Välisõhu saastatuse taseme määramise kord1
Vastu võetud 22.09.2004 nr 120
RTL 2004, 128, 1984
jõustumine 30.09.2004
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 12.04.2006 | RTL 2006, 33, 591 | 23.04.2006 |
Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» § 20 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Määrus reguleerib saastatuse taseme määramist maapinnalähedases õhukihis ning sadestise määramist maapinnal.
(2) Välisõhu saastatuse taseme määramise eesmärk on:
1) saada välisõhu kvaliteedi ja selle muutumise pikaajalist ülevaadet tiheasustusega piirkondades, muudes piirkondades ning kogu riigi territooriumil;
2) hinnata välisõhu kvaliteedi vastavust välisõhu saastatuse taseme keskkonnaministri kehtestatud piir- või sihtväärtustele või kaugematele eesmärkidele;
3) jälgida saasteainetesisalduse häiretasemete või sisaldusest teavitamise taseme võimalikku ületamise esinemist;
4) teavitada välisõhu kvaliteedist avalikkust;
5) parandada välisõhu kvaliteeti piirkondades, kus see ei vasta saasteainetele kehtestatud piir-, sihtväärtustele või kaugematele eesmärkidele;
6) säilitada või veelgi parandada välisõhu kvaliteeti piirkondades, kus see on hea.
(3) Välisõhu kvaliteedi hindamisel ja seirel riigi, kohaliku omavalitsuse või ettevõtja tasandil saadud andmeid kasutatakse saasteainete heitkoguste vähendamise piirkondlike ning saasteallikate valdajate kavade koostamisel.
[RTL 2006, 33, 591 - jõust. 23.04.2006]
§ 11. Üldsätted
(1) Kui on olemas piisavalt pideva seire andmeid, tehaksevääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii sisalduse piirväärtuse protsentides väljendatud hindamispiiri ületamine piirkonnas kindlaks “Välisõhu kaitse seaduse” §-de 24 ja 25 kohaselt eelneva viie aasta sisaldusandmete alusel. Hindamispiir loetakse ületatuks, kui eelneva viie aasta jooksul on seda ületatud vähemalt kolmel aastal. Kui osa viie aasta andmetest puudub võib hindamispiiri ületamise kindlakstegemiseks ühendada saasteainete heitkoguste andmebaasidest ning modelleerimisel saadud andmed ja andmed, mis on saadud oletatavatest kõrgeimat saastatuse taset iseloomustavatest kohtadest ühe ja sama aasta lühematel mõõtmisperioodidel.
(2) Piirkondades, kus osoonisisaldus on viiest viimasest mõõteaastast ükskõik millisel aastal ületanud kaugema eesmärgi, on pidev mõõtmine kohustuslik. Kui osa viie aasta andmetest puudub võib hindamispiiri ületamise kindlakstegemiseks ühendada saasteainete heitkoguste andmebaasidest ning modelleerimisel saadud andmed ja andmed, mis on saadud oletatavatest kõrgeimat saastatuse taset iseloomustavatest kohtadest ühe ja sama aasta lühematel mõõtmisperioodidel.
(3) Riigi tasandil tehtava seire käigus tuleb osooni sisalduse mõõtmisel välisõhus määrata lämmastikoksiidide (NO ja NO2) sisaldus.
(4) Riigi tasandil tehtava osooni sisalduse seire käigus on soovitav mõõta vähemalt ühes riigi territooriumil asuvas mõõtejaamas ka osooni teket soodustavate järgmiste lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldust välisõhus:
1) etaan;
2) etüleen;
3) atsetüleen;
4) propaan;
5) propüleen;
6) n-butaan;
7) i-butaan;
8) 1-buteen;
9) trans-2-buteen;
10) cis-2-buteen;
11) 1,3-butadieen;
12) n-pentaan;
13) i-pentaan;
14) 1-penteen;
15) 2-penteen;
16) isopreen;
17) n-heksaan;
18) i-heksaan;
19) n-heptaan;
20) n-oktaan;
21) i-oktaan;
22) benseen;
23) tolueen;
24) etüülbenseen;
25) m+p-ksüleen;
26) o-ksüleen;
27) 1,2,4-trimetüülbenseen;
28) 1,2,3-trimetüülbenseen;
29) 1,3,5-trimetüülbenseen;
30) formaldehüüd;
31) muude mittemetaansete süsivesinike kogusisaldus.
