Teksti suurus:

Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2015
Avaldamismärge:RTL 2000, 17, 222

Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord

Vastu võetud 15.12.1999 nr 71

Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831) paragrahvi 12 lõike 3 alusel:

1. Kinnitada «Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord» (lisatud).

2. Tee omanikel töötada välja teetähistussüsteemi rakendamise etapiline kava ja näha ette vastavad kulud teehoiukava koostamisel, kusjuures tee tähistamine teenumbritähistega korraldada aastatel 2000–2001.

3. Pidada otstarbekaks kasutada seni paigaldatud viitamissüsteemi liiklusmärke kuni nende kasutuskõlbmatuks muutumiseni, kui need ei ole vastuolus liikluseeskirja ja teetähistussüsteemiga ning on välistatud nende vääriti mõistmine liikleja poolt.

Minister Toivo JÜRGENSON

Asekantsler
kantsleri ülesannetes Tõnu NAESTEMA

Kinnitatud
teede- ja sideministri 15. detsembri 1999. a määrusega nr 71

TEETÄHISTUSSÜSTEEM JA SELLE RAKENDAMISE KORD

1. Üldosa
  1.1. Kasutusala
  1.2. Teabekandjad
  1.3. Teksti tüübid ja suurused
  1.4. Teeviida paigutamine ja konstruktsioon
2. Teetähistamise põhimõtted ja tähistatavad sihtpunktid
  2.1. Teetähistamise põhimõtted
  2.2. Tähistatavate ja viidatavate sihtpunktide valik ning liigitus
  2.2.1. Tähistatavate sihtpunktide valik
  2.2.2. Tähistatavate sihtpunktide liigitamine
  2.3. Tähistatavad ja viidatavad sihtpunktid eri liiki teedel
  2.3.1. Magistraaltänavatel ning põhi- ja tugimaanteedel tähistatavad sihtpunktid
  2.3.2. Asulates juurdepääsudel ja kõrvalmaanteedel tähistatavad sihtpunktid
  2.3.3. Kohalikel maanteedel tähistatavad sihtpunktid
  2.3.4. Erateel tähistatavad sihtpunktid
  2.4. Tähistamine ja viitamine asulates
  2.4.1. Lähenemine asulale
  2.4.2. Möödasõidutee
  2.4.3. Asulat läbiv tee
  2.5. Viidatavate sihtpunktide arv
  2.6. Tähistamine ja viitamine eri tüüpi ristmikel
  2.6.1. Samatasandiline ristmik
  2.6.1.1. Põhimaanteedevahelised, tugimaanteedevahelised, põhi- ja tugimaanteede vahelised ristmikud
  2.6.1.2. Põhi- või tugimaantee ristmik kõrvalmaanteega
  2.6.1.3. Põhi- või tugimaantee ristmik kohaliku maanteega või muu teega
  2.6.1.4. Kahe kõrvalmaantee ristmik
  2.6.1.5. Kõrvalmaantee ja kohaliku maantee ristmik
  2.6.1.6. Kahe kohaliku maantee ristmik
  2.6.1.7. Magistraaltänavate ristmik
  2.6.1.8. Kahe tänava ristmik
  2.6.1.9. Ringristmik
  2.6.2. Eritasandiline ristmik
3. Tähistamisel kasutatavad viidad
  3.1. Üldist
  3.2. Eelviit
  3.2.1. Eesmärk
  3.2.2. Eelviitadel esitatavad sihtpunktid
  3.2.3. Eelviitade kasutusjuhend

3.2.4. Eelviidal esitatavad teenumbrid, osutusmärgid ja teeninduskohamärkide sümbolid

  3.2.5. Eelviida noole kujutised
  3.2.6. Eelviitade paigutamine
  3.3. Suunaviidad
  3.3.1. Eesmärk ja sisu
  3.3.2. Kasutamisjuhud
  3.3.3. Suunaviitade paigutamine
  3.3.4. Ettevõtte suunaviit
  3.4. Hargnemisviit
  3.5. Kohanimetähis
  3.5.1. Eesmärk, sisu ja kasutusjuhud
  3.5.2. Paigutamine
  3.6. Kaugusviit
  3.6.1. Eesmärk ja sisu
  3.6.2. Kasutamisjuhud ja paigutamine
  3.7. Teenimetähis
  3.8. Teenumbritähis
  3.8.1. Eesmärk, sisu ja kasutusjuhud
  3.8.2. Teenumbritähise paigutamine
  3.9. Veoautole või teatud sõidukitele mõeldud sõidusuund
  3.10. Eel- ja suunaviidal kasutatavad osutusmärgid ja teeninduskohamärgi sümbolid
  3.10.1. Eesmärk ja sisu
  3.10.2. Kasutusjuhud
  3.10.2.1. Kiirtee
  3.10.2.2. Tööstuspiirkond
  3.10.2.3. Terminaalid
  3.11. Eratee viit
  3.11.1. Eesmärk ja sisu
  3.11.2. Kasutusjuhud
  3.11.3. Paigutamine
4. Tähistussüsteem kiirteel ja I klassi maanteel
  4.1. Kiirteel kasutatavad teeviidad
  4.2. Kiirtee paralleeltee tähistamine
5. Ümbersõidutee tähistamine
  5.1. Üldist
  5.2. Massi-, teljekoormuse-, laiuse-, pikkuse- ja kõrgusepiirangud
  5.3. Läbisõit asulast
  5.4. Ümbersõidutee viitamine
  5.4.1. Püsiva ümbersõidutee viitamine
  5.4.2. Ajutise ümbersõidutee viitamine
6. Kergliikluse teekondade (radade) tähistamine
  6.1. Tähistamise põhimõtted
  6.2. Tähistatavad sihtpunktid
  6.3. Kergliiklusviitade teostus
  6.3.1. Sümbolid
  6.3.2. Kiri
  6.3.3. Tühikud
  6.3.4. Värv
  6.4. Kergliiklustee numbritähis
  6.4.1. Kergliiklustee numbritähise kuju

6.4.2. Tähise kasutamine

6.4.3. Kergliiklustee numbritähise kasutamine pargis ja metsas

  6.5. Kergliikluse suunaviit
  6.5.1. Eesmärk ja sisu
  6.5.2. Paigutamine
  6.5.3. Teeninduskohamärkide ja muud sümbolid kergliikluse suunaviidal
  6.6. Kergliikluse eelviit

6.7. Kergliikluse teabekaart

6.8. Asukohanimetähis

7. Teeninduskohtade tähistamine
  7.1. Eesmärk ja vahendid
  7.1.1. Üldist
  7.1.2. Teeninduskohtade viitamise ja tähistamise üldnõuded
  7.1.3. Teabekaart
  7.2. Teeninduskohamärkide kasutamine
  7.2.1. Esmaabi
  7.2.2. Politsei
  7.2.3. Info
  7.2.4. Telefon
  7.2.5. Post
  7.2.6. Internetipunkt
  7.2.7. Raadiojaam
  7.2.8. Vaatamisväärsus
  7.2.9. Tankla
  7.2.10. Autohooldus
  7.2.11. Autopesula, pesemisvõimalus
  7.2.12. Parkimishoone
  7.2.13. Restoran
  7.2.14. Kohvik
  7.2.15. Hotell või motell
  7.2.16. WC
  7.2.17. Puhkemaja, kämping, majutuskoht, sõidukelamulaager
  7.2.18. Puhkekoht
  7.2.19. Matkaraja algus
  7.2.20. Ujumiskoht
  7.2.21. Vaatekoht
  7.2.22. Spordiväljak, spordihoone, golfiväljak, ratsabaas
  7.2.23. Maaettevõtlus
  7.3. Avalike ürituste tähistamine
  7.3.1. Üldist
  7.3.2. Avalike ürituste tähistamisel kasutatavad märgid
  7.3.3. Viitamise ulatus
  7.3.4. Märkide paigutamine
  7.4. Piirkondlik teetähistamisskeem

1. ÜLDOSA

1.1. Kasutusala

Teetähistussüsteemi kasutatakse liikluskorralduseks, sihtpunkti kulgeva teekonna määratlemiseks ja liiklejale lisateave andmiseks teeninduskohtade paiknemise suhtes.

Teeninduskohtade tähistust rakendatakse avalikult kasutatavatel teedel ja tänavatel liiklejatele mõeldud teeninduspunktide tähistamiseks. Eesmärgiks on näidata ära iga teeninduskoha tähistamisviis ja anda juhiseid tähistuses kasutatavate märkide sisu ja kuju valikuks. Kohalikud tingimused võetakse arvesse piirkondliku tähistusskeemi koostamisel.

1.2. Teabekandjad

Viitamissüsteemis on teabekandjateks järgmised liiklusmärgid:
–eelviit;
–suunaviit;
–kohanimetähis;
–kaugusviit;
–kilomeetritähis;
–teenumbritähis;
–teenimetähis;
–veoautode sõidusuund;
–ohtliku veosega sõidu suund;
–ümbersõidu skeem ja teeviidad;
–teabeskeem, ümbruskonna plaanid;
–kergliikluse viit.

1.3. Teksti tüübid ja suurused

Teeviida tekstis kasutatakse standardis «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» ettenähtud kirjatüüpi ja teksti suurust.

1.4. Teeviida paigutamine ja konstruktsioon

Samal teel peab teeviitade paigutus olema võimalikult ühetaoline. Teeviitade ühetaoline kõrgus tee pinnast ja kaugus sõidutee äärest mõjutavad soodsalt liikluskeskkonda. Soovitatud põhimõte ei nõua samade konstruktsioonide ja materjalide kasutamist.

Paigutuskoha valikul tuleb silmas pidada:
–teeviita ei tohi paigutada kurvi siseküljele või ristmikul nähtavuskolmnurka, kui see oluliselt halvendab nähtavust;
–teeviit tuleb võimaluse korral paigaldada nii, et teelt koristatav lumi ei paiskuks vastu viita;
–arvestama peab, et teeviit ei mattuks tuisu korral lumehange;
–teeviit tuleb paigutada nii, et teelt väljapaiskunud sõiduki kokkupõrge teeviidaga oleks vähetõenäoline.

Tee kohale paigaldatavad teeviidad tuleb võimaluse korral alati valgustada, et pikendada lugemiskaugust ja -aega.

Teeviida ja selle paigalduselementide (post, raam, konsool) konstruktsioon tuleb projekteerida lähtudes teeviidale suunatud koormustest. Neist tähtsamad on tuulekoormus, lumekoristusel tekkiv lumekoormus ja sõiduki paiskumise võimalus vastu teeviita.

2. TEETÄHISTAMISE PÕHIMÕTTED JA TÄHISTATAVAD SIHTPUKTID

2.1. Teetähistamise põhimõtted

Tähistamise eesmärk on anda liiklejale piisav teave oma asukoha määramiseks ja suunata liikleja eesmärgi poole soodsaimat teekonda mööda.

Tähistamist kavandades eeldatakse, et liikleja on eelnevalt kaardi järgi kindlaks teinud sihtpunkti asukoha ja selle paiknemise teede suhtes. Samuti eeldatakse, et liikleja on endale selgeks teinud, milliseid teid kasutades ta jõuab sihtpunkti. Tähistamisega kindlustatakse õigel teel püsimine.

Lähtudes liikleja tähelepanuvõime piiratusest liikluses ja vajadusest anda ainult selgeid ja lihtsaid sõnumeid, tuleb tähistatavate sihtpunktide arvu piirata.

Liikleja suunamissüsteemid sihtpunktile lähenemise eri etappidel:
–kaugpunktide ja tee numbrite tähistamine;
–lisaks eelnevale lähi- ja kohalike sihtpunktide tähistamine;
–teenumbrid ja nimed.

Sihtpunkti all tuleb mõista linna, alevit, alevikku, küla või muud nimega üldkasutatavat kohta, erandjuhul ka ettevõtte asukohta.

Ristmikul viidatakse vaadeldava tee kaugpunktile (kui see ei ole otstarbekas, siis vahepunktile) ja lähipunktile, vajadusel ka kõrvalpunktile. Ühes suunas üle kolme koha näidata ei ole soovitatav, välja arvatud eritasandilised ristmikud.

Kõrvalpunkt on selline lähipunkt, mis asub vaadeldavalt teelt suunduval teel.

Riiki läbivatel teedel on siseriiklikeks kaugpunktideks piiripunktid, millest järgmine kaugpunkt on sellel teel tähtsam välisriigi punkt (linn).

Helsingi –Tallinn – Pärnu – Ikla – Riia  (Pärnu on vahepunkt).

Stockholm – Tallinn – Narva – Peterburi 

Riigivälist kaugpunkti on soovitatav näidata ka tee kaugusviitadel, mis suurendab läbivliiklejates kindlust teekonnal õigsuse osas.

Piiripunktis on vajalik kaugusviidal näidata sealt kulgeva tee ja lähikonnas hargnevate põhiteede kaugpunktid (vahepunktid) koos nende teede numbritega.

