Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele
[RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005]
Vastu võetud 06.12.2000 nr 106
RTL 2001, 7, 110
jõustumine 01.02.2001
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 03.04.2003 | RTL 2003, 47, 687 | 17.04.2003 |
| 13.10.2005 | RTL 2005, 106, 1629 | 28.10.2005 |
| 04.03.2014 | RT I, 11.03.2014, 5 | 14.03.2014 |
Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel.
[RTL 2003, 47, 687 - jõust. 17.04.2003]
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Üldnõuded
(1) Kemikaali hoiukoht, peale-, maha- ja ümberlaadimiskoht (üldnimetusena käitlemiskoht) ning teised kemikaali käitlemiseks vajalikud ehitised sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas peavad vastama käesolevatele nõuetele.
(2) Sadama, autoterminali, raudteejaama ja lennujaama käitlemiskohas on keelatud kemikaali käitlemine viisil, mille tulemusena kemikaal teise kemikaali toimel soojeneb, jahtub või reageerib või on vajalik kemikaali soojendamine, jahutamine või reageerimine teise kemikaaliga, mis ei ole seotud kemikaali laadimise või hoidmisega.
(3) [Kehtetu – RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
§ 2. Nõuded kemikaali käitlemiskohale sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas
(1) Asustatud ala, inimeste kogunemise koht ja muu kaitstav objekt peab olema käitlemiskohast eraldatud viisil, mis tagab inimeste, vara ja keskkonna ohutuse isegi kemikaaliga seotud õnnetuse korral käitlemiskohas.
(2) Kemikaali käitlemiskoht peab olema liikurpäästevahenditele ligipääsetav ja kõrvaliste isikute juurdepääs sinna peab olema takistatud.
(3) Ehitiste ja maapinna kaitseks kasutatavad pinnakatte-, tõkke- ja isolatsioonimaterjalid peavad olema käideldavate kemikaalide ning nendest eralduvate aurude ja gaaside suhtes keemiliselt püsivad ja ei tohi kogu kasutusaja jooksul kaotada oma kaitsvat toimet.
(4) Tuleohtlikku või tervistkahjustavat auru eraldava kemikaali korral tuleb kaitsevalliga piiratud alal võimalikult vähendada vedeliku vaba auramise pinda.
(5) Katusega ja vähemalt 3/4 perimeetri ulatuses avadeta seinaga suletud või neljast küljest suletud katuseta ruumi (kinnine ruum) ei ole lubatud kasutada laadimiseks, kui kemikaal, kemikaali sisaldav toode või materjal:
1) on väga tuleohtlik;
2) on käitlemistemperatuuril, mis on võrdne leekpunkti temperatuuriga või on sellest kõrgem;
3) tekitab plahvatusohtlikku tolmu.
(6) Kemikaali käitlemiskohas, kui kemikaali ohtlikkus seda nõuab, peab olema aastaringselt kasutatav avariidušš.
(7) Veekogu peab olema kaitstud ka ülekulgeva torujuhtme lekke või purunemise korral.
(8) Asjakohasel juhul tuleb kemikaali käitlemiskohas määratleda plahvatusohutsoonid ning kasutada vastavale plahvatusohutsoonile sobivaid seadmeid.1
[RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
§ 3. Põhjavee kaitsmine käitlemiskohas
(1) Käitlemiskoht peab olema põhjaveest eraldatud kemikaali- ja veekindla tõkkekihiga ja pinnalt, kuhu kemikaal võib sattuda, peab olema seda lihtne kokku koguda.
(2) Väga mürgise, mürgise, kantserogeense, mutageense, teratogeense või reproduktiivset funktsiooni kahjustava, keskkonnaohtliku või pinnases püsiva ja kiiresti imenduva kemikaali kohtkindel mahuti, teisaldatav mahuti, konteiner või mõni muu veoseüksus peab olema paigutatud nii, et kemikaali leke oleks avastatav hiljemalt kemikaali jõudmisel tõkkekihini.
(3) Sademevee kogumissüsteem peab olema isoleeritud või seda peab olema võimalik kiiresti üldkanalisatsioonist või üldkasutatavast veekogust isoleerida.
(4) Laadimiskohas peab olema alusvann, mille põhja kalle peab juhtima vedelkemikaali inimeste viibimise kohast eemale. Alusvanni äär peab olema vähemalt 0,15 m kõrge või on alusvanni põhi ümbritsevast maapinnast 0,15 m madalam ja alusvann koos kogumissüsteemiga või ilma peab mahutama vähemalt:
1) laadimisele võetava kõige suurema raudtee paakvaguni veomahu;
2) 10% samaaegselt laadimisele võetavast paakautode veomahust;
3) vedeliku hulga, mis laadimiskail voolab välja suurimal laadimiskiirusel laadimisvooliku, laadimisvarre või mõne muu vedeliku pidevaks laadimiseks kasutatava seadme (laadimisseade) või torujuhtme täieliku purunemise hetkest kuni juurdevoolu täieliku peatamiseni.