(5) Lõikes 4 nimetatud saasteainete sisaldust mõõdetakse paralleelselt lämmastikoksiidide sisalduse mõõtmisega.
(6) Riigi tasandil tehtava seire käigus benso(a)püreeni sisalduse mõõtmisel välisõhus tuleb pisteliselt määrata järgmiste polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus:
1) benso(a)antratseen;
2) benso(b)fluoranteen;
3) benso(j)fluoranteen;
4) benso(k)fluoranteen;
5) indeno(1,2,3-cd)püreen;
6) dibens(a)antratseen.
(7) Vähemalt ühes riigi territooriumil asuvas mõõtejaamas arseeni, kaadmiumi, nikli, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude lõikes 6 nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike välisõhus sisaldumise seire teostamisel riigi tasandil tuleb määrata ka nende ainete sadestise üldkogus.
[RTL 2006, 33, 591 - jõust. 23.04.2006]
§ 2. Määruses kasutatavad mõisted
(1) Maapinnalähedane õhukiht on välisõhukiht, mis ulatub kuni 8 m kõrguseni maapinnast.
(2) Mõõtmiste täpsus on määratletud EVS-ISO 5725-1:2002 standardis «Mõõtmismeetodite ja tulemuste täpsus (tõesus ja täpsus)».
(3) Andmete minimaalne ajaline kaetus on üks mõõtmine nädalas või 8 mõõtmisnädalat ühtlaselt üle aasta jaotatult.
(4) Modelleerimise täpsus on mõõtmistulemuste ja arvutustulemuste maksimaalselt lubatav vahe.
(5) Pistelised mõõtmised on mitteregulaarsed ühekordsed mõõtmised.
§ 3. Saastatuse taseme määramisel saadud andmete kvaliteedinõuded
(1) Saastatuse taseme määramisel riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil saadavatele andmetele esitatakse kvaliteedinõuded järgmiste esmatähtsate saasteainete osas:
1) vääveldioksiid;
2) lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid;
3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid, sealhulgas peened tahked osakesed PM10 ja osakesed PM2,5 , mille aerodünaamiline läbimõõt tahkete osakeste fraktsioonis on alla 10 mikromeetri ja alla 2,5 mikromeetri;
4) plii;
5) benseen;
6) süsinikmonooksiid;
7) osoon;
8) benso(a)püreen;
9) arseen;
10) kaadmium;
11) nikkel;
12) gaasiline elavhõbe;
13) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (välja arvatud benso(a)püreen).
(2) Lõikes 1 nimetatud saasteainetega välisõhu saastatuse taseme, sealhulgas saasteainete välisõhus sisaldumise ning välisõhust maapinnale sadestumise määramisel saadavate andmete kvaliteedinõuded on esitatud määruse lisas 1.
[RTL 2006, 33, 591 - jõust. 23.04.2006]
(3) Andmete minimaalse hõive ja andmete minimaalse ajalise kaetuse nõuded ei hõlma andmete kadusid, mis on tingitud regulaarsest kalibreerimisest või mõõteriistade tavapärasest hooldusest.
