Teehoiutööde tehnoloogianõuded
Vastu võetud 13.05.2004 nr 132
Määrus kehtestatakse «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) § 30 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Teehoiutööde tehnoloogianõuded (edaspidi tehnoloogianõuded) on kohustuslikud avalikult kasutatavate teede teehoiutöödel.
§ 2. Teede ehitamisel, remontimisel ja hooldamisel peab rakendama meetmeid looduse kaitseks. Kui teehoiutöö võib muuta keskkonna geoloogilist ja ökoloogilist seisundit, peavad tehnoloogilised lahendused vältima ümbritseva looduse kahjustamist.
§ 3. Orgaaniliste sideainete ja soolade kasutamisel peab vältima nende lekkeid ning sattumist pinnasesse ja veekogudesse.
§ 4. Asfaltbetoonitehaste kivimaterjalide laoplatsid peavad olema vähemalt kruuskattega ja vee äravoolu tagavate kalletega.
§ 5. Teekatendi tarindikihtide ehitamisel peab kinni pidama projektikohasest tehnoloogiast ja käesolevas määruses lubatud hälvetest. Lubatust suuremate hälvete korral töid vastu ei võeta.
§ 6. Teekatendi tarindikihte võib rajada üksnes valmis ehitatud ja kehtiva korra kohaselt vastu võetud eelmistele tarindikihtidele.
§ 7. Materjalide ja toodete vastavust projektis esitatud nõuetele peab tõendama materjalide ja toodete tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
§ 8. Tehnoloogianõuetes, teehoiutööde tehnoloogilistes juhistes ja tööde vastuvõtu eeskirjades ettenähtud laboratoorsed katsetused tagab töö tegija tellijaga kooskõlastatud laboratooriumis.
§ 9. Kahtluse korral esitatud laboratoorsete katseandmete õigsuses on tellija esindajal õigus koos töö tegija esindajaga võtta kontrollproove.
§ 10. Kontrollproovid katsetatakse Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2000 «Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded» alusel akrediteeritud laboratooriumis. Kui kontrollproovide katseandmete põhjal võib teha järelduse, et töö tegija poolt § 8 kohaselt tehtud või tellitud laboratoorsetel katsetustel saadud katseandmed ei ole usaldusväärsed, siis tasub kontrollproovide katsetuste eest töö tegija ning tellijal on õigus nõuda edaspidi kõikide katsetuste tegemist ainult akrediteeritud laboratooriumis.
§ 11. Kõik käesolevate tehnoloogianõuete täitmise kontrollimisel kasutatavad seadmed peavad olema kontrollitud ja kalibreeritud vastavalt neile kehtestatud nõuetele.
§ 12. Teehoiutöid peab dokumenteerima vastavalt «Teeseaduse» § 20 lõikes 5 sätestatud korras kinnitatud nõuetele.
§ 13. Käesolevates tehnoloogianõuetes käsitlemata tööde tegemisel peab lähtuma nendele töödele tee omaniku kehtestatud tehnoloogilistest juhistest ja vastuvõtu eeskirjadest, arvestades Eesti Vabariigi standardite, nende puudumisel teiste riikide standardite nõudeid.
2. peatükk
ETTEVALMISTUSTÖÖD
§ 14. Enne muldkeha ja teekatendi rajamist peavad olema
tehtud ettevalmistustööd tee trassil. Nende tööde hulka kuuluvad
järgmised tööd:
1) tee trassi topograafilise maa-ala
plaani koostamine;
2) tee trassi väljamärkimine looduses;
3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus;
4)
torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus;
5)
tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine;
6)
teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide
laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine;
7)
ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine.
§ 15. Juhul kui tee projektis pole esitatud teisi
kriteeriume, on torujuhtmete ja kollektorite paigaldamise maksimaalsed
lubatavad hälbed ja paigaldamise nõuded järgmised:
1)
veetoru ja kanalisatsiooni asend horisontaaltasapinnas ±100 mm;
2) veetoru ja survekanalisatsiooni kõrgusarv ±100 mm;
3)
kaevude asend horisontaalpinnas ±100 mm;
4) tehnovõrkude
vaatluskaevude kaante kõrgused ±3 mm;
5) sadevete
kanalisatsiooni restkaevude kaaned peavad olema teekattest madalamal,
kuid mitte üle 10 mm;
6) teedel asuvate restkaevude kaaned
peavad olema karestatud.
§ 16. Kanalisatsiooni kõrgusarvude ja kallete lubatavad hälbed on toodud lisas 1.
§ 17. Tee trassi planeerimisel peab tasandama mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid, täitma need pinnasega ning tihendama vastavalt tee projektis esitatud nõuetele. Kui projektis nõuded puuduvad, siis peab muldkeha tihedus vastama §-s 23 sätestatud nõuetele. Iga tihendatavat kihti peab tihendama selleks ette nähtud tihendusmehhanismiga. Pealispinna kõrgusarvude lubatud hälve on ±100 mm.
§ 18. Geodeetiliste tööde lubatud hälbed on esitatud lisas 3.
§ 19. Tee trassilt langetatud puude töötlemisel ja teisaldamisel peab lähtuma «Metsaseadusest» (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 386; 2003, 88, 594; 2004, 9, 53) ning metsamaterjali kasutamise omanikupoolsetest nõuetest. Rajatise alla jääva huumusliku mullakihi peab eemaldama.
§ 20. Masinate seisuplatside, materjalide hoiuplatside, ümbersõiduteede ja objekti-siseste teede ehitamisel peab järgima projekti nõudeid või siis nende ehitamisel kasutama iga konstruktsioonikihi rajamiseks kehtestatud nõudeid, mis on esitatud järgnevates peatükkides.
3. peatükk
MULDKEHA EHITAMINE
§ 21. Muldkeha ehitamisel kontrollitakse järgmist:
1)
muldkeha kihtide tihendamist koos niiskuse määramisega;
2)
muldkeha pinna tasasust;
3) muldkeha materjali terakoostist ja
külmaohtlikkust;
4) muldkeha ristprofiili mõõtmeid ja kõrgusarve;
5) dreenkihi materjali filtratsioonimoodulit;
6) külgkraavide kõrgusarve ja
pikikaldeid.
§ 22. Talvel ehitatud muldkehale võib teekatendit ehitada üksnes pärast muldkeha sulamist, tihendamist, planeerimist ja vastuvõtmist ning lumest puhastamist.
§ 23. Muldkeha pinnase tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui projektis nõuded puuduvad, peab pinnase tihendamist kontrollima ristlõike kolmes punktis, muldkehal kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldkehal kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant. Liivpinnasest muldkeha tihendustegur peab vastama lisas 2 toodud nõuetele.
Muudest pinnastest ehitatud muldkeha kihil kontrollitakse tihendamist elastsusmooduli mõõtmise teel kas INSPECTOR või LOADMAN seadmega. Elastsusmoodul muldkeha pinnal ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest.
§ 24. Muldkeha tasasust kontrollitakse ühtlase pikikaldega teelõikudel tee teljel ja vähemalt ühe meetri kaugusel muldkeha servast iga 25 meetri tagant. Nivelleerimisandmete põhjal arvutatud kõrguste vahed peavad vastama valemile:
kus Ih, Hi+1, Hi+2 on nivelleerimisel saadud lugemid naaberpunktides.
