Teksti suurus:

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 2006, 61, 460

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja kord

Vastu võetud 22.12.2006 nr 275

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 6 lõike 5 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse Vabariigi Valitsuse poolt rakendusüksuseks nimetatud isiku või asutuse, rakendusasutuse või korraldusasutuse akrediteerimise tingimused ja kord ning akrediteerimise läbiviimise protseduur. Rakendusasutust ja korraldusasutust akrediteeritakse nende poolt täidetavate rakendusüksuse ülesannete osas.

  (2) Akrediteerimise eesmärgiks on kontrollida isiku või asutuse struktuuritoetuse andmise ning kasutamise süsteemi vastavust Euroopa Liidu nõukogu (edaspidi nõukogu) määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69), artiklis 58 sätestatud nõuetele ning anda sisend nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõikes 2 nimetatud arvamuse andmiseks. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavust kontrollitakse käesoleva määruse lisas nimetatud kriteeriumide alusel.

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses:
  1) akrediteeritav asutus on rakendusüksus, rakendusasutus või korraldusasutus, kes pärast akrediteerimise otsuse tegemist hakkab täitma rakendusüksuse ülesandeid;
  2) akrediteerimisprotsess on asutusepõhine protsess, mis hõlmab endas juhtimis- ja kontrollisüsteemide vastavusauditit, vastavusauditi aruande analüüsi, vajadusel abinõude plaani koostamist ning tõendusmaterjalide kogumist ja analüüsi ning nende toimingutega seonduva dokumentatsiooni esitamist, vajadusel järelauditi läbiviimist ning akrediteerimise või mitteakrediteerimise otsuse tegemist. Kui akrediteeritavaks asutuseks on korraldusasutus, viib käesoleva määruse § 6 lõikes 1, § 7 lõikes 1, § 8 lõikes 1, § 9 lõigetes 3 ja 4 ning § 11 lõigetes 1 ja 3–6 sätestatud korraldusasutuse tegevusi läbi auditeeriv asutus;
  3) vastavusaudit (edaspidi audit) on akrediteeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavusele hinnangu andmine vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 9 lõike 3 alusel kehtestatud korras sätestatule;
  4) olulised tähelepanekud on auditi lõpparuandes olevad tähelepanekud, mis viitavad akrediteeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele, mis mõjutavad oluliselt rakendusüksuse ülesannete täitmist. Olulised tähelepanekud nõuavad akrediteeritava asutuse juhtkonnalt kiiret reageerimist ja tähelepanekutes viidatud puuduste lahendamist;
  5) väheolulised tähelepanekud on auditi lõpparuandes olevad tähelepanekud, mis viitavad akrediteeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele, mis ei mõjuta oluliselt rakendusüksuse ülesannete täitmist. Väheolulised tähelepanekud nõuavad akrediteeritava asutuse juhtkonnalt reageerimist, kuid ei takista akrediteerimise otsuse tegemist;
  6) abinõude plaan on dokument, mis sisaldab auditi käigus tuvastatud olulisi tähelepanekuid ning milles akrediteeritav asutus määrab kindlaks tähelepanekutes viidatud puuduste kõrvaldamise tegevused, ajakava ja puuduste kõrvaldamise eest vastutavad isikud.

§ 3.  Akrediteerimise algatamine

  (1) Akrediteeritava asutuse juht esitab korraldusasutusele juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse. Kui akrediteeritavaks asutuseks on rakendusüksus, esitatakse koopia juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldusest ka vastavale rakendusasutusele.

  (2) Kui juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduses ei esine puudusi, esitab korraldusasutus selle koos taotlusega akrediteerimisprotsessi algatamiseks auditeerivale asutusele.

  (3) Kui juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduses esineb puudusi, määrab korraldusasutus akrediteeritavale asutusele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist esitab korraldusasutus juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse koos taotlusega akrediteerimisprotsessi algatamiseks auditeerivale asutusele.

