled, mida kasutatakse üksnes seisval alarmsõidukil liiklusohutuse tagamiseks.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

§ 7.   Märgutulede paiknemine
[Kehtetu - RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

§ 8.   Eriseadmete kasutamine

  (1) Alarmsõiduki juht võib eriseadmeid kasutada ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel või siseturvalisuse alases õppetegevuses.
[RT I, 28.10.2014, 13 - jõust. 31.10.2014]

  (2) Helisignaalseadme võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal, vilkuri puudumisel märgutulede töötamise ajal.

3. jagu Alarmsõidukite värvimine ja tähistamine 

§ 9.   Alarmsõidukite värvid

  Alarmsõidukite põhivärvid ja kontrastvärvid on järgmised:

  Põhivärv Kontrastvärv

1) Kaitseväe kiirabi

tumeroheline

puudub

2) Kaitseväe pääste

kollane

puudub

3) kiirabi

valge või kollane

punane

4) politsei

valge

sinine

5) pääste

punane

valge

6) sõjaväepolitsei

must

valge

7) toll

tumesinine

valge

8) vangla

valge

tumeroheline

§ 10.   Alarmsõidukite värvimine

  (1) Alarmsõiduk värvitakse põhivärvi ja kontrastvärviga vastavalt §-s 9 sätestatule, välja arvatud maastikusõiduk, mootorratas, mopeed ning Kaitseväe kiirabisõiduk ja Kaitseväe päästesõiduk, mis värvitakse üksnes põhivärviga.

  (2) Alarmsõiduki kasutamisel koos spetsiaalhaagisega või erikonteineriga võib haagis või erikonteiner olla värvitud põhivärviga.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (3) Sõjaväepolitsei, Maksu- ja Tolliameti ning vangla alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
  1) sõiduautol – uksed, pakiruumi luuk või tagasein ja kapott;
  2) veoautol, bussil ja kolme külguksega sõiduautol – esiuksed, tagauksed, tagasein ja külgedele triip laiusega 290 ± 50 millimeetrit.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (31) Politsei- ja Piirivalveameti alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
  1) sõiduautol – uksed, pakiruumi luuk või tagasein ja kapott;
  2) kolme külguksega sõiduautol – esiuksed, kapott, tagauksed või tagaluuk, tagasein ja külgedele triip laiusega 290 ± 50 millimeetrit;
  3) veoautol ja bussil – esiuksed, tagauksed, tagasein ja külgedele triip laiusega 290 ± 50 millimeetrit.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (4) Kiirabi alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:
  1) sõiduautol – uksed, pakiruumi luuk või tagasein ja kapott;
  2) veoautol, bussil ja kolme külguksega sõiduautol – kapott ja külgedele triip laiusega 290 ± 50 millimeetrit.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (5) Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduk värvitakse põhivärviga ning § 11 lõigetes 1, 3 ja 4 toodud kirjed kantakse sõidukile kontrastvärviga. Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukile kantava kirje ja lisamärgistuse mõõtmed kinnitatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga, lähtudes käesoleva määrusega kehtestatud värvimise ja tähistamise nõuetest.
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]

  (6) Alarmsõiduki, välja arvatud Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku sõiduki kapoti võib värvida kontrastvärviga osaliselt ning alarmsõidukile võib kanda esi- ja külgakendest kõrgemale teise kontrastvärvi triibu laiusega 150 ± 30 millimeetrit. Värvimisel tuleb lähtuda alarmsõiduki disainist.
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]

  (7) Kontrastvärviga värvitaval uksel peab olema selle värviga kaetud aknast allapoole jääv osa. Ukse ülejäänud osade värvimine kontrastvärviga ja plastist, kummist või muust materjalist värvimata või kroomitud osade katmine põhi- või kontrastvärviga ning kergmetallist või plastist küljeluukide värvimine põhi- ja kontrastvärviga ei ole kohustuslik.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (8) Alarmsõidukite tähistamiseks võib värvimise asemel kasutada teisi tehnoloogiaid, sealhulgas kiletamist.