§ 25. Teedel, mille pikkus, vertikaalplaneeringu samm ja keerukus ei võimalda §-s 24 märgitud meetodit kasutada, määratakse muldkeha tasasus 3-meetrise latiga. Piki- ja põiktasasuse kontrollimisel 3-meetrise latiga on pilu suurim lubatud väärtus kuni 30 mm. Tasasust kontrollitakse iga 25 m tagant.
§ 26. Ehitatava muldkeha ja dreenkihi terakoostist kontrollitakse vastavalt projektis kehtestatud nõuetele, kuid mitte harvem kui üks kord iga 3000 m3 muldesse paigaldatud pinnase kohta. Dreenkihi filtratsioonimoodulit kontrollitakse mitte harvem kui üks kord iga 1000 m3 paigaldatud materjali kohta.
§ 27. Pinnase terakoostis, filtratsioon, tolmu ja saviosakeste sisaldus ning külmaohtlikkus määratakse projektis esitatud metoodikate kohaselt või selle puudumisel kehtivate standardite või eeskirjade järgi kooskõlastatult tellijaga.
§ 28. Projektist halvemate tunnustega, parameetritega, struktuuriga ja koostisega pinnaste paigaldamine muldesse ei ole lubatud. Paigaldatud vale pinnase peab muldest eemaldama.
§ 29. Dreenkihti paigaldatud materjali filtratsioonimoodul ei tohi olla alla projektis esitatu. Projektist väiksema filtratsioonimooduliga materjali peab eemaldama ja asendama sobiva materjaliga.
§ 30. Muldkeha ristprofiili kontrollitakse iga 25 m tagant.
Kontrollimisele kuulub:
1) muldkeha pinna kõrgusarvude vastavus
projekteeritud kõrgusarvudele;
2) muldkeha laius tee telje ja
serva vahel;
3) muldkeha põikkalded;
4) muldkeha nõlvus;
5) külgkraavide põhja kõrgused ja pikikalded.
§ 31. Muldkeha kõrgusarvud võivad erineda projektkõrgusest ±30 mm võrra, muldkeha laius telje ja serva vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või –5 cm, põikkalded võivad erineda projektkalletest kahepoolse põikkaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teedel ±0,3% võrra.
Muldkeha nõlvus võib projekteeritust erineda lisas 4 toodud hälvete ulatuses.
§ 32. Kui muldkeha materjal muutub või kui on vaja tasandada külmakerke, kandevõime või vajumiste erinevusi, peab ehitama siirdekiilud. Siirdekiilude lubatud kalded ja siirdekiilu pikkuse arvutusvalem on toodud lisas 5. Siirdekiilu kõrgusarvud võivad erineda projekteeritud kõrgustest ±30 mm võrra.
§ 33. Külgkraavide põhja kõrgusarvud võivad erineda projekteeritud kõrgustest ±10 cm ja pikikalded ±0,1% võrra.
4. peatükk
ALUSTE EHITAMINE
1. jagu
Sideainega töötlemata alused
§ 34. Sideainega töötlemata alused ehitatakse vähemalt III klassi killustikust või IV klassi kruuskillustikust, kasutades kiilumismeetodit. Laotatud kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt 1,5 korda suurem materjali suurimate terade läbimõõdust, kuid mitte väiksem kui 10 cm ja mitte suurem kui 25 cm.
§ 35. Sideainega töötlemata aluste ehitamiseks võib teedel, millel on liiklussagedus alla 500 auto ööpäevas, kooskõlastatult tellijaga ja vastavalt projektile kasutada lisaks §-s 34 nimetatutele ka looduslikku või purustatud kruusa, mille filtratsioonimoodul tihendusteguri 0,98 juures peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas ja mille terakoostise vastavust projektile kontrollitakse mitte harvemini kui üks kord iga 1000 m3 paigaldatud materjali kohta.
§ 36. Killustikaluste ehitamisel kiilumismeetodil peab
kilekillustiku kulu olema antud projektis. Juhul kui projektis
kilekillustiku kulunormid puuduvad, peab lähtuma järgmistest
kulunormidest:
1) põhifraktsioon 16–32 mm – kiilekillustiku
fraktsiooni 8–12 mm kulu 25 kg/m2;
2) põhifraktsioon
32–64 mm – kiilekillustiku fraktsiooni 12–16 mm kulu 25 kg/m
2 ja fraktsiooni 8–12 mm kulu 15 kg/m2;
3)
põhifraktsioon 64–120 mm – kiilekillustiku fraktsiooni 16–32 mm kulu 30
kg/m2 ja fraktsiooni 8–12 mm kulu 20 kg/m2.
§ 37. Talvel võib sideainega töötlemata aluseid ehitada mulletele, mis on valmis ehitatud ja vastu võetud enne külmade saabumist ning lumest puhastatud. Talvel ehitatud alused võetakse vastu pärast muldkeha ja aluse sulamist.
§ 38. Aluste geomeetrilised parameetrid mõõdetakse iga 25 m
tagant ja lubatud hälbed peavad vastama projekti nõuetele. Kui projektis
nõuded puuduvad, siis peab lähtuma järgmistest lubatud hälvetest:
1) aluse kõrguse erinevus projektkõrgusest ±30 mm;
2) kihi
laius tee telje ja serva vahel +10 cm –5 cm;
3) pilu piki- ja
põiksuunas 3-meetrise lati all ≤ 20 mm;
4) põikkalle:
–kahepoolse kaldega teedel ±0,5%,
–ühepoolse kaldega teedel
±0,3%;
5) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine
paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 m kaugusel, võib olla
projekteeritud paksusest väiksem kuni 10 mm ning kogu teelõigu keskmine
paksus võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 5 mm.
§ 39. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal INSPECTOR või LOADMAN seadmega vähemalt iga 100 m tagant ristlõike kolmes punktis. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab vastama projekti nõuetele. Kui projektis elastsusmooduli nõue puudub, siis peab see olema ≥170 Ma.
2. jagu
Stabiliseeritud katendikihid
§ 40. Nõuded materjalidele stabiliseeritud alustes on
järgmised:
1) stabiliseeritud materjalide terastikuline koostis
sõltub kasutatud sideaine liigist ja kihi paksusest ning peab vastama
projekti nõuetele. Kui projektis nõuded puuduvad, peab kivimaterjali
terakoostis mahtuma tehnoloogilistes juhistes toodud soovitatavate
sõelkõveraväljade piiridesse;
2) vana asfaltkatte
freespuru sobitamiseks ettenähtud sõelkõveravälja peab sellele lisama
täiendavalt kivimaterjale (killustikku, purustatud kruusa, harvem ka
sõelmeid);
3) stabiliseeritud segu koostis kooskõlastatakse
tellijaga. Segu terastikulise koostise hälbed tellijaga kooskõlastatud
segu koostisest võivad hälbida lisas 6 toodud piirides, kuid ei või
väljuda projektis või tehnoloogilistes juhistes ettenähtud sõelkõvera
väljast;
4) lisatava kivimaterjali omadused peavad vasta
vähemalt III klassi nõuetele, kui kasutatakse killustikku ja vähemalt IV
klassi nõuetele, kui kasutatakse kruuskillustikku;
5)
tsementstabiliseerimiseks kasutatav kivimaterjal ei või sisaldada
huumust.
