Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ühistranspordi toetamise ja ühistranspordi toetusraha tagasimaksmise kord

Vastu võetud 21.06.2000 nr 52
RTL 2000, 81, 1188
jõustumine 01.10.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Ühistranspordiseaduse» paragrahvi 20 lõike 1 ja paragrahvi 22 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrus sätestab riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse andmise avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatavale liiniveole (edaspidi toetus avalikule liiniveole) ja järgmistele ühistranspordi projektidele:
  1) ühissõidukite soetamine või nende ümberkohandamine;
  2) ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamine või uuendamine;
  3) ühistranspordiuuringute korraldamine.

§ 2.   Riigieelarvest toetatava ühistranspordiprojekti elluviimiseks korraldatav avalik pakkumine

  Käesoleva määruse paragrahvis 1 nimetatud ühistranspordiprojekti elluviimiseks korraldatakse avalik pakkumine «Riigihangete seaduses» sätestatud korras.

2. peatükk TOETUS AVALIKULE LIINIVEOLE 

§ 3.   Toetus avalikule liiniveole

  (1) Riigieelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse:
  1) riigisisesel rongiliinil, välja arvatud linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires.
  2) maakonna bussiliinil;
  3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil;
  4) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil.

  (2) Omavalitsusüksuse eelarvest toetatakse avalikku liinivedu, mida korraldatakse:
  1) linnasisesel rongiliinil või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires;
  2) linna bussi-, trammi- ja trollibussiliinil ning valla bussiliinil;
  3) valla- või linnasisesel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil.Nimetatud avalikku liinivedu võib riik toetada riigieelarvest juhul, kui omavalitsusüksuse eelarve tulubaas on ebapiisav. Vastava taotluse Teede- ja Sideministeeriumile esitab maavalitsus. Taotluse alusel katab riik käesolevas lõikes nimetatud toetuse puudujääva osa täies ulatuses või osaliselt.

§ 4.   Avaliku liiniveo toetuse taotlemine

  (1) Valla- ja linnavalitsused esitavad avaliku liiniveo toetuse taotluse maavalitsustele, kes hindavad valdade taotluste põhjendatust, koondavad taotlused ning esitavad Teede- ja Sideministeeriumile vastava vormikohase taotluse koos seletuskirjaga.

  (2) Avaliku liiniveo toetuse taotlus peab sisaldama:
  1) andmeid toetuse taotleja kohta;
  2) andmeid senise ja kavandatava liinitöömahu ja teenustemahu kohta;
  3) kavandatava avaliku liiniveo kulude arvestust;
  4) andmeid kavandatava piletitulu, sõidukilomeetri tariifi või sõidupileti hinna kohta;
  5) riigieelarve sihtotstarbelise toetuse vajaduse arvestust;
  6) andmeid avaliku liiniveo kulude katmise muude allikate kohta lisaks käesoleva lõike punktides 4 ja 5 nimetatutele.

  (3) Seletuskiri peab sisaldama lisaks toetuse taotluse põhjendustele ka loetelu vedajatest, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise lepingud ning ühistranspordi arengukava vähemalt kolme aasta kohta.

  (4) Avaliku liiniveo toetuse saamiseks esitatakse vormikohane taotlus vastavalt käesoleva määruse lisadele 1, 2, 3 ja 4.

§ 5.   Avalikule liiniveole toetuse saamiseks esitatud taotluse läbivaatamine ja toetuse määramine

  (1) Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisala eelarve projekti (eelnõu) koostamisel kavandab ministeerium käesoleva määruse paragrahvis 4 kehtestatud korra kohaselt esitatud taotluste alusel eelseisvaks eelarveaastaks toetuse avalikule liiniveole ja pärast aasta eelarve seaduse vastuvõtmist kinnitab eraldatava toetuse jaotuse ühistranspordi liikide ning maakondade lõikes.

  (2) Avalikule liiniveole riigieelarvest antav toetus võib moodustada kuni 70 protsenti avaliku liiniveo kuludest.

  (3) Kinnitatud toetuse summa teatatakse maavalitsusele «Riigieelarve seadusest» tuleneval tähtajal.

§ 6.   Maavalitsuse ning Teede- ja Sideministeeriumi kohustused avaliku teenindamise lepingu sõlmimisel ja ühistranspordi rahastamisel

  (1) Maavalitsus ning Teede- ja Sideministeerium kuulutab «Ühistranspordiseaduses» ettenähtud juhtudel konkursi avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks või täpsustab kehtiva avaliku teenindamise lepingu lepingutingimused eelarveaasta kohta.

