Teksti suurus:

Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.09.2023
Avaldamismärge:RT I, 04.07.2014, 26

Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord

Vastu võetud 22.12.2011 nr 27
RT I, 29.12.2011, 71
jõustumine 01.01.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.06.2014RT I, 04.07.2014, 907.07.2014

Määrus kehtestatakse „Väärteomenetluse seadustiku” § 2071 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesoleva määrusega sätestatakse väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, kohtu poolt mõistetud või kohtu poolt määratud üldkasuliku töö täitmise ja järelevalve kord.

§ 2.   Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna ning prefektuuri pädevus

  (1) Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna pädevuses on üldkasuliku töö koordineerimine ja juhiste andmine prefektuurile üldkasuliku töö korraldamiseks.

  (2) Prefektuuri pädevuses on:
  1) üldkasuliku töö korraldamise kokkuleppe sõlmimine üldkasuliku töö andjatega;
  2) üldkasuliku töö täitmise tagamine;
  3) üldkasuliku töö tegemise üle järelevalve teostamine;
  4) kohtule taotluse esitamine üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks;
  5) kohtule taotluse esitamine aresti täitmisele pööramiseks;
  6) karistusregistrile teabe esitamine üldkasuliku töö sooritamisest.

2. peatükk Üldkasuliku töö andja 

§ 3.   Üldkasuliku töö korraldamise kokkuleppe sõlmimine

  Prefekt sõlmib üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamiseks oma tööpiirkonna üldkasuliku töö andjatega määruse lisa 1 kohaselt vormistatud üldkasuliku töö korraldamise kokkuleppe.

§ 4.   Üldkasuliku töö andja valik

  (1) Üldkasuliku töö andja (edaspidi töö andja) valikul peab prefektuur arvestama, et süüdlasele pakutav töö vastaks vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest:
  1) aitaks likvideerida süüdlase poolt toimepandud väärteo tagajärgi;
  2) oleks ümbruskonna heakorrastusega seotud füüsiline töö;
  3) aitaks kaasa vanurite või puuetega inimeste eest hoolitsemisele;
  4) panustaks kohaliku kogukonna heaoluks;
  5) ei konkureeriks palgaliste töökohtadega.

  (2) Töö andjana eelistatakse:
  1) riigi või kohaliku omavalitsuse asutust või mittetulundusühingut;
  2) töö andjat, kelle pakutavat tööd oleks võimalik teha ka õhtusel ajal või nädalalõppudel.

§ 5.   Töö andjate nimekiri

  Prefektuur peab tööpiirkonnas asuvate töö andjate kohta elektroonilist või paberkandjal nimekirja, milles peavad olema järgmised andmed:
  1) töö andja nimetus, aadress ja kontaktisiku andmed;
  2) töö andjaga sõlmitud üldkasuliku töö korraldamise kokkuleppe andmed, sh kehtivus, töö andja nimetatud üldkasuliku töö tegemist juhendava isiku (edaspidi juhendaja) ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ning kontaktandmed;
  3) töö laad;
  4) töötegemise aeg ja koht;
  5) töötegija eeldatav kvalifikatsioon, kui töökoht seda eeldab;
  6) sellel töökohal üldkasuliku töö tegijate hulk.

3. peatükk Üldkasuliku töö ettevalmistamine, täitmine ja järelevalve 

1. jagu Üldkasuliku töö valik ja määramine 

§ 6.   Ametniku nimetamine

  Prefekt määrab süüdlase üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku (edaspidi ametnik).

§ 7.   Üldkasuliku töö täitmise eeltingimuste loomine

  Üldkasuliku töö korraldamiseks peab ametnik:
  1) selgitama süüdlasele üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi;
  2) selgitama süüdlasele tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel, sealhulgas selgitama üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda ning üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärgi ning võtma nimetatud õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta allkirja (määruse lisa 2);
  3) tutvustama süüdlasele võimalikke üldkasuliku töö tegemise kohti;
  4) otsustama süüdlasele sobiva töö pärast tema arvamuse ärakuulamist töökoha ja -aja osas;
  5) koostama koos süüdlasega üldkasuliku töö tegemise tundide ajakava (edaspidi ajakava) kogu tähtaja kohta kuude või päevade lõikes (määruse lisa 3).