§ 41. Nõuded segule on järgmised:
1)
tsementstabiliseeritud segu tegelikku tsemendisisaldust peab kontrollima
vahetuse jooksul kasutatud tsemendikoguse järgi, mis ei või erineda üle
2% seguprojekti alusel arvutatud tsemendi kogusest;
2) tsemendi
doseerimise ühtlust kontrollitakse teele asetatud plaatidega. Tööd
alustades kontrollitakse tsemendi doseerimist iga 50 m järel. Kui kolm
järjestikust määrangut jäävad lubatud erinevuste piiridesse, tehakse
edaspidi kontrollmääranguid vähemalt üks kord vahetuses;
3) bituumensideaine projektile vastavuse kontrollimiseks võetakse iga 25 t
sideaine kohta 1 liiter sideaineproovi, mis säilitatakse hästisuletud
nõus ja katsetatakse vastavalt vajadusele;
4) vahtbituumeniga
stabiliseerimisel peab esimese viie tööminuti jooksul võtma vahuproovi
ning määrama sideaine mahu kasvu vahustamise käigus;
5) sideaine sisaldust bituumenstabiliseeritud segus peab kontrollima
vahetuse jooksul kasutatud sideaine (bituumen, emulsioon) koguse järgi;
6) sõltumata sellest, kas stabiliseeritakse värsket kivimaterjali või vana
teekatte freespuru, ei või keskmine summaarne bituumenisisaldus olla üle
3,5% segu massist, üksikproovi bituumenisisaldusega kuni 4%. Keskmine
bituumenisisaldus ei või olla alla 2,8% segu massist, üksikproovi
bituumenisisaldusega mitte alla 2%;
7) stabiliseeritud segust peab
võtma vähemalt ühe proovi iga 5000 m2
stabiliseeritud pinna kohta, kuid mitte vähem kui 1 proov vahetuses;
8) segu proovile peab määrama kivimaterjali terakoostise ning bituumeni ja
niiskuse sisalduse;
9) kui laboris määratud sideainesisaldus või
terakoostis erineb seguprojektis ettenähtust üle lubatavate väärtuste,
tehakse stabiliseeritud segu koostisele vajalikud korrektuurid ja
segatakse kiht uuesti läbi;
10) tsementstabiliseeritud kihist
võetud proovidest, millest on välja võetud kõik üle 40 mm suurusega
kivitükid, tehakse esimesel tööpäeval PROCTOR-meetodil kuus proovikeha,
millest kolme katsetatakse seitsme päeva vanuselt ja kolme 28 päeva
vanuselt. Edaspidi tehakse kuus proovikeha iga 10 000 m2
stabiliseeritud pinna kohta;
11) tsementstabiliseeritud segust tehtud
proovikehade survetugevus seitsme päeva vanuselt peab olema vähemalt 1,5
MPa ja 28 päeva vanuselt ≤ 12 MPa, kui projektis pole ette nähtud
teisiti. Segu survetugevuse peab määrama täiustatud PROCTOR-meetodil;
12) kompleksstabiliseeritud kihist võetakse proovikehad ja katsetatakse
analoogiliselt tsementstabiliseeritud segule või määratakse standardsete
MARSHALLI proovikehade kaudne tõmbetugevus. Seitsme päeva vanuste
proovikehade survetugevus peab olema vähemalt 1,5 MPa ja 28 päeva
vanuselt ≤ 12 Mpa või kaudne tõmbetugevus seitsme päeva vanuselt
vähemalt 0,35 Mpa ja 28 päeva vanuselt ≤ 0,9 Mpa;
13)
tsement- ja kompleksstabiliseeritud segust valmistatud proovikehad
peavad kivinema stabiliseeritud kihiga samasugustes tingimustes.
§ 42. Nõuded stabiliseeritud kihile:
1)
stabiliseerimisel mitme paani kaupa peab iga uus paan varemsegatut katma
vähemalt 10 cm ulatuses. Paani jätkamisel peab segamine algama 3 m enne
varempaigaldatud paani lõppu;
2) freesimissügavuse peab määrama
vahetu mõõtmisega freesi rootori kummagi otsa juures vähemalt iga 100 m
läbimise järel;
3) paan peab ettenähtud trassi jälgima 10
cm täpsusega. Kõik kõrvalekalded üle 10 cm peab parandama korduskäiguga.
Korduskäik on vaid kobestamis-segamiskäik ilma vee, sideaine ja
kivimaterjalide lisamiseta;
4) kihi paksust peab mõõtma prooviaukudes
iga uue töövõtu alguses 50-meetrise sammuga. Kui kolme järjestikuse
mõõtmise tulemused rahuldavad nõudeid, tehakse edaspidi vähemalt üks
määrang iga 100 m tagant;
5) valmis kihi paksus üksikus
mõõtmiskohas võib olla projektväärtusest väiksem kuni 20%, seejuures 90%
juhtudest ei tohi üksikmõõtmise tulemus olla projektsest üle 10 mm
väiksem. Kihi keskmine paksus arvutatakse sõiduraja ristlõikest võetud
kolme puurkeha mõõtmise alusel, kusjuures mõõdetud kihipaksused, mis
ületavad projekteeritud kihipaksust hproj rohkem kui 1,2
korda, lähevad keskmise arvutamisel arvesse väärtusega 1,2 × h
proj. Kihi keskmine paksus võib olla projekteeritud paksusest väiksem
kuni 10%;
6) tihendatud stabiliseeritud kihi kõrgusarve
kontrollitakse vähemalt iga 25 m tagant. Seejuures kuni 90% neist võib
erineda projektis ettenähtust vähem kui 20 mm. Tee telje kõrguspunkti
maksimaalne erinevus projektis ettenähtud kõrgusest ei või olla suurem
kui 25 mm;
7) stabiliseeritud kihi laiust mõõdetakse iga 25 m tagant
ja see ei või üheski põiklõikes olla väiksem projekteeritust;
8) stabiliseeritud kihi piki- ja põiktasasust kontrollitakse iga 25 m järel.
Aluskihi suurim lubatud ebatasasus 3-meetrise lati all on tee piki- ja
põiksuunas 15 mm;
9) katteks stabiliseeritud kihi tasasus peab
vastama tehnilistes normides mustkattele esitatud nõuetele;
10)
lubatud erinevus projektis määratud põikkaldest on stabiliseeritud
kattekihi ja aluse ülemise kihi jaoks kahepoolse kaldega põikkaldega
teedel ±0,5% ning ühepoolse põikkaldega teedel ±0,3%, aluse alumise kihi
jaoks vastavalt ±0,7 ja ±0,5%;
11) elastsusmoodul
stabiliseeritud kihi pinnal määratakse LOADMAN või INSPECTOR seadmega
iga 100 m tagant ristlõike kolmes punktis. Elastsusmooduli minimaalne
väärtus neis punktides seitsme päeva vanusel kihil peab vastama
projektis nõutavale. Kui projektis nõue puudub, siis ei või see olla
väiksem, kui:
–200 MPa bituumenstabiliseeritud kihi pinnal,
–230 MPa tsement- ja kompleksstabiliseeritud kihi pinnal;
12) töö
tegija peab hooldama stabiliseeritud katendikihti, kuni see kaetakse
järgmise konstruktsioonikihiga. Lisaks stabiliseeritud kihi hooldamisele
peab enne katte paigaldamist parandama kõik ilmnenud vead. Üle 15 mm
sügavused lohud täidetakse kas stabiliseerimiseks kasutatud seguga või
asfaltbetooniga;
13) stabiliseeritud kihi niiskusesisaldus ei või
olla suurem kui 2,5% massist.
