Teksti suurus:

E-raha asutuste omavahendite aruandluse kord, omavahendite minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.01.2023
Avaldamismärge:RT I, 10.09.2019, 2

E-raha asutuste omavahendite aruandluse kord, omavahendite minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord

Vastu võetud 05.09.2019 nr 42

Määrus kehtestatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 65 lõike 8 ja § 82 lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrus sätestab e-raha asutuste omavahendite aruandluse täpsema korra, omavahendite minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning Finantsinspektsioonile esitatavate e-raha asutuse aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra.

§ 2.  Kohaldamine

  Määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegevusloa saanud äriühingutele, kes on e-raha asutused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 7 lõike 1 mõistes.

§ 3.  Maksetehingu liigi määratlemine

  (1) Maksetehinguna käsitatakse igasugust sularaha sissemaksmist ja väljamaksmist ning raha, sealhulgas e-raha ülekandmist, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest.

  (2) Sissetuleva maksetehinguna käsitatakse maksetehingut, mille algatajaks on maksja või makse saaja ja mis tehakse sularaha sissemaksena aruandvasse e-raha asutusse. Sissetuleva maksetehinguna ei käsitata sularaha sissemakset, kui tehakse e-raha väljastamise tehing ja saadud rahalised vahendid vahetatakse viivitamata e-rahaks.

  (3) Väljamineva maksetehinguna käsitatakse maksetehingut, mille algatajaks on maksja või makse saaja ja mis tehakse sularaha väljavõtmisena aruandvast e-raha asutusest või raha ülekandena aruandvas e-raha asutuses avatud maksekontolt. Väljamineva maksetehinguna ei käsitata sularaha väljamakset, kui tehakse e-raha tagasivõtmise tehing ning e-raha vahetatakse viivitamata rahalisteks vahenditeks.

  (4) Sisese maksetehinguna käsitatakse e-raha asutuse sisest maksetehingut, mille algatajaks on maksja või makse saaja ja mis tehakse raha ülekandena aruandvas e-raha asutuses avatud maksekontodel. Sisese maksetehinguna ei käsitata e-raha väljastamise tehingut, mis tehakse aruandvas e-raha asutuses avatud kliendi maksekontol paiknevate rahaliste vahendite arvel, ja vastupidist e-raha tagasivõtmise tehingut.

  (5) Algatatud maksetehinguna käsitatakse maksja taotlusel makse algatamise teenuse pakkuja algatatud maksetehingut.

  (6) Riigisisese maksetehinguna käsitatakse maksetehingut, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja asuvad Eesti Vabariigis.

  (7) Piiriülese maksetehinguna käsitatakse maksetehingut, kus maksja makseteenuse pakkuja või saaja makseteenuse pakkuja asub väljaspool Eesti Vabariiki.

  (8) Riigivälise maksetehinguna käsitatakse maksetehingut, kus nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka saaja makseteenuse pakkuja asuvad väljaspool Eesti Vabariiki.

§ 4.  Maksetehingu viisi määratlemine

  (1) Otsekorraldusena käsitatakse ühekordset või määratud perioodilisusega korduvat maksetehingut, mille algatajaks on makse saaja või seadusega sätestatud kolmas isik ja mis algatatakse volituse alusel, mille maksja on andnud otse makse saajale, makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja oma makseteenuse pakkujale.

  (2) Kaardimaksena käsitatakse maksja kontolt makse saaja kontole maksekaardi või muu sarnase vahendi abil tehtavat maksetehingut, mis on algatatud kas müügiterminalist või makseautomaadist.

  (3) Maksejuhisena käsitatakse seda, kui maksetehingu algatamise alus edastatakse e-raha asutustele paberil või mõne telekommunikatsiooni-, digitaalse või infotehnoloogilise seadme abil. Maksejuhiseks loetakse ka määratud perioodilisusega korduv ja kindla suurusega püsikorraldus.

