Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord
[RT I, 13.09.2012, 1 - jõust. 16.09.2012]
Vastu võetud 17.09.2010 nr 59
RT I 2010, 67, 502
jõustumine 25.09.2010
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 06.04.2011 | RT I, 12.04.2011, 2 | 15.04.2011, rakendatakse 01.01.2011 |
| 20.02.2012 | RT I, 23.02.2012, 1 | 26.02.2012 |
| 25.05.2012 | RT I, 31.05.2012, 5 | 03.06.2012, osaliselt 01.09.2012, 01.09.2013 |
| 10.09.2012 | RT I, 13.09.2012, 1 | 16.09.2012, osaliselt 01.09.2013 |
| 15.02.2013 | RT I, 19.02.2013, 15 | 22.02.2013 |
| 30.04.2013 | RT I, 04.05.2013, 1 | 07.05.2013 |
| 29.08.2013 | RT I, 03.09.2013, 4 | 06.09.2013 |
| 20.01.2014 | RT I, 23.01.2014, 1 | 26.01.2014 |
Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) põhikooli lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord;
[RT I, 13.09.2012, 1 - jõust. 16.09.2012]
2) gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord;
[RT I, 13.09.2012, 1 - jõust. 16.09.2012]
2. peatükk TASEMETÖÖD
§ 2. Tasemetööde eesmärgid
(1) Tasemetööga kogutakse informatsiooni põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste kujunemise, läbivate teemade ning õppeainete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutatuse ning kooliastme õpitulemuste omandatuse kohta.
(2) Tasemetöö analüüsi alusel antakse õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile tagasisidet õppe tulemuslikkusest ning tehakse ettepanekud hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2013]
§ 3. Tasemetööde läbiviimise aeg, klass ja õppeained
(1) Neljandal õppeveerandil viiakse 3. ja 6. klassis läbi kirjalik tasemetöö või tasemetööd. Vajadusel viiakse ka III kooliastmes ja gümnaasiumiastmes läbi tasemetöid.
(2) Tasemetööde toimumise õppeained, ajad ja vormid määrab haridus- ja teadusminister.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
§ 4. Tasemetööde ettevalmistamine, koostamine ja läbiviimine
(1) Haridus- ja Teadusministeerium või riigi sihtasutus, kes on sõlminud Haridus- ja Teadusministeeriumiga halduslepingu (edaspidi eksameid korraldav asutus), koostab tasemetööde ülesanded, hindamisjuhendid, läbiviimisjuhendid ning vastavustabelid tasemetöö ülesannete ja riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste, läbivate teemade, õppeainete õppe-eesmärkide ning kooliastme õpitulemuste vahel (edaspidi vastavustabel õppekavale).
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(2) Tasemetööde läbiviimisel võib valimi koostamisel kasutada kahte moodust:
1) tasemetöö sooritab esinduslik valim (vähemalt 5%) vastava klassi õpilastest;
2) tasemetöö sooritavad kõik vastava klassi õpilased.
(3) Eksameid korraldav asutus teeb üks nädal enne tasemetöö toimumist maavalitsustele posti teel või elektrooniliselt teatavaks, milliste koolide õpilased kuuluvad valimisse.
(4) Kõikidele koolidele, kelle õpilased kuuluvad valimisse, valmistab eksameid korraldav asutus ette tasemetöö materjalide paketi, mis koosneb tasemetöö ülesannetest, hindamisjuhendist, läbiviimisjuhendist, vastavustabelist õppekavale ning küsimustikust õpetajale. Eksameid korraldav asutus toimetab tasemetöö materjalid koolidesse maavalitsuste vahendusel või elektrooniliselt.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(5) Eksameid korraldava asutuse ja riikliku järelevalve esindajal on õigus viibida tasemetöö läbiviimise ruumis.
§ 5. Tasemetööde tiitellehe täitmine ja tasemetööde parandamine
(1) Tasemetöö tiitellehele märgib õpetaja õpilase jooksva õppeaasta kokkuvõtvad hinded selles õppeaines ja õpilase isikukoodi.
(2) Individuaalse õppekava järgi õppiva õpilase tasemetööle tehakse märge „Õpib individuaalse õppekava järgi”.
(3) Tasemetöid parandab kooli õpetaja.
(4) Valimisse kuulunud parandatud tasemetööd ning õpetaja vastused küsimustikule edastab kool eksameid korraldavale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast tasemetöö toimumist.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
§ 6. Tasemetööde tulemuste analüüs ja järeldused
(1) Tasemetööde tulemuste analüüsi korraldab eksameid korraldav asutus. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 toodud tingimusi ja korda täpsustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja eksameid korraldava asutuse vahelises lepingus. Eksameid korraldav asutus kaasab tasemetööde tulemuste analüüsi vajadusel aineõpetajaid ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppejõude.
(2) Valimisse kuulunud tasemetööde üleriigilised tulemused avaldab eksameid korraldav asutus kodulehel tasemetööde läbiviimise aasta 1. novembriks, valimisse kuulunud koole nimetamata.
(3) Igale valimisse kuuluva õpilase õpitulemuste saavutatuse kohta annab eksameid korraldav asutus tagasisidet õpilasele hiljemalt tasemetööde läbiviimise aasta 10. detsembriks.
(4) Igale valimisse kuulunud koolile annab eksameid korraldav asutus tagasisidet õpitulemuste saavutatuse kohta selles koolis hiljemalt tasemetööde läbiviimise aasta 10. detsembriks.
(5) Eksameid korraldav asutus esitab tasemetööde läbiviimise aasta 10. detsembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile tasemetööde analüüsi. Analüüsis kajastatakse õpitulemuste saavutatust, sealhulgas erinevate õpilasrühmade lõikes; tulemuste võrdlust eelmiste sarnaste töödega; tasemetöö kvaliteedinäitajaid ja vastavust riikliku õppekavaga. Analüüsiga kaasnevad ettepanekud õppemetoodika ja õppekirjanduse täiendamiseks, täiendkoolituse parandamiseks ning riikliku õppekava muutmiseks. Valimisse kuulunud koole analüüsi sisulises osas ei nimetata.
(6) Haridus- ja Teadusministeerium ning eksameid korraldav asutus võivad lubada tasemetööde andmestike ja tulemuste kasutust teadus- ja rakendusuuringutes, tagades isikuandmete kaitse.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
3. peatükk PÕHIKOOLI LÕPUEKSAMID
1. jagu Üldsätted
§ 7. Põhikooli lõpueksamite eesmärgid ja vormid
(1) Põhikooli lõpueksamitega hinnatakse riiklikes õppekavades või õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist, õppeainete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutatust ning kooliastme õpitulemuste omandatust eksamiainetes eesmärgiga:
1) saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest;
2) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
3) teha otsus põhikooli lõpetamise kohta.
(2) Põhikooli lõpueksam võib olla:
1) kirjalik;
2) kirjalik ja suuline;
3) suuline (koolieksam);
4) praktiline töö (lihtsustatud õppel oleval õpilasel).
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2013]
§ 8. Põhikooli lõpueksamite sooritamine
(1) Põhikooli lõpueksamid on põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid (edaspidi ühtne põhikooli lõpueksam) ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid (edaspidi põhikooli koolieksamid).
(2) Põhikooli riikliku õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamisel (viimasel õppeaastal) järgmised ühtsed põhikooli lõpueksamid:
1) eesti keele eksam;
2) matemaatikaeksam;
3) õpilase valikul eksam „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 4 alusel ministri määrusega kehtestatud õppeainete hulgast (edaspidi valikeksam).
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 03.06.2012]
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud valikeksami saab teha õppeaines, mida õpilane on kooli õppekava järgi õppinud. Õpilase soovil ja kooli nõusolekul võib sooritada eksami ka õppeaines, mida õpilane ei ole koolis õppinud.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 03.06.2012]
(31) Õppeaines, kus nõustamiskomisjoni soovitusel on individuaalse õppekavaga vähendatud või asendatud põhikooli riikliku õppekavaga taotletavaid õpitulemusi, võib õpilane ühtse põhikooli lõpueksami asemel sooritada koolieksami. Sellisel juhul lähtub kool eksami vormi määramisel ja eksamitöö sisu koostamisel õpilase individuaalses õppekavas sätestatust.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(4) Lihtsustatud õppel olev põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamisel järgmised koolieksamid:
1) eesti keele eksam;
2) matemaatikaeksam;
3) kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine eksam.
(5) Lõike 4 punktis 3 nimetatud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.
(6) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või lõike 4 punktis 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
(7) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele kui teise keele eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse käesoleva määruse §-des 20–22 sätestatust.
(8) Põhikooli eesti keele teise keelena eksam on ühitatud eesti keele tasemeeksamiga.