5. peatükk
KRUUSATEEDE PEALISKIHI EHITAMINE
§ 43. Kruusatee pealiskihi paksus peab olema vähemalt 12 cm.
§ 44. Kruusatee pealiskihi mineraalmaterjali terakoostis peab vastama lisas 7 toodud nõuetele. Mineraalmaterjali terakoostise vastavust projektile kontrollitakse mitte harvemini, kui üks kord 1000 m 3 paigaldatud mineraalmaterjali kohta.
§ 45. Kruusatee pealiskiht ehitatakse purustatud kruusast, looduslikust kruusast või mitme mineraalmaterjali segust. Tihedast killustiku- või kruusasegust kattes kasutatav kivimaterjal peab vastama vähemalt III klassi nõuetele, kui kasutatakse killustikku, ja vähemalt IV klassi nõuetele, kui kasutatakse kruuskillustikku.
§ 46. Kruusatee pealiskihi ehitamisel peab mineraalmaterjali laotamisel ja tihendamisel selle niiskus olema laboratooriumis määratud optimaalse niiskuse lähedal (lubatud hälve ±10% optimaalsest).
§ 47. Kruusatee pealiskihi geomeetrilised parameetrid peavad
vastama projektis esitatud nõuetele. Projektis ettenähtud
geomeetrilistele parameetritele, mõõdetult iga 25 m tagant, lubatakse
järgmisi hälbeid:
1) põikkalle ±0,5%;
2) pinna
kõrgusarv ±30 mm;
3) pikitasasus (pilu 3 m lati all) ≤ 15
mm;
4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus,
mõõdetuna tee teljel ja tee servast 1 m kaugusel ei tohi olla
projekteeritust väiksem üle 10 mm ning kogu teelõigu keskmine paksus ei
tohi olla projekteeritust väiksem üle 5 mm.
§ 48. Elastsusmoodul kruusatee pinnal määratakse LOADMAN või INSPECTOR seadmega iga 100 m tagant ristlõike kolmes punktis. Elastsusmooduli minimaalne väärtus neis peab vastama projektis nõutavale. Kui projektis nõue puudub, siis ei või see olla väiksem kui 120 MPa.
§ 49. Talvel võib kruuskatteid ehitada mulletele, mis on valmis ehitatud ning vastu võetud enne külmade saabumist ja lumest puhastatud. Talvel ehitatud kruuskatted võetakse vastu pärast muldkeha ja aluse sulamist.
6. peatükk
ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMINE
§ 50. Asfaldikihtide ettenähtud geomeetrilistele
parameetritele, mõõdetult iga 25 m tagant, lubatakse järgmisi hälbeid:
1) põikkalle:
–kahepoolse põikkaldega teedel ±0,5% võrra,
–ühepoolse põikkaldega teedel ±0,3% võrra;
2)
pinna kõrgusarv ±2 cm;
3) kihi laius tee telje ja serva
vahel –5 cm kuni +10 cm;
4) keskmise kihi paksuse vähenemine
ristlõikes kuni 10%;
5) kihi paksuse vähenemine üksikmõõtmisel:
–asfaltbetoonkattel – 10 mm,
–mustkattel – 20 mm.
§ 51. Kihi keskmine paksus arvutatakse sõiduraja ristlõikest võetud kolme puurkeha mõõtmise alusel, kusjuures mõõdetud kihipaksused, mis ületavad projekteeritud kihipaksust hproj rohkem kui 1,2 korda, lähevad keskmise arvutamisel arvesse väärtusega 1,2 × h proj.
§ 52. Kattesse paigaldatud segu kogus määratakse vahetuse jooksul paigaldatud segu massi järgi.
§ 53. Asfaldikihi tasasust hinnatakse ehitamise käigus 3-meetrise latiga. Suurim lubatud pilu lati all peab vastama lisas 8 toodud nõuetele.
§ 54. Valmis asfaltkatte tasasust hinnatakse rahvusvahelise tasasusindeksi IRI järgi. IRI arv peab vastama lisas 9 toodud nõuetele. Teedel, mille pikkused, vertikaalkõverate raadiused või keeruline vertikaalplaneering ei võimalda IRI mõõtmisi korraldada, mõõdetakse tasasust 3-meetrise latiga või tellija ja töö tegija vahelise kokkuleppe olemasolul teostusmõõdistamise tulemuste võrdlemise teel projektis esitatud vertikaalplaneeringu lahendusega. Viimasel juhul ei tohi kõrvalekalded kõrgusarvudes ning piki- ja põikkalletes ületada §-s 50 lubatud hälbeid.
§ 55. Katte haardetegurit mõõdetakse mitte varem, kui kaks nädalat pärast liikluse avamist ja see peab, mõõdetuna ROAR-seadmega märjal teekattel 60-kilomeetrise tunnikiiruse juures, olema vähemalt 0,35.
§ 56. Paigaldatud asfaltkatte tihendamist hinnatakse tellija ja töö tegija vahelise kokkuleppe alusel kas tihendusteguri või jäävpoorsuse järgi ja see peab vastama lisas 10 toodud nõuetele. Asfaltbetoonsegu kvaliteedi kahtluse korral on tellijal õigus nõuda nii asfaltbetoonkatte tiheduse kui ka jäävpoorsuse määramist.
§ 57. Laoturiga laotatud asfaltkatte vuugid peavad pärast tihendamist olema monoliitsed, tasased ja tihedad. Vuugi kohale ei või moodustuda kühmu ega muud ebatasasust. Vuugi tihedus või jäävpoorsus peab vastama lisas 10 toodud nõuetele.
7. peatükk
PINDAMISTÖÖD
§ 58. Kivimaterjalid pindamistöödel peavad vastama lisas 11 toodud nõuetele.
§ 59. Killustikufraktsiooni terakoostis peab vastama lepingu dokumentidele ja tehnilistele normidele.
§ 60. Ridakillustiku üle 4 mm mõõduga terad peavad vastama lisas 12 toodud nõuetele. Märgsõelumisel võib ridakillustik sisaldada kuni 7% peenosiseid (väiksem kui 0,063 mm).
§ 61. Ridakillustike 0–12 ja 0–16 terastikuline koostis peab vastama lisas 12 toodud nõuetele.
§ 62. Pindamisel kasutatava sideaine nake kivimaterjaliga peab olema vähemalt 50% pärast 24-tunnist katsetamist rullpudeli- või vähemalt 90% löögimeetodil.
