Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kohtu registriosakonna kodukord

Vastu võetud 19.12.2012 nr 60
RT I, 28.12.2012, 10
jõustumine 31.12.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1, äriseadustiku § 33 lõike 14, § 67 lõike 4 punktide 3 ja 4, § 511¹, § 511² lõike 1, § 511³, § 520 lõike 1¹, § 541 lõigete 2 ja 3 alusel, mittetulundusühingute seaduse § 111 lõike 2, kommertspandiseaduse § 37 alusel, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 18 lõike 2, § 64 lõike 3 ja § 77 lõike 2, kinnistusraamatuseaduse § 1 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 ning § 77¹ lõike 2, kirikute ja koguduste seaduse § 19 lõike 1, hooneühistuseaduse § 6 lõike 1, notariaadiseaduse § 53 lõike 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61, § 311¹ lõike 8, § 592 lõike 1 ja § 597 lõike 3 alusel.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

1. peatükk Registriosakonna töökorraldus 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrus reguleerib kohtu registriosakonna töökorraldust ning äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ning laevakinnistusraamatu pidamist.

§ 2.  Kohtu kantselei kodukorra kohaldamine

  Registriosakonna asjaajamisele kohaldatakse justiitsministri 22. detsembri 2005. aasta määruses nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord” sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolev määrus ei sätesta teisiti.

§ 3.  Registriosakonna koosseis ning teenistujate ametisse nimetamine

  (1) Registriosakonna koosseisus on kohtunikuabi ametikohad ning võivad olla kantseleijuhataja, vanemregistrisekretäri, registrisekretäri, arhivaari ja tehnilise sekretäri ametikohad ning muud ametikohad. Registriosakonna koosseisu kinnitab kohtudirektor.

  (2) Justiitsminister nimetab ja vannutab kohtunikuabi ametisse eksamikomisjoni ettepanekul ning määrab kohtu, kus kohtunikuabi teenistusse asub. Kohtudirektor määrab struktuuriüksuse, mille koosseisu kohtunikuabi kuulub. Kohtudirektor võib ilma kohtunikuabi nõusolekuta suunata kohtunikuabi tööle teise kohtumajja, kui teine kohtumaja asub samas asulas.

  (3) Kohtudirektor nimetab ametisse:
  1) kantseleijuhataja registriosakonna juhataja ettepanekul nende kohtuteenistujate seast, kes on sooritanud registrisekretäri eksami;
  2) vanemregistrisekretärid registriosakonna juhataja ettepanekul nende registrisekretäride seast, kes on tööülesannete täitmisel silma paistnud, ja kui selline ametikoht on justiitsministri käskkirja alusel kohtusse loodud;
  3) registrisekretärid registriosakonna juhataja ettepanekul nende tehniliste sekretäride seast, kes on olnud teenistuses vähemalt kolm kuud ja kes on sooritanud registrisekretäri eksami;
  4) teised registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtuteenistujad peale kohtunikuabi.

§ 4.  Registriosakonna ja registriosakonna teenistujate pitsatid ning digitaalne tempel

  (1) Registriosakonnal on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline väikese riigivapi kujutise ja oma nimega värvi- ja reljeefpitsat ning võib olla rõhtpitsat kirjavahetuse jaoks.

  (2) Kohtudirektor võib registriosakonna juhataja ettepanekul otsustada kasutusele võtta rohkem kui ühe lõikes 1 nimetatud pitsati ja tõestamistoiminguid tegevate registriosakonna teenistujate nimelised pitsatid, lähtudes notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktist 4.

  (3) Kohtudirektor korraldab registriosakonna ja selle ametnike pitsatite kujundamise, registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise riigivapi seaduses ettenähtud korras.

  (4) Kohtu registriosakonna ja selle teenistujate pitsatijäljendid ning tõestamistoimingute tegemiseks pädevate teenistujate allkirjanäidised saadetakse Notarite Kojale iga kalendriaasta alguses ning tõestamistoimingute tegemiseks pädevate teenistujate vahetumisel.

  (5) Registriosakond võib kasutada digitaalset templit.

§ 5.  Digiteerimine

  (1) Digiteerimine on paberdokumendi skaneerimine, menetlusega või puudutatud registrikaardiga seostamine ja elektroonilisse toimikusse salvestamine.

  (2) Dokumendi skaneerimisel tuleb jälgida, et see oleks skaneeritud korrektselt.

  (3) Kõikidele skaneeritud dokumentidele lisab infosüsteem automatiseeritult ajatempli.

2. jagu Registriosakonna juhataja 

§ 6.  Juhataja nimetamine

  (1) Registriosakonna juhataja määramisele kohaldatakse kohtute seaduse § 16 lõiget 4.

  (2) Registriosakonna juhataja puudumisel täidab tema kohuseid kohtudirektori poolt registriosakonna kohtunikuabide seast nimetatud kohusetäitja.

  (3) Ärakiri registriosakonna juhataja ja juhataja kohusetäitja määramise ning vabastamise kohta saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.

  (4) Registriosakonna juhataja vahetumisel võetakse ja antakse asjaajamine üle kohtudirektori nimetatud kohtuteenistuja osavõtul. Üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonnale ja teine kohtu kantseleile. Ärakiri üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud aktist saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.

§ 7.  Juhataja ülesanded ja töökoormus

  (1) Registriosakonna juhataja ülesanne on korraldada registriosakonna tegevust. Ta tagab, et registriosakonna pädevusse kuuluvaid hagita tsiviilasju menetletakse, isikuid teenindatakse ning järelevalve- ja sunniabinõusid rakendatakse õiguspäraselt ja kiiresti ning et registreid peetakse ja infosüsteemi kasutatakse nõuetekohaselt.

  (2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab registriosakonna juhataja lisaks kohtunikuabi kohustustele järgmisi ülesandeid:
  1) kehtestab kirjaliku korraldusega registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani;
  2) jaotab käesolevas määruses ettenähtud juhtudel registriasju ümber;
  3) arvestades kohtudirektori juhiseid, kehtestab registriosakonna teenistujate vahel teenistusülesannete jaotuse, registriosakonnasisese asjaajamise ja teenistujate asendamise korra ning määrab e-posti kontrollimise eest vastutajad, arhiivipidajad, tõestamistoimingute tegijad ja registriosakonnaväliste andmekogude kontrollijad;
  4) kontrollib teenistusülesannete täitmist ja korraldab tööaja arvestust;
  5) korraldab registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuste ja määruskaebuste lahendamist;
  6) korraldab pabertoimiku või selles sisalduva dokumendi digiteerimist;
  7) korraldab registriosakonna arhiivi ülevaatamist, dokumentide korrastamist ja hävitamist;
  8) kehtestab abinõude süsteemi, mis tagab dokumentide säilimise ning süüdlase kindlakstegemise dokumendi rikkumise, hävimise või kadumise korral;
  9) vajaduse korral rakendab abinõusid, mis tagavad infosüsteemi sisestatud andmete säilimise ning välistavad volitamata juurdepääsu ja töötlemise;
  10) vajaduse korral esitab Registrite ja Infosüsteemide Keskusele § 238 lõigetes 2 ja 5 nimetatud taotlusi;
  11) kehtestab kirjaliku korraldusega registriosakonna ja selle teenistujate pitsatite, templite ning dokumendiplankide kasutamise ja hoidmise korra ulatuses, mis ei kuulu kohtudirektori pädevusse, ning korraldab käesolevas määruses ettenähtud pitsatijäljendite ja allkirjade näidiste ning ärakirjade saatmise Notarite Kojale;
  12) teeb kohtudirektorile esildisi inventari-, lähetus- ja koolitusvajaduste ning muude asjaolude kohta ning ettepanekuid puhkuste ajakava, registriosakonna koosseisu, palgafondi, ergutuste ja distsiplinaarkaristuste ning kohtunikuabikandidaadi juhendamise kohta;
  13) korraldab registriosakonna tööks vajalike erivahendite arvestust ja jaotamist;
  14) korraldab registriosakonna koosseisu kuuluvale kohtuteenistujale katseaja lõpu ja iga-aastasi hindamisvestlusi.

  (3) Kohtudirektor võib registriosakonna juhataja kohtunikuabi töökoormust vähendada:
  1) kuni 25% registriosakonnas, kus töötab kuni 8 inimest;
  2) kuni 50% registriosakonnas, kus töötab 9−40 inimest;
  3) kuni 75% registriosakonnas, kus töötab vähemalt 41 inimest.

3. jagu Registriosakonna kantselei juhataja 

§ 8.  Kantseleijuhataja ametikoht

  (1) Kantseleijuhataja allub vahetult registriosakonna juhatajale.

  (2) Registriosakonna juhataja määrab, millised registrisekretärid ja tehnilised töötajad alluvad vahetult kantseleijuhatajale.

§ 9.  Kantseleijuhataja ülesanded

  (1) Kantseleijuhataja põhiülesanne on korraldada registriosakonna kantselei tegevust, sealhulgas:
  1) tagada tõhus töökorraldus dokumentide vastuvõtmisel ja edasisaatmisel, registriga tutvumisel, ärakirjade ja väljatrükkide väljastamisel;
  2) täita registriosakonna juhataja ülesandel § 7 lõike 2 punktides 7 ja 13 nimetatud kohustusi;
  3) abistada registriosakonna juhatajat tema ülesandel § 7 lõike 2 punktides 8−12 nimetatud kohustuste täitmisel;
  4) koordineerida ja kontrollida talle vahetult alluvate teenistujate ametikohustuste korrektset täitmist;
  5) tagada registriosakonna kirjavahetuse, sealhulgas e-posti, arvelevõtmine ja vastamine;
  6) täita registriosakonna juhataja ühekordseid ülesandeid.

  (2) Kantseleijuhatajale alluvate teenistujate tööülesannete jaotuse ja asendamise korra kehtestab registriosakonna juhataja kantseleijuhataja ettepanekul.

  (3) Registriosakonna juhataja korraldusel võib kantseleijuhataja täita registrisekretäri ülesandeid ulatuses, milles see ei sega kantselei tegevuse korraldamist.

4. jagu Kohtunik 

§ 10.  Kohtuniku seisukohad

  Kohtuniku üldised seisukohad registriasjade lahendamise kohta tehakse teatavaks ja kättesaadavaks kõigile registriosakonna teenistujatele ning Justiitsministeeriumile. Kohtuniku kirjalikud seisukohad, mida ta on avaldanud konkreetse registriasja lahendamise kohta, säilitatakse vastavas registri- või laevatoimikus.

5. jagu Kohtunikuabi 

§ 11.  Kohtunikuabi ametitoimingud

  Kohtunikuabi täidab seaduses nimetatud ülesandeid, sealhulgas:
  1) teeb oma pädevusse kuuluva määruse;
  2) koostab kohtunikule määruste eelnõusid;
  3) sisestab kohtuniku määruse teksti infosüsteemi ja kinnitab selle;
  4) kinnitab registrikande ja märke;
  5) teeb äriseadustiku §-s 46 nimetatud kandeid ja märkeid;
  6) teeb laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 54 nimetatud kandeid;
  7) vaatab läbi menetlusele lisatavaid dokumente, mis ei ole aluseks kande tegemisele;
  8) annab välja tõendeid registrikande puudumise või muutmatuse kohta;
  9) annab välja laeva lipudokumendid;
  10) tuvastab registri- ja laevatoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi;
  11) jälgib, et toimikud vastaksid käesolevas määruses ettenähtud nõuetele;
  12) rakendab hoiatus- ja sunnivahendeid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemisel alla seadusega lubatud alampiiri;
  13) juhendab kohtunikuabikandidaate ning registriosakonna juhataja määramisel notarikandidaate, üliõpilastest praktikante ning registrisekretäre ja registriosakonna teisi töötajaid ning juhendajana vaatab läbi ja kinnitab juhendatava tehtud määruste projekte;
  14) teeb vastava teate alusel erakonna liikmete nimekirja märke liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;
  15) nõuab erakonna juhatuselt erakonna liikmete nimekirja esitamist tema määratud tähtajaks, kui tal on alust arvata, et liikmete tegelik arv on langenud alla 1000;
  16) taotleb erakonnaseaduse § 12 lõike 3 alusel ja tingimustel erakonna sundlõpetamise algatamist;
  17) täidab Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta rakendamise seaduse § 3 lõigetes 1–3 sätestatud kohustusi;
  18) annab välja Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta rakendamise seaduse § 4 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tõendeid ning täidab lõikes 4 sätestatud ülesannet;
  19) edastab nõukogu määruse (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (ELT L 294, 10.11.2001, lk 1−21) artiklis 14, nõukogu määruse (EMÜ) nr 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta (EÜT L 199, 31.07.1985, lk 1−9) artiklis 11 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.08.2003, lk 1−24) artiklis 13 nimetatud teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamiseks;
  20) annab välja äriseadustiku § 433⁹ lõikes 2 nimetatud tõendi.

6. jagu Vanemregistrisekretär ja registrisekretär 

§ 12.  Vanemregistrisekretär

  Vanemregistrisekretärile kohaldatakse registrisekretäri kohta sätestatut.

§ 13.  Registrisekretäri ülesanded

  (1) Registrisekretär täidab äriseadustiku § 525 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, sealhulgas:
  1) teeb äriseadustiku §-s 46 nimetatud kandeid ja märkeid;
  2) tuvastab registri- ja laevatoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi;
  3) vaatab vajaduse korral läbi ilma kandemääruseta menetlusele lisatavaid dokumente;
  4) hoiatab asjaosalisi isikuid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise eest, samuti äriühingute vara vähenemise eest alla seadusega lubatud alampiiri;
  5) tagab, et toimikud vastavad käesolevas määruses ettenähtud nõuetele;
  6) juhendab registriosakonna juhataja määramisel notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante;
  7) teeb vastava teate alusel erakonna liikmete nimekirja märke liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta;
  8) nõuab erakonna juhatuselt erakonna liikmete nimekirja esitamist tema määratud tähtajaks, kui tal on alust arvata, et liikmete tegelik arv on langenud alla 1000;
  9) taotleb erakonnaseaduse § 12 lõike 3 alusel ja tingimustel erakonna sundlõpetamise algatamist;
  10) teeb seaduses sätestatud alusel osanike ja hooneühistu liikmete nimekirjas muudatusi.

  (2) Registriosakonna juhataja võib vajaduse korral anda registrisekretärile ka tehnilise sekretäri ülesandeid.

§ 14.  Registrisekretäri kohustus pöörduda kohtuniku või kohtunikuabi poole

  Registrisekretär peab registriasja menetlemise katkestama ja pöörduma suuniste saamiseks kohtuniku või kohtunikuabi poole, kui:
  1) ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast kohtuniku seisukohast;
  2) registriasja menetlemises ilmnevad õiguslikud raskused.

§ 15.  Registrisekretäri taandus

  Registrisekretär peab registriasja andma registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani alusel teise isiku menetlusse, kui on alust kahelda tema erapooletuses, sealhulgas ka siis, kui ta ise või tema sugulane või hõimlane on registriasja suhtes:
  1) füüsilisest isikust ettevõtjaks;
  2) täis- või usaldusühingu osanikuks, registrisse kantud esindama volitatud isikuks või prokuristiks;
  3) osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutajaks, juhatuse või nõukogu liikmeks, prokuristiks või vandeaudiitoriks;
  4) välismaa äriühingu, kelle filiaal on äriregistrisse kantud või kandmisel, seadusjärgseks esindajaks, filiaali juhatajaks või prokuristiks;
  5) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks, juhatuse liikmeks, sihtasutuse nõukogu liikmeks, mittetulundusühingute seaduse §-s 31 nimetatud mittetulundusühingu organi liikmeks või sihtasutuse vandeaudiitoriks.

7. jagu Tehniline sekretär 

§ 16.  Tehnilise sekretäri ülesanded

  Tehnilise sekretäri ülesanded on registriosakonna juhataja, kohtunike, kohtunikuabide ja registrisekretäride abistamine registrite pidamisel, sealhulgas:
  1) dokumentide vastuvõtmiseks ja määruste täitmiseks vajalike tehniliste toimingute tegemine;
  2) isikute teenindamine, kes esitavad registriosakonnale dokumente või kes tutvuvad registriandmetega või tellivad neist ärakirju ja väljatrükke;
  3) dokumentide skaneerimine ja digiteerimine;
  4) väljasaadetavate kirjade postitamine ning saabunud kirjade registreerimine ja kätteandmine.

8. jagu Arhivaar 

§ 17.  Arhivaari ülesanded

  (1) Registriosakonna koosseisu kuuluv arhivaar korraldab registriosakonna arhiivi pidamist käesoleva määruse nõuete kohaselt, sealhulgas:
  1) võtab dokumente arhiivi vastu ja annab arhiivist välja;
  2) tagab arhiivipäeviku korrektse täitmise;
  3) vastutab arhiivis hoitavate dokumentide säilimise eest.

  (2) Arhivaar juhendab teda abistavaid registri- ja tehnilisi sekretäre ning täidab registriosakonna juhataja määratud ulatuses registri- ja tehnilise sekretäri ülesandeid.

§ 18.  Arhivaari ülesannete täitmine registri- või tehnilise sekretäri poolt

  Kui registriosakonna koosseisus ei ole arhivaari kohta, täidab arhivaari ülesandeid registriosakonna juhataja määratud registri- või tehniline sekretär.

9. jagu Täiendusõpe 

§ 19.  Täiendusõppe kohustus

  (1) Kohtunikuabid, kantseleijuhataja, arhivaar ja registrisekretärid on kohustatud oma erialateadmisi ja oskusi pidevalt täiendama, sealhulgas olema kursis õigusaktide muudatuste ja Riigikohtu lahenditega.

  (2) Kohtunikuabid, kantseleijuhataja, arhivaar ja registrisekretärid on kohustatud osa võtma nende jaoks kohtu või Justiitsministeeriumi korraldatavast täiendusõppest.

§ 20.  Juhendamiskohustus

  (1) Kohtunikuabi, kantseleijuhatajat, arhivaari või registrisekretäri ei või kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtunikuabi- või notarikandidaadi või üliõpilasest praktikandi.

  (2) Notarikandidaate ja üliõpilastest praktikante juhendavale kantseleijuhatajale, arhivaarile ja registrisekretärile makstakse juhendamise eest lisatasu kohtudirektori määratud ulatuses.

10. jagu Dokumentide vastuvõtt 

§ 21.  Vastuvõtuajad

  (1) Registriosakonnal on vastuvõtuaeg isikute teenindamiseks, sealhulgas dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks, igal tööpäeval vähemalt neli tundi.

  (2) Laevakinnistusraamatu kinnistamisavaldusi võetakse vastu ning laeva lipudokumente väljastatakse igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses.

  (3) Vastuvõtuajad kinnitab kohtudirektor registriosakonna juhataja ettepanekul, ärakiri vastuvõtuaegade kinnitamise kohta saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.

§ 22.  Vastuvõtuks avatud ruumid

  (1) Registriosakonna külastajatele on sissepääsuks avatud vaid dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks ettenähtud ruumid.

  (2) Registriosakonna muudesse ruumidesse lubatakse külastajaid vaid põhjendatud vajaduse korral ning selle registriosakonna teenistuja nõusolekul ja vastutusel, kelle juurde nad minna soovivad.

§ 23.  Külastajatele antav teave

  (1) Teave vastuvõtuaegade, ametliku e-posti aadressi, registriosakonna tööpiirkonna, riigilõivu tasumise korra ja registriosakonnas peetavate registrite kohta pannakse registriosakonna ruumides või selle sissekäigu juures nähtavale kohale.

  (2) Teenistujad, kes registriosakonna külastajaid vastu võtavad ja teenindavad, kannavad nimesilti oma nime ja ametinimetusega.

  (3) Registriosakonna teenistuja jagab isikutele informatsiooniks teabelehti ning annab kohapeal, samuti telefoni ja e-posti teel teavet järgmistes küsimustes:
  1) registriosakonna tööpiirkonna ulatus;
  2) registriosakonnas peetavate registrite loetelu;
  3) registriosakonna vastuvõtuajad ning dokumentide edastamis- ja vastuvõtukord;
  4) ärakirjade, väljatrükkide, tõendite ja lipudokumentide väljastamise kord;
  5) registriosakonna ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ametlik e-posti aadress;
  6) määrustest ja kannetest asjaosalistele teatamise kord;
  7) tasumisele kuuluvate riigilõivude määrad ning tasumise kord;
  8) notari ametitoimingud registriasjade ajamisel.

  (4) Registriosakonna teenistuja ei anna isikutele muud õiguslikku teavet kui lõikes 3 on nimetatud.

§ 24.  Ametiisikute teenindamine

  (1) Notar, kes on tõestanud või kinnitanud registriosakonnale esitatud avalduse, on volitatud esindama avaldajaid registriosakonnas.

  (2) Notaril ning tema volitatud notaribüroo töötajal võimaldatakse dokumente esitada ja kätte saada ning registritega tutvuda igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses.

  (3) Notari soovil teatatakse talle tema tõestatud või kinnitatud avalduse või määruskaebuse alusel määruse tegemisest või antakse vajalikud dokumendid, sealhulgas lipudokumendid, talle või tema volitatud notaribüroo töötajale kohapeal kätte.

  (4) Lõigetes 2 ja 3 sätestatud toimingutes on notariga võrdsustatud registrikaardile kantud pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur ja kohtutäitur.

§ 25.  Dokumentide vastuvõtmise õigus

  (1) Registriosakonnale esitatavaid dokumente võib kohapeal vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja ainult vastuvõtuajal, välja arvatud § 24 lõigetes 2 ja 4 nimetatud juhtudel.

  (2) Posti või e-posti teel esitatud dokumente võib vastu võtta ainult registriosakonna juhataja määratud teenistuja.

