Teksti suurus:

Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, toetatavad tegevused, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord

Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, toetatavad tegevused, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord - sisukord
Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.04.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2019
Avaldamismärge:RT I, 05.04.2019, 5

Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, toetatavad tegevused, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

Vastu võetud 17.02.2006 nr 13
RTL 2006, 19, 331
jõustumine 26.02.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.07.2006RTL 2006, 61, 110006.08.2006
28.06.2007RTL 2007, 57, 101614.07.2007
09.07.2008RTL 2008, 60, 85121.07.2008
01.07.2009RTL 2009, 55, 81013.07.2009, osaliselt 01.01.2010
08.07.2010RT I 2010, 44, 26512.07.2010
06.12.2010RT I, 16.12.2010, 101.01.2011
07.01.2011RT I, 12.01.2011, 1115.01.2011
20.02.2012RT I, 23.02.2012, 226.02.2012
12.07.2012RT I, 13.07.2012, 716.07.2012, osaliselt 01.01.2013
15.07.2014RT I, 18.07.2014, 121.07.2014
30.12.2015RT I, 07.01.2016, 110.01.2016
01.07.2016RT I, 09.07.2016, 212.07.2016
27.12.2016RT I, 29.12.2016, 3601.01.2017
23.01.2017RT I, 30.01.2018, 1102.02.2018, osaliselt 01.01.2020
15.01.2019RT I, 22.01.2019, 125.01.2019
02.04.2019RT I, 05.04.2019, 408.04.2019

Määrus kehtestatakse «Keskkonnatasude seaduse» § 59 lg 4 alusel.

1. peatükk KESKKONNAKAITSE VALDKONDADE RAHASTAMISEKS ESITATUD PROJEKTITAOTLUSTE HINDAMISE TINGIMUSED JA KORD 

§ 1.   Keskkonnaprogramm

  (1) Taotlused esitatakse keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 6 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud keskkonnakaitse valdkondade nimekirja alusel vastavalt keskkonnaprogrammile. Keskkonnaprogramm jaguneb valdkondlikeks programmideks järgmiselt:
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  1) kalandus;
  2) veemajandus;
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]
  21) merekeskkond;
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
  3) [Kehtetu - RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]
  4) looduskaitse;
  5) metsandus;
  51) atmosfääriõhu kaitse;
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
  52) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  6) ringmajandus;
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]
  7) keskkonnateadlikkus.
  8) [Kehtetu - RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Projektitaotluste hindamise lihtsustamiseks on valdkondlikud programmid määrusega jaotatud alamprogrammideks.

  (3) Keskkonnatasude seaduse § 56 lõike 6 alusel sihtotstarbeliselt rahastatavate keskkonnakaitse valdkondade kinnitamisel määratakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõikes 3 sätestatud kriteeriume arvestades, millist alamprogrammi ja toetatavat tegevust valdkonnas rahastatakse. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) nõukogu välja kuulutatud taotlusvoorus võib rahastada ühte või mitut käesoleva määruse §-des 2–8 loetletud valdkondlikku programmi, alamprogrammi ja toetatavat tegevust.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

§ 2.   Kalanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada looduslik mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning luua püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele. Kalavarude all peetakse silmas ka agarikuvarusid.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (2) Kalandusuuringute valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) kalavarude jätkusuutliku kasutamise alaste otsuste tegemiseks vajalikke kalandusalaseid prognoose ning uuringuid, et viia ellu arengu- ja tegevuskavade nõudeid;
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  2) kalavaru mõjutavate tegurite ja taastootmise efektiivsuse uuringuid ning kalandussektori analüüse.

  (3) Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või elupaikade loomist, taastamist või nendele juurdepääsu tagamist;
  2) riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmis nimetatud prioriteetsete kalaliikide asustamist või taasasustamist.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (4) Kalandusalaste arendusprojektide valdkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) kalanduse valdkonna arengudokumentide ning tegevuskavade koostamist tasakaalustatud arengu ja kalavaru säästliku kasutamise eesmärgil;
  2) kalapüügivõistluste, seminaride, koolituste, õpitubade, teabepäevade ja laagrite korraldamist, et arendada teadlikkust õiguskuulekast ja säästvast kalandusest. Seminaride, koolituste, õpitubade, teabepäevade ja laagrite toetus on kuni 75% projekti kogueelarvest;
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  3) kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumist ja avaldamist;
  4) kalandusliitude osalemist rahvusvahelises kalandusalases koostöös ja rahvusvaheliste kalandusürituste läbiviimist Eestis;
  5) harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetava taristu (näiteks juurdepääsuteede, paadisildade, vettelaskmis- ja parkimiskohtade, püügiplatvormide, teavitustahvlite) arendamist avalikes huvides. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot ilma käibemaksuta.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (5) Kalavarude kaitse ja järelevalve valdkonnas toetatakse kalapüügi ning sellega seotud tegevuse järelevalvet.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