§ 63. Pindamiseks ei või kasutada vedeldatud bituumenit ja linnades ka põlevkivibituumenit.
§ 64. Gudronaatorid peavad võimaldama laotada sideainet täpsusega ±0,15 l/m2 ja killustikulaoturid killustikku täpsusega ±1 l/m2 ettenähtud kulunormist.
§ 65. Õhu temperatuur pindamistööde ajal peab olema nafta- ja põlevkivibituumenite kasutamisel vähemalt +15 °C ja bituumenemulsioonide kasutamisel vähemalt +10 °C ning teekatte temperatuur vastavalt +10 °C ja +5 °C. Sademete korral pindamistöid ei või teha.
§ 66. Mineraalmaterjal laotatakse vahetult sideaine valamise järel. Emulsiooniga pinnates peab killustiku laotama enne, kui emulsiooni värv muutub (laguneb).
§ 67. Mineraalmaterjali rullitakse, kuni killustikuterad on õigesse asendisse paigutunud.
§ 68. Kahekordse puistega ühekordset pindamist rullitakse ainult teise puiste järel.
§ 69. Eelpuistega pindamise esimest kihti ei rullita. Erandiks on pehme must-, stabiliseeritud või kruuskatte pindamine, kus esimese puiste killustik surutakse rulliga aluspinda.
§ 70. Metallvaltsidega rulli võib kasutada erandjuhul pehmete katete (mustkatted, stabiliseeritud katted) pindamisel, kusjuures tuleb jälgida, et mineraalmaterjali terad ei puruneks valtside all.
§ 71. Pindamislõigu algus- ja lõpukohad peavad olema tasased ja ei tohi olla sideainega määrdunud. Pinnataval alal ei või olla terade ülekattega ja pindamata kohti.
§ 72. Pindamiskiht peab visuaalsel hindamisel olema ühtlase tekstuuriga ja tasane, killustikuterad peavad asuma tihedalt üksteise kõrval.
§ 73. Fraktsioneeritud killustikuga pindamiskihi kvaliteeti hinnatakse killustikuterade laotustiheduse ja tekstuuri sügavuse meetodil. Fraktsioneeritud killustiku terade arv 10 × 10 cm pindalal peab olema killustikul 4–8 mm – 160, killustikul 8–12 mm – 60 ja killustikul 12–16 mm – 40.
§ 74. Pärast formeerumist peab väljaspool rattajälgi tekstuuri sügavus olema, mõõdetuna nihikuga killustikuterade tipust kuni sideaine kihini, killustikul 4–8 mm 2–4 mm, killustikul 8–12 mm 3–6 mm ja killustikul 12–16 mm 4–8 mm.
8. peatükk
TRUUPIDE EHITAMINE
§ 75. Truupide ehitamisel peab kontrollima järgmisi kriteeriume:
1) projektkõrgustest kinnipidamine;
2) truubidetailide ja betoonsegu
tootmisohje vastavussertifikaadi alusel välja antud
vastavusdeklaratsiooni olemasolu;
3) paigaldatavate detailide pinna
tasasus ja paiknevus üksteise suhtes;
4) truubi, kraavide ja
nõlvakindlustuste vastavus projektile ja ehitusnormidele;
5)
truubi aluspinnase ja täitepinnase tihendamine.
§ 76. Truupide ehitamisel lubatud kõrvalekalded projekteeritud nõuetest on toodud lisas 13.
§ 77. Objektile toodava betoonsegu töödeldavust tuleb kontrollida igal kohale toodud betoonsegu koormal ja õhusisaldust vähemalt üks kord 10 tunni jooksul. Juhul kui betoonsegu ei vasta etteantud nõuetele, seda kasutada ei tohi.
9. peatükk
SILDADE EHITAMINE
§ 78. Sildade ehitamise tehnoloogianõuded antakse
sillaprojektides. Sildade ehitamisel kontrollitakse:
1)
silladetailide ja betoonsegu tootmisohje vastavussertifikaadi alusel
välja antud vastavusdeklaratsiooni olemasolu;
2)
konstruktsioonide projektkõrgust;
3) paigaldatavate detailide
pinna tasasust;
4) nõlvakindlustuste vastavust projektile;
5)
konstruktsioonide vastavust projektile.
§ 79. Sildade raudbetoondetailide ja konstruktsioonide mõõtmed peavad vastama projektis ettenähtud mõõtudele ja lubatud hälvetele. Juhul kui need projektis puuduvad, peab juhinduma lisas 14 toodud nõuetest.
§ 80. Raketiste ja kinnituste ristlõike mõõtmete vähenemine ei tohi ületada 5% surutud ja tõmmatud elementide ristlõike pindalast.
§ 81. Objektile toodava betoonsegu töödeldavust peab kontrollima igal kohale toodud betoonsegu koormal ja õhusisaldust vähemalt üks kord 10 tunni jooksul. Mittevastavuse korral ehitustööd peatatakse.
§ 82. Betoonist tehakse kontrollproovikehi ja neid katsetatakse vastavalt projektis esitatud nõuetele (survetugevusklass, külmakindluse mark, õhusisaldus, veepidavuse mark jne). Minimaalne proovikehade arv ja kivinemise kestvus määratakse tellija ja töötegija vahelise protokolliga. Proovikehasid hoitakse normaaltingimustes ja konstruktsiooniga samaväärsetes tingimustes. Normaaltingimustes kivinenud proovikehade katsetulemuste alusel hinnatakse betoonsegu kvaliteeti ja konstruktsiooniga samaväärsetes tingimustes proovikehade alusel konstruktsiooni tegelikku survetugevust.
§ 83. Betooni külmakindluse ja veepidavuse katsed viiakse läbi juhul, kui see on ette nähtud projektis või seda nõuab tellija. Külmakindlus määratakse ja see peab vastama EVS 814:2003 «Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid» esitatud nõuetele.
10. peatükk
TALIHOOLDUS
1. jagu
Teede ettevalmistamine talveks
§ 84. Sügisel tasandatakse teepeenrad ja puhastatakse nõlvad ning teemaa. Kruusateed profileeritakse nii, et põikkalded vastaksid kruusateede seisundinõuetele.
§ 85. Defektne või puuduv tähispost asendatakse talvel viivituseta markiiriga. Teedel, kus ei ole paigaldatud statsionaarseid tähisposte, võib kasutada teeäärte ja lumekoristust segavate takistuste tähistamiseks markiire. Markiir valmistatakse plastmassist või puidust läbimõõduga 2–4 cm ja varustatakse 5 cm laiuse helkiva elemendiga. Markiiri kõrgus peab olema 1,0–1,5 meetrit teepinnast ja helkiv element markiiril vastavalt 1,0 meetri kõrgusel teepinnast. Markiirid paigaldatakse 50 kuni 100-meetrise vahekaugusega.
2. jagu
Lumetõrje
§ 86. Lumetõrje eesmärk on lumesaju või tuisu tõttu teele kogunenud lume teelt eemaldamine ja lumevallide kõrgusest põhjustatud nähtavuspiiride taastamine nõutava tasemeni ning tuisu mõju vähendamine passiivsete tuisukaitserajatiste, nagu lumevallid, lumeväravad jms rajamisega.