§ 26.  Dokumentide vastuvõtmata jätmine

  (1) Dokumente vastuvõttev teenistuja on kohustatud vastu võtma kõik esitatud dokumendid, välja arvatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid. Keeldumise kohta määrust ei vormistata.

  (2) Posti teel registriosakonda saadetud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tagastatakse isiku soovil registriosakonnas kohapeal kuue kuu jooksul majandusaasta aruande registriosakonda saabumisest. Posti teel saabunud majandusaasta aruanded ja nendega koos esitatavad dokumendid ei kuulu edasisele säilitamisele.

§ 27.  Vastuvõtupealdis

  (1) Registriosakonnale esitatud paberdokumentidele tehakse viivitamata vastuvõtupealdis, milles märgitakse:
  1) vastuvõtmise kuupäev;
  2) täpne kellaaeg, kui tegemist on kinnistamisavalduse või kommertspandiregistri kandeavaldusega;
  3) esitatud dokumentide lehtede koguarv;
  4) vastuvõtja nimi ja allkiri.

  (2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi esimesele leheküljele. Kõikidele teistele lehtedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik andma oma allkirja või lööma kuupäevaga nurgatempli. Kui dokumendi lehed on kinni köidetud, antakse allkiri vaid esimesele leheküljele.

  (3) Elektrooniliselt esitatud dokumendi puhul asendab vastuvõtupealdist dokumendi arvelevõtmine infosüsteemis.

§ 28.  Tõendi väljastamine dokumentide esitajale

  Dokumentide esitaja soovil väljastab dokumente vastuvõtnud teenistuja pärast vastuvõtupealdise tegemist tõendi, mis sisaldab:
  1) registriosakonna nime;
  2) dokumentide esitaja nime;
  3) vastuvõetud lehtede koguarvu ja esitaja nõudel ka esitatud dokumentide loetelu;
  4) teenistuja ametinimetust, nime, allkirja ning vastuvõtmise kuupäeva.

§ 29.  Vastuvõetud dokumentide registreerimine

  Vastuvõetud dokumendid registreeritakse infosüsteemis või võetakse arvele kirjavahetuse registreerimiseks ettenähtud korras.

§ 30.  Posti või e-posti teel saabunud dokumentide vastuvõtmine

  (1) Samal päeval posti või e-posti teel saabunud kandeavaldused loetakse saabunuks ühel ajal ja registreeritakse sellel tööpäeval saabunud avaldustest viimasena.

  (2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide vastuvõtmise kellaajaks märgitakse tööpäeva lõpu kellaaeg.

  (3) Pärast tööpäeva lõppu, kuid enne 00.00 registriosakonna elektroonilisse postkasti saabunud avaldused registreeritakse järgmise tööpäeva hommikul esimesena.

  (4) Pärast 00.00 registriosakonna elektroonilisse postkasti saabunud avaldused registreeritakse sellel tööpäeval saabunud avaldustest viimasena, neile kohaldatakse lõikeid 1 ja 2.

  (5) E-posti teel esitatud dokumendi salvestab dokumente vastuvõttev teenistuja selleks määratud serverisse, nimetades selle arhiveerimiseks ümber, kajastades dokumendi faili nimetuses registriasja numbri, dokumendi registriosakonda laekumise kuupäeva ning dokumendi liigi.

§ 31.  Paberdokumentide vastuvõtmine

  (1) Registriosakonnale esitatud paberdokumendid digiteeritakse viivitamata. Paberdokumendid säilitatakse registriosakonna juhataja ettenähtud viisil arhiivis.

  (2) Paberdokumendi koopiale lisatakse vastav tempel, see digiteeritakse ja säilitatakse lõikes 1 sätestatud korras.

§ 32.  Infosüsteemi esitatud avalduse registreerimine

  (1) Infosüsteemi esitatud avaldus ja selle laekumise aeg registreeritakse automatiseeritult.

  (2) Infosüsteemi esitatud elektrooniline dokument salvestub laekumisel automatiseeritult selleks määratud serverisse.

§ 33.  Kinnistamisavaldus mitme laeva kohta

  (1) Kui kinnistamisavaldus on tehtud mitme eri registriosakonna tööpiirkondades asuvate laevade kohta, tehakse esitatud avaldusest ja dokumentidest kinnitatud ärakirjad ning need saadetakse registriosakonnale, kelle tööpiirkonnas asub teine avalduses puudutatud laev. Avaldus koos esitatud dokumentidega köidetakse laevatoimikusse selles registriosakonnas, kuhu dokumendid esitati. Kinnitatud ärakirjade edastamisest teisele registriosakonnale teavitatakse dokumentide esitajat.

  (2) Lõiget 1 ei kohaldata, kui kinnistamisavaldusest või muul viisil selgub, et dokumendid on esitatud või esitatakse igasse puudutatud registriosakonda iseseisvalt.

§ 34.  Dokumentide tagastamine

  (1) Kui äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või kommertspandiregistri kandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandemääruse tegemist tagasi, siis avaldust ja sellele lisatud dokumente ei tagastata.

  (2) Kui laevakinnistamisavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandemääruse tegemist tagasi, tagastatakse avalduse esitamiseks õigustatud isikule soovi korral allkirja vastu avaldusele lisatud originaaldokumendid.

  (3) Lõikes 2 nimetatud dokument tagastatakse allkirja vastu. Tagastatud dokumendist teeb tagastamise otsustanud kohtunikuabi kinnitatud ärakirja, mis köidetakse vastavasse toimikusse.

  (4) Lõikes 3 nimetatud ärakirja õigsuse kinnitanud teenistuja lisab ärakirjale märkuse originaaldokumendi tagastamise asjaolude kohta.

§ 35.  Dokumentide edastamine

  Dokumentide saatmisel ühest kohtumajast teise korraldab transportimise ja vastutab dokumentide säilimise ja puutumatuse eest dokumente saatva kohtu direktor.

11. jagu Riigilõiv ja teenustasu 

§ 36.  Riigilõivu tasumise kontrollimine

  (1) Enne toimingu tegemist kontrollib registriosakonna juhataja määratud teenistuja riigilõivu tasumist selleks ettenähtud kontole ning fikseerib kontrollimise tulemused infosüsteemis, kandeavalduse vastuvõtupealdise juures või muul viisil. Tehniliste võimaluste olemasolu korral kontrollitakse ja fikseeritakse riigilõivu laekumine automatiseeritult.

  (2) Mitut registriosakonda puudutava toimingu puhul on riigilõivu tasumise kontrollimise kohustus registriasja menetleval registriosakonnal.

§ 37.  Teenustasu paberkoopia, väljatrüki ja ärakirja eest

  Kui seadusega ei ole riigilõivu tasumist ette nähtud, peab tellija tasuma paberkoopiate valmistamise ja väljatrükkide eest avaliku teabe seaduse § 25 lõike 2 kohaselt.

§ 38.  Tasuliste lisateenuste osutamise keeld

  Registriosakonnal on keelatud osutada tasulisi teenuseid, mis ei tulene seadusest.

§ 39.  Riigilõivu tagastamine

  Riigilõivu tagastamisele kohaldatakse riigilõivuseaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

12. jagu Määruskaebus, vastuväide ja kaebus 

§ 40.  Määruskaebuse ja vastuväite vastuvõtmine

  (1) Määruskaebus ja vastuväide registreeritakse infosüsteemis ja säilitatakse registritoimikus. Laevakinnistusraamatu puhul registreeritakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 57 lõike 3 alusel esitatud vastuväited laevakinnistuspäevikus.

  (2) Paberil esitatud määruskaebus ja vastuväide digiteeritakse. Posti teel saabunud määruskaebuse ja vastuväite puhul digiteeritakse ka ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks.

  (3) Määruskaebus ja vastuväide edastatakse menetlemiseks määruse teinud kohtunikuabile.

§ 41.  Määruskaebuse edasisaatmine

  Kui määruskaebus tuleb edastada maakohtusse, edastatakse menetlemiseks esitatud dokumentide originaalid.

§ 42.  Määruskaebuse ja vastuväite läbivaatamise tulemustest teatamine

  Määruskaebuse ja vastuväite alusel uue määruse tegemisest teatatakse määruskaebuse ja vastuväite esitajale 2. peatüki 3. jaos ettenähtud tähtaegadel ja korras.

§ 43.  Kaebuse vastuvõtmine

  (1) Paberil kaebuse esimesele leheküljele teeb vastuvõtja dokumente vastu võttes vastuvõtupealdise ja registreerib kaebuse dokumendiregistris.

  (2) Elektroonilise kaebuse korral asendab vastuvõtupealdist dokumentide registreerimine dokumendiregistris.

  (3) Posti teel saabunud kaebusele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks.

  (4) Kaebused edastatakse registriosakonna juhatajale.

§ 44.  Kaebus registriosakonna teenistuja peale

  (1) Registriosakonna juhataja teeb registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuse kohta kirjaliku otsuse kümne päeva jooksul pärast kaebuse registreerimist ning vajaduse korral kirjutab asjaomane teenistuja seletuskirja.

  (2) Otsusega ei saa muuta määruste, kannete ega märgete sisu.

  (3) Otsus edastatakse kaebuse esitajale posti teel või kaebuse esitaja eelneva sooviavalduse alusel elektrooniliselt või antakse talle allkirja vastu üle registriosakonnas. Kaebuse ja otsuse ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile.

  (4) Otsus koos kaebusega lisatakse registri- või laevatoimikusse või kui see ei puuduta konkreetset registriasja, siis kaebuste kausta.

§ 45.  Kaebus registriosakonna juhataja peale

  (1) Registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse edastab juhataja viivitamata kohtudirektorile koos omapoolse seletuskirjaga.

  (2) Kohtudirektor teeb registriosakonna juhataja peale esitatud kaebuse kohta otsuse ja teatab sellest kaebajale kuu aja jooksul.

  (3) Otsus edastatakse kaebuse esitajale posti teel või kaebuse esitaja eelneva sooviavalduse alusel elektrooniliselt või antakse talle allkirja vastu üle. Kaebuse, seletuskirja ja otsuse ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile.

  (4) Otsus koos kaebuse ja seletuskirjaga lisatakse registri- või laevatoimikusse või kui see ei puuduta konkreetset registriasja, siis kaebuste kausta.

13. jagu Arhiivipidamine ja dokumentide hoidmine 

§ 46.  Arhiivipidaja

  (1) Registriosakonna arhiivi pidamise eest vastutab registriosakonna arhivaar või §-s 18 nimetatud registri- või tehniline sekretär (edaspidi arhiivipidaja).

  (2) Arhiivipidaja äraolekul määrab registriosakonna juhataja talle asendaja ning vajaduse korral teenistujad, kes teda abistavad.

  (3) Arhiivipidaja ja teda asendavad ning abistavad teenistujad peavad tundma tulekustutite kasutamist, teadma hädaabinumbreid ja evakueerimisvahendite asukohta.

§ 47.  Arhiivis hoitavad dokumendid

  (1) Registriosakonna arhiivis säilitatakse:
  1) [kehtetu - RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]
  2) paberil äritoimikuid, avalikke toimikuid, registritoimikuid ja laevatoimikuid;
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]
  3) paragrahvis 31 nimetatud dokumendid.

  (2) Kui lõikes 1 nimetatud dokumente hoitakse väljaspool arhiiviruume, tuleb sellele vaatamata täita kõik käesolevast jaost tulenevad hoiu- ja ohutusnõuded.

  (3) Arhiivis võib säilitada ka lõikes 1 nimetamata registriosakonna dokumente.

§ 48.  Isikute viibimine arhiivis

  (1) Registriosakonna arhiivis töötab arhiivipidaja ning teised registriosakonna teenistujad, kelle teenistusülesanded seda nõuavad.

  (2) Asjaomase kohtu teised teenistujad, kohtunikud, samuti Justiitsministeeriumi ametnikud võivad registriosakonna arhiivis viibida ainult arhiivipidaja juuresolekul.

  (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata isikuid on keelatud arhiiviruumi lasta. Erandeid võib teha mõjuval põhjusel registriosakonna juhataja loal ning tingimusel, et juures viibivad nii arhiivipidaja kui ka registriosakonna juhataja.

§ 49.  Paberdokumentide registriosakonnast väljaviimine

  (1) Pabertoimikuid ning registriosakonnale esitatud või saadetud paberdokumente ei või registriosakonna ruumidest välja viia.

  (2) Kui kohtuniku tööruum asub registriosakonnaga samas majas, võib lahendi tegemiseks vajalikke dokumente viia tema tööruumi.

  (3) Kui kohtunikul on vaja registridokumente kasutada väljaspool registriosakonna hoonet, digiteeritakse vajaduse korral talle vajalikud dokumendid ja edastatakse need talle elektrooniliselt.

§ 50.  Arhiivipäevik

  (1) Arhiivipidaja peab arhiivipäevikut, millesse märgitakse arhiivis säilitatavate dokumentide arhiivist väljaandmine ja arhiivipidajale tagastamine.

  (2) Arhiivipidajat tuleb teavitada arhiivis säilitatavate dokumentide edastamisest ühelt menetlejalt teisele. Arhiivipidaja teeb vastava märke arhiivipäevikusse.

  (3) Arhiivipäevikut peetakse elektrooniliselt.

§ 51.  Registridokument kirjaliku dokumentaalse tõendina

  Kui registridokument osutub kohtu- või kohtueelses menetluses vajalikuks dokumentaalseks tõendiks, väljastatakse nõudmisel kas vastava dokumendi kinnitatud ärakiri, väljatrükk või paberdokumendi originaal. Toimikudokumendi originaali väljastamisel säilitatakse toimikus vastava dokumendi kinnitatud ärakiri, millele lisatakse viide, et originaaldokument on väljastatud kohtumenetluse läbiviimiseks.

§ 52.  Registriandmete ja dokumentide säilitustähtaeg

  Registriosakonnas olevatest dokumentidest säilitatakse:
  1) kirjavahetust, mis ei kuulu köitmisele äri-, avalikku-, registri- või laevatoimikusse – kolm aastat;
  2) kaebuste päevikut ja kaebuste kausta – kolm aastat pärast viimase sissekande tegemist;
  3) laevakinnistuspäevikut – 30 aastat pärast viimase sissekande tegemist;
  4) kustutatud ja suletud elektroonilisi registrikaarte ning laevakinnistusregistriosi, samuti § 6 lõikes 4 nimetatud dokumente – alatiselt;
  5) äri- ja avalikke toimikuid, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja paberil äritoimikut, korteri-, elamu-, garaažiühistu ja muude mittetulunduslike ühistute avalikke toimikuid – alatiselt;
  6) laevakinnistustoimikuid – alatiselt;
  7) füüsilisest isikust ettevõtja paberil äritoimikut, korteri-, elamu-, garaažiühistu ja muude mittetulunduslike ühistute avalikke toimikuid – viis aastat pärast registrist kustutamist, esmakandeavalduse rahuldamata jätmist või tagastamist;
  8) registritoimikuid – viis aastat pärast registrist kustutamist, esmakandeavalduse rahuldamata jätmist või tagasivõtmist.

§ 53.  Säilitustähtaja ületanud dokumendi läbivaatamine
[Kehtetu - RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

§ 54.  Ohutusnõuded registriosakonna arhiivi pidamiseks

  (1) Registriosakonna arhiiv peab paiknema hoone tulekindlas osas.

  (2) Arhiiv peab olema kaitstud nii, et sinna ei pääse kõrvalised isikud.

  (3) Arhiivis säilitatavaid dokumente ei tohi hoida niiskes ega liiga kuumas ruumis. Arhiiviruumi temperatuur peab olema 17–21 kraadi Celsiuse järgi.

  (4) Arhiivis peavad olema tulekustutusvahendid, vahendid dokumentide evakueerimiseks hävimisohu korral ja kile riiulite katmiseks veeavarii korral.

  (5) Arhiiviruumis peab elektrijuhtmestik olema kaetud ja pistikupesad maandatud.

  (6) Elektrienergia katkemisel on arhiiviruumis keelatud kasutada lahtist tuld. Kasutada võib ainult taskulampe või akulaternaid.

  (7) Registrikaarte (registriosi) ning toimikuid tuleb hoida eraldi ruumides. Juhul kui see ei ole võimalik, tuleb tarvitusele võtta lisaabinõud dokumentide hävimisohu vähendamiseks.

§ 55.  Arhiivi ülevaatamine

  (1) Vähemalt üks kord aastas vaatab registriosakonna juhataja registriosakonna arhiivi üle.

  (2) Registriosakonna arhiivi ülevaatuse käik ja tulemused protokollitakse, protokolli ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.

§ 56.  Dokumentide hävitamine ja üleandmine avalikku arhiivi
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

  (1) Säilitustähtaja ületanud dokumentide, sealhulgas rikutud lipudokumentide hävitamist korraldab registriosakonna juhataja või tema määramisel kantseleijuhataja üks kord aastas. Paberdokumendid hävitatakse kohtudirektori nimetatud kohtuametniku osavõtul.

  (2) Hävitamise kohta koostatakse hävitamisakt, milles märgitakse kirjavahetuse puhul hävitatud dokumentide aastakäik, toimikute puhul toimiku liik ja vastav registrikood ning rikutud lipudokumendi kontrollnumbrid. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonda ja teine kohtu kantseleisse.

  (3) Paragrahvi 52 punktides 4−6 sätestatud alatise säilitusväärtusega toimikud, registrikaardid ja laevakinnistusregistriosad antakse tehniliste võimaluste olemasolu korral pärast füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali või laeva registrist kustutamist elektroonilisel teabekandjal üle avalikku arhiivi.

  (4) Dokumentide hävitamisel ja üleandmisel avalikku arhiivi lähtutakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri” sätetest.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

14. jagu Nimepäringud 

§ 57.  Nimekorraldaja

  Uue ärinime või mittetulundusühingu või sihtasutuse nime registrisse kandmise korral korraldab nimepäringule vastamist Viru Maakohtu registriosakonna nimekorraldusega tegelev teenistuja (edaspidi nimekorraldaja).

§ 58.  Nimepäringule vastamine

  (1) Nimekorraldaja teatab nimepäringule vastamisel, millised samasugused või sarnased ärinimed või nimed on kantud registrisse, näidates ära vastavate objektide registrikoodid ja esmakande kuupäevad.

  (2) Kui nimepäring esitati füüsilisest isikust ettevõtja kohta, kontrollib nimekorraldaja vaid selle registripidaja tööpiirkonnas registrisse kantud ärinimesid.

  (3) Kui nimepäring esitati äriühingu või filiaali kohta, kontrollib nimekorraldaja kõiki äriregistrisse kantud ärinimesid.

  (4) Kui nimepäring esitati mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta, kontrollib nimekorraldaja kõiki mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimesid.

  (5) Ärinime või nime kontrollimisel ei arvestata ärinimele või nimele lisatud täiendi või lühendiga, mille kohustuslikkus tuleneb seadusest.

  (6) Registriosakonna teenistuja esitatud nimepäringule vastatakse viivitamata.

§ 59.  Kaubamärkide andmed

  Lisaks §-s 58 ettenähtule teatab nimekorraldaja nimepäringule vastamisel Patendiameti kaubamärkide ja Euroopa kaubamärkide andmebaaside põhjal, millised kaubamärgid sisalduvad järelepäritavas ärinimes või nimes, näidates ära kaubamärgi omaniku nime, selle puudumisel patendivoliniku nime, ning kaitstava kauba- või teenuseklassi numbri. Sealjuures ei kontrolli nimekorraldaja seda, kas kaitstav kauba- või teenuseklass kattub nimepäringu objekti tegevusaladega.

§ 60.  Menetluses olevad ärinimed või nimed

  (1) Nimepäringule vastamisel teatab nimekorraldaja lisaks §-s 58 ettenähtule, millal ja milliste nimepäringu objektiga samasuguste või sarnaste ärinimede või nimede kohta on esitanud nimepäringuid teised registriosakondade teenistujad.

  (2) Uue nimepäringu varasemate nimepäringutega võrdlemisel lähtub nimekorraldaja § 58 lõigetest 2−5.

  (3) Andmeid esitatud nimepäringute kohta säilitatakse 60 päeva. Kohtunikuabi või registrisekretäri taotlusel säilitatakse nimepäringuid kauem, kui vastavas registriasjas on antud kohtumäärusega tähtaeg kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamise kohta või on kohus avalduse läbivaatamise aega pikendanud või on menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 598 alusel peatatud.

2. peatükk Tutvumine ja ärakirjad 

1. jagu Registriandmetega tutvumine 

§ 61.  Registriandmetega tutvumine

  (1) Igaüks võib tutvuda registrikaardi ja laevakinnistusregistriga, hooneühistu liikmete nimekirja ning äri- ja avalike toimikutega. Sellist tutvumist infosüsteemis ei registreerita.

  (2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võivad tutvuda registri- või laevatoimikuga ja muude lõikes 1 nimetamata dokumentidega. Tutvumiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajaduse korral tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Selline tutvumine registreeritakse infosüsteemis.

  (3) Õigustatud huvi olemasolu eeldatakse, kui tutvumistellimus esitatakse kohtu, pädeva asutuse või ametiisiku blanketil või elektrooniliselt ja selle on allkirjastanud või digitaalallkirjastanud selleks pädev isik. Kahtluse korral või kui tutvumistellimus esitatakse elektrooniliselt, on kohtunikuabi või registrisekretär kohustatud kontrollima allakirjutanud isiku pädevust.

  (4) Õigustatud huvi tuvastamise kohustuse korral kontrollitakse isiku õigustatud huvi olemasolu iga tutvumiseks soovitud dokumendi puhul eraldi.

  (5) Kui registritoimikuga tutvuda soovija õigustatud huvi ei tuvastata, keeldub kohtunikuabi toimikuga tutvumise loa andmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 59 lõike 6 kohaselt.

