Teksti suurus:

Trammi ja selle haagise tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ja registreerimise kord

Trammi ja selle haagise tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ja registreerimise kord - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.05.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.09.2021
Avaldamismärge:RT I, 07.05.2014, 2

Trammi ja selle haagise tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ja registreerimise kord

Vastu võetud 26.11.2010 nr 107
RT I, 29.12.2010, 5
jõustumine 01.01.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
27.12.2010RT I, 29.12.2010, 7301.01.2011
30.04.2014RT I, 07.05.2014, 110.05.2014

Määrus kehtestatakse „Liiklusseaduse” § 140 lõigete 5 ja 6, § 141 lõike 3 ning § 191 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala ja kohaldamisala

  (1) Määrus kehtestab trammi ja selle haagise (edaspidi koos rööbassõiduk) tehnonõuded ja nõuded nende varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise (edaspidi ülevaatus) ja registreerimise korra eesmärgiga tagada rööbassõiduki liiklusele ohutu tehnoseisund ning täpsustada registriandmeid.

  (2) Määrusega kehtestatud nõuded on aluseks esmakordselt kasutuselevõetava ja kasutuses oleva rööbassõiduki ülevaatuse teostamisel.

  (3) Määrus on kohustuslik kõikidele rööbassõidukeid omavatele ja valdavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.   Mõisted

  Määruses on mõisteid kasutatud järgmises tähenduses:
  1) E-reegel on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni „Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe” eeskiri;
  2) eesmine udulatern on latern, mille tuli valgustab teed trammi ees udus, lume- või vihmasajus;
  3) eesmine ääretuli on tuli, mis märgistab rööbassõiduki asukohta ja laiust eest;
  4) haagis on rööbastel liikuv sõiduk, mis on ette nähtud vedamiseks trammi haakes;
  5) hädapidur on seade, mis võimaldab nii juhil kui ka sõitjatel trammi kiiresti peatada;
  6) kaugtulelatern on latern, mille tuli valgustab teed kaugele trammi ette;
  7) kontrollkaart on rööbassõiduki ülevaatusel koostatav dokument, millele märgitakse avastatud rikked ja puudused ning otsus korrasoleku kohta;
  8) korduvülevaatus on rööbassõidukile määratud ülevaatus, kui rööbassõiduki korralisel ülevaatusel avastati olulisi rikkeid või puudusi;
  9) korraline ülevaatus on esmakordselt kasutusele võetava rööbassõiduki ülevaatus ning perioodiline rööbassõiduki ülevaatus käesolevas määruses ettenähtud korras;
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]
  10) liigendtramm on tramm, mis koosneb kahest või enamast omavahel nurkliikuvalt ühendatud kerest, kusjuures sõitjad võivad vabalt liikuda ühest kerest teise;
  11) lähitulelatern on latern, mille tuli valgustab teed trammi ees nii, et väldib vastusõitva sõiduki juhi ja teiste liiklejate pimestamist või häirimist;
  12) mehhaniseeritud teenindusuks on uks, mis avaneb ja sulgub energiaallika arvel, kusjuures juht või sõitjad võivad juhtida ukse avanemist või sulgumist nii seest kui ka trammi seismise ajal väljast;
  13) ohupidur on seade, mis võimaldab juhil trammi kiiresti peatada ja seda ka sõidupiduri rikke korral;
  14) ohutuled on üheaegselt vilkuval režiimil töötavad kõik suunatuled, mis tähendab, et rööbassõiduk on ajutiselt ohtlik teistele liiklejatele;
  15) põhilatern on latern, milles paiknevad kaug- ja lähitulelatern;
  16) päevatulelatern on latern, mille tuli märgistab liikuvat trammi päeval eest;
  17) [kehtetu - RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]
  18) seisupidur on seade, mis kindlustab rööbassõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik;
  19) sihtotstarbeline rööbassõiduk on ajaloolise väärtusega või eritööde tegemiseks ettenähtud rööbassõiduk;
  20) suunatuli on tuli, mille süttimine informeerib teisi liiklejaid rööbassõiduki pöörde sooritamisest, peatumisest või sõidu alustamisest;
  21) sõidupidur on seade, mis võimaldab juhil kontrollida trammi liikumist ning tagab, sõitjaid ohustamata, koos seisupiduriga trammi sujuva pidurdamise kuni seismajäämiseni iga kiiruse, koormuse ja teekalde puhul;
  22) sõitja muljumist vältiv süsteem on seade, mis ukse vahele jäänud takistuse toimel katkestab ukse sulgumise ja avab selle uuesti;
  23) tagatuli on tuli, mis märgistab rööbassõidukit tagant;
  24) tagumine ääretuli on tuli, mis märgistab rööbassõiduki asukohta ja laiust tagant;
  25) teenindusuks on uks sõitjate rööbassõidukisse sisenemiseks ja sealt väljumiseks;
  26) teljekoormus on osa rööbassõiduki massist, mis telje kaudu koormab rööpaid;
  27) tramm on sõitjate vedamiseks ettenähtud elektrikontaktliiniga ühendatud rööbastel liikuv sõiduk;
  28) täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses rööbassõiduki suurim mass;
  29) tühimass on valmistaja määratud sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses rööbassõiduki mass;
  30) varuaken on rööbassõiduki aken, mis võimaldab sõitjatel ohu korral lahkuda rööbassõidukist;
  31) väljapääs on teenindusuks ja varuaken.

2. peatükk Rööbassõiduki tehnonõuded ja nõuded varustusele 

1. jagu Nõuded elektriseadmetele 

§ 3.   Elektriohutus

  (1) Rööbassõiduk peab vastama „Elektriohutusseaduse” § 5 lõike 3 ja § 7 lõike 2 alusel kehtestatud ja valmistaja poolt ettenähtud nõuetele.

  (2) Osadel, mille talituspinge on alalisvoolu korral 60 V või vahelduvvoolu korral 25 V või kõrgem, peab olema IPXXB (Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni standardi IEC 529) kohane kaitsekate ja lisaks sellele põletust vältiv lisakaitsekate, mida ei ole võimalik tööriistadeta eemaldada.

  (3) Kui trammi jõuagregaat on pingestatud, peab juhi töökohal süttima hoiatav märgutuli.

  (4) Rööbassõidukil peab olema vähemalt kaks eraldi toimivat sisevalgustuse vooluringi, millest vähemalt üks saab toite akult. Ühe vooluringi rikke korral peab teine edasi toimima. Avariivooluringiga peavad olema ühendatud sisse- ja väljapääsukohtade valgustus ning välised ohutuled.

  (5) Aku vooluringis peavad olema kaitsmed. Ühtse grupikaitsme alla on lubatud ühendada tarviteid, millede koguhulga voolutugevus ei ületa 16 A.

  (6) Akud peavad olema paigutatud ja ventileeritud nii, et oleks välditud ohtlike gaaside kogunemine trammi või haagise keresse.

  (7) Elektriohutuse nõuete kontrollimine toimub vastavalt elektriohutuse eeskirjadele ja valmistaja poolt ettenähtud kasutusjuhendile.

§ 4.   Nõuded elektriseadmetele ja juhtmetele

  (1) Elektrijuhtmed ja nende kimbud peavad olema isoleeritud ning kaitstud niiskuse ja temperatuuri kõikumiste, õlide ja teiste vedelike kahjulike mõjude eest, samuti läbilõikamise, abrasiivse ja hõõrdekulumise eest.

