Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahavoo ja finantsriskide juhtimise põhimõtted

Vastu võetud 05.06.2012 nr 40

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 32 lõike 4 alusel.

§ 1.  Üldsätted

  (1) Määrusega sätestatakse riigi rahavoo juhtimise ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted.

  (2) Määruses toodud põhimõtteid rakendatakse ka nende riigieelarve seaduse § 32 lõikes 5 nimetatud isikute raha hoidmise ja paigutamisega seotud rahavoo juhtimisele, kelle raha Rahandusministeerium hoiab ja paigutab, kui see tuleneb seadusest või lepingust.

  (3) Riigi rahavoogu ja lõikes 2 nimetatud isikute raha hoidmise ja paigutamisega seotud rahavoogu juhitakse ühtse tervikuna, tasakaalustades isikute positiivseid ja negatiivseid rahavooge.

§ 2.  Rahavoo juhtimise põhimõtted

  (1) Likviidsete vahendite maht ja kassalaenu võtmise võimalus peab olema selline, et oleks tagatud riigi ja § 1 lõikes 2 nimetatud isikute väljamaksete kohane tegemine.

  (2) Kassalaenu võtmiseks võib sõlmida arvelduskrediidilepinguid ja korduvkasutusega laenulepinguid, teha väärtpaberite müügi-, tagasiostu- ja muid sarnaseid tehinguid ning emiteerida võlakirju.

§ 3.  Raha, väärtpaberite ning muu finantsvara jaotumine investeerimisportfellidesse

  (1) Raha, väärtpaberid ning muu finantsvara jaguneb järgmisteks investeerimisportfellideks:
  1) stabiliseerimisreserv, mille moodustavad riigieelarve seaduse §-s 37 sätestatud stabiliseerimisreservi varad;
  2) kassareserv, mille moodustavad punktis 1 nimetamata raha, väärtpaberid ning muu finantsvara.

  (2) Stabiliseerimisreservi haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja piirangud on sätestatud riigieelarve seaduse § 37² lõike 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses.

§ 4.  Üldised piirangud raha, väärtpaberite ning muu finantsvaraga tehingute tegemisel

  (1) Raha, väärtpaberite ning muu finantsvaraga tehingute tegemisel lähtutakse konservatiivsetest investeerimispõhimõtetest eesmärgiga tagada finantsvara likviidsus, väärtuse säilivus ning tulu teenimine.

  (2) Raha on lubatud paigutada üksnes järgmistesse finantsinstrumentidesse:
  1) nõudmiseni ja tähtajalised hoiused;
  2) võlakirjad ning muud emiteeritud ja kaubeldavad võlakohustused (edaspidi võlakirjad);
  3) pöördrepotehingud, ostu ja tagasimüügi tehingud;
  4) rahaturufondide osakud.

  (3) Raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamiseks ja olemasolevatest ja potentsiaalsetest kohustustest tulenevate finantsriskide juhtimiseks on lubatud teha tuletistehinguid.

  (4) Kassareservi paigutamisel ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimisel ja varade tootlikkuse mõõtmisel võetakse aluseks rahandusministri kinnitatud normportfell, mis väljendab investeerimisportfelli üldist riskitaluvuse taset ning tuleneb investeerimisportfelli varade paigutamise eesmärkidest.

§ 5.  Finantsriskid

  Raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamisel tuleb arvestada ja juhtida järgmisi finantsriske:
  1) likviidsusrisk;
  2) valuutarisk;
  3) intressirisk;
  4) krediidirisk.

§ 6.  Likviidsusriski juhtimine

  (1) Likviidsusrisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid finantskohustuste kohaseks täitmiseks.

  (2) Likviidsusriski juhtimiseks tuleb raha paigutada väärtpaberitesse, millel on likviidne järelturg, kus vajaduse korral oleks võimalik turuhinda mõjutamata teostada tehinguid kiiresti ja suurtes kogustes.

§ 7.  Valuutariski juhtimine

  (1) Valuutarisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et valuutakursside muutumine mõjutab finantsvarade ja -kohustuste väärtust.

  (2) Finantsvarasid ja -kohustusi, mis on eurodes, loetakse valuutariskivabaks.

  (3) Avatud valuutapositsioone võib omada ulatuses, mis tuleneb riigieelarve kassalisest teenindamisest.

§ 8.  Intressiriski juhtimine

  (1) Intressirisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute ja nendelt saadava tulu väärtust ning finantskohustustega seotud kulude suurust.

  (2) Intressiriski juhitakse § 4 lõikes 4 nimetatud normportfelli kaudu.

§ 9.  Krediidiriski juhtimine

  (1) Krediidirisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et tehingu vastaspoole kohustuste mittekohasest täitmisest tekib kahju.

  (2) Tehingu vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s või Standard & Poor’s krediidireitingut. Juhul kui reitinguagentuuride määratud tehingu vastaspoole krediidireitingu tase ei ole sarnane, võetakse finantsseisundi hindamisel aluseks madalama tasemega krediidireiting.

  (3) Krediidiriskide juhtimiseks võib raha paigutada:
  1) kuni üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse ja hoiustesse, mille emitendi või krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja krediidireiting on vähemalt Prime-1 (Moody’s) või A-1 (Standard & Poor’s);
  2) üle üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse ja hoiustesse, mille emitendi või krediidiasutuse või selle krediidiasutuse emaettevõtja krediidireiting on vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA- (Standard & Poor’s);
  3) võlakirjadesse, mille emitent on Eestis registreeritud äriühing krediidireitinguga vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s);
  4) võlakirjadesse ja hoiustesse, mille emitendiks või hoidjaks on rahandusministri määratud krediidiasutus, kelle kaudu teostatakse riigieelarve kassalist teenindamist;
  5) rahandusministri määratud rahaturufondidesse;
  6) Eesti Panka.

  (4) Olemasolevate rahapaigutuste krediidireitingute muutumisel lõikes 3 nimetatud tasemest madalamaks hinnatakse paigutusega seotud võimalikke finantsriske ja paigutuse realiseerimise majanduslikku mõju. Lähtudes eesmärgist minimeerida majanduslikku kahju ja võimalikke finantsriske, otsustab Rahandusministeerium sellise paigutuse hoidmise või realiseerimise.

§ 10.  Tehingurisk

  (1) Krediidiriski osaks on tehingurisk, mis käesoleva määruse tähenduses on oht, et vastaspoole esindajal ei ole tehingu sõlmimiseks volitust või tehingu vastaspool ei täida kohaselt tehingust tulenevaid kohustusi.

  (2) Tehinguriski on lubatud võtta tehingute tegemisel nende tehingu vastaspooleks olevate isikutega, kelle madalaimaks krediidireitinguks on Prime-1 (Moody’s) või A-1 (Standard & Poor’s).

§ 11.  Riigiasutuste kontodega seotud erandid

  (1) Riigiasutus, kellel rahandusminister on kooskõlas riigieelarve seaduse § 23 lõikega 1 lubanud omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses, võib nimetatud kontodel hoitavat riigi raha paigutada hoiustesse, mille tähtaeg on kuni kuus kuud.

  (2) Rahandusministeerium võib konkreetse riigiasutuse ülesannetest tulenevast vajadusest lähtuvalt lubada lõikes 1 toodud raha paigutamise piirangutest erandite tegemist.

§ 12.  Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2004. a määruse nr 77 „Riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamise ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud” kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2004. a määrus nr 77 „Riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamise ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud” tunnistatakse kehtetuks.