§ 62.  Registriandmete otsingu alus

  (1) Registriga tutvumisel, samuti ärakirjade, väljatrükkide ja tõendite tellimisel võib päringu aluseks olla:
  1) ärinimi või mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva nimi;
  2) ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikood;
  3) laeva registrinumber, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni registri number või kalalaeva pardanumber;
  4) laeva omaniku nimi.

  (2) Lõikes 1 nimetatust võidakse kõrvale kalduda üksnes kohtunikuabi või registrisekretäri kirjalikul loal, kui see on vajalik kohtule, pädevale asutusele, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile või notarile seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Luba lisatakse vastavasse registri- või laevatoimikusse.

  (3) Lõikes 2 nimetatud eraldi luba ei ole vaja, kui tutvumise kohta tehakse sissekanne infosüsteemi.

§ 63.  Tutvumistellimus

  (1) Registriandmetega tutvumiseks tuleb esitada tutvumistellimus.

  (2) Tutvumistellimuses märgitakse:
  1) tellimuse esitaja ees- ja perekonnanimi;
  2) asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava tellimuse puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
  3) tellimuse esitaja sidevahendite andmed, sealhulgas aadress, e-posti aadress, faksi- või telefoninumber, mille kaudu registriosakond saab tellijaga ühendust võtta;
  4) otsingu alus;
  5) põhjendus õigustatud huvi olemasolu kohta;
  6) taotletav tutvumise aeg või tellimuse täitmise viis.

  (3) Justiitsministeerium tagab tutvumistellimuse kättesaadavuse Justiitsministeeriumi veebilehel. Selle täitmisel edastatakse tellimisandmed registriosakonna elektroonilisse postkasti.

§ 64.  Tutvumistellimuse esitamine ja täitmine

  (1) Tutvumistellimuse saab esitada:
  1) registriosakonnas kohapeal;
  2) postiga;
  3) e-postiga;
  4) faksiga;
  5) Justiitsministeeriumi veebilehe kaudu.

  (2) Notar, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur, kohus ja pädev asutus esitavad tutvumistellimuse asjaomasele registriosakonnale kuni § 66 lõikes 3 nimetatud veebiteenuste avamiseni e-posti teel. Registriosakond saadab viivitamata teate tutvumistellimuse täitmise kohta tellimuse esitajale.

  (3) Tutvumistellimuse võib esitada igale registriosakonnale, arvestamata seda, millises registripiirkonnas on juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või välismaa äriühingu filiaal registrisse kantud.

  (4) Tutvumistellimus täidetakse võimaluse korral viivitamata, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval tutvumistellimuse saamisest.

  (5) Kui tutvumistellimust ei ole võimalik lõikes 4 nimetatud ajal täita või ei ole selle täitmine võimalik põhjusel, et registriasi, mille dokumente tutvumiseks telliti, on menetluses, teavitatakse tutvumist soovinud isikule hiljemalt tutvumistellimuse esitamisele järgneval tööpäeval, millal tutvumistellimus täidetakse ja lepitakse kokku uus aeg. Võimaluse korral võetakse selleks tutvumist soovinud isikult tema kontaktandmed.

  (6) Kui tutvumistellimust ei täideta kohe või kui tellija soovib tutvumist hiljem, täidetakse tellimus tellija täidetud tellimislehel märgitud tähtajaks.

§ 65.  Registriandmetega tutvumine registriosakonnas kohapeal

  (1) Registriandmete ja toimikutega tutvumine registriosakonnas kohapeal on tasuta.

  (2) Registriandmete ja toimikutega saab tutvuda arvutikuvaril või väljatrükina. Tutvumisel andmetega arvutikuvaril peab olema tagatud, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ning tutvujal ei ole võimalik andmeid muuta, täiendada ega kustutada.

  (3) Kui tutvutakse pabertoimiku või -dokumendiga, võib ühele isikule korraga anda ainult ühe toimiku või muu paberdokumendi. Tutvumise juures peab pidevalt viibima registriosakonna teenistuja, kes jälgib ja vastutab, et tutvuja ei rikuks dokumente, ei köidaks toimikut lahti ega eemaldaks toimikust dokumente. Dokumente ja toimikuid tutvujalt tagasi võttes peab registriosakonna teenistuja kontrollima, kas kõik tutvumiseks antud dokumendid on rikkumata kujul alles.

  (4) Kui teenistuja avastab, et tutvumiseks antud dokumente rikutakse, toimikust eemaldatakse dokumente või toimikut köidetakse lahti, peab tutvumise katkestama ning kutsuma kohale kohtukordniku või politseiametniku.

  (5) Registriandmete ja toimikudokumentidega, välja arvatud laevatoimikutega, saab tutvuda ükskõik millises registriosakonnas.

§ 66.  Registriandmetega tutvumine veebilehe kaudu

  (1) Avaliku- ja äritoimikuga on tehniliste võimaluste olemasolu korral võimalik tutvuda veebilehe ariregister.rik.ee kaudu.

  (2) Lõikes 1 nimetatud tutvumine on tasuline. Tasu tutvumise eest on sätestatud äriseadustiku § 70 alusel kehtestatud määruses.

  (3) Tehniliste võimaluste olemasolu korral avatakse kohtule, notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile ja pädevale asutusele tutvumist võimaldavad veebiteenused. Nimetatud ametiisikud ja asutus on kohustatud tagama, et registriandmetega tutvuvad ainult volitatud töötajad või teenistujad.

  (3¹) Notarid tutvuvad lõikes 1 nimetatud dokumentidega notarite elektroonilise infosüsteemi (edaspidi e-notar) vahendusel.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

  (4) Kui lõikes 3 nimetatud isikutele on avatud registriandmetega tutvumist võimaldavad veebiteenused, võimaldatakse neil andmetega tutvuda ainult ettenähtud veebiteenuste kaudu.

  (5) Lõikes 3 nimetatud veebiteenused on notarile, kohtutäiturile, pankrotihaldurile, ajutisele pankrotihaldurile, kohtule ja pädevale asutusele tasuta.

§ 67.  Tutvumine toimikuga, mis ei ole veel digiteeritud

  (1) Kui soovitakse tutvuda toimikuga või selles sisalduva dokumendiga, mis ei ole veel digiteeritud, hõlmab tutvumistellimus ka digiteerimistellimust.

  (2) Digiteerimistellimus täidetakse viie tööpäeva jooksul. Kui digiteerimistellimust ei ole võimalik viie tööpäeva jooksul täita, teavitatakse tutvumist soovinud isikut, millal digiteerimistellimus täidetakse ja lepitakse kokku uus aeg. Vajaduse korral võetakse digiteerimist soovinud isikult tema kontaktandmed.

  (3) Pärast toimikus sisalduva dokumendi kohta tutvumistellimuse saamist digiteerib registriosakonna asjaomane teenistuja dokumendi enne tutvumise võimaldamist. Ülejäänud toimikus sisalduvad paberdokumendid tuleb digiteerida 30 päeva jooksul arvates tutvumistellimuse täitmisest.

  (4) Pärast toimiku kohta tutvumistellimuse saamist digiteerib registriosakonna asjaomane teenistuja kõik toimikus sisalduvad dokumendid enne tutvumise võimaldamist.

  (5) Kui soovitakse tutvuda toimikuga, mida ei ole veel digiteeritud ja tutvumistellimus on esitatud registriosakonnale, kelle tööpiirkonnas füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või välismaa äriühingu filiaal ei asu, edastab tutvumistellimuse saanud registriosakond selle asjaomasele registriosakonnale ja teatab sellest tutvumist soovinud isikule.

2. jagu Väljatrüki ja ärakirja väljastamine 

§ 68.  Väljatrüki ja ärakirja väljastamine

  (1) Igaüks võib tellida registrikaardi, laevakinnistusregistriosa, hooneühistu liikmete nimekirja ning äri- ja avaliku toimiku dokumentide ärakirju ja väljatrükke. Seda ei registreerita infosüsteemis.

  (2) Õigustatud huviga isik, kohus, pädev asutus, kohtutäitur, pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur, notar ja notari volitatud notaribüroo töötaja võib tellida ka registri- ja laevatoimiku või muu lõikes 1 nimetamata dokumendi ärakirja või väljatrüki. Väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajaduse korral tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Väljastamine registreeritakse infosüsteemis.

  (3) Vastavalt tellija soovile antakse registrikaardi, laevakinnistusregistriosa, hooneühistu liikmete nimekirja ja lõikes 2 nimetatud dokumendi ärakiri või väljatrükk talle kätte registriosakonnas või edastatakse posti, e-posti või faksi teel. Äri- ja avaliku toimiku dokumendi ärakiri või väljatrükk antakse kätte registriosakonnas.

  (4) Veebilehe kaudu tutvuja saab registrikaardi või toimiku dokumendi ise välja trükkida.

  (5) Kui tellimusest ei selgu tellija taotletav väljastamise viis, täpsustatakse see tellijaga. Kui ei ole võimalik väljastamise viisi täpsustada tellimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, täidetakse tellimus selles esitatud sidevahendite andmete alusel registriosakonna valitud viisil, võimaluse korral eelistades tellimuse esitamise viisi.

  (6) Kui registriosakonnast tuleneval põhjusel on ärakirja või väljatrüki väljastamine takistatud, võtab registriosakonna teenistuja ärakirja või väljatrüki tellinud isikult tema kontaktandmed ärakirja edastamiseks.

  (7) Registrikaardist, laevakinnistusregistriosast, hooneühistu liikmete nimekirjast, skaneeritud või elektrooniliselt esitatud dokumendist võib väljatrüki tellida ükskõik millisest registriosakonnast hoolimata sellest, millises registriosakonnas vastavat registrikaarti, laevakinnistusregistriosa või hooneühistu liikmete nimekirja peetakse või millisele registriosakonnale vastav dokument esitati.

  (8) Ärakirja ja väljatrüki tellimisele kohaldatakse § 64 lõikeid 1 ja 3−6 ning § 67.

  (9) Ärakiri ja väljatrükk tehakse valguskoopiana valgele paberile.

  (10) Väljatrüki puhul eeldatakse üksnes kehtivate andmetega väljatrüki tellimist, kui tellija ei ole avaldanud selget soovi saada nii kehtivate kui kehtetute andmetega väljatrükk.

§ 69.  Väljatrüki ja ärakirja õigsuse kinnitamine

  (1) Registriosakond võib isiku soovil väljastada ärakirja ja väljatrüki kinnitatuna.

  (2) Kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamine märgitakse infosüsteemi.

  (3) Kinnitatud ärakirjale ja väljatrükile tehakse kinnitusmärge järgmiste andmetega:
  1) kinnitus ärakirja õigsuse kohta;
  2) kinnitamise kuupäev;
  3) registriosakonna või selle ametniku värvipitsati jäljend;
  4) kinnitusmärke teinud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi, välja arvatud nimelise pitsati kasutamise korral, ja allkiri.

  (4) Ärakirja või väljatrüki elektroonilisel kinnitamisel ja edastamisel asendab lõike 3 punktides 2−4 nimetatud kinnitusmärke elemente registriosakonna digitaalne tempel või kinnitusmärke teinud teenistuja digitaalallkiri.

  (5) Kinnitusmärge tehakse teksti lõppu. Kui ärakiri või väljatrükk koosneb mitmest lehest, tehakse kinnitusmärge igale lehele eraldi või köidetakse lehed nööri ja reljeefpitseriga kokku.

  (6) Kinnitusmärke juures ei või midagi parandada ega üle kirjutada.

  (7) Tellija soovi kohaselt väljastatakse kinnitatud ärakiri registriosakonnas, notari kaudu, posti või e-posti teel.

  (8) [Kehtetu - RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

§ 70.  Kinnitatud väljatrüki väljastamine notaribüroos
[Kehtetu - RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

§ 71.  Avaldusele viitamine laevakinnistusregistriosa ärakirjas

  Kui laevakinnistusraamatut pidavale registriosakonnale on esitatud avaldus laevakinnistusraamatusse kande või märke tegemise kohta, mille alusel ei ole veel kandemäärust tehtud, tuleb laevakinnistusregistriosa väljatrükile lisada viide vastava avalduse olemasolule ja esitamisajale ning laevakinnistuspäeviku sissekande numbrile.

§ 72.  Tõend kande puudumise või muutmatuse kohta

  (1) Igaüks võib tellida registriosakonnas kohapeal või posti, e-posti või faksi teel tõendi selle kohta, et teatud kannet registris ei ole või et teatud kannet ei ole muudetud.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

  (2) Tõendile märgitakse:
  1) asjaolu, mida tõendatakse;
  2) tõendi väljastamise alusena viide äriseadustiku § 28 lõikele 4, välja arvatud laevakinnistusregistri puhul;
  3) väljastamise kuupäev;
  4) registriosakonna või tõendi väljastanud ametniku värvipitsati jäljend;
  5) tõendi väljastanud ametniku nimi, välja arvatud nimelise pitsati kasutamisel, ja allkiri;

  (3) Tõendi väljastamisel elektrooniliselt asendab lõike 2 punktides 3−5 nimetatud andmeid ametniku digitaalallkiri.

  (4) Tellija soovi kohaselt antakse tõend talle kätte registriosakonnas kohapeal või edastatakse posti või e-posti teel.

  (5) Käesoleva paragrahvi sätteid, välja arvatud lõike 2 punkti 2, kohaldatakse ka hooneühistu liikmete nimekirja kantud andmete suhtes.

§ 73.  Tõendite, väljatrükkide ja ärakirjade väljastamise tähtaeg

  Väljatrükid, ärakirjad ja tõendid väljastatakse tellijale viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Väljastamise tähtaega võib registriosakonna juhataja või kantseleijuhataja pikendada kuni 15 tööpäevani, teatades tellijale sellest viie tööpäeva jooksul.

§ 74.  Registri- või laevatoimiku sätete kohaldamine

  Kui esmakandeavaldus jäeti rahuldamata või võeti enne kandemääruse tegemist tagasi, hoitakse kõiki selle dokumente ja võimaldatakse nendega tutvumist registri- või laevatoimiku kohta sätestatud korras.

3. jagu Määruse ja kande tegemisest teatamine 

§ 75.  Asjaosalised, kellele registriasja määruse ja kande tegemisest teatatakse

  (1) Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri määruse ja kande suhtes on asjaosaliseks vastav ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing või sihtasutus. Kui registrikaardile on kantud pankrotihaldur või ajutine haldur, on asjaosaliseks tema. Kui avaldajat esindas kandeavalduse esitamisel notar, on asjaosaliseks ka tema.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

  (2) Usulise ühenduse kohta käiva määruse ja kande suhtes on asjaosalisteks vastava avalduse esitanud usulise ühenduse juhatus või seda asendav organ ja usuline ühendus, kelle kohta kanne tehti.

  (3) Kommertspandiregistri kande ja määruse, sealhulgas määruse, suhtes on asjaosaliseks nii pantija kui ka vastav pandipidaja, sõltumata sellest, kumb esitas avalduse. Kande suhtes on asjaosalisteks ka kõik pandipidajad, kelle kasuks on seatud sellest kandest järgmiste järjekohtadega kommertspandid.

§ 76.  Asjaosalised, kellele teatatakse laevakinnistusraamatu määrusest, kandest ja märkest

  (1) Laevakinnistusraamatu määruse, kande ja märke suhtes on asjaosaliseks kõik isikud, kelle laevakinnistusregistrisse kantud õigusi see puudutab, samuti isikud, kelle õiguste kohta taotletakse kande või märke tegemist, muutmist või kustutamist.

  (2) Välismaisele laevaomanikule kuuluva laeva kohta tehtud määruse, kande või märke suhtes on lisaks lõikes 1 nimetatud isikutele asjaosaliseks ka laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 4¹ nimetatud välismaise laevaomaniku esindaja.

  (3) Veeteede Amet on asjaosaline registriosa 1. ja 2. jao kande suhtes ning 3. jao kande suhtes, kui see puudutab riigivara kasutajat. Veeteede Amet ei ole asjaosaline § 152 punktides 4 ja 5 ning § 155 punktides 5 ja 6 nimetatu suhtes.

  (4) Kohtutäitur ja pankrotihaldur on asjaosaline enda avaldusel tehtud määruse, kande ja märke suhtes.

  (5) Kui avaldajat esindas avalduse esitamisel notar, on asjaosaliseks ka tema.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

§ 77.  Teatamise tähtajad

  (1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri määruse ning kande tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamata, kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul arvates registrikande tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise määrusele allakirjutamisest.

  (2) Laevakinnistusraamatu määruse, kande ja märke tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamata, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates kande või märke tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise määruse allakirjutamisest.

§ 78.  Teatamise kord

  (1) Kande või märke tegemisest teatamiseks edastatakse asjaosalisele registrikaardi või -osa kehtivate kannetega kinnitamata väljatrükk, vajaduse korral ka kandemääruse ärakiri.

  (2) Välismaisele hüpoteegipidajale edastatakse kandest teatamiseks lipudokumendi väljatrükk.

  (3) Dokumendid edastatakse ja toimetatakse asjaosalisele kätte e-posti teel. Kui e-posti aadress ei ole teada või dokumendi kättetoimetamine e-posti teel ebaõnnestus, toimetatakse see asjaosalisele kätte registriosakonna juhataja määratud korras. Määruse edastamisele ja kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

  (4) Määruse, kande või märke tegemisest teatatakse notarile e-notari vahendusel.

  (5) Andmed määruse edastamise ja kättetoimetamise kohta märgitakse infosüsteemi.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

§ 79.  Kohapeal kätteandmine

  (1) Enne §-s 78 nimetatud ärakirja või väljatrüki postitamist vastuvõtuajal registriosakonda ilmunud asjaosalisele või asjaosalise seadusjärgsele või kirjalikult volitatud esindajale võidakse allkirja vastu ärakirja või väljatrüki kohapeal kätteandmist võimaldada, kui see ei takista registriosakonna tööd.

  (2) Dokumentide kätteandja on kohustatud kontrollima kättesaaja isikusamasust ning õigust olla asjaosaliseks või asjaosalise esindajaks. Volitatud esindaja volikiri lisatakse vastavasse toimikusse.

  (3) Laevaomanikule või tema esindajale antakse §-s 78 nimetatud ärakiri või väljatrükk ning §-s 80 nimetatud lipudokument postitamise asemel kohapeal kätte, välja arvatud juhul, kui ta on postitamist soovinud või ei ole lipudokumendile järele tulnud.

4. jagu Laeva lipudokumendid 

§ 80.  Lipudokumendi väljastamine

  (1) Laevakinnistusregistriosa avamisel tuleb väljastada:
  1) merelaeva omanikule merelaevatunnistus (lisa 1) ning tema soovil ka liputunnistus (lisa 2);
  2) siseveelaeva omanikule siseveelaevatunnistus (lisa 3).

  (2) Mere- või siseveelaevatunnistus ning liputunnistus (edaspidi lipudokument) väljastatakse ka siis, kui laevakinnistusregistriosa andmed muutuvad ja registriosakonnale on tagastatud senine lipudokument. Sel juhul kriipsutatakse senine lipudokument enne laevatoimikusse köitmist kahe punase diagonaaljoonega läbi ning uuele lipudokumendile trükitakse kõik laevakinnistusregistriosa kehtivad andmed.

  (3) Kui lipudokument on hävinud, kadunud või kasutamiskõlbmatu, väljastatakse laeva omanikule pärast riigilõivu tasumist korduv lipudokument. Korduva lipudokumendi taotlemisel peab laevaomanik registriosakonnale tagastama varem väljastatud lipudokumendi, mis seejärel kriipsutatakse enne laevatoimikusse köitmist kahe punase diagonaaljoonega läbi, või tõendama selle hävimist või kadumist.

  (4) Lipudokument väljastatakse ühes eksemplaris, sõltumata ühis- või kaasomanike arvust. Kui tegemist on kaas- või ühisomanikega, disponenti ei ole ning asjaosalised ei ole soovinud mere- või siseveelaevatunnistuse saatmist notarile või konsulaarametnikule, saadetakse tunnistus:
  1) kaasomanikule, kellele kuulub suurim osa laevast;
  2) ühisomanike või võrdsete kaasomanike puhul sellele, kelle perekonnanimi on tähestikulises järjestuses esimene;
  3) ühis- või kaasomanike kirjalikul kokkuleppel punktis 1 või 2 nimetamata ühis- või kaasomanikule;
  4) laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 4¹ sätestatud esindaja olemasolu korral esindajale.

  (5) Laevale kasutusvalduse seadmisel väljastatakse lipudokument kasutusvaldajale, mitte omanikule.

§ 81.  Lipudokumendi sisu- ja vorminõuded

  (1) Lipudokumendile trükitakse ainult kehtivad andmed.

  (2) Lipudokumendil näidatakse ära ka kehtetud laevanimed.

  (3) Mere- ja siseveelaevatunnistusele ei märgita kandeid, mis koormavad osa laevast.

  (4) Korduvale lipudokumendile märgitakse samad andmed, mis algsele lipudokumendile, lisaks märkus korduva lipudokumendi väljastamise põhjuse kohta.

  (5) Lipudokument trükitakse võltsimisvastaste turvaelementide ja kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile, mille keskel on purjelaeva kujutis. Selleks tellib Justiitsministeerium kõigile registriosakondadele ühesugused blanketid.

  (6) Lipudokumendi tekst trükitakse lehe esimesele poolele, tagumine pool jääb tühjaks. Kui tekst hõlmab mitut lehte, kinnitatakse need omavahel kahe öösiga ning köidetakse riigilipuvärvides ehispaelaga kokku. Paela otsad kinnitatakse reljeefpitsatiga dokumendi külge. Reljeefpitsati jäljendi juurde teeb dokumendi allkirjastanud kohtunikuabi omakäelise märkuse selle kohta, mitu lehte see dokument sisaldab, ning lisab oma allkirja, nime ning päeva, kuu ja aasta.