  (2) Osapoolte vaheliste finantssuhete üksikasjad määratakse maavalitsuse ning vedaja või Teede- ja Sideministeeriumi ning vedaja vahel sõlmitava avaliku teenindamise lepinguga.

  (3) Avaliku teenindamise lepinguga määratakse avaliku teenindamise kohustus, mis sisaldab kohustuslike elementidena vedude mahtu, teenindavate liinide loetelu ning avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstavat raha. Avaliku teenindamise konkreetsed mahud ja selle täitmise eest vedajale makstava raha suurus, tariifid ja muud finantseerimise üksikasjad täpsustatakse iga-aastaselt või vastavalt vajadusele. Muudatused vormistatakse avaliku teenindamise lepingu lisadena ning need on selle lepingu lahutamatud osad.

  (4) Riigieelarvest toetatava maakonnasisese bussiliikluse korraldamiseks sõlmitakse avaliku teenindamise leping käesoleva määruse lisas 5 toodud näidislepingu kohaselt.

3. peatükk TOETUS ÜHISTRANSPORDI PROJEKTIDELE 

§ 7.   Ühistranspordiprojektidele antava riikliku toetuse liigid

  (1) Lähtudes keskkonnakaitse-, liikluskorralduse ja -ohutuse ning regionaalpoliitika aspektidest võib riigieelarves investeeringute kavas ette näha toetuse maavalitsustele, omavalitsusüksustele või vedajatele avalikul liiniveol kasutatavate ühissõidukite soetamiseks või ümberkohandamiseks järgmistel juhtudel:
  1) suure sõitjatevooga linnu ja nende lähipiirkonda avalikul liiniveol teenindavate busside, trammide ja trollibusside soetamiseks;
  2) riigisiseseks sõitjateveoks vajaliku raudteeveeremi soetamiseks;
  3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks;
  4) ühissõidukitena kasutatavate invasõidukite soetamiseks või ühissõidukite kohandamiseks puuetega inimeste veoks.

  (2) Riigieelarves võib ette näha toetuse järgmiste avalikku liinivedu teenindavate ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks või uuendamiseks:
  1) suure sõitjatevooga linnades asuvad eri veoliike teenindavad reisiterminalid, üleriigilise või regionaalse tähtsusega raudtee- ja bussijaamad ning Eesti saartel, väikesaartel ja saartega ühenduse pidamiseks Eesti mandril asuvad mere- või jõesadama- ja lennujaamarajatised (reisiterminalid, kaid, tõusu-maandumisrajad jm infrastruktuuriobjektid);
  2) üleriigilise ja regionaalse tähtsusega ühistranspordi informatsiooni- ja sidesüsteemid.

  (3) Riigieelarves võib ette näha toetuse üleriigilise või regionaalse tähtsusega ühistranspordiuuringu korraldamiseks.

§ 8.   Toetuse taotlemine ja määramine ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohandamiseks

  (1) Ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohandamiseks toetuse saamiseks esitatakse taotlused koos seletuskirjadega järgmiselt:
  1) trammi- ja trollibussifirmad, laevafirmad ja linnarongidega sõitjavedu korraldavad firmad esitavad taotluse läbi piirkondliku ühistranspordikeskuse Teede- ja Sideministeeriumile;
  2) bussifirmad ja invasõidukitega puuetega inimeste vedu korraldavad taksofirmad esitavad taotluse läbi maavalitsuse Teede- ja Sideministeeriumile;
  3) raudtee- ja laevafirmad, kes korraldavad maakondadevahelist vedu, esitavad taotluse otse Teede- ja Sideministeeriumile.

  (2) Toetuse taotlus peab sisaldama informatsiooni omavalitsusüksuse ühistranspordi veomahu kohta, avalikul liiniveol kasutuses olevate ühissõidukite arvu ja seisukorra kohta, eelnevatel perioodidel eraldatud toetuse ja selle kasutamise kohta.

  (3) Toetuse määramisel võetakse arvesse omavalitsusüksuse veomahu osakaal ja eelnevatel perioodidel eraldatud toetuse suurus. Toetuse summad tuleb suunata eelkõige liisinglepingutele vastavate sissemaksete teostamiseks ja seda eeldusel, et edasised maksed teostatakse omavalitsuste eelarvest või vedaja omavahenditest.

