Elektrituru toimimise võrgueeskiri
Vastu võetud 05.02.2019 nr 10
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 4 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse:
1) nõuded ja kord müüja vahetamiseks;
2) turuosaliste vahelise andmevahetuse nõuded;
3) bilansivastutusega seotud õigused ja kohustused;
4) bilansihalduri püsi- ja muutgarantii määramise tingimused;
5) elektrienergia müügi tingimused avatud tarne ahela katkemise korral;
6) üldteenuse hinna tasaarvestuse, üldteenusega seotud andmevahetuse ja väiketarbijate teavitamise kord.
§ 2. Mõisted
(1) Määruses kasutatakse mõisteid elektrituruseaduse § 3 tähenduses.
(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule kasutatakse määruses mõisteid järgmises tähenduses:
1) EIC-kood (Energy Identification Code) on unifitseeritud kodeerimissüsteemi alusel turuosalisele või mõõtepunktile määratud unikaalne identifikaator, mis on vajalik elektriturul tegutsevate turuosaliste kohta käiva infovahetuse automatiseerimiseks;
2) piirimõõtepunkt on kahe võrguettevõtja võrkude piiril paiknev mõõtepunkt;
3) virtuaalne mõõtepunkt on vahend võrguettevõtja või liinivaldaja võrgukadude määramiseks ja nende väiketarbijate tarbimiskoguste määramiseks, kellele võrgulepingu või liinivaldaja puhul võrgu kasutamise lepingu kohaselt ei paigaldata mõõtesüsteemi, või kui tarbimiskoguste määramiseks on vaja kasutada erinevates mõõtepunktides mõõdetud energiakoguseid.
2. peatükk Turuosaliste andmevahetus
§ 3. Andmevahetus
Turuosaliste andmevahetus toimub andmevahetusplatvormi (edaspidi AVP) kaudu. Käesoleva määruse tähenduses on andmete AVP-le esitamine andmete kättesaadavaks tegemine AVP vahendusel.
§ 4. EIC-kood
(1) Turuosalise EIC-koodi väljastab AVP ja mõõtepunkti EIC-koodi määrab jaotusvõrguettevõtja, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja.
(2) Mõõtepunkti EIC-koodi määramiseks eraldab süsteemihaldur jaotusvõrguettevõtjale, liinivaldajale või suletud jaotusvõrgu valdajale koodivahemiku.
(3) Turuosalise EIC-koodi määrab süsteemihaldur. Füüsilise isiku puhul on turuosalise EIC-koodi määramisel aluseks isikukood, juriidilise isiku puhul äriregistri kood, isiku- või äriregistri koodita isiku puhul muu unikaalne dokumendi number.
(4) EIC-koodide register asub AVP-s.
§ 5. Mõõtepunkti tehnilised andmed
Mõõtepunkti tehnilised andmed sisaldavad järgmist teavet:
1) mõõtepunkti EIC-kood;
2) teavet selle kohta, kas tegemist on reaalse või virtuaalse mõõtepunktiga;
3) andmed mõõtepunkti suhtes sõlmitud võrgulepingu või liinivaldaja puhul võrgu kasutamise lepingu kehtivuse ja osalise kohta ning märge selle kohta, kas tegemist on väiketarbijaga;
4) mõõtepunkti asukoha aadress;
5) teavet selle kohta, kas mõõtepunkt on võrguettevõtja teeninduspiirkonna piirimõõtepunkt;
6) teavet selle kohta, kas võrguühendus on sisse või välja lülitatud;
7) teavet selle kohta, kas mõõtepunkt on elektrisüsteemiga ühendatud.
§ 6. Mõõteandmed
(1) Mõõtepunkti kohta, kus aktiivenergiat mõõdetakse kahesuunaliselt, esitab võrguettevõtja AVP-le kahesuunalised tunnipõhised aktiivenergia koguste mõõteandmed. Ülejäänud mõõtepunktide kohta esitavad võrguettevõtjad ühesuunalised tunnipõhised aktiivenergia tarbimisandmed.