  (2) Veomootorid, abielektrimasinad ja -seadmed, käivitus-, reguleerimis- ning kaitseaparatuur peavad olema korras ja toimima, nende töötamisel ei tohi esineda tavaolukorrast erinevaid helisid, töö peab olema ühtlane ja tõrgeteta.

  (3) Põhi- ja abivooluringide isolatsioon peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele, olema korras ja kaitstud vigastuste eest.

  (4) Akud ei tohi lekkida, nende klemmid ja ventilatsiooniavad peavad olema puhtad ning akud ja akude klemmid peavad olema kindlalt kinnitatud.

  (5) Kontrollmõõteriistad, valgus- ja helisignalisatsioon, helivõimendusseadmed ning reisijaid peatustest teavitav süsteem peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud, nõuetele, olema korras ja töötama häireteta.

  (6) Elektrikaitsmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele ja olema kalibreeritud.

  (7) Elektriseadmete ja juhtmete kontrollimine toimub vastavalt valmistaja poolt ettenähtud kasutusjuhendile ning selles ettenähtud kontrollseadmete ja vaatlusega.

2. jagu Identifitseerimine ja varustus 

§ 5.   Valmistaja silt

  (1) Rööbassõiduki kerele peab olema kinnitatud silt, millele peab olema loetavalt märgitud:
  1) valmistaja nimi;
  2) mudel või tüüp;
  3) tehasetähis;
  4) täismass;
  5) iste- ja seisukohtade arv.

  (2) Valmistaja sildi kontrollimisel peab võrdlema sildil olevaid andmeid dokumentidega.

§ 6.   Tahavaateseadmed

  (1) Trammil peab olema reguleeritav välimine tahavaatepeegel mõlemal küljel ning sisemine tahavaateseade. Välimistele tahavaatepeeglitele võib täiendavalt paigaldada kaameraid ja monitore. Sisemise tahavaatesedmena võib kasutada peeglit või kaamerat ja monitori.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

  (2) Peeglist nähtava vaatevälja laius rööbassõiduki tagumise nurga juures teepinnal peab olema vähemalt:
  1) vasakul küljel – 2,5 m;
  2) paremal küljel – 3,5 m.

  (3) Peeglil ei tohi olla pragusid, peegeldav kiht peab olema terve ja peegel kindlalt kinnitatud.

  (4) Haagise uste jälgimiseks peab olema telekaamera ja trammis monitor.

  (5) Tahavaatepeegli kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 7.   Hoiatuskell

  (1) Trammil peab olema toimiv hoiatuskell.

  (2) Heli tugevus peab olema suurem kui 100 dB(A), kuid ei tohi ületada 118 dB(A). Helitugevuse mõõtmisel peab müramõõdik asuma 2 m kaugusel hoiatuskellast, kusjuures mõõtma peab suunal, kus heli tugevus on suurim.

  (3) Hoiatuskella kontrollimine toimub proovilülimisega.

§ 8.   Kiirusemõõdik

  (1) Trammil peab olema kiirusemõõdik ja see peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele.

  (2) Kiirusemõõdiku kontrollimine toimub katsesõiduga.

§ 9.   Esmaabivahendid

  (1) Nõuded esmaabivahenditele ja nende asukoha märgistamisele ning sõidukite loetelu, millel on esmaabivahendid kohustuslikud, on kehtestatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 4 lõike 4 alusel.

  (2) Esmaabivahendid peavad asuma juhile kättesaadavas kohas.

  (3) Esmaabivahendite ja nende asukoha märgistamise kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 10.   Tulekustutid

  (1) Rööbassõidukis peab olema üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures üks neist peab asuma juhi läheduses. Liigendtrammi puhul peab üks tulekustuti olema igas liigendatud osas ning haagise puhul peab üks tulekustuti olema haagises.

  (2) Nõuded tulekustutitele on kehtestatud „Tuleohutuse seaduse” § 32 lõike 5 alusel ja nõuded nende asukoha märgistusele on kehtestatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 4 lõike 4 alusel.

  (3) Tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud.

  (4) Tulekustutite ja nende asukoha märgistamise kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 11.   Ohutusvahendid

  (1) Trammil peab olema:
  1) pöörmekang;
  2) isoleerkepp.

  (2) Ohutusvahendite kontrollimine toimub vaatlusega.

3. jagu Valgustus ja valgussignalisatsioon 

§ 12.   Põhilaternad

  (1) Alates 1. jaanuarist 1990. a valmistatud trammil peab ees olema vähemalt kaks parempoolseks liikluseks ette nähtud põhilaternat. Varem valmistatud trammil võib olla üks trammi pikiteljel paiknev põhilatern.

  (2) Põhilaterna tuled (kaug-, lähi- ja lisakaugtuled ning eesmised udutuled) peavad lülituma sisse ja välja koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega.

  (3) Trammil võib kasutada valmistaja poolt ettenähtud nõuetele vastavaid põhilaternaid või põhjendatud juhtudel teistele sõidukitele ettenähtud laternaid tingimusel, et need täidavad põhilaternatele esitatavaid nõudeid.

  (4) Laternas võib kasutada ainult selle ehituses ettenähtud lampi, optilist elementi ja hajutiklaasi.

  (5) Hajutiklaas peab olema pragudeta ja muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla korrodeerunud või tuhmunud.

  (6) Põhilaternate kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 13.   Lähitulelaternad

  (1) Trammil peab olema kaks lähitulelaternat. Enne 1. jaanuarit 1990. a valmistatud trammil võib olla üks trammi pikiteljel paiknev lähitulelatern.

  (2) Lähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega.

  (3) Lähituled peavad olema reguleeritud vastavalt valmistaja poolt ettenähtud nõuetele ja need ei tohi pimestada vastusõitvate sõidukite juhte.

  (4) Trammi lähitulede värvus peab olema valge või valikkollane.

  (5) Lähitulede kontrollimine toimub mõõtevahendi või ekraaniga.

§ 14.   Kaugtulelaternad

  (1) Trammil peab olema kaks või neli kaugtulelaternat, sealhulgas lisakaugtule laternad. Enne 1. jaanuarit 1990. a valmistatud trammidel võib olla üks trammi pikiteljel paiknev kaugtulelatern.

  (2) Kõigi kaugtulede ümberlülitumine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga.

  (3) Kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane.

  (4) Kaugtulede sisselülitatuse märgulamp on kohustuslik.

  (5) Kaugtulede kontrollimine toimub vaatlusega või ekraaniga (asümmeetriliste tulede puhul).

§ 15.   Eesmised udulaternad

  (1) Trammile on lubatud paigaldada kaks eesmist udulaternat, mille hajutiklaasil on tähis „B”.

  (2) Eesmised udulaternad peavad lülituma koos eesmiste ja tagumiste ääretuledega.

  (3) Eesmise udutule värvus peab olema valge või kollane.

  (4) Eesmise udulaterna valgusava suurim kaugus trammi kere välisgabariidist on 400 mm. Laterna ülemine serv peab olema vähemalt 250 mm kõrgusel rööpapeast.

  (5) Eesmised udulaternad peavad olema reguleeritud nii, et need ei pimestaks vastusõitvate sõidukite juhte.