§ 11.   Alarmsõidukite tähistamine

  (1) Sõiduauto kapotile, külgustele või külgedele ning kolme külguksega sõiduauto, bussi ja veoauto esiustele või külgedele ja tagauksele või tagaseinale ning vajaduse korral kapotile kantakse vastavalt põhi- või kontrastvärviga alarmsõiduki kuuluvust näitav kirje.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (2) Maastikusõidukile, haagisele ning mootorratta ja mopeedi tuuleklaasile ja täisgondli olemasolul ka selle külgedele kantakse kontrastvärviga alarmsõiduki kuuluvust näitav kirje. Tuuleklaasi puudumisel kantakse kuuluvust näitav kirje esilaterna alla või raamile.

  (3) Päästeameti alarmsõiduki esiustele kantakse Päästeameti embleem ja esiustele, külgustele või külgedele komando, korrapidamisgrupi või allstruktuuriüksuse nimetus.
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]

  (4) Päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki esiustele, külgustele või külgedele kantakse tema nimetus või vabatahtliku päästekomando nimetus ning eraldi kuuluvust näitav kirje „VABATAHTLIK PÄÄSTE”.
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]

  (5) Kaitseväe kiirabisõiduki külgedele, tagaustele ja esiklaasi paremasse ülanurka kantakse punane rist.

  (6) Kaitseväe päästesõiduki külgedele kantakse musta kirjaga kirjed „KAITSEVÄE PÄÄSTE” ja „EDF RESCUE” ning struktuuriüksuse nimetus ja päästesüsteemis masina liiki tähistav numbrikombinatsioon.

  (61) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevuses kasutatava alarmsõiduki külgedele kantakse sisekaitselise rakenduskõrgkooli nimetus ja sümbolid.
[RT I, 28.10.2014, 13 - jõust. 31.10.2014]

  (7) Alarmsõidukile võib kanda lisainformatsiooni, mis on seotud asutuse tegevusega, sealhulgas telefoninumber, asutuse aadress, veebiaadress, pardanumber või nimetus ning kujutised, mis ei ole käsitatavad reklaamina.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

§ 12.   Alarmsõiduki lisamärgistused

  Politsei- ja Piirivalveameti alarmsõiduki ja kiirabisõiduki tähistamiseks võib lisaks kasutada ruudustikukujulist või kaldtriipudega linthelkur-värviriba alarmsõiduki allosas laiusega kuni 400 millimeetrit. Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõiduki allosas kasutatakse kaldtriipudega linthelkur-värviriba, mille põhikontuuri kõrgus esiosal ja külgedel võib ulatuda kuni sõiduki pealisehituse horisontaalse keskjooneni ning tagaosal katta kogu pinna. Kasutatava linthelkur-värviriba värvikombinatsioon on järgmine:
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]
  1) Politsei- ja Piirivalveameti alarmsõidukil – sinine ja valge või sinine ja kollane;
  2) Päästeameti ja päästetööl osaleva juriidilise isiku alarmsõidukil – punane ja valge või punane ja kollane;
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]
  3) kiirabi alarmsõidukil – roheline ja valge või roheline ja kollane.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

§ 13.   Erisused alarmsõiduki värvimisel ja tähistamisel

  (1) Paragrahvides 9–12 sätestatud nõudeid ei kohaldata § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud alarmsõidukite suhtes.