(2) Kui mõõtesüsteem ei mõõda aktiivenergia koguseid tunnipõhiselt, jaotab võrguettevõtja aktiivenergia koguse tunnipõhiseks Konkurentsiameti kooskõlastatud tüüpkoormusgraafikut kasutades.
§ 7. Andmete esitamine andmevahetusplatvormile
(1) Võrguettevõtja, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja edastab AVP-le iga oma mõõtepunkti kohta järgmised andmed:
1) paragrahvis 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed;
2) võrgulepingu, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja puhul võrgu kasutamise lepingu sõlminud turuosalise äriregistri kood või füüsilise isiku puhul isikukood;
3) andmete esmakordse esitamise korral avatud tarnija EIC-kood;
4) muudatused varem edastatud andmetes;
5) tunnipõhised kahesuunalised mõõteandmed.
(2) Võrguettevõtja, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja moodustab AVP-s virtuaalse mõõtepunkti võrgu- või liinikadude energiakoguste tunnipõhiste andmete edastamiseks ning võrgukadude arvutamiseks.
(3) Võrguettevõtja esitab kord kuus AVP-le järgmised turuosalisele osutatud võrguteenusega seotud andmed:
1) elektrienergia edastustasu;
2) võrguühenduse kasutamise ja reaktiivenergia tasu;
3) taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuste rahastamise kulu;
4) elektriaktsiisi määr;
5) võrgutasu vähendamine kvaliteedinõuete rikkumise korral;
6) võrgutasu vähendamine, allahindlus ning muu tarbijale rakendatav hüvitis või tasu.
(4) Lõikes 3 nimetatud andmed esitatakse vaid juhul kui võrguettevõtja on sõlminud avatud tarnijaga võrguteenuse arveldamise lepingu. AVP-le edastatakse võrguteenuse maksumusega seotud arvestused, mille elektrimüüja esitab tema poolt koostataval arvel.
(5) Võrguettevõtja edastab AVP-le teabe võrguettevõtja ja müüja vahel sõlmitud arveldusteenuse osutamise lepingu kehtivuse kohta.
(6) Avatud tarnija edastab AVP-le järgmised andmed:
1) andmed selle turuosalise elektrilepingu kehtivusaja kohta, kellele ta osutab avatud tarne teenust;
2) info tarbija pöördumise kohta, kui vastav teave on vaja edastada võrguettevõtjale;
3) taotluse tarbimiskoha võrguühenduse katkestamiseks või taastamiseks.
§ 8. Andmete saamine andmevahetusplatvormilt
(1) Võrguettevõtjal, liinivaldajal ja suletud jaotusvõrgu valdajal on õigus AVP kaudu saada järgmisi andmeid endaga seotud mõõtepunktide kohta:
1) mõõtepunkti avatud tarnija EIC-kood;
2) info avatud tarne lepingu kehtivuse kohta.
(2) Avatud tarnijal on õigus AVP kaudu saada avatud tarnijaga elektrilepingu sõlminud turuosalise või talle AVP kaudu selleks õiguse andnud turuosalise kohta järgmisi andmeid:
1) turuosalise §-s 5 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed;
2) teave turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu kehtivusaja kohta;
3) viimase 12 kuu tunnipõhised mõõteandmed.
(3) Tarbijal on õigus AVP kaudu saada järgmist informatsiooni:
1) tarbija sõlmitud võrguteenuse lepingu või liinivaldaja puhul võrgu kasutamise lepingu kehtivusaja ja selle võrguettevõtja või liinivaldaja nimetuse kohta, kellega leping on sõlmitud;
2) tarbija mõõtepunktides sõlmitud avatud tarne lepingute kehtivusaja ja lepingu osalise nimetuse kohta;
3) selle võrguettevõtja või võrguettevõtja nimetatud tegevusloaga müüja nimetuse kohta, kes tarbijale üldteenust osutab;
4) tarbijaga seotud mõõtepunktides mõõdetud elektrienergia koguste kohta;
5) nende avatud tarnijate kohta, kellele tarbija on andnud õiguse oma tarbimisandmete nägemiseks ning kes on tarbija andmeid pärinud.