  (6) Eesmiste udulaternate kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 16.   Eesmised ääretulelaternad

  (1) Trammil peab olema kaks valmistaja poolt ettenähtud nõuetele vastavat alumist eesmist ääretulelaternat ja need peavad paiknema võimalikult madalal alumise külgserva lähedal.

  (2) Eesmiste ääretulede värvus peab olema valge.

  (3) Ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega.

  (4) Eesmiste ääretulede kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 17.   Tagumised ääretulelaternad

  (1) Rööbassõidukil peab olema kaks valmistaja poolt ettenähtud nõuetele vastavat alumist tagumist ääretulelaternat ja need peavad asetsema võimalikult madalal alumise külgserva lähedal.

  (2) Tagumiste ääretulede värvus peab olema punane.

  (3) Ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega.

  (4) Tagumiste ääretulede kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 18.   Piduritulelaternad

  (1) Rööbassõidukil peab olema kaks valmistaja poolt ettenähtud nõuetele vastavat piduritulelaternat kere tagaküljel.

  (2) Piduritulelaternad peavad paiknema 250 mm kuni 1500 mm kõrgusel rööpapeast. Kui kere ehituse tõttu pole võimalik asetada laternaid eeltoodud kõrgusvahemikku, siis on lubatud erandina paigutada need kuni 2100 mm kõrgusele.

  (3) Pidurituled peavad süttima pidurite rakendumisel ja ei tohi põleda vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil.

  (4) Lisapiduritule laternat on lubatud paigaldada nii rööbassõiduki salongi kui sellest väljapoole. Salongi paigaldatud piduritulelatern ei tohi pimestada juhti tahavaatepeegli kaudu või häirida teda mõnel muul viisil. Kui trammi kere ehitus ei võimalda paigaldada kere pikiteljele ühte lisapiduritule laternat, võib paigaldada kere tagaosale kaks kere pikitelje suhtes sümmeetriliselt paiknevat lisapiduritule laternat.

  (5) Lisapiduritule latern ei tohi olla ühitatud ega paikneda ühegi teise tulega ühes ja samas laternas.

  (6) Piduritulede värvus peab olema punane.

  (7) Piduritulede kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 19.   Suunatulelaternad

  (1) Rööbassõidukil peavad olema suunatulelaternad.

  (2) Esimesed ja tagumised suunatulelaternad peavad paiknema 250 mm kuni 1500 mm kõrgusel rööpapeast ning need peavad paiknema kere pikitelje suhtes sümmeetriliselt vähima omavahelise kaugusega 600 mm. Kere ehituse iseärasusest tingituna võib seda mõõdet vähendada kuni 400 mm-ni ja laternate paiknemise kõrgust suurendada kuni 2100 mm-ni. Esimese külgmise suunatulelaterna suurim kaugus kere esinurgast on 1800 mm. Seda suurust on lubatud pikendada kuni 2500 mm-ni, kui kere ehitus ei võimalda suunatule laterna paigutamist muul viisil.

  (3) Kõigi suunatulede värvus peab olema merevaigukollane.

  (4) Suunatulede vilkumissagedus peab olema 90 ± 40 korda minutis.

  (5) Suunatulede töö kontrolliks peab trammi armatuurlauas sünkroonselt vilkuma märgulamp. Haagisega trammil peab armatuurlauas olema eraldi haagise suunatule märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga.

  (6) Suunatulede kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 20.   Päevatulelaternad

  (1) Trammile võib E-reegli nr 48 kohaselt paigaldada kaks E-reegli nr 87 kohast päevatulelaternat. Päevatulelaterna valgusava ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 1500 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja laternate valgusavade siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm trammide korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagisele on päevatulelaternate paigaldamine keelatud.

  (2) Päevatule laternad võivad olla ühitatud teiste tulede laternatega.

  (3) Ühe päevatule valgustugevus peab olema vähemalt 400 cd ja ei tohi ületada 1200 cd. Valgusava pinna suurus peab olema vähemalt 25 cm2 ja ei tohi ületada 200 cm2.

  (4) Lubatud on kasutada E-sertifitseeritud päevatulelaternaid. Päevatulelaternale peab olema kantud tähis RL. Päevatule värvus peab olema valge või valikkollane.

  (5) Päevatuled peavad automaatselt välja lülituma, kui lülitatakse sisse lähi- või kaugtuled.

  (6) Päevatulede kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 21.   Töötulelaternad

  (1) Trammile on lubatud paigaldada töötulelaternaid.

  (2) Töötulelaternate paigutus peab võimaldama piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi pimestamisega tekitada liiklusohtlikku olukorda.

  (3) Töötulelaternad võivad olla teisaldatavad.

  (4) Töötule valgus peab olema hajutatud hajutava mustriga laterna klaasi või sarnast funktsiooni täitva tehnoloogia abil. Temal ei tohi olla mootorsõidukite valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge või valikkollane.

  (5) Töötule lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ja trammi armatuurlaual peab olema nende märgulamp.

  (6) Töötulede kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 22.   Armatuurlaua märgulambid

  (1) Trammil peavad olema vähemalt:
  1) suunatulede märgulamp;
  2) kaugtulede märgulamp;
  3) ohutulede märgulamp;
  4) teenindusukse märgulamp;
  5) hoiatusmärgulamp, mis süttib siis, kui trammi jõuagregaat on pingestatud;
  6) töötule märgulamp.

  (2) Armatuurlaua märgulampide kontrollimine toimub vaatluse ja proovilülimisega.

§ 23.   Ohutuled

  (1) Rööbassõidukil peavad olema ohutuled. Ohutuledena lülitatakse üheaegselt vilkuma kõik suunatuled. Ohutulede arv, asukoht, vilkumissagedus ja värvus peavad vastama suunatuledele esitatud nõuetele.

  (2) Ohutulede töö kontrollimiseks peab trammi armatuurlauas sünkroonselt vilkuma märgulamp.

  (3) Ohutulesid peab olema võimalik sisse lülitada nii kontaktvõrguga ühendatud kui ka sellest lahutatud trammi või haagise korral.

  (4) Ohutulede kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

4. jagu Pidurid 

§ 24.   Nõuded piduriseadmetele

  (1) Piduriseadmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele. Ei ole lubatud muuta piduriseadmete ehitust või kasutada valmistaja poolt selleks mitte ettenähtud osi või sõlmi.

  (2) Trammil, välja arvatud liigendtrammil ja sihtotstarbelisel trammil, peab olema vähemalt sõidupidur ja seisupidur ning lisaks kas ohupidur või hädapidur. Liigendtrammil peab olema sõidupidur, seisupidur, hädapidur ja ohupidur.

  (3) Haagisel peab olema vähemalt seisupidur.

  (4) Seisupidur peab seisvat täismassini koormatud trammi või haagist hoidma paigal 5% kaldega teelõigul. Seisupidur peab olema mehaanilise ajamiga, toimima vedru jõul ning olema käsitsi välja lülitatav väljastpoolt trammi.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

  (5) Sõidupiduri ja seisupiduri juhtimissüsteemid peavad olema omavahel seotud nii, et tramm aeglustaks liikumist võimalikult ühtlaselt kuni seismajäämiseni, ohustamata sõitjaid.