§ 5.  Klientide määratlemine

  Klientide määratlemisel kasutatakse rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord” §-s 4 toodud selgitusi.

2. peatükk Aruandluse põhimõtted omavahendite kajastamisel 

§ 6.  Omavahendite arvutamise põhimõtted

  (1) Omavahendite arvutamisel lähtutakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-des 65, 71 ja 73–76 omavahendite kohta sätestatust.

  (2) Omavahendite koostisosad võetakse arvesse nende bilansilises väärtuses, kui makseasutuste ja e-raha asutuste seadusest või käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

  (3) Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud omavahendite arvutamisel võetakse arvesse seaduse § 65 lõigetes 31, 4 ja 6 sätestatud piirangud.

§ 7.  E-raha väljastamisega seotud omavahendite nõue

  E-raha väljastamisega seotud omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel lähtutakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 71 lõikest 2.

§ 8.  Püsivate üldkulude meetod

  (1) Omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel püsivate üldkulude meetodi alusel lähtutakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-st 73.

  (2) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

§ 9.  Maksete mahu meetod

  (1) Omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel maksete mahu meetodi alusel lähtutakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-dest 74 ja 76.

  (2) Maksetehingute kogusumma arvutamisel summeeritakse kõik maksetehingud. Maksetehingud võetakse arvesse tehingu väärtuses.

§ 10.  Indikaatoritel põhinev meetod

  (1) Omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel indikaatoritel põhineva meetodi alusel lähtutakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-dest 75 ja 76.

  (2) Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 75 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud näitajate summa arvutamisel ei võeta arvesse erakorralist tulu ega saadud kindlustushüvitisi.

  (3) Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 75 lõike 2 rakendamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

  (4) Kui ühel kolmest aastast on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 75 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud näitajate summa negatiivne või null, siis võetakse kolme aasta keskmise arvutamisel arvesse ainult nende aastate näitajate summa ja aastate arv, kui näitajate summa oli positiivne.

  (5) Kui mõni kolmest viimasest majandusaastast oli tavapärasest lühem või pikem, arvutatakse andmed proportsionaalselt ümber 12-kuulise perioodi ekvivalendiks. 12-kuulise perioodi ekvivalent saadakse kõnealuse aasta näitajate summa jagamisel majandusaasta reaalsete kuude arvuga ning korrutades 12-ga.

3. peatükk Finantsinspektsioonile esitatavad aruanded ning nende koostamise ja esitamise kord 

§ 11.  Koostatavad aruanded

  (1) E-raha asutus, kellele ei kohaldata makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 12 sätestatud erandit, koostab ja esitab järgmised aruanded:
  1) „E-raha väljastamise ja tagasi võtmise tehingute aruanne” vastavalt lisale 1, aruandekoodiga 5800 (lisatud);
  2) „Maksetehingute aruanne” vastavalt lisale 2, aruandekoodiga 5801 (lisatud);
  3) „Klientide vara aruanne” vastavalt lisale 3, aruandekoodiga 5802 (lisatud);
  4) „Omavahendite aruanne” vastavalt lisale 4, aruandekoodiga 5803 (lisatud);
  5) „E-raha asutuse bilanss” vastavalt lisale 5, aruandekoodiga 5804 (lisatud);
  6) „E-raha asutuse kasumiaruanne” vastavalt lisale 6, aruandekoodiga 5805 (lisatud).

  (2) E-raha asutus, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud erandit, koostab ja esitab järgmised aruanded:
  1) „Klientide vara aruanne” vastavalt lisale 3, aruandekoodiga 5802 (lisatud);
  2) „E-raha asutuse bilanss” vastavalt lisale 5, aruandekoodiga 5804 (lisatud);
  3) „E-raha asutuse kasumiaruanne” vastavalt lisale 6, aruandekoodiga 5805 (lisatud);
  4) „Erandit kasutava e-raha asutuse väljastatud e-raha keskmise mahu aruanne” vastavalt lisale 7, aruandekoodiga 5806 (lisatud);
  5) „Erandit kasutava e-raha asutuse maksetehingute aruanne” vastavalt lisale 8, aruandekoodiga 5807 (lisatud).