(9) Ühtsete põhikooli lõpueksamite, välja arvatud võõrkeelte lõpueksamite sooritamise keeled on eesti keel, vene keel (vene õppekeelega koolis või klassis) ja viipekeel. Teiste keelte kasutamisel tagab kooli pidaja ühtsete põhikooli lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise. Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi lõpetajal on õigus sooritada matemaatika, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse põhikooli lõpueksam eesti keeles.
§ 9. Põhikooli lõpueksamikomisjonid
(1) Põhikooli lõpueksami korraldamise eest vastutab vastava õppeaine põhikooli lõpueksamikomisjon. Lõpueksamikomisjonid moodustab kooli direktor käskkirjaga hiljemalt kaks nädalat enne põhikooli lõpueksamite algust.
(2) Põhikooli lõpueksamikomisjon on vähemalt kolmeliikmeline. Kui põhikooli lõpueksamit sooritab korraga enam kui 60 eksaminandi, on lõpueksamikomisjonis vähemalt üks liige iga 20 eksaminandi kohta. Kui põhikooli lõpueksamit viiakse läbi üheaegselt mitmes eksamiruumis, peab igas neist viibima vähemalt kaks komisjoni liiget.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(3) Lõpueksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor, liikmed üldjuhul õppeaine õpetajad. Kooli direktor võib lõpueksamikomisjoni esimeheks määrata õppealajuhataja või õpetaja.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 03.06.2012]
(4) Lõpueksamikomisjoni esimeheks ei või olla eksamineeritava klassi lõpueksami õppeaine õpetaja.
§ 10. Korduseksamite korraldamine
(1) Põhikoolilõpetaja, kes ühtse põhikooli lõpueksami ajal või eksamiplaanis ette nähtud koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel (näiteks osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel) või kelle ühtse põhikooli lõpueksami või koolieksami hinne oli „nõrk” või „puudulik”, sooritab korduseksami koolieksamina.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(2) Korduseksam sooritatakse kooli direktori poolt määratud ajal, hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
§ 11. Põhikooli lõpueksamitööde säilitamine
(1) Haridus- ja Teadusministeeriumil ning eksameid korraldaval asutusel on õigus kasutada lõpueksamitöid ning võimaldada lõpueksamitööde kasutamist uurimus- ja teadustöös eksamitulemuste kohta teabe saamiseks ja analüüsimiseks.
(2) Põhikooli lõpueksamitöid säilitatakse koolis või eksameid korraldavas asutuses (välishindamise valimisse kuulunud eksamitöid) kolm aastat.
2. jagu Ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamine, läbiviimine ja tulemuste analüüsimine ning eksamitööde koostamine ja hindamine
§ 12. Üldnõuded ühtse põhikooli lõpueksami eksamitööle
(1) Ühtse põhikooli lõpueksamiga hinnatakse põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist, õppeainete õppeeesmärkide saavutatust ning kooliastme õpitulemuste omandatust.
(2) Põhikooli lõpueksamitöö koostamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevustest, läbivatest teemadest, õppe- ja kasvatuseesmärkidest ning ainekavas määratud III kooliastme nõutavatest õpitulemustest.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2013]
§ 13. Ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamine
(1) Ühtse põhikooli lõpueksamitöö ülesanded ning ühtse põhikooli lõpueksami läbiviimise ja hindamise juhendi töötab välja vastava õppeaine ühtseid põhikooli lõpueksameid ettevalmistav komisjon, arvestades käesolevas määruses sätestatut. Ühtseid põhikooli lõpueksameid ettevalmistavad komisjonid moodustab ja nende töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(2) Eksamiülesannete raskusastet ja kvaliteeti kontrollitakse eeltestimisega.
(3) Lõpueksamitöö koostamisprotseduuri kohustuslikud etapid on:
1) ülesannete koostamine;
2) ülesannete valimine ja modereerimine eeltestiks;
3) eeltesti koostamine, korrektuur, paljundamine;
4) eeltestimine koolides;
5) eeltesti tööde hindamine;
6) eeltesti ja selle tulemuste analüüsimine;
7) kvaliteetsete ja raskuselt sobivate ülesannete valimine ülesannete panka;
8) lõpueksamitöö koostamine ülesannete panga põhjal, korrektuur, paljundamine.
(4) Eksameid korraldav asutus valmistab ette lõpueksami materjalide paketi, mis koosneb eksamitöödest, hindamisjuhendist, läbiviimisjuhendist, vastavustabelist õppekavale ja vajadusel küsimustikust koolijuhile, õpetajale ja õpilasele.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(5) Eksameid korraldav asutus toimetab lõpueksami materjalid koolidesse maavalitsuste vahendusel või teeb need koolidele kättesaadavaks elektroonilisel teel.
[RT I, 13.09.2012, 1 - jõust. 01.09.2013]
§ 14. Ühtsele põhikooli lõpueksamile registreerimine
(1) Põhikoolilõpetaja teatab koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks õppeaine, milles ta soovib sellel õppeaastal sooritada valikeksami.
(2) Põhikoolilõpetaja, kes soovib sooritada „Eesti Vabariigi põhiseaduse” ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana, teavitab sellest kooli hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.
(3) Eksamimaterjalide saamiseks täidavad koolid õpilaste valikute alusel registreerimisvormi lõpueksamite andmekogus hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks. Võõrkeele eksamite puhul esitatakse lõpueksamite andmekogus lisaks andmed eksamiruumide arvu ning suulise osa toimumise kohta.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(4) Koolid teavitavad hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks eksameid korraldavat asutust läbi lõpueksamite andmekogu erivajadustega põhikoolilõpetajate eksamineerimiseks vajalikest käesoleva määruse § 16 lõigetes 11 ja 12 sätestatud eritingimustest.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(5) Koolid teatavad hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks eksameid korraldavat asutust kirjalikult õpilaste nimed ja isikukoodid, kes:
1) sooritavad eesti keele teise keelena eksami;
2) soovivad sooritada ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana „Eesti Vabariigi põhiseaduse” ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami.
§ 15. Välisvaatleja
(1) Eesti keele teise keelena eksami sooritamisel ning „Eesti Vabariigi põhiseaduse” ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami sooritamisel ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana peab eksamil lisaks lõpueksamikomisjonile olema välisvaatleja.
(2) Välisvaatleja on eksameid korraldava asutuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist.
§ 16. Ühtsete põhikooli lõpueksamite läbiviimine
(1) Ühtse põhikooli lõpueksami kirjalikud osad algavad kell 10.00 ning eksamiks antakse aega kaks kuni kolm astronoomilist tundi. Eksami sooritamiseks antav aeg ning eksami korraldus, sealhulgas eksamiosad, suuliste osade puhul nende algusajad, vaheajad, lubatud abivahendid ja muu taoline, sätestatakse vastava õppeaine ühtse põhikooli lõpueksami läbiviimise juhendis.
(11) Kooli direktor võib, eksameid korraldavat asutust eelnevalt informeerides, võimaldada erivajadustega põhikoolilõpetaja eksamineerimiseks ühte või mitut järgmist eritingimust:
1) lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
2) eksami läbiviimist eraldi ruumis;
3) puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
4) arvuti kasutamist ilma õigekirjakontrolli programmi (spelleri) kasutamiseta õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;
5) vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
6) nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist;
7) kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalike juhtnööride andmist;
8) õpiraskustega õpilasel õppevahendite (sõnaraamatud, abivalemid jms) kasutamist;
9) õpiraskustega õpilasele töökorralduste ja eksamiülesannete teksti täpsemat lahtikirjutamist, ümberstruktureerimist või suulist selgitamist;
10) spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasele emakeele eksamitöö diferentseeritud hindamist;
11) kuulmispuudega õpilasele viipekeele tõlgi kasutamist.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(12) Eksameid korraldava asutuse eelneval nõusolekul võib direktor otsustada erivajadusega põhikoolilõpetajale järgmiste eritingimuste kohaldamise:
1) nägemispuudega õpilasele eksamitöö kirja suuruse muutmist või eksamitöö punktkirjas koostamist;
2) kuulmispuudega õpilasele eksamitöö ettevalmistamist ja läbiviimist ilma kuulamis- ja suulise osata.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(13) Juhul kui õpilase erivajadusest tulenevalt on vaja kohaldada eksamineerimiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetamata eritingimust, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse eksameid korraldava asutusega.
(14) Üldjuhul rakendatakse eksamineerimiseks vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös III kooliastme vältel ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(2) Kooli direktor tagab:
1) eksamimaterjalide pakettide õigeaegse kooli jõudmise ja nende konfidentsiaalsuse;
2) vajadusel kooli pitseriga varustatud mustandilehed eksamiteks.
(3) Kirjalik eksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist häirimata.
(4) Eksamimaterjalide paketile on märgitud:
1) eksami õppeaine nimetus;
2) eksami toimumise kuupäev ja paketi avamise kellaaeg;
3) eksamitööde eksemplaride arv.
(5) Eksamimaterjalide paketis on:
1) eksamitööde eksemplarid eksaminandidele ja üks eksemplar lõpueksamikomisjonile;
2) eksamitöö läbiviimisjuhend (vastavalt vajadusele).