(4) Avatud tarnija vahetamisega seotud andmevahetus toimub AVP kasutamise ja sellega liitumise tehnilises juhendis (edaspidi AVP tehniline juhend) esitatud protseduuri kohaselt.
(5) Avatud tarnija peab enne avatud tarne lepingu sõlmimist AVP kaudu kontrollima, kas turuosalisel on õigus kõnealuse mõõtepunkti suhtes tarnijat vahetada.
(6) Tarbijal on õigus saada AVP-st XML-formaadis tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu teise infosüsteemi.
(7) Müüjal on õigus saada AVP-st § 7 lõikes 3 nimetatud andmeid, kui võrguettevõtja ja müüja vahel on sõlmitud arveldusteenuse osutamise leping. Sellisel juhul tagab müüja andmete isikuandmete kaitse seaduse kohase töötlemise.
§ 9. Avatud tarnega seotud andmevahetus
(1) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja teeb tarbimiskohaga seotud kohtloetavate mõõtepunktide mõõteandmed eelmise kalendrikuu kohta AVP kaudu kättesaadavaks iga kalendrikuu viiendaks päevaks.
(2) Võrguettevõtja, liinivaldaja ja suletud jaotusvõrgu valdaja esitab AVP-le igal tööpäeval eelmise tööpäeva ning puhkepäevale järgneval tööpäeval eelmise tööpäeva ja eelnenud puhkepäevade kohta esialgsed mõõdetud andmed nende mõõtepunktide kohta, kus mõõtmine toimub kauglugemise teel. Lõplikud andmed eelmise kalendrikuu kohta esitatakse iga kalendrikuu viiendaks päevaks.
(3) AVP teeb mõõteandmed kättesaadavaks viivitamatult.
3. peatükk Bilansivastutus
1. jagu Bilansihalduse korraldus
§ 10. Bilansivastutuse struktuur
(1) Bilansihaldur esitab süsteemihaldurile bilansi selgitamiseks ja AVP pidamiseks vajaliku informatsiooni oma avatud tarnete ahela kohta. Kui tegevust alustab uus bilansihaldur või kui turuosalise bilansihaldur vahetub, teatab bilansihaldur sellest süsteemihaldurile.
(2) Bilansihalduri bilansipiirkond määratakse kindlaks nende turuosaliste mõõtepunktidega, kus see bilansihaldur vastutab bilansi hoidmise eest.
§ 11. Bilansihalduri sidevahendid
(1) Bilansihaldur kasutab sidevahendeid, mis võimaldavad süsteemihalduril temaga ühendust võtta kogu ööpäeva.
(2) Bilansihalduri sidevahendid on:
1) telefon;
2) mobiiltelefon;
3) e-post.
§ 12. Bilansihalduri kohustused
(1) Bilansihaldur edastab süsteemihaldurile teavet AVP tehnilise juhendi, bilansilepingu ja süsteemihalduri korralduste kohaselt.
(2) Kui bilansihalduri bilansiplaan ei ole tasakaalus, on ta kohustatud süsteemihalduri nõudmisel viivitamata näitama, kuidas bilanss tagatakse. Süsteemihalduri nõudmisel peab bilansihaldur alustama tegevust, mis tema bilansiplaani tasakaalustab.
(3) Bilansihaldur ei tohi ettekavatsetult bilansienergiat kasutada.
§ 13. Bilansi planeerimine
(1) Bilansiplaan on andmete kogum bilansihalduri bilansipiirkonna planeeritava tarbimise, tootmise ja määratud tarnete kohta.