(5) Mahuti peab asuma kaitsevalliga piiratud alal, mille:
1) kaitsevalli kõrgus peab olema vähemalt 0,5 m, kui hoitavate kemikaalide kogumaht ületab 200 m3;
2) mahutavus üksiku mahuti korral peab vastama mahuti kogu mahule ja ühise kaitsevalliga ümbritsetud mahutite korral 110% suurima mahuti mahule;
3) aluspõhi peab olema käideldava kemikaali suhtes vastupidava tõkkekihiga, mis peab mahutite aluse geotehnilistes tingimustes jääma läbilaskmatuks mahutite täieliku kõrvaldamiseni kaitsevalliga piiratud alalt;
4) kaitsevall peab takistama kõige suurema imendumiskiirusega kemikaali kaitsevallist läbiimendumist vähemalt seitse ööpäeva;
5) kaitsevalli tihedus peab enne kasutuselevõtmist olema veega kontrollitud ja selle kohta koostatud katsetuste akt.
(6) Ohtliku kemikaali torujuhe peab olema paigaldatud kaitstult ja ka lumikatte esinemisel kogu ulatuses vaatlusega kontrollitav, millele lisaks:
1) maa-aluse läbiviigu ehitus peab võimaldama lekke korral selle kiiret avastamist ja välistama kemikaali tungimise pinnasesse;
2) torujuhtme kanal peab olema veetihe ja kemikaali toimele vastupidav ja kanalisse kogunevat sademevett võib juhtida üldkanalisatsiooni või avalikku veekogusse ainult siis, kui õnnetuse korral on võimalik katkestada vee äravool suublasse.
(7) Ületäidetud või lekkiv raudtee paakvagun tuleb esimesel võimalusel maha või ümber laadida või paigutada kohta, kus on võimalik vältida paakvagunist väljuva kemikaali tungimist pinnasesse.
§ 4.
Ohutsoonide määramise nõue
[Kehtetu – RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
2. peatükk HOIUKOHT
§ 5. Üldnõuded hoiukohale
(1) Hoiukoht peab tagama kemikaalide ohutu hoidmise viisil, mis ei kahjusta inimest, keskkonda ja vara.
(2) Hoiukoht peab olema varustatud selgelt nähtavate ning ohu liigist teavitavate hoiatussiltide või -tahvlitega.
(3) Kemikaali, mille pakend ei ole ilmastikukindel, tuleb hoida tihedalt suletavate avadega suletud ruumis, mis on tehniliselt kohandatud kemikaalide hoidmiseks ja milles kemikaalide hoidmine on lubatud õigusaktidega kehtestatud korras (kinnine hoidla).
(4) Omavahel reageerivaid kemikaale peab olema võimalik hoiukohas eraldada viisil, mis välistab nende reaktsiooni astumise ka pakendite või mahutite purunemisel.
(5) Kinnises hoidlas tuleb oksüdeeriv kemikaal eraldada põlevatest kemikaalidest või materjalidest tulemüüriga, mille puhul standardne tulekahju 120 minuti möödumisel ei põhjusta müüri vastaskülje mis tahes punktis temperatuuri tõusu üle 140 ºC.
(6) Mürgiseid, tuleohtlikke ja/või sööbivaid aure eraldava või isesüttiva kemikaali kinnise hoidla tuulutusseadmed peavad tagama tõhusa tuulutuse kogu ruumi ulatuses, selle mis tahes täituvuse korral, arvestatult tühja hoidla mahule mitte vähem kui neljakordse õhuvahetuse tunnis, kui töökeskkonna normidest kinnipidamine suuremat õhuvahetuse kordsust ei nõua.
(7) Plahvatusohtliku, eriti tuleohtliku, väga tuleohtliku või tuleohtliku kemikaali hoidlas kasutatavad tuulutusseadmed ja nende liikuvad osad ei tohi tekitada sädemeid.
§ 6. Tervistkahjustava või keskkonnaohtliku kemikaali kinnine hoidla
Väikepakendis väljaspool veoseüksust olevat väga mürgist, mürgist, kantserogeenset, mutageenset, teratogeenset või reproduktiivset funktsiooni kahjustavat või keskkonnaohtlikku kemikaali on lubatud hoida kinnises hoidlas, mille põrand peab moodustama vettpidava vanni kas omaette või koos vettpidava kogumissüsteemiga, mis suudab mahutada tule kustutamiseks kasutatud vee ja on üldkanalisatsioonist või üldkasutatavasse veekogusse viivast suublast isoleeritav. Olemasolevas kiviseintega kinnises hoidlas võib piirduda ka piisavate läve kõrgendustega, mis ei tohi takistada ühest ruumist teise liikumist.