(6) Eksamimaterjalide paketi avab lõpueksamikomisjon paketile märgitud kuupäeval 15 minutit enne eksami algust.
(7) Lõpueksamikomisjoni esimees teavitab viivitamatult eksameid korraldavat asutust, kui:
1) eksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega;
2) eksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud;
3) kahtluse alla on seatud eksamimaterjalide konfidentsiaalsus.
(8) Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teavitab lõpueksamikomisjoni esimees sellest viivitamatult eksameid korraldavat asutust. Eksameid korraldava asutuse direktor teavitab vajadusel konfidentsiaalsusnõude rikkumisest haridus- ja teadusministrit, kes võib põhjendatud asjaoludel lükata eksami toimumise edasi. Uus eksam toimub hiljemalt neljandal päeval pärast eksamiperioodi lõppu.
(9) Enne eksami algust lõpueksamikomisjon:
1) tutvustab eksaminandidele eksami toimumise korda;
2) juhib eksaminandide tähelepanu eksamitöö sooritamise juhistele;
3) hoiatab eksaminande, et eksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel eksamitulemus tunnistatakse kehtetuks;
4) jagab kirjalikud eksamitööd eksaminandidele.
(10) Lõpueksamikomisjon kindlustab, et eksaminandid:
1) istuvad eksami ajal ühekaupa;
2) sooritavad eksami käesoleva korra ja eksamitöö tiitellehel olevate juhiste kohaselt;
3) kasutavad eksamil ainult vastava õppeaine eksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid;
4) alustavad kirjaliku eksamitöö sooritamist üheaegselt;
5) lõpetavad eksamitöö sooritamise ettenähtud ajal;
6) ei kasuta eksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha.
(11) Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks lõpueksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.
(12) Eksamile hilinenud eksaminandile võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal ta alustas eksami sooritamist.
(13) Lõpueksamikomisjoni liige ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud vältimatu vajaduse korral.
(14) Eksaminand ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, v.a vältimatu vajaduse korral. Eksamiruumist eemalviibimise ajaks annab eksaminand oma eksamitöö lõpueksamikomisjonile, kes märgib eksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja sinna tagasituleku aja.
(15) Eesti keele teise keelena eksami ning „Eesti Vabariigi põhiseaduse” ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami sooritamisel ühiskonnaõpetuse eksami lisana vastutab lõpueksamikomisjoni esimees eksameid korraldavasse asutusse tagasisaadetava paketi koostamise ja turvaümbriku sulgemise eest.
(16) Suulised lõpueksamid ja lõpueksamite suulised osad salvestatakse õpilase nõudmisel.
[RT I, 04.05.2013, 1 - jõust. 07.05.2013]
(161) Eksameid korraldav asutus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostab valimi koolidest, kes on kohustatud võõrkeelte lõpueksamite suulised osad salvestama ning edastama salvestised eksameid korraldavale asutusele analüüsimiseks.
[RT I, 04.05.2013, 1 - jõust. 07.05.2013, rakendatakse 01.09.2013]
(17) Põhikoolilõpetaja, kellel ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel (näiteks haigestumine, osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel) sooritada ühtset põhikooli lõpueksamit või koolieksamit eksamiperioodil ettenähtud ajal, sooritab koolieksami kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
(18) Eksameid korraldaval asutusel ja riikliku järelevalve esindajal on õigus viibida ühtse põhikooli lõpueksami läbiviimise ruumis.
§ 17. Ühtsete põhikooli lõpueksamitööde hindamine
(1) Ühtsete põhikooli lõpueksamite töid hindab lõpueksamikomisjon, lähtudes vastava õppeaine eksamitöö hindamisjuhendist.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(2) Eesti keele teise keelena eksamit hinnatakse järgmiselt:
1) eksami kirjaliku osa töid hindavad keeleseaduse alusel haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindajad. Eksameid korraldav asutus teatab koolile eksami kirjaliku osa tulemused põhikooli lõpueksamiperioodi jooksul;
[RT I, 13.09.2012, 1 - jõust. 16.09.2012]
2) eksami suulise osa vastuseid hindavad välishindaja ja lõpueksamikomisjoni kuuluv eesti keele teise keelena õpetaja vastavalt eesti keele teise keelena eksami suulise osa hindamisjuhendile. Välishindaja on haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud vastava kvalifikatsiooniga õpetaja, kelle ülesanne on hinnata eesti keele teise keelena suulise osa vastuseid ja jälgida eksamikorrast kinnipidamist;
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
3) kooli eesti keele teise keelena lõpueksamikomisjon kinnitab eesti keele eksami hinde vastavalt hindamisjuhendile eksameid korraldava asutuse teatatud kirjaliku osa punktisumma ja suulise osa punktisumma alusel.
[RT I, 13.09.2012, 1 - jõust. 16.09.2012]
(3) Ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana sooritatud „Eesti Vabariigi põhiseaduse” ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami küsimusi hinnatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a määruse nr 143 „Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami läbiviimise korras” sätestatule. Nimetatud määruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhul väljastatakse isikule „Eesti Vabariigi põhiseaduse” ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami tunnistus.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(4) Kui lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse küsimus häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks lõpueksamikomisjoni esimehe hääl. Lõpueksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse hindamisprotokolli.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(5) Ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemused protokollitakse käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohaselt.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(6) Eesti keele teise keelena eksami edukal sooritamisel (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest) väljastatakse isikule eksameid korraldava asutuse poolt eesti keele B1-taseme tunnistus.
[RT I, 13.09.2012, 1 - jõust. 16.09.2012]
§ 18. Analüüsitavate ühtsete põhikooli lõpueksamitööde valimi moodustamine
(1) Eksameid korraldav asutus koostab koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga valimi koolidest, kes peavad saatma oma õpilaste ühtsed põhikooli lõpueksamitööd eksameid korraldavale asutusele analüüsimiseks ning teeb selle posti teel või elektrooniliselt koolile teatavaks kolme tööpäeva jooksul pärast viimase ühtse põhikooli lõpueksami toimumist.
(2) Valimisse kuuluv kool saadab parandatud ja hinnatud lõpueksamitööd eksameid korraldavale asutusele kolme tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Lõpueksamitöö tiitellehele märgitakse õpilase isikukood.
§ 19. Ühtsete põhikooli lõpueksamitööde tulemuste analüüs ja järeldused
(1) Ühtsete põhikooli lõpueksamitööde tulemuste analüüsi korraldab eksameid korraldav asutus. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 toodud tingimusi ja korda täpsustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja eksameid korraldava asutuse vahelises lepingus. Eksameid korraldav asutus kaasab ühtsete põhikooli lõpueksamitööde tulemuste analüüsi vajadusel aineõpetajaid ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppejõude.
(2) Ühtsete põhikooli lõpueksamite üleriigilised tulemused avaldab eksameid korraldav asutus kodulehel lõpueksamite läbiviimise aasta 1. novembriks, valimisse kuulunud koole nimetamata.
(3) Igale valimisse kuulunud koolile annab eksameid korraldav asutus tagasisidet õpitulemuste saavutatuse kohta selles koolis hiljemalt lõpueksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks.
(4) Eksameid korraldav asutus esitab ühtsete põhikooli lõpueksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile analüüsi. Analüüsis kajastatakse õpitulemuste saavutatust, sealhulgas erinevate õpilasrühmade lõikes; tulemuste võrdlust eelmiste sarnaste töödega; ühtsete põhikooli lõpueksamitööde kvaliteedinäitajaid ja vastavust riikliku õppekavaga. Analüüsiga kaasnevad ettepanekud õppemetoodika ja õppekirjanduse täiendamiseks, täiendkoolituse parandamiseks ning riikliku õppekava muutmiseks. Valimisse kuulunud koole analüüsi sisulises osas ei nimetata.
(5) Haridus- ja Teadusministeerium ning eksameid korraldav asutus võivad lubada ühtsete põhikooli lõpueksamitööde andmestike ja tulemuste kasutust teadus- ja rakendusuuringutes, tagades isikuandmete kaitse.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
3. jagu Põhikooli koolieksamite ettevalmistamine ja läbiviimine ning eksamitööde koostamine ja hindamine
§ 20. Põhikooli koolieksamite ettevalmistamine ja eksamitööde koostamine
(1) Koolieksami materjalid koostatakse koolis ja need kinnitab kooli direktor.
(2) Koolieksami materjalid kinnitatakse vähemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust.
(3) Koolieksamid korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaani koostamisel arvestatakse ühtsete põhikooli lõpueksamite kuupäevi ja põhimõtet, et:
1) ühel päeval võib põhikoolilõpetajal olla üks lõpueksam;
2) kahe järjestikuse lõpueksami vahel on vähemalt kolm kalendripäeva;
3) lõpueksameid ei korraldata pühapäeval.
