Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevuse finantseerimise alused, tingimused ja kord
Vastu võetud 27.08.2019 nr 30
Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 45 lõike 3 ja kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 14 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesolev määrus reguleerib sisekaitselise rakenduskõrgkooli (edaspidi Sisekaitseakadeemia) kutse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppetegevuse finantseerimist riigieelarvest, õppekohtade arvu planeerimise ja kehtestamise põhimõtteid ning nendega seotud tegevust.
§ 2. Sisekaitseakadeemia finantseerimise alused, tingimused ja kord
Sisekaitseakadeemiale on ette nähtud baaseelarve, mida rahastatakse riigieelarvest.
§ 3. Õppekohtade planeerimise põhimõtted ja planeerimisega seotud tegevus
(1) Kutseõppe ja rakenduskõrgharidusõppe õppekohtade arvu planeerimine tugineb Justiitsministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Häirekeskuse prognoositud personali vajadusele.
(2) Sisekaitseakadeemia esitab Siseministeeriumile iga aasta 1. märtsiks ülejärgmise õppeaasta baasmaksumuse ja sellele järgneva kolme õppeaasta baasmaksumuse prognoosi õppekoha kohta selle õigsuse kontrollimiseks.
(3) Siseministeerium esitab iga aasta 1. aprilliks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutustele õppekohtade planeerimiseks kontrollitud ülejärgmise õppeaasta baasmaksumuse ja sellele järgneva kolme õppeaasta baasmaksumuse prognoosi õppekoha kohta koos teavitusega esitada õppekohtade vajadus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad Sisekaitseakadeemiale 1. maiks ülejärgmise õppeaasta õppekohtade vajaduse arvu ning sellele järgneva kolme õppeaasta õppekohtade vajaduse prognoosi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õppekohtade vajaduses ja õppekohtade prognoosis märgitakse õppekoha eriala, õppe tase, õppe vorm, õppekohtade arv.
(6) Sisekaitseakadeemia esitab Siseministeeriumile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutustele õppekohtade vajaduse ja õppekohtade prognoosi kohta oma hinnangu ressursside piisavuse kohta iga aasta 1. juuniks. Hinnangu andmisel arvestab Sisekaitseakadeemia koolitamisvõimekust ja riigieelarvest eraldatud vahendeid.
(7) Kui Sisekaitseakadeemial ei ole vahendeid koolitustellimuse täitmiseks, esitavad asutused 1. oktoobriks Siseministeeriumile hinnangu selle kohta, kas ja millised lisakulud on võimalik katta asutuste eelarvest. Kui lisakulusid ei ole võimalik katta asutuse eelarvest, esitab asutus taotluse vähema õppekohtade arvu ja prognoosiga.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused peavad koolitustellimust vahendite puudumise tõttu vähendama, esitavad nad riigi eelarvestrateegia protsessi raames lisataotluse eraldada täiendavad vahendid, et katta koolitustellimuse tegelik vajadus.
(9) Siseminister kinnitab 1. detsembriks Sisekaitseakadeemia ülejärgmise õppeaasta õppekohtade arvu ja sellele järgneva kolme õppeaasta õppekohtade vajaduse prognoosi eelarvega kaetud mahus.
(10) Sisekaitseakadeemia rektor võib algava ja jooksva õppeaasta riigieelarvest finantseeritavate õppekohtade arvu vajadusel suurendada kuni 10% võrra olemasoleva eelarve piires ning avada rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes osakoormusõppe õppekohti, mida rahastatakse õppekulude hüvitamisest saadud tulust.
§ 4. Määruse rakendamine
Sisekaitseakadeemia 2020/2021. õppeaasta õppekohtade tellimuse esitamisele kohaldatakse kuni 31. augustini 2019. aastal kehtiva siseministri 16. aprilli 2013. aasta määruses nr 16 „Riikliku koolitustellimuse koostamise ja tegevustoetuse eraldamise kord Siseministeeriumi valitsemisalas” sätestatud koolitustellimuse esitamise korda.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 16. aprilli 2013. aasta määrus nr 16 „Riikliku koolitustellimuse koostamise ja tegevustoetuse eraldamise kord Siseministeeriumi valitsemisalas” tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2019. aastal.
Mart Helme
Siseminister
Lauri Lugna
Kantsler