§ 3.   Veemajanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
[RTL 2007, 57, 1016 - jõust. 14.07.2007]

  (1) Veemajanduse programmi eesmärk on säilitada ja saavutada veekogude ja põhjavee hea seisund ning tagada nõuetele vastav joogivesi.
[RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 16.07.2012]

  (2) Reoveekäitluse ja joogiveevarustuse valdkonnas toetatakse olemasolevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimist kehtivate nõuetega ja reoveekogumisalade piires joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamist.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (4) Jääkreostusega seoses toetatakse pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamist jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks muutmise teel.
[RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 16.07.2012]

  (5) Arendustöödega seoses toetatakse veemajanduse võimalikult paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid.

  (6) Siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad säilitada või saavutada nende head või väga head seisundit või ökoloogilist potentsiaali.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (7) Veemajanduse programmis on toetuse maksimaalne suurus projekti kohta 2 000 000 eurot ilma käibemaksuta, välja arvatud projektid tööstus- ja tootmisettevõtete eelpuhastite ehitamiseks. Tööstus- ja tootmisettevõtte eelpuhasti ehitusprojekti maksimaalne toetus on 200 000 eurot ilma käibemaksuta, võttes arvesse kohaldatavaid riigiabi eeskirju.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (8) Reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist ei toetata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ega rajamist üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

§ 31.   Merekeskkonna programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Merekeskkonna programmi eesmärk on Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks toetada:
  1) rakendatavaid meetmeid;
  2) uuringuid ja arendustööd;
  3) reostustõrjealast tegevust.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (2) Rakendatavatest meetmetest toetatakse merestrateegia meetmekava meetmeid ja tegevusi või muid tegevusi mere ökosüsteemi teenuste tõhusaks ja kestlikuks kasutamiseks.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (3) Uuringute ja arendustööde tegemisega seoses toetatakse:
  1) mere seisundi hindamist, selleks vajalike andmete kogumist ja metoodika arendamist;
  2) mere kasutamise hindamist, selleks vajalike andmete kogumist ja metoodika arendamist;
  3) mere kestliku kasutamise innovaatilise tehnoloogia arendamist.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (4) Reostustõrjega seotud töödest toetatakse laevadest ja sadamatest lähtuva reostuse tõrjeks:
  1) tegevust sadama reostustõrjeplaani täitmise tagamiseks;
  2) tegevust reostuse tagajärjel kahjustatud rannikualade, loodus- ja elukeskkonna taastamiseks;
  3) ennetavat koolitust, väljaõpet või teavitustööd.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

§ 4.   Jäätmekäitluse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
[Kehtetu - RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

§ 5.   Looduskaitse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.

  (2) Looduskaitse pikaajalise arengu kavandamiseks ja arengu jätkusuutlikkust tagavate meetmete elluviimiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) kaitstavate või väheuuritud elupaikade ning looma-, taime- ja seeneliikide, kultuuriväärtusega loodusobjektide ja ökosüsteemide ning ökosüsteemiteenuste väljaselgitamine (inventuurid) või rakendusuuringud;
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  2) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  3) riiklikult kaitstud parkide hooldamiskavade, restaureerimis- ja rekonstrueerimisprojektide koostamine ja elluviimine;
[RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 16.07.2012]
  4) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamise ja kaitstavate alade võrgustiku toimimise tõhususe hindamine (ekspertiisid);
  5) probleemliikide tõrjemeetmete kavandamine ja nende rakendamine;
  6) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  7) metsloomade rehabilitatsioonimeetmete rakendamine.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (3) Looduslike elupaikade ning kaitsealade, hoiualade, riiklikult kaitstud parkide ja üksikobjektide hooldamiseks ja kaitse korraldamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavades kavandatud meetmete rakendamine
  2) kaitstavate loodusobjektide hooldamine;
  3) kaitstavatel aladel poollooduslike koosluste taastamine;
  4) kaitstavate looma-, taime- ja seeneliikide ning elupaikade soodsat seisundit taotlevate tegevuskavade realiseerimine.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (4) Üleriigilise looduskaitselise infrastruktuuri arendamise tagamiseks toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  2) kaitsealade külastuskeskuste loodusõppe püsiekspositsioonide rajamine;
  3) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  4) vaatetornide, infopunktide ja muude ehitiste rajamine.