  (4) Toetus võib moodustada ühissõidukite maksumusest:
  1) kuni 60 protsenti busside, trammide ja trollibusside hanke korral;
  2) kuni 75 protsenti sõitjateveo raudteeveeremi ning laevade, väikelaevade ja parvlaevade ning ühissõidukitena kasutatavate invasõidukite hanke korral;
  3) kuni 100 protsenti ühissõidukite puuetega inimeste veoks ümberkohandamise maksumusest.

§ 9.   Toetuse määramine ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks ja uuendamiseks ning ühistranspordiuuringute korraldamiseks

  (1) Ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks ja uuendamiseks toetuse saamiseks esitab maavalitsus või piirkondlik ühistranspordikeskus põhjendatud taotluse Teede- ja Sideministeeriumile ja informatsiooni projekti kohta, mis sisaldab projekti kirjeldust, kavandatavaid finantseerimise allikaid ja muud olulist informatsiooni projekti kohta.

  (2) Toetus ühistranspordi infrastruktuuri objektide rajamiseks ja uuendamiseks võib moodustada kuni 75 protsenti lõikes 1 nimetatud projektide maksumusest.

  (3) Toetus ühistranspordiuuringute korraldamiseks võib moodustada kuni 100 protsenti uuringu maksumusest.

  (4) Toetus ühistranspordi projektidele määratakse riigieelarve seadusega Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisala riigieelarve kulude koosseisus.

4. peatükk TOETUSRAHA KASUTAMISE KONTROLL JA TOETUSRAHA TAGASTAMISE KORD 

§ 10.   Riikliku sihtotstarbelise toetuse kasutamise kontroll

  (1) Avaliku teenindamise lepingu alusel avaliku liiniveo toetust saav vedaja ning valla- ja linnavalitsused on kohustatud esitama vormikohase aruande liinitöö plaanilise töömahu, avaliku liiniveo kulude ja tariifide kohta. Aruanded esitatakse maavalitsusele, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping.

  (2) Juhul kui avaliku teenindamise leping on sõlmitud Teede- ja Sideministeeriumiga, aruanded liinitöö plaanilise töömahu, avaliku liiniveo kulude ja tariifide kohta esitatakse Teede- ja Sideministeeriumile. Aruandevormid (õiendid) kinnitatakse käesoleva määruse lisades 6 ja 7.

  (3) Ühistranspordile antud riikliku sihtotstarbelise toetuse saaja – maavalitsus – esitab Teede- ja Sideministeeriumile kvartali esimese kuu 25. kuupäevaks koondaruande (õiendi) avaliku teenindamise lepingute täitmise ja toetusraha kasutamise kohta. Aruandevorm (õiend) kinnitatakse käesoleva määruse lisas 8.

  (4) Teede- ja Sideministeeriumil on õigus teha muudatusi avaliku liiniveo toetuse taotluste ja aruannete vormides.

§ 11.   Toetusraha tagasimaksmine

  (1) Riigieelarvest ühistranspordile antud riikliku sihtotstarbelise toetuse saaja tagastab toetusraha täielikult või osaliselt või toetuse maksmine peatatakse järgmistel juhtudel, kui:
  1) toetuse andmise otsus põhineb toetuse saaja esitatud mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel;
  2) toetuse eraldamise või maksmise või toetuse kasutamise kontrollimise kohta on esitatud vale või puudulik informatsioon ning kui see on oluliselt mõjutanud toetuse saamist või selleks kehtestatud tingimusi;
  3) toetuse saaja on keeldunud esitamast avaliku teenindamise lepinguga määratud informatsiooni, dokumente või tegeliku piletitulu või muid andmeid, mida on vaja toetuse määramise või toetuse kasutamise kontrollimise kohta otsuse tegemiseks või
  4) kui toetust ei ole kasutatud vastavalt avaliku teenindamise lepingule sihipäraselt.

  (2) Kui riikliku toetuse kasutamise kohta esitatavaid nõudeid on muul viisil eiratud, võib toetuse või selle osa tagasi nõuda ning maksmata osa võib tühistada või selle väljamaksmine peatada.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel võtab otsuse vastu teede- ja sideminister.

  (4) Tagastamisele kuuluv toetusraha kasutatakse seaduses ettenähtud korras.

§ 12.   Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 2000. aasta 1. oktoobril.

Lisad 
[RT I, 29.12.2010, 13 - jõust. 01.01.2011]