§ 7. Veega reageeriva kemikaali hoidla
Veega reageerimisel mürgiseid, tule- ja/või keskkonnaohtlikke aineid eraldavate ainete hoidla peab olema hästi tuulutatav, pööninguta ühekorruseline hoone, mille põrand peab olema ümbruskonnast kõrgem nii, et naaberaladele sattunud vesi ei saaks tungida hoidla põrandale.
§ 8. Isesüttiva materjali hoidla
(1) Isesüttivat ainet või materjali, mille pakend ei ole ilmastikukindel, tuleb hoida hästituulutatavas kuivas ühekorruselises hoones.
(2) Isesüttiva aine või materjali hoidlas peavad olema vahendid hoitava aine või materjali temperatuuri vahetuks ja pidevaks jälgimiseks.
§ 9. Mahutite kogum
(1) Maapealsed mahutid katuseta alal, kus õhust raskemad gaasid ja aurud ei saa koguneda, vaid hajuvad õhu loomuliku liikumise tõttu kiiresti (avatud asukoht), välja arvatud kraav, süvend, müüriga piiratud ala, kui mahutites hoitakse paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud vedelkemikaali, peavad olema omavahel eraldatud vahemaaga, mis moodustab suurima mahuti diameetrist (D):
1) fikseeritud kaanega mahutite korral vähemalt 0,5 D;
2) ujuva kaanega mahutite korral vähemalt 0,3 D;
3) mõlemat tüüpi mahutite korral valitakse suurim väärtustest, mille annavad käesoleva lõike punktid 1 ja 2.
(2) Käesoleva paragrahvi eelmises lõikes sätestatud mahutite vahelist vahemaad on lubatud vähendada kuni 50%, kuid mitte alla 3 m, tulemüüri ehitamisega, mille kõrgus on vähemalt 80% kõrgeima mahuti kõrgusest ja pikkus vähemalt võrdne suurima diameetriga mahuti läbimõõduga või moodustab tulemüür mahuti kaitsevalli.
(3) Paragrahvi 5 lõike 4 kohast eraldamist nõudvate kemikaalide mahutid tuleb paigutada eri mahutite kogumitesse või paigutada nende vahele kummagi kemikaali suhtes taolist eraldamist mittenõudva kemikaali mahuti nii, et eraldamist nõudvate kemikaalide mahutite vahele jääks vähemalt kaks kaitsevalli.
(4) Mahutite kogumit võib käsitleda ühe mahutina, kui nende summaarne maht ei ületa 8000 m3 ja ühegi mahuti diameeter ei ületa 10 m ja kõrgus 15 m ning siis võib mahutite vahelisi vahemaid vähendada kuni teenindamiseks vajalike ja tehnoloogiliselt lubatavate vähimate mõõtmeteni.
§ 10. Ohutuskuja
(1) Ohtliku kemikaali käitlemise seade peab olema ümbritsetud vööndiga või seadmete vahel peab olema eraldusriba (ohutuskuja), et takistada seadmega juhtunud õnnetuse ülekandumist naaberalale või naaberseadmele.
(2) Ala, kus kõrvalised isikud saavad takistamatult viibida, on ohutuskujana lubamatu.
(3) Ohutuskuja mõõtme leidmiseks tuleb lähtuda kemikaali omadustest ja kogusest ning selleks võib kasutada riskide hindamise meetodeid.
(4) Maapealse mahuti, kus hoitakse paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali, ohutuskuja peab sõltuvalt projekteeritud mahuti kasulikust mahust ulatuma mahuti välispinnast vähemalt:
1) kuni 15 m3 – 5 m;
2) 15 m3 kuni 50 m3 – 10 m;
3) 50 m3 kuni mahuni 10 000 m3 – 15 m;
4) 10 000 m3 kuni 30 000 m3 – 25 m;
5) mahtudel üle 30 000 m3 – 30 m.
(5) Kaitsevalliga piiratud ala tuleb alati käsitleda ohutuskujana, kui käesoleva paragrahvi lõige 4 ei sätesta ohutuskujale suuremat ulatust.
(6) Tule- ja plahvatusohtlike kemikaalide mahutite kogumid tuleb eraldada ohutuskujaga omavahel, kaitsevalliga ümbritsetud üksikust mahutist, laadimiskohast, käitlemiskohast, administratiiv- ja abihoonest ning üldkasutatavast maast.
(7) Mahuti ohutuskuja mõõde mingi teise mahutite kogumisse kuuluva mahuti või paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud pakitud kemikaali hoidla suhtes:
1) peab olema vähemalt 10 m, kui D on kuni 5 m (kaasa arvatud) ja (5 + D) m, kui D on suurem kui 5 m;
2) võib olla 10 m kuni D väärtusteni 20 m, suuremate D väärtuste korral peab ohutuskuja mõõde olema vähemalt (0,33 × (D – 20) + 10) m, kui mahuti välispinda on võimalik kohtkindlalt paigaldatud seadmega tõhusalt veega kasta.