(2) Bilansihalduri poolt süsteemihaldurile esitatav bilansiplaan peab sisaldama bilansilepingus ettenähtud teavet ja esitatakse bilansilepingus ettenähtud tähtaja jooksul.
(3) Piiriülese määratud tarne korral ei tohi tarnete summaarne kogus ületada asjaomaste süsteemihaldurite poolt kauplemiseks antud vaba ülekandevõimsust piiril.
(4) Bilansihalduri poolt süsteemihaldurile esitatud bilansiplaanis toodud andmed elektribörsi tarnete osas peavad olema vastavuses elektribörsi korraldaja poolt süsteemihaldurile esitatud andmetega ning andmed teise bilansihalduriga teostatud määratud tarne osas peavad olema kooskõlastatud vastava bilansihalduriga.
(5) Süsteemihaldur avaldab reaalajas oma veebilehel süsteemi kohta järgmist teavet:
1) kogutarbimine ja -tootmine;
2) tootmine tuuleenergiast;
3) piiriülene ülekandevõimsus;
4) kasutatud ülekandevõimsus;
5) ülekandesüsteemide katkestused;
6) tootmisüksuste katkestused;
7) informatsioon sageduse mõõtmise tulemuste kohta.
2. jagu Bilansi selgitamine
§ 14. Bilansi selgitamise üldsätted
(1) Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(2) Kauplemisperiood on täistund.
(3) Bilansi selgitamise eesmärk on teha kindlaks turuosaliste vahelised elektrienergia tarned. Bilansi selgitamise tulemusena tehakse kindlaks turuosalise kauplemisperioodi avatud tarne suurus. Kauplemisperioodide kaupa selgitatakse kõigi elektrituruseaduses nimetatud turuosaliste bilanss.
(4) Bilansihaldur kasutab bilansi selgitamiseks neid mõõtepunktide mõõtmisi, milles tema vastutab bilansi eest, ning neid mõõteandmeid, mille esitab AVP-le asjaomane võrguettevõtja.
(5) Bilansi selgitamiseks mõõdetakse elektrienergiat kauglugemisseadmega ja tehakse kindlaks määratud tarned. Bilansi selgitamiseks võib kasutada kombineeritud meetodit, mis põhineb mõõtmisel ja tüüpkoormusgraafiku kasutamisel, kui madalpingel talitleva liitumispunkti peakaitsme voolutugevus faasis ei ületa 63 A.
(6) Piiriülene tarne selgitatakse asjaomaste määratud tarnete alusel, millel on süsteemihaldurite kinnitus. Muu piiriülene elektrienergia loetakse süsteemihalduritevaheliseks bilansienergiaks.
§ 15. Bilansi selgitamine
(1) Süsteemi bilansi selgitamiseks liidetakse bilansihaldurite bilansienergia kogused, kauplemisperioodil ostetud ja müüdud asjaomaste süsteemihaldurite kinnitatud määratud tarnete kogused ning süsteemi bilansienergia. Saadav summa peab olema null.
(2) Süsteemihaldur selgitab bilansihalduri ostetud või müüdud bilansienergia koguse, lähtudes bilansihalduri ja võrguettevõtjate edastatud infost ning süsteemihalduri ja bilansihalduri avatud tarnete ahelasse kuuluvate turuosaliste vahel kauplemisperioodil ostetud ja müüdud elektrienergia kogustest.
(3) Avatud tarnija selgitab nende turuosaliste bilansi, kelle avatud tarnijana ta tegutseb.
§ 16. Bilansi selgitamisega seotud aruandlus
(1) Bilansi selgitamiseks edastatakse:
1) esmane teave bilansi selgitamise kohta;
2) täpsustav teave, mida kasutatakse esmase teabe kontrollimiseks.
(2) Esmane teave on mõõtmisel põhinevad andmed bilansihalduri bilanssi kuuluvate avatud tarnete kohta.
(3) Kui selgub, et esmane teave ei ole õige, teeb süsteemihaldur koos bilansihalduriga ja teiste turuosalistega kindlaks õige teabe, mida kasutada bilansi selgitamisel.