  (7) Lipudokumendi valguskoopia köidetakse laevatoimikusse.

§ 82.  Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend

  (1) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva, teisaldatava ujuvvahendi ning ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kustutamisel võib omanik nõuda, et laevakinnistusregistriosa sulgenud kohus väljastaks talle laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi (lisa 4).

  (2) Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend väljastatakse ühes eksemplaris. Tõendist tuleb enne väljastamist teha ärakiri, mis köidetakse vastavasse laevatoimikusse.

  (3) Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend trükitakse § 81 lõikes 5 nimetatud lipudokumendi blanketile.

§ 83.  Laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastamise piirangud

  (1) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit enne laevakinnistusregistriosa sulgemist ja väljaantud lipudokumentide tagastamist registriosakonnale.

  (2) Kui lipudokumentide kohe tagastamine on laeva sõidusolemise tõttu raskendatud ning isik, kellele lipudokument on väljastatud, annab kirjaliku kinnituse lipudokumendi viivitamata tagastamise kohta koos hiliseima tagastamistähtajaga ning kinnitusega, et ta on teadlik, et vastasel juhul võidakse teda trahvida, võib kohtunikuabi merelaeva puhul laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastada enne lipudokumentide tagastamist.

  (3) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui laeva kohta on laevakinnistusraamatusse tehtud kustutamisega võrdne lipuõiguslik märge laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lõike 5 või § 57 lõike 4 kohaselt.

  (4) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui registriosakond on pärast registriosa sulgemist avastanud, et registriosa suleti ilma õigusliku aluseta.

3. peatükk Registrid 

1. jagu Registrite koosseis 

§ 84.  Äriregistri koosseis

  Äriregister koosneb ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest, äritoimikutest ja registritoimikutest.

§ 85.  Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri koosseis

  Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register koosneb mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta avatud registrikaartidest, avalikest toimikutest ning registritoimikutest.

§ 86.  Kommertspandiregistri koosseis

  (1) Kommertspandiregister koosneb kommertspandiga koormatud ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest.

  (2) Kommertspandi kohta säilitatavad dokumendid lisatakse äriregistri toimikutesse.

§ 87.  Registrikaart

  (1) Paragrahvides 84–86 nimetatud registrikaardid koosnevad registriosakondade kaupa äriseadustiku § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi registrikannetena salvestatud andmetest.

  (2) Äriseadustiku § 68 lõikes 1 nimetatud andmebaasi hoitakse Registrite ja Infosüsteemide Keskuses.

  (3) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta samas registriosakonnas avatud registrikaardid nummerdatakse. Ettevõtja ja filiaali registrikaartide numeratsioon hõlmab ka kommertspandiregistri registrikaarte.

§ 88.  Äriregistri registrikaart

  Äriregistri registrikaardid avatakse füüsilisest isikust ettevõtjate, täisühingute, usaldusühingute, Euroopa majandushuviühingute, osaühingute, aktsiaseltside, Euroopa äriühingute, Euroopa ühistute, Euroopa territoriaalse koostöörühmituste ja tulundusühistute ning välismaa äriühingu filiaalide kohta.

§ 89.  Registrikaardi jaotus

  Registrikaardile kantavad andmed jagunevad käesoleva määruse kohaselt alajaotustesse.

§ 90.  Registrikoodi määramine

  Igale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele annab infosüsteem esmakordsel registrisse kandmisel kordumatu registrikoodi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kehtestatud korras.

§ 91.  Registrikoodi säilimine

  Registrikood ei muutu:
  1) registripiirkonna vahetumisel;
  2) äriühingu ümberkujundamisel;
  3) ühinemises osaleval ühendaval ühingul või sihtasutusel;
  4) eraldumises osaleval jaguneval ühingul või sihtasutusel;
  5) füüsilisest isikust ettevõtjal, kes äriseadustiku § 8 lõike 3 või 4 alusel omandab teise registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte koos ärinimega ning kantakse käesoleva määruse § 202 lõike 1 alusel samale registrikaardile.

2. jagu Äriregistri registrikaart 

§ 92.  Ärinimi ja aadress

  Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Ärinimi ja aadress” kantakse:
  1) ettevõtja ärinimi;
  2) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte või äriühingu asukohaks olev koha-aadress;
  3) ettevõtja või filiaali menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku andmed ja aadress;
  4) hooneühistu puhul hooneühistule kuuluva kinnisasja registriosa number, kinnistusjaoskonna kood ja kinnisasja aadress;
  5) käesoleva lõike punktide 1−4 muutmine.

§ 93.  Alajaotuse „Ärinimi ja aadress” erisused filiaali korral

  (1) Välismaa äriühingu filiaali puhul on äriregistri registrikaardi alajaotuses „Ärinimi ja aadress” esimesel kohal alapealkirjaga „Välismaa äriühing” välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik, omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse

  (2) Lõikes 1 nimetatud registrikaardi teisel kohal alapealkirjaga „Eesti filiaal” on filiaali ärinimi, asukoht koos koha-aadressiga.

§ 94.  Kapital

  Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Kapital” kantakse:
  1) osaühingu osakapitali või aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu aktsiakapitali suurus eurodes, aktsiaseltsi või Euroopa äriühingu puhul nimiväärtuseta aktsiate arv ja osaühingu puhul märge sissemakseta asutamise kohta;
  2) seaduses sätestatu kohaselt tulundusühistu osakapitali suurus;
  3) osade või aktsiate registreeritus Eesti väärtpaberite keskregistris;
  4) osa- või aktsiakapitali suuruse üheaegsel vähendamisel ja suurendamisel sellekohane märkus koos viitega selle aluseks olevale otsusele;
  5) aktsiakapitali tingimuslik suurendamine koos viitega selle aluseks olevale otsusele;
  6) käesoleva lõike punktide 1−5 muutmine.

§ 95.  Alajaotuse „Kapital” erisused filiaali puhul

  Välismaa äriühingu filiaali puhul kantakse äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Kapital” välismaa osaühingu, aktsiaseltsi või muu neile sarnase äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus asukohamaa valuutas ning selle muutmine.

§ 96.  Seadusjärgne esindusõigus

  (1) Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse:
  1) füüsilisest isikust ettevõtja isikuandmed;
  2) täisühingu täisosaniku andmed;
  3) usaldusühingu täisosaniku ja esindama volitatud usaldusosaniku isikuandmed, samuti tema sissemakse suurus eurodes;
  4) täisühingut esindama volitatud osanike isikuandmed;
  5) äriühingu juhatuse liikme või Euroopa äriühingu haldusnõukogu liikme isikuandmed;
  6) Euroopa majandushuviühingu liikmete ja juhatuse liikmete isikuandmed;
  7) Euroopa territoriaalse koostöörühmituse liikmete isikuandmed;
  8) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikuandmed;
  9) äriühingu lõpetamise korral likvideerija isikuandmed, sealhulgas ka siis, kui likvideerijaks on täisosanik, esindama volitatud usaldusosanik, esindama volitatud isik, juhatuse või Euroopa äriühingu puhul ka haldusnõukogu liige;
  10) krediidiasutuse moratooriumi korral moratooriumihalduri isikuandmed;
  11) kindlustusandja erirežiimi korral erirežiimihalduri isikuandmed;
  12) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgse esindaja isikuandmed, samuti esindusõiguse tekkimise ja lõppemise aeg ning filiaali juhataja isikuandmed;
  13) punktides 1−6, 8 ja 11 nimetatud isikute ning filiaali juhataja ühise esindusõiguse reeglid;
  14) käesoleva lõike punktide 1−13 muutmine.

  (2) Äriregistri registrikaardi kehtival väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumisel olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja, seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.

§ 97.  Prokurist

  (1) Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Prokurist” kantakse:
  1) prokuristi isikuandmed;
  2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid (ühisprokuura), samuti reeglid selle kohta, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos juhatuse liikmega, haldusnõukogu liikme või filiaali juhatajaga, selle puudumise korral kehtib iga prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita;
  3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata, selle õiguse puudumist kandes ei märgita;
  4) käesoleva lõike punktide 1−3 muutmine.

  (2) Äriregistri registrikaardi kehtival väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumise korral olema lisatud prokuristi seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.

§ 98.  Õiguslik seisund

  Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse:
  1) ettevõtja õiguslik vorm: füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, Euroopa äriühing (Societas Europaea), Euroopa majandushuviühing, Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea), Euroopa territoriaalne koostöörühmitus, tulundusühistu;
  2) aktsiaseltsi alaliik: krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisfond;
  3) tulundusühistu alaliik: hooneühistu, hoiu-laenuühistu, piiratud vastutusega, liikmete lisavastutusega või liikmete isikliku vastutusega;
  4) tulundusühistu eesmärk ning kui ühistu põhikiri näeb ette liikmete lisavastutuse või isikliku vastutuse, siis ka ühistu liikmete isikuandmed;
  4¹) esindusõiguseta usaldusosaniku isikuandmed, samuti tema sissemakse suurus eurodes;
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]
  5) ühingu põhikirja kinnitamise aeg;
  6) majandusaasta algus ja lõpp;
  7) Euroopa majandushuviühingu tegutsemistähtaeg, kui ühing on tähtajaline;
  8) andmed füüsilisest isikust ettevõtja ajutise ja hooajalise tegevuse ning tegevuse peatamine kohta;
  9) äriühingu lõpetamise kuupäev ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;
  10) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
  11) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
  12) pankrotimenetluse lõppemise kuupäev ning lahendi teinud kohus;
  13) viide Eesti Panga presidendi määrusele krediidiasutuse moratooriumi kehtestamise kohta ning selle jõustumise ajale;
  14) äriühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
  15) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus;
  16) kui seadus näeb ette, siis märge selle kohta, et tulundusühistu liikmete vastutust on vähendatud või see on välistatud;
  17) äriseadustiku § 520 lõikes 5² nimetatud märge;
  18) käesoleva lõike punktide 1−17 muutmine.

§ 99.  Alajaotuse „Õiguslik seisund” erisused filiaali puhul

  Välismaa äriühingu filiaali puhul on äriregistri registrikaardi alajaotuses „Õiguslik seisund” järgmised erisused:
  1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eesti äriühingule on see äriühing õiguslikult kõige sarnasem;
  2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb;
  3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood;
  4) ühingu põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muudatuse tegemise aeg ja muudatuste kirjeldus kantakse registrikaardile vaid siis, kui selline kanne tehakse äriühingu asukohamaa registrisse;
  5) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama;
  6) välismaa äriühingu majandusaasta algus ja lõpp.

§ 100.  Märkused

  Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse:
  1) likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
  2) viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele;
  3) viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris ja viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist;
  4) viide aktsiaseltsi esmaselt taotletud ärinimele, kui see erineb esmakande tulemusena äriregistrisse kantud ärinimest;
  5) märkus selle kohta, et Euroopa majandushuviühingu liige on vabastatud nõukogu määruse 1985/2137/EMÜ Euroopa majandushuviühingu kohta artikli 26 lõike 2 järgi vastutusest ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema ühingusse astumist;
  6) ümberregistreeritud füüsilisest isikust ettevõtja maksukohustuslaste registris registreerimise alguskuupäev;
  7) muud märkused.

§ 101.  Kannete loetelu

  Äriregistri registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” kantakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.

3. jagu Mittetulundusühingu registrikaart 

§ 102.  Nimi ja aadress

  Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Nimi ja aadress” kantakse:
  1) ühingu nimi;
  2) ühingu asukohaks olev koha-aadress;
  3) mittetulundusühingu menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku andmed ja aadress;
  4) käesoleva lõike punktide 1−3 muutmine.

§ 103.  Seadusjärgne esindusõigus

  (1) Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse:
  1) juhatuse liikme isikuandmed;
  2) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikuandmed;
  3) ühingu lõpetamise korral likvideerija isikuandmed, sealhulgas juhul, kui likvideerijad on juhatuse liikmed;
  4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid;
  5) asjaolu, et juhatus võib mittetulundusühingute seaduse § 27 lõike 4 kohaselt ühingu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada ja koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;
  6) likvideerija eraldi esindusõiguse reeglid;
  7) käesoleva lõike punktide 1−6 muutmine.

  (2) Mittetulundusühingu kehtival registrikaardi väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumisel olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.

§ 104.  Õiguslik seisund

  Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse:
  1) õiguslik vorm;
  2) mittetulundusühingu alaliik, sealhulgas eriseaduse alusel tegutseva ühingu liik;
  3) põhikirja kinnitamise aeg;
  4) usulise ühenduse esmamainimise või asutamise aeg;
  5) majandusaasta algus ja lõpp;
  6) ühingu tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline;
  7) ühingu lõpetamise kuupäev ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud;
  8) ühingu lõpetamist tühistav ühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
  9) ühingu ühinemine ja jagunemine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud;
  10) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
  11) ühingu registrist kustutamine ning selle alus;
  12) käesoleva lõike punktide 1−11 muutmine.

§ 105.  Märkused

  Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse:
  1) likvideeritud ühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
  2) viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;
  3) viide ühingu registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris;
  4) viide ühingu ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erines mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;
  5) muud märkused.

§ 106.  Kannete loetelu

  Mittetulundusühingu registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.

4. jagu Sihtasutuse registrikaart 

§ 107.  Nimi ja aadress

  Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Nimi ja aadress” kantakse:
  1) sihtasutuse nimi;
  2) sihtasutuse asukohaks olev koha-aadress;
  3) sihtasutuse menetlusdokumentide kättesaamiseks pädeva isiku andmed ja aadress;
  4) käesoleva lõike punktide 1−3 muutmine.

§ 108.  Eesmärk

  Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Eesmärk” kantakse sihtasutuse eesmärk ning selle muutmine.

§ 109.  Seadusjärgne esindusõigus

  (1) Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Esindusõigus” kantakse:
  1) juhatuse liikme isikuandmed;
  2) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikuandmed;
  3) lõpetamise korral likvideerija isikuandmed, sealhulgas juhul, kui likvideerijad on juhatuse liikmed;
  4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid;
  5) likvideerijate eraldi esindusõiguse reeglid;
  6) käesoleva lõike punktide 1−5 muutmine.

  (2) Sihtasutuse registrikaardi kehtival väljatrükil peab esindusõiguse reeglite puudumisel olema lisatud alajaotusesse „Esindusõigus” kantud isikute seadusest tulenev esindusõiguse üldkord.

§ 110.  Õiguslik seisund

  Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” kantakse:
  1) õiguslik vorm;
  2) asutamisotsuse tegemise aeg;
  3) põhikirja muutmise aeg;
  4) majandusaasta algus ja lõpp;
  5) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
  6) lõpetamise kuupäev ning alus ja muud võimalikud asjaolud;
  7) lõpetamist tühistav sihtasutuse tegevuse jätkamise kuupäev, alus ning muud võimalikud asjaolud;
  8) ühinemine ja jagunemine, selle alus ning muud võimalikud asjaolud;
  9) pankrotiandmed, mis ei ole kantud alajaotusesse „Esindusõigus”, sealhulgas viide aluseks olevale kohtulahendile;
  10) registrist kustutamine ning selle alus;
  11) käesoleva lõike punktide 1−10 muutmine.

§ 111.  Märkused

  Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse:
  1) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta;
  2) viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele;
  3) viide registreeritusele ja registreerimisnumbrile ettevõtteregistris;
  4) viide sihtasutuse ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest;
  5) muud märkused.

§ 112.  Kannete loetelu

  Sihtasutuse registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.

5. jagu Kommertspandiregistri registrikaart 

§ 113.  Kommertspandi registrikaardi andmete järjestus

  Andmed kommertspantide kohta on registrikaardil rühmitatud pantide kaupa, ühe pandi lõikes alajaotuste kaupa.

§ 114.  Järjekoht

  Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Järjekoht” kantakse:
  1) kommertspandi järjekoht sõnaga;
  2) käesoleva lõike punkti 1 muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§ 115.  Pandisumma

  Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Pandisumma” kantakse:
  1) kommertspandi rahaline suurus eurodes;
  2) käesoleva lõike punkti 1 muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§ 116.  Pandipidaja

  Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Pandipidaja” kantakse:
  1) pandipidaja isikuandmed;
  2) kui ühe pandi kohta on mitu pandipidajat, siis pandisumma murdosaline jaotus nende vahel;
  3) käesoleva lõike punktide 1−2 muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab.

§ 117.  Kustutamine

  Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Kustutamine” kantakse kommertspandi kustutamine, millele lisatakse selle kande number, mida see muudatus puudutab.

§ 118.  Märkused

  Kommertspandiregistri registrikaardi alajaotusesse „Märkused” kantakse märge selle kohta, et registripidaja on avastanud pärast kandele allakirjutamist kande kandemäärusele mittevastavuse ning on sellest puudutatud isikutele teatanud ja muud märkused.

§ 119.  Kannete loetelu

  Kommertspandi registrikaardi alajaotusesse „Kannete loetelu” märgitakse kande järjekorranumber, kandeliik, kande kinnitamise kuupäev ja kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele.

4. peatükk Laevakinnistusregister 

1. jagu Laevakinnistusraamatu ülesehitus ja laeva registrinumber 

§ 120.  Laevakinnistusraamatu koosseis

  (1) Laevakinnistusraamat jaguneb kaheks allandmekoguks: laevaregistriks ja ehitatavate laevade registriks.

  (2) Laevakinnistusraamatu, sealhulgas laevaregistri ja ehitatavate laevade registri andmeid hoitakse laevakinnistusregistris, laevatoimikutes ja laevakinnistuspäevikus.

§ 121.  Registrisse kantavad üksused

  (1) Laevaregistrisse kantakse merelaevad ja siseveelaevad.

  (2) Ehitatavate laevade registrisse kantakse:
  1) ehitatavad merelaevad;
  2) ehitatavad siseveelaevad;
  3) ehitatavad teisaldatavad ujuvvahendid ja ehitatavad teisaldatavad laevad;
  4) teisaldatavad ujuvvahendid ja teisaldatavad laevad.

§ 122.  Laevakinnistusregistriosa

  (1) Merelaeva, siseveelaeva, ehitatava merelaeva, ehitatava siseveelaeva, ehitatava teisaldatava ujuvvahendi ja teisaldatava ujuvvahendi (edaspidi kõik koos laev) kinnistamisel avatakse laevakinnistusregistris selle kohta laevakinnistusregistriosa (edaspidi registriosa).

  (2) Registriosasid peetakse elektroonilisel kujul.

  (3) Registriosa jaguneb andmete paigutuse poolest kolmeks jaoks.

  (4) Registriosale märgitakse lisaks registriosa andmetele viide laevakinnistuspäevikusse kantud avaldusele (edaspidi plomm). Plomm peab olema nähtav nii laevakinnistusraamatuga tutvumisel kui ka registriosa väljatrükil. Plomm kustub pärast kande või eitava kandemääruse tegemist.

§ 123.  Registriosa jaod, lahtrid, all-lahtrid ja kanded

  (1) Laevaregistri registriosa esimese jao pealkiri on „……kohtu laevakinnistusregistriosa 1. jagu „LAEV””, teise jao pealkiri „……kohtu laevakinnistusregistriosa 2. jagu „LAEVA OMANIK”” ning kolmanda jao pealkiri „……kohtu laevakinnistusregistriosa 3. jagu „LAEVA KOORMATISED””. Pealkirja kohal paikneb sõna „Laevaregister”.

  (2) Ehitatavate laevade registriosa esimese jao pealkiri on „……kohtu laevakinnistusregistriosa 1. jagu „EHITATAV LAEV””, teise jao pealkiri „……kohtu laevakinnistusregistriosa 2. jagu „EHITATAVA LAEVA OMANIK”” ning kolmanda jao pealkiri „……kohtu laevakinnistusregistriosa 3. jagu „LAEVA KOORMATISED””. Pealkirja kohal paiknevad sõnad „Ehitatavate laevade register”.

  (3) Registriosa jaod jagunevad lahtriteks. Registriosa lahtri ülaosas asub lahtri päismik lahtri nimetusega ja järjekorranumbriga, lahter on allpool olevast lahtri sisust eraldatud horisontaaljoonega.

  (4) Laevaregistri registriosa esimese jao kuues lahter jaguneb all-lahtriteks, mille päismikus asub all-lahtri nimetus ja järjekorda näitav täht.

  (5) Kanded jaotatakse sisu järgi jagudesse, lahtritesse ja all-lahtritesse.

§ 124.  Laeva registrinumber

  (1) Iga laevakinnistusraamatusse kantud laev saab majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korras kordumatu registrinumbri, mis on ühtlasi tema kohta avatud registriosa numbriks. Laeva registrinumbri määrab infosüsteem automatiseeritult.

  (2) Registrinumber ei muutu laeva nime muutmisel, ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse üleminekul ega registripiirkonna vahetumisel.

  (3) Registrinumber kantakse iga jao iga lehekülje vasakusse ülanurka vastavasse lahtrikesse päismikuga „Laeva registrinumber”.

  (4) Kui laeva registrinumbri märkimisel on tehtud viga või kui laeva registrinumbrit muudetakse ilma, et kaasneks üleminek ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse, kirjutatakse registriosa ümber. Veeteede Ametile tuleb teatada laeva uus registrinumber.

2. jagu Merelaeva andmed registriosa esimeses jaos „Laev” 

§ 125.  Merelaeva andmed registriosa esimese jao esimeses lahtris

  Esimesse lahtrisse päismikuga „Nimi” kantakse laeva nimi.

