Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord
Vastu võetud 19.08.2010 nr 116
RT I 2010, 60, 405
jõustumine 01.09.2010
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 06.09.2012 | RT I, 11.09.2012, 1 | 14.09.2012 |
Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 21 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks (edaspidi keele- ja kultuuriõpe) vajalike tingimuste loomise kord.
(2) Käesolev määrus laieneb õpilastele, kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema (eestkostja) emakeel (edaspidi emakeel).
§ 2. Keele- ja kultuuriõppe ainekava
Keele- ja kultuuriõppe ainekava koostamisel lähtub õpetaja sellest, et keele- ja kultuuriõppe eesmärgiks on õpilase rahvusliku identiteedi säilitamine, teadmiste omandamine rahvuskultuurist, ajaloost ja traditsioonidest ning emakeeleoskuse arendamine.
§ 3. Keele- ja kultuuriõppe sisseseadmine
(1) Kool korraldab põhiharidust omandavatele õpilastele vähemalt kahe õppetunni ulatuses nädalas valikainena keele- ja kultuuriõpet, kui selleks on kooli direktorile kirjaliku taotluse esitanud vähemalt kümne sama emakeelega õpilase lapsevanemat (eestkostjat).
(2) Kui sama keele- ja kultuuriõppe korraldamiseks on esitatud vähem kui kümme taotlust, otsustab kool keele- ja kultuuriõppe võimaldamise koostöös valla- või linnavalitsusega.
§ 4. Keele- ja kultuuriõppe korraldamine koolis
(1) Keele- ja kultuuriõppe rühma moodustab kool vastavalt laekunud taotlustele kaks korda aastas. 2. oktoobrist 1. juunini laekunud taotluste põhjal korraldatakse keele- ja kultuuriõpe uue õppeaasta algusest, 2. juunist 1. oktoobrini laekunud taotluste põhjal hiljemalt teise poolaasta algusest.
(2) Keele- ja kultuuriõppe rühma võib moodustada ka erinevate klasside ning koolide õpilastest.
§ 5. Emakeele õpetamine võõrkeelena
(1) Kui õpilase emakeel kuulub koolis õpetatavate A- või B-võõrkeelte hulka, võimaldab eesti õppekeelega kool õpilasel emakeelt õppida A-võõrkeelena, muu õppekeelega kool B-võõrkeelena.
(2) Kui võõrkeele rühmas on vähemalt kümme õpilast, kelle emakeel on antud võõrkeel, võib kool moodustada nendest eraldi keeleõppe rühma.
Facebook
Twitter