Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord
Vastu võetud 21.06.2017 nr 29
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja plaani (edaspidi plaan) koostamise nõuded.
(2) Määrusega kehtestatakse riskianalüüsi ja plaani esitamise ning uuendamise ja plaani kasutuselevõtmise kord.
§ 2. Terminid
(1) Elutähtsa teenuse häire käesoleva määruse tähenduses on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni.
(2) Elutähtsa teenuse katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine.
(3) Elutähtsa teenuse osutamise kriitiline tegevus (edaspidi kriitiline tegevus) käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire.
(4) Elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud aeg käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire pikim lubatud kestus, mis on sätestatud hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruses või muudes õigusaktides.
(5) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on abinõu, mida rakendatakse elutähtsa teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks.
(6) Kriitilise tegevuse nõutud taastamisaeg käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja määratud aeg, mille vältel tuleb kriitiline tegevus taastada, et vältida elutähtsa teenuse katkestust või häiret. Kriitilise tegevuse nõutud taastamisaja määramisel tuleb arvestada elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajaga.
(7) Kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ressurss (edaspidi kriitilise tegevuse ressurss) käesoleva määruse tähenduses on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik personal, ehitised, territoorium, seadmed, infotehnoloogilised süsteemid, teave, finantsvahendid, muud teenused, sealhulgas teised elutähtsad teenused, varustajad ja partnerid, ning muud olulised ressursid, mille puudumine võib mõjutada kriitilise tegevuse toimimist ja põhjustada elutähtsa teenuse katkestuse või häire.
(8) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa teenuse taastamiseni.
(9) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire.
(10) Plaan käesoleva määruse tähenduses on dokument, milles kirjeldatakse tegevusi elutähtsa teenuse taastamiseks häire või katkestuse korral.
(11) Riskiklass käesoleva määruse tähenduses on stsenaariumi realiseerumise tõenäosus ja tagajärgede hinnanguline raskusaste.
(12) Riskianalüüs käesoleva määruse tähenduses on dokument, milles hinnatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse riske ja kavandatakse ennetavaid meetmeid elutähtsa teenuse häire või katkestuse vältimiseks.
(13) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on kriitilist tegevust mõjutava ohu realiseerumisest põhjustatud sündmuse eeldatav arengukäik.
(14) Taastekava on plaani osa, milles kirjeldatakse elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamist.
2. peatükk Riskianalüüsi ja plaani koostamise kord
§ 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine
(1) Teenuseosutaja koostab elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanimiseks, riskide hindamiseks ning toimepidevuse taastamiseks riskianalüüsi ja plaani ning esitab need elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus) kinnitamiseks.
(2) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab need korraldavale asutusele kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras hiljemalt ühe aasta möödumisel alates hetkest, kui ta vastab seaduses sätestatud teenuseosutaja tunnustele.
(3) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumipõhiselt. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada mitu stsenaariumi.
(4) Riskianalüüsi ja plaani tiitellehele märgitakse dokumendi pealkiri, kinnitamise kuupäev ja kinnitaja, ettevõtja ärinimi ning koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoha nimetus, e-posti aadress, telefoninumber ning vajaduse korral ka lisateave.
(5) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina. Sel juhul peavad riskianalüüsi ja plaani osad olema dokumendis selgelt eristatavad.
(6) Teenuseosutaja võib riskianalüüsi ja plaani esitada muu, teise õigusakti alusel koostatava dokumendi osana. Sel juhul peab dokumendis olema esitatud käesolevas määruses nõutud teave ning riskianalüüsi ja plaani osad peavad olema ülejäänud teabest selgelt eristatud.
(7) Riskianalüüsi ja plaani allkirjastab teenuseosutaja seaduslik esindaja.
(8) Korraldav asutus võib teenuse osutamise eripärast lähtudes anda teenuseosutajale nõusoleku kasutada käesoleva määruse kolmandas peatükis esitatust erinevat, rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat.
(9) Korraldav asutus kooskõlastab enne nõusoleku andmist käesoleva paragrahvi lõikes 8 kirjeldatud metoodika Siseministeeriumiga.
§ 4. Riskianalüüsi ja plaani uuendamine
(1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul või siis, kui kriitilised tegevused, ohud või muud elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitab selle korraldavale asutusele kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise käigus selgub, et riskianalüüs ja plaan on ajakohased ning neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest korraldavat asutust.