(4) Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja vähemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 4 ning õpilase nõusolekul ka lõike 3 punkti 2 ei kohaldata §-s 10 sätestatud korduseksamitele.
§ 21. Põhikooli koolieksamite läbiviimine
(1) Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor vähemalt kolmeliikmelised lõpueksamikomisjonid. Koolieksamite läbiviimiseks lihtsustatud õppel olevatele õpilastele moodustatakse lõpueksamikomisjonid hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust.
(2) Lõpueksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor, liikmed üldjuhul õppeaine õpetajad. Direktor võib lõpueksamikomisjoni esimeheks määrata õppealajuhataja või õpetaja. Lõpueksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Lõpueksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi eksamiaine õpetaja.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 03.06.2012]
(3) Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab lõpueksamikomisjon.
(4) Põhikoolilõpetaja, kellel ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel (näiteks haigestumine, osalemine rahvusvahelistel võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel) sooritada ühtset põhikooli lõpueksamit või koolieksamit eksamiperioodil ettenähtud ajal, sooritab koolieksami kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
(5) Põhikoolilõpetaja, kelle ühtse põhikooli lõpueksami või koolieksami hinne oli „nõrk” või „puudulik”, sooritab korduseksami koolieksamina kooli direktori poolt määratud ajal hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
§ 22. Põhikooli koolieksamitööde hindamine
(1) Õpilaste eksamitöid hindab lõpueksamikomisjon.
(2) Koolieksami tulemused protokollitakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt.
(3) Kui lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks lõpueksamikomisjoni esimehe hääl. Lõpueksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli.
4. peatükk GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMID
1. jagu Üldsätted
§ 23. Gümnaasiumi lõpueksamite sooritamine
(1) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(2) Gümnaasiumi riigieksamid sooritatakse vastavalt käesolevas määruses ja riigieksameid ettevalmistava komisjoni väljatöötatud vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis ettenähtud korrale.
§ 24. Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid ja vormid
(1) Gümnaasiumi lõpueksamite eesmärgid on:
1) tagada eksamitulemuste üleriigiline võrreldavus, et õpilasel, lapsevanemal, koolil ja kooli pidajal saada võimalikult objektiivne ettekujutus õpitulemuste saavutatusest;
2) koolil, kooli pidajal, Haridus- ja Teadusministeeriumil, õpilastel, lastevanematel saada tagasisidet õppimise ning õpetamise tulemuslikkusest koolis;
3) saada ülevaade riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutatusest eksamiainetes hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks;
4) toetada õppekava rakendamist, suunata eksamiülesannete valiku kaudu õppeprotsessi;
5) siduda järjestikuste haridustasemete õppekavad ning võimaldada kasutada riigieksamitulemusi õpingute jätkamisel, anda võimalus kasutada riigieksamitulemusi rahvusvahelisel tasandil.
(2) Gümnaasiumi riigieksam võib olla:
1) kirjalik;
2) kirjalik ja suuline.
(3) Gümnaasiumi koolieksam võib olla:
1) kirjalik;
2) suuline;
3) kirjalik ja suuline.
4) [kehtetu - RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(4) Gümnaasiumi koolieksami õppeained, vormi ja toimumise aja kinnitab kooli direktor.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(5) [Kehtetu -RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(6) [Kehtetu -RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
§ 25. Gümnaasiumi lõpueksamid
(1) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles, koolieksam ning õpilasuurimus või praktiline töö.
(2) Matemaatika riigieksamil eristatakse gümnaasiumi riikliku õppekava kitsa matemaatika ainekavale ja laia matemaatika ainekavale vastavaid eksamitöid. Valiku sooritada kitsa matemaatika ainekavale või laia matemaatika ainekavale vastav eksamitöö teeb õpilane.
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
(3) Matemaatika riigieksam valmistatakse ette eesti ja vene keeles. Riikidevaheliste lepingute või Rahvusvahelise Bakalaureuse Organisatsiooni õppekava alusel võib kool kasutada ka teisi keeli. Teiste keelte kasutamisel eksami läbiviimisel tagab kooli pidaja eksameid korraldavale asutusele lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise.
(4) Inglise keeles viiakse läbi riigieksam. Prantsuse, saksa ja vene keeles on riigieksam asendatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega järgmiselt:
1) prantsuse keele riigieksam on asendatud DELF B1-taseme eksami ja DELF B2-taseme eksamiga;
2) saksa keele riigieksam on asendatud Goethe-Zertifikat B1-taseme eksami, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksami, Saksa II astme keelediplomi B2-taseme eksami, Saksa II astme keelediplomi C1-taseme eksami ja Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksamiga, kus punktid vahemikus 1-4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5 -15 keeleoskustasemega C1;
3) vene keele eksam on asendatud Тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksami ja Тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksamiga.
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
(5) Õpilane tohib valida ühe käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitest.
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
(6) Saksa II astme keelediplomi B2-taseme eksami või Saksa II astme keelediplomi C1-taseme eksamiga saab saksa keele riigieksami asendada nende õpilaste puhul, kes õpivad koolis, millele Saksamaa Liitvabariigi Väliskoolivõrgu Büroo on andnud loa nende eksamite läbiviimiseks. Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksamiga saab saksa keele riigieksami asendada Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna õpilaste puhul.
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
(61) Õpilane ei pea sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud võõrkeele eksamit, kui ta on kooli hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks esitanud eksamitunnistuse või tõendi, mis tõendab, et ta on vähemalt B1 keeleoskuse tasemele sooritanud vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1-3 või järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitest:
1) Preliminary English Test (PET) B1-tase (inglise keel);
2) First Certificate in English (FCE) B2-tase (inglise keel);
3) Certificate in Advanced English (CAE) C1-tase (inglise keel);
4) Certificate of Proficiency in English (CPE) C2-tase (inglise keel);
5) The International English Language Testing System (IELTS) vähemalt 4,0 punkti (inglise keel);
6) Test of English as a Foreign Language (TOEFL) iBT vähemalt 57 punkti (inglise keel);
7) DALF C1-tase (prantsuse keel);
8) Goethe-Zertifikat C1-tase (saksa keel);
9) Goethe-Zertifikat C2-tase (saksa keel);
10) TestDaF (TDN3) (saksa keel);
11) TestDaF (TDN4) (saksa keel);
12) TestDaF (TDN5) (saksa keel);
13) Österreichisches Sprachdiplom Zertifikat B1 (saksa keel);
14) Österreichisches Sprachdiplom B2 Mittelstufe Deutsch (saksa keel);
15) Österreichisches Sprachdiplom C1 Oberstufe Deutsch (saksa keel);
16) Saksa I astme keelediplomi eksam B1-tase (saksa keel).
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
(62) Kui õpilane on koolile 20. jaanuariks esitanud tunnistuse või tõendi käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1-3 või lõikes 61 nimetatud eksami sooritamise kohta, vormistab kool eksamitunnistuse või tõendi ja selle juurde kuuluvate lisamaterjalide ametlikult kinnitatud ärakirja ja saadab selle eksameid korraldavale asutusele, kes kontrollib selle põhjal käesolevas paragrahvis esitatud nõuete täitmist.
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
(7) Õpilased, kelle õppekeel on viipekeel, võivad valida kohustuslikuks eksamiks kas eesti keele või eesti keele teise keelena eksami.
(8) Eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi õpilane, kellele on vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning kes esitab vastava tunnistuse koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, ei pea sooritama eesti keele riigieksamit.
(81) Kui õpilane on õppinud gümnaasiumis vene keele ja kirjanduse ainekava alusel ning registreerib ennast eesti keel teise keelena riigieksamile, siis ei ole tal õigust sooritada võõrkeele riigieksamit asendava eksamina käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud eksameid.
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
(9) Õpilasel on õigus sooritada võõrkeele riigieksam ka juhul, kui ta ei ole seda võõrkeelt koolis õppinud.
(10) Käesolevas määruses riigieksamile registreerimise ja lisaeksami korraldamise kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud rahvusvaheliste eksamite sooritamisel, kui see ei ole vastuolus riikidevahelise lepinguga.
(11) Riigieksamite sooritamise õigus on ka:
1) põhihariduse baasil kutseõppeasutuses lõpukursusel õppival õpilasel;
2) varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikul, kes ei ole antud õppeaines riigieksamit sooritanud või kes soovib varasema aasta riigieksamitulemust parandada;
3) välisriigis või Eestis Eesti keskharidusele vastava haridustaseme omandanud või omandaval isikul;
4) kutseõppeasutuse õpilasel, kes ei ole lõpukursusel, kuid kellel on eksamiaine läbitud.
(12) Eesti keele teise keelena riigieksami sooritamisel tasemel vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest väljastatakse eksaminandile eksameid korraldava asutuse poolt eesti keele B2-taseme tunnistus.
