Teksti suurus:

Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2014
Avaldamismärge:RT I, 29.07.2011, 28

Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded

Vastu võetud 12.07.2006 nr 49
RTL 2006, 59, 1056
jõustumine 29.07.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.07.2011RT I, 29.07.2011, 101.08.2011

Määrus kehtestatakse «Teeseaduse» § 10 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse tee seisundinõuded (edaspidi seisundinõuded), mis kehtivad «Teeseaduse» § 53 lõikes 1 nimetatud metsateedel.

  (2) Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab teha ohutult metsamajanduslikke töid ja liigelda «Liiklusseaduse» alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites.

  (3) Metsateid kasutatakse
  1) «Metsaseaduses» sätestatud viisil;
[RT I, 29.07.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  2) metsatulekahjude kustutamiseks ligipääsu tagamiseks.

§ 2.   Seisundinõuete täitmise kohustuslikkus

  (1) Metsatee seisundinõuete vastavuse täitmine on kohustuslik kõigile metsateid valdavatele riigimetsa majandamist korraldavatele isikutele või riigiasutustele (edaspidi tee valdaja). Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik.

  (2) Tee seisund peab vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele. Tee valdaja võib liikluskoormuse muutustest, piirkonna vajadustest või kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes rakendada teele nõutavast tasemest kõrgemat seisunditaset.

§ 3.   Seisundinõuetele mittevastav või ohutut liiklemist mittetagav teelõik ja liikluskorraldusvahendid

  (1) Teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, samuti teelõigul, kus metsamajanduslike tööde tõttu on liiklemine ohtlik, tähistatakse see teelõik vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui tähistamisega ei ole võimalik luua tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee valdaja tee sulgema.

  (2) Teelõik, mis paikneb lähemal kui 40 meetrit aktiivsest raietegevuse kohast ja töödega kaasneb või võib kaasneda oht liiklejale või töö tegijale, tähistatakse vastavuses «Teeseaduse» § 10 lõikes 2 sätestatud korras kehtestatud nõuetele. Aktiivseks raietegevuse kohaks loetakse ala, kus toimub kõrgemate kui 15 meetri kõrguste puude langetamine.

  (3) Raietöödest hoiatamiseks kasutatakse Eesti standardi EVS 663 : 2001 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» kohast hoiatusmärki 186 «Muud ohud». Ohu iseloom näidatakse lisateatetahvliga. Kui liikumiskiiruse piiramiseks on täiendav vajadus, kasutatakse liiklusmärki «Suurim kiirus» ning liiklemise keelamiseks liiklusmärki «Sissesõidu keeld» lisateatetahvliga «Välja arvatud valdaja loal», millele on märgitud valdaja kontaktandmed.

§ 4.   Üldised seisundinõuded

  Üldised seisundinõuded on:
  1) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed ning materjalid peavad olema eemaldatud;
  2) teelt ja tee servast peavad olema kõrvaldatud ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud;
  3) teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust;
  4) veeviimarid ei tohi olla ummistunud ega takistada vee voolu;
  5) teelt peab olema tagatud vee äravool;
  6) defektsed tähispostid peavad olema asendatud;
  7) truubid peavad olema vähemalt 75% läbimõõdust puhtad, truubi kohal teekattes ei tohi olla auke ega läbivajumisi, mis viitavad konstruktsiooni lagunemisele;
  8) sildade maha- ja pealesõidud ning piirded peavad olema tähistatud, kui silla sõiduteelaius on väiksem, kui tee laius;
  9) sildade ja suuremate teetruupide kandevõime peab olema tähistatud liiklusmärkidega kui see on väiksem «Liiklusseadusega» lubatud maksimaalsest autorongi massist;
  10) raudteeületuskoht peab rööpa teljest 15 meetri ulatuses olema puhastatud lumest ja seal peab olema korraldatud libedusetõrje.