§ 87. Lumetõrje jaguneb:
1) lume, lörtsi või
soola-lumesegu eemaldamine sõiduteelt, teepeenardelt, ülekäiguradadelt
ja muudelt teerajatistelt;
2) lumevallide madaldamine, suurte vallide
korral ka nende külgsuunaline teisaldamine;
3) lume laadimine ja
äravedu;
4) passiivsete tuisukaitserajatiste tegemine;
5)
sildade, autobussipeatuste ja muude teerajatiste ning
liikluskorraldusvahendite lumest puhastamine.
§ 88. Lumesaju või tuisu ajal alustatakse lume või lörtsi eemaldamist majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2002. a määrusega nr 45 «Tee seisundinõuded» (RTL 2003, 1, 2) seisunditaseme nõuetes määratletud lume- või lörtsikihi lubatud paksuste ületamisel.
§ 89. Lumi veetakse ära juhul, kui muude võtetega ei ole võimalik tee seisundinõudeid täita. Lund ei tohi lükata sõiduteelt kõnniteele, kui selle tagajärjel jääb jalakäijatele liiklemiseks vähem kui 1,1 m laiune riba. Restkaevud peavad olema lume- ja jäävabad ning tagama vee äravoolu.
3. jagu
Libedusetõrje
§ 90. Libedusetõrje on teekatte haardeteguri suurendamine teekattele kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamisega, samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaanilise karestamisega või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine.
§ 91. Kloriididena kasutatakse naatriumkloriidi (NaCl), kaltsiumkloriidi (CaCl2) ja magneesiumkloriidi (MgCl2 ).
§ 92. Puistematerjalidena kasutatakse liiva, sõelmeid, sõelutud või purustatud kruusa ja killustikku. Puistematerjalidel on lubatud tera läbimõõt tänavatel, jalgteedel ja jalgrattateedel 2–6 mm ja maanteedel kuni 6 mm. Külmumise vältimiseks ja terade paremaks püsimiseks teel võib segada puistematerjali sisse 40–60 kg kloriide 1 m 3 puistematerjali kohta.
§ 93. Libedusetõrje jaguneb:
1) teekatte ennetav
töötlemine kloriidilahuse või niisutatud kloriidiga. Ennetav kloriidiga
töötlemine teostatakse üks kuni kuus tundi enne võimaliku libeduse teket;
2) jäite või lume tõttu libedaks muutunud teepinnale kloriidilahuse või
kloriidi puistamine;
3) teepinna haardeteguri suurendamine
puistematerjalide või kloriidi-liiva segu puistamisega teele;
4)
lume- või jääkattega teepinna karestamine mehhaanilisel teel võrk-, jää-
või tappteradega;
5) kuuma liiva puistamine jäätunud teepinnale.
§ 94. Libedusetõrje soolad peavad vastama järgmistele
tehnilistele näitajatele:
1) terakoostis peab olema 0,25–4,0 mm
ja mahtuma lisas 15 toodud sõelkõveraväljale. Peenemaid osiseid kui 0,25
mm ja jämedamaid osiseid kui 4,0 mm ei või olla üle 10% soolamassist;
2) soola niiskuse sisaldus laos võib olla kuni 1,5%;
3) lahustumatu
jääk 20 °C vees võib olla kuni 0,7%;
4)
kloriidide (põhiaine) sisaldus peab olema vähemalt 97%;
5)
paakumise vältimiseks peab olema lisatud paakumisvastast lisandit.
§ 95. Jäite korral ja ennetavaks libedusetõrjeks kasutatakse 20–25% naatriumkloriidi lahust. Lahust ei või kasutada paksu koristamata lumekihi ja kinnisõidetud lume puhul, samuti jäite puhul, millest kate ei paista läbi. Paakauto lubatud liikumiskiirus kloriidide puistamisel võib olla kuni 70 km/h.
§ 96. Kloriidide kasutamisel kõnni- ja jalakäijate teel peab ära koristama lume ja jää sulamisel tekkinud segu.
§ 97. Libedusetõrjel kasutatavad 20–25% naatriumkloriidi lahuse kogused ml/m2 või l/km 7,5 m laiusel sõiduteel peavad vastama lisas 16 toodud nõuetele.
§ 98. Ennetaval kloriididega töötlemisel on naatriumkloriidi lahuse kogused 5–20 ml/m2 ehk 40–150 l/km.
§ 99. Kui katte temperatuur on alla –5 °C, kasutatakse lahuse asemel niisutatud kloriidi. Kloriidi lendumise vältimiseks õhukeeriste mõjul ei või puisturi liikumiskiirus ületada niisutatud kloriidi puistamisel 40 km/h ja kuiva kloriidi puistamisel 30 km/h. Kloriidilahuse kogus kloriidi niisutamiseks peab olema vähemalt 80 liitrit 1 m3 kloriidi kohta. Niisutatud naatriumkloriidi kogused g/m2 või kg/km 7,5 m laiusel sõiduteel on toodud lisas 17.
§ 100. Ennetaval töötlemisel on niisutatud kloriidi kogused 5–15 g/m2 ehk 40–120 kg/km.
§ 101. Kuni –12 °C õhutemperatuurini on võimalik NaCl toimeefekti suurendada, kui seda niisutada CaCl2 lahusega. Õhutemperatuuril –12 °C kuni –18 °C juures võib kasutada libedusetõrjeks ainult CaCl2. Õhutemperatuuril alla –18 °C võib kasutada ainult puistematerjale.
§ 102. Libedustõrjel kasutatava liiva, sõelmete, sõelutud või purustatud kruusa ja killustiku puistekoguseks on 0,2–0,6 m3 /km, järskudel tõusudel, ristmikel ja muudel liiklusohtlikel kohtadel 0,6–1,2 m 3/km.
§ 103. Puistematerjalide paremaks püsimiseks ja lumekattega teede haardeteguri suurendamiseks on vajalik töötlemine võrk-, jää- või tappteradega.
4. jagu
Lumekattega teede tasandamine
§ 104. Lumekattega teede tasandamise eesmärk on kinnisõidetud lumest tekkinud ebatasasuste likvideerimine lumekatte paksuse vähendamise teel.
§ 105. Teepinna tasandamiseks, lume- või jääkihi paksuse vähendamiseks, kasutatakse võrk-, jää- või tappteraga varustatud teehöövlit või alussahaga veoautot, saavutades sellega lisaks tasandamisele ka teepinna haardeteguri suurenemist.
11. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 106. Teede- ja sideministri 15. detsembri 1999. a määrus nr 70 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» (RTL 2000, 15, 203) tunnistatakse kehtetuks.
§ 107. Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega
nr 55 «Tee projekteerimise normid ja nõuded» (RTL 2000, 23, 303)
kinnitatud «Maanteede projekteerimisnormides» tehakse järgmised
muudatused:
1) tähis «EV ST 613-93» asendatakse läbivalt tähisega
«EVS 613:2001» ja tähis «EV ST 615-92» asendatakse läbivalt tähisega
«EVS 615:2001»;
2) punkti 4.4 alapunkti 8 viimane lause
tunnistatakse kehtetuks;
3) punkti 7.2.5 alapunkt 1 tunnistatakse
kehtetuks.