  (5) Pärast poollooduslike elupaikade taastamist peab toetuse saaja tagama taastatud aladel hoolduse viie aasta jooksul.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

§ 6.   Metsanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade ellurakendamine, metsade uuendamise ja taasmetsastamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse, säästva metsanduse alase koolituse, teavituse ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõstmine.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (2) Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  2) makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse olulisuse hindamiseks Eesti Vabariigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustajana;
  3) metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine;
  4) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  5) metsa mitmekülgse kasutuse edendamine ning pärandkultuuri objektide kaardistamine ja tutvustamine.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (3) Erametsade säästva arenguga seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  2) erametsaomanike koolitamine.
  3) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  4) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (4) Metsaökosüsteemide kaitsega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  2) metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse metsa territooriumi rekonstrueerimine;
  3) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  4) metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs;
  5) erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seire metoodika väljatöötamine ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine;
  6) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  7) majanduslik analüüs, et leida kuluefektiivseim tee metsaökosüsteemide kaitse edendamiseks.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  8) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (5) Metsade majandamise ja uuendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) metsaseemnevaru loomine ning täiendavalt vajaminevate geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine;
  2) metsapuutaimede tootmine.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  3) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  4) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (6) Metsateaduse, -hariduse ja teavitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppevahetusprogrammide käivitamine;
  2) metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri kaasajastamise probleemi väljaselgitamine ja analüüsimine lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest;
  3) metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu tutvustavate teabematerjalide (trükiste, filmide ja näituste) koostamine;
  4) puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine ja propageerimine;
  5) puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine (eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide osas);
  6) metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine;
  7) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse metsandusalase teadlikkuse tõstmiseks.

  (7) Jahinduse valdkonnas toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) [Kehtetu - RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  2) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  3) jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine;
  4) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  5) jahimeeste ja jahikorraldajate täiendusõppe korraldamine;
  6) kommunikatsiooniprojektid avalikkuse ja jahimeeste jahindusalase teadlikkuse tõstmiseks;
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]
  7) jahiseaduse § 45 alusel reservfondist makstud uluki tekitatud kahju osaline kompenseerimine.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

§ 61.   Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Atmosfääriõhu kaitse programmi eesmärk on toetada keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamist ning elukvaliteedi parendamist, välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist, kiirgusohutuse tagamist ja kemikaalide käitlemisega seotud riskide vähendamist.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

  (2) Välisõhu kvaliteedi parandamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
  2) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  3) osoonikihti kahandavate ainete ning fluoritud kasvuhoonegaaside kontroll ja kasutamise piiramine ning fluoritud kasvuhoonegaasidelt alternatiivsetele ainetele ja -tehnoloogiatele üleminek;
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine;
  5) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine;
  7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele.

  (3) Transpordisaaste vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) transpordist põhjustatud välisõhu saaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine;
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest;
  3) teise ja kolmanda põlvkonna biokütuste kasutamise rakendusuuringud.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  4) [Kehtetu - RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

  (4) Kiirgusohu vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine;
  2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele;
  3) radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamine;
  4) kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine.

  (5) Keskkonna füüsikalistest heiteallikatest tingitud häiringu vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  1) [Kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
  2) füüsikalistest heiteallikatest tingitud häiringu vähendamise tegevuskavade, sealhulgas mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade, füüsikalistest heiteallikatest tingitud häiringu vähendamist käsitlevate rakendusuuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (6) Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
  2) [Kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
  3) kaugküttevõrgus mitteasuva katlamaja rekonstrueerimine või rajamine soojusenergia tootmiseks puitkütustest;
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
  4) päikeseenergial ja maasoojuspumbal põhineva lokaalküttesüsteemi rajamine, kui puudub võimalus kaugküttevõrguga liitumiseks ja soojuspumba käitamisel kasutatakse rohelist energiat;
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  5) korteriühistute biomassil või fossiilsel kütusel (v.a maagaas) töötava kütteseadme või otsest elekterkütet kasutava kütteseadme asendamine taastuvat kütust kasutava kütteseadmega või korteriühistu valitsetava elamu ühendamine kaugküttevõrguga, kui elamu on ehitatud enne 2010. aasta 1. jaanuari.
[RT I, 05.04.2019, 4 - jõust. 08.04.2019]

  (7) Euroopa Liidu ja Eesti keskkonna- ning kemikaalipoliitikast tulenevate nõuete täitmiseks toetatakse järgmisi toiminguid:
  1) ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete väljaselgitamine, asjakohase arvestuse korraldamine, andmekogude koostamine või ühildamine;
  2) väikese või keskmise suurusega ettevõtetes käideldavate ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate toodete riskihindamine, nende kasutamisega seotud riskide vähendamise võimaluste uurimine, ohutumate asendusvõimaluste väljatöötamine, asjakohaste toimikute koostamine ja hindamine, sellest ülevaate andmine avalikkusele;
  3) ohtlikest kemikaalidest ja neid sisaldavatest toodetest tingitud keskkonna saastatuse näitajate või keskkonnatervise indikaatorite määramine ja hindamine.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

§ 62.   Maapõue programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
[Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

§ 7.   Keskkonnakorralduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
[Kehtetu - RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