  (6) Ühe piduri väljalangemisel peab teiste piduritega:
  1) juhul kui kiirus pidurdamise alguses on 30 km/h, saavutama keskmise aeglustuse 0,87 m/s2 või pidurdusteekonna, mis pole pikem kui 40 m;
  2) juhul kui kiirus pidurdamise alguses on 40 km/h, saavutama keskmise aeglustuse 0,95 m/s2 või pidurdusteekonna, mis pole pikem kui 65 m.

  (7) Ohupiduriga või hädapiduriga peab saavutama:
  1) juhul kui kiirus pidurdamise alguses on 30 km/h, saavutama keskmise aeglustuse 2,04 m/s2 või pidurdusteekonna, mis pole pikem kui 17 m;
  2) juhul kui kiirus pidurdamise alguses on 40 km/h, saavutama keskmise aeglustuse 2,29 m/s2 või pidurdusteekonna, mis pole pikem kui 27 m.

  (8) Piduritel, mis kasutavad pidurdamiseks trammi rattaid, peab olema liivaseade.

  (9) Sihtotstarbelisel rööbassõidukil, mille suurim kiirus ei ületa 40 km/h, peab olema vähemalt üks pidur, mis peab saavutama keskmise aeglustuse või pidurdusteekond ei tohi olla pikem, kui on toodud käesoleva paragrahvi lõikes 6, kuid ta ei pea täitma lõikes 5 toodud nõuet.

  (10) Rööpapiduri talla ja rööpapea vahekaugus peab olema valmistaja poolt ettenähtud piirides.

  (11) Klotspiduri ajamis ei tohi olla ülemääraseid lõtkusid.

  (12) Piduriklotsid peavad olema valmistaja juhendis ette nähtud materjalist ja ei tohi olla õhemad kui valmistaja juhendis on ette nähtud.

  (13) Pidurite kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

5. jagu Kere ja veermik 

§ 25.   Kerest väljaulatuvad osad

  (1) Kerest väljaulatuvatel osadel, välja arvatud peeglid, antennid ja detailid, mis asuvad kuni 2 m kõrgusel rööpapeast, ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljapoole suunatud eendeid, mis võivad põhjustada vigastusi isikutele, kes saavad löögi või puutuvad vastu rööbassõiduki keret.

  (2) Kere detailide ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm. Kere detailidel, mille omavaheline kaugus ei ületa 25 mm, võib ümardusraadius olla 0,5 mm. Kaitseraudade otsad peavad olema tagasipööratud selliselt, et need ei haaraks läheduses asuvaid esemeid. Kaitseraudade otste jäikade osade servade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 50 mm. Kaldteede ette ja taha suunatud nurkade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm.

  (3) Kerest väljaulatuvate osade kontrollimine toimub vaatluse, mõõtevahendi ja šablooniga.

§ 26.   Klaasid

  (1) Tuuleklaasi ja tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%.

  (2) Tuuleklaas peab olema lamineeritud klaasist. Külgmised klaasid võivad olla karastatud klaasist.

  (3) Klaaside katmiseks on keelatud kasutada valgustpeegeldavaid materjale.

  (4) Tuuleklaasi puhasti või puhastite tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist segavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn „päikest”.

  (5) Klaaside kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 27.   Klaasipuhasti

  (1) Klaasipuhasti peab olema töökorras ja tegema suurimal kiirusel vähemalt 30 ning vähimal kiirusel 10 edasi-tagasikäiku minutis.

  (2) Ühel kiirusel töötav klaasipuhasti peab tegema vähemalt 30 edasi-tagasikäiku minutis.

  (3) Klaasipuhasti kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 28.   Aknapesur

  (1) Aknapesur peab olema töökorras.

  (2) Aknapesuri pesuvedeliku paagi maht peab olema vähemalt 5 l.

  (3) Kui laternapuhasti tarbib pesuvett aknapesuri paagist, siis peab ühise pesuvedeliku paagi maht olema ühe liitri võrra suurem.

  (4) Aknapesuri kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 29.   Kere

  (1) Kere välispinna värvkattel ei tohi olla olulisi korrosiooni või muid kahjustusi.

  (2) Praod ja murded kere detailides peavad olema remonditud, viimistletud ja värviga kaetud.

  (3) Rööbassõidukile kantud kirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele ja eesti kirjakeele normidele.

  (4) Kere kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 30.   Kere sisustus

  (1) Sisustuse materjalina ei tohi kasutada materjali, mille ISO 3795 nõuetele vastavalt määratud põlemiskiirus on suurem kui 100 mm/min.

  (2) Süttivat materjali võib rööbassõiduki sisustamisel kasutada ainult sel juhul, kui see materjal on süttimise võimaluse eest kindlalt kaitstud ja selle materjali ning mis tahes soojusallika vaheline vähim kaugus on 100 mm. Süttivaks materjaliks käesoleva lõike mõistes loetakse materjali, mis selle kasutuskoha võimalikus temperatuuris võib süttida.

  (3) Sisustus peab olema terve, puhas ja kõik värviga katmiseks ette nähtud pinnad korralikult värvitud.

  (4) Põranda ja astmelaua katted peavad olema ilma vigastusteta ja kindlalt kinnitatud.

  (5) Sisevalgustus, sealhulgas trepi ja ukse valgustus peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele ja toimima.

  (6) Kere sisustuse kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 31.   Istmed

  (1) Iste, istme tugevus, istme kinnitused rööbassõiduki kerega ja istme reguleerimisseadmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele.

  (2) Ühele inimesele arvestatakse vähemalt 400 mm × 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel istmepadjast vähemalt 400 mm laiust leeni pinda. Istmekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist. Leeni vähim kõrgus on 400 mm.

  (3) Istekohtade arv ei tohi olla suurem, kui seda on ette näinud valmistaja oma juhendiga.

  (4) Kokkupandavad istmed peavad pärast neilt tõusmist ise pöörduma kokkupandud asendisse.

  (5) Istmed peavad olema terved ja puhtad.

  (6) Istmete kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 32.   Kirjed ja märgistus

  (1) Vajalik informatsioon ohu korral tegutsemiseks peab olema eestikeelne. Lastega ja puuetega sõitjate kohtade siltidel peab olema sinine tagapõhi ja sellel valged kujutised või valge tagapõhi ja sellel mustad kujutised.

  (2) Kirjete ja märgistuse kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 33.   Juhi vaateväli

  (1) Juhiistet peab olema võimalik reguleerida selliselt, et oleks tagatud juhile järgmine vaateväli:
  1) püsttasapinnas juhi silmade kõrguselt ülespoole vähemalt 6° sektoris ja allapoole vähemalt 12° sektoris;
  2) rõhttasapinnas mõlemale poole trammi püsttasapinda vähemalt 80° sektoris, kusjuures mõlemas sektoris kokku võib olla kuni viis nähtavust takistavat eset. Vasakpoolses sektoris paikneva takistuse suurim laius võib olla kuni 15° ja parempoolses kuni 20°. Nähtavuse takistuseks ei loeta peegleid, klaasipuhasteid ja alla 2° laiusega takistusi. Alla 5° laiusega takistused loetakse üheks takistuseks.

  (2) Trammi tuuleklaasi soojendi peab hoidma sõidu ajal kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhi vaatevälja ulatuses tuuleklaasi läbipaistvana ja jääst ning udust puhtana.

  (3) Juhi vaatevälja kontrollimine toimub vaatlusega.