§ 8.   Üldkasuliku töö valik

  (1) Ametnik peab üldkasuliku töö tegemise koha, aja ja laadi otsustamisel arvestama sellega, et:
  1) üldkasuliku töö tegemine piiraks süüdlase vaba aega ja nõuaks temalt pingutust, kuid ei tekitaks talle ülemääraseid ebamugavusi;
  2) üldkasuliku töö tegemise koht ja aeg ei takistaks teistel süüdlastel täita samalaadset kohustust;
  3) üldkasuliku töö laad arvestaks võimaluse korral süüdlase erialast ettevalmistust;
  4) üldkasuliku töö tegemise ajaline jaotus arvestaks süüdlase õppimis-, tööalaste või muude sotsiaalsete kohustustega.

  (2) 14-aastasele või vanemale alaealisest süüdlasele üldkasuliku töö valikul peab lähtuma Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a määrusest nr 181 „Üldkasulike tööde loetelu kinnitamine”.

§ 9.   Andmete esitamine töö andjale

  (1) Ametnik edastab töö andjale hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast süüdlasele sobiva töökoha leidmisest järgmised andmed:
  1) süüdlase ees- ja perekonnanimi ning isikukood või isikukoodi puudumisel sünniaeg;
  2) üldkasuliku töö tundide arv ja täitmise tähtaeg;
  3) ajakava.

  (2) Töö andja nõudmisel edastab ametnik ka muid andmeid süüdlase kohta, kui need on vajalikud üldkasuliku töökohustuse täitmiseks.

§ 10.   Ajakava

  (1) Töö andja kooskõlastab ajakava hiljemalt kümne päeva jooksul selle saamisest.
[RT I, 04.07.2014, 9 - jõust. 07.07.2014]

  (2) Ametnik väljastab süüdlasele töö andjaga kooskõlastatud ajakava koopia, mille kohta võtab ajakavale süüdlase allkirja ning selgitab tööaja arvestust ja edastab süüdlasele üldkasuliku töö täitmist puudutava muu teabe.

  (3) Ajakava originaal säilitatakse süüdlase üldkasuliku töö toimikus.

2. jagu Üldkasuliku töökohustuse täitmise järelevalve 

§ 11.   Tööaja arvestus

  (1) Tehtud üldkasuliku tööaja arvestust peab töökohal juhendaja. Tööaja arvestust peetakse tundides määruse lisas 4 esitatud vormi kohaselt.

  (2) Tööajana arvestatakse üksnes täistöötunde, välja arvatud juhud, kui:
  1) üldkasuliku töö tegemise ajakava näeb lisaks täistöötundidele ette ka 30-minutilisi ajalõike;
  2) lühema tööaja on põhjendatult määranud juhendaja.

  (3) Tööl einestamise, tööletuleku ja töölt ära mineku aega ei arvestata tööajana.

§ 12.   Üldkasuliku töö täitmise kontroll

  (1) Süüdlase üldkasuliku töö täitmist kontrollib vahetult juhendaja, kes ametniku nõudmisel peab andma igakülgset teavet süüdlase käitumise kohta üldkasuliku töö tegemisel.

  (2) Kui süüdlane ei ilmu õigeaegselt töökohale, ei allu juhendaja korraldusele või rikub muid üldkasuliku töö tegemise tingimusi, teatab juhendaja sellest viivitamata ametnikule, kes selgitab esimesel võimalusel rikkumise asjaolud.

  (3) Ametnik on kohustatud võtma süüdlaselt kirjaliku seletuse ja fikseerima rikkumise määruse lisas 5 esitatud vormi kohaselt. Vajaduse korral võib võtta kirjalikke selgitusi ka tunnistajatelt.

§ 13.   Tööaja arvestamata jätmine

  (1) Juhendaja võib nõuda süüdlase lahkumist töökohalt ning jätta sel päeval tehtud töötunnid arvestamata, kui:
  1) süüdlane on töökohal alkoholijoobes, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all;
[RT I, 04.07.2014, 9 - jõust. 07.07.2014]
  2) süüdlase käitumine ohustab või võib ohustada teist töötajat või töö andja vara, kõrvalist isikut või süüdlast ennast.

  (2) Juhendaja võib jätta arvestamata süüdlase tehtud töötunni või -tunnid, juhul kui:
  1) süüdlane hilineb tööle;
  2) süüdlase tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega.

  (3) Juhendaja teavitab viivitamatult ametnikku käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud asjaoludest.