§ 17. Bilansihalduri kauplemisperioodijärgne aruandlus
(1) Bilansi selgitamiseks vajalik esmane teave peab süsteemihaldurile olema AVP-st kättesaadav arvestusperioodi lõppemisest alates hiljemalt kuue päeva möödudes.
(2) Paragrahvi 16 lõike 1 punkti 2 kohane avatud tarnete koguseid täpsustav teave esitatakse süsteemihaldurile arvestusperioodi lõppemisest alates kahe kuu jooksul.
(3) Paragrahvi 16 lõike 1 punkti 2 kohane mõõdetud tarneid täpsustav teave peab süsteemihalduri käsutuses olema bilansilepingus ettenähtud tähtaja jooksul.
§ 18. Süsteemihalduri kauplemisperioodijärgne aruandlus
(1) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile bilansilepingus ettenähtud tähtajaks kauplemisperioodi kohta § 16 lõike 1 punkti 1 kohase järgmise esmase teabe:
1) bilansihalduri mõõdetud elektritarnete kogused bilansipiirkonna mõõtepunktide kaupa;
2) bilansihalduri määratud tarnete üldkogused, mille andmed on edastatud süsteemihaldurile;
3) kauplemisperioodi ajal süsteemihalduri ja bilansihalduri avatud tarnete ahelasse kuuluvate turuosaliste vahel tehtud tehingud;
4) bilansihalduri bilansienergia kogus ja hind.
(2) Süsteemihaldur esitab bilansihaldurile lõike 1 punktides 1–4 nimetatut täpsustava teabe arvestusperioodi lõppemisest alates kolme kuu jooksul.
§ 19. Võrguettevõtja avatud tarne ja bilansihalduri mõõdetud tarne
(1) Võrguettevõtja avatud tarne kogus enda võrgupiirkonnas arvutatakse võrgu piiriarvestite mõõteandmete summa ja võrguettevõtjalt saadud, teiste turuosaliste poolt selle võrguettevõtja teeninduspiirkonnas mõõdetud tarnete vahena, millest on lahutatud võrguettevõtja määratud tarnetena ostetud ja müüdud elektrienergia kogused.
(2) Kui võrkudevaheline mõõtepunkt ei asetse võrkude piiril, võib mõõteandmed arvutada kahepoolselt kokkulepitud valemi alusel.
(3) Võrguettevõtja võrgukadude kontrollarvestus toimub AVP-s.
(4) Bilansihalduri mõõdetud tarne arvutatakse selle bilansihalduri bilansipiirkonna turuosaliste mõõtepunktide mõõteandmete kohaste elektrienergia tarnekoguste summana.
§ 20. Bilansi selgitamise teabe kontrollimine ja vigade parandamine
(1) Süsteemihaldur, bilansihaldur ja turuosalise avatud tarnija saab bilansi selgitamiseks vajalike mõõtepunktide mõõteandmed AVP-lt.
(2) Mõõdetud tarnetes ja määratud tarnetes avastatud vigade kohta saadud teave edastatakse turuosalistele, kelle bilanss on vea parandamise tõttu muutunud.
(3) Võrku antud ja võrgust võetud elektrienergia koguste kohta esitatud andmete erinevuse tuvastamisel tegelikust tarbimisest või mõõtesüsteemi rikke korral korrigeerib võrguettevõtja, liinivaldaja või suletud jaotusvõrgu valdaja esitatud mõõteandmeid ja edastab vastava teabe AVP vahendusel turuosalise avatud tarnijale.
(4) Mõõteandmeid korrigeeritakse tagasiulatuvalt kuni 12 kuud.
§ 21. Kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku kasutamine
(1) Kaugloetava mõõtesüsteemi puudumise või rikke korral arvutab võrguettevõtja turuosalise eelmisel kuul tarbitud elektrienergia koguse igaks kauplemisperioodiks kombineeritult mõõtmise ja tüüpkoormusgraafiku alusel.