§ 4. Mõõtemeetodid
(1) Esmatähtsate saasteainete kontsentratsiooni määramiseks välisõhus kasutatakse järgmisi mõõtemeetodeid, sealhulgas proovivõtu ja mõõtmise etalonmeetodeid ning saasteaine analüüsi etalonmeetodeid:
1) vääveldioksiid – ultraviolett-fluorestsentsi meetod;
2) lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid – kemoluminestsentsi meetod;
3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid – gravimeetria meetod;
4) peened tahked osakesed PM10 (sealhulgas tahm ja osakesed, mille aerodünaamiline läbimõõt tahkete osakeste fraktsioonis on 10 mikromeetrit) – proovivõtu ja mõõtmise etalonmeetod: EVS- EN 12341:2001;
5) peened tahked osakesed PM2,5 (osakesed, mille aerodünaamiline läbimõõt tahkete osakeste fraktsioonis on 2,5 mikromeetrit) – beeta-kiirguse absorptsiooni meetod; gravimeetria meetod; proovivõtu ja mõõtmise ajutine standardmeetod Euroopa Komisjoni otsuse (EÜ) nr 2004/470 PM2,5 proovide võtmise ja mõõtmise ajutise standardmeetodi juhise kohta (ELT 160, 30.04.2004, lk 51–55) kohaselt;
6) plii – aatom-absorptsioonspektroskoopia meetod;
7) süsinikmonooksiid – infra-punaspektroskoopia meetod;
8) benseen – gaaskromatograafia meetod;
9) osoon – ultraviolett-fotomeetria meetod;
10) arseen, kaadmium ja nikkel – aatom-absorptsioonspektromeetria meetod;
11) benso(a)püreen ja muud polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud – gaaskromatograafia meetod;
12) elavhõbe – aatom-absorptsioonspektromeetria meetod; aatom-fluorestsentsspektromeetria meetod.
(2) Mõõtmistulemused esitatakse standardtingimustel, milleks on temperatuur 293 K ja rõhk 101,3 kPa.
(3) Lõikes 1 nimetatud saasteaine kontsentratsiooni mõõtmiseks välisõhus võib kasutada rahvusvaheliselt üldtunnustatud muud meetodit, mis annab lõikes 1 esitatud meetodiga samaväärseid tulemusi, või muud meetodit, mille suhtes tõendab selle kasutaja Keskkonnaministeeriumile kirjalikus vormis kasutatava meetodi kindlat seost lõikes 1 esitatud meetodiga.
(4) Lõikes 1 nimetamata saasteaine kontsentratsiooni mõõtmiseks välisõhus kasutatakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud meetodit.
(5) Saasteaine sadestise määramiseks maapinnal kasutatakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud meetodit.
(6) Benso(a)püreeni ja muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse määramiseks õhuproovide võtmisel on nõutav 24-tunnine proovivõtutsükkel. Kuni ühe kuu pikkuse perioodi jooksul võetud üksikproove võib omavahel kombineerida ja analüüsida liitproovina, tingimusel et proovivõtu meetod tagab kõnealuse perioodi jooksul stabiilsed proovid.
(7) Kui benso(b)fluoranteeni, benso(j)flouranteeni ja benso(k)fluoranteeni on keeruline analüüsi käigus üksteisest eraldada, võib andmed nende kohta esitada summeerituna.
(8) Arseeni, kaadmiumi ja nikli sisalduse mõõtmisel välisõhus on soovitatav 24-tunnine proovivõtutsükkel. Proovivõtt peab olema ühtlaselt jaotatud nädalapäevadele ja aastale.
(9) Sadestise väärtuse mõõtmiseks on soovitatav võtta proove kogu aasta jooksul iga kuu või iga nädal.
(10) Sadestise proovide üldkoguse asemel võib võtta märgsademete sadestise proove, kui erinevus nende vahel jääb 10 % piiridesse.
(11) Sadestise väärtus väljendatakse mikrogrammides pinna ruutmeetri kohta päevas.