§ 14.   Kirjalik hoiatus ja aresti kohaldamise taotlus

  (1) Kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad määruse §-s 13 nimetatud asjaolud, fikseerib ametnik rikkumised määruse lisas 5 esitatud vormi kohaselt ning teeb süüdlasele määruse lisa 6 kohaselt vormistatud kirjaliku hoiatuse. Süüdlasele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse süüdlase üldkasuliku töö toimikusse.

  (2) Ametnik võib esitada kohtule süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või süüdlasele on tehtud vähemalt üks kirjalik hoiatus.
[RT I, 04.07.2014, 9 - jõust. 07.07.2014]

  (3) Taotlus koostatakse ja esitatakse kohtule „Väärteomenetluse seadustiku” § 2103 lõikes 1 sätestatud taotluse nõuetest lähtudes.

§ 15.   Süüdlasest sõltumatu töötakistus

  (1) Kui üldkasuliku töö tegemist takistavad ilmastikuolud või muud süüdlasest sõltumatud asjaolud, otsustab juhendaja, kas süüdlane peab töö alustamise või jätkamise ootuses töökohale jääma. Juhendaja võib korraldada süüdlase tööd teisel töölõigul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ooteaeg ei tohi ületada ühte tundi päevas.

  (3) Kui töökohale jäämist nõuab juhendaja, tuleb 30-minutiline ja pikem ooteaeg arvestada tööaja hulka.

§ 16.   Ajakava muutmine ja muutmisest teatamine

  (1) Juhendaja teavitab viivitamatult ametnikku asjaoludest, mis tingivad vajaduse muuta ajakava või üldkasuliku töö laadi seitsmest päevast pikema perioodi ulatuses. Ametnik teeb põhjendatud asjaolude korral muudatuse ajakava või üldkasuliku töö laadi kohta.

  (2) Ajakava või üldkasuliku töö laadi muutmine seitsmest päevast lühema perioodi ulatuses toimub juhendaja ja süüdlase kokkuleppel. Kui juhendaja ja süüdlane kokkulepet ei saavuta, otsustab ametnik ajakava või üldkasuliku töö laadi muutmise või sellest keeldumise.

§ 17.   Taotlus kohtule üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks

  Kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, taotleb ametnik kohtult üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist „Väärteomenetluse seadustiku” § 2103 lõikes 2 sätestatud taotluse nõuetest lähtudes.

3. jagu Üldkasuliku töö toimik 

§ 18.   Üldkasuliku töö toimik

  (1) Prefektuur peab üldkasuliku töö tegemise toimikut elektrooniliselt või paberkandjal.

  (2) Üldkasuliku töö toimik peab sisaldama:
  1) süüdlase ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukoha aadressi ning sidevahendite olemasolul telefoni numbrit ja elektronposti aadressi;
  2) andmeid süüdlase karistuse ja selle üldkasuliku tööga asendamise kohta, sh asenduskaristuse kohtuotsuse kuupäev, kvalifikatsioon ja karistuse määr ning üldkasuliku töö määr;
  3) süüdlase allkirja talle üldkasuliku töö kohaldamise õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta;
  4) ajakava;
  5) üldkasuliku töö täitmise andmeid;
  6) üldkasuliku töö nõuete rikkumiste korral koostatud akte;
  7) süüdlase seletusi;
  8) süüdlasele tehtud kirjalikke hoiatusi;
  9) üldkasuliku töö tegemise peatamise andmeid;
  10) prefektuuri saabunud üldkasuliku tööga seotud dokumente;
  11) üldkasuliku töö tegemise lõppemise andmeid.

§ 19.   Üldkasuliku töö lõppemine

  Ametnik teavitab kirjalikult üldkasuliku töö sooritamisest töö andjat ning karistusregistrit „Karistusregistri seaduses” sätestatud korras.

4. peatükk Rakendussäte 

§ 20.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. a.

Lisa 1 Üldkasuliku töö korraldamise kokkulepe
[RT I, 04.07.2014, 9 - jõust. 07.07.2014]

Lisa 2 Süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel
[RT I, 04.07.2014, 9 - jõust. 07.07.2014]

Lisa 3 Ajakava
[RT I, 04.07.2014, 9 - jõust. 07.07.2014]

Lisa 4 Tööaja arvestus
[RT I, 04.07.2014, 9 - jõust. 07.07.2014]

Lisa 5 Üldkasuliku töö täitmise nõuete rikkumise fikseerimise akti vorm

Lisa 6 Hoiatuse vorm

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json