Näiteks:

Muuga Sadamas: TALLINN, NARVA;
  TARTU;
Tallinna Vanasadamas: RIIA, PÄRNU.
  NARVA;
  TARTU;
  PÄRNU, RIIA;
  KEILA, PALDISKI.
Luhamaa piiripunktis: TARTU, TALLINN;
  RIIA.

Kinnise äärisega teenumber kuulub teele kogu tema pikkuses, kasutatakse ka lõikuva tee eelviidal, näiteks . Sellele teele suunduva teekonna tähistamisel kasutatakse aga katkendliku äärisega teenumbrit (tee või teed suunduvad sellise numbriga teele; näiteks ).

  ja tähistus peab viima piirist piirini, sadamasse, kohta, kus tee jätkub parvlaeval vastavalt Stockholmi või Helsingisse (teekond jätkub meritsi).

Teetähistus on nii pikamaa kui ka kohaliku liikluse jaoks. Pikamaa liikleja vajab kaarti reisi alguses ja sihtpunkti lähistel. Reisi põhiosa kestel püsib liikleja õigel teekonnal tähistust järgides.

Kohalik liikleja tunneb sealset teedevõrku ja vajab tähistust vaid sihtpunktile suunduva tee lõikumiskoha määramiseks.

Põhinõuded teetähistussüsteemile:

Märgatavus Kasutatav märk või viit paigutatakse nii, et see oleks hästi märgatav. Märgatavuse parandamiseks kaetakse märk või viit valgustpeegeldava kilega või valgustatakse.
Arusaadavus Tähistus peab olema selge ja üheselt mõistetav. Teabe paigutamisel märgile (viidale) lähtutakse üldiselt kokkulepitud põhimõtetest. Tekstis kasutatakse piisavalt suurt kirja. Teavet tuleb pakkuda piisavalt, kuid mitte liiga palju.
Jätkuvus Kaugpunktidele suunamine peab jätkuma algusest kuni lõpuni.
Ühtlus Sama tüüpi oludes kasutatakse samu lahendusi. Järjestikuste teelõikude sarnastel ristmikel kasutatakse sama tähistusviisi.
Suunamine soodsamale teekonnale Teetähistus peab võimaldama liiklejal piisavalt vara otsustada, millist sõidurada edasiliikumiseks valida ja millist pööret ristmikul sooritada.
Teedevõrgu liigitus Teetähistussüsteem peab olema kooskõlas teede liigitusega – kaugliiklust suunatakse ainult põhi- ja tugimaanteedel ning asulate magistraaltänavatel.

2.2. Tähistatavate ja viidatavate sihtpunktide valik ning liigitus

2.2.1. Tähistatavate sihtpunktide valik

Tähistatavate sihtpunktide valikul tuleb lähtuda kohanimeseadusest (RT I 1997, 1, 3; 14, õiend; 1998, 59, 941; 1999, 10, 155).

Sihtpunktidele viitamine teekonna lõikudel võib olla erineva tasemega ja täpsustub sihtpunkti lähistel. Teetähistuse põhimõte ja kasutamine koos maanteekaardiga leiab kajastamist joonisel 2.1.

Kohalike sihtpunktide nimed peavad olema üldkasutatavad.

2.2.2. Tähistatavate sihtpunktide liigitamine

Tähistatavad sihtpunktid jagatakse kasutusotstarbe järgi (joonis 2.2):
–kaugpunktid;
–vahepunktid;
–lähipunktid.

Kaugpunktile suunamisega antakse kaugliiklusele teavet tee suunast, mida järgides võib jõuda ka väiksematesse kohtadesse.

Vahepunkt on teedevõrgu tähtis sõlmpunkt. Vahepunktiks võib olla ka paikkond, kus paiknevad lähipunktid.

Lähipunkt on tee ääres olev sihtpunkt, millel on tähtsus kas külastatava sihtpunktina või asukoha määratlemise seisukohalt.

Asulas võib tähistada järgmisi sihtpunkte:
–linnakeskus;
–linnaosa- või asumikeskus;
–asulas olev lähipunkt.

Lähipunktina käsitletavat kohalikku sihtpunkti viidatakse asula piires. Asulasiseseid sihtpunkte viidatakse (eel- ja suunaviidad) ainult valgetaustalise teeviidaga, millel on must ääris ja tekst. Linna, linnaosa ja asumi nimed on sinisetaustalisel märgil 641. Kohalikule sihtpunktile viitamist võib alustada väljaspool asulat, kui see on tähistuse ja teekonna valiku seisukohalt oluline.

Asulasisene teeviit on alati valgepõhjaline, kuid sellel kujutatud liiklusmärgid või sümbolid on sellised, nagu näeb ette standard «Liiklusmärgid ja nende kasutamine». Turismiga seotud kohtadele viidatakse alati pruunitaustaliste teeviitadega.

Kohaliku sihtpunktina tuleb hoiduda ettevõtte juurde suunamisest, siin tuleb eelistada aadress-süsteemi.

Kohaliku sihtpunkti tähistamise aluseks on liiklusvoo suurus, selle osatähtsus sihtpunktile suunduva tee kogu liiklussagedusest ja liikluse iseloom.

Kohaliku sihtpunkti valik on õigustatud, kui:
–sihtpunkt on üldriikliku või maakondliku tähtsusega;
–sihtpunkti suundub raskeliiklust;
–eristamine on vajalik, kuna lähikonnas on teisi sama tegevusalaga sihtpunkte;
–aadress-süsteemi töökindluses ei olda veendunud.

Teeninduskoht on liiklejale teenuseid pakkuv teeninduspiirkond, -ettevõte või -jaam, aga ka puhkeala, infopunkt jne. Teeninduskohtade tähistamisel tuleb juhinduda standardist «Liiklusmärgid ja nende kasutamine».

2.3. Tähistatavad ja viidatavad sihtpunktid eri liiki teedel (joonis 2.3)

2.3.1. Magistraaltänavatel ning põhi- ja tugimaanteedel tähistatavad sihtpunktid

Magistraaltänavatel ning põhi- ja tugimaanteedel viidatakse kaug-, vahe- ja lähipunkte.

Kaugpunkt võib olla maakonnakeskus ja muu IV klassi linn (Eesti Projekteerimisnormi EPN 17 «Linnatänavad» kohaselt) või piiripunkt.

Vahepunkt on tähtis teedevõrgu sõlmpunkt. Vahepunkt võib olla ka IV või V klassi linn, mis on liikluse seisukohalt tähtsam kui sellele eelnenud lähipunktina tähistatud sihtkohad. Sarnaselt vahepunktidega võib tähistada ka sellist tähtsat paikkonda, mis ei ole otseselt tähistatud tee ääres, kuid kuhu nimetatud tee pakub soodsaima teekonna.

Lähipunkt on teeäärne vallakeskus või tiheasustusega asula.

2.3.2. Asulates juurdepääsudel ja kõrvalmaanteedel tähistatavad sihtpunktid

Asulates juurdepääsudel ja väljaspool asulaid kõrvalmaanteedel viidatakse kaug-, vahe- ja lähipunkte:
–kaugpunkt võib olla tee ääres või lõpp-punktis olev keskus või kõrgemaliigiline tee, millega kõrvaltee liitub või lõikub;
–vahepunkt on tee äärde jääv vallakeskus või muu tiheasustusega asula, mis on liikluse seisukohalt tähtsam kui sellele eelnevalt tähistatud lähipunktid;
–lähipunkt on tee äärde jääv vallakeskus või muu tiheasustusega asula.

2.3.3. Kohalikel maanteedel tähistatavad sihtpunktid

Kohalikel maanteedel viidatakse ainult lähipunkte.

Liikluse seisukohalt tähtsaimat tee ääres olevat keskust võib tähistada nagu kaugpunkti. Seega selle tähistamine annab ettekujutuse tee üldisest suunast. Sarnaselt kaugpunktidega võib valikuliselt tähistada ka kõrgemaliigilist teed, millega antud tee liitub või lõikub.

Lähipunktiks võib valida vallakeskuse või muu tiheasustusega asula. Juhul kui muust asulast selgelt eraldi paiknev asulaosa vajab tähistamist, siis viidatakse see kui lähipunkt.

2.3.4. Erateel tähistatavad sihtpunktid

Peamiseks tähistuseks erateel on erateeviit või nimetähis. Liikluse seisukohalt tähtsa eratee ametlikku või üldiselt tuntud nime võib erandkorras kasutada sihtpunktina teisel teel paikneval eelviidal.

Tähtsa ettevõtte nime võib kasutada eratee teeviidal, juhul kui ettevõte põhjustab põhiosa tee liiklusest ning selget kohanime ei ole.

2.4. Tähistamine ja viitamine asulates

2.4.1. Lähenemine asulale

Kui asula ei ole kaugpunktiks, alustatakse sellele viitamist lähima riigimaantee ristmikult ja jätkatakse viitamist analoogiliselt kaugpunkti viitamisega kuni asula kohanimetähiseni, edasi viidatakse keskusele.

2.4.2. Möödasõidutee

Möödasõiduteel ei ole sihtpunktiks asula, millele möödasõit on rajatud. Möödasõidutee kaugpunktid valitakse nii, et need annaksid selge ülevaate möödasõidutee üldisest suunast.

Möödasõidutee ristmikel viidatakse möödasõidutee suunas kaugpunkte ja lisaks ka lähisihtpunkte (joonis 2.4).

2.4.3. Asulat läbiv tee

Läbi asula kulgeval teel kasutatakse asulale lähenedes tähistusena asula nime. Pärast asula kohanimetähist viidatakse peasuunas kaugpunkte ja keskust ning keskusest eemalduvas suunas lisaks kaugpunktile linnaosi või lähipunkte (joonis 2.5).

Keskusesse jõudmist ei tähistata kohanimetähisega.

2.5. Viidatavate sihtpunktide arv

Viidatavad sihtpunktid valitakse eespool esitatud üldiste põhimõtete järgi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kord juba alustatud tähistus tuleb viia katkematult lõpuni ja et teavet oleks piisavalt, kuid mitte liiga palju. Jätkuvuse ja arusaadavuse põhimõtete elluviimine piirab võimalusi lisada uusi tähistatavaid sihtpunkte.

Tähistuse selguse ja liiklusohutuse tagamise kaalutlustel peavad ristmiku piirkonnas samale liikumissuunale mõeldud eelviidad ja suunaviidad olema omavahel vastavuses. Eelviidal näidatakse üldjuhul kaug- või vahepunkt, lähipunktide näitamine võib viia teabemahu liiga suureks. Suunaviidal võib vaba ruumi olemasolul näidata ka lähipunkti, mida eelviidal ei esine. Suunaviitadega peab olema näidatud kõik eelviidal toodud punktid.

Riigimaanteede omavahelistel ristmikel tuleb tähistada kõik suunad.

Neljaharulisel samatasandilisel ristmikul võib üldjuhul igasse suunda viidata ainult kahele sihtpunktile (mõnikord tekib vajadus lisaks kaug- ja lähipunktile viidata ka kõrvalpunkti), T-kujulisel ristmikul võib iga tee suunas tähistada kuni kolm sihtpunkti.

Eritasandilisel ristmikul võib erandkorras tähistada rohkem sihtpunkte, kuid mitte enam kui neli iga suuna kohta. Silmas tuleb pidada üldisi tähistuspõhimõtteid ja teabe parema vastuvõtu tagamiseks tuleb kasutada suuremat tähekõrgust.

2.6. Tähistamine ja viitamine eri tüüpi ristmikel

2.6.1. Samatasandiline ristmik

Eri klassi teede ristmikul tähistatavad sihtpunktid valitakse käesolevas jaotises esitatud põhimõtteid järgides. A- ja B-tüüpi eelviitade kasutuspõhimõtted on esitatud käesolevas jaotises.

  2.6.1.1. Põhimaanteedevahelised, tugimaanteedevahelised, põhi- ja tugimaanteede vahelised ristmikud
Otse jätkuvas suunas viidatakse kaug- ja vahepunktid enne ristmikku, kuid võidakse korrata ka pärast ristmikku kaugusviidal.
Ristmikust eemalduvas suunas viidatakse lisaks kaugpunktidele ka võimalikule vahepunktile. Vahepunkti puudumisel võib viidata lähipunktile.
T-kujulisel ristmikul võib eemalduvas kõrvalsuunas viidata kaug- ja vahepunktile lisaks ka lähimale lähipunktile (joonis 2.6).

  2.6.1.2. Põhi- või tugimaantee ristmik kõrvalmaanteega
Põhi- või tugimaantee otse jätkuvas suunas viidatakse kaugpunktile ja vajadusel vahepunktile. B-tüüpi suunaviida kasutamisel võib loobuda sihtpunkti nimest, esitades viidal vaid tee numbri ja võimalikud tähised.
Ristmikust eemalduvas suunas viidatakse lisaks kaugpunktile ka võimalikule vahepunktile ja lähimale lähipunktile.
T-kujulisel ristmikul võib kõrvalsuunas viidata kaugpunktile ja lähimale lähipunktile (joonis 2.7).

