Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Avaliku teenistuse eriregulatsioonid

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Pensionide eriregulatsioonid

Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Kriminaalmenetlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Prokuratuuriseadus

Vastu võetud 22.04.1998
RT I 1998, 41, 625
jõustumine 20.05.1998, osaliselt 01.01.2001. a.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Prokuratuur

  (1) Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

  (1¹) Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

  (2) Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks.

§ 2.   Prokurör

  (1) Prokurörid on Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid.

  (2) Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

2. peatükk PROKURATUURI KORRALDUS 

§ 3.   Riigi peaprokurör

  (1) Riigi peaprokurör juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid.

  (2) Kui riigi peaprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab justiitsminister talle Riigiprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

§ 4.   Riigiprokuratuur

  (1) Riigiprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.

  (2) Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja prokuröri abid.

  (3) Riigiprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab justiitsminister. Osakonda kuuluvad riigiprokurörid ja prokuröri abid määrab riigi peaprokurör.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 4¹.   Juhtiv riigiprokurör

  (1) Juhtiv riigiprokurör juhib Riigiprokuratuuri osakonda ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.

  (2) Oma vastutusvaldkonnas on juhtival riigiprokuröril õigus anda korraldusi ringkonnaprokuratuuridele.

  (3) Riigi peaprokurör määrab juhtivale riigiprokurörile Riigiprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtiv riigiprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

§ 5.   Ringkonnaprokuratuur

  (1) Ringkonnaprokuratuuri prokurörid tagavad kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.

  (2) Ringkonnaprokuratuuri prokurörid on juhtivprokurör, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid.

  (3) Ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (4) Ringkonnaprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab justiitsminister. Osakonda kuuluvad eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja prokuröri abid määrab juhtivprokurör. Juhtivprokuröril on õigus ilma konkursita viia sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas ringkonnaprokuratuuri prokurör tema nõusolekul ühest piirkondlikust osakonnast teise.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 5¹.   Prokuröride arv

  Riigiprokuratuuri prokuröride ning ringkonnaprokuratuuri prokuröride arvu määrab justiitsminister.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

§ 5².   Juhtivprokurör

  (1) Juhtivprokurör juhib ringkonnaprokuratuuri ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.

  (2) Riigi peaprokurör määrab juhtivprokurörile prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui juhtivprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 6.   Vanemprokurör

  (1) Vanemprokurör juhib ringkonnaprokuratuuri osakonda ja täidab teisi seadusega temale pandud ülesandeid.

  (2) Juhtivprokurör määrab vanemprokurörile ringkonnaprokuratuuri prokuröride hulgast asendaja juhuks, kui vanemprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

§ 7.   Prokuröri abi

  (1) Prokuröri abi tegutseb riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri, riigiprokuröri, vanemprokuröri, eriasjade prokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel.

  (2) Prokuröri abi võib täita prokurörile pandud ülesandeid üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev prokurör.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

  (3) Prokuröri abi ei või olla prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liige ega prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 8.   Tööjaotuskava

  (1) Riigi peaprokurör määrab pärast Riigiprokuratuuri prokuröride arvamuse ärakuulamist kindlaks nende tööjaotuse. Ringkonnaprokuratuuri prokuröride tööjaotuse määrab kindlaks juhtivprokurör, olles ära kuulanud ringkonnaprokuratuuri prokuröride arvamuse.

  (2) Töö jaotatakse kuriteo liikidest, subjektidest või muudest üldistest kriteeriumidest lähtudes. Tööjaotuskavas määratakse samuti prokuröride asendamise kord.

  (3) Tööjaotuskava võib muuta üksnes mõjuvatel põhjustel.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 9.   Teenistuslik järelevalve

  (1) Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab Justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene prokuratuuri tegevusele jälitustegevuse planeerimises, kohtueelses kriminaalmenetluses ja riikliku süüdistuse esindamisel kohtus.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

  (2) Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris teostab riigi peaprokurör, ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

  (3) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus tema valvele alluvalt prokurörilt nõuda seletusi ja andmeid.

§ 10.   Teenistusalane asendamine

  Riigi peaprokurör või juhtivprokurör võib mõjuval põhjusel kriminaalmenetluses asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv. Asendamise korraldus tehakse kirjalikult, märkides asendamise ulatuse ja põhjendades asendamise vajadust.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

§ 11.   Aruandlus

  (1) Riigi peaprokurör esitab kord aastas justiitsministrile prokuratuuri tegevuse koondaruande. Aruande esitamise tähtaja ja nõuded kehtestab justiitsminister käskkirjaga.