§ 126.  Merelaeva andmed registriosa esimese jao teises lahtris

  Teise lahtrisse päismikuga „a) kutsung, b) IMO number, c) kalalaeva pardanumber” kantakse:
  1) „a”-ga tähistatult Sideameti antud laeva kutsungsignaal;
  2) „b”-ga tähistatult Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ehk Lloydi laevaregistri number;
  3) „c”-ga tähistatult kalalaeva pardanumber, kui see on olemas.

§ 127.  Merelaeva andmed registriosa esimese jao kolmandas lahtris

  Kolmandasse lahtrisse päismikuga „a) liik (merelaev või siseveelaev), b) tüüp kasutusala järgi, c) laevakere põhimaterjal” kantakse:
  1) „a”-ga tähistatult sõna „merelaev”;
  2) „b”-ga tähistatult laeva tüüp kasutusala järgi (näiteks segalastilaev, kalapüügilaev, reisilaev, reisiparvlaev, veeremilaev);
  3) „c”-ga tähistatult laevakere põhimaterjal (näiteks teras, puit, klaasplast).

§ 128.  Merelaeva andmed registriosa esimese jao neljandas lahtris

  Neljandasse lahtrisse päismikuga „a) ehitusaasta, b) ehitaja, c) ehituskoht” kantakse:
  1) „a”-ga tähistatult laeva ehitusaasta;
  2) „b”-ga tähistatult laeva ehitaja identifitseerimiseks vajalikud andmed;
  3) „c”-ga tähistatult laeva ehituskoht ja riik.

§ 129.  Merelaeva andmed registriosa esimese jao viiendas lahtris

  Viiendasse lahtrisse päismikuga „Kodusadam” kantakse laeva kodusadam.

§ 130.  Merelaeva andmed registriosa esimese jao kuuendas lahtris

  (1) Kuuendasse lahtrisse päismikuga „Tehnilised andmed” kantakse:
  1) all-lahtrisse „a” üldpikkus (meetrites);
  2) all-lahtrisse „b” pikkus (meetrites);
  3) all-lahtrisse „c” laius (meetrites);
  4) all-lahtrisse „d” parda kõrgus (meetrites);
  5) all-lahtrisse „e” süvis (meetrites);
  6) all-lahtrisse „f” kogumahutavus ehk brutotonnaaž;
  7) all-lahtrisse „g” puhasmahutavus ehk netotonnaaž;
  8) all-lahtrisse „h” viide mõõtmistulemuste aluseks olevale dokumendile, selle väljaandjale ja väljaandmisajale;
  9) all-lahtrisse „i” kandejõud tonnides;
  10) all-lahtrisse „j” peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides).

  (2) Kui laev ei ole mõõdetud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni kohaselt, märgitakse kogumahutavuse ja puhasmahutavuse ühikuna bruto- ja netoregistertonnid.

§ 131.  Merelaeva andmed registriosa esimese jao seitsmendas lahtris

  (1) Seitsmendasse lahtrisse päismikuga „Kinnistamine, sulgemine (kustutamine)” kantakse esmakinnistamise aeg, esmakinnistamise teinud registriosakonna nimi ja viide esmakinnistamise alusdokumendile.

  (2) Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, näidatakse ära ka eelmine nimi. Kui laev oli esmakinnistatud ehitatavate laevade registris, osutatakse sellele asjaolule;

  (3) Laeva laevakinnistusraamatust kustutamisel ja registriosa sulgemisel kantakse lõikes 1 nimetatud lahtrisse aeg ning viide selle põhjusele ja alusdokumendile. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse seetõttu, et laev kantakse välisriigi registrisse, viidatakse ka välisriigile, mille registrisse laev kantakse. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse ametiülesande korras, viidatakse alusdokumendi asemel seaduse sättele.

§ 132.  Merelaeva andmed registriosa esimese jao kaheksandas ja üheksandas lahtris

  Kaheksandasse ja üheksandasse lahtrisse kantakse:
  1) kaheksandasse lahtrisse päismikuga „Muudetav lahter” lahtri number, mida üheksandasse lahtrisse kantav muudatus puudutab;
  2) üheksandasse lahtrisse päismikuga „Muudatused” kohakuti eelmisesse lahtrisse kantud numbriga selgitavad viited lahtrites 1–6 tehtud muudatustele.

§ 133.  Merelaeva andmed registriosa esimese jao kümnendas lahtris

  Kümnendasse lahtrisse päismikuga „Lipuõiguslikud märkused” kantakse:
  1) viide seaduse sättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti lippu;
  2) teated muudatuste kohta Eesti lipu kandmist lubavates asjaoludes;
  3) märkus selle kohta, et laeval on lubatud kanda teise riigi lippu ning samal ajal keelatud kanda Eesti lippu;
  4) märkus selle kohta, et laeval on taas lubatud kanda Eesti lippu ning viide selle aluseks olevale seaduse sättele;
  5) märkus selle kohta, et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti lippu koos selgitusega, et sellega loetakse laev registrist kustutatuks, kuid laeval lasuvad koormatised jäävad kehtima. Märkusele lisatakse viide selle aluseks olevale seaduse sättele.

3. jagu Siseveelaeva andmed registriosa esimeses jaos „Laev” 

§ 134.  Siseveelaeva andmed registriosa esimese jao esimeses lahtris

  Esimesse lahtrisse päismikuga „Nimi” kantakse laeva nimi.

§ 135.  Siseveelaeva andmed registriosa esimese jao teises lahtris

  Teises lahtris päismikuga „a) kutsung, b) IMO number, c) kalalaeva pardanumber” märgitakse „c”-ga tähistatult kalalaeva pardanumber.

§ 136.  Siseveelaeva andmed registriosa esimese jao kolmandas lahtris

  Kolmandasse lahtrisse päismikuga „a) liik (merelaev või siseveelaev), b) tüüp kasutusala järgi, c) laevakere põhimaterjal” kantakse:
  1) „a”-ga tähistatult sõna „siseveelaev”;
  2) „b”-ga tähistatult laeva tüüp kasutusala järgi;
  3) „c”-ga tähistatult laevakere põhimaterjal.

§ 137.  Siseveelaeva andmed registriosa esimese jao neljandas lahtris

  Neljandasse lahtrisse päismikuga „a) ehitusaasta, b) ehitaja, c) ehituskoht” kantakse:
  1) „a”-ga tähistatult laeva ehitusaasta;
  2) „b”-ga tähistatult laeva ehitaja identifitseerimiseks vajalikud andmed;
  3) „c”-ga tähistatult laeva ehituskoht ja riik.

§ 138.  Siseveelaeva andmed registriosa esimese jao viiendas lahtris

  Viiendasse lahtrisse päismikuga „Kodusadam” kantakse laeva kodusadam.

§ 139.  Siseveelaeva andmed registriosa esimese jao kuuendas lahtris

  Kuuendasse lahtrisse päismikuga „Tehnilised andmed” kantakse:
  1) all-lahtrisse „a” üldpikkus (meetrites);
  2) all-lahter „b” jääb tühjaks;
  3) all-lahter „c” jääb tühjaks;
  4) all-lahter „d” jääb tühjaks;
  5) all-lahter „e” jääb tühjaks;
  6) all-lahter „f” jääb tühjaks;
  7) all-lahter „g” jääb tühjaks;
  8) all-lahter „h” jääb tühjaks;
  9) all-lahtrisse „i” laeva kandejõud tonnides;
  10) all-lahter „j” peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides).

§ 140.  Siseveelaeva andmed registriosa esimese jao seitsmendas lahtris

  (1) Seitsmendasse lahtrisse päismikuga „Kinnistamine, sulgemine (kustutamine)” kantakse esmakinnistamise aeg ja viide esmakinnistamise alusdokumendile.

  (2) Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, näidatakse ära ka eelmine nimi. Kui laev oli esmakinnistatud ehitatavate laevade registris, osutatakse sellele asjaolule.

  (3) Laeva laevakinnistusraamatust kustutamisel ja registriosa sulgemisel kantakse lõikes 1 nimetatud lahtrisse aeg ning viide selle põhjusele ja alusdokumendile. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse seetõttu, et laev kantakse välisriigi registrisse, viidatakse ka välisriigile, mille registrisse laev kantakse. Kui laev laevakinnistusraamatust kustutatakse ja registriosa suletakse ametiülesande korras, viidatakse alusdokumendi asemel seaduse sättele.

§ 141.  Siseveelaeva andmed registriosa esimese jao kaheksandas ja üheksandas lahtris

  Kaheksandasse ja üheksandasse lahtrisse kantakse:
  1) kaheksandasse lahtrisse päismikuga „Muudetav lahter” lahtri number, mida üheksandasse lahtrisse kantav muudatus puudutab;
  2) üheksandasse lahtrisse päismikuga „Muudatused” kohakuti eelmisesse lahtrisse kantud numbriga selgitavad viited lahtrites 1–6 tehtud muudatustele.

§ 142.  Siseveelaeva andmed registriosa esimese jao kümnendas lahtris

  Kümnendasse lahtrisse päismikuga „Lipuõiguslikud märkused” kantakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 6 nimetatud tingimuste korral viide sama seaduse sättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti lippu.

4. jagu Ehitatavate laevade registri registriosa esimene jagu „Ehitatav laev” 

§ 143.  Ehitatavate laevade registri registriosa esimese jao esimene lahter

  (1) Esimesse lahtrisse päismikuga „a) nimi, b) ehitusnumber või muu tähis, c) liik” kantakse:
  1) „a”-ga tähistatult laeva nimi;
  2) „b”-ga tähistatult laeva ehitusnumber või muu laeva eristav tähis, teisaldatava ujuvvahendi korral ka kutsungsignaal;
  3) „c”-ga tähistatult asjaolu, kas tegemist on ehitatava merelaevaga, ehitatava siseveelaevaga, ehitatava teisaldatava ujuvvahendiga või teisaldatava ujuvvahendiga.

  (2) Teisaldatava ujuvvahendi puhul võib märkida selle täpsema liigi (näiteks ujuvdokk, ujuvkraana, ujuvtöökoda, puurplatvorm).

§ 144.  Ehitatavate laevade registri registriosa esimese jao teine lahter

  Teise lahtrisse päismikuga „a) ehitaja, b) ehituskoht” kantakse:
  1) ehitaja;
  2) ehituskoht ja riik, teisaldatava ujuvvahendi puhul ka asukoht täienditega „ehituskoht” ja „asukoht”.

§ 145.  Ehitatavate laevade registri registriosa esimese jao kolmas lahter

  (1) Kolmandasse lahtrisse päismikuga „Tõend ehitatava laeva püsiva tähistatuse ning valmimise järel laevaregistrisse kandmiseks kõlblikkuse kohta” märgitakse viide laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 32 lõike 4 alusel välja antud dokumendile, selle väljaandjale ja väljaandmisajale.

  (2) Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamisel jäetakse lahter tühjaks.

§ 146.  Ehitatavate laevade registri registriosa esimese jao neljas lahter

  (1) Neljandasse lahtrisse päismikuga „Kinnistamine. Muudatused” kantakse esmakinnistamise päev, kuu, aasta, viide alusdokumendile ja selgitav viide lahtrites 1–3 tehtud muudatustele, vajaduse korral viidatakse alusdokumendile või seaduse sättele.

  (2) Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, näidatakse ära ka eelmine nimi.

§ 147.  Ehitatavate laevade registri registriosa esimese jao viies lahter

  Viiendasse lahtrisse päismikuga „Sulgemine (kustutamine)” kantakse registriosa sulgemise päev, kuu ja aasta ning viide selle põhjusele (näiteks laeva kustutamine laevakinnistusraamatust, üleminek ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse).

5. jagu Laevaregistri registriosa teine jagu „Omanik” 

§ 148.  Laevaregistri registriosa teise jao esimene lahter

  (1) Esimesse lahtrisse päismikuga „Kande number” märgitakse kandega kohakuti teise lahtrisse tehtava kande järjekorranumber.

  (2) Kui järgmise lahtri kanne sisaldab mitut kaasomanikku, eristatakse nad esimesse lahtrisse kantavale kande numbrile järjekorranumbri lisamisega (näiteks kantakse esimese kandega teise lahtrisse kolm kaasomanikku, kes eristatakse esimeses lahtris vastavalt kandenumbritega „1.1.”, „1.2.” ja „1.3.”).

§ 149.  Laevaregistri registriosa teise jao teine lahter

  (1) Teise lahtrisse päismikuga „Omanik, disponent” kantakse laeva ainuomaniku, ühisomanike, kaasomanike ning välismaise laevaomaniku esindaja ja laevaühingu disponendi ehk korrespondentreederi nimi.

  (2) Lisaks lõikes 1 nimetatule märgitakse:
  1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime järele isikukood, selle puudumisel sünniaeg ning elukoht;
  2) juriidilise isiku nime järele tema registrikood, kui see on olemas, ning asukoht;
  3) ühisomaniku andmete järele, et tegemist on ühisomandiga;
  4) kaasomaniku andmete järele, et tegemist on kaasomandiga ning talle kuuluva murdosa suurus sõnadega;
  5) disponendi andmete järele rasvases kirjas sõna: „Disponent”.

§ 150.  Laevaregistri registriosa teise jao kolmas lahter

  Kolmandasse lahtrisse päismikuga „Osa” kantakse kohakuti teise lahtri vastavate andmetega kaasomanikule kuuluva laevaosa suurus murdarvuna ja ühisomaniku puhul sõna „Ühisomand”. Ainuomaniku puhul jääb lahter tühjaks.

§ 151.  Laevaregistri registriosa teise jao neljas lahter

  Neljandasse lahtrisse päismikuga „Kande nr. 1 lahtris” märgitakse selle teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud kande järjekorranumber, mille juurde viiendasse lahtrisse tehtav kanne kuulub.

§ 152.  Laevaregistri registriosa teise jao viies lahter

  Viiendasse lahtrisse päismikuga „Omandi alus. Muudatused. Piirangud” kantakse:
  1) viide laeva esmakinnistamisel omandamise, kinnistatud laeva omandi ülemineku ning mõttelise osa ülemineku alusele;
  2) selgitav viide teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud muudatuste ja täienduste kohta. Viites osutatakse asjaõiguslike muudatuse aluseks olevale tehingule (näiteks asjaõiguskokkulepe, pärimistunnistus, testament). Isikut identifitseerivate andmete (nimi, ärinimi) muutmisel ei ole vaja sellele osutada;
  3) laevaomandist loobumine ja viide vastavale alusdokumendile;
  4) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed eelpärija ja muu sellise kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtuotsuse või määruse, pankrotihalduri või kohtutäituri avalduse alusel) ja muud omandiõiguse kitsendused ning viide selle alusdokumendile või seaduse sättele;
  5) eelmärke, vastuväite, märkuse ning keelumärke kustutamine.

6. jagu Ehitatavate laevade registri registriosa teine jagu „Ehitatava laeva omanik” 

§ 153.  Ehitatavate laevade registri registriosa teise jao esimene lahter

  (1) Esimesse lahtrisse päismikuga „Kande number” märgitakse kandega kohakuti teise lahtrisse tehtava kande järjekorranumber.

  (2) Kui järgmise lahtri kanne sisaldab mitut kaasomanikku, eristatakse nad esimesse lahtrisse kantavale kande numbrile järjekorranumbri lisamisega (näiteks kantakse esimese kandega teise lahtrisse kolm kaasomanikku, kes eristatakse esimeses lahtris vastavalt kandenumbritega „1.1.”, „1.2.” ja „1.3.”).

§ 154.  Ehitatavate laevade registri registriosa teise jao teine lahter

  (1) Teise lahtrisse päismikuga „Omanik, disponent” kantakse laeva ainuomaniku, ühisomanike, kaasomanike ning välismaise laevaomaniku esindaja ja laevaühingu disponendi ehk korrespondentreederi nimi.

  (2) Lisaks lõikes 1 nimetatule märgitakse:
  1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime järele Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg, ning elukoht;
  2) Eestis registreeritud juriidilise isiku nime järele tema registrikood, kui see on olemas, ning asukoht;
  3) ühisomaniku andmete järele, et tegemist on ühisomandiga;
  4) kaasomaniku andmete järele, et tegemist on kaasomandiga ning talle kuuluva murdosa suurus sõnadega;
  5) disponendi andmete järele rasvases kirjas sõna „Disponent”.

§ 155.  Ehitatavate laevade registri registriosa teise jao kolmas lahter

  Kolmandasse lahtrisse päismikuga „Omandi alus. Piirangud. Muudatused” kantakse:
  1) laeva kandmisel laevakinnistusraamatusse laeva omandiõiguse tekkimise alus;
  2) kui ehitaja ei ole omanik, viide sellele ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud kinnitusele;
  3) selgitav viide teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud muudatuste ja täienduste kohta. Viites osutatakse muudatuse õiguslikule alusele (näiteks asjaõiguskokkulepe, pärimistunnistus, testament). Isikut identifitseerivate andmete (nimi, ärinimi) muutmisel ei ole vaja sellele osutada;
  4) laevaomandist loobumine ja viide vastavale alusdokumendile;
  5) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed eelpärija jms kohta), keelumärge (käsutuspiirang kohtuotsuse või määruse, pankrotihalduri või kohtutäituri avalduse alusel) ning viide selle alusdokumendile või seaduse sättele;
  6) eelmärke, vastuväite, märkuse ja keelumärke kustutamine.

7. jagu Registriosa kolmas jagu „Laeva koormatised” 

§ 156.  Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa kolmanda jao esimene lahter

  (1) Esimesse lahtrisse päismikuga „Kande number” märgitakse teise ja kolmandasse lahtrisse tehtavate kannete järjekorranumbrid vastavate kannetega kohakuti.

  (2) Hüpoteegi osadeks jagamise korral lisatakse osahüpoteegi järjekorranumbrile osa tähistav järjekorranumber (näiteks 2.1., 2.2.).

§ 157.  Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa kolmanda jao teine lahter

  Teise lahtrisse päismikuga „Hüpoteegisumma” märgitakse kohakuti kolmandas lahtris oleva asjaomase kandeosaga kolmandas lahtris nimetatud hüpoteegisumma arvuna. Kasutusvalduse korral jääb lahter tühjaks.

§ 158.  Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa kolmanda jao kolmas lahter

  Kolmandasse lahtrisse päismikuga „Hüpoteek, kasutusvaldus” kantakse:
  1) viide sellele, kas tegemist on hüpoteegi või kasutusvaldusega;
  2) hüpoteegipidaja või kasutusvaldaja nimi ning isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või registrikood, kui see on olemas, ning elu- või asukoht;
  3) kui laev kuulub Eesti Vabariigile, siis viide riigivara kasutaja kohta;
  4) hüpoteegi korral märgitakse hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma) ning vastav rahaühik;
  5) mitme hüpoteegipidaja olemasolul igale hüpoteegipidajale kuuluv murdosa;
  6) hüpoteegi liik, kui tegemist on ühis- või osahüpoteegiga;
  7) ühishüpoteegi korral teiste koormatud laevade registrinumbrid;
  8) kui hüpoteegiga on koormatud kaasomanikule kuuluv laevaosa, siis viide vastavale kaasomanikule ja talle kuuluva laevaosa suurusele murdosana;
  9) kui avalduses on taotletud või menetleja on määranud, siis hüpoteegi järjekoht;
  10) kui avalduses on taotletud, siis kasutusvaldust piirav mõne kasutusviisi välistamine;
  11) kui avalduses on taotletud, siis viide kasutusvalduse kestusele;
  12) viide kande alusdokumendile või kui kanne on tehtud ametikohustuste korras, siis viide seaduse sättele.

§ 159.  Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa kolmanda jao neljas ja viies lahter

  (1) Neljandasse lahtrisse päismikuga „Kande nr. 1 lahtris” kantakse selle esimesse lahtrisse kantud kande järjekorranumber, mida viiendasse lahtrisse kantav muutmiskanne puudutab, kohakuti viiendasse lahtrisse tehtava kandega.

  (2) Viiendasse lahtrisse päismikuga „Muudatused” kantakse teises ja kolmandas lahtris olevate kannete muudatused, täiendused ja kitsendused, sealhulgas:
  1) hüpoteegi loovutamine uuele hüpoteegipidajale ning viide selle alusdokumendile;
  2) hüpoteegi jagamine osahüpoteekideks ning viide selle alusdokumendile;
  3) järjekohtade kokkuleppeline muutmine ning viide selle alusdokumendile;

  (3) Põhjendatud vajaduse korral võidakse eelmärge teha kolmandasse lahtrisse.

§ 160.  Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa kolmanda jao kuues ja seitsmes lahter

  (1) Kuuendasse lahtrisse päismikuga „Kande nr. 1 lahtris” kantakse selle esimesse lahtrisse kantud kande järjekorranumber, mida seitsmendasse lahtrisse kantav kustutamiskanne puudutab, kohakuti seitsmendasse lahtrisse tehtava kandega.

  (2) Seitsmendasse lahtrisse päismikuga „Kustutamine” kantakse kolmandasse ja viiendasse lahtrisse kantud õiguse laevakinnistusraamatust kustutamine. Samuti kantakse seitsmendasse lahtrisse eelmärke, vastuväite, märkuse ja keelumärke kustutamine. Põhjendatud vajaduse korral viidatakse kande alusdokumendile või kui kanne on tehtud ametikohustuste korras, siis seaduse sättele.

5. peatükk Registriasja lahendamine 

1. jagu Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaan 

§ 161.  Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani kehtestamine ja sisu

  (1) Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaaniga määratakse kindlaks registriasjade kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid.

  (2) Lisaks lõikes 1 nimetatule määratakse registriosakonna teenistujate tööjaotusplaaniga kindlaks:
  1) kande aluseks mitteolevate, kuid sisulist läbivaatamist vajavate dokumentide (näiteks majandusaasta aruanne, nõukogu liikmete nimekiri) kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid;
  2) paragrahvi 166 lõikes 1 nimetatud sunni- ja karistustoimingute menetlejate vahel jaotamise reeglid;
  3) teenistujate üksteise asendamise reeglid;
  4) kompensatsioonireeglid samal ametikohal töötavate teenistujate võimalikult ühtlase töökoormuse tagamiseks.