  (4) Auditeeriv asutus lisab auditi oma auditi aasta tööplaani ning alustab auditi läbiviimist akrediteeritava asutusega kokkulepitud ajal.

§ 4.  Auditi läbiviimine

  Auditi viib läbi auditeeriv asutus akrediteeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse ning käesoleva määruse lisas nimetatud kriteeriumide alusel.

§ 5.  Auditi lõpparuande koostamine ja esitamine

  (1) Auditeeriv asutus koostab auditi lõpparuande projekti, milles on esitatud arvamus juhtimis- ja kontrollisüsteemide vastavuse kohta ning välja toodud olulised ja väheolulised tähelepanekud. Lõpparuande projekt esitatakse akrediteeritavale asutusele kommenteerimiseks.

  (2) Akrediteeritaval asutusel on õigus enne auditi lõpparuande kinnitamist esitada selle kohta kirjalikke selgitusi ja vastulauseid.

  (3) Auditeeriv asutus esitab auditi lõpparuande akrediteeritavale asutusele, korraldusasutusele ja makseasutusele viie tööpäeva jooksul auditi lõpparuande kinnitamisest arvates. Kui akrediteeritavaks asutuseks on rakendusüksus, esitatakse auditi lõpparuanne ka vastavale rakendusasutusele.

§ 6.  Auditi lõpparuande analüüs

  (1) Koostöös makseasutusega analüüsib korraldusasutus auditi lõpparuandes toodud tähelepanekuid ja nendes viidatud puudustega kaasnevaid riske kümne tööpäeva jooksul auditi lõpparuande saamisest arvates.

  (2) Kui auditi lõpparuandes on välja toodud ainult väheolulised tähelepanekud, toimuvad edasised tegevused vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikes 1 sätestatule.

§ 7.  Abinõude plaani koostamine ja esitamine

  (1) Kui auditi lõpparuandes on välja toodud olulised tähelepanekud, koostab korraldusasutus abinõude plaani ja esitab selle akrediteeritavale asutusele täiendamiseks.

  (2) Akrediteeritav asutus täiendab abinõude plaani ja esitab selle korraldusasutusele 10 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

  (3) Kui kõik abinõude plaanis väljatoodud puudused on kõrvaldatud vastavalt abinõude plaanis ettenähtud tähtaegadele ja tegevustele, esitab akrediteeritav asutus korraldusasutusele abinõude plaani täitmise aruande koos tõendusmaterjaliga.

  (4) Edasised tegevused toimuvad vastavalt käesoleva määruse § 9 lõigetes 2–6 sätestatule.

§ 8.  Järelauditi läbiviimine, aruande koostamine ja esitamine

  (1) Kui abinõude plaanis nimetatud tegevuste kirjelduste või abinõude plaani täitmise aruande analüüsimisel leiab korraldusasutus puudusi, mis takistavad akrediteerimise otsuse tegemist ning mida ei ole võimalik kokkuleppel akrediteeritava asutusega lahendada, esitab korraldusasutus auditeerivale asutusele ettepaneku järelauditi läbiviimiseks, teavitades auditeerivat asutust sellest kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Kokkuleppel auditeeriva asutusega võib etteteatamise aega lühendada.

  (2) Pärast korraldusasutuselt lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamist lisab auditeeriv asutus järelauditi oma auditi aasta tööplaani ning alustab akrediteeritava asutusega kokkulepitud ajal järelauditi läbiviimist.

  (3) Järelaudit viiakse läbi vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 9 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.

  (4) Auditeeriv asutus esitab järelauditi aruande akrediteeritavale asutusele, korraldusasutusele ja makseasutusele seisukoha võtmiseks viie tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest arvates. Kui akrediteeritavaks asutuseks on rakendusüksus, esitatakse järelauditi aruanne ka vastavale rakendusasutusele.

  (5) Järelauditi aruande analüüsimisel ja sellele järgneva akrediteerimise või mitteakrediteerimise otsuse tegemisel lähtutakse käesoleva määruse §-des 6, 7 ja 9 sätestatust.