§ 108. Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrust nr 55 «Tee projekteerimise normid ja nõuded» täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses:
«21. Maanteeamet ja teised tee omanikud Maanteeameti nõusolekul võivad kehtestada punktides 1 ja 2 viidatud normides sätestatud nõuetest erinevaid nõudeid.»
§ 109. Teede- ja sideministri 15. juuni 2001. a määruses nr 66 «Teehoiutöö ehitusjärelevalve kord» (RTL 2001, 78, 1070) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvid 20 kuni 177 tunnistatakse kehtetuks;
2) tähis «EV ST 613-93» asendatakse läbivalt tähisega «EVS 613:2001» ja tähis «EV ST 615-92» läbivalt tähisega «EVS 615:2001».
§ 110. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003. a määruses nr 69 «Liikluskorralduse nõuded teetöödel» (RTL 2003, 54, 779) tehakse järgmised muudatused:
1) tähis ja sõnad «EN 471:1994 «Märguriietus»» asendatakse tähise ja sõnadega «EVS-EN 471:2000 «Märguriietus»»;
2) paragrahvi 12 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Liikluse reguleerija peab kandma standardi EVS-EN 471:2000 «Märguriietus» kohast 3. klassi kollakas-rohelist ohutusriietust.»
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI |
Kantsler Marika PRISKE |
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 1 |
KANALISATSIOONI KÕRGUSARVUDE JA KALLETE LUBATAVAD HÄLBED
Kalle projekti järgi % |
Kalde hälve % |
Kõrgusarvude hälve mm |
>5 | 1,5 | 50 |
3–5 | 1,0 | 30 |
3 | 1,0 | 20 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 2 |
LIIVPINNASEST MULDKEHA TIHENDUSTEGUR
Muldkeha kiht | Kihi sügavus h teekatte pinnast, m |
Vähim lubatud tihendustegur* |
|
Kiirtee, I ja II klassi teed, põhitänavad ja -teed lubatud sõidukiirusega 70...80 km/h | III, IV ja V klassi teed, põhitänavad ja -teed lubatud sõidukiirusega 50...70 km/h, tänavad, jalgteed, jalgrattateed | ||
Ülakiht (töökiht) |
H Hk + 0,4 ≤h1,5 |
1,00
0,98 |
0,98
0,95 |
Mitteüleujutatav alakiht |
H = 1,5...6,0
h> 6,0 |
0,98
0,98 |
0,95
0,95 |
Üleujutatav alakiht |
h =1,5...6,0
h≥1,5 |
0,98 | 0,95 |
Süvendi töökiht | H1,2 | 0,95 | 0,95 |
*Märkused. 1.Tihendustegur on pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama
pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe.
2. H
k – katendi paksus, m.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 3 |
GEODEETILISTE TÖÖDE LUBATUD HÄLBED
Kõrvalekalle | Lubatud suurim hälve |
Teodoliitkäigu nurgaline sulgemisviga (N – nurkade arv), min | |
Nivelleerimiskäigu sulgemisviga
a) ajutiste reeperite rajamisel, mm b) muldkeha kõrgusmärkide kontrollil, mm (L – käigu pikkus (km), n – nivelleerimisjaamade arv) |
|
Trassi märgitud ja projekteeritud pikkuste erinevus % | 0,1 |
*Märkus. Valemit rakendatakse juhul, kui nivelleerimisjaamade arv ühe km kohta on suurem kui 25.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 4 |
MULDKEHA LUBATUD NÕLVUS
Projekteeritud kalle |
Lubatav hälve |
|
Järsem | Lamedam | |
1:1,5
1:1,75 1:2 1:3 1:4 1:6 1:10 |
1:1,4
1:1,6 1:1,8 1:2,7 1:3,6 1:5,4 1:9 |
1:1,6
1:1,9 1:2,2 1:3,3 1:4,4 1:6,6 1:11 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 5 |
SIIRDEKIILUDE LUBATUD KALDED
Tee liik | Kalle 1: n |
Kiirteed, I klassi maanteed | 1:20 |
II ja III klassi maanteed | 1:15 |
IV ja V klassi maanteed | 1:10 |
Jalgrattateed, jalgteed | 1:7 |
Põhitänavad ja -teed lubatud sõidukiirusega 70...80 km/h | 1:15 |
Põhitänavad ja -teed lubatud sõidukiirusega 50...70 km/h Tänavad liiklussagedusega > 100 autot/tunnis | 1:10 1:10 |
Tänavad liiklussagedusega ≤ 100 autot tunnis | 1:7 |
Siirdekiilu pikkus arvutatakse valemi abil:
L = n × S, kus:
L – siirdekiilu pikkus m; n – siirdekiilu kalde pöördarv, mis võetakse tabelist,
S – kihi paksus m.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 6 |
SEGU TERASTIKULISE KOOSTISE LUBATUD HÄLBED
Sõela ava, mm |
Lubatav erinevus projekteeritud terakoostisest, % |
32
16 4 0,5 0,063 |
±7
±7 ±6 ±5 ±3 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 7 |
KRUUSATEEDE PEALISKIHI MINERAALMATERJALI TERAKOOSTIS
Segu nr |
Sõela ava mõõt, mm |
|||||||
32 | 16 | 8 | 4 | 2 | 0,5 | 0,125 | 0,063 | |
Läbib sõela, massi-% |
||||||||
3 | 85–100 | 60–80 | 40–65 | 30–55 | 20–45 | 10–30 | 8–20 | 7–20 |
5 | – | 85–100 | 65–90 | 50–75 | 35–65 | 20–45 | 10–35 | 8–25 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 8 |
SUURIM LUBATUD PILU 3-MEETRISE LATI ALL, mm
Katendikiht | Pikisuunas | Põiksuunas |
ÜLAKIHT | ||
Tihe- ja kergasfaltbetoon | 4 | 3 |
Killustikmastiks- ja valuasfalt | 5 | 4 |
Seguri mustsegu | 7 | 6 |
Teelsegatud mustsegu | 10 | 7 |
ALAKIHT | ||
Tihe- ja poorne asfaltbetoon | 5 | 5 |
Mustsegu | 10 | 7 |
ALUSKIHT | 6 | 5 |
ÜHEKIHILISE KATTEGA KÕNNITEED JA PLATSID | 10 | 6 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 9 |
ASFALTKATTE IRI* SUURIM LUBATUD VÄÄRTUS mm/m
Tee liik | Mustkate | Asfaltkate |
Põhimaanteed
Tugimaanteed Kõrvalmaanteed ja kohalikud teed |
1,8/2,0
2,0/2,4 |
1,5/1,8
1,8/2,0 |
Murru lugejas on nõuded uuele või taastatud kahekihilisele kattele, nimetajas ühekihilisele uuele või taastatud kattele.