(13) [Kehtetu - RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
§ 26. Gümnaasiumi lõpueksamitele registreerimine
(1) Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ja eksternid teavitavad kooli juhtkonda hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, millise käesoleva määruse § 25 lõikes 4 nimetatud võõrkeele riigieksami või riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud eksami nad sooritada soovivad. Samuti annavad õpilased ja eksternid teada oma valikust sooritada kitsa või laia matemaatika ainekavale vastav riigieksam. Kutseõppeasutuse õpilased teavitavad kooli juhtkonda lisaks soovist sooritada eesti keele riigieksam. Koolid täidavad õpilaste valikute alusel registreerimisvormi lõpueksamite andmekogus hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks.
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
(2) Kui õpilane ei saa usulistel või muul põhjusel riigieksamil osaleda põhieksami päeval, võib ta esitada eksameid korraldavale asutusele avalduse lisaeksamil osalemiseks.
(3) Isik, kellel on õppeainete kooliastmehinded ja koolieksami hinne vähemalt rahuldavad, kuid kellel on gümnaasium lõpetamata, kuna ta ei sooritanud riigieksameid, sooritab riigieksamid:
1) selle kooli juures, kus ta õpib või
2) selle kooli juures, kus ta õppis, kui teatab koolile oma soovist hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks;
3) eksameid korraldava asutuse poolt määratud kooli juures, kui isik ei õpi ega saa riigieksameid sooritada koolis, kus ta õppis (kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise tõttu).
(4) Kool esitab hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks eksameid korraldavale asutusele kinnitamiseks erivajadustega õpilaste eksamineerimiseks vajalikud käesoleva määruse § 34 lõikes 21 nimetatud eritingimused.
(5) Kool jaotab hiljemalt jooksva õppeaasta 1. aprilliks lõpueksamite andmekogus registreeritud eksaminandid eksamiruumidesse. Võõrkeele eksamite puhul märgib kool lõpueksamite andmekogus lisaks intervjueerijad ja hindajad. Hilisemad muudatused esitatud andmetes kooskõlastatakse eksameid korraldava asutusega.
(6) Käesoleva määruse § 25 lõike 11 punktides 2 ja 3 nimetatud isikud esitavad avalduse lõpueksamite andmekogus või vastaval blanketil (avalduse blanketi väljastab eksameid korraldav asutus) eksameid korraldavale asutusele hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.
(7) Eksameid korraldav asutus väljastab käesoleva määruse § 25 lõike 11 punktides 2 ja 3 ja § 26 lõike 3 punktis 3 nimetatud isikutele teate riigieksami toimumise koha ja kellaaja kohta hiljemalt 10 tööpäeva enne riigieksami toimumist. Teate saaja võtab teate riigieksamile kaasa.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
§ 27. Lisa- ja korduseksamite korraldamine
(1) Gümnaasiumilõpetaja, kes ei sooritanud riigieksamit haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, sooritab riigieksami lisaeksami. Lisaeksamilt puudunud õpilane saab riigieksami sooritada järgmisel õppeaastal. Võõrkeele riigieksami õppeainet ja matemaatika riigieksami kitsa või laia matemaatika ainekavale vastavate ülesannete valikut saab järgmisel õppeaastal muuta.
(2) Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas riigieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud riigieksamit, mõjuvat põhjust omamata, sooritab riigieksami järgmisel õppeaastal.
(3) Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas koolieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud koolieksamit, sooritab korduseksami hiljemalt jooksva õppeaasta 30. juuniks. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt jooksva õppeaasta 25. augustiks.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
§ 28.
Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamitööde säilitamine
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
(1) Haridus- ja Teadusministeeriumil ning eksameid korraldaval asutusel on õigus kasutada lõpueksamitöid ning võimaldada lõpueksamitööde kasutamist uurimus- ja teadustöös eksamitulemuste kohta teabe saamiseks ja analüüsimiseks.
(2) Põhikooli lõpueksamitöid säilitatakse koolis või eksameid korraldavas asutuses (välishindamise valimisse kuulunud eksamitöid) kolm aastat.
(3) Gümnaasiumi riigieksamitöid (sealhulgas keeleeksamite suulise osa salvestusi) säilitatakse eksameid korraldavas asutuses kolm aastat.
(4) Gümnaasiumi koolieksamitöid säilitatakse koolis kolm aastat.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
2. jagu Riigieksamite ettevalmistamine, läbiviimine ja tulemuste analüüsimine ning eksamitööde koostamine ja hindamine
§ 29. Üldnõuded riigieksamitööle
(1) Riigieksamitööga hinnatakse gümnaasiumi riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste saavutatust, õppeainete õppeeesmärkide saavutatust ning õppeaine kohustuslike kursuste õpitulemuste omandatust.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2013]
(2) Riigieksamitöö sisaldab erineva raskusastmega ülesandeid.
(3) Riigieksamiainete (v.a keeleainete) riigieksamitööde ülesannetest on 20% äratundmistasandil; 30% reprodutseerimistasandil; 50% rakendustasandil: analüüs, üldistamine, hinnangu andmine.
(4) Keeleainete riigieksamiülesanded kontrollivad keelestruktuuri tundmist ja osaoskusi: lugemisoskust, kirjutamisoskust, võõrkeelte ja eesti keele teise keelena eksamiülesanded ka kuulamis- ja kõnelemisoskust.
§ 30. Riigieksamitöö ettevalmistamine
(1) Riigieksamitöö ülesanded ning riigieksami läbiviimise juhendi, hindamisjuhendi ning vastavustabeli õppekavale töötab välja riigieksamit ettevalmistav komisjon, arvestades käesolevas määruses sätestatut. Riigieksameid ettevalmistavad komisjonid moodustab ja nende töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2013]
(2) Ülesannete raskusastet ja kvaliteeti kontrollitakse eeltestimisega.
(3) Riigieksamitöö koostamisprotseduuri kohustuslikud etapid on:
1) ülesannete koostamine;
2) ülesannete valimine ja modereerimine eeltestiks;
3) eeltesti koostamine, korrektuur, paljundamine;
4) eeltestimine koolides;
5) eeltesti tööde hindamine;
6) eeltesti ja selle tulemuste analüüsimine;
7) kvaliteetsete ja raskuselt sobivate ülesannete valimine ülesannete panka;
8) riigieksamitöö koostamine ülesannete panga põhjal, korrektuur, paljundamine.
(4) Eksameid korraldav asutus tagab riigieksamitööde tekstide keelelise korrektsuse ja paljundamise ning valmistab ette riigieksami materjalide paketi.
(5) Eksameid korraldav asutus annab riigieksamimaterjalide paketi üle maavanema poolt määratud isikule, kes annab materjalide paketi üle kooli direktorile riigieksami toimumise päeval. Pärast riigieksami toimumist võtab maavanema poolt määratud isik riigieksamimaterjalid kooli direktorilt vastu ning annab need üle eksameid korraldavale asutusele.
§ 31. Riigieksamimaterjalid
(1) Riigieksamimaterjalide paketis on:
1) saatekiri;
2) riigieksamitööd suletud ümbrikus;
3) protokolli vorm riigieksamitööde paketi avamise kohta;
4) protokolli vorm riigieksami toimumise kohta;
5) protokolli vorm riigieksamitööde üleandmise kohta;
6) hindamisprotokolli vorm (keeleeksamite suulise osa või nende osade puhul, mida hindavad kaks hindajat);
7) riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrik;
8) protokollide tagasisaatmise ümbrik;
9) riigieksamitööde tagasisaatmise turvakott.
(2) Kinnisele riigieksamimaterjalide ümbrikule on märgitud:
1) riigieksamiaine nimetus;
2) riigieksami toimumise kuupäev ja avamise kellaaeg;
3) riigieksamitööde eksemplaride arv.
§ 32. Riigieksami välisvaatleja
(1) Riigieksami välisvaatleja on eksameid korraldava asutuse direktori käskkirjaga kinnitatud isik, kelle ülesanne on jälgida eksamikorrast kinnipidamist. Riigieksami välisvaatleja peab olema igas eksamiruumis.
(2) Riigieksami välisvaatleja avab riigieksamimaterjalide paketi 30 minutit enne eksami algust kontrollides, kas pakett on terve. Riigieksami välisvaatleja avab riigieksamitööde ümbrikud eksamiruumis eksaminandide juuresolekul ümbrikule märgitud kuupäeval ja kellaajal.
(3) Riigieksami välisvaatleja teavitab viivitamatult eksameid korraldavat asutust, kui:
1) riigieksamimaterjalide pakett on avatud enne paketile märgitud kellaaega;
2) on lahknevusi saatekirja ja saabunud materjali vahel;
3) riigieksamimaterjalide pakett on transportimisel märgatavalt kannatada saanud;
4) on kahtluse alla seatud riigieksamimaterjalide konfidentsiaalsus.
(4) Konfidentsiaalsusnõude rikkumise avastamisel teavitab riigieksami välisvaatleja või riigieksamikomisjoni esimees sellest eksameid korraldavat asutust. Eksameid korraldava asutuse direktor teavitab konfidentsiaalsusnõude rikkumisest vajadusel haridus- ja teadusministrit, kes võib põhjendatud asjaoludel lükata eksami toimumise edasi „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 31 lõike 4 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lisaeksami toimumise ajale.