(2) Kauplemisperioodide lõikes tarbimiskoguste arvutamisel lähtub võrguettevõtja või liinivaldaja kalendrikuu alguse ja lõpu kohta esitatud mõõteandmetest.
(3) Kui tarbija ei pea näite esitama või ei ole neid võrguettevõtja määratud ajaks esitanud või andmete edastamine kaugloetavast mõõteseadmest on häiritud, prognoosib võrguettevõtja asjaomase kalendrikuu tarbimise arvestades tarbimiskoha tüüpi ja senist või eeldatavat tarbimist.
(4) Võrguettevõtjal on õigus näitu korrigeerida, kui ta on tuvastanud, et tarbija esitatud näit või võrguettevõtja prognoosnäit ei vasta tegelikule tarbimisele või on tegemist mõõtesüsteemi rikkega. Korrigeeritud tarbimisandmed teeb võrguettevõtja kättesaadavaks AVP-le.
§ 22. Üldteenuse korras tarbitud elektrienergia tarbimiskoguse tasaarvestus
(1) Lähtudes § 20 ja § 21 lõike 3 alusel teostatud korrigeerimisest, esitab võrguettevõtja või tema nimetatud müüja tarbijale korrigeeriva arve üldteenuse raames müüdud elektrienergia eest.
(2) Korrigeeritava perioodi üldteenuse raames müüdud elektrienergia hinna maksumuse arvutab üldteenuse osutaja sellel perioodil üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel. Arvutatavale hinnale lisatakse korrigeerimise perioodil kehtinud üldteenuse hinnale lisatud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum.
§ 23. Korrektsiooniperiood ja arvete esitamine
(1) Paragrahvi 21 lõike 4 kohaselt korrigeeritav periood võib tagasiulatuvalt olla kuni 12 kuud. Võrguettevõtja või vastava kokkuleppe olemasolul avatud tarnija esitab tarbijale korrigeeriva arve võrguteenuse ja üldteenuse raames müüdud elektrienergia eest. Elektrimüüja arvestab korrigeeritud elektrienergia tarbimiskogustega ja esitab tarbijale korrigeeriva arve elektrienergia eest.
(2) Elektrienergia korrigeeritud tarbimiskogustega arve esitatakse vastavalt korrigeeritaval perioodil kehtinud võrgulepingus ja elektrilepingus kehtinud hinnale või üldteenuse raames müüdud elektrienergia hinnale.
§ 24. Elektrienergia korrigeeritud tarbimiskoguste tasaarvestamine võrguettevõtja ja tarbija müüja vahel
(1) Kui § 21 lõikes 3 sätestatud korra alusel fikseeritud elektrienergia tarbimiskogus on suurem tegelikult tarbitud kogusest, maksab võrguettevõtja vahekoguse eest müüjale. Kui § 21 lõikes 3 sätestatud korra alusel fikseeritud elektrienergia tarbimiskogus on väiksem tegelikult tarbitud kogusest, maksab müüja vahekoguse eest võrguettevõtjale.
(2) Lõikes 1 sätestatud korda rakendatakse, kui korrigeeritava perioodi kohta on bilanss selgitatud, kuid müüja on turuosalisega tasaarvestuse teinud. Kui bilanss on selgitamata, arvestatakse elektrienergia korrigeeritud tarbimiskogustega selgitatavas bilansis.
(3) Kui elektrienergia tarbimiskoguseid tuleb korrigeerida pärast bilansi selgitamist, siis võrguettevõtja ja müüja tasaarvestavad korrigeeritud tarbimiskogused, mille maksumus arvutatakse korrigeerimisperioodi elektribörsi Eesti hinnapiirkonna hinna alusel.