§ 5.   Metsamaterjali ladustamine metsatee äärde

  (1) Metsamaterjali ladustamine metsatee äärde on lubatud järgmistel tingimustel:
  1) metsamaterjalide ladustamine metsatee äärde tuleb kooskõlastada tee valdajaga;
  2) metsamaterjali ladustamisel metsatee äärde on tagatud ladustamise kohast nähtavus mõlemas suunas vähemalt 50 m, selle võimaluse puudumisel on tähistatud ladustamise koht laadimistööde ajaks käesoleva määruse § 3 lõikes 3 sätestatud korras;
  3) virnade kõrgus ei ületa 1,5-kordset metsamaterjali pikkust;
  4) virnad või virna mistahes osa ei ulatu metsatee servale lähemale kui 0,1 meetrit;
  5) virnad ei ole kaldu tee poole;
  6) virna külje kalde nurk ei ole suurem kui 35°;
  7) metsamaterjali ladustamisel metsatee servas paikneva kraavi kohale ei takistata vee äravoolu.

  (2) Peale metsamaterjali väljavedu peab laoplats olema koristatud metsamajanduslike tööde käigus tekkinud metsamaterjalist ja jäätmetest.

§ 6.   Omanikujärelevalve

  Tee valdaja korraldab tee seisundi kehtestatud seisundinõuetele vastavuse üle järelevalvet.

2. peatükk METSATEE LIIGID, JÄRGUD JA SEISUNDITASE 

§ 7.   Kattega tee

  (1) Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne).

  (2) Kattega tee kuulub «Teeseaduse» § 9 lõike 2 punktis 6 nimetatud V klassi ning tee nõutav seisunditase ja seisundinõuded on määratud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määruse nr 45 «Tee seisundinõuded» §-ga 8 ja lisaga 1.

§ 8.   Kruusatee

  Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest.

§ 9.   Pinnastee

  Pinnastee on tee, millel puudub pealiskiht ja mis on pikaajaliselt väljakujunenud liikumistee looduslikul pinnasel.

§ 10.   Metsatee järgud

  (1) Kruusateed ja pinnasteed jaotatakse järkudeks järgmiste tunnuste alusel:
  1) I järgu metsatee on aastaringses kasutuses olev tee, mida kasutatakse metsamaterjali väljaveoks nii vahetult teega seotud metsaosadest kui ka kaugematest piirkondadest, samuti teisteks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on vähemalt 20 000 tm.
  2) II järgu metsatee on konkreetse metsaosaga seotud tee, mida kasutatakse valdavalt metsamaterjali väljaveoks ja muudeks metsakasutuse viisideks. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus on 2000 tm kuni 20 000 tm.
  3) III järgu metsatee on kahte teed ühendav või konkreetse metsaosaga seotud kõrvaltee, mis ei kuulu I või II järgu teede hulka ja mille aastaringse kasutamise vajadus puudub. Aastane metsamaterjali väljaveokoormus ei ületa 2000 tm.
  4) järguta tee metsatee on kahte teed ühendav või konkreetse metsaosaga seotud kõrvaltee, mis ei kuulu I või II järgu teede hulka ja mille aastaringse kasutamise vajadus puudub ning mida ei kasutata metsamaterjali väljaveoks.

  (2) Iga metsatee järgu määrab tee valdaja. Metsatee järk märgitakse riiklikus teeregistris.

§ 11.   Kruusatee ja pinnastee seisunditase ja seisundinõuded

  (1) Kruusatee ja pinnastee nõutav seisunditase sõltub tee järgust ja on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 1.

  (2) Kruusatee ja pinnastee seisunditasemele kehtestatud seisundinõuded on esitatud tabelina käesoleva määruse lisas 2.

§ 12.   Metsatee seisunditaseme tagamine

  (1) Metsateede hooldamisega tagatakse igale teele vastava järgu seisunditase.

  (2) Juhul kui tee on amortiseerunud ja hooldamisega ei ole seisundinõuded saavutatavad, viiakse läbi rekonstrueerimistööd.