§ 34.   Istmetevaheline käik

  (1) Rööbassõiduki istmete vahelisest käigust peab läbi mahtuma šabloon, mille üldkõrgus on 1900 mm, alumise silindri kõrgus 900 mm ja ülemise silindri koonilise ja silindriliste osade kõrgused 500 mm. Alumise silindrilise osa läbimõõt peab olema 450 mm ja ülemise silindrilise osa läbimõõt 550 mm.

  (2) Ukseesisest käigust kuni vahekäiguni peab läbi mahtuma kilpšabloon, mille üldkõrgus on 1800 mm, alumise, kitsama, osa kõrgus 700 mm ja ülemise, laiema, osa kõrgus 1100 mm. Alumise osa laius peab olema 400 mm ja ülemisel – 550 mm. Šablooni paksus peab olema 100 mm.

  (3) Istmetevahelise käigu kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 35.   Käsipuud ja kinnihoidmise rihmad

  (1) Käsipuud ja kinnihoidmise rihmad peavad olema vastupidavad ja kergesti haaratavad. Käsipuu ristlõike ükski mõõt ei tohi olla väiksem kui 20 mm ja suurem kui 45 mm. Uste ja istmete käsipuude ristlõike vähim mõõt võib olla 15 mm tingimusel, et mõni muu selle käsipuu ristlõike mõõt on vähemalt 25 mm. Käsipuude kaugus laest või seinast peab olema vähemalt 40 mm, uste käsipuudel vähemalt 35 mm.

  (2) Kõigi seisukohtade jaoks peab olema piisav arv käsipuid ja rihmu. Igal seisjal peab olema võimalus haarata vähemalt kahest käsipuust või rihmast. Käsipuudena või rihmadena lähevad arvesse need käsipuud ja rihmad, mis asuvad kõrguste vahemikus 800 kuni 1900 mm põrandast. Iga seisukoha kohta peab olema vähemalt üks käsipuu või rihm mitte kõrgemal kui 1500 mm põrandast. Külgseinte juures, mille ääres puuduvad istmed, peavad olema 800 kuni 1500 mm kõrgusel põrandast seinaga rööbiti käsipuud.

  (3) Ukseesised süvendid peavad olema ääristatud käsipuudega mõlemalt küljelt. Kaksikukse puhul on nõue täidetud, kui käsipuu asub ukseava teljel.

  (4) Teenindusuksel peab olema käsipuu, millest saab haarata ukse juures teel seisev sõitja, et astuda rööbassõidukisse. Käsipuu peab olema 800 mm kuni 1000 mm kõrgusel teepinnast või igast trepiastmest. Käsipuu ei tohi asetseda esimese trepiastme servast kaugemal kui 400 mm (kere sisemuse poole).

  (5) Käsipuude ja kinnihoidmisrihmade kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 36.   Väljapääsud

  (1) Sõltuvalt sõitjate arvust peab rööbassõidukil olema vähemalt järgmine arv väljapääse:
  1) 31 kuni 45 sõitjat – 5;
  2) 46 kuni 60 sõitjat – 6;
  3) 61 kuni 75 sõitjat – 7;
  4) 76 kuni 90 sõitjat – 8;
  5) üle 90 sõitja – 9.

  (2) Väljapääsude vähimad mõõtmed peavad olema:
  1) teenindusukse ava kõrgus – 1800 mm, laius – 650 m, kaksikukse laius – 1200 mm;
  2) varuakna pind – 4000 cm2.

  (3) Väljapääsude kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 37.   Teenindusuks ja varuaken

  (1) Sõltuvalt sõitjate arvust peab rööbassõidukil olema vähemalt järgmine arv teenindusuksi:
  1) 23 kuni 45 sõitjat – 1;
  2) 46 kuni 70 sõitjat – 2;
  3) 71 kuni 100 sõitjat – 3;
  4) üle 100 sõitja – 4.Kaksikuks loetakse kaheks väljapääsuks.

  (2) Uksed peavad asuma kere paremal küljel, vajadusel ka vasakul küljel, kui infrastruktuur seda võimaldab. Üks uks peab asuma kere esimeses pooles, teine uks või varuväljapääs tagumises pooles nii, et ukse avade kesktelgede vaheline kaugus oleks võrdne vähemalt 40% rööbassõiduki pikkusest selle pikiteljel. Kõik uksed peavad lisaks muudele avamisviisidele olema avatavad ka käsitsi. Liigendtrammil peab kere esiosas olema vähemalt kaks teenindusust ja tagaosas vähemalt üks teenindusuks.

  (3) Iga teenindusuks, kaasa arvatud kaugjuhtimisega uks, peab olema vahetult sõitja poolt suletav ja avatav nii seest kui ka väljast. Avamisseade peab asuma avatava ukse läheduses. Kui uks on lukustatav väljastpoolt, peab see olema igas olukorras kergesti avatav seestpoolt. Ei ole nõutav, et seade toimiks sõidu ajal.

  (4) Ukse avamise ja sulgemise käepide/nupp vms ei tohi asetseda tee pinnast kõrgemal kui 1800 mm.

  (5) Pärast ukse sulgumist ei tohi rööbassõiduki kerest jääda välja ühtegi trepiastet.

  (6) Mehhaniseeritud teenindusukse avamise ja sulgemise abiseadmed peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) kui rööbassõiduki ustel on sõitja muljumist vältiv seade, peab see toimima, kui ukse sulgumist takistavale esemele/sõitjale mõjuv jõud on suurem kui 150 N. Lühiajaliselt lubatakse jõu suurenemist kuni 300 N. Pärast selle jõu ületamist peavad uksed uuesti avanema ja ust saab uuesti sulgeda ainult juhiruumist;
  2) kui rööbassõidukil on uste kesklukustusseade, peab see hakkama toimima hiljemalt alates liikumiskiirusest 20 km/h.

  (7) Ohu korral kasutamiseks ettenähtud mehhaniseeritud teenindusukse avamise ja sulgemise seadmed peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) kõigil ustel peavad olema täiendavad avamisseadmed;
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]
  2) sõitjateruumis peab ukse avamisseade asuma uksel või sellest mitte kaugemal kui 300 mm ja mitte kõrgemal kui 1600 mm esimesest trepiastmest;
  3) ukse avamise ja sulgemise käepide või nupp peab olema hästi nähtav. Selgesti peab olema märgistatud ukse avamise viis;
  4) avamis- ja sulgemisseadmed peavad olema ühe inimese poolt kergesti käsitsetavad;
  5) kõik avamise ja sulgemise seadmed peavad olema kaitstud juhusliku lülitamise eest ja ühendatud juhiruumis asuva valgus- ning helisignalisatsiooniga.

  (8) Varuaken peab olema kergesti avatav või valmistaja poolt ettenähtud vahenditega purustatav ja peab olema vähemalt 650 mm kõrgusel, kuid mitte kõrgemal kui 1000 mm aknaalusest põrandapinnast. Varuaken võib olla 500 mm kõrgusel, kui tal on sõitja väljakukkumist vältiv kaitse ja akna ava kõrgus ei ületa 650 mm.