(3) Kui teenuseosutaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud oluliste asjaolude muutumise tõttu riskianalüüsi ja plaani uuendanud ega korraldavale asutusele kinnitamiseks esitanud, on korraldaval asutusel õigus nõuda, et teenuseosutaja alustaks riskianalüüsi ja plaani uuendamist ning esitaks uuendatud riskianalüüs ja plaan korraldavale asutusele kinnitamiseks.
3. peatükk Riskianalüüs
§ 5. Riskianalüüsi osad
Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:
1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase;
2) analüütiline osa, mis koostatakse käesoleva määruse §-de 7–11 kohaselt;
3) selgitavad tabelid ja joonised;
4) kokkuvõte.
§ 6. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase
(1) Riskianalüüsis kirjeldab teenuseosutaja lühidalt osutatavat teenust ja teenuse õigusaktidega nõutud taset.
(2) Elutähtsa teenuse kirjelduses esitatakse järgmine teave:
1) milline teenuse osa loetakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt elutähtsaks ja selle kirjeldus;
2) teenust tarbivad isikud ja nende arv;
3) millises piirkonnas teenust osutatakse.
(3) Elutähtsa teenuse nõutud taseme kohta esitatakse järgmine teave:
1) millisel tasemel tuleb hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest lähtudes elutähtsat teenust osutada hädaolukorras, muus sarnases olukorras või teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral;
2) aeg, mille jooksul tuleb elutähtis teenus taastada, lähtudes elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajast, mis on kindlaks määratud õigusaktides.
§ 7. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine
(1) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja teenuse nõutud taseme alusel nimetab teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning hindab nende kriitilisust käesoleva määruse lisa 1 kohaselt.
(2) Korraldav asutus annab juhise, kuidas arvutada käesoleva määruse lisa 1 tabelis 2 nimetatud suhtarv.
(3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse käesoleva määruse lisas 1 määratud elutähtsa teenuse katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena. Tegevusi, mis saavad vähem kui 10 punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei analüüsita.
§ 8. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine
(1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud ressursid ja kirjeldab nende seost teenuse osutamisega.
(2) Teenuseosutaja lähtub kriitilise tegevuse ressursside väljaselgitamisel järgmistest ressursiliikidest:
1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja minimaalne arv ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema;
2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada;
3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid;
4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ja kuidas seda hoitakse;
5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse toimimiseks;
6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist;
7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste tegevuste toimimine.
(3) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis iga kriitilise tegevuse kohta selle toimimiseks vajalikke ressursse käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud ressursiliikide kaupa selliselt, et selguks, millise kriitilise tegevusega on ressurss seotud, kui kaua suudetakse ilma selle ressursita hakkama saada ja kui oluline on ressurss kriitilise tegevuse toimimiseks.
(4) Kriitilise tegevuse ressursside kokkuvõte esitatakse riskianalüüsis käesoleva määruse lisa 2 kohaselt.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatule määrab teenuseosutaja vajaduse korral ametinimetuste kaupa töökohtade arvu, mis on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ning mis teenuseosutaja hinnangul on riigikaitseseaduse kohaselt vaja määrata riigikaitselise töökohustusega töökohaks.
§ 9. Ohtude väljaselgitamine
(1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestuse või häire. Korraldav asutus võib täpsustada elutähtsate teenuste kaupa, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama.
(2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja hindab selle kriitilise tegevuse ressursi käesoleva määruse § 8 lõike 3 alusel oluliseks.
§ 10. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine ning kirjeldamine
(1) Teenuseosutaja selgitab käesoleva määruse §-de 7−9 alusel tehtud analüüsi põhjal välja elutähtsa teenuse häiret või katkestust põhjustada võivad stsenaariumid ja esitab riskianalüüsis nende kirjelduse.
(2) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust käesoleva määruse lisas 3 ja tagajärje raskusastet käesoleva määruse lisas 4 ette nähtud kriteeriumite alusel, võttes arvesse asjaomast statistikat, uuringutulemusi, eksperdiarvamusi, rakendatud ennetavaid meetmeid või muud asjaomast teavet.
(3) Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal.
(4) Korraldav asutus võib täiendada käesoleva määruse lisas 4 loetletud stsenaariumi realiseerumise tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja.
(5) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja vastavalt lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja tagajärge.
