Teksti suurus:

Nõuded eksperdiarvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord

Väljaandja:Maaeluminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.12.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 25.11.2021, 25

Nõuded eksperdiarvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord

Vastu võetud 23.11.2021 nr 69

Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 66 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse nõuded eksperdiarvamusele ja tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, või hukatud või loomataudi tõttu hukkunud looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord.

§ 2.  Eksperdiarvamus

  (1) Eksperdiarvamus (edaspidi arvamus) vormistatakse kirjalikult.

  (2) Arvamus sisaldab vähemalt:
  1) turuanalüüsi, mille käigus hinnatakse üldist majandussituatsiooni ja asjaomase loomaliigi loomade üldist hinnataset ning nõudluse-pakkumise vahekorra võrdlust;
  2) analüüsi ja hinnangut looma saavutatud toodangunäitajate kohta, mis mõjutavad looma turuväärtust, ning looma tõuomaduste ja järglaste arvu kohta;
  3) aretuslooma väärtuse suuruse arvutamisel kasutatud metoodika kirjeldust ja kasutatava meetodi valiku põhjendust;
  4) ettepanekut looma väärtuse suuruse kohta, näidates ära, kuidas see väärtus on kujunenud, võttes muu hulgas arvesse looma vanust, sugu ja soetusväärtust ning tuues välja asjaolud, mis võivad looma väärtust muuta;
  5) viited hindamisel kasutatud teoreetilistele materjalidele ja andmeallikatele.

§ 3.  Looma arvestusliku väärtuse arvutamise kord

  (1) Looma arvestusliku väärtuse arvutamiseks korrutatakse looma lihakaal liha keskmise kokkuostuhinnaga.

  (2) Looma lihakaal saadakse, korrutades tema kaalulehele märgitud eluskaalu järgmise koefitsiendiga:
  1) veise puhul 0,47;
  2) sea puhul 0,72;
  3) linnu puhul 0,67;
  4) lamba puhul 0,47.

  (3) Kuni 77 päeva vanuse põrsa arvestuslikuks väärtuseks on Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud põrsa hind põrsa tapmise, sealhulgas kontrolltapmise, või hukkamise või loomataudi tõttu hukkumise kalendrikuule eelnenud kalendrikuul.

  (4) Looma eluskaal saadakse looma kaalumisel veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all. Linnu puhul võib tema eluskaalu määramiseks kaaluda linnukarja, mille moodustavad samavanused linnud, keda söödetakse ühesuguse söötmisskeemi alusel, ühekorraga ning saadud eluskaalu summa jagada karjas olevate lindude arvuga.

  (5) Liha keskmiseks kokkuostuhinnaks võetakse looma tapmisele, sealhulgas kontrolltapmisele, või hukkamisele või loomataudi tõttu hukkumisele eelnenud kvartali Statistikaameti avaldatud selle loomaliigi liha keskmine kokkuostuhind.

§ 4.  Aretuslooma väärtuse arvutamise kord

  (1) Aretuslooma väärtuse arvutab ekspert § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud metoodika kohaselt.

  (2) Juhul kui aretuslooma järglaste arv on väiksem kui tavaliselt sellises vanuses ja selliste tõuomadustega loomal ning kui looma tapmise, sealhulgas kontrolltapmise, või hukkamise või loomataudi tõttu hukkumise ajaks ei ole ta saavutanud muid asjakohaseid tõuomaduse näitajaid, arvutatakse selle aretuslooma väärtus §-s 3 sätestatud korras arvestusliku väärtusena.

§ 5.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. detsembril 2021. a.

Urmas Kruuse
Maaeluminister

Tiina Saron
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json