Teksti suurus:

Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.07.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2014
Avaldamismärge:RT I, 09.07.2013, 12

Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded1
[RT I 2004, 15, 89 - jõust. 18.03.2004]

Vastu võetud 28.08.2001 nr 288
RT I 2001, 72, 443
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
29.01.2002RT I 2002, 15, 8910.02.2002
27.02.2004RT I 2004, 13, 8918.03.2004
15.01.2009RT I 2009, 7, 4701.02.2009
29.12.2009RT I 2009, 66, 45201.01.2010
04.07.2013RT I, 09.07.2013, 1112.07.2013, osaliselt 01.07.2014

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 26 lõike 3 ja § 261 lõike 1 alusel.

1. peatükk VEEKAITSENÕUDED VÄETISE- JA SÕNNIKUHOIDLATELE NING SILOLADUSTAMISKOHTADELE JA MINERAALVÄETISTE, SÕNNIKU NING SILOMAHLA HOIDMISE NÕUDED 

§ 1.  [Kehtetu - RT I 2004, 13, 89 - jõust. 18.03.2004]

§ 2.  Veekaitsenõuded tahke mineraalväetise hoidlatele

  (1) Tahke mineraalväetise hoidla väetisega kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema lekkekindlad ning nende ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel.

  (2) Tahke mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks sademete või tuule mõjul keskkonda.

  (3) Tahke mineraalväetise hoidla valdaja peab kasutama tavalisi abinõusid kõrvaliste isikute ning loomade hoidlasse sattumise vältimiseks. Tavalisteks abinõudeks loetakse suletud ja lukustatud uksi ning hoidlahoone seisukorda, mis ei võimalda inimestel pääseda hoidlasse abivahendeid kasutamata.

  (4) Väljaspool tahke mineraalväetise hoidlat tohib tahket mineraalväetist hoida niiskuskindlates kottides pakendatuna või puistena veekindlal alusel ja kaetuna mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.

§ 3.  Veekaitsenõuded vedela mineraalväetise hoidlatele

  (1) Lenduvate vedelate mineraalväetiste hoidla peab olema õhukindlalt suletav ja valmistatud rõhkutaluvatest ning vedela mineraalväetise suhtes vastupidavast materjalist.

  (2) Vedela mineraalväetise hoidla mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis mahuti lekke korral hoiab ära väljavoolava vedela mineraalväetise laialivalgumise.

  (3) Juhul kui lõikes 3 nimetatud piirde rajamine pole võimalik, tuleb rajada reservmahuti, mis täitub isevoolu teel ja mille maht on võrdne suurima mahuti mahuga.

  (4) Vedela mineraalväetise hoidla peab olema ümbritsetud aiaga, mis väldib kõrvaliste isikute ning loomade hoidlasse pääsemise.

§ 4.  Sõnnik, sõnniku liigid ja virts

  (1) Määruses käsitatakse sõnnikuna tahesõnnikut, poolvedelat sõnnikut ja vedelat sõnnikut, sealhulgas kõiki neid ka töödeldud kujul.
[RT I, 09.07.2013, 11 - jõust. 12.07.2013]

  (2) Virtsana käsitatakse loomade vedelaid väljaheiteid koos sõnnikust väljanõrgunud vedelikega.

  (3) Sügavallapanusõnnikuna käsitatakse loomapidamishoones küllaldase allapanuga tekkinud tahesõnnikut, millest ei eraldu virtsa.

§ 5.  Veekaitsenõuded sõnniku- ja virtsahoidlatele

  (1) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse.

  (2) Vedelsõnniku- ja virtsahoidla peab ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud.

  (3) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel.
[RT I 2004, 13, 89 - jõust. 18.03.2004]

  (4) Sõnnikuhoidla valdaja peab võtma kasutusele abinõud tagamaks, et kõrvalised isikud või loomad ei pääseks hoidlasse.

  (5) Loomapidamishoones tekkivat reovett võib juhtida vedelsõnniku- või virtsahoidlasse või käidelda seda muul seadusega ettenähtud viisil.
[RT I, 09.07.2013, 11 - jõust. 12.07.2013]

§ 6.  Sõnniku hoidmine põllul

  (1) Sõnnikuaunana käsitatakse „Veeseaduse” tähenduses käesolevas määruses kehtestatud nõuete kohaselt hoitavat sõnnikut.

  (2) Sõnnikuaun peab olema kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru- või puitlaastukihiga.

  (3) Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta.

  (4) [Kehtetu - RT I 2009, 66, 452 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Sõnnikuaunas ladustatava tahesõnniku kuivainesisaldus peab olema vähemalt 20 protsenti.
[RT I, 09.07.2013, 11 - jõust. 12.07.2013]

  (6) Kui sõnnikut säilitatakse aunas kauem kui kaks nädalat, tuleb ladustamiskoha pinnas enne ladustamist katta lekkekindla või vedelikke imava materjaliga, nagu vähemalt 20 cm paksune turba- või põhukiht. Nõue ei kehti sügavallapanusõnnikule, mis vastab määruse § 4 lõikes 3 sätestatule.
[RT I, 09.07.2013, 11 - jõust. 12.07.2013]

§ 7.  Veekaitsenõuded siloladustamiskohtadele

  (1) Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad.

