Muinsuskaitse Nõukogu põhimäärus
Vastu võetud 02.03.2007 nr 6
RTL 2007, 22, 376
jõustumine 18.03.2007
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 06.01.2009 | RTL 2009, 8, 88 | 23.01.2009 |
| 26.05.2011 | RT I, 28.05.2011, 4 | 01.06.2011 |
Määrus kehtestatakse «Muinsuskaitseseaduse» § 8 lõike 5 alusel.
1. peatükk MUINSUSKAITSE NÕUKOGU KOOSSEIS, ÜLESANDED JA PÄDEVUS
§ 1. Muinsuskaitse Nõukogu
(1) Muinsuskaitse Nõukogu (edaspidi nõukogu) on Kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev kogu.
(2) Nõukogu juhindub oma tegevuses «Muinsuskaitseseadusest», rahvusvahelistest lepingutest, Kultuuriministeeriumi põhimäärusest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
§ 2. Nõukogu koosseis
Nõukogu koosneb vähemalt seitsmest liikmest. Nõukogu koosseisu kinnitab neljaks aastaks kultuuriminister ülikoolide, teadusasutuste, ühenduste ja liitude esindajatest ning ekspertidest ajaloo, arheoloogia, etnoloogia, arhitektuuri, restaureerimise, kunsti- ja teadusajaloo alalt. Täiendavalt võidakse nõukogu liikmeteks määrata ka teisi asjatundjaid.
[RT I, 28.05.2011, 4 - jõust. 01.06.2011]
§ 3. Nõukogu ülesanded ja pädevus
(1) Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi kultuuriministri, Kultuuriministeeriumi asekantsleri kultuuriväärtuste alal või Muinsuskaitseameti peadirektori pöördumise alusel kõigis «Muinsuskaitseseadusest» tulenevates küsimustes. Nõukogu muuhulgas:
1) teeb ettepanekuid muinsuskaitsealaste õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta;
2) teeb ettepanekuid kultuuriväärtusega asja kinnismälestiseks tunnistamise ja kinnismälestiseks olemise lõpetamise kohta;
[RT I, 28.05.2011, 4 - jõust. 01.06.2011]
3) annab vajadusel arvamuse leiu väärtuse kindlaksmääramisel;
4) vaatab läbi Eesti kultuuripärandi rahvusvahelistesse registritesse ja nimekirjadesse võtmise ettepanekud.
(2) Nõukogu seisukohad on Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse muinsuskaitsetöö kavandamise ning muinsuskaitse põhimõtete väljatöötamise soovituslikuks aluseks.
§ 4. Nõukogu esimehe pädevus
Nõukogul on esimees ja aseesimees. Nõukogu esimees:
1) juhatab nõukogu koosolekut ja kirjutab alla koosoleku protokollidele;
2) vajaduse korral kutsub nõukogu tööst nõuandva õigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu nõukogusse.
2. peatükk NÕUKOGU TÖÖKORRALDUS
§ 5. Nõukogu töö juhtimine
Nõukogu valib oma liikmete hulgast üheks tegevusaastaks esimehe ja aseesimehe. Nõukogu koosolekut juhib nõukogu esimees või tema äraolekul nõukogu aseesimees.
§ 6. Nõukogu koosolekud
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda aastas.
(2) Nõukogu koosolekud kutsub kokku kultuuriminister, Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal, Muinsuskaitseameti peadirektor, nõukogu esimees või vähemalt 1/3 nõukogu liikmetest.
[RTL 2009, 8, 88 - jõust. 23.01.2009]
(3) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt päevakorrale, mille kinnitab koosoleku kokku kutsunud isik.
(4) Nõukogu ettepanekud ja arvamused vormistatakse protokollina, millele kirjutavad alla nõukogu esimees ja sekretär. Protokollid esitab nõukogu kirjalikult kultuuriministrile ja Muinsuskaitseametile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest.
§ 7. Nõukogu otsuste vastuvõtmine
Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 nõukogu koosseisust. Nõukogu teeb oma ettepanekuid ja arvamusi kohalolijate lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe või tema äraolekul nõukogu aseesimehe hääl.
§ 8. Nõukogu teenindav üksus
Nõukogu teenindavaks üksuseks on Muinsuskaitseamet.
§ 9. Nõukogu liikmete töö tasustamine
Nõukogu liikmete töö on tasustatav. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab kultuuriminister. Nõukogu liikmetele makstav tasu ja muud nõukogu tegevusega seotud otsesed kulutused (sõidukulud, päevarahad vms) nähakse ette Kultuuriministeeriumi eelarves.
Facebook
Twitter