(8) Lähimast laadimiskohast või hoonest, millest otsest tuleohtu ei lähtu, peab fikseeritud kaanega mahuti asuma vähemalt 15 m ja ujuva kaanega mahuti vähemalt 10 m kaugusel.
§ 11. Päästevahendite ligipääs mahutile
(1) Kui paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali mahuti ei ole varustatud kohtkindla tulekustutussüsteemiga, siis peab sellele mahutile olema tagatud liikurpäästevahendite vaba juurdepääs.
(2) Kaitsevalli kaugus mahutist peab võimaldama selle tagant tule kustutamist ja mahuti jahutamist.
§ 12. Nõuded hoidlana kasutatavale ujuvvahendile
(1) Kemikaalide hoidmiseks kasutatav ujuvvahend peab olema merel meresõidukõlblik ja siseveekogul sõidukõlblik.
(2) Ohtliku veose hoidmisel pakitult või puistlastina peab ujuvvahendi A-kategooria masinaruumi ja lastiruumi vaheliste piirete tulekindlus, lastiruumis tagatud õhuvahetuse kordsus, varustatus tuletõrje veega, tulekustutusvahendid, individuaalsed kaitsevahendid ja tulekahju signalisatsioon vastama nõudmistele, mis sellele ohtlikule veosele ei ole nõrgemad SOLAS 74 peatüki II-2 reegli 54 nõudmistest või sama peatüki reegel 19 nõudmistest, kui laev on ehitatud 1. juulil 2002 või hiljem.
(3) Naftatanker, mis on vanem kui 15 aastat, peab olema kahekordse põhjaga.
(4) Ujuvvahendil tuleb pidada vahiteenistust.
(5) Hoidlana kasutataval ujuvvahendil ei ole lubatud hoida lisa loetelus olevaid A- ja B-kategooria keskkonnaohtlikke kemikaale (lisa 2).
(6) Ujuvvahendit on lubatud lastida laadungimärgiga lubatud piirini.
[RTL 2003, 47, 687 - jõust. 17.04.2003]
3. peatükk LAADIMISKOHT
§ 13. Üldnõuded laadimiskohale
(1) Laadimiskohas peavad olema kättesaadavad vahendid pisireostuse kõrvaldamiseks ja kemikaalijäätmete ohutuks kogumiseks. Kasutatav adsorbent ei tohi kemikaaliga ohtu tekitavalt reageerida.
(2) Ohtliku kemikaali laadimiseks tuleb laadimisvoolikule eelistada laadimisvart.
(3) Laadimisseadme purunemise korral peab olema võimalik kiiresti ja kindlalt sulgeda kemikaali juurdevool. Selleks ette nähtud avariisulgemisventiili ei ole lubatud kasutada tavaolukorras.
(4) Torujuhe ja laadimisseade peavad purunemiseta taluma laadimissüsteemis oleva avariisulgemisventiili rakendumisel tekkiva hüdraulilise löögi.
(5) Laadimisvoolik peab olema vastupidav kemikaali toimele, enne kasutuselevõtmist ja vähem kui 12 kuu eest surve all katsetatud, tehniliselt korras ja suurim lubatud töötemperatuur peab olema kõrgem laaditava kemikaali temperatuurist.
(6) Paragrahvi 2 lõikes 5 nimetatud kemikaali laadimisel peab laadimisseade ja veomahuti olema maandatud.
(7) Kaldatorustikuga ühendatud ohtliku kemikaali laadimiskailt peab olema kaldale turvaline evakueerimistee, mis ei tohi lõikuda kemikaali laadimiseks kasutatava torujuhtme või laadimisseadmega.
(8) Kui laadimiskail kasutatakse laeva kinnitusotste kiirvabastamisseadet, siis peab ka kasutataval laadimisseadmel olema kiirvabastussõlm.
(9) Kui laaditav kemikaal jääb vette sattudes ujuma, ei lahustu ega aurustu täielikult, siis peab laadimiskohas olema kasutusvalmis kemikaalile vastupidavast materjalist tehniliselt korras reostustõke.
(10) Laadimiskai peab olema ehitusega, mis takistab vette sattunud kemikaali valgumist kai alla.
(11) Paragrahvi 2 lõike 5 alla käiva või tuleohtliku vedelkemikaali laadimiskail peab olema rahvusvaheliselt kasutatav ühendus laeva ja kalda tuletõrje veetorustiku ühendamiseks. Vajalike kinnitusvahendite, poltide ja mutrite asukoht kail peab olema tähistatud ja varustatud nii eesti- kui ka ingliskeelse sildiga.