  2.6.1.3. Põhi- või tugimaantee ristmik kohaliku maantee või muu teega
Põhi- ja tugimaantee otse jätkuvas suunas viidatakse kaugpunktile. B-tüüpi eelviida kasutamisel võib loobuda sihtpunkti nimest esitades vaid tee numbri ja võimalikud tähised.
Mööda kohalikku maanteed või muud teed lähenevale liiklusele viidatakse põhi- või tugimaantee suunalisi kaugpunkte. Kaugpunktile lisaks võib viidata vahepunktile ja lähimale lähipunktile.
Kohaliku maantee või muu tee suunas viidatakse lähipunktile.
Kohaliku maantee või muu tee suunas võib viidata sarnaselt kaugpunktiga liikluse seisukohalt tähtsaima tee äärde jäävale keskusele või teele, millega eelmainitud tee liitub või lõikub (joonis 2.8).

  2.6.1.4. Kahe kõrvalmaantee ristmik
Kõrvalmaantee otse jätkuvas suunas viidatakse kaugpunktile.
Ristmikult eemalduvas suunas viidatakse lisaks kaugpunktile ka vahepunktile, selle puudumisel võib viidata lähimale lähipunktile.
T-kujulisel ristmikul võib eemalduva tee suunas viidata kaugpunktile ja vahepunktile lisaks lähimale lähipunktile.

  2.6.1.5. Kõrvalmaantee ja kohaliku maantee ristmik
Kohaliku maantee suunalt tulevale liiklusele viidatakse kõrvalmaantee kaugpunktidele. Kaugpunktile lisaks võib viidata vahepunktile või lähimale lähipunktile.
Kohaliku maantee suunas viidatakse lähipunktile.
Kohaliku maantee suunas võib viidata sarnaselt kaugpunktiga liikluse seisukohalt tähtsaima tee äärde jäävale keskusele või teele, millega eelmainitud tee liitub või lõikub.

  2.6.1.6. Kahe kohaliku maantee ristmik
Ristmikust eemalduvates suundades viidatakse lähipunktile.
Sarnaselt kaugpunktiga võib viidata liikluse seisukohalt tähtsaimale tee äärde jäävale keskusele või teele, millega eelmainitud tee liitub või lõikub.

  2.6.1.7. Magistraaltänavate ristmik
Viitamisel mugandatakse põhi- ja tugimaanteede omavaheliste ristmike kohta käivat korda. Tänav samastatakse talle liikluse seisukohalt kõige paremini vastava maanteeliigiga. Lisaks tuleb arvesse võtta konkreetse tähistuse kasutamise nõudeid asulates.
Ruumipuudusel võib enne ristmikke kasutada B-tüüpi eelviita, kus on antud ainult teenumbrid ilma sihtpunktide nimedeta.

  2.6.1.8. Kahe tänava ristmik
Tähistamises tuleb arvestada iga konkreetse tähistuse kasutamise nõudeid asulas.

  2.6.1.9. Ringristmik
Ringristmikul viidatavate sihtpunktide valikul tuleb lähtuda samatasandilise ristmiku kohta antud juhistest. Ristmikul kasutatakse A-tüüpi eelviita, kus noole vars on kujutatud ringi kaare osana. Eelviidal esitatakse kõik ringristmikust eemalduvad suunad.
Ristmiku skeem eelviidal peab andma võimalikult tõepärase ettekujutuse ristmiku tegelikust geomeetrilisest lahendusest (joonis 2.9).
Kui ristmikule läheneval suunal on kaks või enam sõidurada, siis võib seal kasutada sõiduraja kohal paiknevaid teeviitasid.

2.6.2. Eritasandiline ristmik

Tähistus eritasandilise ristmiku rampidel sõltub rampide plaanilahendusest ja liikluskorraldusest neil. Üldjuhul viidatakse antud rambi suunda jäävad kaugpunktid. Erandjuhul võib tähistada lõikuva tee vahepunkti või lähimat lähipunkti. Üle nelja sihtpunkti ei tähistata.

Rambi ja sellega lõikuva tee ristmikku võib käsitleda kui omaette samatasandilist ristmikku ja lähtuda neist juhistest, mis puudutavad seda tüüpi ristmikku, samas arvesse võttes jätkuvuse põhinõuet. Sellisel ristmikul võib tähistada ka selliseid punkte, mida ei tähistatud eritasandilise ristmiku rambi alguses (joonis 2.10).

3. Tähistamisel kasutatavad viidad

3.1. Üldist

Tee tähistamiseks kasutatakse järgmisi viitasid ja tähiseid:

Eelviit (tüüp A) (märgid 621, 622)
Eelviit (tüüp B) (märk 623)
Suunaviit (märk 63)
Kohanimetähis (märk 641)
Turismiobjekti tähis (märk 642)
Eravalduse tähis (märk 643)
Liikluskord (märk 646)
Kaugusviit (märk 645)
Teenimetähis (märk 644)
Kilomeetritähis (märk 651)
Teenumbritähis (märgid 652 … 655)
Veoauto sõidusuund (märgid 661....)
Ümbersõidu skeem (märgid 671 … 673)
Ümbersõiduviit (märgid 674 … 677)
Teeninduskohamärgid (märgid 7 ...)
Kergliiklusviit (märgid 637)
Ohtliku kauba veotee (märgid 662)
Avalik üritus (märgid 663...666)

3.2. Eelviit

3.2.1. Eesmärk

Eelviit näitab liiklejale, et lähenetakse ristmikule, liikumise võimalikke suundi ning sihtpunkte neil suundadel.

3.2.2. Eelviitadel esitatavad sihtpunktid

A-tüüpi eelviit (joonis 3.1)

Näitlikustab ees oleva ristmiku kuju, näitab teede  numbreid ja viitab sihtpunktidele, mille abil liikleja võib määrata oma asukoha teel.

A-tüüpi eelviidal osutatakse otse jätkuvas suunas kaugpunktile. Kahe maantee ühislõigul viidatakse peasuunas mõlema tee kaugpunkte.

Ühislõigu hargnemisel tähistatavate sihtpunktide hulga ja valiku kohta olid juhised jaotises 2.6. Ühislõigu hargnemisel viidatakse eeskätt kaugpunkte, muid sihtpunkte võib eralduvas suunas tähistada vastavalt liikluse vajadusele ja võttes arvesse tähistatavate sihtpunktide arvu piirangut.

B-tüüpi eelviit (joonis 3.2)

B-tüüpi eelviit annab liiklejale teavet ees oleva ristmiku teede numbrite ja tähistatavate sihtpunktide kohta.

B-tüüpi eelviidal võib põhi- ja tugimaanteede ning tähtsamate kõrvalmaanteede otse kulgevas suunas sihtpunktide nimed ära jätta, esitades vaid tee numbrid ja võimalikud tunnused.

3.2.3. Eelviitade kasutusjuhend

Eelviida kasutamisel juhinduda tabelis 3.1 esitatust ja alljärgnevast.

A-tüüpi eelviita kasutatakse:
–keeruka lahendusega ja eritasandilise ristmiku puhul;
–järjestikuste ristumiste tähistamiseks, kui neid ei ole võimalik tähistada iseseisvate eelviitadega.

Tabel 3.1

Eelviitade kasutamise põhimõtted

VÄLJASPOOL ASULAT

Ristmik

Peasuunal

Lõikuval teel

Peasuund / lõikuv tee
Põhimaantee/põhimaantee + +
Põhimaantee/tugimaantee + +
Põhimaantee/kõrvalmaantee + (+)
Põhimaantee / kohalik maantee (+) (+)
Tugimaantee/tugimaantee + +
Tugimaantee/kõrvalmaantee (+) (+)
Tugimaantee / kohalik maantee (+) (+)
Kõrvalmaantee/kõrvalmaantee (+) (+)
Kõrvalmaantee / kohalik maantee (+) (+)
Kohalik maantee / kohalik maantee
ASULAS    
Ristmik

Peasuunal

Lõikuval teel

Peasuund / lõikuv tee
Kiirtee/kiirtee + +
Kiirtee/põhitänav + +
Kiirtee/jaotustänav + (+)
Põhitänav/põhitänav + +
Põhitänav/jaotustänav + (+)
Põhitänav/juurdepääs (+) (+)
Jaotustänav/jaotustänav (+) (+)
Jaotustänav/juurdepääs (+) (+)
Juurdepääs/juurdepääs

Märkus. Sulgudes esitatud juhtudel võib eelviidast loobuda, kui see pole vastuolus alljärgnevate nõuetega:

–väljaspool asulat tuleb eelviita kasutada sõltumata lõikuvate teede liigist, kui peasuuna liiklussagedus on 1000 a/ööpäevas või enam ja pöördeliikluse osatähtsus sellest on 15% või enam;

–kõigil juhtudel, kui ristmikule on välja ehitatud aeglustusrajad.

Nihutatud harudega ristmiku puhul võib kasutada ühist A- või B-tüüpi eelviita juhul, kui ristmike vahekaugus on alla 300 m.

Muudes olukordades kasutatakse B-tüüpi eelviita, kuid vajadusel võib kasutada ka A-tüüpi eelviita.

Linnas võib ristmikke olla nii tihedalt, et eelviitade kasutamine ei ole võimalik. Juhul kui ei saa kasutada ka ristmikerühma ühist eelviita, tuleb eelistada sõiduraja kohale paigutatud eel- või suunaviitasid.

3.2.4. Eelviidal esitatavad teenumbrid, osutusmärgid ja teeninduskohamärkide sümbolid

Eelviidal esitatakse põhi- ja tugimaanteede ning rahvusvaheliste maanteede numbrid. Viienumbriliste kõrvalmaanteede numbreid ei esitata. Kui kõrvalmaantee numbri esitamine on vajalik, siis antakse selle kolm viimast kohta.

Vastavalt vajadusele võib eelviidale lisada osutusmärke ja teisi liiklusmärke, mis teatavad sõidukorra iseärasustest, teeninduskohamärkide sümboleid ning teisi õigusaktidega kinnitatud sümboleid.

Teede numbrid, osutusmärgid ja teeninduskohamärgi sümbolid esitatakse eelviidal järjestuses vasakult paremale: siseriiklike teede numbrid alates väikseimast, rahvusvaheliste teede numbrid, eemalpaiknevate siseriiklike teede numbrid, eemalpaiknevate rahvusvaheliste teede numbrid, liiklusmärgid ning teeninduskoha- ja teised sümbolid.

B-tüüpi eelviida sümbolid ja tee numbrid paigutatakse sihtpunktide kaupa.

Eelviidal võib kasutada keelumärke, kui on vajadus anda eelteavet mõne ristmiku harul oleva sõidukeelu või muu keelu kohta.

3.2.5. Eelviida noole kujutised

A-tüüpi eelviit

Eelviidal esitatakse kõik ristmikult hargnevad mootorsõidukiliiklusele avatud teed. Ristmikule suunduvaid ühesuunalisi teid ei esitata.

Eelviidal esitatakse sihtpunktid või nende puudumisel teed lihtsalt noole kujutisena. Ristmiku kuju iseloomustatakse kõiki suundi tähistavate noolte kujutisega, nooled märgil peavad vastama tegelikule sõidusuunale. Väikese liiklusega suund võidakse esitada teistest 30% võrra peenema noolega. Ringristmikul kasutatakse ringikaarelt hargnevate nooltega kujutist.

B-tüüpi eelviit

Eelviidal esitatakse kõik ristmikult hargnevad mootorsõidukiliiklusele avatud teed. Ristmikule suunduvaid ühesuunalisi teid ei esitata.

Nooled viidal peavad vastama tegelikele sõidusuundadele.

Otsenool paigutatakse alati kõige ülemiseks.

Mitme suuna esitamisel teeviitadel on suundade järjekord ülalt alla – otse, vasakule, paremale.

3.2.6. Eelviitade paigutamine

A-tüüpi eelviit paigutatakse väljaspool asulat üldjuhul vähemalt 300 m ja asulas vähemalt 50 m kaugusele aeglustusraja algusest, selle puudumisel ristmikust. Kiirteel pannakse täiendav märk 1 km  kaugusele enne aeglustusraja algust. Samuti võib tähistada I klassi maanteed.

B-tüüpi eelviit paigutatakse:
–vähemalt 250 m enne ristmikku, kui teel lubatud suurim kiirus on 90 km/h või suurem;
–vähemalt 100 m enne ristmikku, kui teel lubatud suurim kiirus on väiksem kui 90 km/h;
–vähemalt 25 m enne ristmikku, asulatingimustes, kui ristmikevaheline kaugus ei võimalda täita eeltoodud nõuet vähemalt 100 m.

A-tüüpi eelviida paigutamiseks on samad nõuded.