§ 71.   Ringmajanduse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Ringmajanduse programmi eesmärk on:
  1) toetada tegevusi, mis aitavad ressurssi tõhusamalt kasutada ja võtta kasutusele ringmajanduse põhimõtteid, vältida jäätmete ja heitmete teket ning vähendada tegevuste keskkonnamõju;
  2) toetada maapõueressursside säästlikku kasutamist, maastike korrastamist, maapõueteabe korrastamist ja levitamist ning maavarade uurimisest, kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju vähendamist.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (2) Ressursside tõhusama kasutamisega seoses toetatakse:
  1) ressursiauditite tegemist;
  2) ehituses või teeninduses ressursside (sealhulgas soojus-, elektrienergia või vee) säästmisele või tõhusamale kasutamisele suunatud terviklike tehniliste meetmete väljatöötamist või juurutamist.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (3) Ressursiauditi toetust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
  1) mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09);
  2) töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33).

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse rahastamise projektide toetuse maksimaalne suurus ülevaatlikule auditile ja detailsele auditile kokku ühe projekti kohta on 7500 eurot ilma käibemaksuta. Ülevaatliku auditi toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 2500 eurot ilma käibemaksuta.

  (5) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (6) Ringmajanduse põhimõtete rakendamist toetatavate tegevustega seoses toetatakse:
  1) rakenduslikke teadus- ja arendustöid, mis on otseselt seotud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 loetletud tegevuste uurimise või nendeks lahenduste väljatöötamisega;
  2) keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi rakendamist ja registreerimist, mis vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45);
  3) mitteformaalsete keskkonnajuhtimissüsteemide, nagu roheline kontor ja roheline kool, väljatöötamist, rakendamist ja sertifikaadi või tunnistuse taotlemist;
  4) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EU) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.01.2010, lk 1–19) vastava ökomärgise taotlemist;
  5) ökoinnovatsiooni ja ringmajandust toetavaid tegevusi (ökodisaini ja ringmajanduse koolitused, auditid ja katseprojektid), mis aitavad suurendada ettevõtete võimet luua uusi tooteid, teenuseid ja ärimudeleid;
  6) jäätmetekke vältimist ning korduskasutust võimaldavaid tegevusi.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (7) Uuringute ja muude teabematerjalide koostamise, avaldamise, levitamise ja rakendamisega seoses toetatakse:
  1) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  2) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  3) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  4) terviklike keskkonnakorralduslike meetmete kasutamise tähtsustamist, edendamist ja sihtrühmade kaasamist.

  (8) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 6, 7 ja 8 nimetamata keskkonnakorraldusliku tegevusega seoses toetatakse:
  1) uuenduslike keskkonnakorralduslike meetodite rakendamist, nagu toote elutsükli analüüs, terviklik tootepoliitika, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise rakenduste väljatöötamine;
  2) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  3) selliste jäätmete käitlemist mille kulud on jäänud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse kanda;
  4) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  5) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamist mittelinnalistes asulates, kus majapidamises tekkivate jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi;
  6) maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimisega seoses ning kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamist ja sellest tekkinud jäätmete käitlemist, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamist ja maa-ala koristamist.

  (10) Põllumajandusehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu aegsete kollektiivmajandite kasutatud tootmistaristu ehitis (näiteks loomapidamishoone, põllumajandustoodangu töötlemise hoone, toodangu- või muu ladu, remonditöökoda, kontorihoone).

  (11) Tööstusehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu ajal kasutuses olnud tööstusehitis (näiteks tootmishoone, ladu, katlamaja, veetorn). Tööstusehitisena ei käsitleta eraldi transpordisüsteemi taristu objekte (näiteks raudteega seotud ehitised, rajatised).

  (12) Militaarehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu armee kasutuses olnud militaarehitis (näiteks kasarmu, ladu, garaaž, piirivalverajatis).
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (13) Maastike korrastamisega seoses toetatakse:
  1) korrastamata karjäärialade korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus;
  2) korrastamata turbaalade korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus;
  3) allmaakaevandustes kaevandamise tagajärjel maapinnal tekkinud varingute või vajumite korrastamist, kui maavara kaevandamise loa kehtivus on lõppenud ning ei kehti ka maapõueseaduse § 80 lõikes 1, §-s 88 ja § 93 lõigetes 1–4 sätestatud kohustus;
  4) geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö otstarbel rajatud puuraukude ja kaeveõõnte korrastamist, kui geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivus on lõppenud, maapõueseaduse § 80 lõikes 1 sätestatud kohustus ei kehti ning maapõueseaduse §-s 92 sätestatud nõue on aegunud või ei ole seda muul põhjusel võimalik rakendada.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (14) Maapõueteabe korrastamise ja levitamisega seoses toetatakse järgmiseid tegevusi:
  1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, ajakohastamine ja kirjastamine;
  2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine;
  3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning säilitamistingimuste parandamine;
  4) maavarade ressurssidega seotud uuringud;
  5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine, kasutades geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid;
  6) geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe tutvustamine avalikkusele.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (15) Maavarade uurimisest, kaevandamisest ja kasutamisest tingitud keskkonnamõju vähendamisega seoses toetatakse maavarade uurimist, kaevandamist ning kasutamist käsitlevate strateegiate ja arengukavade elluviimiseks vajalikku tegevust, sealhulgas tervisemõjude uuringuid.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