(12) Pärast laadimistööde lõppu tuleb torujuhe ja laadimisseade tühjendada, kui korrosioonioht ei nõua nende täidetuks jätmist, kuid:
1) laadimisvoolikut ei ole lubatud jätta täidetuks;
2) täidetud torujuhe või laadimisseade tuleb tähistada ja sulgeda viisil, mis välistab nende kontrollimatu tühjenemise.
§ 14. Laevade laadimiseks kasutatavate voolikute katsetamine
(1) Survekatse tehakse veega rõhul, mis 1,5 korda ületab vooliku valmistaja poolt antud töörõhu, kuid mitte vähem kui 0,9 MPa.
(2) Katsetamise temperatuuril tuleb voolikut survestada vähemalt kümme minutit.
(3) Survekatsel ilmneva lekke korral tuleb voolik kasutuselt kõrvaldada, pundumise ja tugispiraali deformatsiooni korral langetatakse otsus sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Kasutusel olnud laadimisvooliku survestamiseks kasutatud vett tuleb käidelda kui kemikaaliga saastatud vett.
(4) Laadimisvoolikut, mida kasutatakse temperatuuril üle 40 ºC, tuleb:
1) katsetada laaditava vedeliku suurimal lubatud temperatuuril või
2) lühendada laadimisvooliku katsetuste vahelist perioodi, et ennetada kõrgemal temperatuuril töötava laadimisvooliku materjali kiiremast vananemisest tingitud purunemist.
(5) Laadimisvooliku survekatse kohta vormistatakse protokoll, milles näidatakse:
1) laadimisvooliku tunnus;
2) valmistaja antud põhilised parameetrid;
3) valmistamise või esmakordsele kasutusele võtmise aeg ja viimase katsetamise aeg.
(6) Eelmises lõikes mainitud protokolli kinnitab katsetuste eest vastutavaks määratud isik oma allkirjaga ja protokoll tuleb säilitada kuni järgmise survekatseni.
(7) Laadimisvoolikule märgitakse viimase katsetamise aeg, suurim lubatud töötemperatuur, kui see on üle 40 ºC, ja suurim lubatud töörõhk.
(8) Mitteloetava märgistusega laadimisvooliku kasutamine ohtliku kemikaali laadimiseks on keelatud.
§ 15. Maandamine tankeri laadimisel
(1) Leekpunkti mitte üle 60 ºC omava kemikaali laadimisel peab tanker olema kaldast elektriliselt isoleeritud, kui kemikaal on saadud nafta destilleerimisel või mõnel muul viisil ja koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust ning kemikaali elektrijuhtivus on alla 50 pS/m. Kui kemikaali elektrijuhtivus ei ole teada, siis tuleb eeldada, et see on alla 50 pS/m.
(2) Laadimisseade peab olema elektrit juhtiv, kuid varustatud vähemalt 1000-oomist takistust omava isoleeriva ketta või vahetükiga.
(3) Kui tanker ühendatakse kaldaga maandusjuhtmega, siis tuleb seda teha maanduslüliti abil, mida on lubatud kasutada ohutsoonis 1 ja laadimisseadmes ei ole lubatud kasutada isoleerivat ketast või vahetükki.
§ 16. Auru tagasijuhtimine
(1) Laetava kemikaali aurude tagasijuhtimisel tühjendatavasse mahutisse või erilisse aurude kogujasse tuleb kasutada laadimisseadet, mille ehitus välistab kemikaali- ja aurutorustike valesti ühendamist.
(2) Tule- ja plahvatusohtliku auru tagasijuhtimine tankerile on kategooriliselt keelatud.
(3) Ainult kaldast elektriliselt isoleeritud tankerilt on lubatud tule- ja plahvatusohtliku auru tagasijuhtimine kaldal asuvasse mahutisse või kogumisseadmesse, kui:
1) auru tagasijuhtimise torustik on elektrit juhtivast materjalist, kuid on isoleeriva ketta või vahetükiga elektriliselt katkestatud;
2) tagasijuhitava auru torustiku kaldapoolne osa on maandatud.
(4) Kaldal asuva auru tagasivõtmise seade peab suutma:
1) tõrgeteta vastu võtta tagasijuhitavat auru laadimiskiirustel, mis kuni 1,25 korda ületavad seadme suurima projekteeritud laadimiskiiruse;
2) mis tahes laadimiskiirustel kuni suurima projekteeritud laadimiskiiruseni vältida täidetava tanki ülerõhu-vaakumklappide töölerakendumist.
(5) Kui laadimisseadmes on kiirvabastussõlm, siis peab see olema ka aurude tagasijuhtimise torustikul.