§ 41. Riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil välisõhu seire käigus tehtavate pidevate või pisteliste mõõtmiste tulemuste aastaaruanded
(1) Vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste PM10 ja PM2,5 ning plii sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) vääveldioksiidiga saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme ühe tunni keskmisepiirväärtuse ja 24 tunni keskmise piirväärtuse ning ökosüsteemide kaitseks rakendatava saastatuse taseme kalendriaasta ja talveperioodi (1. oktoobrist 31. märtsini) keskmise piirväärtuse ületamisi;
2) lämmastikdioksiidi (NO2 ) ja lämmastikoksiididega (NOx ) saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ja 24 tunni keskmise piirväärtuse ületamisi, nimetatud piirväärtuste ja saastetaluvuse piirmäära summaarseid ületamisi ning taimestiku kaitseks rakendatava saastatuse taseme kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi;
3) tahkete osakestega PM10 saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatavaI (alates 2005. aasta 1. jaanuarist) ja II (alates 2010. aasta 1. jaanuarist) etapi saastatuse taseme 24 tunni keskmise piirväärtuse ja kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi ning nimetatud piirväärtuste ja saastetaluvuse piirmäära summaarseid ületamisi;
4) pliiga saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatava saastatuse taseme kalendriaasta keskmise piirväärtuse ületamisi;
5) vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste PM10 ning plii sisalduse häiretaseme ületamisi.
(2) Lõikes 1 nimetatud saasteainetega saastatuse taseme keskmiste piirväärtuste ning piirväärtuste ja saastetaluvuse piirmäära summaarsete ületamiste andmed peavad kajastama ületamiste kuupäeva, ületamistundi või ületamistundide arvu kokku, saasteainete sisalduse mõõdetud väärtusi.
(3) Tahkete osakeste PM2,5 24 tunni keskmise sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid osakeste sisalduse kohta väljendatuna mikrogrammides õhu kuupmeetri kohta:
1) aritmeetilist väärtust;
2) keskmist väärtust;
3) 98 protsentiili väärtust;
4) maksimaalset väärtust.
(4) Benseeni ja süsinikmonooksiidi sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama andmeid nende saasteainetega saastatuse taseme piirväärtuste ületamiste ning piirväärtuste ja saastetaluvuse piirmäära summaarsete ületamiste kohta.
(5) Osooni sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) osooniga saastatuse korral inimese tervise kaitseks rakendatavasaastatuse taseme 8 tunni keskmise sihtväärtuse ületamisi ning taimestiku kaitseks rakendatavasaastatuse taseme ühe tunni keskmise sihtväärtuse ületamisi;
2) inimese tervise kaitseks rakendatava 8 tunni keskmise ning taimestiku kaitseks rakendatavaühe tunni keskmise osoonisisalduse kaugema eesmärgi ületamisi;
3) ühe tunni keskmise osoonisisalduse teavitamistaseme ületamisi;
4) ühe tunni keskmise osoonisisalduse häiretaseme ületamisi;
5) teavitamis- ja/või häiretaseme ületamiste kuupäeva, summaarset ületamistundide arvu, osoonisisalduse suurimaid tunniväärtusi;
6) käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud osooni teket soodustavate lenduvate orgaaniliste ühendite aasta keskmist sisaldust.
(6) Arseeni, kaadmiumi, nikli, benso(a)püreeni sisalduse mõõtmistulemuste aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) nende saasteainetega saastatuse taseme kalendriaasta keskmiste sihtväärtuste ületamisi;
2) summaarse gaasilise elavhõbeda sisalduse väärtusi;
3) määruse § 11 lõikes 6 nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike välisõhus sisaldumise väärtusi;
4) arseeni, kaadmiumi, nikli, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude määruse § 11 lõikes 6 nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestise üldkogust.
(7) Saasteainete sisalduse mõõtmistulemuste aruanded peavad sisaldama teavet iga saasteaine sisalduse piirväärtuse või sihtväärtuse protsentides väljendatud hindamispiiri ületamise kohta “Välisõhu kaitse seaduse” §-de 24 ja 25 kohaselt ning teavet iga saasteaine sisalduse määramiseks kasutatud meetodi kohta.