§ 8.   Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal. Programmi raames toetatakse tegevusi, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Täiskasvanute ja perede keskkonnateadlikkuse suurendamiseks käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetatakse järgmisi tegevusi:
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]
  1) kindlale teemale keskendunud üleriigilise teavituskampaania korraldamine;
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  2) festivali, messi korraldamine, toetus on kuni 50% projekti kogueelarvest;
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]
  3) loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine, toetus on kuni 50% projekti kogueelarvest.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (4) Üldharidussüsteemi õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud eesmärgil toetatakse:
  1) põhikooli klassi ja lasteaia koolieelikute rühma osalemist loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja keskkonnakasutusega seotud ettevõtete aktiivõppeprogrammides. Taotleja on projektis osalev haridusasutus või selle pidaja. Iga klass või lasteaiarühm saab toetust ühes õppeaastas kuni 300 eurot, mida võib kasutada aktiivõppeprogrammi ja transpordi rahastamiseks. Taotlus menetletakse lihtsustatud korras, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  2) välipraktikumi, sealhulgas laagri korraldamist põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema on looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine. Taotleja saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Toetus on kuni 75% projekti kogueelarvest;
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  3) Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimist üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel. Projekti kohustuslikud elemendid on teema seostamine kohalike ja globaalsete oludega, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, teema lõimitus eri eluvaldkondadega, haridusasutuste õpetajate keskkonnahariduslik täiendusõpe, koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine. Projektides ei toetata õppekäike ja -laagreid. Taotleja saab olla haridusasutus;
  4) üldharidussüsteemi õpilastele suunatud õppeprogrammideks vajalike õppematerjalide ja -vahendite loomine ja soetamine loodus- ja keskkonnahariduskeskustesse. Toetus on kuni 50% projekti kogumaksumusest. Projekti kohustuslik lisa on loodavate õppematerjalide või soetatavate õppevahendite kasutamise täpne kirjeldus (seotud tegevused, sihtrühm, kasutamise intensiivsus).
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (5) Käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud temaatikaga teabekandjate loomisel toetatakse järgmisi tegevusi:
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]
  1) meediatoote, ajutise näituse, õppematerjali, trükise, m-lahenduse või keskkonnateadlikkust käsitleva uuringu loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]
  2) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (6) Käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks koostöö edendamiseks üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil toetatakse:
  1) loodus- ja keskkonnahariduskeskuste võrgustiku koostöö arendamist, sealhulgas säästvat arengut toetava hariduse alal täienduskoolituste korraldamist keskkonnahariduse spetsialistidele ning arendusprojektide elluviimist;
  2) säästvat arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste projektide või programmide koordineerimist ja nendega seotud tegevusi.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

§ 9.   Maakondliku programmi eesmärk ja toetatavad tegevused
[Kehtetu - RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]

§ 10.   Taotleja

  (1) Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (2) Ringmajanduse programmis saab käesoleva määruse § 71 lõike 6 punktis 6 ja lõike 9 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusteks toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksus ja 100% kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olev juriidiline isik.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019, ringmajanduse programmi esitatud taotluste suhtes kohaldatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist.]

  (3) Toetuse taotlemisel määruse § 71 lõike 6 punktis 6 ja lõike 9 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevusteks peab kohaliku omavalitsuse üksusel, sealhulgas juriidilise isiku omanikuks oleval kohaliku omavalitsuse üksusel, olema kehtiv ja ajakohane jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning enam kui 1500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksusel korraldatud ja toimiv korraldatud jäätmevedu.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019, ringmajanduse programmi esitatud taotluste suhtes kohaldatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist.]

  (4) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (41) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (42) [Kehtetu - RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (5) Kui veemajanduse programmist taotletakse toetust ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks, peavad projekti tegevused olema kavandatud kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse nõuetele vastavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (6) [Kehtetu - RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]

  (7) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist saab toetust taotleda ainult ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv eraõiguslik juriidiline isik, muu tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing, kes tegutseb avalikes huvides, ning tööstus- ja tootmisettevõte eelpuhasti rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Taotleja peab olema määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee-ettevõtjaks või olema projektiga hõlmatud veemajandustaristu omanik.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (8) [Kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