§ 25. Bilansienergia eest tasumise kord
(1) Bilansi selgitamiseks esitab süsteemihaldur bilansihaldurile arvestusperioodi lõppemisest alates 15 päeva jooksul süsteemihaldurile esitatud esmaste andmete alusel koostatud bilansiaruande. Aruandes esitatakse andmed bilansihalduritele igas tunnis müüdud ja bilansihalduritelt ostetud bilansienergia koguste ja arvutatud bilansienergia hinna kohta.
(2) Koos bilansiaruandega esitab süsteemihaldur bilansihaldurile arve, kus on toodud summa, mis kuulub tasumisele eelmisel arvestusperioodil kaubeldud bilansienergia eest arvel näidatud maksetähtajaks. Tasumisele kuuluv summa väljendub bilansihalduri ja süsteemihalduri teineteiselt ostetud bilansienergia eest tasumisele kuuluvate summade vahena.
(3) Kui lõpliku bilansiselgituse käigus selgub, et bilansienergia kogused erinevad esialgselt selgitatud bilansienergia kogustest, millest tulenevalt muudetakse ka bilansiaruandes määratud bilansienergia koguseid või hinda, esitab süsteemihaldur bilansihaldurile andmete muutumise teate saamisest alates seitsme päeva jooksul täiendava arve või vastav summa tasaarveldatakse süsteemihalduri esitatavas järgmises arves.
3. jagu Bilansihalduri esitatavad garantiid
§ 26. Bilansihalduri garantii
Bilansilepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks esitatava bilansihalduri püsigarantii summa on 31 955 eurot, mis peab kehtima bilansilepingu kehtivuse ajal ja vähemalt neli kuud pärast bilansilepingu lõppemist.
4. peatükk Avatud tarnija vahetamine
§ 27. Avatud tarnijate nimekiri
Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel avatud tarnijate nimekirja, milles on järgmised andmed:
1) avatud tarnija nimi;
2) asukoha aadress;
3) sidevahendite numbrid;
4) äriregistri kood;
5) avatud tarnija EIC-kood.
§ 28. Avatud tarne lepingu muutmine
(1) Avatud tarnet saab ühes mõõtepunktis osutada üks tarnija, kes on turuosalise avatud tarnija elektrituruseaduse § 44 lõike 1 mõistes. Määratud tarnet saab osta mitme müüja käest samal ajal.
(2) Turuosaline saab avatud tarnijat vahetada tarbimiskoha mõõtepunkti kohta sõlmitud võrgulepingu alusel kalendrikuu vahetusest kell 00.00 alates.
(3) Kui avatud tarnija ütleb avatud tarne lepingu üles või lõpetab selle muul viisil, teatab ta sellest lepingu teisele poolele ning AVP-le ette vähemalt seitse päeva.
(4) Uue avatud tarne lepingu sõlmimisel esitab avatud tarnija AVP kaudu vähemalt seitse päeva enne kalendrikuu algust:
1) teabe sõlmitud lepingu kehtivusaja kohta;
2) mõõtepunktide EIC-koodid, mille kohta leping sõlmiti.
§ 29. Avatud tarnija vahetamine
(1) Avatud tarnija vahetumine tarnelepingu katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel.
(2) Avatud tarnija vahetamisel tarnelepingu katkemiseta esitab tarbija või tema volitusel uue avatud tarne lepingu sõlminud avatud tarnija pärast uue avatud tarne lepingu sõlmimist kolme tööpäeva jooksul vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis senisele avatud tarnijale kehtiva avatud tarne lepingu ülesütlemise avalduse, milles märgitakse tarbija andmed, mõõtepunkti EIC-kood, uue avatud tarne lepingu sõlmimise kuupäev ja tarne alguse kuupäev.
(3) Lõikes 2 nimetatud ülesütlemise avalduse saamisel lõpetab senine avatud tarnija kehtiva avatud tarne lepingu ja teeb AVP-s vastava muudatuse vähemalt 14 päeva enne senise lepingu lõppemise kuupäeva.