  (3) Lõikes 1 nimetatud tööjaotusplaan saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.

§ 162.  Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani põhimõtted

  Registriosakonna teenistujate tööjaotusplaan peab tagama, et kohtunikuabid ja registrisekretärid saaksid menetleda kõiki pädevusekohaseid kandeliike ning et ühesugusel ametikohal teenistujate töökoormus oleks võimalikult ühtlane.

§ 163.  Registriasjade ümberjaotamine menetleja eemalviibimisel

  (1) Kui menetleja eemalviibimine teenistusest tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise, peab registriosakonna juhataja sellele menetlejale jaotatud registriasjad, mille menetlemist ei ole veel alustatud, teistele menetlejatele võrdselt ümber jaotama.

  (2) Pooleliolevaid registriasju, mille puhul menetleja eemalviibimine tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise, menetleb § 161 lõike 2 punkti 3 alusel määratud asendaja.

§ 164.  Registriasjade automatiseeritud jaotamine

  (1) Automatiseeritult jaotatakse menetlejate vahel järgmised registriasjad:
  1) kandeavaldused;
  2) avaldused;
  3) majandusaasta aruanded;
  4) järelevalvemenetlused.

  (2) Registriasju jaotatakse menetlejate vahel automatiseeritult tingimusel, et:
  1) jaotamine toimub juhuslikkuse põhimõttel ega ole prognoositav;
  2) paragrahvis 162 nimetatud tingimused on täidetud.

  (3) Infosüsteemis jaotatud registriasjad saab ümber jaotada registriosakonna juhataja korraldusega.

§ 165.  Menetleja taandamine

  Menetleja taandamise korral läheb registriasi registriosakonna teenistujate tööjaotusplaanis ettenähtud asendusreeglite kohaselt järgmisele menetlejale. Muudatus tehakse § 164 lõikes 2 sätestatud korras. Menetleja taandamisega seotud dokumendid lisatakse registri- või laevatoimikusse.

§ 166.  Sunni- ja karistustoimingute algatamine

  (1) Registriosakonna teenistuja on kohustatud teatama registriosakonna juhatajale või vahetult selle registriasja menetlejale asjaoludest, mis võivad olla aluseks:
  1) rahatrahvi määramisele;
  2) ametiülesande korras kande tegemisele;
  3) registripidaja poolt sundlõpetamise otsustamisele või registrist kustutamisele;
  4) tsiviilkohtumenetluse või kriminaalmenetluse korras sundlõpetamise algatamisele.

  (2) Kui registriosakonna juhatajale on saanud teatavaks asjaolusid, mis võivad olla lõikes 1 nimetatud toimingute aluseks, siis peab ta tagama, et alustataks menetlust.

2. jagu Registriasja number 

§ 167.  Registriasjade numeratsioon

  (1) Registriasjade numeratsioon hõlmab kõiki registriosakonnas koostatud määruseid ja kirju.

  (2) Laevakinnistusraamatu asjade puhul registriasjade numeratsiooni ei kasutata, asjaajamises asendab seda laeva registrinumber.

§ 168.  Registriasja numbri andmine

  (1) Infosüsteem annab füüsilisest isikust ettevõtja ettevõttele, äriühingule, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele esimese määruse tegemisel registriasja numbri.

  (2) Kommertspandi puhul antakse registriasja number ettevõtja või filiaali kohta käiva esimese kommertspandiregistri määruse tegemisel ning see jätkub ka sama ettevõtja või filiaali järgmiste pantide suhtes.

§ 169.  Hilisemate kandemääruste nummerdamine

  Järgnevate kandemääruste tegemisel lisatakse registriasja numbrile kaldkriipsuga eraldatult hilisemate kandemääruste järjekorranumber.

§ 170.  Kandemääruseta tehtavate kannete nummerdamine

  Kui kanne tehakse ilma kandemääruseta, tekib ja täieneb registriasja number nii, nagu oleks tehtud määrus.

§ 171.  Kohtumääruste ja kirjade nummerdamine

  Kohtumääruse tegemisel ja kirja väljasaatmisel lisatakse registriasja numbri lõppu vastavalt tähis „M1” või „K1”, järgmiste määruste ja kirjade puhul „M2” või „K2”, „M3” ja „K3” kasvavas järjestuses.

§ 172.  Registrile osutav täht

  Ettevõtja ja filiaali registriasja numbri ette lisatakse täht „Ä”, mittetulundusühingu puhul täht „M”, sihtasutuse puhul täht „S”, kommertspandi puhul täht „K”.

3. jagu Registriasja menetlusega kaasnevad toimingud 

§ 173.  Ärinime ja nime kontrollimine

  (1) Enne ärinime või mittetulundusühingu või sihtasutuse nime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja nimekorraldaja kaudu ärinime või nime piisavat eristatavust teistest ärinimedest või nimedest ning ärinime vastavust äriseadustiku § 12 lõikele 3.

  (2) Enne talunime sisaldava füüsilisest isikust ettevõtja ärinime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja nimekorraldaja kaudu kinnistusraamatu infosüsteemist, kas seda nime kandev kinnistu või katastriüksus on olemas ja kas avaldaja võib seda nime talu pidamiseks kasutada. Päringu tegemisel tuleb märkida avalduses esitatud ettevõtte aadress.

  (3) Enne ärinime või mittetulundusühingu või sihtasutuse nime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja nimekorraldaja kaudu ärinime või nime piisavat eristatust Patendiameti andmebaasi kantud kaubamärkidest ja Euroopa kaubamärkidest.

  (4) Nimepäringust peab lisaks järelepäritavale ärinimele või nimele ilmnema:
  1) nimepäringu teinud maakohus ja teenistuja nimi;
  2) nimepäringu objekti õiguslik vorm;
  3) asjaolu, kas nimepäringu objekt on või ei ole registrisse kantud;
  4) nimepäringu esitamise aeg.

§ 174.  Laeva nime kontrollimine

  Enne laeva nime laevakinnistusraamatusse kandmise otsustamist kontrollib menetleja selle piisavat eristatavust teiste Eesti laevade nimedest Veeteede Ameti laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 25 lõike 6 kohaselt väljastatud tõendi alusel nime kooskõlastamise kohta.

§ 175.  Puudutatud isikute nõusoleku kontrollimine

  Kui kande või märke muutmine või kustutamine kahjustaks registriossa või kommertspandiregistrisse kantud isiku õigust, peab registriasja menetleja enne kande või kandemääruse tegemist kontrollima, et oleks esitatud puudutatud isiku vormikohane nõusolek kande või märke muutmiseks või kustutamiseks.

§ 176.  Äriregistriasjaga kaasnevad kommertspandiregistri toimingud

  (1) Äriühingute ühinemise ja jagunemise otsustamisel peab menetleja juhul, kui enam kui ühe ühinemises või jagunemises osaleva ühingu varale on seatud kommertspant, kontrollima pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkuleppe olemasolu pandikannete järjestamise kohta.

  (2) Ettevõtja äriregistrist kustutamise otsustamisel peab menetleja kontrollima, et ettevõtja kohta seatud kommertspandid oleksid kustutatud.

§ 177.  Ärikeelu ja ettevõtluskeelu kohaldamise kontrollimine

  Infosüsteem kontrollib automatiseeritult, kas ärikeelu all olev või ettevõtluskeelu saanud isik on registrisse kantud juriidilise isiku juhatuse liikme, täisosaniku, prokuristi, likvideerija või pankrotihaldurina.

§ 178.  Laevakinnistusraamatu määruse suhtes asjaosaliste määramine

  Laevakinnistusraamatu määrust tehes teatab menetleja kandemääruse täitjale isikute nimed, kes on selle määruse, kande ja märke suhtes asjaosalisteks ning kellele neist tuleb väljastada lipudokument.

§ 179.  Kinnistusraamatu ja vallasvararegistrite andmete kontrollimine

  Kui registripidajal on ligipääs kinnistusraamatu ja vallasvararegistrite andmetele, kontrollib menetleja osa- või aktsiakapitali mitterahalise sissemakse puhul sissemakse eseme omandiõigust ja korteriühistu registrisse kandmisel korteri- või vallasomandi kuuluvust elektrooniliselt vastavast andmekogust.

4. jagu Registriasja erisused registripiirkonna vahetumisel 

§ 180.  Avalduse esitamine ja pabertoimiku digiteerimine

  (1) Kui taotletakse registrikaardi alajaotusesse „Ärinimi ja aadress” kantud asukoha või registriosa 1. jakku kantud kodusadama, asukoha või ehituskoha muutmise kohta kande tegemist ning uus asukoht, kodusadam või ehituskoht asub teises registripiirkonnas, võtab avalduse vastu senine registriosakond.

  (2) Kui registritoimik ning äri- või avalik toimik on paberil, digiteerib need senine registriosakond. Pabertoimikud saadetakse uue asukoha järgsele registriosakonnale.

§ 181.  Toimingud laevakinnistusregistriosaga

  (1) Laeva siirdumisel teise registripiirkonda senist registriosa ei suleta ning uut registriosa ei avata.

  (2) Laeva kodusadama, ehituskoha või asukoha muutmise kande teeb uus registriosakond.

  (3) Senine registriosakond saadab avalduse koos lisatud dokumentide ja oma saatekirjaga viivitamata uuele registriosakonnale ning lisab neile asjaomastesse toimikutesse köidetud dokumendid.

  (4) Senisesse registriosakonda peavad jääma uude registriosakonda saadetud toimikudokumentide, sealhulgas §-s 180 nimetatud avalduse kinnitatud ärakirjad.

5. jagu Ühinemismenetluse erisused 

§ 182.  Ühinemismenetlus

  Ühinemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse, mida menetleb konstitutiivset kannet tegev registripidaja.

§ 183.  Ühinemiseks vajalikud kommertspandiregistri kandedokumendid

  Kui äriühingute ühinemise korral on enam kui ühe ühinemises osaleva ühingu varale seatud kommertspant, võib ühinemise kanda äriregistrisse ainult siis, kui kommertspandiga koormatud ühingud esitavad pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkuleppe pandikannete järjestamise kohta.

§ 184.  Esimene (deklaratiivne) ühinemiskanne

  (1) Esmalt tehakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile deklaratiivne ühinemiskanne.

  (2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:
  1) millised ühingud või sihtasutused ühinemises osalevad ning nimetatakse nende ärinimi või nimi, asukoht, aadress ja registrikoodid;
  2) kuidas ühingud või sihtasutused ühinemisest osa võtavad (ühendatavana, ühendavana või ühinevana ja ühinemise käigus asutatavana);
  3) asjaolu, et ühinemine loetakse toimunuks alles ühendava ühingu või sihtasutuse või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile ühinemiskande tegemisega;
  4) viide ühinemislepingule ja -otsusele.

  (3) Piiriülese ühinemise puhul märgitakse kandes lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele ka see, millise liikmesriigi õiguse kohaselt ühinemine toimunuks loetakse.

  (4) Lõike 2 punktis 1 ettenähtud kandeosas ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ega registrikoodi, mille registrikaardile kanne tehakse.

§ 185.  Tõendi väljastamine piiriülesel ühinemisel

  (1) Pärast deklaratiivse ühinemiskande tegemist väljastatakse piiriüleses ühinemises osalevale ühendatavale äriühingule äriseadustiku § 433⁹ lõikes 2 nimetatud tõend (lisa 5).

  (2) Tõend väljastatakse ühes eksemplaris. Selle väljastamine märgitakse infosüsteemi.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

§ 186.  Teine (konstitutiivne) ühinemiskanne

  (1) Pärast §-s 184 nimetatud deklaratiivse ühinemiskande tegemist tehakse konstitutiivne ühinemiskanne ühendava või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile.

  (2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:
  1) ühinemise käigus kustutatavate ühingute või sihtasutuste ärinimi või nimi, asukoht, aadress, registrikood;
  2) viide ühinemise aluseks olevale ühinemislepingule ja -otsusele.

  (3) Kui tegemist on ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutusega, peab kanne lisaks lõikes 2 nimetatule sisaldama ka muid asutamiseks vajalikke andmeid.

  (4) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetena ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ega registrikoodi, mille registrikaardile kanne tehakse.

§ 187.  Ühinemiskande tegemisest teavitamine piiriülesel ühinemisel

  (1) Piiriülese ühinemise puhul saadetakse teade ühinemiskande tegemisest viivitamata selle liikmesriigi kohtu, notari või muu pädeva asutuse kontaktaadressile, mille õigusele ühendatav ühing allub. Teade koostatakse eesti ja inglise keeles ning see peab sisaldama järgmiseid andmeid:
  1) teate väljastanud kohus;
  2) ühendava äriühingu nimi, registrikood ning ühinemiskande tegemise kuupäev;
  3) teate väljastamise päev, kuu ja aasta;
  4) teate koostanud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi, ametikoht ja allkiri.

  (2) Teate edastamisel elektrooniliselt kinnitatakse teade digitaalallkirjaga. Teate edastamine märgitakse infosüsteemi.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

§ 188.  Ühinemise käigus kustutamiskande tegemine

  (1) Pärast §-s 186 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemist märgitakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile viivitamata konstitutiivse ühinemiskande tegemise aeg ning tehakse kustutamiskanne.

  (2) Lõikes 1 nimetatud kustutamiskandes ei märgita dokumentide hoidja andmeid.

§ 189.  Ühinemiskandega seotud kanded kommertspandiregistris

  (1) Samal ajal §-s 186 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemisega kantakse ühinemise käigus kustutatava ühingu kommertspandid üle ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.

  (2) Samal ajal §-s 188 nimetatud kustutamiskande tegemisega suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart, märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingule.

§ 190.  Toimikudokumentide edastamine

  (1) Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda ja ühendatava ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid on paberil, digiteerib ühendatava ühingu või sihtasutuse asukohajärgne registriosakond toimikudokumendid viivitamata.

  (2) Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda või on tegemist piiriülese ühinemisega, saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse pabertoimikud koos saatekirjaga ühendava või ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale või teise liikmesriigi kohtule, notarile või muule pädevale asutusele.

6. jagu Jagunemismenetluse erisused 

§ 191.  Jagunemismenetlus

  Jagunemisega seotud avaldused liidetakse ühte menetlusse, mida menetleb konstitutiivset kannet tegev registripidaja.

§ 192.  Jagunemiseks vajalikud kommertspandiregistri kandedokumendid

  Kui äriühingute jagunemise korral on enam kui ühe osaleva ühingu varale seatud kommertspant, võib jagunemise kanda äriregistrisse ainult juhul, kui kommertspandiga koormatud ühingud esitavad pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkuleppe pandikannete järjestamise kohta.

§ 193.  Esimene (deklaratiivne) jagunemiskanne

  (1) Esmalt tehakse jagunemise käigus omandava või asutatava ühingu või sihtasutuse kaardile deklaratiivne jagunemiskanne.

  (2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:
  1) millised ühingud või sihtasutused jagunemises osalevad ning nimetatakse nende ärinimi või nimi, asukoht, aadress, registrikood ning nende seisund jagunemises: jagunev, omandav, jagunemise käigus asutatav;
  2) kas tegemist on jaotumise või eraldumisega;
  3) asjaolu, et jagunemine loetakse toimunuks alles jaguneva ühingu või sihtasutuse kaardile jagunemiskande tegemisega;
  4) jagunemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse korral ka muud asutamiseks ettenähtud andmed;
  5) viide jagunemislepingule, -otsusele või -kavale.

  (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kandeosas ei pea märkima selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ega registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse.

§ 194.  Teine (konstitutiivne) jagunemiskanne ja kustutamine

  (1) Pärast §-s 193 nimetatud deklaratiivse jagunemiskande tegemist tehakse konstitutiivne jagunemiskanne jaguneva ühingu või sihtasutuse registrikaardile.

  (2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse:
  1) asjaolu, et jagunev ühing või sihtasutus annab jaotumise käigus oma vara või eraldumise käigus osa oma varast üle omandavale ühingule või sihtasutusele;
  2) omandavate ühingute või sihtasutuste ärinimi või nimi, asukoht, aadress ja registrikood;
  3) viide jagunemislepingule, -otsusele või -kavale.

  (3) Jagunemise korral lisatakse lõikes 2 nimetatud andmetele, et ühing või sihtasutus on registrist kustutatud. Dokumentide hoidja kohta kannet ei tehta.

§ 195.  Kolmas (informatiivne) jagunemiskanne

  Pärast §-s 194 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg viivitamata informatiivse kandena omandava ühingu või sihtasutuse registrikaardi eelviimasesse veergu.

§ 196.  Jagunemisega seotud kanded kommertspandiregistris

  (1) Jagunemise korral kantakse pärast §-s 194 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist kustutatud äriühingute kommertspandid üle omandava või jagunemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile.

  (2) Pärast lõikes 1 nimetatud kommertspandiregistri registrikannete tegemist suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart. Märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta omandavale või jagunemise käigus asutatud äriühingule.

§ 197.  Toimikudokumentide edastamine

  (1) Kui jagunemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda ja jagunemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid on paberil, digiteerib kustutatava ühingu või sihtasutuse asukohajärgne registriosakond toimikudokumendid viivitamata.

  (2) Kui jagunemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse pabertoimikud koos saatekirjaga omandava või jagunemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale.

7. jagu Ümberkujundamismenetluse erisused 

§ 198.  Isikuühingu ümberkujundamise erisused

  (1) Kui täisühingu registrikaardile kantakse usaldusosanik, loetakse ühing ümberkujundatuks usaldusühinguks.

  (2) Kui usaldusühingu registrikaardilt kustutatakse kõik usaldusosanikud ning alles jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse ühing ümberkujundatuks täisühinguks.

  (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel on registripidaja õigustatud muutma ilma sellekohase avalduseta registrikaardile kantud õiguslikku vormi, ärinime ühinguliiku näitavat täiendit või lühendit.

8. jagu Laevakinnistusraamatu asendusregistriosa avamine 

§ 199.  Asendusregistriosa avamine

  (1) Registriosa hävimise korral algatatakse kohtuniku, kohtunikuabi või puudutatud isiku avalduse alusel asendusregistriosa avamise menetlus.

  (2) Kohtuniku või kohtunikuabi avaldus on lihtkirjalik, kuid peab olema varustatud registriosakonna pitseriga ning selle esitamine tuleb märkida laevakinnistuspäevikusse.

  (3) Avalduses näidatakse ära asendusregistriosa avamise vajadus ning asendusregistriossa kavandatud kande sisu ja laeva registrinumber.

  (4) Lõikes 3 nimetatud avalduse sisu avaldab registriosakond vähemalt kolm kuud enne asendusregistriosa avamise otsustamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (5) Lõikes 3 nimetatud avalduse kinnitatud väljatrükk saadetakse viivitamata pärast esitamist kõigile kinnistatud laeva suhtes puudutatud isikutele.

9. jagu Muutmiskannete menetluserisused 

§ 200.  Varasema kande või märke kehtetuks märkimine

  (1) Kui kanne või märge kaotab hilisema kande tõttu tähenduse, näidatakse hilisemas kandemääruses, et tähenduse kaotanud varasem kanne või märge märgitakse kehtetuks.

  (2) Registrikaardi alajaotustesse „Märkused” ja „Kannete loetelu” kantud andmeid ei märgita ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrist kustutamisel kehtetuks.

§ 201.  Iseseisva tähenduseta muutmiskande kehtetuks märkimine

  Kui hilisemal kandel või selle osal ei ole iseseisvat tähendust ning selle sisuks on üksnes varasema kande või märke kehtetuks tunnistamine, sätestatakse kandemääruses, et kehtetuks tuleb märkida ka hilisem kanne või selle osa ise.

§ 202.  Üksikettevõtja vahetumine registrikaardil

  (1) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omandaja soovib end äriseadustiku § 8 lõike 3 või 4 alusel kanda äriregistrisse ärinime all, mis sisaldab senise ettevõtja ärinime ning see toimub ühel ajal senise füüsilisest isikust ettevõtja kustutamisega, ei avata uut registrikaarti, vaid kanded tehakse senise ettevõtja registrikaardile.

  (2) Registrikaardi alajaotusesse „Õiguslik seisund” märgitakse ärinime edasikasutamise õiguslik alus.

  (3) Lõiget 1 ei kohaldata, kui senise ettevõtja registrikaart on juba suletud. Lõikes 2 nimetatud märkus tehakse sel juhul uuele registrikaardile.

§ 203.  Kommertspandi järjekohtade muutmine ilma kandeavalduseta

  (1) Eesmise järjekohaga kommertspandi kustutamisel, kui pandipidajate kokkuleppel ei ole teisiti otsustatud ja avaldatud, teeb registriasja menetleja ilma avalduseta kande, milles vähendab järgmiste pantide järjekohti ühe arvu võrra.

  (2) Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui korraga registriosakonnas menetluses olnud mitmest kommertspandi registrisse kandmise avaldusest on rahuldatud tagumise järjekohaga avaldus ning eesmise järjekohaga kandeavaldusele on järjekoht reserveeritud, kuid jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande tegemist tagasi.

§ 204.  Elu- või asukoha ja aadressiandmete parandamine

  (1) Kui ettevõtja, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja filiaali elu- või asukoha või aadressiandmed muutuvad ettevõtjast, sihtasutusest, mittetulundusühingust ja filiaalist sõltumata (näiteks muutub kohanimi või kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad), tehakse vastav parandus registrikaardile äriseadustiku § 511¹ alusel automatiseeritult.

  (2) Parandusest teatamiseks loetakse registriandmete kättesaadavaks tegemine Internetis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel rubriigis „Lihtpäring ja menetlusteave”.