§ 9.  Akrediteerimise või mitteakrediteerimise otsuse tegemine

  (1) Kui auditi lõpparuandes on välja toodud ainult väheolulised tähelepanekud, esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku akrediteeritava asutuse akrediteerimise otsuse tegemiseks.

  (2) Kui abinõude plaan on täidetud ning esitatud tõendusmaterjal kinnitab juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinenud puuduste kõrvaldamist, esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku akrediteeritava asutuse akrediteerimise otsuse tegemiseks.

  (3) Kui abinõude plaanis fikseeritud juhtimis- ja kontrollisüsteemide puudused on tähtajaks kõrvaldamata, kuid akrediteeritav asutus on puuduste kõrvaldamata jätmist piisavalt põhjendanud ning korraldusasutus on akrediteeritava asutusega kokku leppinud edasise tegevuskava ja tähtajad puuduste kõrvaldamise osas, võib rahandusminister akrediteerimise otsuse ettepaneku esitamise kuni puuduste kõrvaldamiseni edasi lükata.

  (4) Akrediteerimise otsuse ettepaneku esitamise edasilükkamise korral kontrollib korraldusasutus pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud tähtaja möödumist puuduste kõrvaldamist. Sõltuvalt kontrolli tulemustest esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku akrediteeritava asutuse akrediteerimise või mitteakrediteerimise otsuse tegemiseks. Vajadusel esitab korraldusasutus auditeerivale asutusele ettepaneku järelauditi läbiviimiseks.

  (5) Kui järelauditi käigus leiab kinnitust, et abinõude plaani täitmise aruanne ei ole tõepärane, tõendusmaterjalina on esitatud valeandmeid või tuvastatakse abinõude plaanis esitatud kõrvaldamata puudusi, esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku akrediteeritava asutuse mitteakrediteerimise otsuse tegemiseks.

  (6) Kui järelauditi käigus leitakse, et kõik puudused on kõrvaldatud, esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku akrediteeritava asutuse akrediteerimise otsuse tegemiseks.

  (7) Akrediteerimise otsuse kohaselt on asutus akrediteeritud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse ja käesoleva määruse lisas nimetatud kriteeriumide alusel, tingimusel, et struktuuritoetuse andmine, kasutamise järelevalve ja tagasinõudmine on kooskõlas rakenduskava ning akrediteerimise aluseks olevate dokumentidega.

§ 10.  Volituse kehtivus

  (1) Vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 6 lõikele 4 volitab Vabariigi Valitsus koos akrediteerimise otsuse tegemisega akrediteeritavat asutust täitma rakendusüksuse ülesandeid.

  (2) Volitused rakendusüksuse ülesannete täitmiseks lõpevad programmeerimisperioodi tegevuste lõppedes.

§ 11.  Erakorraline audit

  (1) Erakorralise auditi läbiviimise võib algatada korraldusasutus või makseasutus, teavitades sellest eelnevalt korraldusasutust, kui paikvaatluse tulemustest, auditi aruannetest või muudest toimingutest või dokumentidest on saadud informatsiooni, et akrediteeritud asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemid ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 58 sätestatud nõuetele.

  (2) Korraldusasutus või makseasutus võib esitada ettepaneku erakorralise auditi läbiviimiseks auditeerivale asutusele või audiitoräriühingule. Auditeerivat asutust teavitatakse ette vähemalt üks kuu, kokkuleppel võib etteteatamise aega lühendada.

  (3) Auditeeriv asutus või audiitoräriühing viib erakorralise auditi läbi ja esitab auditi lõpparuande rakendusüksusele, korraldusasutusele ja makseasutusele seisukoha võtmiseks viie tööpäeva jooksul auditi lõpparuande kinnitamisest arvates. Kui auditeeritavaks asutuseks on rakendusüksus, esitatakse auditi lõpparuanne ka vastavale rakendusasutusele.