  (2) Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse.

  (3) Silo ladustamisel maa peale tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks põhukihti paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise.

  (4) Silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta.

  (5) Silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse.

§ 8.  Rullsilo hoidmine põllul

  Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine.

2. peatükk MINERAALVÄETISE KASUTAMISE NÕUDED 

§ 9.  Mineraalväetise vedu

  (1) Mineraalväetise veol peab vedaja hoidma ära mineraalväetise keskkonda sattumise.

  (2) Pakendamata mineraalväetise veol peab väetis olema kaitstud sademete ja tuule eest.

§ 10.  Mineraalväetisega väetamine

  (1) Mineraalväetistega antavate taimetoiteelementide kogus ei tohi ületada kogust, mis on vajalik mullas sisalduvate toitainete tasakaalu säilimiseks, arvestades väetatavate taimede toitainete vajadust, saagikust, külvikordi, mulla omadusi ja muid väetamisel tähtsust omavaid tegureid.

  (2) Mineraalväetisega võib aastas haritava maa hektari kohta anda lämmastikku mitte rohkem kui määruse lisas sätestatud koguses, sõltuvalt kasvatatavast kultuurist ja planeeritavast saagist.

  (21) Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult.
[RT I, 09.07.2013, 11 - jõust. 12.07.2013]

  (3) Mineraalväetist ei tohi külvata lumele ja külmunud maale.

  (4) Mineraalväetist ei tohi külvata lennukilt.

3. peatükk SÕNNIKU KASUTAMISE NÕUDED 

§ 11.  Sõnnikuvedu

  Sõnnikuveol peab vedaja ära hoidma sõnniku keskkonda sattumise.

§ 12.  Sõnnikuga väetamine

  (1) Sõnnikut ei tohi laotada lumele ja külmunud maale.

  (2) Üle 300 loomühiku loomi pidav isik (edaspidi loomapidaja), kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, või isik, kes lepingu alusel laotab 300-le loomühikule vastava koguse loomade vedelsõnnikut, koostab enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded.

  (3) Vedelsõnniku laotamisplaani kinnitab enne vedelsõnniku laotamist Keskkonnaamet. Vedelsõnniku laotamisplaan kinnitatakse kolme aasta kohta. Vedelsõnniku koguse suurenemise puhul taotleb loomapidaja laotamisplaani muudatuse tegemist või esitab kinnitamiseks uue plaani. Loomapidaja peab laotamisplaani säilitama üks aasta pärast vedelsõnniku laotamisaega.
[RT I 2009, 7, 47 - jõust. 01.02.2009]

4. peatükk SILOMAHLA JA VADAKU VÄETISENA KASUTAMISE NÕUDED 
[RT I 2004, 13, 89 - jõust. 18.03.2004]

§ 13.  Silomahla ja vadaku laotamine

  (1) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb need segada veega vahekorras 1:1.

  (2) Veega segatud silomahla ja vadakut võib ühe hektari kohta laotada kuni 30 tonni aastas.

  (3) Silomahla ja vadakut ei tohi laotada lumele ja külmunud maale.
[RT I 2004, 13, 89 - jõust. 18.03.2004]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 14.  Määruse rakendamine

  (1) [Kehtetu - RT I, 09.07.2013, 11 - jõust. 12.07.2013]

  (11) Kui sõnnikuhoidla kuulub alates 1. jaanuarist 2002. a kasutusel olnud sellise loomakasvatushoone juurde, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, ja asub nitraaditundlikul alal, tuleb § 5 lõikes 2 sätestatud nõue täita 1. jaanuariks 2015. a.
[RT I, 09.07.2013, 11 - jõust. 12.07.2013]

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 13, 89 - jõust. 18.03.2004]

  (3) [Kehtetu - RT I, 09.07.2013, 11 - jõust. 12.07.2013]

  (4) Kui sõnnikuhoidla kuulub alates 1. jaanuarist 2002. a kasutusel olnud sellise loomakasvatushoone juurde, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, ja asub väljaspool nitraaditundlikku ala, tuleb § 5 lõikes 2 sätestatud nõue täita 1. jaanuariks 2015. a.
[RT I, 09.07.2013, 11 - jõust. 12.07.2013]

§ 15.  Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.


1 Euroopa Ühenduse direktiiv 91/676/EMÜ Vee kaitsmise kohta reostuse vastu, mille põhjustavad põllumajanduslikest allikatest pärit nitraadid (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1)

Lisa Mineraalväetistega aastas haritava maa hektari kohta lubatud lämmastiku kogused sõltuvalt kasvatatavast kultuurist ja planeeritavast saagist

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json