Märkus. * IRI – International Roughness Index
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 10 |
ASFALTKATTE TIHENDUSTEGUR JA JÄÄVPOORSUS
Segu liik | Katteproovi | keskmine | Vuugi | proov |
Tihendustegur | Jäävpoorsus % | Tihendustegur |
Jäävpoorsus % |
|
MSE | ≥0,96 | 4...11,0 | ≥0,90 | ≤14,0 |
KAB 8
KAB 12, KAB 16, KAB 20 |
≥0,96
≥0,97 |
2... 9,0
2...10,0 |
≥0,91
≥0,92 |
≤12,0
≤12,0 |
PAB 16, PAB 32 | ≥0,97 | 5...12,0 | ≥0,92 | ≤14,0 |
TAB 4, TAB 8
TAB 12, TAB 16, TAB 20 |
≥0,97
≥0,97 |
2,0–6,0
1,5–5,5 |
≥0,94
≥0,94 |
≤8,5
≤8,0 |
KMA | ≥0,98 | 2,0–5,5 | ≥0,94 | ≤8,0 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 11 |
KIVIMATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED PINDAMISEL
Omadus | Ühik |
Killustiku klass |
Katsemeetod | |||
I | II | III | IV | |||
Purunemiskindlus Los Angeles’i katsel | % | ≤15 | ≤25 | ≤30 | ≤35 | EVS-EN 1097-2 |
Kulumiskindlus Nordic-katsel | % | ≤10 | ≤14 | PN* | PN* | EVS-EN 1097-9 |
Külmakindlus –vahetul külmutamisel –magneesiumsulfaadi katsel |
% % |
≤2 ≤25 |
≤2 ≤25 |
≤4 PN* |
≤4 PN* |
EVS-EN 1367-1 EVS-EN 1367-2 |
Terakuju plaatsusteguri järgi | % | ≤10 | ≤20 | ≤25 | ≤35 | EVS-EN 933-3 |
Peenosiste sisaldus | % | ≤0,5 | ≤1 | ≤2 | ≤2 | EVS-EN 933-1 |
Huumusesisaldus | – |
heledam etalonist |
EVS-EN 1744-1 p 15.1 |
Märkus. * PN-pole nõudeid
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 12 |
RIDAKILLUSTIKU NÕUTUD TERAKOOSTIS
Sõela ava mm | D/ 2 | D | 1,4 D |
Läbib sõela massi % | 20–70 | ≥90 | ≥98 |
Märkus. D on ridakillustiku suurim läbimõõt, mm
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 13 |
TRUUPIDE EHITAMISEL LUBATUD KÕRVALEKALDED
Kvaliteedinäitaja, konstruktiivelement | Lubatud hälve |
1. Truubi põhja kõrgusarv
2. Truubi pikikalle 3. Truubi telje asukoht horisontaaltasapinnas 4. Truubi pikkus 5. Kindlustusplaatide nihkumine üksteise suhtes ja vuukide laius |
±5 cm
0,1 % ≤10 cm ±10 cm ≤1 cm |
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 14 |
SILDADE RAUDBETOONDETAILIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE MÕÕTMETE LUBATUD HÄLBED
Detail või konstruktsioon | Näitaja |
Ühik
|
Lubatud hälve |
Vaiad |
pikkus projektkõrgus vaia pea ristlõike mõõt ekstsentrilisus |
mm
mm mm mm |
±50 ±30 +20, –5 10 |
Rostverk |
kõrgus pikkus, laius vaiarea kõrvalekalle |
mm
mm mm |
±5 ±30 ±100 |
Vundamendid ja sambad |
kõrgus kõik ülejäänud geomeetrilised mõõdud ja kõrvalekalle telgedest |
mm
mm |
±5 |
Talad |
pikkus tugiosade vahekaugus kõrgus laius kõverus horisontaalsuunas eeltõusu erinevus projektist tala plaadist väljaulatuvate armatuurvarraste pikkus |
mm
mm mm mm mm/m mm mm |
+30,–10 +30,–10 +15 +20,–10 ±1 ±15 ±10 |
Kõik ülejäänud detailid | detailidest väljaulatuvate armatuurvarraste telgede erinevus projektist |
mm
|
5 |
Plaadid | pikkus |
mm
|
±5 |
Tasanduskiht |
põikkalle pilu kolmemeetrise lati all |
%
mm |
±0,5 3 |
Hüdroisolatsioon |
põikkalle paksus |
%
mm |
±0,5 +10,–5 |
Lahtivõetav raketis |
laudade paksuste erinevus: –hööveldamata raketisel –hööveldatud raketisel pilu kahemeetrise lati all |
|
|
Armatuurvõrgud |
keevitatud võrgud ja tasapinnalised karkassid monoliitsetes
konstruktsioonides: pikkus võrgulaius karkassi kõrgus |
|
|
Armatuurvõrgud |
keevitatud võrgud ja tasapinnalised karkassid monteeritavates
konstruktsioonides: pikkus võrgu laius karkassi kõrgus |
|
|
Armatuurvõrgud |
keevisvõrkude ja karkasside tasapinnalisus pöörete kohtades: –monoliitsed konstruktsioonid –monteeritavad konstruktsioonid –armatuuri ridade vahel kahes reas armeerimisel (varraste läbimõõt kuni 40 mm) |
|
|
Keevisliited | keevisliite pikkus |
mm
|
–5,+10 |
Armatuurvõrgud |
keevisvõrkude ja karkasside tasapinnalisus varraste läbimõõdul: –kuni 12 mm –12...15 mm –25...50 mm (monoliitne konstruktsioon) –25...50 mm (monteeritav konstruktsioon) |
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 15 |
LIBEDUSETÕRJE SOOLADE SÕELKÕVERA VÄLI
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 16 |
LIBEDUSETÕRJEL KASUTATAVAD 20–25% NAATRIUMKLORIIDI LAHUSE (NACL) KOGUSED
Õhutemperatuur, °C |
Pärast lume sahkamist |
Pärast lörtsi sahkamist |
Jäite puhul |
|||
ml/m2 | l/km | ml/m2 | l/km | ml/m2 | l/km | |
0 kuni –2 | 20–40 | 150–300 | 20–40 | 150–300 | 5–20 | 40–150 |
–2 kuni –4 | 40–50 | 300–375 | 40–160 | 300–1200 | 20–40 | 150–300 |
–4 kuni –7 | 50–60 | 375–450 | – | – | 40–60 | 300–450 |
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.
a määruse nr 132 «Teehoiutööde tehnoloogianõuded» lisa 17 |
LIBEDUSETÕRJEL KASUTATAVAD NIISUTATUD NAATRIUMKLORIIDI KOGUSED
Õhutemperatuur, |
Pärast lumekoristust |
Pärast lörtsikoristust |
Jäite puhul |
|||
°C | g/m2 | kg/km | g/m2 | kg/km | g/m2 | kg/km |
0 kuni –2 | 10–20 | 75–150 | 10–20 | 75–150 | 2–5 | 15–40 |
–2 kuni –4 | 10–20 | 75–150 | 20–30 | 150–225 | 5–10 | 40–75 |
–4 kuni –7 | 20–40 | 150–300 | 30–50 | 225–375 | 10–20 | 75–150 |
–7 kuni –10 | 40–60 | 300–450 | 50–70 | 375–525 | 20–30 | 150–225 |