Alarmsõidukijuhi koolituse kord, pädevusnõuded, koolituse õppekava, koolitustunnistuse vorm ja liiklusregistrisse kantavad andmed
Vastu võetud 13.08.2018 nr 48
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 841 lõike 8 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib alarmsõidukijuhi ettevalmistamist ja koolituse läbiviimist, kehtestab nõuded alarmsõidukijuhi koolituse õppekavale, koolitustunnistuse vormi, alarmsõidukijuhi pädevusnõuded ja alarmsõidukijuhi koolitaja poolt liiklusregistrisse kantavate andmete koosseisu.
(2) Määrus ei reguleeri alarmsõidukina kasutatava maastikusõiduki, jalgratta ja muu sõiduki, mis ei ole mootorsõiduk, alarmsõidukijuhi ettevalmistamist.
2. peatükk Alarmsõidukijuhi koolitus
§ 2. Alarmsõidukijuhi koolituse eesmärk ja sisu
Alarmsõidukijuhi koolituse (edaspidi koolitus) eesmärgiks on:
1) anda õpilasele teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt taotletava kategooria alarmsõidukijuhi pädevusnõuetele;
2) luua eeldused alarmsõiduki säästlikule, ohutule ja inimesi, vara ning keskkonda säästvale juhtimisele.
§ 3. Koolituse liigid
(1) Koolitus jaguneb vastavalt alarmsõiduki mootorsõiduki kategooriatele, mis hõlmab ka vastavast mootorsõidukist moodustatud autorongi.
(2) Koolitus toimub alg- või täienduskoolituse korras. Algkoolitus viiakse läbi isikule, kellele ei ole eelnevalt alarmsõidukijuhi koolitustunnistust väljastatud. Täienduskoolitus viiakse läbi isikule, kellele on alarmsõidukijuhi koolitustunnistus varem väljastatud.
(3) Alg- ja täienduskoolituse teoreetilise osa põhiülesanne on kaitsliku sõidustiili õpetamine.
(4) Algkoolituse praktilise osa ja sõiduõppe põhiülesanne on liiklusohtude ettenägemise ja ennetamise õpetamine.
(5) Täienduskoolituse praktilise osa ja sõiduõppe põhiülesanne on alarmsõidukijuhi õpetamine äärmuslikes olukordades tegutsemiseks.
§ 4. Koolitusel osalemiseks esitatavad dokumendid
Koolitusel osalemiseks esitab isik koolitajale:
1) juhiloa;
2) täienduskoolituse puhul eelnevalt läbitud koolitustunnistuse, kui koolituse läbimise kohta ei ole andmeid liiklusregistris.
§ 5. Koolituse korraldus ja kestus
(1) Algkoolituse maht on vähemalt 31 õppetundi, millest õppeteema „alarmsõiduk liikluses” maht on vähemalt 17 õppetundi ja õppeteema „praktilised harjutused ja näited ning sõiduõpe” maht on vähemalt 14 õppetundi.
(2) Täienduskoolituse maht on vähemalt 16 õppetundi.
(3) Õppetunni kestus on 45 minutit.
(4) Teooria ja praktilise õppe rühmas võib olla kuni 16 õpilast.
(5) Teooria ja praktiliste õppetundide ülesehitus ja vahelduvus peavad tagama õpilase piisava ettevalmistuse eksamite edukaks sooritamiseks ning edasiseks töötamiseks alarmsõidukijuhina.
(6) Iseseisvat õpet ei arvestata lõigetes 1 ja 2 nimetatud minimaalse koolituse mahu hulka.
(7) Elektroonilist õpet võib algkoolituse mahust kuni 11 õppetunni ja täienduskoolituse mahust kuni 6 õppetunni ulatuses läbi viia üksnes alg- ja täienduskoolituse teoreetilises osas.
§ 6. Hindamise alused ja eksamineerimise kord
(1) Hindamise eesmärgiks on objektiivselt välja selgitada õpilase teadmised ja oskused kogu õppekava ja selle üksikute teemade osas.