[RTL 2006, 33, 591 - jõust. 23.04.2006]
§ 5. Mõõtmistulemuste aruanne
Saasteaine kontsentratsiooni pisteliste mõõtmiste tegija koostab mõõtmistulemuste aruande vastavalt selle määruse lisale 2 kahes eksemplaris, millest üks säilitatakse mõõtmiste tegija ja teine tellija juures vähemalt viis aastat.
§ 6. Õhuproovi võtmisele esitatavad nõuded
(1) õhuproovi võtmisel välisõhu saastatuse taseme mõõtmiseks tuleb arvestada järgmiste nõuetega:
1) proovivõtuotsik peab asuma 1,5–4 m kõrgusel maapinnast;
2) proovivõtuotsik ei tohi asuda saasteallika vahetus läheduses, et vältida välisõhuga segunemata saasteainete sisseimemist;
3) proovivõtuotsiku läheduses ei tohi olla segavaid objekte ja otsik peab asuma olenevalt mõõtmistingimustest ja kasutatavast aparatuurist mõne meetri kaugusel hoonete seinast, puudest ja muudest takistustest;
4) analüsaatori läbinud gaasid tuleb suunata proovivõtuotsikust eemale, et vältida analüüsitava õhu retsirkulatsiooni;
5) tuleb määrata ilmastikutingimused, näiteks tuulte suund ja kiirus, välisõhu temperatuur, rõhk ja niiskus, mis võivad omada tähtsust proovide võtmisel.
(2) Saasteaine kontsentratsiooni mõõtmiseks saasteallika suitsukoonla mõjupiirkonnas paigutatakse mõõtejaam orienteeruvalt määratud punkti, kus võib tekkida saasteaine maksimaalne kontsentratsioon, arvestades saasteaine väljumiskõrgust maapinnast, ilmastikutingimusi, sealhulgas valdavate tuulte suunda. Selles punktis määratakse saasteaine ühe tunni keskmine kontsentratsioon.
(3) Saasteallika valdaja peab välisõhu saastatuse taseme mõõtmisel jälgima, et kõik automaatsed proovivõtuseadmed ja mõõteriistad toimiksid tehnoloogiliste seadmete töö ajal pidevalt, välja arvatud hooldamise ja kalibreerimise aeg.
(4) Vahetult peale õhuproovi võtmist koostab proovivõtja protokolli õhuproovi võtmise kohta.
(5) Protokoll õhuproovi võtmise kohta sisaldab:
1) proovivõtja nime, aadressi ja kontaktandmeid;
2) proovivõtukoha asukohta ja geograafilisi koordinaate;
3) proovivõtmise kellaaega;
4) proovivõtmise viisi kirjeldust;
5) proovivõtmisel olnud ilmastikutingimusi;
6) proovivõtmisel osalenud isikute nimesid, allkirju, ametikohti ja kontaktandmeid.
(6) Õhuproovi võtmise kohta koostatud protokoll lisatakse pisteliste mõõtmistulemuste aruande juurde.
§ 7. Alternatiivsed mõõteseadmed
Kui paiksed mõõteseadmed ei ole töökorras, peab saasteallika valdaja sellest välisõhu saasteloa või keskkonnakompleksloa või jäätmepõletusloa andjat teavitama ning rakendama tööle alternatiivsed mõõteseadmed.
§ 8. Saastatuse taseme määramise mudelid ja hajumisarvutusprogrammid
(1) Välisõhu saastatuse taseme määramiseks piirkonnas kasutatakse järgmisi mudeleid:
1) Gaussi difusioonivõrrandi mudel;
2) Euleri advektsioon-difusioonivõrrandi mudel;
3) kanjonimudel.
(2) Saasteainete hajumisarvutuseks on lubatud kasutada arvutiprogramme, mis on koostatud lõikes 1 nimetatud mudelil põhineva või määruse lisas 3 esitatud arvutusmetoodikal põhineva mudeli alusel.
