Politseiametnikule asutuse põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel hukkumise või töövõimetuks jäämise korral makstavate hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise kord ja ulatus
Vastu võetud 29.12.2009 nr 221
Määrus kehtestatakse «Politsei ja piirivalve seaduse» § 75 lõike 14 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse politseiametnikule Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti või Sisekaitseakadeemia (edaspidi asutus) põhiülesannetest tulenevate teenistusülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel hukkumise korral makstava ühekordse hüvitise (edaspidi ühekordne hüvitis), püsivalt töövõimetuks jäämise korral makstava hüvitise (edaspidi püsiva töövõimetuse hüvitis) ning sellise kehavigastuse korral, millega kaasneb ajutine töövõime kaotus, makstava ühekordse hüvitise (edaspidi ajutise töövõimetuse hüvitis), samuti politseiametniku matuse korraldamise kulude (edaspidi matusekulud) ning ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise, arvutamise ning maksmise kord ja ulatus.
(2) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» sätteid, arvestades «Politsei ja piirivalve seadusest» tulenevaid erisusi.
(3) Teenistusülesannete täitmise tõttu õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla kasutamise tagajärjel politseiametniku hukkumise või töövõimetuks jäämise asjaolude registreerimine ja uurimine toimub Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord» nõuete kohaselt.
2. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE
§ 2. Taotluse esitamine
(1) Asutus informeerib temale teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse toetuse saamise õigusest alates vastava õiguse tekkimisest.
(2) Isik, kellel on õigus saada «Politsei ja piirivalve seaduse» § 75 lõigetes 1, 3 ja 10 ettenähtud hüvitist, esitab asutuse juhile taotluse hüvitise saamiseks. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates politseiametniku hukkumise päevast või püsiva töövõimetuse määramise päevast või pärast töövõime ajutist kaotust teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast.
Taotlusele lisatakse:
1) püsiva töövõimetuse esmakordse ekspertiisi otsus või töövõime ajutist kaotust tõendav dokument;
2) surmatunnistus politseiametniku hukkumise korral ja hüvitise saamise õigust tõendav dokument.
(3) Politseiametniku matused korraldanud isik esitab asutusele matusekulude hüvitamise taotluse, millele on lisatud matusekulude tasumist tõendavad maksedokumendid. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates matuse päevast.
(4) Politseiametnik, kellel on õigus saada ravi- ja ravimikulude hüvitist, esitab asutusele ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse, millele on lisatud ravi- ja ravimikulude tasumist tõendavad maksedokumendid. Taotlus tuleb esitada ühe kuu jooksul arvates ravi- või ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast.
(5) Kui taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente või dokumendid on vormistatud puudulikult, teavitab asutus taotluse esitajat sellest kirjalikult ning määrab tähtaja lisadokumentide esitamiseks või puuduste kõrvaldamiseks.
3. peatükk TAOTLUSE LÄBIVAATAMINE
§ 3. Taotluse läbivaatamise kokkuvõte
(1) Taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisel koostab asutus 10 tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte, millele lisatakse:
1) distsiplinaarmenetluse kokkuvõte;
2) tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid;
3) raviasutuse ja muud dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid;
4) tõend hüvitise maksmisel aluseks võetava keskmise palga kohta.
(2) Taotluse läbivaatamise kokkuvõttes esitatakse:
1) seisukoht taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta;
2) taotluse põhjendatuse korral väljamakstava summa arvutus ning viide maksmise alusele.
(3) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab asutuse juht.
(4) Ravi- ja ravimikulude hüvitamise ja ajutise töövõimetuse hüvitise taotluse läbivaatamise kokkuvõtte võib kinnitada asutuse juhi volitatud ametiisik.
(5) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte koopia saadetakse taotluse esitanud isikule.
§ 4. Taotluse lahendamine
(1) Taotluse läbivaatamise kokkuvõte on aluseks ühekordse hüvitise ning püsiva või ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks ja matusekulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks.
(2) Juhul kui asutuse eelarvest ei ole võimalik «Politsei ja piirivalve seaduse» § 75 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud hüvitiste maksmisega ning hukkunud politseiametniku matusekulude hüvitamisega kaasnevaid kulusid katta, edastab asutus taotluse ja taotluse läbivaatamise kokkuvõtte ning kokkuvõtte koostamise aluseks olevad dokumendid 10 tööpäeva jooksul arvates kokkuvõtte kinnitamisest Siseministeeriumile läbivaatamiseks ning teavitab sellest taotlejat.
(3) Siseministeerium vaatab lõikes 2 nimetatud taotluse läbi ja esitab taotluse saabumisele järgnevast päevast arvates 30 kalendripäeva jooksul taotluse raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist vastavalt kehtivale korrale.
§ 5. Taotluse menetlemise erisused
(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või Kaitsepolitseiameti peadirektorile hüvitatakse kulud käesolevas määruses ettenähtud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti peadirektor esitab taotluse «Politsei ja piirivalve seaduse» § 75 lõigetes 3 ja 10 ettenähtud hüvitise saamiseks ning lõikes 12 ettenähtud ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks Siseministeeriumile.