10. jagu Muu kohtulahendi alusel kande tegemine 

§ 205.  Muu kohtulahendi alusel tehtav kanne

  (1) Tsiviil-, kriminaal- või halduskohtumenetluse käigus tehtud kohtulahendi alusel teeb kohtunikuabi või registrisekretär kande või märke ilma kandemäärusest eraldi teatamata

  (2) Kui kohtulahendis ei sisaldu kande või märke konkreetset teksti, sõnastab selle kohtunikuabi või registrisekretär.

  (3) Kui kohtulahend muudab kande või märke kehtetuks, märgitakse kanne või märge kehtetuks.

  (4) Kohtulahendi alusel tehtavas kandes või märkes tuleb näidata lahendi teinud kohtu nimi, lahendi tegemise aeg ning kohtuasja number.

  (5) Kohtulahendi muutmise või tühistamise kohta tehakse märge samasse kohta, kus asub selle alusel tehtud kanne või märge.

§ 206.  Kohtulahendi alusel kande tegemise aeg

  Kui kohtulahend on jõustunud või kuulub kohe täitmisele, tehakse selle alusel viivitamata kanne või märge, kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu puhul juhinduvalt seadusega sätestatud järjekorrast.

6. peatükk Kandemääruse täitmine 

1. jagu Kandemääruse täitmine ja kande jõustamine 

§ 207.  Kandemääruse täitmise sisu ja vastutus

  (1) Kandemääruse täitmine hõlmab:
  1) kande kinnitamist;
  2) asjaosalistele määruse ja kande tegemisest teatamist;
  3) infosüsteemi vajalike sissekannete tegemist;
  4) muid seadusest või käesolevast määrusest tulenevaid toiminguid.

  (2) Registriasja menetleja tagab, et kandemääruse täitmises osalevad teenistujad teeksid nende ülesandeks olevad toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

§ 208.  Registrikande jõustamine

  (1) Kande otsustamiseks pädeva isikuna võib kande digitaalallkirjastada iga kohtunikuabi.

  (2) Registrisekretär võib registrikande kinnitada, kui ta oli registriasja menetlejaks.

  (3) Registrikandel on kolmandate isikute suhtes äriseadustiku § 34 lõigetes 2 ja 3 ning mittetulundusühingute seaduse § 80 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud avalik usaldatavus hetkest, mil Registrite ja Infosüsteemide Keskus on Internetis oma kodulehel rubriigis „Menetlusteave” teinud kättesaadavaks andmed avalduse esitamise aja ning kande liigi ja kande tegemise aja kohta.

  (4) Arvutivõrgu kaudu registrikaardi andmete vaatamisel, väljatrükil ning kohtumääruse avalikul kättetoimetamisel või registripidaja poolt teate avaldamisel väljaandes „Ametlikud Teadaanded” ei näidata registrikande kinnitanud või kohtumääruse teinud isikute andmeid.

2. jagu Laevakinnistusraamatu kandemääruse täitmine ja jõustamine 

§ 209.  Kandemääruse täitmise sisu ja vastutus

  (1) Kandemääruse täitmine hõlmab järgmisi toiminguid:
  1) kande või märke jõustamine;
  2) kande aluseks olnud dokumentide laevatoimikusse köitmine ja toimiku sisukorra täiendamine;
  3) laevatoimiku dokumentidesse vajalike märkuste tegemine ja läbikriipsutamine;
  4) laevatoimiku arhiivipidajale andmine või tagastamine;
  5) asjaosalistele kande või märke tegemisest teatamine ja selle kohta laevakinnistuspäevikusse märke tegemine;
  6) vajaduse korral teistele registriosakondadele dokumentide edastamine;
  7) muud seadusest või käesolevast määrusest tulenevad toimingud.

  (2) Registriasja menetleja tagab, et kandemääruse täitmises osalevad teenistujad teeksid kõik nende ülesandeks olevad toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

§ 210.  Kande jõustamine

  (1) Kande jõustab oma digitaalallkirjaga kande otsustamiseks pädev isik.

  (2) Kanne on jõustunud, kui see on pärast digitaalallkirjastamist salvestatud laevakinnistusraamatu andmebaasi.

§ 211.  Järjekohad

  (1) Kui registriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, saavad need järjekoha, mis vastab avalduste esitamise ajalisele järjekorrale laevakinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samal ajal, saavad kanded sama järjekoha.

  (2) Kui registriosa eri jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet, mille avaldused ei esitatud ühel ajal, tuleb kandes märkida avalduse esitamise ajast tulenev järjekoht teiste samal päeval tehtavate kannete suhtes.

  (3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui sissekantavatel õigustel ei ole järjekohasuhet või kui avaldajad on määranud kannete järjekohad, mis kajastuvad kande tekstis.

  (4) Kandele allakirjutanud isik ja kandemääruse täitja vastutavad käesolevas paragrahvis ettenähtud kannete tegemise korrast kinnipidamise eest.

§ 212.  Märgete tegemine ja kustutamine

  (1) Kui eelmärge, vastuväide, märkus või keelumärge kaotab kande tegemise tõttu tähenduse, märgitakse see kehtetuks.

  (2) Kui eelmärke, vastuväite, märkuse või keelumärkega tagatud asjaõiguse kandeavalduses ei ole märke kustutamist taotletud, kustutatakse see pärast kande tegemist ametikohustuste korras.

7. peatükk Majandusaasta aruannete läbivaatamine 

§ 213.  Majandusaasta aruannete läbivaatamine

  (1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid vaatab registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani kohaselt läbi kohtunikuabi või registrisekretär.

  (2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide läbivaatamisel peab läbivaataja kontrollima, et:
  1) aruande esitamistähtajast on kinni peetud;
  2) aruande allakirjutamise nõuetest on kinni peetud;
  3) aruandes on kajastatud ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse ärinimi või nimi, registrikood ja asukoht;
  4) majandusaasta aruanne koosneb seadusega nõutud osadest;
  5) osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei ole langenud alla seadusega lubatud alampiiri. Kui tegemist on äriseadustiku § 140¹ kohaselt asutatud osaühinguga, võib osaühingu netovara olla null või suurem kui null, kuid jääda alla seadusega lubatud alampiiri juhul, kui osanik ei ole sissemakseid täielikult tasunud ning osaühingu põhikirjas sätestatud sissemakse tasumise tähtpäev või sündmus ei ole saabunud või kui osaühing on teeninud kasumit;
  6) raamatupidamise aastaaruandes ei ole nullväärtusega kirjeid, välja arvatud juhul, kui eelneval majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev summa;
  7) majandusaasta aruandega on esitatud andmed äriühingu müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt, kui raamatupidamise aastaaruandest selgub, et müügitulu on olemas;
  8) majandusaasta aruandega on esitatud mittetulundusühingu ja sihtasutuse aruandeaasta põhitegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt, kui selle esitamine on vastavalt mittetulundusühingu alaliigile kohustuslik;
  9) vandeaudiitori aruanne on registriosakonnale esitatud ja vandeaudiitori aruande avaldanud vandeaudiitoril oli audiitortegevuse seaduse § 28 lõike 1 kohaselt antud vandeaudiitori kutse, kui registriosakonnale esitatud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustus on ette nähtud;
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]
  10) kui registriosakonnale on esitatud muudetud või parandatud aruanne, siis on ka vandeaudiitori aruanne tehtud muudetud või parandatud aruande kohta;
  11) aruande andmed vastavad registriandmetele. Kui aruandes märgitud sidevahendite andmed ei lange kokku registriosakonnale varem esitatud sidevahendite andmetega või kui vandeaudiitori aruande avaldanud vandeaudiitori andmed ei lange kokku varem teatatud vandeaudiitori andmetega, loetakse seda sidevahendite või vandeaudiitori andmete muutmisest teatamiseks.

  (3) Aruandluskeskkonnas koostatud ja aruandluskeskkonnas seaduse nõuete kohaselt digitaalallkirjastatud majandusaasta aruandes kontrollib läbivaataja lõike 2 punktis 5 nimetatud asjaolu.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

  (4) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid vaadatakse läbi viie kuu jooksul nende esitamisest.

§ 214.  Hoiatused, järelepärimised ja sunnivahendid

  (1) Kui aruande esitamisega hilinetakse või kui aruanne ei sisalda seadusega nõutavaid andmeid, kohaldatakse sunnivahendina äriseadustiku §-s 71 sätestatud rahatrahvi määramist. Enne trahvimist võib isikuid hoiatada ja anda andmete esitamiseks või parandamiseks tähtaeg. Samuti toimetatakse aruande- ja registriandmete lahknevuse korral, vajaduse korral kohaldatakse äriseadustiku §-s 61 sätestatut.

  (2) Majandusaasta aruannete läbivaatamiseks pädev kohtunikuabi või registrisekretär teeb ettevõtjale, kelle aruanne kuulub registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani alusel tema menetlusse, registrist kustutamise hoiatuse, kui ettevõtja ei ole registriosakonnale kuue kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet. Kui ettevõtja ei ole hoiatuses sätestatud tähtaja jooksul nõutavat majandusaasta aruannet esitanud, kohaldatakse äriseadustiku §-des 60 ja 71 ettenähtud abinõusid.

  (3) Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu on varatu või kui tema netovara on langenud alla seadusega lubatud alampiiri, rakendatakse asjakohaseid sunnivahendeid, mida seadus võimaldab.

8. peatükk TOIMIKUD 

§ 215.  Äritoimik

  (1) Ettevõtja ja filiaali äritoimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:
  1) avaldus, samuti avalduse muutmise või tagasivõtmise avaldus ning kommertspandiregistri avaldusele lisatud pantija või pandipidaja nõusolek kande tegemiseks;
  2) avaldusele lisatud koosoleku protokoll või hääletusprotokoll, mis on avalduse aluseks;
  3) asutamisleping või asutamisotsus, samuti selle muutmise kokkulepe või otsus;
  4) põhikiri;
  5) juhatuse liikmete, nõukogu liikmete, vandeaudiitori ja revidentide ning pankrotitoimkonna liikmete andmed ja nende nõusolek;
  6) allkirjanäidised;
  7) panga teatis osa- või aktsiakapitali sissemakse kohta;
  8) mitterahalise sissemakse tegemisel sissemakse üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid;
  9) vandeaudiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta;
  10) avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
  11) kommertspandileping ning selle muutmise kokkulepped;
  12) muud seaduse alusel esitatud dokumendid;
  13) dokumendid, mida registriosakond on nõudnud äriseadustiku § 32 alusel.

  (2) Majandusaasta aruanne on avalik dokument, mida ei lisata äritoimikusse ja millega saab tutvuda äriregistri teabesüsteemi vahendusel.

§ 216.  Mittetulundusühingu avalik toimik

  (1) Mittetulundusühingu avalikku toimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:
  1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;
  2) asutamisleping, samuti selle muutmise kokkulepe;
  3) põhikiri;
  4) andmed juhatuse ja pankrotitoimkonna liikmete kohta ja nende nõusolek;
  5) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
  6) registriosakonna nõudmisel esitatud andmed mittetulundusühingu liikmeskonna kohta;
  7) dokumendid, mida registriosakond on nõudnud äriseadustiku § 32 alusel.

  (2) Majandusaasta aruanne on avalik dokument, mida ei lisata avalikku toimikusse ja millega saab tutvuda äriregistri teabesüsteemi vahendusel.

§ 217.  Sihtasutuse avalik toimik

  (1) Sihtasutuse avalikku toimikusse lisatakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud, sealhulgas:
  1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus;
  2) asutamisotsus, samuti selle muutmise otsus, asutamisotsust asendav notariaalselt tõestatud testament;
  3) põhikiri;
  4) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;
  5) sihtasutusele üleantud kinnisasja või registrisse kantava vallasasja puhul väljavõte kinnistusraamatust või vastavast registrist;
  6) juhatuse, nõukogu ja pankrotitoimkonna liikmete ja vandeaudiitori andmed ja nende nõusolek;
  7) notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised;
  8) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri;
  9) dokumendid, mida registriosakond on nõudnud äriseadustiku § 32 alusel.

  (2) Majandusaasta aruanne on avalik dokument, mida ei lisata avalikku toimikusse ja millega saab tutvuda äriregistri teabesüsteemi vahendusel.

§ 218.  Registritoimik

  (1) Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu ja sihtasutuse registritoimikusse lisatakse dokumendid, mis ei kuulu äri- või avalikus toimikus säilitamisele, sealhulgas:
  1) tõend riigilõivu tasumise kohta;
  2) kirjavahetus, sealhulgas ümbrik juhul, kui ainult sellel on vajalikku teavet aadressi või postitamiskuupäeva kohta;
  3) seadusega ettenähtud aadressiandmed;
  4) kandemäärused ja registripidaja poolt omal algatusel tehtud kohtumäärused;
  5) väljastusteade.

  (2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud paberväljastusteadet toimikusse ei lisata. Paberväljastusteade digiteeritakse ning hävitatakse ühe kuu möödudes digiteerimisest.

§ 219.  Laevatoimik

  (1) Laevatoimikusse köidetakse kinnistatud laeva kohta säilitatavad dokumendid.

  (2) Lipudokumendi, samuti laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastamisel köidetakse laevatoimikusse selle kinnitamata ärakiri. Kui § 80 lõike 2 kohaselt väljastatakse korduv lipudokument registriandmete muutmise tõttu, kriipsutatakse eelmise lipudokumendi ärakiri kahe punase diagonaaljoonega läbi.

  (3) Kui § 80 lõike 3 kohaselt väljastatakse korduv lipudokument eelmise kadumise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutmise tõttu, kriipsutatakse eelmise ärakiri kahe punase diagonaaljoonega läbi ning tehakse sellele märkus originaali kadumise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutmise kohta. Samamoodi tehakse kasutamiskõlbmatuks muutunud lipudokumendi originaaliga, kui see on registriosakonnale tagastatud.

§ 220.  Pabertoimiku väliskaane tähistus

  Toimiku väliskaanele märgitakse:
  1) registriosakonna nimetus;
  2) toimiku liik;
  3) ettevõtja või filiaali ärinimi või mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva nimi;
  4) registrikood, laeva puhul registrinumber;
  5) registriasja number;
  6) paragrahvi 223 lõikes 2, §-s 227, § 228 lõigetes 1–3 ja §-s 230 nimetatud märkused ja läbikriipsutamised.

§ 221.  Pabertoimiku sisukord

  Toimikus säilitatavate dokumentide kohta peetakse toimikus sisukorda.

§ 222.  Pabertoimiku lehtede nummerdamine

  (1) Dokumendid köidetakse toimikusse esitamise järjekorras ning nummerdatakse lehtede kaupa.

  (2) Numeratsioon läbib ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja laeva kohta avatud kõiki samaliigilisi toimikuid.

  (3) Toimiku sisukorda ei nummerdata.

§ 223.  Uue pabertoimiku avamine sama objekti kohta

  (1) Kui toimikusse on köidetud 200 lehte, avatakse uus toimik.

  (2) Kui ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva kohta on rohkem kui üks samaliigiline toimik, tuleb nad nummerdada ja säilitada koos. Toimiku järjekorranumber märgitakse väliskaanele.

  (3) Kui on avatud uus toimik, märgitakse eelmise toimiku väliskaanele piirdaatumid ehk esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi registriosakonda saabumise päev, kuu ja aasta.

  (4) Eelmise toimiku tagumisele sisekaanele märgib uue toimiku avanud teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega selles toimikus asub (näiteks „Käesolevas toimikus on 50 (viiskümmend) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 32–81.”).

§ 224.  Mitut toimikut puudutava dokumendi säilitamine

  Kui üks ja sama registriosakonnas säilitatav dokument puudutab mitut ettevõtjat, filiaali, mittetulundusühingut, sihtasutust või laeva, seostatakse elektrooniline või digiteeritud dokument kõiki ühinguid, sihtasutusi või laevu puudutavate menetlustega.

§ 225.  Dokumentide säilitamine elektroonilisel kujul

  (1) Elektrooniliselt esitatud dokumendid salvestatakse elektroonilisse toimikusse. Elektroonilise dokumendi juurde märgitakse dokumendi liik ja selle kehtetuse korral vastavasisuline märge.

  (2) Kui kõik dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis pabertoimikut eraldi ei peeta.

  (3) Kui osa dokumentidest on elektroonilised ja osa paberil, peab pabertoimiku sisukord sisaldama viidet selle kohta, et toimikut peetakse osaliselt elektrooniliselt.

§ 226.  Üksnes registritoimiku avamine

  Kui esmakandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande või kandemääruse tegemist tagasi, säilitatakse kõiki selle ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumente tema kohta avatud registritoimikus.

§ 227.  Ärinime ja nime parandamine pabertoimiku kaanel

  Kui pabertoimiku väliskaanele kantud ärinimi või nimi muutub, sealhulgas ettevõtja ümberkujundamise käigus, tõmbab toimiku köitja toimikukaanel vana ärinime või nime maha ja kirjutab uue.

§ 228.  Kustutamiskandejärgne pabertoimiku tähistamine

  (1) Kui ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus või laev kustutatakse registrist, kriipsutab toimiku köitja pabertoimiku esimese väliskaane kahe diagonaaljoonega läbi ja märgib kaanele, et ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus või laev on registrist kustutatud.

  (2) Kui kustutamiskanne tehti ühinemise või jagunemise tõttu, märgitakse väliskaanele ka ühendava või ühinemise käigus tekkinud või omandava ühingu või sihtasutuse ärinimi või nimi ja registrikood.

  (3) Kustutamiskande tegemise järel märgitakse pabertoimiku väliskaanele piirdaatumid ehk esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi registriosakonda saabumise kuupäev ja aasta.

  (4) Pabertoimiku tagumisele sisekaanele märgib teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega selles toimikus asub (näiteks „Käesolevas toimikus on 50 (viiskümmend) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 47–96.”).

§ 229.  Kustutatud pabertoimikute eraldamine teistest toimikutest

  Kustutatud pabertoimikuid hoitakse kehtivatest pabertoimikutest eraldatuna.

§ 230.  Ühinemise ja jagunemise käigus kustutatud pabertoimikute hoidmine

  Ühinemise või jagunemise käigus kustutatud ühingute ja sihtasutuste pabertoimikud hoitakse koos ühendava või ühinemise käigus asutatud, omandava või jagunemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse pabertoimikutega, tehes nende väliskaanele selgitavad märkused.

§ 231.  Kande teistsuguse sõnastuse märkimine

  Kui kandeavalduses, põhikirjas, asutamislepingus või muus lisatud dokumendis nimetatud andmed ei vasta registrikandele kandemääruse teistsuguse sõnastuse tõttu ja nendest ärakirjade väljastamine oleks eksitav, peab registriasja menetleja vastava dokumendi juurde tegema sellekohase märkuse.

§ 232.  Tähenduse kaotanud dokumendi läbikriipsutamine

  (1) Kui pabertoimikusse köidetakse uus dokument, mille tõttu varem pabertoimikusse köidetud dokument kaotab tähenduse ning sellest ärakirjade väljastamine oleks eksitav, kriipsutatakse tähenduse kaotanud paberdokument kahe diagonaaljoonega läbi.

  (2) Lisaks tähenduse kaotanud dokumendi läbikriipsutamisele märgitakse sellele uue dokumendi asukoht kas pabertoimikus või tehakse sellele märge, et see asub elektroonilises toimikus (näiteks „Uus põhikirja tekst asub 45.–49. lehel.”).

§ 233.  Avalduse rahuldamata jätmise kandemääruse aluseks olnud dokumentide läbikriipsutamine

  Kandemääruse korral, millega avaldus jäetakse rahuldamata, tehakse paberil olevale kandeavaldusele ja sellele lisatud dokumentidele märkus selle kohta, et nende alusel ei ole kannet või märget tehtud.

§ 234.  Märkusele allakirjutamine

  Käesolevas peatükis nimetatud märkusele, mis tehakse paberdokumenti, lisab märkuse tegija oma allkirja, ameti ning märkuse tegemise kuupäeva.

9. peatükk Infosüsteem 

1. jagu Üldsätted 

§ 235.  Infosüsteemi koosseis

  (1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri keskandmebaas Registrite ja Infosüsteemide Keskuses ning laevakinnistusraamatu andmebaas Registrite ja Infosüsteemide Keskuses moodustab ühtse infosüsteemi.

  (2) Kohtu registriosakondade keskandmebaasi haldamist Registrite ja Infosüsteemide Keskuses reguleeritakse äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 4 alusel antud määrusega.

§ 236.  Infosüsteemi töö tagamine

  (1) Infosüsteemi halduri, spetsiaaltarkvara tugiisiku, keskserveri andmehalduri ja hooldaja ülesandeid täidab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, tagades muu hulgas infosüsteemi kasutajate andmete lisamise, muutmise ja tühistamise ning infosüsteemi uuenduste tegemise.

  (2) Üldise kasutajatoe, keskserverite varukoopiate tegemise ning registriosakondade ja keskandmebaasi vahelise digitaalse andmeside tagab Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

2. jagu Andmekaitsenõuded 

§ 237.  Infosüsteemi kasutamine

  Infosüsteemi kasutamisele kohaldatakse Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonna planeerimise ja juhtimise korda (edaspidi IT-juhtimise kord).

§ 238.  Infosüsteemi kasutaja

  (1) Infosüsteemi kasutaja on kohtunik, kohtunikuabi, registriosakonna või Justiitsministeeriumi teenistuja, kes kasutab infosüsteemi oma seadusest tulenevate ülesannete või tööülesannete täitmiseks.

  (2) Registrite ja Infosüsteemide Keskus annab infosüsteemi kasutajale tema vahetu juhi taotlusel IT-abi kaudu sellised infosüsteemi kasutajaõigused, mida kasutaja vajab oma seadusest tulenevate ülesannete või tööülesannete täitmiseks. Tehniliste võimaluste olemasolu korral võib toimingu teha ka registriosakonna juhataja.