§ 17. Ohutsoonid tankeri laadimisel
(1) Ohutsoonid tankeri laadimisel kemikaaliga, mille leekpunkt ei ole üle 60 ºC või mille laadimistemperatuur on vähem kui 10 ºC allpool tegelikku leekpunkti, tuleb määrata järgmiselt:
1) pealelaadimisel määrab ohutsooni 1 piirid veepinnalt piiritlematult ülespoole ulatuv vertikaalpind, mis asub tankeri horisontaalsest perimeetrist 20 m kaugusel;
2) mahalaadimisel määrab ohutsooni 2 tankeri laadimispoolses horisontaalperimeetrist igas suunas 20 m kaugusele ulatuv ruumiosa, mis algab veepinnalt ja ulatub kai pinnalt 10 m ülespoole;
3) punkti 1 või 2 alusel leitud ohutsoonile tuleb liita kail asuvate laadimisseadmetest tulenevad ohutsoonid.
(2) Laadimiskiirustel alla 600 m3 tunnis või tankeri dedveidi korral alla 3000 tonni on lubatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud ohutsooni mõõtmeid võtta koefitsiendiga 1,0 kuni 0,5.
§ 18. Ohtliku kemikaali laadimiskoht merel
(1) Merel laevalt laevale laadimiskoht peab asuma üldkasutatavatest laevateedest eemal nii, et mööduva laeva tekitatud lainetus ei ohustaks turvalist laadimist.
(2) Laadimisvoolik peab olema katsetatud vastavalt paragrahvis 14 sätestatud nõuetele vähemalt 1,4 MPa rõhul.
(3) Laadimisest tuleb eelnevalt teavitada Veeteede Ameti koordinatsioonikeskust järgmises:
1) osalevate laevade nimed ja lipuriigid;
2) laadimiskoha koordinaadid;
3) laadimise alguse kellaaeg;
4) laaditav kemikaal;
5) eeldatav laadimise kestus.
(4) Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud kemikaali laadimisel tuleb laevad omavahel elektriliselt isoleerida ja täita paragrahvi 15 lõike 2 nõudmisi.
(5) Merel ei ole lubatud laadida:
1) puistlastina veetavat kemikaali;
2) lisa 2 loetelus toodud A- või B-kategooria keskkonnaohtlikku kemikaali;
3) ohtlikku kemikaali, mille viskoossus 20 ºC juures on üle 25 mPa või laadimistemperatuur on alla 15 ºC jäävast sulamistemperatuurist kõrgem vähem kui 5 ºC või üle 15 ºC jäävast sulamistemperatuuri kõrgem vähem kui 10 ºC;
4) toornaftat või valitsevalt süsivesinike segu, millest destilleerub 340 ºC juures vähem kui 50% ja 370 ºC vähem kui 95%.
5) orimulsiooni ja teisi õliemulsioone.
[RTL 2003, 47, 687 - jõust. 17.04.2003]
31. peatükk ERINÕUDED AMMOONIUMNITRAADI KÄITLEMISELE
[RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005]
§ 181. Peatüki kohaldamisala
(1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse ammooniumnitraadi, mille ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on üle 28%, käitlemisele.
[RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
(2) [Kehtetu – RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
(3) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse ka kaaliumnitraatväetise käitlemisele EL nõukogu direktiivi (EÜ) nr 2003/105 lisa 1 osa 1 tähenduses.
(4) Käesoleva peatüki nõudeid ei kohaldata:
1) ammooniumnitraadile, mis on klassifitseeritud lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes (United NationsCommittee of Experts on the Transport of Dangerous Goods), mis on esitatud «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppes» (ADR), ning mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi, samuti ammooniumnitraati sisaldavate lõhkematerjalide valmistamisele ja käitlemisele;
2) ammooniumnitraadi vedamisele maanteel, raudteel, õhus, merel ja siseveekogul;
3) ammooniumnitraadi käitlemisele Kaitseväe, Piirivalveameti, Päästeameti, Politseiameti, haridus-, teadus- või vastavushindamisasutuse poolt;
4) ammooniumnitraadi hoidmisele ja käitlemisele kaevanduses.
[RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005]
§ 182. Käitlemise üldnõuded
(1) Käitleja peab omama teavet ammooniumnitraadi ohtlike omaduste kohta ja järgima kemikaalide ohutu käitlemise nõudeid.
(2) Kõrvaliste isikute juurdepääs ammooniumnitraadile peab olema välistatud.
(3) [Kehtetu – RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
(4) Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine käitlemisel on keelatud.
(5) Ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes tuleb ammooniumnitraadile, mille hoiustamisaeg antud hoiukohas ületab 0,5 aastat, teostada täiendav detonatsioonikindluse test.
[RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005]
§ 183. Hoidmine
(1) Ammooniumnitraati tuleb hoida muudest kemikaalidest eraldatult, ühekorruselises pööninguta ja keldrita, sademekindlas, lukustatavas, tulekindlas ehitises.
[RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
(2) Ammooniumnitraadi koguseid, mis jäävad alla ohtliku ettevõtte ohtlikkuse alammäära, võib hoida ka ühekorruselises hoidlas tingimusel, et ammooniumnitraadi hoiuruum moodustab omaette tuletõkkesektsiooni ja hoidla ülejäänud osa kuulub vähemalt tulepüsivusklassi TP2.
[RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
(3) Pakitud ammooniumnitraadi ladustamisel virnades peab virnade omavaheline kaugus ning kaugus seintest ja laest olema selline, et võimaliku detonatsiooni korral oleks välditud detonatsiooni edasikandumine teistele virnadele. Virnas ladustatava pakitud ammooniumnitraadi maksimaalne kogus ja virna ohutud kaugused määratakse üldtunnustatud metoodika alusel. Käitleja peab tõendama üldtunnustatud metoodikast lähtumist.
[RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
(4) Pakitud ammooniumnitraati on lubatud kuni 6 kuud hoida väljas, päikesevalguse eest varjatult, tingimusel, et oleks välistatud vee kogunemine hoiualale.
(5) Keelatud on:
1) hoida ammooniumnitraati eluruumis;
2) kasutada hoidlas valvevalgustust;
3) elektriõhuliinide paiknemine hoidla kohal;
4) paigutada ammooniumnitraati valgustitele, kütteseadmetele, elektrijuhtmetele, -mootoritele ja -kilpidele lähemale kui 0,5 meetrit.
(6) Ammooniumnitraati tuleb hoida nii, et sellega ei puutuks kokku:
1) lõhkematerjalid;
2) sööbivad kemikaalid (happed, alused jne);
3) kloriidid, kloritid, kloraadid, perkloraadid ja hüpokloritid;
4) permanganaadid ja kromaadid;
5) kokkusurutud, veeldatud või rõhu all gaasid;
6) põlevad vedelikud ja kütused;
7) orgaanilised ja põlevad materjalid (hein, õled, turvas, kivisüsi, paber, peenestatud puit, saepuru jne);
8) õlid, rasvad, määrdeained ja vahad;
9) väävel;
10) metallid pulbrilisel kujul (näiteks kroom, vask, koobalt, nikkel, tsink, alumiinium, plii);
11) mis tahes muu materjal, mis suurendab tule- ja plahvatusohtlikkust.
(7) Purunenud pakend ja sellest väljavalgunud ammooniumnitraat tuleb kohe kahjutustada, kui on põhjust arvata, et ammooniumnitraat on saastunud kõrvaliste ainetega.
(8) Tühjad laadimisalused tuleb hoidlast kõrvaldada.
[RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005]
§ 184. Nõuded hoidlaehitisele
(1) Ammooniumnitraadi hoidlaehitise asukohavalikul lähtutakse kehtivatest nõuetest ja arvestatakse ladustatava ammooniumnitraadi maksimumkoguseid ning riskide maandamiseks rakendatavaid abinõusid. Kui ettevõtte riskianalüüsist ei nähtu teisiti, on ammooniumnitraadi hoidlaehitise kaugus elurajoonidest, hotellidest, ravi- ja lasteasutustest, staadionitest ning muudest üldkasutatavatest hoonetest ja avalikest raudteedest ja põhimaanteedest vähemalt 500 meetrit, tehastest ja muudest tööstusrajatistest vähemalt 50 meetrit. Kaugusenõue avalikust raudteest ja põhimaanteest kehtib ainult puistes hoitavale ammooniumnitraadile.
[RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
(2) Hoidlaehitise põrand peab olema betoonist või muust mittepõlevast materjalist ja selles ei tohi olla süvendeid või kanaleid, välja arvatud altlaadimisluukide jaoks ettenähtud süvendid. Pääsud kanalisatsiooni tuleb isoleerida mittepõleva materjaliga.
(3) Hoidlaehitis peab võimaldama tulekahjus tekkivatel gaasidel kergesti väljuda seina-, lae-, ukse- või aknakonstruktsioonide kaudu või spetsiaalsete rõhualandusluukide kaudu. Rõhualandusluuke peab olema minimaalselt 1 ruutmeeteriga 5 tonni ammooniumnitraadi kohta.
(4) Lõiget 3 ei kohaldata juhul, kui on tegemist spetsiaalse konstruktsiooniga hoidlaehitisega, milles plahvatusenergia suunamine toimub muul viisil.
[RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005]
§ 185. Ammooniumnitraadi käitlemisel kasutatavad seadmed ja paigaldised
(1) Ammooniumnitraadi käitlemisel kasutatavad elektriseadmed peavad olema tolmu- ja niiskuskindlad. Elektriseadme kaitseaste peab olema vähemalt IP 54. Lühisrootoriga mootor tohib olla kaitseastmega IP 44, juhul kui selle pistikupesa on vähemalt kaitseastmega IP 54 ning seadme pinnatemperatuur ei ületa 150 ºC. Sisevalgustitel peab olema tolmu- ja korrosioonikindel väliskate ning metallist kaitsevõrk, juhtmetel happekindel isolatsioon.