Olenevalt kohalikest oludest, lubatud suurimast kiirusest ja soovitatavalt kiirusest V85 (kiirus, millest aeglasemalt sõidab 85% sõidukitest) võib paigutada eelviitasid ristmikule eeltoodud nõuetest ka lähemale.

Eelviida paigutus peab tagama olukorra, et ristmikule lähenedes saab sõidukijuht õigeaegselt teavet ja jõuab ümber reastuda vajalikule sõidurajale ilma teisi liiklejaid häirimata.

Eelviit peab olema piisavalt kaugelt märgatav ning pimedas lähitulede valguses loetav. Lisaks sellele võetakse arvesse talvetingimusi.

Asulas võib eelviida paigutada ristmikule lähemale ristmikevahelise lühikese kauguse tõttu või mõnel muul põhjusel. Kui sõidukijuhile on tagatud õigeaegne piisava teabe edastamine ristmikul sõiduraja kohal paiknevate suunaviitadega, siis võib eelviida ära jätta.

Kõigi eelviitade paigaldamisel tuleb arvestada ka teiste märkidega, kuna samas lugemisväljas on eelviit domineeriv.

Eelviit paigaldatakse tee ristprofiili standardi «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» nõuete kohaselt.

Eelviida paigutamine sõidutee kohale on soovitatav, kui ühes sõidusuunas on kaks või enam sõidurada.

3.3. Suunaviidad (märgid 63)

3.3.1. Eesmärk ja sisu

Suunaviit paigutatakse ristmikule ja see osutab lõikuva tee suunda ning sellel suunal paiknevat sihtpunkti. Viidal on sihtpunkti nimi ja üldjuhul ka kaugus sinna. Suunaviidal võib kasutada osutusmärke 511, 575…578 ja 58... ning teeninduskohamärkide sümbolid.

Suunaviit pannakse vahetult enne ristmikku või kuni 25 m kaugusele enne ristmikku tee kõrvale või kohale. Tee kohale paigaldatud suunaviitade alaservad peavad jääma ühele kõrgusele ja olema kooskõlas standardi «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» nõuetega.

3.3.2. Kasutamisjuhud

Suunaviita kasutatakse avalikult kasutatavate teede tähistamiseks.

Juhul kui suunaviitasid ei ole võimalik ruumipuuduse tõttu paigutada nõuetekohaselt, kasutatakse ainult B-tüüpi eelviita (623c). Eelviit paigutatakse sel juhul ristmikule normaalsest lähemale (25–100 m).

Juhul kui ristmikul kasutatakse sõiduraja kohal paiknevaid suunaviitasid ja see tagab teabe õigeaegse edastamise, siis võib eelviita mitte kasutada.

3.3.3. Suunaviitade paigutamine

Suunaviit paigutatakse ristmikule või selle vahetusse lähedusse nii, et selle poolt osutatud suunast ei tekiks vääritimõistmist ja viidad ei halvendaks oluliselt nähtavustingimusi.

Eelistatavalt paigaldatakse suunaviit:
–tee poolele, kuhu suunaviit osutab. Sellisel juhul jääb pööre ja viidal esitatud teave samale suunale (joonis 3.4);
–vastava pöörde eraldussaarele, silmas pidades et suunaviit ei piiraks lõikuvalt teelt läheneva sõiduki vaatevälja. Suunaviit paigutatakse sõiduauto juhi silmakõrgusest ülespoole (suunaviida allserva kõrgus teepinnast on umbes 2,0 m) (joonis 3.5);
–tee vastasküljele (joonis 3.6 a, c, d).

Neljakülgsel ristmikul on soovitatav suunaviit paigaldada nii, et suunaviit oleks peasuuna poolt vaadates samal pool kui lõikuv tee (joonis 3.6 a, b, d).

T-kujulisel ristmikul on soovitatav paigaldada peasuunas osutav suunaviit ristmiku taha ja lõikuva tee suunas osutavad suunaviidad liiklussaarele (joonis 3.6 a). Lõikuva tee suunas osutava suunaviida võib paigutada samuti ristmiku taha (joonis 3.6 c). T-ristmiku taga olevad suunaviidad paigutatakse nii, et lõikuva tee suunalt tuleva auto tuled neid valgustaksid (joonis 3.6).

Kui ristmiku piirid ei ole ristmiku suuruse või tausta puudumise tõttu tajutavad, on soovitatav paigaldada suunaviitadest allapoole märgid 681…683.

Sõiduraja kohale paigaldatud suunaviidaga osutatakse üht või mitut liiklussuunda, millele antud sõidurada on mõeldud. Iga sõiduraja viida noolekujutis ja teekatte märgis peavad olema kooskõlas.

Märke 411–418 (kohustuslik sõidusuund) ei kasutata koos sõiduraja kohal paiknevate suunaviitadega.

Üheaegselt ei kasutata suunaviitasid sõiduraja kohal ja tee kõrval. Sõiduraja kohal paiknevaid teeviitasid kasutatakse, kui:
–ristmikule läheneval suunal on kolm või enam sõidurada;
–ristmikul on kaks pööravat sõidurada samasse suunda;
–ristmikul otse jätkuvate sõiduradade arv on väiksem kui eelneval ristmikevahelisel alal;
–ristmikul, mille plaanilahenduse, nähtavuse või sõiduradade korralduse tõttu võib tekkida ekslik ettekujutus otse jätkuva sõiduraja paiknemisest.

Teelõigul, kus on tihedalt ristmikke, võib esimesele ristmikule järgneval ristmikul otse kulgevat suunda juhendada liiklusmärkidega 653 ja 655, kus on esitatud tee number koos vastava noolega.

Ristmikul, kus on ainult üks hargnev suund, võib otse kulgeva suuna tähistuse ka sõiduraja kohal ära jätta.

3.3.4. Ettevõtte suunaviit 636

Ettevõtte suunaviita kasutatakse registris oleva ettevõtte või asutuse juurde suunamiseks, mis paikneb teega piirneval alal või kui tee liikluse põhiosa moodustab selle ettevõttega seotud liiklus.

3.4. Hargnemisviit (märk 633)

Hargnemisviita kasutatakse suunaviidana ristmikul, kui hargnemine ei eelda olulist kiiruse vähendamist. Hargnemisviit pannakse vahetult pärisuunavööndi hargnemiskoha ette või kuni 25 m kaugusele enne seda tee kõrvale või kohale.


633

Sõiduraja kohale paigaldatakse hargnemisviit peamiselt kiirteel ja I klassi maanteel (jaotis 4.2) ning siis, kui tee tähistamisel on ka muud teeviidad paigutatud sõiduraja kohale ja kui hargnemine ei eelda olulist kiiruse vähendamist.

3.5. Kohanimetähis (märgid 641…643)

3.5.1. Eesmärk, sisu ja kasutusjuhud

Kohanimetähist kasutatakse selleks, et näidata saabumist tähistatud sihtpunkti. Märgiga viidatakse kõik nimeregistris olevad asulad – linnad (linnades ka asumid), alevid, alevikud, külad. Kohanimetähist võib kasutada ka koha määratlemise või tähtsa koha, jõe, silla, kanali, lossi või muu koha tähistamiseks.

641

641

642

643

Kui sihtkohta viidatakse asula piiril liiklusmärgiga (märk 571 Asula), võib sellele asula nime lisada. Kui asula nimi on märgil 571, siis samas saabumissuunas kohanimetähist ei kasutata.

571

571

571+641

Haldusüksuse piiril tuleb kasutada kohanimetähist koos riigisekretäri kinnitatud vapiga.

3.5.2. Paigutamine

Kohanimetähis paigutatakse haldusüksuse või asula piirile. Kui märki kasutatakse mingi koha tähistamiseks, millel ei ole kindlat piiri, paigutatakse tähis kohta, kust sihtkoht on näha.

Tähis paigutatakse nii, et pärast seda sihtkoha nimi enam suunaviitadel ei esine.

3.6. Kaugusviit (märk 645)

3.6.1. Eesmärk ja sisu

Kaugusviitade abil kinnitatakse õige suuna valikut pärast ristmikku. Kaugusviidal näidatakse kaugused kaugpunkti, vahepunkti ja lähipunkti ning vajadusel ka kõrvalpunkti.

Tähistatavad sihtpunktid paigutatakse kaugusviidale nii, et kaugpunkt paigutatakse kõige kõrgemale, sellest allpool asub võimalik vahepunkt ja kõige alla lähipunkt. Ühel kaugusviidal võib olla kõige enam neli sihtpunkti.

645

Tähistamise järjepidevuse kaalutlustel esitatakse kaugusviidal kõik need sihtpunktid, mis olid tähistatud kaugusviidale eelneval ristmikul kulgeva tee suunas. Kõik kaugusviidal tähistatud sihtpunktid on vaja tähistada sellel ristmikul, kust sihtpunktile pööratakse.

Teede ühislõikudel viidatakse kaugusviidal kõikide teede kaugpunktid. Võib esitada ka vahe- ja lähipunkti. Kui ühislõikudel on kokku neli tähistatavat sihtpunkti, võib need kõik esitada samal kaugusviidal. Kaugemal asuv sihtpunkt asetatakse märgil kõige kõrgemale. Kui sihtpunkte on rohkem kui neli, kasutatakse iga tee jaoks oma kaugusviita. Sõidusuunas esimesele kaugusviidale paigutatakse selle tee sihtpunktid, mille teenumber on kõige väiksem.

3.4.1. Kasutamisjuhud ja paigutamine

Kaugusviita kasutatakse pärast linnapiiri ning põhi- ja tugimaanteede ristmikel samaväärsete teedega. Kui ristmikke on harva, paigutatakse kaugusviit ristmike vahelisele teelõigule 10–15 km vahekaugusega.

Kaugusviit paigutatakse 300–500 m pärast ristmikku.

Kui maanteede ühislõikudel kasutatakse iga tee jaoks oma kaugusviita, paigutatakse teeviidad selliselt, et nende vahekaugus oleks 150–200 meetrit.

3.5. Teenimetähis (märk 644)

Märk tee nimega pannakse rööbiti nimetatud teega. Märk võidakse ristmikul panna mõne teise märgi, välja arvatud suunaviida, toele. Maja (kinnistu) juurde või sinna suunduva tee ristmikule pandavale märgile võib kanda ka majade (kinnistute) numbrid. Märgil on tähe kõrguseks 100 mm. Alal, kus lubatud suurim kiirus või kiirus V85 on kuni 30 km/h, võib paigaldada märgi tähekõrgusega 75 mm.

Tee nimi peab vastama registris toodud nimele. Tulenevalt ajaloolisest järjepidevusest võib sama tee eri asulates kanda erinevaid nimesid. Soovitatav on mitut asustusüksust ühendavale teele anda üks ühine nimi.

3.6. Teenumbritähis (märgid 652…)

3.6.1. Eesmärk, sisu ja kasutusjuhud

Teenumbritähised on:
–põhimaanteedel 1–10 – taustavärv punane, kirje ja ääris valged;
–tugimaanteedel 11–99 – taustavärv kollane, kirje ja ääris must;
–Euroopa teedel E-20, E-67, E-77 – taustavärv roheline, kirje ja ääris valge;
–kõrvalmaanteedel (maakonnatähised 11–25 koos teenumbriga 101–999) – taustavärv valge, kirje ja ääris must (viiekohalistena ei tähistata).

652a

652b

652c

652d

654b

Märki 654 kasutatakse suunamiseks numbriga tähistatud teele (tunnusnumber on piiratud katkendjoonega). Märki kasutatakse liikluse suunamiseks põhi- ja tugimaanteele või muule teele. Märki 654 ei kasutata enam kohas, kus nimetatud teele pööramine toimub. Selle koha eel kasutatakse märki 653.

3.6.2. Teenumbritähise paigutamine

Teenumbritähise võib paigutada pärast ristmikku:
–kaugusviidale;
–märgi «Peatee» (211), märgi «Suurim kiirus» (351) või nende ühisel esitamisel sama posti külge;
–eraldi posti külge.

Tee numbri võib paigutada enne ristmikku või ristmikule:
–A- või B-tüüpi eelviidale;
–linnades sõiduraja kohal paiknevale suunaviidale, millel ei ole näidatud kaugust sihtkohta.

Täpsemalt on teenumbritähiste paigutamist eel- ja suunaviitadel käsitletud jaotistes 3.1 ja 3.2.

Teenumbritähis 653 või 655 näitab ka tee suunda.

653a

653b

653c  

655a

655b

655e

Kui tee numbreid on kaks või enam, võib numbritähised paigutada ühisele alusele.

Teenumbritähiste paigutamisel tuleb juhinduda standardi «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» nõuetest.

3.9. Veoautole või teatud sõidukitele mõeldud sõidusuund

Märkidel on C-kategooria sõiduki, traktori ja liikurmasina või nendega veetava autorongi soovitav sõidusuund juhuks, kui selle sõidukiliigi sõitu mingis suunas keelab märk 313 ja muudel standardis «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» toodud juhtudel.