§ 11.   Taotluste esitamine

  (1) Taotlused esitatakse SA-le KIK. Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva SA KIK kodulehel.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (11) Taotlus koostatakse internetis SA KIK infosüsteemis oleval taotlusvormil ja esitatakse elektrooniliselt või paberil.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (2) Taotlusi hinnatakse vähemalt üks kord aastas.
[RT I, 09.07.2016, 2 - jõust. 12.07.2016]

  (21) Kiireloomuliste taotluste rahastamisel ei arvestata käesoleva määruse §-des 2–31 ja 5–8 ning § 10 lõigetes 2–4 ja 7 sätestatud piirangutega, neile ei kohaldata käesoleva määruse §-s 12 sätestatud taotluste hindamise korda ja neid hinnatakse aasta ringi. Kiireloomulised taotlused esitatakse pärast nende nõuetele vastavuse kontrollimist esimesel võimalusel otsustamiseks SA KIK nõukogule käesoleva määruse § 22 lõike 1 kohaselt koos Keskkonnaministeeriumi kaaskirjaga.
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (22) Kiireloomuline on käesoleva määruse tähenduses selline taotlus, mille kiire rahuldamine on hädavajalik keskkonnakahju vältimiseks, keskkonnareostuse likvideerimiseks või inimese tervise kahjustamise vältimiseks või mille rahuldamata jätmine kiireloomulisena toob kaasa olulise programmi eesmärke täitva projekti ärajäämise.
[RT I, 09.07.2016, 2 - jõust. 12.07.2016]

  (23) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (3) Taotlus esitatakse ühes voorus samade tegevuste kohta vaid ühte valdkondlikusse programmi.

  (31) [Kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (4) SA KIK edastab hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul taotluste laekumise tähtpäevast arvates kõik nõuetele vastavalt esitatud taotlused koos kontroll-lehega Keskkonnaministeeriumile hindamiseks.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (5) Kiireloomulised taotlused edastab SA KIK Keskkonnaministeeriumile hindamiseks esimesel võimalusel.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

§ 111.   Kaasfinantseerimine

  (1) SA KIK võib kaasfinantseerida Euroopa Liidu struktuurifondidest või muudest rahvusvahelistest allikatest rahastatavaid projekte, kui need vastavad programmi eesmärgile.

  (2) Kaasfinantseerimise otsustab keskkonnaminister või SA KIK nõukogu vastavalt „Keskkonnatasude seaduse“ § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud pädevusele projekti elluviija või projekti koordineerimisega seotud asutuse või üksuse ettepanekul. Sellisel juhul ei kohaldata määruses sätestatud taotluste hindamise ja rahastamise otsuse tegemise korda. Rahaliste vahendite eraldamine ning aruandlus toimub kaasrahastatava projekti tingimuste kohaselt.
[RTL 2006, 61, 1100 - jõust. 06.08.2006]

§ 12.   Taotluste hindamise kord

  (1) Taotluste hindamiseks moodustab keskkonnaminister valdkondlikud töörühmad.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

  (2) Valdkondlikud töörühmad hindavad taotluseid II peatükis sätestatud hindamiskriteeriumite alusel 8 nädala jooksul arvates taotluste saabumisest Keskkonnaministeeriumile.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

  (3) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

2. peatükk TAOTLUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID 

§ 13.   Hindamiskriteeriumid kalanduse programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal kalanduse programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju kalavarude jätkusuutlikkusele.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 14.   Hindamiskriteeriumid veemajanduse programmis

  (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammis on järgmine:
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektist kasu saavate elanike arvu ning ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldavat vee-ettevõtjat;
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju pinnaveekogumitele, põhjaveele, joogivee kvaliteedile, varustuskindlusele ja põhjavee reostusohu vähendamisele.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (3) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal jääkreostuse alamprogrammis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse maa-ala edaspidiste kasutusvõimaluste tagamist ja projekti mõju piirkonna arengule;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju joogiveehaardele, veekogumile, põhjaveele ja inimese tervisele.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

  (4) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal mitteehituslike tööde alamprogrammis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju pinna- ja põhjaveekogumi hea seisundi saavutamisele, hea või väga hea seisundi säilitamisele.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (5) Taotluste hindamiskriteeriumid ning nende hindamise osakaal siseveekogude tervendamise ja korrashoiu alamprogrammis on järgmine:
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse vajalike uuringute olemasolu ja põhjalikkust ning veekogu avalikku kasutatavust;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju kalavarude taastamisele ja veekogu ökoloogilise mitmekesisuse suurendamisele, veekogu hea seisundi saavutamisele ja säilitamisele.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 141.   Hindamiskriteeriumid merekeskkonna programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal merekeskkonna programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju Läänemere merekeskkonna hea seisundi saavutamisele, säilitamisele ja kaitsele.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

§ 15.   Hindamiskriteeriumid jäätmekäitluse programmis
[Kehtetu - RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

§ 16.   Hindamiskriteeriumid looduskaitse programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal looduskaitse programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades, sealhulgas kaitsekorralduskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi tagamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 17.   Hindamiskriteeriumid metsanduse programmis

  (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal metsanduse alamprogrammis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju metsanduse jätkusuutliku arengu tagamisele, metsaökosüsteemide kaitsele, metsandusalase teaduse edendamisele ja metsandusalase keskkonnateadlikkuse tõusule.