(2) Hoidlaehitisse tohib paigaldada vaid ladustamise seisukohalt vajalikke elektriseadmeid. Elektriseadmed tuleb hoida puhtad ja nende pinnale ei tohi koguneda ammooniumnitraat.
(3) Hoidlaehitist peab olema vajadusel võimalik piisavalt ventileerida.
(4) Kui seadmete valmistamisel on kasutatud tsinki, vaske või pliid, tuleb korrosiooni vältimiseks isoleerida nende kokkupuude ammooniumnitraadiga.
(5) Liiklusvahendid, kaasa arvatud mootorkärud ja tõstukid, tuleb laadimise lõppedes hoidlaehitisest eemaldada või parkida hoidlas selleks ettenähtud kohta, mis on hoidla muust osast eraldatud tule levikut takistava tõkkega.
(6) Hoidlaehitises peavad olema tulekustutus- ja esmaabivahendid.
(7) Kui hoidlaehitises elektrit ei vajata, tuleb elektriseadmed välja lülida. Vajadusel tuleb lüliti lukustada väljalülitatud asendis ja pingevaba olekut näidata signaallambiga.
(8) Tule tõrjeks tuleb kindlustada piisav vee hulk. Hoidla sissepääsude juures peab olema transpordivahendite ja seadmete põlengute kustutamiseks piisav hulk sobivat tüüpi käsikustuteid.
(9) Hoidla töötajatele tuleb anda kirjalikud juhised, kuidas käituda tulekahju korral.
(10) Hoidlaehitises tohib kasutada sädemeid tekitavaid seadmeid, teha keevitustöid ja muud sarnast tööd vaid siis, kui töökoht ja selle ümbrus on ammooniumnitraadist tühjendatud ja puhastatud.
[RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
(11) Hoidlaehitises, kus hoiustatakse üle 3000 tonni ammooniumnitraati, tuleb vähemalt 2 korda ööpäevas, kasutades kalibreeritud temperatuuri- või gaasiandureid, mõõta kuhja sisetemperatuuri ja lämmastikoksiidide sisaldust õhus.
[RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005]
§ 186. Ammooniumnitraadi teisaldamine ja laadimine hoidlas, tootmis- ja töötlemiskohal
(1) Sisepõlemismootoriga transpordi- või laadimismasinad peavad olema varustatud sädemepüüdjaga.
(2) Mis tahes veokiga tuleb vältida sõitu üle ladustatava ammooniumnitraadi, välja arvatud juhud, kui see on laadimise seisukohalt vältimatu.
(3) Ammooniumnitraadi teisaldamiseks kasutatavad seadmed peavad olema töökorras ja laagrite määrimiseks kasutatav õli ei tohi sattuda ammooniumnitraadile või põrandale. Teisaldamiseks ei tohi kasutada pneumaatilisi seadmeid. Teisaldamiseks kasutatava seadme ammooniumnitraadiga kokkupuutuvate osade pinnatemperatuur ei või olla üle 60 ºC.
(4) Seadmed ja töövahendid ei tohi olla valmistatud materjalist, mis löögi tagajärjel või hõõrdumisel võivad tekitada sädemeid.
(5) Laadimise või teisaldamise lõpetamisel peab kõik seadmed vooluvõrgust välja lülitama.
[RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005]
§ 187. Hoiatusmärgid
(1) Ammooniumnitraadi käitlemiseks kasutatavast hoonest väljaspool tuleb nähtavale kohale, seinale või uksele paigaldada valgel põhjal minimaalselt 10 cm kõrguste mustade tähtedega silt «Ammooniumnitraat».
(2) Käitlemiseks kasutatavas hoones peab olema ukse lähedal nähtaval kohal tahvel, millelt selgub selles hoones ammooniumnitraadi käitlemise suurim kogus.
(3) Hoidlaehitise igale sissepääsule peab olema kinnitatud suitsetamist ja lahtise tule kasutamist keelustav silt.
[RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005]
4. peatükk RAKENDUMINE
§ 19. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 2001. a.
§ 20. Üleminekusäte
Enne käesoleva määruse jõustumist ammooniumnitraadi käitlemiseks kasutusele võetud ehitised, rajatised, seadmed ja paigaldised tuleb viia peatükis 31 sätestatud nõuetega kooskõlla ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
[RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005]
1 Plahvatusohutsoonide määramise regulatsioon sisaldub majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. detsembri 2009. a määruses nr 120 „Nõuded plahvatusohtliku keskkonna tsoonide määramisele”.
[RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
Lisa 1 Ohutsoonide skeemid käitlemiskohtades esinevates tüüpolukordades
[Kehtetu – RT I, 11.03.2014, 5 - jõust. 14.03.2014]
Lisa 2 A- ja B-kategooria keskkonnaohtlikud kemikaalid, mida paragrahvi 18 lõike 5 punkt 2 ei luba merel laadida
Facebook
Twitter