(6) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse käesoleva määruse lisa 5 kohaselt stsenaariumi riskiklass.
(7) Olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga stsenaariumite kohta täidetakse tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 6.
§ 11. Ennetavad meetmed
(1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid meetmeid ja käesoleva määruse lisa 7 kohaselt tähtsuse järjekorras ennetavaid meetmeid, mida on plaanitud rakendada vähemalt järgmise kolme aasta jooksul kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks, muuhulgas käesoleva määruse § 6 lõike 3 alusel kirjeldatud taseme saavutamiseks.
(2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite varu või nende tagamise korraldust.
§ 12. Riskianalüüsi kokkuvõte
Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes:
1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras;
2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumide loetelu koos põhjendustega;
3) ülevaate ohtudest, mis võivad põhjustada pikaajalise või raskete tagajärgedega elutähtsa teenuse katkestuse, ja nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest, samuti esitatakse võimalikud käitumisjuhised elanikele. Esitatud info alusel teeb korraldav asutus asjakohast riskikommunikatsiooni.
4. peatükk Plaan ja selle kasutuselevõtmise kord
§ 13. Plaani ülesehitus
Plaan koosneb järgmistest osadest:
1) plaani kasutuselevõtmise tingimusi kirjeldav osa;
2) taastekava.
§ 14. Plaani kasutuselevõtmise tingimusi kirjeldav osa
(1) Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud meetmeid.
(2) Teenuseosutaja kirjeldab plaanis selle kasutuselevõtmise korda.
§ 15. Taastekava
(1) Teenuseosutaja esitab plaanis iga riskianalüüsis toodud olulise, kõrge või väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumi kohta taastekava.
(2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse eri stsenaariumide korral sarnaselt või samamoodi, võib teenuseosutaja nende stsenaariumite kohta koostada ühise taastekava ja sealjuures vajaduse korral asjassepuutuvad erinevused esile tuua.
(3) Taastekavas esitatakse järgmine teave:
1) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamise juhi (edaspidi olukorra lahendamise juht) kontaktandmed;
2) tegevused, mida teenuseosutaja plaanib olukorra lahendamiseks;
3) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisse kaasatava isiku kontaktandmed ja põhitegevus ning võimaluse korral alternatiivne tegevus;
4) kriitilise tegevuse, elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks vajalike kriitilise tegevuse ressursside loetelu ning selgitus ressursside hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta;
5) võimaluse korral teenuseosutaja või partneri alternatiivsed tegevused teenuse kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks, kui varem rakendatud tegevused ei andnud soovitud tulemust;
6) leevendavad meetmed või, kokkuleppel korraldava asutusega, otsustamise kord, kuidas neid meetmeid rakendada;
7) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised;
8) elutähtsa teenuse taastamise prognoositav aeg.
(4) Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajaga, mille on määranud korraldav asutus, välja arvatud juhul, kui olukorda ei ole teenuseosutajast sõltumatutel põhjustel võimalik määratud aja jooksul lahendada.
§ 16. Plaani kasutuselevõtmise kord
(1) Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või katkestuse või häire ohu ennetamises.
(2) Stsenaariumi realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokku lepitud töökorraldusest.
(3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata asjakohaseid tegevusi ja meetmeid.
5. peatükk Rakendussätted
§ 17. Määruse rakendamine
(1) Teenuseosutaja uuendab ning esitab varem kui 1. juulil 2017. aastal koostatud riskianalüüsi ja plaani korraldavale asutusele kinnitamiseks hiljemalt 1. juulil 2018. aastal.
(2) Ettevõtja, kes vastab 1. juuli 2017. aasta seisuga seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja tunnustele ning kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, koostab ning esitab riskianalüüsi ja plaani korraldavale asutusele kinnitamiseks hiljemalt 1. juulil 2018. aastal.
(3) Kuni hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse jõustumiseni esitatakse käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 ning § 6 lõikes 3 nimetatud teave teenuseosutaja ja korraldava asutuse kokkuleppe alusel.
§ 18. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal.
Andres Anvelt
Siseminister
Lauri Lugna
Kantsler
Lisa 1 Tegevuste kriitilisuse hindamine
Lisa 2 Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine
Lisa 3 Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine
Lisa 4 Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine
Lisa 5 Riskiklassid
Lisa 6 Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel
Lisa 7 Kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse või häire ennetavad meetmed
Facebook
Twitter