661a

661b

661c  

661d

661e

Vajadusel võib parem- ja vasaksuuna noole ning kõvernoole pööratud osa kanda märgile rõhtsuuna suhtes 45° nurga all.

Vastavalt vajadusele korratakse märke 661 enne ristmike kogu ümbersõidutee ulatuses.

Märk 661a pannakse vahetult või olenevalt teelõigul kehtestatud kiirusest 25 … 100 m kaugusele enne ristmikku.

Märgid 661b ja 661d pannakse olenevalt teelõigul kehtestatud kiirusest 25 … 100 m kaugusele enne ristmikku.

Märgid 661c ja 661e pannakse vahetult enne ristmikku. Kahe märgi (eelnev ja vahetu) korraga panek ei ole kohustuslik.

3.10. Eel- ja suunaviitadel kasutatavad osutusmärgid ja teeninduskohamärgi sümbolid

3.10.1. Eesmärk ja sisu

Osutusmärkide 511, 575…578 ja 58 ja teeninduskohamärkide sümbolitega tähistatakse teekond eelviidaga viidatavasse sihtpunkti.

511

512

Suunaviidal võidakse lisaks nimetatud osutusmärkidele ja teeninduskohamärkide sümbolitele kasutada ka teisi ametlikult kinnitatud sümboleid.

585a

585b

585c

586a

586b

586c

583

Teeninduskohamärgid leiavad käsitlemist peatükis 7.

Teeviidale kantud sümbolid vastavad värvilahenduselt märgile, kust nad on võetud, või muude sümbolite korral nende kinnitatud värvilahendusele. Sümboleid võib kasutada ilma sihtpunkti nimeta.

3.10.2. Kasutusjuhud

  3.10.2.1. Kiirtee

Märki 511 kasutatakse liikluse suunamiseks kiirteele. Sümbolit kasutatakse vaid kohas, kus suundutakse kiirteele. Kiirteel paiknevatel viitadel seda märki ei kasutata.

  3.10.2.2. Tööstuspiirkond

Märki 588 kasutatakse liikluse suunamiseks tööstuspiirkonda, kus on mitmeid ettevõtteid, firmasid jne. Tööstuspiirkonna nime kasutatakse tähistuses sarnaselt lähipunktiga. Teeviidale paigutatakse enne nimi ja seejärel märk.

  3.10.2.3. Terminaalid

Märkide 585a (parvlaev); 585b (kaubasadam) ja 585c (jahisadam) abil viidatakse teekonda vastavasse sadamasse või sadama eraldipaiknevatesse terminaalidesse.

Viitamiseks soodsaimat teekonda valides tuleb võtta arvesse sadamasse suunduva liikluse eripärast tulenevaid nõudeid ja keskkonnanõudeid ning magistraaltänavate koormust ja liiklustingimusi. Viitamist alustatakse kohast, kust alustatakse ka keskuse viitamist, või ristmikust, kust sadamasse suundudes on vaja teha esimene suunavalik. Kui piirkonnas on rohkem sadamaid, tuleb tähistuses kasutada sadama või selle terminaali nime.

Märki 586a (lennujaam) kasutatakse sõitjate suunamiseks lennujaama, mis teenindab regulaarlende. Ainult harrastus- ja tellimuslende teenindava lennuvälja tähistamiseks üldjuhul ei kasutata. Suunamist alustatakse piirkonna keskusest, kus lennujaam paikneb (vastavalt vajadusele ka mujalt). Märki kasutatakse ka tähistatud teekonnaga lõikuvate teede ristmiku kõrvalharude eelviitadel, asula ümbersõiduteel ja tähtsamate teede ristmikel.

Märgi 586b (bussijaam) ja märgi 586c (raudteejaam) abil viidatakse teekonda vastavalt raudteejaama bussijaama (kus peatuvad kaug- või linnalähiliinide bussid).

Terminaalid viidatakse esmajärjekorras terminaali kujutava märgi ja kohanimetähise abil. Terminaali nime kasutatakse tähistuses juhul, kui piirkonnas on mitmeid samu teenuseid pakkuvaid terminaale või terminaali suunduv tee teenindab peamiselt terminaaliliiklust. Nime võib kasutada ka terminaali vahetus läheduses kinnitamaks liiklejale saabumist sihtpunkti.

Terminaali viitamist alustatakse asulasse sisenemisel, kust terminaali sõites tuleb teha esimene suunavalik, või enne seda, kui suuna valik võib osutuda ebaselgeks.

3.11. Eratee viit

3.11.1. Eesmärk ja sisu

Eratee viit (635) osutab eratee suunda ja tähistatavat sihtpunkti.

Teeviidal on sihtpunkti nimi ja ka kaugus sihtpunkti. Eratee viidal võib kasutada samu sümboleid kui teistel suunaviitadel.

3.11.2. Kasutusjuhud

Eratee viita kasutatakse kõikide erateede ristmikel.

3.11.3. Paigutamine

Eratee viida paigutamisel järgitakse teisi suunaviitasid käsitlevat korda koos järgmiste erisustega:
–eratee viit paigutatakse lõikuva tee poolele või liiklussaarele selle olemasolu korral;
–omaette posti või raami külge kinnitatud eratee viit ja muu suunaviit ei tohi takistada üksteise nähtavust;
–eratee viida ja selle teega lõikuva tee nimetähise võib kinnitada sama posti külge.

4. TÄHISTUSSÜSTEEM KIIRTEEL JA I KLASSI MAANTEEL

  4.1. Kiirteel kasutatavad teeviidad

Tulenevalt suurest liikumiskiirusest ja vajadusest tagada ohutu liiklus, on kiirteel vajalik ristmikule lähenedes anda seal erinevatest liikumisvõimalustest teavet korduvalt. Seetõttu paigaldatakse kiirteele vähemalt kaks eelviita enne hargnemist.

Esimese eelviidana 1 km  enne eritasandilist ristmikku kasutatakse A-tüüpi eelviita. Kaugus mõõdetakse aeglustusraja algusest (joonis 4.1).

Teise eelviidaga informeeritakse juhti uuesti lähenemisest eritasandilisele ristmikule. Tee kõrval paiknev esimene eelviit ja teine eelviit on välisilmelt ja sisult samasugused (joonis 4.1). Eelviidad võivad olla paigaldatud tee kõrvale (joonis 4.1), sõidutee kohale raamile või konsoolile (joonis 4.2).

Hargnemisviit paigutatakse hargnemiskohast 25–50 meetrit ettepoole sõltumata sellest, kas see paikneb tee kõrval või sõidutee kohal (joonised 4.1 ja 4.2).

Hargnemiskoha tähis (685) näitab teeharude suunda märgi asukohas ja see pannakse 0,6 ..... 1,5 m kõrgusele vahetult hargnemiskoha taha.

Kaugusviidal pärast eritasandilist ristmikku näidatakse kaugused tee kaug-, vahe- ja lähipunkti. Kaugusviida kasutamise puhul kiirteel järgitakse peamiselt samu põhimõtteid kui jaotises  mainitud. Kaugusviit paigutatakse vähemalt 200 meetrit pärast kiirendusraja kaldosa lõppu.

Viitamissüsteem selgitab kiirteel sõiduradade kasutust ja hargnevate sõiduradade moodustumist. Need tehnilised lahendused eeldavad iga konkreetse sõiduraja kohale teeviitade paigutamist.

Teeviidad paigutatakse sõiduradade kohale, kui:
–samas suunas jätkub kolm või enam sõidurada;
–sõiduradade arv väheneb ristmikul;
–hargnemisel eraldub kaks või enam sõidurada;
–järgnev ristmik paikneb lähemal kui 1,5 km;
–eritasandiline ristmik on linna kiirteel või magistraaltänaval.

4.2. Kiirtee paralleeltee tähistamine

Kiirtee paralleelteel kasutatakse tähistatava sihtpunktina sama kaugpunkti kui kiirteelgi. See kergendab paralleeltee kasutamist kiirteed asendava teekonnana erakorralises olukorras.

Kui kiirteel on tähistatavate sihtpunktide loetelus vahepunkt, võib seda kasutada paralleeltee kaugpunktina.

Juhul kui paralleeltee läbib asulat, järgitakse jaotuses 2.4 asulat läbiva tee kohta esitatud põhimõtteid.

5. ÜMBERSÕIDUTEE TÄHISTAMINE

5.1. Üldist

Ümbersõidutee võib olla tähistatud teatud sõidukitele või kõigile sõidukitele sõltuvalt sellest, kas tee on suletud teatud sõidukitele või kõigile sõidukitele.

Ainult eriveoste jaoks ettenähtud ümbersõiduteed ei tähistata. Erandiks on ohtlike ainete veoteekonnad, mida võidakse tähistada.

Ümbersõiduteed on kas püsivad või ajutised. Püsiv ümbersõidutee on ette nähtud kindlatele sõidukitele, mis ei saa kasutada kõige otsemat teed. Ajutine ümbersõidutee on ette nähtud olenevalt olukorrast kas kõigile sõidukitele või teatud sõidukitele.

Ümbersõiduteele suunavaid märke kasutatakse teekonna jooksul ristmikel, kus eksliku suuna valik on tõenäoline. Muul juhul kasutatakse märke vaid siis, kui teekonnal püsimine eeldab pöörete sooritamist. Ümbersõidutee tähistamise võib lõpetada, kui teekond ühtib tavalise tähistatud teekonnaga.

5.2. Massi-, teljekoormuse-, laiuse-, pikkuse- ja kõrgusepiirangud

Ümbersõidutee peab tähistama, kui liikluspiirang on põhi-, tugi- või kõrvalmaanteel või muul suure liiklussagedusega teel, kus on palju raskeliiklust.

5.3. Läbisõit asulast

Asulast tuleb raske transiitliiklus suunata ümbersõiduteele sellise tee olemasolu korral.

5.4. Ümbersõidutee viitamine

5.4.1. Püsiva ümbersõidutee viitamine

Ümbersõidutee eelviidaga (märk 622) näidatakse püsivat ümbersõiduteed teatud sõidukite jaoks.

622

Eelviita (märk 622) kasutatakse sellel märgitud sõidukite suunamiseks ümbersõiduteele juhul, kui tavapäraselt tähistatud teekond ei ole nimetatud sõidukitele kasutatav (joonised 5.1 ja 5.2). Ümbersõidutee eelviidal näidatud piirang puudutab sõidukit või autorongi, mille täismass, teljekoormus, laius, kõrgus või pikkus ületab teatud piirväärtust. Piirangud on näidatud eelviidal vastavate keelu- või hoiatusmärkidega.

5.4.2. Ajutise ümbersõidutee viitamine

Ajutised ümbersõiduteed tähistatakse vastava juhendi kohaselt.

Ümbersõiduskeemil (märgid 671… 673) näidatakse ajutiselt suletud teelõigust ümbersõidu teekond ja suund.

Ümbersõidutee eelviita või ümbersõidutee skeemi kasutatakse alati, kui ümbersõidutee eraldub avalikult kasutatavalt teelt. Ümbersõidutee skeemile lisaks kasutatakse ümbersõiduteeviitasid (märgid 674…679) sarnaselt tavaliste suunaviitadega.

Ümbersõiduskeemi (märk 671) kasutatakse kas kõigi sõidukite või teatud sõidukite suunamiseks ümbersõiduteele. Ümbersõiduskeemil kasutatakse keelu- ja hoiatusmärke ning teenumbritähist.

671a

671b

Ümbersõiduviit (märgid 674 … 679) annab ümbersõidutee kasutajale teavet ümbersõidutee jätkumise ja suuna kohta ristmikel.

674

675

676

677a

677b

677c

677d

677e

Viidale (märk 675) võib lisada ka teenumbritähise oma värvides.

Ümbersõidutee eelviit paigutatakse väljaspool asulat vähemalt 300 m ja asulas vähemalt 50 m kaugusele enne ristmikku või aeglustusraja algust.

Kui ümbersõiduskeem asendab olemasolevat eelviita, siis tuleb eelviit katta ümbersõiduskeemiga. Kui eelviidal on teavet, mis on ka ümbersõidu tingimustes liiklejale vajalik, tuleb eelviit jätta avatuks, kuid ümbersõiduskeemiga vastuoluline teave eelviidal kaetakse spetsiaalse kileribaga. Ümbersõiduskeem tuleb paigutada eelviida lähedusse hästimärgatavasse kohta.

6. KERGLIIKLUSE TEEKONDADE (RADADE) TÄHISTAMINE

6.1. Tähistamise põhimõtted

Kergliikluse teekonnad tähistatakse sõltumatult mootorsõiduki teabesüsteemist. Kui teekonnad ühtivad, piisab mootorsõidukitele ettenähtud tähistusest.

Kergliikluse teekonna tähistamise eesmärk on suunata jalakäijad ja jalgratturid kõige soodsamat teed mööda sihtpunkti, eeldades, et liiklejal on käepärast ka kaart. Teekond võib lisaks jalg- ja jalgrattateedele (edaspidi jalgtee, kui ei ole nimetatud teisiti) sisaldada ka tänava- ja maanteelõike ning jalgradu.