(4) Kui senine avatud tarnija lõikes 3 nimetatud muudatust AVP-s tähtaegselt ei tee, teeb vastava muudatuse AVP-s süsteemihaldur ühe tööpäeva jooksul uue avatud tarnija sellekohase taotluse saamisest.
(5) Kui tarbija taganeb võlaõigusseaduses sätestatud korras lõikes 2 nimetatud uuest avatud tarne lepingust, teavitab uus avatud tarnija sellest vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis senist avatud tarnijat hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse esitamist.
(6) Kui elektrienergiat mõõdetakse kaugloetava mõõtesüsteemiga, fikseerib võrguettevõtja või liinivaldaja mõõtesüsteemi näidu avatud tarnija vahetumise hetkel.
§ 30. Tarbija vahetumine
(1) Tarbija vahetamiseks sõlmib tarbimiskoha mõõtepunkti kohta võrgulepingu ning avatud tarne lepingu uus tarbija. Ühe mõõtepunkti kohta saab sõlmida ühe võrgulepingu või liinivaldaja ning suletud jaotusvõrgu valdaja puhul võrgu kasutamise lepingu ja ühe avatud tarne lepingu.
(2) Võrgulepingu lõpetamise korral lõpeb avatud tarne leping võrgulepingu lõpetamise päeval kell 24.00.
§ 31. Bilansihalduri vahetumine
(1) Avatud tarnija võib bilansihaldurit vahetada kalendrikuu vahetudes.
(2) Avatud tarnija teavitab AVP-d bilansihalduri vahetumisest vähemalt seitse päeva ette.
§ 32. Võrguettevõtja vahetumine
(1) Kui võrguettevõtja teeninduspiirkonna muutmise tulemusel satub turuosalise liitumispunkti asukoht teise võrguettevõtja teeninduspiirkonda, teatab võrguteenust osutav võrguettevõtja sellest vähemalt 30 päeva ette:
1) avatud tarnijale, kes osutab avatud tarne teenust liitumispunktis, mille suhtes võrguettevõtja vahetub;
2) turuosalisele, kelle võrguettevõtja vahetub;
3) võrguettevõtja nimetatud müüjale.
(2) Teeninduspiirkonna muutmisest alates kehtivad turuosalise kohta uue võrguettevõtja võrguteenuste osutamise tüüptingimused ja võrgutasud.
(3) Võrguettevõtja teeninduspiirkonna muutmise tulemusel vahetatakse välja kõik uude teeninduspiirkonda üle tulevate mõõtepunktide EIC-koodid. AVP-s säilitatakse info vanade EIC-koodide ja uute EIC-koodide seoste kohta vähemalt viis aastat.
§ 33. Elektrienergia müük avatud tarne lepingu katkemise korral
(1) Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja avaldab avatud tarne lepingu katkemise korral rakendatavad tüüptingimused oma veebilehel.
(2) Kui turuosalise avatud tarne leping katkeb ja võrguettevõtja või tema nimetatud müüja osutab talle avatud tarne teenust elektrituruseaduse § 44 lõike 41 kohaselt, teatab võrguettevõtja sellest turuosalisele viivitamata, kuid hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast seda, kui avatud tarne leping on katkenud.
(3) Elektrituruseaduse § 44 lõike 41 kohane avatud tarne teenus algab lepingu katkemise päeval kell 00.00.
(4) Kui pärast avatud tarne lepingu katkemist sõlmitakse uus avatud tarne leping, vahetub avatud tarnija uue lepingu sõlmimisele järgneval päeval kell 00.00.
5. peatükk Rakendussätted
§ 34. Määruse jõustumine
(1) Käesolev määrus jõustub 2019. aasta 27. aprillil.
(2) Käesoleva määruse § 9 lõige 1, § 28 lõiked 3 ja 4, § 29 lõiked 1–5 ja § 31 lõige 2 jõustuvad 2019. aasta 27. juulil.
Kadri Simson
Majandus- ja taristuminister
Ando Leppiman
Kantsler
Facebook
Twitter