  (9) Kui rööbassõidukil on sissetõmbuv trepp, peab see vastama järgmistele nõuetele:
  1) üheaegselt teenindus- või varuukse avanemisega peab trepp nihkuma kerest välja ja ukse sulgumisel tõmbuma keresse tagasi;
  2) suletud ukse korral ei tohi ulatuda kerest välja rohkem kui 10 mm;
  3) avatud ukse ja väljanihutatud trepi korral peavad trepi mõõtmed olema: astme sügavus vähemalt 300 mm, astme kõrgus 250 mm või väiksem ja esimese astme kõrgus tee pinnast 430 mm või väiksem;
  4) sissetõmbamata trepiga trammiga või haagisega ei tohi olla võimalik sõitu alustada;
  5) peab olema välditud trepi väljanihutamine sõidu ajal. Trepi rikke korral peab see jääma kere sisse kokkupandud asendisse, kuid see rike ei tohi segada ukse avanemist ja sulgumist;
  6) peab olema välditud selle ukse sulgemine, mille trepiastmel seisab üle 15 kg massiga sõitja. See nõue ei kehti uksele, mis on juhi nägemisalas;
  7) trepi esiservade ümardusraadiused peavad olema vähemalt 5 mm ja külgservadel vähemalt 2,5 mm;
  8) väljanihutatud trepi astmed peavad taluma astme keskele paigutatud 136 kg raskust koormust ja ei tohi läbi painduda rohkem kui 10 mm 272 kg massiga koormuse toimel.

  (10) Teenindusukse ja varuakna kontrollimine toimub vaatluse, mõõdulindi, joonlaua ja šablooniga. Sõitja käe või jala muljumise vältimise kontrollimiseks kasutatakse 300 mm pikkust ja 30 mm paksust šablooni, mille nurgad on ümardatud raadiusega 5 mm.

§ 38.   Ukse ja väljapääsu signalisatsioon

  (1) Kui juhil puudub või ei ole piisavat silmsidet teenindusustega, peavad nende nähtavuse rööbassõiduki kere seest ja väljast tagama optilised vms vahendid.

  (2) Mehhaniseeritud teenindusuksel, välja arvatud esiuks, peab olema signalisaator, mis asub juhiruumis ja teatab ukse avatud olekust või sellest, et ukse sulgumisel on jäänud piida ja ukse või uste vahele 30 mm laiune või suurem vahe.

  (3) Paiksed sideseadmed peavad võimaldama rööbassõiduki peatuste teadustamist.

  (4) Signalisatsiooni kontrollimine toimub vaatluse teel.

§ 39.   Eesmine pealesõidutõke

  (1) Trammi kere esiosa peab olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et oleks välistatud takistusele pealesõit. Juhul kui trammi valmistaja poolt on ettenähtud, peab trammi kere esiosas olema takistusele pealesõitu vältiv tõke, mis lülitab sisse ohupiduri ja peatab trammi. Pealesõitu vältiv tõke peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele ja olema töökorras.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

  (2) Tõke peab paiknema koormatud trammi korral mitte kõrgemal kui 200 mm rööpapeast ja sõidusuunas kere esiosa puutetasapinnast vähemalt 500 mm eespool.

  (3) Eesmise pealesõidutõkkekontrollimine toimub vaatluse ja proovisõiduga.

§ 40.   Küljelt rööbassõiduki rataste alla jalakäijate kukkumist vältiv tõke

  (1) Rööbassõidukil peavad olema külgedel tõkked, mis väldivad jalakäijate kukkumist rataste alla.

  (2) Tõkke alumine serv peab paiknema mitte kõrgemal kui 250 mm rööpapeast.

  (3) Külgtõkke kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 41.   Veermikule esitatavad nõuded

  (1) Rataste elastsed elemendid peavad olema korrapärase kujuga ja ilma vigastusteta.

  (2) Ratta bandaažide ja kammide mõõtmed peavad vastama valmistaja poolt etteantud normidele.

  (3) Ratta bandaažidel ei tohi olla märgatavaid lohkusid.

  (4) Rattakammidel ei tohi olla murdunud kohti ja pragunenud pealekeevitusi ning ülevaltsimist.

  (5) Igal rattal peab olema vähemalt üks terve maandusjuhe.

  (6) Vedrud ning nende kinnitused peavad olema ilma vigastusteta ja kindlalt kinnitatud.

  (7) Vedrud peavad hoidma rööbassõidukit püstasendis.

  (8) Kui rööbassõiduki konstruktsioonis on valmistaja poolt ettenähtud torsioonplaat, peab see olema kinnitatud pinguga ja selle mutter tõkestatud.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

  (9) Reguleeritavad keermesliited peavad olema kindlalt tõkestatud.

  (10) Veomootor peab olema kinnitatud ilma lõtkuta.

  (11) Külgmised reaktiivvardad peavad olema ilma vigastusteta ja pingutatud vastavalt valmistaja poolt ettenähtud nõuetele.

  (12) Nuutühendustes ei tohi olla ülemäärast lõtku.

  (13) Rataste poritiivad peavad olema kindlalt kinnitatud ja ilma vigastusteta.

  (14) Elektrijuhtmed peavad olema kindlalt kinnitatud, vigastusteta ja nõuetekohase isolatsiooniga.

  (15) Igal alusvankril peab olema elektriline maandusühendus rööbassõiduki kerega.

  (16) Kui liigendtrammi kerede ühendamise konstruktsioonis on valmistaja poolt ettenähtud diagonaalvarraste kasutamine, siis peavad nende vedrud olema terved ja diagonaalvardad reguleeritud valmistaja poolt ettenähtud nõuete kohaselt.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

  (17) Põhi- ja avariihaakeseadmed peavad toimima ja vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele.

  (18) Haakeseade ja selle kinnitus peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele ja olema töökorras.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

  (19) Liivatusseade peab olema korras ja toimima ning puistama liiva mõlemale rööpale võrdselt.

  (20) Veermiku kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 42.   Katuseseadmele esitatavad nõuded

  (1) Vooluvõtturi torustiku elemendid peavad olema ilma vigastusteta ja sirged.

  (2) Vooluvõtturi liigendid peavad olema ilma lõtkudeta ja sillatud elastsete šuntidega.

  (3) Vooluvõtturi mehhanism peab tagama liuguri pealispinna rõhtasendi.

  (4) Liuguri rõhk kontaktliini juhtmele peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele.

  (5) Vooluvõtturi allatõmbemehhanism peab töötama sujuvalt ja takistusteta.

  (6) Liuguril ei tohi olla järskude servadega lohkusid.

  (7) Liugur peab ulatuma vähemalt 2 mm üle hoidiku serva.

  (8) Kõik seadmed ja nende katted peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele, olema terved ja kinnitatud.

  (9) Katuseseadmete kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

6. jagu Mõõtmed ja massid 

§ 43.   Lubatud suurim pikkus

  (1) Trammi lubatud suurim pikkus on 15 m.

  (2) Haagise lubatud suurim pikkus on 15 m.

  (3) Haagisega trammi ja liigendtrammi lubatud suurim pikkus on 45 m.

  (4) Pikkuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi:
  1) klaasipuhasteid ja -pesureid;
  2) valgustusseadmeid;
  3) tahavaatepeegleid;
  4) kummipuhvreid;
  5) trammi haakeseadmeid.

  (5) Pikkuse kontrollimine toimub mõõtevahendiga.

§ 44.   Lubatud suurim laius

  (1) Trammi lubatud suurim laius on 2,5 m.

  (2) Haagise lubatud suurim laius on 2,5 m.

  (3) Laiuse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi:
  1) tahavaatepeegleid;
  2) küljeääretule laternaid;
  3) suunatule laternaid;
  4) valgustusseadmeid;
  5) sissetõmbuvaid treppe ja kaldteid tingimusel, et need on sõiduasendis ja ei ulatuks kere küljelt välja rohkem kui 10 mm.