  (3) Infosüsteemi sisenetakse teenistuja isikutunnistuse abil.

  (4) Registrite ja Infosüsteemide Keskus muudab infosüsteemi kasutaja kasutajaõigused kasutaja vahetu juhi taotlusel.

  (5) Infosüsteemi kasutaja töölt lahkumisel taotleb registriosakonna juhataja viivitamata Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt IT-abi kaudu lahkuva kasutaja kasutajaõiguste lõpetamist. Tehniliste võimaluste olemasolu korral teeb registriosakonna juhataja toimingu viivitamata ise.

§ 239.  Infosüsteemi kasutaja andmekaitsekohustused

  Infosüsteemi kasutaja on kohustatud:
  1) tagama oma pädevuse raames andmete täieliku ja õige kasutamise, töötlemise, väljastamise ja edastamise;
  2) vältima pädevusevälist andmete infosüsteemi sisestamist ning arvutisse sisestatud andmete rikkumist, hävimist ning pädevusevälist muutmist ja kustutamist;
  3) teavitama registriosakonna juhatajat andmesisestuse vigadest;
  4) täitma IT-juhtimise korda.

§ 240.  Teenistuslikul otstarbel kasutamise nõue

  Infosüsteemi salvestatud andmeid, registriosakonnas paigaldatud riist- ja tarkvara ning ametialast ligipääsu teistele andmekogudele võib kasutada üksnes teenistuslikul otstarbel.

§ 241.  Andmekaitsealaste nõuete rikkumisest teatamine

  (1) Iga teenistuja on kohustatud viivitamata teatama registriosakonna juhatajale, kui isikud, kellel puudub selleks vastav luba, kasutavad või üritavad kasutada registriosakonna riistvara.

  (2) Eksimused andmekaitsenõuete vastu peab registriosakonna juhataja dokumenteerima ja rakendama asjakohaseid meetmeid.

  (3) Raskete rikkumiste korral, sealhulgas arvutivõrku sissemurdmisel, andmete hävimisel või hävitamisel, tuleb viivitamata informeerida Registrite ja Infosüsteemide Keskust, et kõrvaldada oht ja rakendada vastumeetmeid.

§ 242.  Andmekaitse lisanõuded

  (1) Vajaduse korral kehtestab registriosakonna juhataja arvutiandmete kaitse organisatsioonilised lisanõuded need enne Registrite ja Infosüsteemide Keskusega kooskõlastades ning teavitab arvutiandmete kaitse lisanõuetest asjassepuutuvaid teenistujaid allkirja vastu.

  (2) Andmekaitse lisanõuete kehtestamisest teavitatakse Justiitsministeeriumi.

3. jagu Andmetöötluse lisatoimingud 

§ 243.  Infosüsteemisisesed märked

  Kui infosüsteem ei loo märkeid automatiseeritud korras, kannab registriosakonna teenistuja ise infosüsteemi järgmised märked:
  1) kandeliik;
  2) määruse liik;
  3) määruse ja kande jõustumise olek;
  4) kohtumäärusega määratud rahatrahvi olek;
  5) võõrkeelse dokumendi keeletunnus;
  6) muud infosüsteemisisesed märked.

§ 244.  Seisundi määramine

  Kandeliigi alusel määrab infosüsteem kandeobjekti menetlusliku seisundi (näiteks registrisse kantud, pankrotis, kustutatud).

§ 245.  Aadressi sisestamine

  (1) Elu- või asukoha aadressi sisestamisel valitakse aadressiandmete süsteemi klassifikaatoritest kõige täpsem kood. Juhul kui vastav kood puudub või ei leita sobivat vastet, sisestatakse Eesti ametliku haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori kõige madalama taseme kood, mida on võimalik valida. Tänava nime sisestamisel piirdutakse tekstilise sisestusega.

  (2) Aadressiandmete süsteemi klassifikaatori puudumisest teavitab registriosakond vastavat kohalikku omavalitsust.

  (3) Eriti hoolikalt tuleb koodi õigsust kontrollida siis, kui kohanimi on klassifikaatoris kasutusel rohkem kui üks kord.

  (4) Kui elu- või asukoht on välismaal, valitakse välisriigi kood, muud andmed sisestatakse tekstina.

§ 246.  Registrikaardiväliste andmete sisestamine

  (1) Infosüsteemi sisestatakse:
  1) osaühingu, aktsiaseltsi, Euroopa äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse asutajad – asutamislepingu või -otsuse alusel;
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]
  2) tulundusühistu asutajad, kui ühistu liikmeid ei kanta registrikaardile – asutamislepingu alusel;
  3) osaühingu osanikud, kui osad ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris – osa võõrandamisteate, osakapitali suurendamise ja vähendamise otsuse alusel. Kui osanike andmed infosüsteemis puuduvad, sisestatakse need majandusaasta aruandele lisatud osanike nimekirja alusel;
  4) äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmed – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;
  5) pankrotitoimkonna liikmed – pankrotihalduri esitatud nimekirja alusel;
  6) tulundusühistu revisjonikomisjoni liikmed või revidendid – ühistu esitatud dokumendi alusel;
  7) äriühingu ja sihtasutuse vandeaudiitorid – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel;
  8) usulise ühenduse liikmeskogudused – ühenduse esitatud dokumendi alusel;
  9) kohaliku omavalitsuse üksuste liitude liikmed – liidu esitatud nimekirja või teate alusel;
  10) hooneühistu liikmed ja andmed nende liikmesuse kohta hooneühistuseaduse § 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt – hooneühistu või notari esitatud andmete alusel;
  11) andmed osa pantimise kohta – osa pantimise teate alusel;
  11¹) andmed osa keelumärke kohta – keelumärke aluseks oleva kohtulahendi alusel;
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]
  12) juhatuse ja nõukogu liikmete volituste kestvus – juhatuse ja nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks pädeva organi otsuse alusel, esmakande puhul asutamislepingu või -otsuse alusel;
  13) ettevõtja tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorina – registripidaja sisestab ettevõtja tegevusalad kandeavalduse ja vastava teate alusel, Registrite ja Infosüsteemide Keskus määrab põhitegevusala majandusaasta aruandega esitatud andmete alusel;
  14) mitterahalise sissemakse hindamist kontrollinud vandeaudiitor – vandeaudiitori arvamuse alusel;
  15) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu juhatuse liikme ja nõukogu esimehe, täis- ja usaldusühingu osaniku ning välismaa äriühingu filiaali juhataja aadress, kui isikul puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht – isiku esitatud andmete alusel;
  16) äriseadustiku §-s 63 nimetatud sidevahendite andmed – isiku esitatud andmete alusel.

  (2) Osaühingu ja aktsiaseltsi asutaja andmete sisestamisel märgitakse see isik osanikuks või aktsionäriks automatiseeritult.

  (3) Isikuandmetena sisestatakse:
  1) ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, või registrikood ning elu- või asukoht;
  2) lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute puhul ka sissemakse suurus;
  3) lõike 1 punktides 3–10 nimetatud rolli tekkimise ja lõppemise aeg.

§ 247.  Isikukoodi avaldamine

  Infosüsteemi sisestatud isikukoodi võib registriosakond avaldada:
  1) väljaandele Ametlikud Teadaanded avaldamiseks saadetud teate tekstis, kui teade sisaldab informatsiooni isiku kohta, kelle andmed on kantud registrikaardile;
  2) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel.

§ 248.  Äri- ja ettevõtluskeelu andmete sisestamine

  (1) Kohtulahendi andmetest, millega isikule on kohaldatud äri- või ettevõtluskeeldu, sisestatakse infosüsteemi:
  1) isiku ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
  3) keelu õiguslik alus;
  4) keelu olek;
  5) ärikeelu ulatus;
  6) ärikeelu kehtivuse aeg;
  7) keelu alguse ja lõppemise aeg.

  (2) Äriregister hoiab infot ka Soome Vabariigi ärikeeldude kohta.

§ 249.  Jõustumismärke tegemine kohtumäärusele

  (1) Jõustumismärge tehakse jõustunud määruse teksti lõppu automatiseeritult juhul, kui tegemist ei ole edasikaevatava määrusega. Vastasel juhul teeb jõustumismärke kohtunikuabi.

  (2) Jõustumismärge sisaldab andmeid määruse jõustumise kuupäeva kohta.

§ 250.  Ingliskeelsete väljade täitmine infosüsteemis

  Registriosakonna teenistuja täidab infosüsteemis laevakinnistusraamatu kohta lisaks andmete põhiväljadele ka ingliskeelsed väljad, kui nende täitmine on ette nähtud.

§ 251.  Andmesisestuse õigsuse kontroll

  (1) Registrite ja Infosüsteemide Keskus jälgib registriosakondade andmesisestuse korrektsust ning teatab avastatud puudustest registriosakonnale.

  (2) Registriosakonna juhataja määratud teenistujad parandavad andmesisestuse puudused, mida on võimalik ilma määruse ja kande sisu muutmata parandada.

4. jagu Andmevahetus ja -kasutus 

§ 252.  Infosüsteemi väliskasutajad

  Teiste andmekogude pidajad, muud asutused ja kolmandad isikud kasutavad arvutivõrgu kaudu äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning kommertspandiregistri andmeid Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teabesüsteemi kaudu.

§ 253.  Rahvastikuregistri andmete kasutamine

  Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu rahvastikuregistri andmeid:
  1) kui tekib kahtlus registriosakonnale esitatud isikuandmete õigsuses;
  2) pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri isikukoodi ja elukoha väljaselgitamiseks, kui seda ei ole kohtulahendis märgitud;
  3) registrikandeväliste isikute puuduvate isikukoodide ja elukohtade väljaselgitamiseks;
  4) laevakinnistusraamatusse kantavate isikute isikukoodide ja elukohtade kontrollimiseks.

§ 254.  Karistusregistri andmete kontrollimine

  Registriosakond kontrollib, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu karistusregistri andmeid, kui tekib kahtlus esitatud andmete õigsuses, sealhulgas asjaolus, kas füüsiliselt isikult on võetud kohtuotsusega õigus tegelda ettevõtlusega.

§ 255.  Koostöö Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaga

  (1) Märge aktsiate või osade registreerituse kohta Eesti väärtpaberite keskregistris tehakse registrikaardile äriseadustiku § 511³ kohaselt automatiseeritult Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmete alusel.

  (2) Lõikes 1 nimetatud märkest teatamiseks loetakse registriandmete kättesaadavaks tegemist Internetis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kodulehel rubriigis „Lihtpäring ja menetlusteave”.

  (3) Registriosakond kontrollib arvutivõrgu kaudu Eesti väärtpaberite keskregistri andmeid juhul, kui äriseadustik kohustab äriühingut esitama äriregistri pidajale Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise või kinnituse. Äriühingult sel juhul teatise või kinnituse esitamist ei nõuta.

  (4) Registriosakond kontrollib äriühingu puhul, kelle aktsiad või osad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud, aktsionäride või osanike andmete vastavust äriregistri kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele.

  (5) Kui registriosakond avastab kontrolli käigus, et Eesti väärtpaberite keskregistri andmed ei vasta kande tegemiseks esitatud dokumendil märgitud andmetele, teavitab ta sellest Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat.

  (6) Justiitsministeeriumi ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kokkuleppel võib kehtestada korra, mille kohaselt kohtu registriosakond võtab äriühingult vastu ja edastab Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale dokumente, mida äriühing peab seaduse järgi äriühingu asutamisel, ühinemisel, aktsiate või osade registreerimisel või aktsia- või osakapitali suuruse muutmisel Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale esitama.

§ 256.  Koostöö väljaandega Ametlikud Teadaanded

  Registriosakond edastab teate, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu väljaandesse Ametlikud Teadaanded:
  1) kustutamishoiatuste kohta tulenevalt äriseadustiku § 513 lõikest 3;
  2) määruse avaliku kättetoimetamise korral.

§ 257.  Koostöö Maksu- ja Tolliametiga

  Registriosakond esitab, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu Maksu- ja Tolliametile järelpärimise ühingu kustutamise loa hankimiseks tulenevalt äriseadustiku § 59 lõikest 4.

§ 258.  Koostöö Riigi Tugiteenuste Keskuse infosüsteemiga

  Registrite ja Infosüsteemide Keskus on kohustatud saatma, kui see on tehniliselt võimalik, arvutivõrgu kaudu jõustatud trahvimäärused Riigi Tugiteenuste Keskuse infosüsteemi. Informatsioon täidetud või täitmisele suunatud rahatrahvi või täitmise võimatusest saadetakse Registrite ja Infosüsteemide Keskusele tagasi.

§ 259.  Muude riiklike teenuste andmete kasutamine

  Registriosakond võib kontrollida tehnilise võimaluse olemasolul andmeid järgmistest registritest:
  1) kinnistusraamat;
  2) riigi ja kohaliku omavalitsusasutuse register;
  3) kohtute infosüsteem;
  4) audiitortegevuse register;
  5) liiklusregister;
  6) ehitisregister;
  7) patendiameti andmebaasid: Eesti patenditaotluste ja patentide andmebaas, Eestis jõustamiseks esitatud Euroopa patentide andmebaas, kasulike mudelite andmebaas.

§ 260.  Infosüsteemi täitmine

  Infosüsteemi täitmisel lähtutakse infosüsteemi kasutusjuhendist.

§ 261.  Avalduste esitamine ja kannete tegemine infosüsteemi püsiva tehnilise rikke tõttu

  Kui avalduse esitamine otse infosüsteemi ei ole võimalik infosüsteemi püsiva tehnilise rikke tõttu, võib avaldusi ja nendele lisatud dokumente esitada paberil, posti või e-posti teel. Esitatud dokumendid võetakse infosüsteemi üle esimesel võimalusel pärast rikke kõrvaldamist.

10. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Registriandmete ülekandmine registriosakondade tööpiirkondade muutmisel 

§ 262.  Registrikaardi andmete ülekandmine

  (1) Registrikaardi andmete ülekandmist ühest registriosakonna tööpiirkonnast teise teeb Registrite ja Infosüsteemide Keskus automatiseeritult.

  (2) Registrikaardi andmete ülekandmine automatiseeritult hõlmab järgmisi toiminguid:
  1) märkuse tegemine registrikaardi alajaotusesse „Märkused” selle kohta, etregistriandmed on teise registriosakonna tööpiirkonda üle kantud automatiseeritult;
  2) asjaosaliste teavitamine registriosakonna tööpiirkonna muutmisest e-posti teel.

§ 263.  Laevakinnistusregistriosa andmete ülekandmine

  (1) Registriosa andmete ülekandmiseks ühest registriosakonna tööpiirkonnast teise senist registriosa ei suleta ja uut ei avata.

  (2) Registriosa andmete ülekandmiseks edastab senine registriosakond laevatoimikud uuele registriosakonnale.

  (3) Pärast lõikes 2 nimetatud toimikute saabumist teeb uus registriosakond registriosa 1. jao 9. lahtrisse infosüsteemi kasutajajuhendi kohaselt märkuse selle kohta, et laev on ametiülesande korras kantud teise registriosakonna tööpiirkonda.

§ 264.  Registrikaardi ja registriosa andmete ülekandmisest teatamine

  (1) Registriandmete ülekandmisest teatatakse ettevõtjale, filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele, kelle andmed ühest registriosakonna tööpiirkonnast teise üle kantakse.

  (2) Kui registrikaardile on kantud pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur, teatatakse registriandmete ülekandmisest ka talle.

  (3) Kui ettevõtja kohta on avatud kommertspandi registrikaart, teatatakse registriandmete ülekandmisest kõikidele registrikaardile kantud pandipidajatele.

  (4) Registriosa andmete ülekandmisest teatatakse kõikidele laevakinnistusraamatusse kantud isikutele ja kohtutäiturile ning pankrotihaldurile, kui laevakinnistusraamatus on nende avalduse alusel tehtud kehtivaid kandeid või märkeid, väljastades registriosa kinnitamata väljatrüki.

2. jagu Tegevusala andmete uuendamine 

§ 265.  Tegevusala andmete kustutamine registrikaardilt

  (1) Tegevusala andmed kustutab registripidaja äriseadustiku § 521¹ lõike 1 alusel ametiülesande korras.

  (2) Lõikes 1 nimetatud korras tehtava määruse eelnõu võib Registrite ja Infosüsteemide Keskus infosüsteemis registripidajale ette valmistada.

3. jagu Majandusaasta periood ja paberaruanne 

§ 266.  Majandusaasta perioodi registrisse kandmine
[Kehtetu - RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

§ 267.  Paberil esitatud majandusaasta aruande läbivaatamine

  (1) Majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavad dokumendid aruandeperioodi kohta, mis algas enne 2009. aasta 1. jaanuari, võib registripidaja vastu võtta paberil või postiga. Paragrahvis 26 sätestatut ei kohaldata.

  (2) Kui majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse registriosakonnas kohapeal, väljastatakse aruande esitajale §-s 28 sätestatud tõend.

  (3) Paberil esitatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid tuleb registriosakonnas pärast arvelevõtmist ühe tööpäeva jooksul skaneerida.

  (4) Aruanded tuleb skaneerida loetavalt. Aruanne, mis on skaneeritud, märgistatakse registriosakonna juhataja kehtestatud korras. Skaneeritud aruanne edastatakse digitaalselt Registrite ja Infosüsteemide Keskusele.

4. jagu Üleminek elektroonilistele toimikutele 

§ 268.  Pabertoimikute digiteerimine

  (1) Kõik registriosakonnas paberil olevad äri- ja registritoimikud ning avalikud toimikud digiteeritakse registriosakonna juhataja kehtestatud tööjaotus- ja ajagraafiku alusel. Registrist kustutatud füüsilisest isikust ettevõtjate äritoimikuid, korteri-, elamu-, garaažiühistute ja muude mittetulunduslike ühistute avalikke toimikuid ning registritoimikuid ei digiteerita.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

  (2) Lõikes 1 nimetatud tööjaotus- ja ajagraafik saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks.

  (3) Pabertoimikus sisalduvalt dokumendilt, mida skaneerimine võib kahjustada, eemaldatakse enne skaneerimist paelad või nöörid, millega dokument on kokku köidetud. Pärast skaneerimist köidetakse dokument uuesti ning lisatakse märkus, mis varustatakse registriosakonna pitseriga ning mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) info selle kohta, et dokument on registriosakonnas lahti võetud ja uuesti kokku köidetud;
  2) dokumendi uuesti köitmise kuupäev;
  3) köitja ametinimetus, nimi ja allkiri.

  (4) Elektroonilises toimikus ei säilitata:
  1) pabertoimiku sisukorda;
  2) registripidaja tehtud määruseid, mille alusel on tehtud registrisse kanne;
  3) kohtulahendeid;
  4) riigilõivu ja trahvi tasumist tõendavaid dokumente;
  5) majandusaasta aruandeid, vahearuandeid, bilansse ja lõppbilansse;
  6) ümbrikuid;
  7) kaaskirju, millega on registriosakonnale edastatud dokumente;
  8) väljavõtteid ja teateid infosüsteemidest (näiteks Eesti väärtpaberite keskregistri teatis, kinnistusraamatu väljavõte).

  (5) Kui digiteerimise käigus selgub, et dokument ei ole seotud ühegi menetlusega, tuleb luua uus menetlus ja dokument sellega siduda.

  (6) Pärast pabertoimiku nõuetekohast digiteerimist tehakse pabertoimiku kaanele märge digiteerimise kuupäeva kohta.

  (7) Pärast pabertoimiku nõuetekohast digiteerimist kontrollib registripidaja dokumentide vastavust § 5 lõikes 2 sätestatud tingimusele ja teeb selle kohta märke infosüsteemi. Märke tegemisega loetakse paberdokument digiteerituks.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

  (8) Pärast lõikes 7 nimetatud märke tegemist infosüsteemi pabertoimikusse dokumente ei lisata. Esitatud paberdokumentidele kohaldatakse §-s 31 sätestatut.
[RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

§ 269.  Pabertoimikute digiteerimine registriasjade automatiseeritud jaotamisel

  (1) Kandeavalduse laekumisel digiteerib füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali asukohajärgne registriosakond viivitamata kogu pabertoimiku või vähemalt viimase kahe aasta paberdokumendid.

  (2) Kui kogu pabertoimikut kandeavalduse laekumisel digiteerida ei jõuta, digiteeritakse ülejäänud paberdokumendid 30 päeva jooksul.

§ 270.  Registrikaartide hävitamine

  (1) Kuni elektroonilisele äriregistrile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile üleminekuni paberil peetud registrikaardid, sealhulgas suletud registrikaardid, ei kuulu säilitamisele ning need hävitatakse ühe aasta jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

  (2) Registrikaartide hävitamise korraldab registriosakonna juhataja arhiiviseaduses ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri” sätestatud korras.

§ 271.  Paberdokumentide ja -toimikute üleandmine
[Kehtetu - RT I, 21.06.2013, 3 - jõust. 24.06.2013]

§ 272.  Registrikartoteegi A- ja B-osa ühendamine

  Äriregistri registrikartoteegi A- ja B-osa ühendatakse ning uued registrikaardid moodustatakse automatiseeritult, sealhulgas muudetakse kaardi ülesehitust ja andmete järjekorda.

§ 273.  Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 274.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 31. detsembril 2012. aastal.

  (2) Paragrahvid 57−60 ja § 66 jõustuvad 1. jaanuaril 2013. aastal.

Lisa 1 Merelaevatunnistus

Lisa 2 Liputunnistus

Lisa 3 Siseveelaevatunnistus

Lisa 4 Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend

Lisa 5 Tõend piiriüleseks ühinemiseks