Teekonna tähistus peab jätkuma alguspunktist katkematult kuni sihtpunktini. Tähistatavad sihtkohad valitakse selliselt, et need sobiksid võimalikult hästi nii jalgsi kui ka jalgrattal liiklejale.

Piirkonna kergliikluse tähistamisskeemi planeerides kontrollitakse selle sobivust piirkonna muude tähistamissüsteemidega.

Kergliikluse suunamisel kasutatakse kergliikluse suunaviita, teenumbritähist, kergliikluse sümboleid, teabekaarti ja liiklusmärke 431–435.

Jalakäija

Jalgrattur

Ratsutaja

431

432

433

434

435

Märgid 545 ja 546 (trepp käigutunnelisse) ning märgid 547 ja 548 (trepp sillale).

545a

545b

546a

546b

547a

547b

548a

548b

Märki kasutades suunatakse jalakäija kas käigutunnelisse või sillale märgil kujutatud rajatisest mööda (trepp, kaldtee).

Märke võidakse kasutada koos lisatahvlitega 811…815, 831 ja 832.

Märk paigutatakse käigutunneli või silla lähedusse nii, et rajatis oleks kergesti leitav.

Liiklusmärkide mõju suurendamiseks ja selgemaks muutmiseks on soovitav, et jalgrattarada või tee pinnakate oleks punakat värvi, samuti võib kasutada teekattele märgistatud jalakäija- ja jalgrattaliikluse sümboleid.

Liiklusmärke 431…435 tuleb kasutada seal, kus mingil põhjusel jalgrattur ja jalakäija ei tohi kasutada ülejäänud liiklejatele ettenähtud teed (näiteks kiirtee). Keelates jalgratturi või jalakäija liikluse mingil teel, tuleb tagada neile liiklejatele samasuunalise tee olemasolu ja viidata sellele.

6.2. Tähistatavad sihtpunktid

Kergliikluse tähistamisel kasutatakse kaug- ja lähipunkte.

Kaugpunkte kasutatakse pikkadel teekondadel andes liikujale selge ettekujutuse teekonna üldisest suunast. Kaugpunktid on tuntud kohad nagu vallakeskused, maakonnakeskused jne.

Lähipunktiks on teekonna äärde jäävad elamupiirkond, linnaosa, turismiobjekt, terminaal, ujula, meditsiinikeskus, raudteejaam, vaatamisväärsus jne, harvem tööstuspiirkond.

6.3. Kergliiklusviitade teostus

6.3.1. Sümbolid

Kergliikluse viitadele peab olema kantud sümbol, mis iseloomustab teekonna kasutajat.

Viidal võib kasutada teeninduskohamärkide sümboleid ja muid ametlikult kinnitatud sümboleid.

Kui jalgratturi ja jalakäija teekonnad ühtivad, peab viidale olema kantud mõlemad sümbolid.

Kergliikluse viida suund ja sümbolil kujutatud liikumise suund peavad ühtima. Kui kasutatakse ühel viidal rohkem kui ühte sümbolit, peavad kõik sümbolid olema ühesuurused. Kujutis ja kiri on valged, taustavärv on sinine.

Kergliikluse sümbolit võib erandkorras kasutada ka tavalisel suunaviidal ja liiklusmärgil, kui see annab lisateavet kergliiklustee jätkumise kohta.

6.3.2. Kiri

Kergliikluse viitadel kasutatakse järgmisi kirjasuurusi (suurtähe kõrgus): 50 mm, 42 mm, 36 mm, 30 mm, 25 mm, 21 mm.

Matkaraja nimi või teenumber antakse üks kuni kaks kirjasuurust väiksematena kui sihtpunkti nimi. Kirjasuuruse valikul tuleb lähtuda teksti loetavusest. Tekst viidal peab olema loetav jalgratturile selliselt kauguselt, et ta jõuaks reageerida viidal olevale teabele. Kirja suurus peab olema kooskõlas jalgratturi liikumiskiirusega antud lõigul (tõus, lang, plaanikõverik jne).

Kergliikluse viidad ei tohi olla nii suured, et nad hakkaksid domineerima ümbruses või häirima autoliiklust.

Kirjasuuruse valikul tuleb lähtuda alljärgnevast kirjasuuruse ja lugemiskauguse vahelisest suhtest päevavalguses:

   Kirjasuurus Lugemiskaugus
21 mm  8 m
25 mm 12 m
30 mm 16 m
36 mm 19 m
42 mm 22 m
50 mm 26 m

Kirjasuurust 50 mm kasutatakse ainult erijuhtudel, näiteks ristmikul, kus on raske ülevaadet saada.

6.3.3. Tühikud

Tähtede vahel tuleb kasutada standardtühikuid:
–kirjasuurustel 50 mm, 42 mm ja 36 mm tühikut 2 mm;
–kirjasuurustel 30 mm, 25 mm ja 21 mm tühikut 1 mm.

6.3.4. Värv

Kergliikluse viidal kasutatakse peamiselt valget teksti ja sümboleid oma värvides sinisel taustal.

Jalgrattatee numbritähised on:
–rahvusvahelised ja üldriiklikud – punasetaustalised, tekst valge;
–piirkondlikud – sinisetaustalised, tekst valge;
–kohalikud – valgetaustalised, tekst must.

Turismiobjekti viidad on pruunitaustalised valge tekstiga.

6.4. Kergliiklustee numbritähis

6.4.1. Kergliiklustee numbritähise kuju

Teenumbritähis on ruudukujuline, külje pikkusega 200 mm, 300 mm või 400 mm.

Matkaradadel võib märgi külje pikkus olla 100 mm.

Rahvusvaheline ja üldriiklik

Piirkondlik

Kohalik

6.4.2. Tähise kasutamine

Teenumbritähis paigutatakse alati, kui liikleja võib kahelda teekonna kulgemissuunas. Samuti paigutatakse teenumbritähis pikkade vahemaade läbimisel ka ristmikevahelisele lõigule. Teenumbritähiste pikim vahekaugus jalgratturi teekonnal on 4 km  ja jalgsimatkaja teekonnal 1 km.

Teenumbritähist kasutatakse koos suunatahvliga või ilma neil ristmikel, kus ei pea olema antud kaugus sihtpunkti.

Ristmikul, kus ainult teenumbritähise ja suunatahvliga antav teave jääb ebapiisavaks, kasutatakse suunaviita.

Teenumbritähis ja suunatahvel tuleb paigutada nii, et kõrvalisel isikul ei oleks võimalik noole suunda kergelt muuta.

Kasutatakse kaht tüüpi nooltega suunatahvleid. Rõhtsa noolega suunatahvel paigutatakse vahetult pöördekohale. Kõvera noolega suunatahvel näitab eelseisvat suunamuutust.

Kui korraga kasutatakse ühest rohkem teenumbreid, peab väiksem number olema kõrgemal ja suurem number all või kõrvuti paigutamise korral peab väiksem olema suuremast vasakul.

Suunatahvel on sama laiusega kui teenumbritähis, erandiks on kõvernoolega suunatahvel, mida ei kasutata suuremana kui 200 x 200 mm ka suuremate numbritähiste korral eesmärgiga, et nool ei hakkaks domineerima.

Teenumbritähisega koos võib kasutada lisatahvlina ka kaugustahvlit, kus antakse teavet kaug- ja lähipunktide kaugusest.

Teenumbritähiseid võib kasutada kahepoolsetena.

Teenumbritähis paigaldatakse rajast paremale poole.

6.4.3. Kergliiklustee numbritähiste kasutamine pargis ja metsas

Pargis ja metsas paikneva teekonna tähistuses võib kasutada tähiseid suurusega 100 × 100 mm.

Erandjuhtudel võivad sümbolid olla graveeritud, kuid tuleb säilitada sümbolite nõuetekohane kuju.

6.5. Kergliikluse suunaviit

6.5.1. Eesmärk ja sisu

Suunaviita kasutatakse ristmikel, kus on vajadus näidata sihtkoha või teekonna suunda ja sihtkoha kaugust.

Suunaviidal kasutatakse alati kas jalakäija või jalgratturi sümbolit või mõlemat vastavalt sellele, millisele liiklemisviisile teekond on ette nähtud. Ainult jalakäijale mõeldud teekonnavälisele lähipunktile viitamisel võib sümboli viidal ära jätta.

Kaugus sihtpunkti esitatakse 0,1 km  täpsusega, kui sihtpunkti kaugus on alla 3 km. Juhul kui tähistatav sihtpunkt on linnaosa elamu- või muu selline piirkond, kuhu täpset kaugust ei saa esitada, antakse kaugus 0,5 km  täpsusega. Sihtpunkti kaugus esitatakse 0,5 km  täpsusega ka juhul, kui sihtpunkt paikneb 3–10 km  kaugusel. Sellest kaugemal paiknevad sihtpunktid esitatakse 1 km  täpsusega.

6.5.2. Paigutamine

Suunaviidad tuleb paigutada nii, et need oleksid hästi märgatavad kergliiklejale, kuid ei eksitaks mootorsõiduki juhti.

Suunaviidad võib kinnitada kergliiklusele ettenähtud liiklusmärkide postidele. Viidad võib kinnitada ka eraldi postidele või seinte, aia või mõne muu ehitise külge. Samale konstruktsioonile või ehitisele võib kinnitada mitmeid viitasid.

Kaugpunktidele suunavad viidad paigutatakse lähipunktide viitadest kõrgemale. Juhul kui samal postil on ka matkaraja viidad, asetatakse need kõige madalamale.

Kui suunaviit asetseb kergliikluse raja kohal, peab madalamal paikneva viida kõrgus olema vähemalt 2,5 m sõiduraja pinnast mõõdetuna. Tee kõrvale paigutatava suunaviida kõrgus peab jääma vahemikku 0,5–2,8 meetrit maapinnast.

6.5.3. Teeninduskohamärkide ja muud sümbolid kergliikluse suunaviidal

Teeninduskohamärkide ja muid ametlikult kinnitatud sümboleid kasutatakse kergliikluse suunaviidal ainult juhul, kui olemasolevad liiklusmärgid ei anna täielikku teavet.

Teeninduskohamärkide ja muid sümboleid kasutatakse kergliikluse suunaviidal kergliikluse sümbolitega samade reeglite järgi.

6.6. Kergliikluse eelviit

Kergliikluse peamistel teekondadel võib kasutada eelviitasid selgitamaks keerukat ristmikku. Eelviidal näidatakse ära samad sihtpunktid kui suunaviitadel. Sihtpunktide nimede ja vahekauguste näitamine eelviidal ei ole kohustuslik, piisab ka teenumbrite ja liikleja liigi näitamisest.

Ringliikluse eelviit

6.7. Kergliikluse teabekaart

Kergliikluse teabekaart või -skeem annab täiendavat teavet mingi suurema piirkonna kohta. Samas kohas võib olla mitu ja eri mõõtkavas olevat teabekaarti (-skeemi).

Tavaliselt kasutatakse jalgratturitele mõeldud teabekaarti mõõtkavas 1 : 100 000, jalgsimatkajatele mõeldud teabekaarti mõõtkavas 1 : 50 000 või 1 : 25 000.

Teavet kaardil on vajalik uuendada tavaliselt kord aastas enne suvehooaega.

Teabekaart tuleb paigutada nii, et päike sellele võimalikult vähe peale paistaks ja niiskus võimalikult vähe mõjutaks kaardi loetavust.

Teabekaart paigutatakse nii, et liikleja jääks sellest vähemalt 1,5 m kaugusele. Teabekaardi juures peab olema koht jalgratta paigutamiseks. Teabekaart tuleb paigaldada nii, et lugeja ei peaks peatuma sõiduteel ja sattuma seega ohtlikku olukorda.

Teabekaartidel ja paberkandjale trükitud rajakaartidel, mida matkaja saab kaasa võtta, tuleb kasutada ühtset märgistust ja need on:
–rahvusvaheline ja üldriiklik teekond (sinine joon, valge number punasetaustalisel tähisel);
–piirkondlik teekond (sinine joon, valge number sinisetaustalisel tähisel);
–kohalik teekond (sinine joon, must number valgetaustalisel tähisel);
–jalgsimatkajate rada (sinine punktiirjoon);
–jalgrada (must katkendjoon).

Teeninduskohad näidatakse vastavate sümbolitega. Võib valida sümboli kujutamisel musta värvi asemel sinise, nii et sümbolid paistaksid läbi ja ei varjaks kaardi alustrükki.

Teabekaart paigutatakse kesksetele kohtadele, nagu tähistatud piirkonda sisenedes, piirkonna liiklussõlme, kaubakeskusesse, hotelli, bussi- ja raudteejaama lähedusse jne.