  (2) Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Maksu- ja Tolliameti ja vangla alarmsõiduk võib olla käesolevas jaos sätestatu kohaselt värvimata ja tähistamata.
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Kui sõidukit või maastikusõidukit ei ole tehnilistel põhjustel või sõiduki disaini tõttu võimalik värvida või tähistada §-des 10–12 sätestatu kohaselt, võib Politsei- ja Piirivalveameti või Päästeameti peadirektor käskkirjaga otsustada neist nõuetest kõrvale kalduda. Neil juhtudel järgitakse käesolevas määruses sätestatud värvimise ja tähistamise nõudeid nii täpselt kui võimalik.
[RT I, 13.08.2019, 3 - jõust. 16.08.2019]

§ 14.   Alarmsõiduki tunnuste eemaldamine

  (1) Alarmsõiduki võõrandamisel või muul põhjusel alarmsõiduki registrikande kustutamisel tuleb sõidukilt ja maastikusõidukilt eemaldada alarmsõidukile omased tunnused, värviskeem ja eriseadmed.

  (2) Alarmsõidukile omased tunnused, värviskeemi ja eriseadmed võib jätta sõidukilt ja maastikusõidukilt eemaldamata, kui sõiduk võõrandatakse või antakse üle muuseumile või päästetööl osalevale juriidilisele isikule.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

2. peatükk Jälitussõidukid 

§ 15.   Jälitussõidukid

  Jälitussõiduki kasutamise õigus on järgmistel asutustel ja struktuuriüksustel:
  1) Politsei- ja Piirivalveamet;
  2) Kaitsepolitseiamet;
  3) Kaitseväe sõjaväepolitsei;
  4) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad;
  5) Maksu- ja Tolliamet;
  6) Välisluureamet.
[RT I, 13.08.2019, 3 - jõust. 16.08.2019]

§ 16.   Jälitussõiduki kaartide piirarv
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]

  Jälitussõiduki kaartide piirarvu võib kehtestada:
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]
  1) siseminister – Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitsepolitseiametile;
[RT I, 29.12.2011, 138 - jõust. 01.01.2012]
  2) justiitsminister – Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele;
  3) kaitseminister – sõjaväepolitseile ja Välisluureametile;
[RT I, 28.06.2017, 40 - jõust. 01.07.2017]
  4) rahandusminister – Maksu- ja Tolliametile.

§ 17.   Jälitussõiduki kaart

  (1) Sõiduki jälitussõidukina kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks on Politsei- ja Piirivalveameti juhi väljaantud jälitussõiduki kaart vastavalt määruse lisale 3.

  (2) Jälitussõiduki kaardi esitaja kasutuses olev sõiduk ei kuulu kinnipidamisele ega läbivaatamisele.

3. peatükk Lõppsätted 

§ 18.   Üleminekusätted

  (1) Enne käesoleva määruse jõustumist väljaantud alarmsõiduki ja jälitussõiduki kaardid kehtivad kuni kaardil märgitud kehtivusaja lõpuni.

  (2) Kuni 31. detsembrini 2012. a loetakse alarmsõidukiks ka Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 „Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord” kohaselt värvitud ja tähistatud ning eriseadmega varustatud piirivalvesõiduk ja piirivalve maastikusõiduk.

  (3) Enne 1. juunit 2016. a kasutusse võetud ja kuni 1. juunini 2016. a kehtinud korra kohaselt värvitud ja tähistatud või eriseadmetega varustatud alarmsõidukit ei pea viima käesoleva määruse nõuetega vastavusse ning seda võib kasutada ekspluatatsiooniaja lõpuni.
[RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

  (4) Enne § 10 lõigete 5 ja 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning § 12 muudatuste jõustumist kehtinud nõuete kohaselt värvitud ja tähistatud alarmsõidukit võib kasutada ekspluatatsiooniaja lõpuni.
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]

§ 19.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 20.   Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2011. a.

Lisa 1 Alarmsõiduki kaardi vorm
[RT I, 08.02.2022, 8 - jõust. 11.02.2022]

Lisa 2 Siseministeeriumi poolt väljaantava alarmsõiduki kaardi vorm
[Kehtetu - RT I, 05.05.2016, 1 - jõust. 01.06.2016]

Lisa 3 Jälitussõiduki kaardi vorm

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json