  (4) Tuginedes erakorralise auditi tulemustele, määrab korraldusasutus tähtaja auditi aruandes nimetatud olulistes tähelepanekutes toodud puuduste kõrvaldamiseks või esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku akrediteeritud asutuse volituste täielikuks või osaliseks peatamiseks vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõikele 5. Vajadusel otsustab Vabariigi Valitsus pärast rakendusüksuse volituste täielikku või osalist peatamist rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise.

  (5) Koos volituste täieliku või osalise peatamisega määrab korraldusasutus akrediteeritud asutusele tähtaja volituste peatamise aluseks olevate olulistes tähelepanekutes toodud puuduste kõrvaldamiseks.

  (6) Pärast käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel määratud tähtaegade möödumist kontrollib korraldusasutus auditi aruandes nimetatud olulistes tähelepanekutes toodud puuduste kõrvaldamist.

  (7) Kui akrediteeritud asutus on puudused käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud tähtajaks kõrvaldanud, jätkab ta tööd rakendusüksuse ülesannete täitmisel. Kui puudused ei ole kõrvaldatud, esitab rahandusminister vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõikele 5 Vabariigi Valitsusele ettepaneku asutuse volituste peatamiseks või lõpetamiseks. Vabariigi Valitsus otsustab pärast volituste lõpetamise otsust rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise.

  (8) Kui akrediteeritud asutus on puudused käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel määratud tähtajaks kõrvaldanud, esitab rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku asutuse volituste jätkamiseks. Kui puudused ei ole kõrvaldatud, esitab rahandusminister vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõikele 5 Vabariigi Valitsusele ettepaneku asutuse volituste lõpetamiseks. Rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise otsustab Vabariigi Valitsus pärast volituste lõpetamise otsust.

§ 12.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.

Peaminister Andrus ANSIP


Rahandusminister Aivar SÕERD


Riigisekretär Heiki LOOT


Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2006. a määruse nr 275 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste akrediteerimise tingimused ja kord»
lisa


AKREDITEERIMISE KRITEERIUMID

1. Akrediteerimise kriteeriumid jagunevad horisontaalseteks ning protsessipõhisteks kriteeriumideks.
  1) Horisontaalsetest kriteeriumidest lähtutakse rakendussüsteemi kui terviku vastavuse hindamisel ning nendega määratletakse rakendussüsteemidele esitatavad põhilised nõuded.
  2) Protsessipõhiste kriteeriumide alusel hinnatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavust protsesside lõikes.2. Horisontaalsete kriteeriumide puhul hinnatakse, kas:
  1) ülesannete jaotus on akrediteeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduses, põhimääruses, ametijuhendites või protseduurides määratletud;
  2) ülesannete jaotuse määratlemisel on arvestatud kohustuste lahususe põhimõtet;
  3) on tagatud kontrolljälje olemasolu ning säilitamine;
  4) on tagatud toetusest hüvitatavate kulude eristatavus asutuse raamatupidamises;
  5) on tagatud piisav infoturve.3. Protsessipõhiste kriteeriumide puhul hinnatakse, kas asutus on kirjeldanud järgmisi protsesse:
  1) toetuse andmine;
  2) järelevalve toetuse saaja üle;
  3) väljamaksetaotluste menetlemine;
  4) kuluaruannete koostamine;
  5) vaiete menetlemine.4. Punktis 3 nimetatud protsesside kirjeldus:
  1) peab olema kooskõlas horisontaalsete kriteeriumidega ning võimaldama kontrollida nende täitmist;
  2) peab tagama taotlejate ning toetuse saajate võrdse ning erapooletu kohtlemise;
  3) peab tagama, et projektide rakendamises avastatud puuduste osas teostatakse järeltoiminguid ning mitteabikõlblikud kulud arvatakse väljamakse taotlustest ja maksetaotlustest välja.5. Asutus kirjeldab ainult neid punktis 3 nimetatud protsesse, milles ta osaleb.

Rahandusminister Aivar SÕERD

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json