  (4) Laiuse kontrollimine toimub mõõtevahendiga.

§ 45.   Lubatud suurim kõrgus

  (1) Trammi lubatud suurim kõrgus on 3,85 m.

  (2) Haagise lubatud suurim kõrgus on 3,85 m.

  (3) Kõrguse mõõtmisel ei arvestata järgmisi osi:
  1) antenne;
  2) tõstetud asendis vooluvõttureid (pantograafe).

  (4) Kõrguse kontrollimine toimub mõõtevahendiga.

§ 46.   Rööbastee

  (1) Rööbassõiduk peab olema võimeline sõitma sirgetel ja üle 75 m raadiusega teelõikudel 1067 mm rajalaiusega rööbasteel ning 75 m ja väiksema raadiusega teelõikudel vastavalt rööbassõiduki valmistaja poolt ettenähtud normidele ning rööbastee ehitusnormidele.

  (2) Rööbassõiduk peab olema võimeline sõitma teekõveral, mille vähim raadius plaanil on 20 m.

  (3) Rööbastee kontrollimine toimub vaatluse ja mõõdulindiga või rööbastee laiusemõõturiga.

§ 47.   Vooluvõtturi kõrgus

  (1) Vooluvõttur peab tagama kindla ja püsiva ühenduse kontaktjuhtmega, mille suurim kõrgus rööpapeast on 6,1 m ja vähim 4,2 m, tingimusel, et juhtme riputuskõrgus muutub sujuvalt ja kalle pole üle 20%.

  (2) Vooluvõtturi kõrguse kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga.

§ 48.   Lubatud suurim registrimass ja registriteljekoormus

  (1) Trammi, haagise ja liigendtrammi suurim lubatud registrimass on 70 000 kg.

  (2) Ühe või mitme trammi, haagise või liigendtrammi omavahelisel kokkuhaakimisel ei tohi ühelgi juhul summaarne registrimass ületada 70 000 kg.

  (3) Trammi, haagise ja liigendtrammi suurim lubatud registriteljekoormus on 10 800 kg.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

3. peatükk Rööbassõiduki ülevaatuse tingimused ja kord 

§ 49.   Reguleerimisala

  (1) Käesolev peatükk kehtestab nõuded rööbassõiduki ülevaatuse korraldamisele ja ülevaatusele esitamise tähtajad. Ülevaatuse eesmärk on rööbassõiduki liiklusele ohutu tehnoseisundi tagamine.

  (2) Esmakordselt kasutusele võetav ja kasutuses olev rööbassõiduk peab läbima korralise ülevaatuse.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

§ 50.   Ülevaatuse korraldamine

  (1) Rööbassõiduki ülevaatust korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib Maanteeamet.

  (2) Maanteeamet võib sõlmida äriühingutega lepinguid rööbassõidukite ülevaatuse teostamiseks.

  (3) Äriühing, kellega Maanteeamet sõlmib rööbassõiduki ülevaatuse teostamiseks lepingu, peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) äriühing peab olema usaldusväärne;
  2) äriühingu juhatuse või nõukogu liikmeid ei ole karistatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 25 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
  3) äriühing ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud rööbassõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks sõlmitud halduslepinguid ja teda ei ole kuulutatud pankrotis olevaks või tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ja puuduvad muud asjaolud, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise;
  4) äriühingul ei ole võlgnevusi riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete osas;
  5) äriühingul on piisavad töökultuuri ja ülevaatuse kvaliteedi tagamise võimalused;
  6) äriühingul on §-s 59 sätestatud nõuetele vastavad ruumid ja territoorium või nende kasutamise võimalus;
  7) äriühingul on §-s 60 sätestatud nõuetele vastavad seadmed, vahendid, mõõteriistad ja inventar;
  8) äriühingul on §-s 61 sätestatud nõuetele vastavad töötajad;
  9) äriühing peab olema pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses ja omama asjakohast erialase pädevuse tunnistust.

  (4) [Kehtetu - RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

§ 51.   Lepingu kohustuslikud tingimused

  Ülevaatuse teostamiseks äriühinguga sõlmitava lepingu kohustuslikud tingimused on kehtestatud „Liiklusseaduse” § 191 lõikega 1.

§ 52.   Ülevaatusele esitamise tähtaeg

  Rööbassõiduk tuleb esitada korralisele ülevaatusele enne esmakordset kasutusele võtmist ja seejärel hiljemalt korralisel ülevaatusel määratud rööbassõiduki järgmise korralise ülevaatuse tähtajaks.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

§ 53.   Ülevaatusest tulenevad piirangud
[Kehtetu - RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

§ 54.   Ülevaatusel nõutavad dokumendid

  (1) Esmakordsel korralisel ülevaatusel esitatakse ülevaatajale rööbassõiduki valmistaja tehniline dokumentatsioon.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

  (2) Korralisel ülevaatusel peab ülevaatajale esitama rööbassõiduki registreerimistunnistuse ja trammiraamatu ning korduval ülevaatusel lisaks nendele eelmise rööbassõiduki ülevaatuse kontrollkaardi (edaspidi kontrollkaart), millele kantavad andmed on toodud lisas.

§ 55.   Ülevaatuse kord
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

  (1) Korralisel ülevaatusel kontrollitakse rööbassõiduki tehnoseisundi ja varustuse vastavust käesoleva määruse nõuetele, tuvastatakse rööbassõiduki vastavus või mittevastavus nimetatud nõuetele ning nõuetele vastavuse korral määratakse rööbassõiduki järgmise korralise ülevaatuse kuu ja aasta, mis ei tohi olla hiljem kui 12 kuud peale eelmise korralise ülevaatuse toimumist. Ülevaatuse tähtaja möödumisel ei loeta rööbassõidukit kehtivatele nõuetele vastavaks ning selle kasutamine on keelatud.

  (2) Esmakordsel korralisel ülevaatusel kontrollitakse rööbassõiduki vastavust valmistaja tehnilisele dokumentatsioonile ja käesolevas määruses toodud nõuetele.

  (3) Remondi kvaliteedi kontrolliks on vajalik korduvülevaatus. Korduvülevaatusel on lubatud piirduda rööbassõiduki kontrollkaardil toodud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

§ 56.   Ülevaatuse tulemuste hindamine

  Rööbassõiduki ülevaatuse tulemused kannab ülevaataja kontrollkaardile. Rikked ja puudused kantakse kontrollkaardile alljärgnevalt:
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]
  1) veergu VO – „väheohtlikud”: tehniliselt lihtsamad rikked ja puudused, mis ei ohusta liiklust rikke või puuduse kõrvaldamiseks vajaliku aja jooksul. Rikked ja puudused on lihtsalt kõrvaldatavad ühe osa või sõlme vahetamise, kinnitamise või lihtsa reguleerimise teel;
  2) veergu OV – „ohtlikud rikked ja puudused”: tehniliselt keerulised rikked ja puudused, mille kõrvaldamiseks on vajalikud eriseadmed ja eriettevalmistusega töötajad ning liiklus- ja keskkonnaohtlikud rikked ja puudused.

