Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.07.2023
Avaldamismärge:RT I, 21.12.2021, 6

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus

Vastu võetud 11.12.2015 nr 129
RT I, 15.12.2015, 6
jõustumine 01.01.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.02.2017RT I, 14.02.2017, 1117.02.2017
25.06.2019RT I, 28.06.2019, 1201.07.2019
15.10.2021RT I, 19.10.2021, 122.10.2021
16.12.2021RT I, 21.12.2021, 101.02.2022

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel.

§ 1.  Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon

  Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi komisjon) täidab talle riigikaitseseaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja teiste seadustega pandud ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

§ 2.  Komisjoni liikmed ja juhtimine

  (1) Komisjoni liikmed on peaminister, justiitsminister, kaitseminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ning välisminister.
[RT I, 21.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

  (2) Komisjoni tegevust juhib peaminister.

§ 3.  Komisjoni ülesanded

  (1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
  1) kujundab Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku-, riigikaitse- ja kriisireguleerimispoliitika seisukohti;
[RT I, 19.10.2021, 1 - jõust. 22.10.2021]
  2) juhib julgeolekupoliitika aluste, riigikaitse ja kriisireguleerimise strateegiliste arengudokumentide ning riigi kaitsetegevuse kava koostamist;
[RT I, 19.10.2021, 1 - jõust. 22.10.2021]
  3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse ja kriisireguleerimise planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel;
[RT I, 19.10.2021, 1 - jõust. 22.10.2021]
  4) koordineerib julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust;
  5) analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda;
  6) kavandab Eesti Vabariigi julgeolekule olulise tähtsusega teabe kogumist ja koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava väljatöötamist;
  7) täidab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega komisjonile pandud ülesandeid riigisaladuse kaitse korraldamisel;
  8) täidab muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

  (2) Komisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt dokumente ja teavet.

§ 4.  Komisjoni istungid

  (1) Komisjoni istungi kutsub kokku ja selle päevakorra otsustab peaminister.

  (2) Komisjonile esitatavad dokumendid tuleb esitada piisavalt varakult, et komisjoni liikmetel oleks võimalik need enne arutelu mõistliku aja jooksul sisuliselt läbi vaadata. Üldjuhul esitatakse dokumendid Riigikantseleile vähemalt viis kalendripäeva enne komisjoni istungi toimumise päeva.

  (3) Komisjoni istungid on kinnised. Peaministri loal võivad komisjoni istungil sõnaõigusega osaleda teised isikud.

§ 5.  Otsuste tegemine komisjoni istungil

  (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks komisjoni liiget.

  (2) Komisjoni otsused tehakse istungil osalevate liikmete häälteenamusega. Kui ükski komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

§ 6.  Komisjoni istungite protokollimine

  Komisjoni istungi kohta koostatakse protokoll. Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

§ 7.  Komisjoni töö korraldamine

  (1) Komisjoni töö korraldamise ja finantseerimise tagab Riigikantselei. Komisjoni sekretär on Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor, kes osaleb komisjoni istungil sõnaõigusega.

  (2) Riigikantselei kontrollib ja koordineerib komisjoni otsuste täitmist.

  (3) Riigikantseleil on komisjoni töö korraldamiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu asutustelt dokumente ja teavet.

  (4) Riigikantselei võib anda komisjoni töö korraldamiseks juhiseid.

  (5) Komisjon kasutab Vabariigi Valitsuse dokumendiplanke, lisades neile komisjoni nimetuse.

§ 71.  Küberjulgeoleku nõukogu

  (1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu.

  (2) Küberjulgeoleku nõukogu:
  1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks;
  2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta;
  3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi julgeolekuhuvidele;
  4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid.

  (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused.

  (4) Küberjulgeoleku nõukogul on esimees ja juhataja. Küberjulgeoleku nõukogu tööd juhib juhataja.

  (5) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on järgmistest ministeeriumitest ja asutustest:
  1) Andmekaitse Inspektsioon;
  2) Haridus- ja Teadusministeerium;
  3) Justiitsministeerium;
  4) Kaitseliit;
  5) Kaitseministeerium;
  6) Kaitsepolitseiamet;
  7) Kaitsevägi;
  8) Keskkonnaministeerium;
  9) Kultuuriministeerium;
  10) Maaeluministeerium;
  11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
  12) Politsei- ja Piirivalveamet;
  13) prokuratuur;
  14) Rahandusministeerium;
  15) Riigi Infosüsteemi Amet;
  16) Riigikantselei;
  17) Siseministeerium;
  18) Sotsiaalministeerium;
  19) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
  20) Välisluureamet;
  21) Välisministeerium.

  (6) Küberjulgeoleku nõukogu liikme asendusliikmel on asendatava liikme õigused.

  (7) Vajaduse korral teiste isikute kaasamise küberjulgeoleku nõukogu töösse korraldab küberjulgeoleku nõukogu juhataja.

  (8) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa Riigikantselei, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi küberjulgeoleku nõukogu liige.

  (9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete häälteenamusega. Hääleõigus on Riigikantseleil ja ministeeriumitel. Igal ministeeriumil ja Riigikantseleil on üks hääl. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav küberjulgeoleku nõukogu esimehe hääl, tema äraolekul juhataja hääl.

  (10) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus Riigikantseleil, Kaitseministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Siseministeeriumil ja Välisministeeriumil.

  (11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon.

  (12) Lõikes 11 nimetatud töökorras sätestatakse:
  1) küberjulgeoleku nõukogu esimees ja juhataja;
  2) lõikes 5 nimetatud ministeeriumite ja asutuste liikmed ametikoha põhiselt;
  3) küberjulgeoleku nõukogu liikmete, esimehe ja juhataja asendamine;
  4) muud korralduslikud nõuded.
[RT I, 21.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]

§ 8.  Alakomisjon ja nõukogu
[RT I, 19.10.2021, 1 - jõust. 22.10.2021]

  (1) Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks moodustada alakomisjone või nõukogusid ning määrata nende ülesanded, koosseisu, töökorra ja tööd korraldava asutuse.
[RT I, 19.10.2021, 1 - jõust. 22.10.2021]

  (2) Alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu asutustelt dokumente ja teavet.

§ 9.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json