(5) Riigieksami välisvaatleja või riigieksamikomisjoni liige fikseerib kõik riigieksamikorra rikkumised riigieksami toimumise protokollis.
(6) Riigieksami välisvaatleja eemaldab riigieksamilt riigieksamikomisjoni liikme, kes üritab aidata eksaminande ülesannete lahendamisel või häirib neid oma tegevusega. Riigieksami välisvaatleja teavitab riigieksamikomisjoni liikme riigieksamilt eemaldamisest eksameid korraldavat asutust ning teeb vastava märke riigieksami toimumise protokolli.
(7) Kui riigieksami välisvaatleja ei täida korrektselt oma ülesandeid või segab riigieksami läbiviimist, on riigieksamikomisjoni esimehel kohustus teavitada sellest eksameid korraldava asutuse direktorit ning toimida saadud juhtnööride kohaselt. Riigieksami välisvaatleja ebakohase käitumise kohta tehakse riigieksami toimumise protokolli vastav märge.
(8) Kui riigieksami välisvaatleja ei ilmu kohale või haigestub riigieksami ajal, teavitab riigieksamikomisjoni esimees sellest eksameid korraldavat asutust ning asendab riigieksami välisvaatlejat riigieksami läbiviimisel. Selle kohta tehakse vastav märge riigieksami toimumise protokolli.
§ 33. Riigieksamikomisjon
(1) Riigieksamite läbiviimiseks moodustab maavanem igal õppeaastal gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes hiljemalt 20. märtsiks riigieksamikomisjonid arvestusega, et iga 20 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige, aga mitte vähem kui kolm liiget. Kui ühes koolis osaleb riigieksamil vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem koolidevahelise riigieksamikomisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Põhjendatud juhtudel ning eksameid korraldava asutusega kooskõlastatult võib maavanem moodustada eksamikomisjoni ka koolides, kus osaleb eksamil vähem kui 15 õpilast. Riigieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja.
(2) Riigieksamite lisaeksamite läbiviimise korral moodustab riigieksamikomisjonid ja määrab eksamite läbiviimise koha haridus- ja teadusminister. Paragrahvis 35 nimetatud eksamite läbiviimise korral moodustab riigieksamikomisjonid ja määrab eksamite läbiviimise koha eksameid korraldava asutuse direktor.
(3) Enne riigieksami algust riigieksamikomisjon:
1) tutvustab eksaminandidele riigieksami toimumise korda;
2) juhib eksaminandide tähelepanu käesoleva määruse § 34 lõikes 11 ning vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis toodud nõuetele;
3) hoiatab eksaminande, et riigieksamil kõrvalise abi (sealhulgas mobiiltelefoni või muid sidevahendi) kasutamisel või mahakirjutamisel kõrvaldatakse eksaminand riigieksamilt ning riigieksamitöö hinnatakse 0 hindepalliga;
4) jagab riigieksamitööd eksaminandidele.
(4) Riigieksamikomisjon tagab, et eksaminandid:
1) sooritavad riigieksami käesoleva korra ja vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendi kohaselt;
2) kasutavad riigieksamil ainult käesoleva korra ja vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis lubatud töövahendeid;
3) kirjutavad riigieksamitööle riigieksamitöö üleandmise protokolli järgi oma koodi;
4) alustavad kirjalikku riigieksamit üheaegselt pärast juhiste andmist ja eksamitööde väljajagamist kõikidele eksaminandidele;
5) lõpetavad riigieksamitöö ettenähtud ajal;
6) ei kasuta riigieksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha.
§ 34. Gümnaasiumi riigieksamite läbiviimine
(1) Gümnaasiumi kirjalik riigieksam algab kell 10.00.
(2) Kirjaliku eksami sooritamiseks antakse aega kolm kuni kuus astronoomilist tundi. Eksami sooritamiseks antav aeg ning eksami korraldus, sealhulgas eksamiosad, suuliste osade puhul nende algusajad, vaheajad, lubatud abivahendid ja muu taoline, sätestatakse vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendis.
(21) Kooli direktori põhjendatud otsusel ja eksameid korraldava asutuse nõusolekul võimaldatakse erivajadusega gümnaasiumilõpetajale riigieksami sooritamiseks ühte või mitut järgmist eritingimust:
1) lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
2) eksami läbiviimist eraldi ruumis;
3) puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
4) arvuti kasutamist ilma õigekirjakontrolli programmi (speller) kasutamiseta õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;
5) vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
6) nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist;
7) kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalike juhtnööride andmist;
8) spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasele emakeele eksamitöö diferentseeritud hindamist;
9) nägemispuudega õpilasele eksamitöö kirja suuruse muutmist või eksamitöö punktkirjas koostamist;
10) kuulmispuudega õpilasele eksamitöö ettevalmistamist ja läbiviimist ilma kuulamis- ja suulise osata;
11) kuulmispuudega õpilasele viipekeele tõlgi kasutamist;
12) individuaalsest õppekavast lähtuva eksamitöö ettevalmistamist ja läbiviimist juhul, kui nõustamiskomisjoni otsusega on õpilasel riiklikus õppekavas sätestatud eeldatavaid õpitulemusi vähendatud;
13) individuaalsest õppekavast lähtuva eksamitöö ettevalmistamist ja läbiviimist eesti keeles madalamal kui B2 keeleoskuse tasemel juhul, kui õpilane on Eestis õppinud eesti õppekeelega koolis või keelekümblusklassis vähem kui 3 aastat.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(22) Juhul kui õpilase erivajadusest tulenevalt on vaja kohaldada eksamineerimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetamata eritingimust, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse eksameid korraldava asutusega.
(23) Üldjuhul rakendatakse eksamineerimiseks vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös gümnaasiumiastme vältel ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(3) Riigieksamite läbiviimise ja riigieksamikorrast kinnipidamise eest koolis vastutavad riigieksamikomisjonid.
(4) Kooli direktor tagab riigieksamimaterjalide paketi õigeaegse koolijõudmise eksamipäeva hommikul ja riigieksamimaterjalide konfidentsiaalsuse eksamiperioodi lõpuni. Riigieksamimaterjalidest koopiate tegemine on kuni eksamiperioodi lõpuni keelatud. Võõrkeele riigieksami ja eesti keele teise keelena riigieksami kasutamata materjalid tagastatakse eksameid korraldavale asutusele.
[RT I, 19.02.2013, 15 - jõust. 22.02.2013]
(5) Eesti keele teise keelena riigieksami suuline osa salvestatakse. Võõrkeelte riigieksamite suulised osad salvestatakse õpilase soovil.
[RT I, 04.05.2013, 1 - jõust. 07.05.2013]
(51) Eksameid korraldav asutus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostab valimi koolidest, kes on kohustatud võõrkeelte riigieksamite suulised osad salvestama ning edastama salvestised eksameid korraldavale asutusele analüüsimiseks.
[RT I, 04.05.2013, 1 - jõust. 07.05.2013, rakendatakse 01.09.2013]
(6) Riigieksam viiakse läbi ruumis, kus eksaminandid saavad istuda ühekaupa ja üksteist häirimata. Eksaminand esitab igal eksamil osalemiseks riigieksamikomisjonile isikut tõendava dokumendi.
(7) Eksaminandil ei ole lubatud eksamile kaasa võtta eksami sooritamiseks mittevajalikke esemeid, välja arvatud hädavajalikud ravimid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed ja karastusjook.
(8) Eksaminand lubatakse eksamile, kui ta ei ole hilinenud rohkem kui pool tundi ja tal on hilinemiseks riigieksamikomisjoni poolt mõjuvaks loetud põhjus.
(9) Riigieksamile hilinenule võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal eksaminand alustas eksami sooritamist.
(10) Riigieksamiruumis võivad viibida:
1) eksaminandid;
2) riigieksamikomisjoni liikmed;
3) riigieksami välisvaatleja;
4) riikliku järelevalve esindaja;
5) eksameid korraldava asutuse esindaja;
6) hindaja riigieksami suulise osa korral.
(11) Eksaminand lähtub riigieksamitöö sooritamisel vastava õppeaine riigieksami läbiviimise juhendist ning järgmistest nõuetest:
1) kirjutab kirjaliku eksamitöö musta või sinise tindi või pastaga, kusjuures pliiatsiga kirjutatud või pliiatsiga kirjutatud ja tindi või pastaga ülekirjutatud vastused hinnatakse 0 hindepalliga;
2) teeb parandused kirjalikus riigieksamitöös selgelt, tõmmates maha terve sõna, sümboli, numbri või arvu;
3) ei kasuta kirjaliku eksamitöö korral korrektuurivahendeid;
4) kirjutab kirjaliku eksamitöö loetava käekirjaga.