6.8. Asukohanimetähis (jõgi, mägi, järv, oja jne)

Asukohanime tähisel kasutatakse kirjasuurusi 30 mm, 36 mm, 42 mm või 50 mm ning paigaldatakse rajast paremale poole piirile, kust koht algab.

7. TEENINDUSKOHTADE TÄHISTAMINE

7.1. Eesmärk ja vahendid

7.1.1. Üldist

Teetähistussüsteemi kasutades suunatakse liikleja ühest punktist teise eelviitade, suunaviitade, liiklusteabe skeemide (kaartide), teeninduskohamärkide ja avalike ürituste märkide abil. Eelviidal, suunaviidal ja liiklusteabe skeemil võib lisaks muule teabele kanda ka teeninduskohamärkide sümboleid.

Teeninduskohamärki võib kasutada, kui teenuse pakkujal on selleks seaduslik alus ja täidetud selleks nõutavad tingimused.

Teeninduskohamärgi valmistamise, paigaldamise ja hooldamisega seotud kulud katab teenuse pakkuja.

Tähistuse viisi ja märkide valikul on esmatähtsad liikleja vajadused, aga ka teenindust pakkuvate ettevõtjate vajadus informeerida kliente oma teenusest ja teeninduskoha asukohast.

Liiklusmärkidega võib suunata vaid sellist teed mööda, mis on vaadeldavas suunas liikluseks avatud.

Kiirteel ja I klassi maanteel alustatakse teeninduskoha viitamist vähemalt 2 km  enne ristmikku, kus siirdumiseks sihtpunkti tuleb maanteelt lahkuda.

Teeninduskoha tähistamise üldised eesmärgid on:
–rahuldada liikleja vajadusi. Viitamine tuleb korraldada selliselt, et tähistusega saaks rõhutada teenindusvõrgu terviklikkust;
–teetähistusskeemi tähtsaimaks hindamiskriteeriumiks on liiklusohutus. Tuleb jälgida, et liiga suur hulk märkidelt saadavat teavet ei vähendaks sõidukijuhi võimalusi liigelda ohutult ja tähistusest johtuvatest puudustest tingituna ei sünniks otsustusi, mis viib ohtliku liikluskäitumiseni;
–asulates peab tähiste hulka praktilistel kaalutlustel piirama kõikvõimalike teeninduskohtade suure hulga tõttu. Parim tulemus saavutatakse teabekaarte kasutades. Asula äärealadel paiknevate teeninduskohtade puhul võib siiski kasutada maanteele iseloomulikku tähistusviisi;
–teabekaardil kasutatavad sümbolid peavad olema ühtsed ja rahvusvaheliselt mõistetavad;
–teetähistussüsteemi abil vähendatakse reklaami vajadust;
–tähistada võib vaid neid teeninduskohti, kus on piisavalt parkimisruumi, liikluskorraldus on otstarbekas ja ohutu liikluse nõudeid arvestav ning liikluskorraldusega seonduv (liikluskorralduse skeem, liiklusmärkide paigalduskohad, valgustustingimused jne) on kooskõlastatud tee omanikuga.

7.1.2. Teeninduskohtade viitamise ja tähistamise üldnõuded

Teeninduskohamärgi allosale võib kanda ettevõtte või koha nime ja kauguse sihtkohani koos suunda osutava noolega. Teenust pakkuva ettevõtte erakorralistest lahtiolekuaegadest ja muust vajalikust tuleb anda teave lisatahvlil.

Juhul kui märgil osutatavat teenust ajutiselt ei pakuta, tuleb märk eemaldada, kinni katta või tühistada spetsiaalse kattelindi abil.

Teeninduskohtade viitamine kiirteedelt ja I klassi maanteedelt tuleb teostada antud tee kohta koostatud tähistusskeemi alusel.

Kogu liiklusteavet sisaldavaid teetähistusskeeme on soovitatav koostada üksikute valdade või mitme valla kohta eraldi ja teeninduskohtade viitamine teostada neist lähtudes.

Teetähistusskeemide koostamisel tuleb lähtuda käesolevas peatükis esitatust, sellele tuleb ka tugineda teeninduskohtadele viitamisel ja tähistamisel oludes, kus sellised teetähistussüsteemid puuduvad.

Asulates teeninduskohamärke üldjuhul ei ole soovitatav kasutada, eranditeks on esmaabi (711), politsei (712), infopunkt (713) ja internetipunkt (716).

7.1.3. Teabekaart

Maanteel paigutatakse teabekaart alati enne teeninduse seisukohalt tähtsat asulat või piirkonda. Teabekaart tuleb paigutada nii, et see ei häiriks üldise liikluse kulgu ega piiraks sõidukijuhile vajalikku ohutut vaatevälja. Teabekaardi paigaldamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja teeomanikuga. Teabekaardil kasutatakse teeninduskoha nime, kui sümbolil näidatud tegevus on selle koha põhitegevus. Vaatamisväärsuse ja infopunkti märki kasutatakse alati koos selle koha nimega.

7.2. Teeninduskohamärkide kasutamine

7.2.1. Esmaabi (711)

711

Märgi abil tähistatakse haiglat või muud kohta, kus on õnnetusjuhtumi korral ööpäevaringselt võimalik saada arstiabi (edaspidi esmaabipunkt).

Esmaabipunkti viidatakse lähimalt asulasse viivalt põhi- või tugimaanteelt, muult suure liiklussagedusega maanteelt või asula ümbersõiduteelt.

Esmaabipunkti viitamine kavandatakse nii asula liiklusele kui ka asulast mööduvale liiklusele. Viitamine peab jätkuma kuni emaabipunkti jõudmiseni. Tähistus peab olema kõikidel nendel ristmikel, kus on võimalik valida ekslik teekond. Tähistatav teekond peab olema võimalikult selge ja kiiret kohalepääsu võimaldav. Asula liikluse suunamiseks piisab lähisuunamisest.

Liikleja suunatakse esmaabipunktile lähemale suunaviidal või teeninduskohamärgil oleva asula nime abil. Tähistamist alustatakse meditsiiniasutusele lähimalt asulasse suunduvalt põhi- või tugimaanteelt, suure liiklussagedusega maanteelt või asula ümbersõiduteelt. Täpsemalt käsitletakse tähistust piirkonna tähistusskeemis.

Esmaabi märki kasutatakse sihtkoha lähisuunamisel.

Esmaabi sümbolit ei kasutata eel- ja suunaviidal koos teiste sümbolitega, v.a politsei ja kiirtee sümbol.

7.2.2. Politsei (712)

712

Märgi abil viidatakse politseiasutust, kus on ööpäevane valve. Tähistus on mõeldud peamiselt hädaolukorra tarbeks.

Politseid viidatakse asulas lähipunktina.

7.2.3. Info (713)

713

Märgiga võib tähistada infopunkti või liiklusteabeskeemi. Märgi allosas on alati infopunkti või liiklusteabeskeemi asukoha nimi.

Liiklusteabeskeem paikneb üldjuhul asula sissesõiduteel, kus see täiendavat tähistamist ei vaja. Teabeskeem võib paikneda ka reisiterminaali lähistel ja neis kohtades võib selle tähistamine osutuda vajalikuks. Asulas asetsevat teabeskeemi viidatakse vastavalt vajadusele lähisuunamisega.

Infopunkti viitamist võib alustada avalikult kasutatavalt maanteelt, mis on vaadeldava suuna peamine sissesõidutee. Infopunkti asukoht peab olema näidatud ka liiklusteabeskeemil.

Märki kasutatakse infopunkti või liiklusteabeskeemi lähisuunamisel.

Infopunkti sümbolit võib kasutada põhi- ja tugimaanteede eel- ja suunaviitadel, mis paiknevad kõige enam 3 km  kaugusel infopunktist (teabeskeemist).

Sümbolit «Info» võib kasutada koos teiste sümbolitega.

7.2.4. Telefon  (714)

714

Märgiga võib viidata teeäärset telefoniautomaati piirkonnas, kus ööpäev läbi kasutuses olevaid telefoniautomaate on vähe. Telefoniautomaati võib viidata juhul, kui tee läheduses ei ole teisi telefoniautomaate. Üldkasutatavat telefoni ei tähistata, kui telefon asub ööpäev läbi avatud olevas tanklas või mõnes muus ööpäev läbi avatud teeninduskohas.

Märki kasutatakse telefoni lähisuunamisel.

Telefoni sümbolit võib kasutada koos muude sümbolitega.

7.2.5. Post  (715)

715

Märgi abil viidatakse postkontorit läbivliikluse tarbeks. Viitamisel käsitletakse asula postkontorit lähipunktina.

7.2.6. Internetipunkt  (716)

716

Märki võib kasutada nii asulas kui ka väljaspool asulat suunamaks avalikku interneti kasutuspunkti, kust on eelregistreerimiseta võimalik sooritada enamikke internetiteenuseid nagu pangaoperatsioonid, elektronpost jne.

Viitamisel käsitletakse internetipunkti lähipunktina.

7.2.7. Raadiojaam (717)

717

Märgil olev number näitab raadio kandesagedust, millel lähetatakse regulaarselt liiklust ja teeseisundit iseloomustavat teavet. Märgiga viidatakse peamiselt igas kuuldavuspiirkonnas vaid üks raadio lainepikkus.

Raadiojaama märki kasutatakse alati üksi.

Maanteeamet valib teatud piirkonnas raadiojaama, kelle pakutav programm rahuldab kõige paremini liikleja vajadusi. Valikut mõjutavad kuuldavuspiirkonna ulatus, liiklust kajastavate saadete hulk ja pakutava liiklusprogrammi osatähtsus ööpäevas.

Märk paigutatakse kuuldavuspiirkonna piirile maanteel kohta, kus kaugus lähima muu liiklusmärgini on vähemalt 150 m.

7.2.8. Vaatamisväärsus (718)

718

Märgi abil võib tähistada looduslikke, ajaloolisi, arhitektuurilisi või kunstilisi vaatamisväärsusi, rahvusparke, suure külastatavusega lõbustusparke ning loomaaedu.

Vaatamisväärsuse tähistamise otsus tehakse:
–tähtsa loodusliku vaatamisväärsuse, sh ka rahvuspargi kohta Keskkonnaministeeriumi või kohaliku omavalitsuse soovitusel;
–tähtsa ajaloolise vaatamisväärsuse või muuseumi kohta Kultuuriministeeriumi või kohaliku omavalitsuse soovitusel;
–tähtsa arhitektuurilise või kunstilise vaatamisväärsuse kohta Kultuuriministeeriumi või kohaliku omavalitsuse soovitusel;
–lõbustuspargi, loomaaia või muu vastava vaatamisväärsuse tähistamise kohta eeldusel, et külastajate arv on piisav.

Väljaspool asulat oleva vaatamisväärsuse tähistamine ja viitamine kiirteel ja I klassi maanteel:
–kõige rohkem 10 km  kaugusel kiirteest või I klassi maanteest olevat vaatamisväärsust võidakse viidata piirkondliku tähistusskeemi kohaselt;
–lõbustusparki, loomaaeda või muud vaatamisväärsust võib tähistada, kui seda külastab aastas vähemalt 10 000 külastajat.

Muudel avalikult kasutatavatel maanteedel viidatakse vaatamisväärsuse sümboliga kõige rohkem 10 km  kaugusel teest asetsev sihtpunkt. Hõredalt asustatud piirkonnas on viitamiskaugus kõige enam 20 km.

Uue lõbustuspargi, loomaaia või muu sihtpunkti tähistatavaks vaatamisväärsuseks nimetamine sõltub eeldatavast külastajate arvust kohaliku omavalitsuse soovitusel. Tähistamiseks sobivuse kontrollimist alustatakse pärast kolmandat tegevusaastat.

Vaatamisväärsuse märgil peab olema nimi ja seda märki kasutatakse vaatamisväärsuse ning rahvuspargi lähisuunamisel.

Vaatamisväärsuse sümbolit võib kasutada koos teiste sümbolitega.

Liiklusteabe skeemil koos vaatamisväärsuse sümboliga kasutatakse alati ka sihtpunkti nime või sihtpunkti taset väljendavat teksti.

Rahvusparki saabumine viidatakse rahvuspargi piirile paigutatud turismiobjekti tähisega.

Rahvuspargi infopunktis asetseval teabekaardil esitatakse rahvuspargis pakutavad tegevused.

7.2.9. Tankla  (721)

721a

721b

Märgi abil tähistatakse teeäärset tanklat, kust on võimalik saada mootorsõidukitele vajalikke kõiki või üksikuid kütuseliike.

Juhul kui teelõigul puudub tankla, võib märgi või selle sümboli abil viidata ka väljaspool teepiirkonda paiknevat tanklat.

Mehitamata tankla korral antakse märgi alaosale tekst «AUTOMAAT».

Kui tanklast saab vaid üht kindlat kütuseliiki, siis kantakse vastav tekst märgile (GAAS, DIISEL).