(2) Koolitus lõpeb eksami sooritamisega, kus antakse hinnang õpilase teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Eksamikomisjoni koosseisu määrab koolitaja.
(3) Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav vastab õigesti vähemalt 80 protsenti küsimustest ja on edukalt sooritanud koolitaja valitud sõidueksami harjutused.
(4) Õppekava läbinud ja eksami edukalt sooritanud õpilasele väljastab koolitusasutus koolitustunnistuse.
(5) Koolitustunnistus antakse kirjalikult vormil, kuhu on kantud järgmised andmed:
1) õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) koolitaja nimi;
3) koolitustunnistuse liik ja number;
4) koolitustunnistuse väljastamise kuupäev ja kuupäev, millal möödub viis aastat koolitustunnistuse väljastamisest;
5) õpitud alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria;
6) koolitaja kinnitus õppekavakohase kursuse läbimise kohta.
§ 7. Õppedokumentatsioon
(1) Koolitaja peab järgmist õppedokumentatsiooni:
1) õpperühma nimekiri;
2) õppetöö päevik;
3) koolitustunnistuste väljaandmise register;
4) eksamiprotokoll.
(2) Õpperühma nimekiri sisaldab järgmisi andmeid:
1) koolitaja nimi ja registrikood;
2) õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
3) kursuse algus- ja lõppkuupäev;
4) õpperühma number;
5) õpitava alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria;
6) koolitaja allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta.
(3) Õppetöö päevikut peetakse koolituse jooksul ajakohasena ning see sisaldab järgmisi andmeid:
1) õpperühma number;
2) kursuse algus- ja lõppkuupäev;
3) koolituse toimumise koht, õppeaine nimetus, läbiviimise kuupäev ja õppetundide kellaajad;
4) õppetundide arv;
5) õpilase ja lektori ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
6) õpetatava alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria;
7) lektori allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta.
(4) Koolitustunnistuste väljaandmise register sisaldab järgmisi andmeid:
1) koolitustunnistuse liik ja number;
2) koolitustunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
3) õpitud alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria;
4) koolitustunnistuse väljastamise kuupäev ja kuupäev, millal möödub viis aastat koolitustunnistuse väljastamisest.
(5) Eksamiprotokoll sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) koolitaja nimi ja registrikood;
2) protokolli number;
3) protokolli vormistamise kuupäev;
4) eksamil osalenud õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
5) teave eksami sooritamise või mittesooritamise kohta.
(6) Õppedokumentatsiooni peab koolitaja säilitama viis aastat alates koolituse lõppemisest. Kui õppedokumentatsiooni ei peeta elektroonselt, siis peab koolitaja need pärast eksami toimumist vormistama viisil, et neid oleks võimalik elektroonselt säilitada. Õppedokumentatsiooni peab digitaalselt allkirjastama koolituse korraldamise eest vastutav isik hiljemalt kolm tööpäeva pärast õppekursuse eksami toimumist.
§ 8. Andmete kandmine liiklusregistrisse
Koolitaja peab hiljemalt üks tööpäev pärast koolitustunnistuse väljaandmist esitama liiklusregistrisse koolituse lõpetanu kohta järgmised andmed:
1) koolitustunnistuse liik ja number;
2) koolitustunnistuse väljastamise kuupäev ja kuupäev, millal möödub viis aastat koolitustunnistuse väljastamisest;
3) koolitustunnistuse saanud õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
4) õpitud alarmsõiduki mootorsõiduki kategooria.
3. peatükk Koolituse õppekava
§ 9. Õppekava ja selle koostamine
(1) Koolitaja võtab algkoolituse õppekava koostamisel aluseks vähemalt lisas nimetatud õppeained. Täienduskoolituse õppekava teemad on vabalt valitavad algkoolituse õppeainete hulgast.