  (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal jahinduse alamprogrammis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju jahiulukiarvu taastusvaruna säilimisele ja ulukikahjustuse ulatuse vähendamisele ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusalase teadlikkuse tõusule.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 171.   Hindamiskriteeriumid atmosfääriõhu kaitse programmis

  Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal atmosfääriõhu kaitse programmis on järgmine:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju välisõhu kvaliteedi parandamisele, kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja investeeringute tõhusust keskkonnakoormuse vähendamisel.
[RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

§ 172.   Hindamiskriteeriumid maapõue programmis
[Kehtetu - RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

§ 18.   Hindamiskriteeriumid ringmajanduse programmis
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

  (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal ringmajanduse programmis on järgmine:
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust valdkonna arengu- ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel;
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti põhitegevuse sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud projekti tegevuse jätkamine ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest), välja arvatud käesoleva määruse § 71 lõigetes 13–15 nimetatud tegevuste korral – hinnatakse projekti mõju ressursside tõhusamale kasutamisele, jäätmete ja heitmete tekke vähendamisele, keskkonnaseisundi parandamisele ja ringmajanduse printsiipide kasutuselevõtu edendamisele;
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  5) projekti keskkonnakaitse mõju käesoleva määruse § 71 lõigetes 13–15 nimetatud tegevuste korral (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju keskkonnaseisundi paranemisele, maapõueressursside säästlikule kasutamisele ja maastike korrastamisele ning avalikkuse maapõuealase teadlikkuse paranemisele.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

  (3) [Kehtetu - RT I, 12.01.2011, 11 - jõust. 15.01.2011]

§ 19.   Hindamiskriteeriumid keskkonnateadlikkuse programmis

  (1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnateadlikkuse programmis tavamenetluse alusel hinnatavatele projektidele on järgmised:
  1) projekti vajalikkus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti vajalikkust keskkonnateadlikkuse programmi eesmärkide elluviimiseks, projekti teema prioriteetsust, projekti eeldatavat tulemuslikkust ja mõju projektis osalejate väärtushinnangute, hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks;
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]
  2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektimeeskonna valdkondlikku ja organisatoorset võimekust, projekti eelarve kujunemise mõistetavust, eelarve optimaalsust, omaosaluse suurust eelarves;
  3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse, kuivõrd on projekti käigus omandatud teadmised kasutatavad ja vajalikud projektis osalejate hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisel keskkonnahoidlikuks pärast projektiperioodi lõppu;
  4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eeldatavat mõju mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisele või keskkonnaprobleemi leevendamisele.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal keskkonnateadlikkuse programmis lihtsustatud menetluse alusel hinnatavatele käesoleva määruse § 8 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuse rahastamise projektidele on järgmised:
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]
  1) projekti tulemuslikkus (50% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse õppetegevuste loodusteaduslikku alust ning omandatavate teadmiste ja oskuste eeldatavat mõju õppijate väärtushinnangute, hoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks;
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]
  2) projekti eelarve (50% maksimum koondhindest) – hinnatakse eelarve kujunemise arusaadavust ja eelarve optimaalsust.
[RT I, 29.12.2016, 36 - jõust. 01.01.2017]

§ 20.   Hindamiskriteeriumid maakondlikus programmis
[Kehtetu - RT I, 13.07.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]

3. peatükk RAHASTAMISE OTSUSE TEGEMISE KORD 

§ 21.   [Kehtetu - RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

§ 22.   Rahastamise otsustamine SA KIK poolt

  (1) Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb SA KIK nõukogu keskkonnaministri ettepanekul.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (2) Keskkonnaminister edastab käesoleva määruse § 12 lõikes 2 sätestatud tähtaja möödudes hindamise tulemused koos rahastamise ettepanekuga SA-le KIK. Keskkonnaminister võib hindamise tulemusena teha SA-le KIK ettepaneku mitte kasutada kinnitatud valdkondliku programmi eelarvet täies ulatuses, kui esitatud taotlused ei vasta valdkondliku programmi eesmärgile või esitatud on kinnitatud eelarvest väiksemas summas taotluseid.