§ 57.   Ülevaatuse otsused ja nendest tulenevad piirangud

  (1) Vastavalt korralisel ülevaatusel avastatud rikete ja puuduste iseloomule, ohtlikkusele ja arvule märgib ülevaataja kontrollkaardile ühe alljärgnevatest otsustest:
  1) „tehniliselt korras”, kui rööbassõidukil ei esine rohkem kui neli väheohtlikku (VO) riket või puudust;
  2) „esitada korduvülevaatusele”, kui rööbassõidukil esineb viis või enam väheohtlikku (VO) riket või puudust või vähemalt üks ohtlik (OV) rike või puudus.

  (2) Ülevaataja kinnitab kontrollkaarti märgitud otsuse allkirja ja pitseriga.

  (3) Kui kontrollkaardile on märgitud otsus „tehniliselt korras”, kõrvaldab rööbassõiduki omanik kontrollkaardile kantud rikked ja puudused esimesel võimalusel. Rööbassõidukit ei pea esitama korduvülevaatusele ning seda võib registreerida.

  (4) Kui kontrollkaardile on märgitud otsus „esitada korduvülevaatusele”, loetakse rööbassõiduk kuni rikete või puuduste kõrvaldamiseni mittevastavaks kehtivatele nõuetele. Erandina võib sellises tehnoseisundis rööbassõidukiga sõita rikete või puuduste kõrvaldamiseks remondikohani ning pärast rikete või puuduste kõrvaldamist korduvülevaatusele. Sõitmisel peab juhil kaasas olema kontrollkaart. Erandit ei rakendata registreerimata rööbassõidukile.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

§ 58.   Ülevaatuse otsuse kandmine registreerimistunnistusele
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

  (1) Ülevaataja kannab käesoleva määruse § 57 lõike 1 kohaselt tehtud otsuse ja otsuse kontrollkaardi numbri rööbassõiduki registreerimistunnistusele.

  (2) Kui rööbassõiduki kohta tehti otsus „tehniliselt korras”, kannab ülevaataja registreerimistunnistusele järgmise ülevaatuse kuu ja aasta, mille kinnitab allkirja ja pitseriga.

  (3) Kui rööbassõiduki kohta tehti otsus „esitada korduvülevaatusele”, kannab ülevaataja registreerimistunnistusele märke „Korduv” ja lisab korduvülevaatuse teostamise kuupäeva, mille kinnitab allkirja ja pitseriga.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

§ 59.   Nõuded ülevaatuse töökohale

  (1) Rööbassõidukite ülevaatuseks kasutatava ruumi mõõtmed peavad olema vastavuses kontrollitavate rööbassõidukite mõõtmetega.

  (2) Rööbassõiduki ülevaatuspunkti ruumid peavad vastama „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” nõuetele ja esmased tulekustutid „Tuleohutuse seaduse” § 32 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele.

§ 60.   Nõuded ülevaatuse töökoha seadmetele

  (1) Ülevaatuse töökoha sisseseade peab võimaldama määrusega nõutavate kontrolloperatsioonide teostamist.

  (2) Kohustuslikud on järgmised seadmed, vahendid ja mõõteriistad:
  1) vaatluskanal;
  2) esilaternate kontrollseade;
  3) elektriku multimeeter;
  4) meger;
  5) mõõdulint (10 m ja 20 m);
  6) mõõtjoonlaud (metallist);
  7) nihik;
  8) stopper;
  9) vasar;
  10) kang;
  11) kandelamp;
  12) ratta tõkiskingad.

§ 61.   Nõuded rööbassõiduki ülevaatajale ja ülevaataja töö kvaliteedi kontroll

  (1) Rööbassõiduki ülevaataja peab omama tehnikaalast kõrg- või keskeriharidust ja piisavat elektriohutuse alast ettevalmistust.

  (2) Kui ülevaatajal ei ole lõikes 1 toodud haridust, siis peab ta olema töötanud trammiettevõttes tehnilisel alal vähemalt kolm aastat ja omama vajalikku elektriohutuse alast ettevalmistust

  (3) Ülevaataja peab olema läbinud Maanteeametis ettevalmistuskursuse ja sooritanud vastava arvestuse.

  (4) Ülevaataja peab oskama kasutada kõiki käesolevas peatükis toodud seadmeid ja vahendeid trammi tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks ja sooritama praktika ülevaatuse töökohal, mille järel Maanteeamet annab temale ülevaataja tunnistuse.

  (5) Ülevaatajal on õigus ülevaatuse teostamisel kasutada abijõude: trammijuhti, trammielektrikut ja trammilukkseppa.

  (6) Ülevaataja peab osalema Maanteeameti poolt korraldatavatel täienduskursustel.

  (7) Ülevaataja töö kvaliteedi kontrolli teostab Maanteeamet.

4. peatükk Rööbassõiduki registreerimise kord 

§ 62.   Rööbassõiduki registreerija

  Rööbassõidukeid registreerib nende omanik.

§ 63.   Rööbassõiduki registreerimine

  (1) Registreerimisel omistatakse rööbassõidukile registreerimisnumber, mille järgi omanik peab rööbassõidukite arvestust.

  (2) Registreerida võib ainult korralise ülevaatuse läbinud rööbassõidukit.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

  (3) Registreerimisel väljastab rööbassõiduki omanik rööbassõidukile registreerimistunnistuse.
[RT I, 07.05.2014, 1 - jõust. 10.05.2014]

5. peatükk Lõppsätted 

§ 64.   Rakendussätted

  (1) Paragrahvi 3 lõike 2 ja 5, § 6 lõike 4, § 8 lõike 1, § 19 lõike 5, § 26 lõike 2, § 28, § 30 lõigete 1 ja 2, § 36 lõike 2, § 37 lõigete 1, 2, 4 ja 5, § 39 ja § 40 nõuded kehtivad rööbassõidukile, mis on valmistatud alates 1. jaanuarist 2002. a. Enne 1. jaanuarit 2002. a valmistatud rööbassõiduk peab nimetatud paragrahvide osas vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele.

  (2) Nõuded rööbassõiduki tehnoseisundile ei laiene sihtotstarbelisele rööbassõidukile, mis ei ole ette nähtud sõitjate veoks, ja üle 30 aasta vanusele rööbassõidukile. Sellise rööbassõiduki tehnoseisund peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele, mis kehtisid nende valmistamise ajal.

  (3) Paragrahvi 43 lõike 3, § 44 lõike 1 ja 2, § 48 lõike 1 punkt 3 lubatud maksimaalsed suurused peavad vastama rööbassõiduki infrastruktuuri ehituses arvestatud rööbassõiduki mõõtmete ja massidega.

  (4) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (5) Määrus jõustub 2011. aasta 1. juulil.
[RT I, 29.12.2010, 73 - jõust. 01.01.2011]


1 Euroopa Nõukogu direktiivid 70/388/EMÜ (EÜT L 176, 10.08.1970), 74/408/EMÜ (EÜT L 221,12.08.1974), 74/483/EMÜ (EÜT L 266, 02.10.1974), 79/488/EMÜ (EÜT L 128, 26.05.1979), 95/28/EÜ (EÜT L 281, 23.11.1995), 96/37/EÜ (EÜT L 186, 25.07.1996), 96/96/EÜ (EÜT L 046, 17.02.1996), 98/90/EÜ (EÜT L 337, 12.12.1998), 99/52/EÜ (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 26)

Lisa Rööbassõiduki ülevaatuse kontrollkaart

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json