(3) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab Siseministeeriumi kantsler.
(4) «Politsei ja piirivalve seaduse» § 75 lõikes 10 ettenähtud hüvitis makstakse välja ning lõikes 12 ettenähtud ravi- ja ravimikulud hüvitatakse siseministri käskkirja alusel Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti eelarves selleks ette nähtud vahenditest.
4. peatükk HÜVITISTE MAKSMINE JA KULUDE HÜVITAMINE NING HÜVITAMISE ULATUS
§ 6. Hüvitiste maksmine ja kulude hüvitamine
(1) «Politsei ja piirivalve seaduse» § 75 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud hüvitiste maksmisega ning hukkunud politseiametniku matusekulude hüvitamisega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Juhul kui Siseministeeriumi valitsemisala vahenditest ei ole võimalik kulusid katta, esitab Siseministeerium taotluse raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist vastavalt kehtivale korrale.
(2) Ajutise töövõimetuse hüvitis makstakse välja ning ravi- ja ravimikulud hüvitatakse asutuse eelarves selleks ette nähtud vahenditest.
§ 7. Matusekulude hüvitamise ulatus
(1) Riik kannab hukkunud politseiametniku «Riikliku matusetoetuse seaduse» §-s 3 sätestatud matuse korraldamise kulud kuni Riigikogus igaks eelarveaastaks kehtestatud matusetoetuse suuruse kümnekordses ulatuses.
(2) Välisriigis hukkunud politseiametniku Eestisse toomise kulusid ei arvestata lõikes 1 nimetatud matusekulude ulatuse määramisel.
§ 8. Ravi- ja ravimikulude hüvitamise ulatus
Õnnetusjuhtumi või vägivalla kasutamise tagajärjel kehavigastuse saanud või haigestunud politseiametniku ravi- ja ravimikulud hüvitab asutus osas, mida «Ravikindlustuse seaduse» ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti Haigekassa.
§ 9. Hüvitise maksmine mitme õigustatud isiku puhul
(1) Kui seoses politseiametniku hukkumisega taotleb hüvitist mitu õigustatud isikut, jagatakse hüvitise summa nende vahel võrdselt.
(2) Kui politseiametniku hukkumise korral teenistusülesannete täitmise tõttu on mitu isikut, kellel on õigus hüvitist saada, kuid nad kõik ei ole taotlust esitanud ja taotluse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, siis tehakse otsus osalise hüvitise maksmise kohta.
(3) Osalise hüvitise maksmise otsuse kohaselt makstakse taotluse esitanud isikutele esialgu hüvitist kokku kuni hukkunu kuue kuu palga ulatuses.
(4) Taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumisel tehakse hüvitise maksmise kohta lõplik otsus, mille alusel makstakse taotluse esitajatele välja ülejäänud osa hüvitisest.
§ 10. Püsiva töövõimetuse hüvitise maksmise kord
(1) Politseiametniku püsiva töövõimetuse hüvitis makstakse välja osade kaupa. Hüvitise osa suurus sõltub Sotsiaalkindlustusameti esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõime kaotuse kestusest.
(2) Hüvitise osa suurus saadakse, kui hüvitise määramise aluseks olev politseiametniku vigastuse saamise kuule eelnenud «Töölepingu seaduse» alusel arvutatud keskmine töötasu korrutatakse töövõimetuse perioodi kuude arvuga.
(3) Väljamakstavate osade summa ei tohi ületada hüvitise maksimummäära, mis on esmakordse ekspertiisi otsuse alusel määratud.
(4) Püsiva töövõime kaotusega politseiametnik on kohustatud korduvekspertiisi otsuse esitama asutusele 10 tööpäeva jooksul.
(5) Kui politseiametniku töövõime kaotuse ulatus ja töövõime kaotuse kestus ei muutu korduvekspertiiside otsuste alusel, makstakse püsiva töövõimetusega politseiametnikule esmakordse ekspertiisi otsuse alusel arvutatud osamakset edasi.
(6) Kui politseiametnikule korduvekspertiisiga püsivat töövõime kaotust ei määrata, siis hüvitist edasi ei maksta.
(7) Kui politseiametniku püsiva töövõime kaotuse ulatus korduvekspertiisiga muutub, lähtutakse hüvitise edasisel maksmisel korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast hüvitise määrast.
(8) Kui politseiametniku püsiva töövõime kaotuse kestus korduvekspertiisiga muutub, arvestatakse hüvitise osa ümber vastavalt töövõimetuse perioodi kuude arvule.
(9) Kui Sotsiaalkindlustusameti poolt korduvekspertiisil määratud püsiva töövõime kaotuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka selle aasta tarbijahinnaindeksiga, mil algas esmakordse ekspertiisi alusel püsiv töövõime kaotus.
(10) Kui korduvekspertiisiga määratud töövõime kaotuse periood algab hiljem kui lõikes 9 sätestatu, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat palka tarbijahinnaindeksiga alates püsiva töövõime kaotuse esmakordse määramise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.
|
Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis LUKAS |
| Siseminister Marko POMERANTS |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Facebook
Twitter