Andmete loetelu riigi esindamise kohta kohtus ja andmete edastamise kord
Vastu võetud 13.03.2008 nr 64
Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 441 lõike 9 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise esindamist ja kriminaalmenetluses riigi kui kannatanu või tsiviilkostja esindamist ning halduskohtumenetluses valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse või selle ametniku esindamist käsitlevas kohtuasjade analüüsis esitamisele kuuluvate andmete loetelu ja Justiitsministeeriumile andmete edastamise kord.
§ 2. Kohtuasjade analüüs ja andmete edastamine
(1) Ministeeriumid, maavalitsused ja Riigikantselei koostavad ja edastavad iga aasta 1. veebruariks Justiitsministeeriumile eelmise kalendriaasta kohtuasjade analüüsi, kus käsitletakse üksnes jõustunud kohtulahendite osas:
1) tsiviilkohtumenetlust, milles minister, maavanem või riigisekretär on riigi seaduslik esindaja;
2) kriminaalmenetlust, milles minister, maavanem või riigisekretär on riigi kui kannatanu või tsiviilkostja seaduslik esindaja;
3) halduskohtumenetlust, milles minister, maavanem või riigisekretär või ministeerium, maavalitsus või Riigikantselei või nende ametnik on menetlusosaline;
4) halduskohtumenetlust, milles ministeeriumi valitsemisalas või maavalitsuse või Riigikantselei haldamisel olev valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav riigiasutus või nende ametnik on menetlusosaline;
5) kohtulahendiga riigi kasuks väljamõistetud summade riigi tuludesse laekumist.
(2) Analüüsis esitatakse lõike 1 punktides 1–5 nimetatust lähtuvalt järgmised andmed:
1) kohtumenetlustes osalemiste arv ja riigi, asutuse või ametniku menetlusseisund vastavalt määruse lisale;
2) riigi või asutuse või ametniku kasuks või kahjuks väljamõistetud summa suurus vastavalt määruse lisale;
3) tsiviilasjades riigi kasuks ja kahjuks tehtud kohtulahendite arv vastavalt määruse lisale;
4) kriminaalasjades riigi kasuks ja kahjuks tehtud kohtulahendite arv vastavalt määruse lisale;
5) haldusasjades valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse kasuks ja kahjuks tehtud kohtulahendite arv vastavalt määruse lisale;
6) kohtulahendiga riigi kasuks väljamõistetud summade riigi tuludesse laekumine vastavalt määruse lisale;
7) lepingulise esindaja kasutamise puhul tema nimi või ärinimi ja esindajale aruandeperioodil makstud tasu suurus ning kohtulahendiga riigi kasuks teiselt poolelt väljamõistetud õigusabikulud;
8) hinnang selle kohta, kas kohtus riigi esindamine on nõuetekohane;
9) põhjused, miks on kohus teinud otsuse riigi, asutuse või ametniku kahjuks, ning sellest tulenevalt kohtuvaidluste vähendamiseks kavandatavad meetmed;
10) eelmisel kalendriaastal kohtuvaidluste vähendamiseks rakendatud meetmete tulemuslikkuse hinnang.
(3) Analüüs saadetakse Justiitsministeeriumile e-kirjaga Justiitsministeeriumi veebilehel http://www.just.ee avaldatud e-posti aadressile digitaalallkirjastatult tarkvara abil, mille kirjeldus on antud Justiitsministeeriumi veebilehel, txt (Text), rtf (RichTextFormat) või pdf (PortableDokumentFormat) formaadis.
§ 3. Muude andmete esitamine
Justiitsministeeriumil on õigus nõuda ministeeriumilt, maavalitsuselt või Riigikantseleilt § 2 lõikes 1 nimetatud kohtumenetlustes tehtud kohtulahendi ja lepingulise esindaja lõpparuande koopiat ning §-s 2 nimetatud kohtuvaidluste analüüsi täpsustamist. Nõue täidetakse, kui lahend või aruanne ei sisalda riigisaladust. Dokumentide koopiad esitatakse Justiitsministeeriumile 30 päeva jooksul ministeeriumi poolt asjakohase kirjaliku nõude esitamise päevast arvates.