  (3) E-raha asutus, kes osutab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud makseteenust või mõlemat makseteenust, koostab ja esitab „Vastutuskindlustuse miinimumväärtuse aruande” vastavalt lisale 9, aruandekoodiga 5808 (lisatud).

§ 12.  Aruannete koostamise alused

  (1) Aruannetes kajastatavad andmed esitatakse täisühikutes, välja arvatud lisas 4 nimetatud juhtudel.

  (2) E-rahas tehtud maksetehingud ja e-raha asutuse väljastatud ning tagasi võetud e-raha summad esitatakse e-raha nimiväärtuse rahalises väärtuses, mis väljendab rahalist nõuet e-raha väljaandja vastu.

  (3) Aruanded koostatakse eurodes. Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse eurodesse ümber aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga.

  (4) Omavahendite aruandes esitatakse andmed omavahendite koostisosade kohta aruandeperioodi lõpu seisuga.

  (5) Omavahendite minimaalsuurus esitatakse omavahendite aruandes eelneva majandusaasta lõpu seisuga sõltuvalt kasutatavast meetodist, kui aruande kirjete selgituses ei ole sätestatud teisiti.

  (6) Riigi kood ja kliendi riigi kood esitatakse aruandes suurtähtedega vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile.

  (7) Erandit kasutava e-raha asutuse väljastatud e-raha keskmise mahu aruandes esitatakse andmed kõikide kalendrikuude kohta ka siis, kui mõnel kalendrikuul on väljastatud e-raha keskmise mahu väärtuseks „0” (null). Erandi kohaldamise tegevusloa saamisele eelnenud kalendrikuude kohta märgitakse aruande veergu „Keskmine maht” väärtuseks „0” (null).

  (8) Erandit kasutava e-raha asutuse maksetehingute aruandes esitatakse andmed kõikide kalendrikuude kohta ka siis, kui mõnel kalendrikuul teenust ei osutatud. Erandi kohaldamise tegevusloa saamisele eelnenud kalendrikuude kohta märgitakse aruande veergudel „Kogusumma” ja „Arv” väärtus „0” (null).

  (9) E-raha asutuse bilansis ja kasumiaruandes kajastatakse varad, kohustused, omakapital, tulud ja kulud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, võttes arvesse käesolevas määruses toodud erisusi.

  (10) E-raha asutuse kasumiaruandes näidatakse õiglases väärtuses mõõdetavate finantsinvesteeringutega seotud tekkepõhiselt arvestatud intressid ning välja kuulutatud dividendid intressitulude ja finantstulude ja -kulude vastavatel alamkirjetel.

§ 13.  Aruannete esitamine

  (1) Paragrahvis 11 nimetatud aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumentidena.

  (2) E-raha asutus on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid, mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel.

  (3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.

Martin Helme
Rahandusminister

Veiko Tali
Kantsler

Lisa 1 E-raha väljastamise ja tagasi võtmise tehingute aruanne

Lisa 2 Maksetehingute aruanne

Lisa 3 Klientide vara aruanne
05.11.2019 10:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lisa punkti 5 alapunkti 2 „Muu finantseerimisasutuse“ identifikaatori numbris „20“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Rahandusministeeriumi 4.11.2019 taotlust nr 1.1-10/6715-1

Lisa 4 Omavahendite aruanne

Lisa 5 E-raha asutuse bilanss

Lisa 6 E-raha asutuse kasumiaruanne

Lisa 7 Erandit kasutava e-raha asutuse väljastatud e-raha keskmise mahu aruanne

Lisa 8 Erandit kasutava e-raha asutuse maksetehingute aruanne

Lisa 9 Vastutuskindlustuse miinimumväärtuse aruanne

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json