  (3) Lähtuvalt valdkonna rahastamise eelarvest kuuluvad rahastamisele hindamise tulemusena kõrgema hinde saanud taotlused, mis on saanud vähemalt 60% võimalikust koondhindest.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

  (4) Rahastamisele ei kuulu taotlused, mis on saanud peatükis II nimetatud hindamiskriteeriumi «projekti vajalikkus» alusel 0 punkti.
[RT I 2010, 44, 265 - jõust. 12.07.2010]

§ 221.   Riigiabi piirangud

  (1) Kui SA KIK poolt antav toetus on riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 mõistes järgitakse tingimusi, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:
  1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78);
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  2) [Kehtetu - RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  3) Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.07.2013, lk 1–45);
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  4) Euroopa Komisjoni teatis „Keskkonna- ja energialase riigiabi suunised aastateks 2014–2020” (ELT C 200, 28.06.2014, lk 1–55);
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  5) Euroopa Komisjoni teatis „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–42);
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
  6) Euroopa Komisjoni otsus (EL) nr 21/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10);
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]
  7) [Kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
  8) [Kehtetu - RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]
  9) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014, 25. juuni 2014, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.07.2014, lk 1–75);
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  10) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014, 16. detsember 2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63).
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (2) Kui SA KIK antav toetus on vähese tähtsusega abi, siis järgitakse tingimusi, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:
  1) Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);
  2) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8);
  3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17);
  4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54).
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (3) Kui riigiabi andmise tingimused seda nõuavad, esitab toetuse saaja tõendi selle kohta, et ta vastab lõike 1 punktis 1 nimetatud määruse lisas 1 antud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja definitsioonile.
[RT I, 23.02.2012, 2 - jõust. 26.02.2012]

§ 222.   Toetuse saaja poolt asja või ehitise säilitamine ja kasutuses hoidmine

  (1) Toetuse saaja ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses toetuse saaja taotlusest ilmneval keskkonnaalasel otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem.

  (2) Toetuse abil rajatud vesiehitised, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt 15 aastat arvates toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemisest. Vara võõrandamisel peab vara uus omanik vastama kõikidele toetuse andmise hetkel toetuse saaja kohta kehtinud tingimustele. Vara võõrandamisel on toetuse saaja kohustatud sellest toetuse andjat teavitama.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

§ 23.   Sihtfinantseerimise leping

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse alusel sõlmib SA KIK toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu pärast seda, kui toetuse saaja on teinud nõuetekohase hanke või esitanud sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. Toetuse saamise õigus tekib sihtfinantseerimise lepingu alusel.
[RT I, 07.01.2016, 1 - jõust. 10.01.2016]

  (2) Sihtfinantseerimise lepinguga tagatakse riigieelarve vahendite sihtotstarbeline kasutamine taotluse eesmärkide elluviimisel. Toetuse kasutamine, kasutamise kontrollimine, aruandlus ja nõuete rikkumise korral toetuse vähendamine või tagasinõudmine toimub sihtfinantseerimise lepingu alusel.

  (3) Kui enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist ilmneb nõuete rikkumine, sõlmib SA KIK sihtfinantseerimise lepingu nõukogu otsusega võrreldes rikkumise mõju võrra väiksemas summas või keeldub olulise rikkumise korral lepingu sõlmimisest.
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

§ 24.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema SA-lt KIK või Keskkonnaministeeriumilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta:
  1) projekti tegevusi, nii et sellega muutub oluliselt projekti sisu või tulemus;
  2) projekti finantsplaani finantseerimise allikate lõikes;
  3) projekti muid osasid, mis oleksid mõjutanud taotluse hindamise tulemust.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;
  2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
[RT I, 18.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
  4) toetuse saaja esitab avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

4. peatükk LEPINGU TÄITMISE ÜLE KONTROLLI TEOSTAMISE KORD NING ARUANDLUSE KORD 

§ 25.   Lepingu täitmise üle kontrolli teostamise kord

  Kontrolli sihtfinantseerimise lepingu täitmise üle teostavad SA KIK ja Keskkonnaministeerium vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja SA KIK vahel «Keskkonnatasude seaduse» § 56 lg 2 alusel sõlmitud halduslepingule ning toetuse saaja ja SA KIK vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingule.

§ 26.   Aruande esitamine

  (1) Toetuse saaja peab esitama projekti lõppedes täitmise aruande rahastamise otsuse raames teostatud tööde kohta vastavalt sihtfinantseerimise lepingule.

  (2) Aruanne peab andma ülevaate nii kulutatud summadest kui ka omavahendite ja muude rahastajate poolt rahastatud töödest ja nende maksumustest, teostatud tegevuste ulatusest ja tööde mahtude vastavusest kavandatud lähteülesandele.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 
[RT I, 30.01.2018, 11 - jõust. 02.02.2018]

§ 261.   Rakendussäte

  Käesoleva määruse § 10 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ringmajanduse programmi esitatud taotluste suhtes alates 2019. aasta 1. jaanuarist.
[RT I, 22.01.2019, 1 - jõust. 25.01.2019]

§ 27.   Määruse jõustumine

  Määruse paragrahvi 10 lõige 4 jõustub 1. jaanuaril 2010.a.
[RTL 2009, 55, 810 - jõust. 13.07.2009]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json