§ 4. Kohtus riigi esindamist käsitlev justiitsministri analüüs
Justiitsminister esitab ministeeriumidelt, maavalitsustelt ja Riigikantseleilt saadud andmete põhjal iga aasta 1. märtsiks Vabariigi Valitsusele eelmise kalendriaasta kohtumenetluste koondanalüüsi.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 325 «Kohtus riigi esindamist käsitlevate andmete loetelu ja andmete edastamise kord» (RT I 2003, 83, 563; 2005, 59, 465) tunnistatakse kehtetuks.
|
Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis LUKAS |
|
Sotsiaalminister justiitsministri ülesannetes Maret MARIPUU |
|
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Aivar RAHNO |
|
Vabariigi Valitsuse 13. märtsi 2008. a määruse nr 64
«Andmete loetelu riigi esindamise kohta kohtus ja andmete edastamise
kord» lisa |
Andmed riigi esindamise kohta kohtus
|
1. Kohtumenetlustes osalemiste arv ja menetlusseisund |
||||
| TSIVIILASJAD kokku | Hageja | Kostja |
Kolmas isik |
Muu |
| HALDUSASJAD kokku |
Vastustaja |
Kaebuse esitaja | Protesti esitaja | Kaasatud isik |
| KRIMINAALASJAD kokku |
Kannatanu |
Tsiviilkostja |
| MENETLUSTES OSALEMISED kokku | |
|
2. Riigi või asutuse või ametniku kasuks või kahjuks väljamõistetud summa suurus |
|||||
|
Tsiviilasjad |
Haldusasjad |
Kriminaalasjad |
|||
| Riigi kasuks väljamõistetud summa | Riigi kahjuks väljamõistetud summa | Riigi kasuks väljamõistetud summa | Riigi kahjuks väljamõistetud summa | Riigi kasuks väljamõistetud summa | Riigi kahjuks väljamõistetud summa |
|
|
|||||
|
3. Tsiviilasjades riigi kasuks ja kahjuks tehtud kohtulahendite arv |
|||
|
Riik on hagejaks |
Riik on kostjaks |
||
| Lahend riigi kasuks | Lahend riigi kahjuks | Lahend riigi kasuks | Lahend riigi kahjuks |
|
|
|||
Lahend riigi kasuks – arvesse võetakse ka kohtulahendid, milles küll formaalselt on kohtumenetlus lõpetatud, kuid sellest lahendist on vastaspoolele tekkinud rahaline kohustus riigi suhtes.
Lahend riigi kahjuks – arvesse võetakse ka kohtulahendid, milles küll formaalselt on kohtumenetlus lõpetatud, kuid sellest lahendist on riigile tekkinud rahalisi kohustusi.
|
4. Kriminaalasjades riigi kasuks ja kahjuks tehtud kohtulahendite arv |
|||
|
Riik on kannatanuks |
Riik on tsiviilkostjaks |
||
| Lahend riigi kasuks | Lahend riigi kahjuks | Lahend riigi kasuks | Lahend riigi kahjuks |
|
|
|||
Juhul kui riik osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna, mõeldakse riigi jaoks kasuliku lahendi all juhtumit, kui riigi poolt esitatud tsiviilhagi rahuldatakse kas täielikult või osaliselt. Tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral on tegemist riigi kahjuks tehtud lahendiga.
Juhul kui riik osaleb kriminaalmenetluses tsiviilkostjana, mõeldakse riigi jaoks kasuliku lahendi all juhtumit, kui riigi vastu esitatud tsiviilhagi jäetakse rahuldamata. Tsiviilhagi täieliku või osalise rahuldamise korral on tegemist riigi kahjuks tehtud lahendiga.
|
5. Haldusasjades valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse kasuks ja kahjuks tehtud kohtulahendite arv |
|||
|
Haldusorgan on vastustajaks |
Haldusorgan on kaebuse või protesti esitaja |
||
|
Lahend haldusorgani kasuks |
Lahend haldusorgani kahjuks |
Lahend haldusorgani kasuks |
Lahend haldusorgani kahjuks |
|
|
|||
Lahend haldusorgani kasuks – arvesse võetakse ka kohtulahendid, milles küll formaalselt on kohtumenetlus lõpetatud, kuid sellest lahendist on vastaspoolel tekkinud rahaline kohustus riigi suhtes.
Lahend haldusorgani kahjuks – arvesse võetakse ka kohtulahendid, milles küll formaalselt on kohtumenetlus lõpetatud, kuid sellest lahendist on riigile tekkinud rahalisi kohustusi.
|
6. Andmed riigi kasuks väljamõistetud summade riigi tuludesse laekumise kohta |
|||
| Täidetud kohtulahendite arv | Täitmisel saadud summa | Täitmisel olevate kohtulahendite arv | Täitmisele kuuluv summa |
|
|
|||
Täidetud kohtulahendite arv – märgitakse aruandeaastal täidetud kohtulahendite arv.
Täitmisel saadud summa – märgitakse kogu aruandeaasta jooksul kohtulahenditest, sh ka eelmiste aastate kohtulahendite täitmisest saadud summa.
Täitmisel olevate kohtulahendite arv – märgitakse jõustunud kohtulahendite koondarv (lisaks aruandeperioodile hõlmab ka eelmistest aastatest täitmata kohtulahendeid).
Täitmisele kuuluv summa – märgitakse riigi kasuks tehtud lahenditest saada olev kogusumma, sh eelmistest aastatest laekumata summad.
|
Sotsiaalminister justiitsministri ülesannetes Maret MARIPUU |
Facebook
Twitter