(12) Eksaminand ei tohi eksami ajal riigieksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Viimati nimetatud juhul peab eksaminandi saatma riigieksamikomisjoni liige, kes ei tohi olla riigieksamiaine õpetaja.
(13) Riigieksamiruumist väljas viibimise ajaks annab eksaminand oma kirjaliku töö riigieksamikomisjonile, kes märgib riigieksamitööle eksaminandi eksamiruumist lahkumise ja eksamiruumi tagasituleku kellaaja.
(14) Riigieksami välisvaatleja ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse korral. Kui riigieksami välisvaatleja ei viibi eksamiruumis, täidab tema ülesandeid riigieksamikomisjoni esimees.
(15) Riigieksamikomisjoni liige ei tohi eksami ajal eksamiruumist lahkuda, välja arvatud eksamikorraldusega ettenähtud juhtudel või vältimatu vajaduse korral.
(16) Riigieksamikomisjoni liige või riigieksami välisvaatleja kõrvaldab eksaminandi ette hoiatamata riigieksamilt, kui:
1) eksaminand kasutab riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või kirjutab maha, üritab seda teha või aitab sellele kaasa või on võtnud eksamile kaasa mittelubatud abivahendeid;
2) eksaminandi käitumine häirib riigieksami läbiviimist või teisi õpilasi.
(17) Riigieksamilt kõrvaldatud eksaminandi eksam loetakse mittesooritatuks ning eksamitulemuseks märgitakse 0 hindepalli.
(18) Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud eksaminand või eksaminand, kes ei ole terviseseisundi tõttu võimeline eksamit sooritama võib kolme tööpäeva jooksul riigieksami toimumisest esitada eksameid korraldavale asutusele lisaeksamil osalemise taotluse, millele lisatakse tõendid mõjuvate põhjuste olemasolu kohta. Eksameid korraldav asutus teavitab taotlejat lisaeksami korraldusest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist.
(19) Riigieksamil tekkinud või tekkivad olukorrad, mida käesolevas määruses ei ole kirjeldatud, lahendab eksameid korraldav asutus.
§ 35. Riigieksami läbiviimine välisriigis haridust omandavatele isikutele
(1) Isik, kes omandab välisriigis Eesti keskhariduse tasemele vastavat haridust, võib hiljemalt eksami sooritamise aasta 20. jaanuariks eksameid korraldavale asutusele esitatud taotluse alusel sooritada eesti keele riigieksami haridus- ja teadusministri määratud ajal ning eksameid korraldava asutuse määratud kohas ja korras.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(2) Võimaluse korral võib õpilasele, kes omandab välisriigis Eesti keskhariduse tasemele vastavat haridust seoses diplomaadist või haldusteenistujast vanemate töötamisega välisriigis ning ei saa sellest tulenevalt osaleda riigieksamitel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud aegadel, kokkuleppel eksameid korraldava asutusega võimaldada riigieksami sooritamist eksameid korraldava asutuse määratud kohas ja korras. Vastava taotluse esitab õpilane eksameid korraldavale asutusele hiljemalt eksamite sooritamise aasta 20. jaanuariks. Eksamite sooritamise ajad määrab haridus- ja teadusminister, tuginedes eksameid korraldava asutuse ettepanekule.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(3) Võimaluse korral võib õpilasele, kes samaaegselt Eesti gümnaasiumis õppimisega omandab haridust välisriigis ning ei saa sellest tulenevalt osaleda riigieksamitel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud aegadel, kokkuleppel eksameid korraldava asutusega võimaldada riigieksami sooritamist eksameid korraldava asutuse määratud kohas ja korras. Vastava taotluse esitab õpilane eksameid korraldavale asutusele hiljemalt eksamite sooritamise aasta 20. jaanuariks, esitades ka põhjenduse, miks ei ole võimalik riigieksamitel osaleda haridus- ja teadusministri määratud aegadel Eesti gümnaasiumis, kus õpilane õpib. Eksamite sooritamise ajad määrab haridus- ja teadusminister, tuginedes eksameid korraldava asutuse ettepanekule.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
(4) Eksameid korraldav asutus teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud isikuid eksamite toimumise ajast, kohast ja eksamikorraldusest hiljemalt eksami toimumise aasta 10. aprilliks.
§ 36. Riigieksami lõpetamine
(1) Riigieksamikomisjon teatab eksaminandidele, kui kirjaliku riigieksami lõpuni on jäänud aega:
1) 30 minutit;
2) 15 minutit.
(2) Eksaminand, kes on kirjaliku riigieksamitöö lõpetanud:
1) kirjutab riigieksamitöö riigieksamikomisjonile üleandmisel sellele oma riigieksamitöö koodi, mis on toodud riigieksamitöö üleandmise protokollis;
2) annab allkirja riigieksamitöö üleandmise kohta;
3) lahkub eksamiruumist.
(3) Riigieksamiaja lõpul annab riigieksamikomisjon eksaminandidele korralduse kirjutamine lõpetada.
(4) Pärast riigieksamiaja lõppemist kirjaliku riigieksamil riigieksamikomisjon koos riigieksami välisvaatlejaga:
1) kontrollib, et iga eksaminandi riigieksamitööl on õige riigieksamitöö kood;
2) pakib riigieksamitööd tagasisaatmise ümbrikusse trükitud koodide järjekorras;
3) kontrollib, et tagasisaatmise ümbrikus oleksid ainult need riigieksamitööd, mille koodid on sellel ümbrikul;
4) lisab riigieksamitöödele hindamisprotokolli selle olemasolu korral;
5) märgib ümbrikule riigieksamitööde arvu;
6) pakib kasutamata jäänud riigieksamitööd ning riigieksamite läbiviimiseks kasutatud lisamaterjali turvaümbrikusse.
(5) Riigieksami toimumise kohta vormistatakse protokoll, millele kirjutavad alla riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami välisvaatleja, kinnitades allkirjaga ühtlasi, et riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrikkude komplekteerimisel on järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõudeid.
(6) Eksameid korraldavale asutusele tagasisaadetava paketi koostamise ja turvaümbriku sulgemise eest vastutavad riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami välisvaatleja. Paketti kuuluvad:
1) kirjaliku riigieksami korral kinnises ümbrikus riigieksamitööd ja hindamisprotokollide olemasolul hindamisprotokollid;
2) protokoll riigieksamimaterjalide paketi avamise kohta;
3) protokoll riigieksami toimumise kohta;
4) protokoll riigieksamitöö üleandmise kohta;
5) võõrkeelte ja eesti keele teise keelena riigieksami suulise osa korral suuliste osade salvestused.
(7) Õpilase taotlusel tehakse tema kirjalikust riigieksamitööst või eksamitöö osa(de)st, millele õpilasel on tekkinud „Autoriõiguse seadusest” tulenev autoriõigus, pärast eksami lõppemist riigieksamikomisjoni esimehe ja välisvaatleja juuresolekul koopia.
§ 37. Riigieksamitööde hindamine
(1) Riigieksamitöid hindavad haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindajad, kelle tegevust korraldab eksameid korraldav asutus vastavalt haridus- ja teadusministri kinnitatud töökorrale.
(2) Hindamisjuhendi koostab riigieksameid ettevalmistav komisjon.
(3) Hindamisjuhend kirjeldab iga ülesande, aspekti või operatsiooni osakaalu kogu riigieksamitöö hindamisel.
(4) Hindamisjuhendi täpsustamiseks tegelike riigieksamitööde põhjal, hindamisjuhendist ühese arusaamise kujundamiseks ja hindamise täpsustatud hindamisjuhendile vastavuse kontrollimiseks moodustab haridus- ja teadusminister riigieksamitööde hindamiskomisjonid.
(5) Riigieksamitööde hindamiskomisjoni esimees või aseesimees korraldab riigieksamitööde hindamise standardiseerimise:
1) valib välja riigieksamitööd, mis iseloomustavad erinevaid riigieksamitööde sooritustasemeid, ning teeb nendest koopiad kõikidele hindajatele;
2) hindajad hindavad väljajagatud riigieksamitöid hindamisjuhendi alusel;
3) hindajad arutavad esilekerkinud probleeme ühiselt ning täpsustavad hindamisjuhendit.
(6) Riigieksamitööde objektiivselt hinnatavaid eksamiosi hindab üks hindaja. Enne andmete arvutisse sisestamist kontrollitakse riigieksamitööde hindamiskomisjoni esimehe või aseesimehe juhtimisel 10% iga hindaja töödest, et veenduda hindamise vastavuses täpsustatud hindamisjuhendile. Kui mõni hindaja pole hindamisjuhendit korrektselt järginud, korraldab riigieksamitööde hindamiskomisjoni esimees või aseesimees selle hindaja hinnatud tööde ümberhindamise.