 

Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määruse nr 49
«Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded»
lisa 1

METSATEE SEISUNDITASE

Tee järk

Metsatee seisunditase

Kruusatee

Pinnastee

1. järk

1

2. järk

2

3

3. järk

3

3

Järguta

4

4



 

Keskkonnaministri 12. juuli 2006. a määruse nr 49
«Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded»
lisa 2

Näitaja

Seisunditaseme nõuded

1

2

3

4

Põikiprofiili kalle

üle 2,5%

1 kuni 2,5 %

positiivne, kuni 1,0%

nõue puudub

Kruusa või pinnase valli kõrgus, mis ei takista vee äravoolu

Valli ei tohi esineda. Teeservad peavad olema maa tasapinnaga samal kõrgusel või kõrgemal, kui tee ei asu liivasel pinnasel

Valli kõrgus alla 15 cm. Teeservad peavad olema maa tasapinnaga samal kõrgusel või kõrgemal, kui tee ei asu liivasel pinnasel

Vallid lubatud kõrgusega kuni 30 cm eeldusel, et vee äravool on tagatud

Hööveldamise vallid ei tohi tekitada seisvat vett

Võsa ja kasvavad puud teepeenardel, kui kraavi või nõva pole tee servas (v.a alleed moodustavad või looduskaitselist väärtust omavad puud)

Tee servast 2 m ulatuses ei tohi võsa, puude ja rohukasvu kõrgus ületada 1 m. Kasvav mets ei tohi moodustada võradest suletud «tunneleid»

Tee servast 2 m ulatuses ei tohi võsa, puude ja rohukasvu kõrgus ületada 1,5 m. Kasvav mets ei tohi moodustada võradest suletud «tunneleid»

Tee servast 1 m ulatuses ei tohi võsa, puude ja rohukasvu kõrgus ületada 1,5 m.

Oksad ja võsa ei tohi ulatuda 4 m kõrguses projektsioonis teele

Võsa ja kasvavad puud teepeenardel, kui kraav on tee servas (v.a alleed moodustavad või looduskaitselist väärtust omavad puud)

Kui vahe tee ja kraavi vahel on väiksem kui 2 m, peab kogu ala olema puhastatud võsast ja kasvavast metsast

Kui vahe tee ja kraavi vahel on väiksem kui 2 m, peab kogu ala olema puhastatud võsast ja kasvavast metsast

Kui vahe tee ja kraavi vahel on väiksem kui 2 m, peab kogu ala olema puhastatud võsast ja kasvavast metsast

Oksad ja võsa ei tohi ulatuda 4 m kõrguses projektsioonis teele

Teede servas paiknevad kraavid ja nõvad

Takistusi voolusängis ei tohi esineda. Kraavi (nõva) mõlemad nõlvad peavad olema puhtad võsast ja kasvavatest puudest, kui teeserva ja kraavi nõlva vaheline kaugus on väiksem kui 2 m. Võsa ja rohukasvu kõrgus ei tohi ületada 1,0 m

Takistusi voolusängis ei tohi esineda. Kraavi (nõva) teepoolne nõlv peab olema puhas võsast ja kasvavatest puudest, kui teeserva ja kraavi nõlva vaheline kaugus on väiksem kui 2 m. Võsa ja rohukasvu kõrgus ei tohi ületada 1,5 m

Takistusi voolusängis ei tohi esineda. Kraavi teepoolne nõlv peab olema puhas võsast ja kasvavatest puudest, kui teeserva ja kraavi nõlva vaheline kaugus on väiksem kui 2 m. Võsa ja rohukasvu kõrgus ei tohi ületada 1,5 m

Takistusi voolusängis ei tohi olla. Kraavi nõlvadel on lubatud puude (v.a paju) kasv

Lumetõrje

Liiklust häiriv lumekiht koristatakse 72 tunni jooksul

Vastavalt majanduslikele vajadustele

Vastavalt majanduslikele vajadustele

Vastavalt majanduslikele vajadustele

Roopad/augud

Roopad pikkusega üle 10 m, augud läbimõõduga üle 1 m tuleb kõrvaldada 1 kuu jooksul pärast teede lagunemise perioodi lõppu

Roopad pikkusega üle 50 m, augud läbimõõduga üle 2 m tuleb kevadel, suvel ja sügisel kõrvaldada 2 kuu jooksul. Väiksemad vead tuleb kõrvaldada hööveldamisega

Vead tuleb kõrvaldada vähemalt sügisese või kevadise hööveldamisega, sõltuvalt tekkimise ajast

Ei tohi takistada liiklemist metsamajandusliku tehnikaga

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json