(3) Saasteainete hajumisarvutuseks kasutatav arvutiprogramm peab võimaldama arvestada piirkonna saasteainete hajumistingimusi mõjutavaid geograafia- ja kliimaandmeid (näiteks välisõhu temperatuurid, tuule suunad).
§ 9. Saasteainete koosmõju
(1) Iga saasteaine suhtes saasteallika poolt tekitatava välisõhu saastatuse taseme arvutuslikul määramisel võetakse arvesse kõik tootmisterritooriumil asuvad saasteallikad.
(2) Saasteainete koosmõju, näiteks tahkete osakeste või lenduvate orgaaniliste ühendite (süsivesinike) summaarse hulga korral kasutatakse maapinnalähedases õhukihis tekkiva saasteainete maksimaalse kontsentratsiooni arvutamisel kõigi gruppi (aldehüüdid, alifaatsed süsivesinikud, aromaatsed süsivesinikud, atsetaadid ja muud) kuuluvate ainete maksimaalsete hetkeliste heitkoguste summat.
§ 10. Arvutustulemuse vastavuse hindamise kriteeriumid lubade andmisel
(1) Hajumisarvutustulemust võrreldakse inimese tervise kaitseks kehtestatud saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtusega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni, aasta keskmist piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteerivat ohutut taset.
(2) Välisõhu saasteloas või keskkonnakompleksloas või jäätmepõletamist käsitlevas jäätmeloas (edaspidi keskkonnaluba) esitatud kõigist tootmisterritooriumil asuvatest saasteallikatest eralduva saasteaine maksimaalsed hetkelised heitkogused summaarselt ei tohi ületada väärtust, mis võiks põhjustada lõikes 1 nimetatud piirväärtuse ületamist tootmisterritooriumi piiril.
(3) Keskkonnaloa andja nõudmisel arvestatakse välisõhu saastatuse taseme arvutamisel saasteallika mõjupiirkonnas pideva õhuseire tulemusi või samalaadsete saasteallikate koosmõju hindamisel saadud fooniandmeid.
(4) Lõikes 2 nimetatud andmeid annab saasteallika valdajale keskkonnaloa andja.
[RTL 2006, 33, 591 - jõust. 23.04.2006]
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 30. septembril 2004.
1EL Nõukogu direktiiv 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja kontrolli kohta (Euroopa Liidu Teataja L 296, 21/11/96, lk 55–63); EL Nõukogu direktiiv 1999/30/EÜ välisõhus vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii kontsentratsioonide piirväärtuste kohta (Euroopa Liidu Teataja L 163, 29/6/1999, lk 41–60); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2000/69/EÜ välisõhus sisalduva benseeni ja süsinikmonooksiidi piirväärtuste kohta (Euroopa Liidu Teataja L 313, 13/12/2000, lk 12–21); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/3/EÜ välisõhu osooni kohta (Euroopa Liidu Teataja L 67, 9/3/2002, lk 14–30).Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (EÜT L 23, 26.01.2005, lk 3–16); Euroopa Komisjoni otsus 2001/744/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus V lisa (EÜT L 278, 23.10.2001, lk 35–36); Euroopa Komisjoni otsus 2004/279/EÜ, mis käsitleb juhendit, kuidas rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/3/EÜ osoonisisalduse kohta (EÜTL 87, 25.03.2004, lk 50–59);Euroopa Komisjoni otsus 2004/461/EÜ, millega sätestatakse välisõhu kvaliteedi hindamist käsitleva aastaaruande koostamisel kasutatav küsimustik vastavalt nõukogu direktiividele 96/62/EÜ ja 1999/30/EÜ ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2000/69/EÜ ja 2002/3/EÜ (EÜTL 156, 30.04.2004, lk 84–134);Euroopa Komisjoni otsus 2004/470/EÜ osakeste PM2,5 proovide võtmise ja mõõtmise ajutise standardmeetodi juhise kohta (EÜTL 160, 30.04.2004, lk 51–55).
[RTL 2006, 33, 591 - jõust. 23.04.2006]
Facebook
Twitter