(7) Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavate eksamiosade lõpptulemus kujuneb kahe või kolme üksteisest sõltumatu hindamise tulemusena. 20–25-hindepallise hindamisskaala puhul hinnatakse riigieksamitööd alates 4-hindepallisest erinevusest kolmandat korda. Eesti keele ja vene keele riigieksamitöö subjektiivselt hinnatavat eksamiosa hinnatakse kolmandat korda kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb rohkem kui 30%. Pärast kolmandat hindamist kujuneb lõpptulemuseks kahe lähema hindepallide arvu keskmine.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 03.06.2012]
(8) Keeleainete riigieksamite suulise osa vastuseid hindav hindaja ei tohi olla eksaminandi õpetaja. Eesti keele teise keelena riigieksami suulise osa vastuseid hindavad kaks hindajat, kellest üks ei tohi olla eksaminandi õpetaja ja teine ei tohi olla sama kooli õpetaja.
(9) Inglise keeles omistatakse õpilasele B1-keeleoskustase, kui ta on saavutanud 50-74% maksimumtulemusest ning B2-keeleoskustase, kui ta on saavutanud 75-100% maksimumtulemusest. Inglise keele B1- ja B2-keeleoskuse taseme saavutamise tingimuseks on, et igas osaoskuses peab olema saavutatud vähemalt 1 protsent osaoskuse tulemusest. Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas sooritatavat Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksamit tunnustatakse laia matemaatika riigieksamina, seda hinnatakse vastavate hindamisjuhendite järgi ning selle tulemused arvestatakse ümber riigieksamitulemuseks.
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
(10) Käesoleva määruse § 34 lõikes 11 loetletud nõuete rikkumisel loetakse rikutud kohad või loetamatud kohad veaks.
(11) Kui riigieksamitööde hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine (eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused, identselt sõnastatud pikemad vabavormilised vastused, näiteks keeleeksami kirjutamisosas, ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse, loomevargus või muu selline, riigieksamiosa või kogu riigieksamitöö kirjutamisel, siis hinnatakse riigieksamitöö tervikuna 0 hindepalliga.
(12) Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
§ 38. Riigieksamitööde tulemuste analüüs ja järeldused
(1) Riigieksamitööde tulemuste analüüsi korraldab eksameid korraldav asutus. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 toodud tingimusi ja korda täpsustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja eksameid korraldava asutuse vahelises lepingus. Eksameid korraldav asutus kaasab riigieksamitööde tulemuste analüüsi vajadusel aineõpetajaid ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppejõude.
(2) Riigieksamitööde üleriigilised tulemused avaldab eksameid korraldav asutus kodulehel lõpueksamite läbiviimise aasta 1. novembriks, valimisse kuulunud koole nimetamata.
(3) Igale valimisse kuulunud koolile annab eksameid korraldav asutus tagasisidet õpitulemuste saavutatuse kohta selles koolis hiljemalt riigieksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks.
(4) Eksameid korraldav asutus esitab riigieksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks Haridus- ja Teadusministeeriumile analüüsi. Analüüsis kajastatakse õpitulemuste saavutatust, sealhulgas erinevate õpilasrühmade lõikes; tulemuste võrdlust eelmiste sarnaste töödega; riigieksamitööde kvaliteedinäitajaid ja vastavust riikliku õppekavaga. Analüüsiga kaasnevad ettepanekud õppemetoodika ja õppekirjanduse täiendamiseks, täiendkoolituse parandamiseks ning riikliku õppekava muutmiseks. Valimisse kuulunud koole analüüsi sisulises osas ei nimetata.
(5) Haridus- ja Teadusministeerium ning eksameid korraldav asutus võivad lubada riigieksamitööde andmestike ja tulemuste kasutust teadus- ja rakendusuuringutes, tagades isikuandmete kaitse.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
§ 39. Riigieksamitööde statistika avalikustamine
(1) Koole ei järjestata riigieksamitööde tulemuste järgi.
(2) Iga kool saab eksamitööde tulemuste statistilise ülevaate.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
(3) Eksternina gümnaasiumi lõpetanud isikuid statistilises ülevaates ei kajastata.
3. jagu Gümnaasiumi koolieksamite ettevalmistamine ja läbiviimine ning eksamitööde koostamine ja hindamine
§ 40. Koolieksami ettevalmistamine ja eksamitöö koostamine
(1) Koolieksamitöö koostab kooli direktori moodustatud kooli komisjon ja kinnitab kooli direktor vähemalt kaks nädalat enne koolieksami algust.
(2) Koolieksam korraldatakse kooli direktori kinnitatud eksamiplaani järgi. Eksamiplaan pannakse õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele tutvumiseks välja kaks nädalat enne koolieksami algust.
[RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
§ 41. Koolieksamite läbiviimine ja hindamine
(1) Koolieksamite läbiviimiseks moodustab kooli direktor hiljemalt kaks nädalat enne koolieksamite algust vähemalt kolmeliikmelised koolieksamikomisjonid.
(2) Koolieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor, liikmed üldjuhul aineõpetajad. Kooli direktor võib koolieksamikomisjoni esimeheks määrata õppealajuhataja või õpetaja. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 03.06.2012]
(3) Abimaterjalide kasutamise koolieksamil otsustab koolieksamikomisjon.
(4) Koolieksami võivad sooritada ka gümnaasiumiõpilased, kes ei ole gümnaasiumilõpetajad, kuid kes on eksamiaine gümnaasiumiastme kohustuslikud kursused läbinud.
(5) Kui gümnaasiumilõpetajal või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud gümnaasiumiõpilasel ei ole võimalik kooli poolt mõjuvaks loetud põhjustel, sealhulgas haigestumine või osavõtt rahvusvahelisest olümpiaadist või võistlusest, sooritada koolieksamit eksamiperioodi jooksul, võib kooli direktor anda õpilasele loa koolieksamite sooritamiseks individuaalplaani järgi. Individuaalplaani kinnitab kooli direktor.
[RT I, 31.05.2012, 5 - jõust. 03.06.2012]
(6) Koolieksamil hindab gümnaasiumilõpetajaid koolieksamikomisjon.
(7) Koolieksami tulemused protokollitakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormi kohaselt.
(8) Kui koolieksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse hinne häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks koolieksamikomisjoni esimehe hääl. Koolieksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse protokolli.
§ 411. Koolieksami sooritatuks lugemine
Direktori otsusel võib erandjuhul lugeda koolieksami sooritatuks, kui õpilane on tõendanud kooli õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamist ja tõendamist väljaspool kooli, näiteks rahvusvaheliste olümpiaadide raames, olles sooritanud mõne rahvusvaheliselt tunnustatud testi või muul taolisel viisil.
[RT I, 23.01.2014, 1 - jõust. 26.01.2014]
§ 42.
Koolieksami sooritamine praktilise tööna või ainealase uurimusena
[Kehtetu - RT I, 03.09.2013, 4 - jõust. 06.09.2013]
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 43. 2010/2011. õppeaasta tasemetööde aegade ja vormide kehtestamine
2010/2011. õppeaastal toimuvate tasemetööde ajad kehtestab haridus- ja teadusminister 2010. aasta 30. septembriks.
§ 44. Kutsekeskharidust omandavate lõpetajate eesti keele riigieksam
Eesti keelest erineva õppekeelega õppegruppides kutsekeskharidust omandavate lõpetajate eesti keele riigieksami tulemus loetakse enne 1. septembrit 2013. a sooritatud riigieksamil rahuldavaks alates 1 hindepallist.
[RT I, 23.02.2012, 1 - jõust. 26.02.2012]
§ 441. Paragrahvi 35 rakendamine
2011. aastal teavitab eksameid korraldav asutus § 35 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud isikuid eksamite toimumise ajast, kohast ja eksamikorraldusest hiljemalt 20. aprilliks.
[RT I, 13.09.2012, 1 - jõust. 16.09.2012]
§ 442. Rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam 2012/2013. õppeaastal
2012/2013. õppeaastal ei pea õpilane sooritama võõrkeele riigieksamit, kui ta sooritab ühe järgmistest, rahvusvaheliselt tunnustatud ja eksameid korraldava asutuse poolt määratud ajal ning kohas toimunud võõrkeele eksamitest:
1) DELF B1-tase (prantsuse keel);
2) DELF B2-tase (prantsuse keel);
3) Goethe-Zertifikat B1-tase (saksa keel);
4) Goethe-Zertifikat B2-tase (saksa keel);
5) Тест по русскому языку как иностранному B1-tase (vene keel);
6) Тест по русскому языку как иностранному B2-tase (vene keel).
[RT I, 19.02.2013, 15 - jõust. 22.02.2013]
§ 443. Paragrahvi 16 lõike 161 ja § 34 lõike 51 rakendamine
Paragrahvi 16 lõiget 161 ja § 34 lõiget 51 rakendatakse 2013. aasta 1. septembrist.
[RT I, 04.05.2013, 1 - jõust. 07.05.2013]
§ 45. Määruste muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 46. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse 2010. aasta 1. septembrist.
Lisa 1 Protokoll põhikooli lõpueksami kohta
Lisa 2 Protokoll põhikooli/gümnaasiumi koolieksami kohta
Facebook
Twitter