(2) Algkoolituse õppekava koostamisel võtab koolitaja arvesse eelnevaid teadmisi ja oskusi, mida saadakse A-, B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamisel, ning võimalusel õpilase eelnevat sõidukogemust, olenevalt sellest, millise kategooria mootorsõiduki baasil alarmsõidukit õpilane juhtima hakkab.
(3) Täienduskoolituse õppekava peab süvendama, täpsustama ning värskendama alarmsõidukijuhi tööks vajalikke teadmisi ja oskusi lisas nimetatud õppeainetes.
(4) Õppekava peab vastama täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele ning sisaldama lisaks:
1) õppeainete nimetusi ja õppeainet läbiviiva lektori nime;
2) iga õppeaine kohta õppeaines käsitletavate teemade loetelu;
3) õppetundide ülesehituse ja läbiviidavate tegevuste detailsemat kirjeldust;
4) kasutatavate õppevahendite ja tarvikute loetelu;
5) õpilasele antavaid materjale;
6) iga õppeaine mahtu;
7) õpetatava alarmsõiduki mootorsõiduki kategooriat.
(5) Koolitaja peab õppekava koostamisel eristama õppetunde järgmiselt:
1) teoreetilised õppetunnid;
2) praktilised õppetunnid;
3) sõiduõppe õppetunnid.
4. peatükk Alarmsõidukijuhi pädevusnõuded
§ 10. Nõuded alarmsõidukijuhi teadmistele
Alarmsõidukijuht peab teadma:
1) alarmsõiduki kasutamist reguleerivate õigusaktide nõudeid;
2) alarmsõiduga seotud täiendavaid ohtusid;
3) eriseadmete kasutamist ja nende mõju teistele liiklejatele;
4) sõiduki konstruktsioonist ja kasutusalast lähtuvaid täiendavaid ohtusid;
5) õigeid juhtimisvõtteid äärmuslikes liiklusolukordades;
6) kannatanule esmaabi andmise ja elustamise võtteid.
§ 11. Nõuded alarmsõidukijuhi oskustele
Alarmsõidukijuht peab oskama:
1) kasutada eriseadmeid olenevalt vajadusest ja liiklusolukorrast;
2) teha alarmsõiduki teistele liiklejatele nähtavaks ja kuuldavaks ning anda edasi oma kavatsusi liikumissuuna jätkamisel või muutmisel;
3) oma käitumisega nõuda alarmsõidukile teeandmist, kasutada seda ohutult ning kiirelt, kui selleks on võimalus;
4) hinnata ja ette arvata teiste liiklejate käitumisest tulenevaid ohte ja vastavalt sellele tegutseda;
5) kasutada erinevaid vahendeid sihtpunkti määramiseks;
6) valida kõige kiirem ja ohutum tee sihtpunkti jõudmiseks olenevalt aastaajast ja liiklusintensiivsusest;
7) valitseda sõidukit äärmuslikes liiklusoludes ja -olukordades;
8) tagada teiste liiklejate ohutus sündmuskohal seisva alarmsõidukiga;
9) osutada kannatanule esmaabi ja kasutada elustamisvõtteid;
10) rakendada ohutuse tagamiseks kõiki vajalikke juhtimisvõtteid.
5. peatükk Rakendussätted
§ 12. Rakendussätted
Alates 2020. aasta 2. märtsist võib koolitaja määruse § 6 lõikes 5 nimetatud koolitustunnistuse anda elektroonsel kujul. Elektroonsel kujul väljastatud koolitustunnistus peab olema digitaalselt allkirjastatud.
§ 13. Üleminekusätted
Enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud õppekava alusel võib alarmsõidukijuhi koolitust läbi viia kuni 180 päeva pärast käesoleva määruse jõustumist.
§ 14. Määruse jõustumine
Määruse § 8 jõustub 2020. aasta 1. märtsil.
Kadri Simson
Majandus- ja taristuminister
Merike Saks
Kantsler
Lisa Alarmsõidukijuhi koolituse õppekava õppeained
Facebook
Twitter