7.2.10. Autohooldus (722)

722

Märgi abil viidatakse teeäärset autoremonditöökoda või remondivõimalust pakkuvat teenindusjaama, kus ilma aega varem reserveerimata parandatakse teekonna kestel tekkinud väiksemaid rikkeid.

Teest eemalpaiknevat autoremonditöökoda viidates tuleb lisatahvlil näidata ka töökoja lahtiolekuaeg.

Hõredalt asustatud piirkonnas võib autohoolduse sümboli abil viidata ka väljapoole teeäärset teenindust jäävat autohoolduspunkti. See võib paikneda kõige enam 10 km  kaugusel teest. Ajal, kui töökoda on suletud, peab olema nähtaval teave võimaliku teise töökoja või teisaldamisvõimaluse kohta.

Autohoolduse sümbolit võib suunaviidal kasutada koos teiste sümbolitega. Koos märgiga võib kasutada sõidukiliiki näitavat lisatahvlit, juhul kui remonditeenust pakutakse ainult teatud sõidukiliigile.

7.2.11. Autopesula (723a), pesemisvõimalus (723b)

723a

723b

Märki (723a) ja selle sümbolit kasutatakse analoogiliselt märgiga «Autohooldus».

Märki (723b) ja selle sümbolit kasutatakse viitamiseks kohale, kus sõitjatel on võimalus end pesta.

7.2.12. Parkimishoone (724)

724

Märki võib kasutada parkimishoone tähistamiseks.

Viitamisel käsitletakse parkimishoonet lähipunktina.

7.2.13. Restoran (725)

725

Restorani võib tähistada nii asulast läbi kulgevalt teelt kui ka asulast mööduvalt avalikult kasutatavalt maanteelt, juhul kui restoran loetakse piirkondlikus tähistusskeemis tähtsaks. Asula sees võib restorani tähistada lähisuunamisega.

Väljaspool asulat paikneva restorani lähedusse suunatakse liikleja märgi 725 abil lähisuunamisega. Restorani võib vajaduse korral suunata eel- või suunaviidaga, kuhu on kantud restorani sümbol.

Restorani märgi või selle sümboli abil suunatakse teest kõige enam 5 km kaugusel asetsevasse restorani, hõredalt asustatud piirkonnas kõige enam 10 km kaugusel asetsevasse restorani.

Restorani märki ja selle sümbolit võib kasutada koos teiste teeninduskohamärkide ja nende sümbolitega, välja arvatud kohviku märk.

7.2.14. Kohvik (726)

726

Kohviku märki ja selle sümbolit kasutatakse kohviku või teeninduskoha tähistamiseks.

Väljaspool asulat paikneva kohviku tähistamiseks ja viitamiseks kasutatakse märki vaid hõredaltasustatud piirkonnas. Kohviku sümboli abil viidatakse teest kõige enam 5 km  kaugusel paiknevat kohvikut või kiirtoitlustuskohta.

Märki kasutatakse lähisuunamisel.

Kohviku sümbolit võib kasutada eel- või suunaviidal koos kõikide teiste sümbolitega, välja arvatud restorani ja WC sümboliga.

7.2.15. Hotell või motell (727)

727

Märgi abil võib tähistada nii hotelli kui ka motelli.

Asulas paiknevale hotellile võib viidata nii asulast läbi kulgevalt teelt kui ka asulast mööduvalt avalikult kasutatavalt teelt, juhul kui hotell loetakse piirkondlikus tähistusprojektis tähtsaks. Asula sees võib hotelli tähistada lähisuunamisega.

Väljaspool asulat paikneva hotellil sümbolit võib kasutada eel- või suunaviidal, millega suunatakse teest kõige enam 10 km kaugusel asetsevasse hotelli.

Hotelli märki kasutatakse lähisuunamisel.

Hotelli sümbolit võib kasutada koos muude tunnustega, välja arvatud sümboliga WC.

7.2.16. WC (728a)

728a

Märgi abil viidatakse teeäärse teeninduse, kuid mitte teenindusjaama, restorani, kohviku, hotelli jne juurde kuuluvat WC-d.

WC sümbolit võib kasutada koos teiste sümbolitega, välja arvatud hotelli, restorani, kohviku, tankla, puhkemaja, majutuskoha, matkaraja alguse ja puhkekoha sümboliga. WC-d tähistava märgi juures ei kasutata sihtpunkti nime.

7.2.17. Puhkemaja (731); kämping (732); majutuskoht (733); sõidukelamulaager (734)

731

732

733

734

Sümbolit kasutades viidatakse teest kõige enam 5 km kaugusel asetsevasse teeninduskohta, millel on vastavasisuline tegevusluba. Hõredalt asustatud piirkonnas viidatakse teest kõige enam 10 km  (734 puhul 20 km) kaugusel asetsevat sihtpunkti.

Märki kasutatakse lähisuunamisel.

Märgi sümbolit võib kasutada koos kõikide muude tunnustega, välja arvatud WC.

7.2.18. Puhkekoht (741)

741

Märki kasutatakse väljaspool asulat paikneva teeäärse puhkekoha tähistamiseks.

Märgisümbolit kasutatakse eel- või suunaviidal puhkekoha viitamiseks kuni 2 km  kauguselt enne puhkekohta.

Märki kasutatakse lähisuunamiseks.

Puhkekoha sümbolit võib kasutada koos teiste sümbolitega, välja arvatud WC. Teabekaardil võib esitada koos puhkekoha sümboliga kõige enam neli tähtsamat teenindusliiki, mida puhkekohas pakutakse.

Puhkekohana tähistataval alal peab olema:
–eraldi territoorium, mis on eraldatud sõidurajast;
–parkimisala;
–puhkekoht;
–WC.

7.2.19. Matkaraja algus (742)

742

Märki võib kasutada matkaraja alguse viitamiseks lähisuunamisel.

7.2.20. Ujumiskoht (743)

743

Märgiga võib tähistada kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud ujumiskohta või väliujulat.

Ujumiskoha märki kasutatakse lähisuunamisel.

Ujumiskoha sümbolit võib kasutada koos teiste sümbolitega.

7.2.21. Vaatekoht (744)

744

Märki võib kasutada väljaspool asulat, et suunata turiste vaateplatvormi või mõne muu vaatekoha juurde lähiviitamisel.

7.2.22. Spordiväljak (751), spordihoone (752), golfiväljak (753), ratsabaas (754)

751

752

753

754

Märki kasutatakse spordiväljaku või spordirajatise tähistamiseks lähisuunamisel. Märgi alaosale kantakse tegevusala või spordirajatise nimi.

7.2.23. Maaettevõtlus (761)

761

Märki võib kasutada väljaspool asulat. Märk tähistab teenust pakkuva maaettevõtlusega tegeleva ettevõtte, talu või turismitalu asukohta. Märgi allosal võib anda koha, talu, ettevõtja või teenuse nime. Kui märgi allosale on kantud vastav nimi, siis lisateavet müüdavate toodete või pakutavate teenuste kohta võib anda lisatahvlitega. Lisatahvliga võib näidata ka kaugust sihtpunktini. Lisatahvli peas võib kasutada sümboleid. Lisatahvleid võib olla kuni kolm. Lisatahvli peab kõrvaldama, kui nimetatud toodet või teenust enam ei pakuta.

Maaettevõtluse märki võib kasutada lähisuunamisel.

Märgi kasutamisõiguse saamiseks on vaja kohaliku omavalitsuse nõusolekut.

7.3. Avalike ürituste tähistamine

7.3.1. Üldist

Avalike ürituste all mõeldakse kuni kuu kestvaid messe, näitusi, koosolekuid, spordiüritusi jms, kuhu saabub külastajaid väljastpoolt piirkonda. Avalike ürituste tähistamiseks ettenähtud märgid on mõeldud ajutiseks kasutamiseks. Märgid võib paigaldada ööpäev enne ürituse algust ja tuleb kõrvaldada ööpäeva jooksul pärast ürituse lõppemist.

Kohalikele elanikele ettenähtud ürituse võib tähistada alates sihtpunkti suunduvalt ristmikult juhul, kui ürituse toimumiskoht ei ole teelt nähtav.

7.3.2. Avalike ürituste tähistamisel kasutatavad märgid

Märkidel kasutatakse noole kujutist ja ürituse sümbolit. Tähistamist alustaval märgil võib kasutada ürituse sümbolit ja nime. Vajaduse korral võib märkida ära ka kauguse sihtpunkti. Märgi taustavärv on valge, tekst ja kujutis on rohelised. Sümbolina võib kasutada firmamärki või ürituse sümbolit, mis võib olla värviline.

663

664

665

666a

666b

666c

666d

666e

7.3.3. Viitamise ulatus

Ajutise ürituse viitamise ulatus sõltub eeldatavast külastajate arvust ja asukohast ning avalikult kasutatavate teede tähistamisest. Viitamine peab olema pidev, viitamise alguskohast kuni sihtpunktini jõudmiseni (joonised 7.1 ja 7.2).

Piirkonna keskuses toimuva ürituse juurde võib suunata piirkonna nime abil ja ürituse viitamist võib alustada liikluse suunamise seisukohalt vajalikust kaugusest.

Laiemalt on avalikku üritust vajalik tähistada juhul, kui liikluse peab suunama sihtpunkti mööda kindlat teekonda. Liiklus suunatakse ümbersõiduteid mööda, läbimata keskust.

7.3.4. Märkide paigutamine

Märgid paigutatakse tee omanikuga kooskõlastatud kohta iseseisvate tugikonstruktsioonide või teisaldatavate aluste (juhul kui üritus kestab vaid paar päeva) külge. Piirkondades, kus avalike ürituste tähistamise vajadus on korduv, võib märkide jaoks püstitada püsivaid tugikonstruktsioone.

Avaliku ürituse viitamist alustav märk (ürituse nimi ja sümbol) paigutatakse umbes 1 km enne ristmikku. Teekonna keskel võib viitamiseks kasutada ka ainult noolekujulist märki, millel roheline kujutis on valgel taustal (märgid 663–665).

Märgid tuleb paigaldada kooskõlas standardi «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» nõuetega.

7.4. Piirkondlik teetähistamisskeem

Teeninduskohtade tähistamist puudutavad küsimused lahendatakse piirkondliku teetähistamisskeemiga. Skeemi koostamisel tuleb arvesse võtta kohalikke nõudeid.

Piirkondliku teetähistamisskeemi koostamine on vajalik piirkonnale, kus liiklejale on pakkuda rohkelt mitmesuguseid teenuseid. Skeem võib olla kogu maakonda või teatud piirkonda hõlmav üldskeem, mida täpsustatakse koostades matkapiirkonna, asula, valla või mingi muu piirkonna tähistamisskeemi.


Joonis 2.1. Teetähistussüsteemi põhimõte marsruudil Rakvere–Viljandi

Joonis 2.2.  Näide erinevate sihtpunktide viitamisest

Tee Sihtpunkt A B C D E F G H
Põhimaantee X k k v - - - l -
Tugimaantee XX - - k k - - l -
Tugimaantee YY - - - k - l - -
Kõrvalmaantee XXX - - - I l - - -
Kohalik tee XXXX - - - - - l - l
Kohalik tee YYYY - - - l - - - l

k – kauguspunkt

v – vahepunkt

l – lähtepunkt

Joonis 2.3. Viitamispunktid erinevat liiki maanteedel

Joonis 2.4. Näide viitamisest asula möödasõidul

Joonis 2.5. Näide viitamisest asulat läbival teel

Joonis 2.6. Teetähistuse näide põhi- ja tugimaantee ristmikul

Joonis 2.7. Teetähistuse näide põhi- või tugimaantee ja kõrvalmaantee ristmikul

Joonis 2.8. Teetähistuse näide põhi- või tugimaantee ja kohaliku maantee ristmikul

Joonis 2.9. Eel- ja suunaviitade paigutus ringristmikul

Joonis 2.10.  Suunaviitade paigutus eritasandilisel ristmikul

Joonis 3.1.  A-tüüpi eelviidad (märgid 6.2.1)

Joonis 3.2.  B-tüüpi eelviidad (märgid 6.2.3 ...)

Joonis 3.4. Suunaviitade paigutus T-kujulisel ristmikul liiklussaare puudumisel

Joonis 3.5. Suunaviitade paigutus T-kujulisel ristmikul, suunaviida paigutus liiklussaarele

Joonis 3.6. Suunaviitade paigutusskeeme ristmikel

Joonis 4.1. Eel-, hargnemis- ja kaugusviitade paigutus kiirteel ja I klassi maantee servas

Joonis 4.2. Eel-, hargnemis- ja kaugusviitade paigutus sõidutee kohal

Joonis 5.1.  Ümbersõidutee etteantud massipiiranguga sõidukitele Tallinna kulgeval suunal

Joonis 5.2. Asulast ümbersõidutee  veoautodele Tallinna kulgeval suunal

Joonis 7.1.  Viitade kasutamise näide avalikul üritusel

Joonis 7.2. Viitade kasutamise näide avalikul üritusel

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json