  (2) Riigi peaprokurör esitab iga aasta Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.

  (3) Riigi peaprokurör võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud korralisele aruandlusele esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 11¹.   Haldusosakond

  (1) Haldusfunktsioonide täitmiseks võib prokuratuuris moodustada haldusosakonna, mille moodustamise kinnitab justiitsminister.

  (2) Haldusosakonda juhib haldusdirektor.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 12.   Prokuratuuri põhimäärus

  Prokuratuuri põhimääruse kinnitab justiitsminister.

3. peatükk PROKURÖRIDE ÜLDKOGU 

§ 13.   Prokuröride üldkogu

  (1) Prokuröride üldkogu on kõigi prokuröride koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.
[RT I 2005, 20, 127 - jõust. 24.04.2005]

  (2) Prokuröride üldkogu:
  1) valib kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja ühe Riigiprokuratuuri prokuröri prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikmeks;
  2) valib kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja kaks Riigiprokuratuuri prokuröri distsiplinaarkomisjoni liikmeks;
  2¹) valib Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni riigiprokurörist liikme ja tema asendusliikme;
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
  3) kinnitab prokuröride üldkogu töökorra;
  4) kuulab ära justiitsministri ja riigi peaprokuröri ettekanded prokuratuuride tegevuse kohta;
  5) arutab prokuratuuride tegevuse ja prokuröriteenistuse küsimusi ning teeb ettepanekuid nende lahendamiseks.

  (3) Prokuröride üldkogu kutsub kokku ja selle tööd juhib riigi peaprokurör.

4. peatükk PROKURÖRITEENISTUS 

1. jagu Üldsätted 

§ 14.   Avaliku teenistuse seaduse kehtivus prokuröride suhtes

  Prokuröriteenistusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

2. jagu Ametisse nimetamine 

§ 15.   Prokurörile esitatavad nõuded

  (1) Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
[RT I 2008, 1, 3 - jõust. 14.01.2008]
  1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]
  2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel;
[RT I 2009, 4, 26 - jõust. 26.01.2009]
  3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
[RT I 2008, 1, 3 - jõust. 14.01.2008]
  4) on prokuröritööks vajalike võimete ja isikuomadustega.
[RT I 2008, 1, 3 - jõust. 14.01.2008]

  (1¹) Prokuröri abiks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

  (2) Prokuröriks ei või nimetada isikut:
  1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  2) kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
  3) kes on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist;
  4) kes on lähedases suguluses (vanem, vend, õde, laps) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps) prokuröriga, kellele ta vahetult allub;
  5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon.

  (3) Ringkonnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on töötanud ühe aasta prokurörina või kolm aastat kohtunikuna, politseiametnikuna, vandeadvokaadina või muul ametikohal, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja -menetlusest.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (4) Eriasjade prokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist töötab prokurörina, välja arvatud prokuröri abina.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

  (5) Juhtivprokuröriks ja vanemprokuröriks võib nimetada isiku, kes enne ametisse nimetamist on töötanud kolm aastat kohtunikuna, prokurörina, politseiametnikuna või vandeadvokaadina. Prokuröri abi õppeteenistuses või katseajal olemise aega ei arvata prokurörina töötamise aja hulka.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (6) Juhtivaks riigiprokuröriks ja riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töökohal.
[RT I 2008, 1, 3 - jõust. 14.01.2008]

  (7) [Kehtetu - RT I 2008, 1, 3 - jõust. 14.01.2008]

  (8) Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

§ 15¹.   Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku tausta kontrollimine

  (1) Prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjonile:
  1) isikuandmete ankeedi;
  2) ametiisikule ettenähtud majanduslike huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga.

  (2) Isikuandmete ankeedis märgib kandideeriv isik ka oma sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa), samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ja kontaktandmed.

  (3) Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku ankeedi vormi kinnitab justiitsminister.

  (4) Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku ankeedis ja majanduslike huvide deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on riigi peaprokuröril, samuti tema poolt volitatud prokuratuuriametnikel õigus:
  1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega prokuröriteenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;
  2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
  3) kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad või süüdistatavad;
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]
  4) tutvuda jälitustoiminguga saadud andmetega.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamatult.

  (6) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon teavitab prokuröriteenistusse kandideerivat isikut kohe tema suhtes läbiviidud taustakontrollist ja võimaldab tal tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega.

  (7) Kui prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitas prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni, arvatakse kandidaat konkursilt välja prokuröride konkursi ja atesteerimiskomisjoni otsusega.
[RT I 2001, 53, 315 - jõust. 30.06.2001]

§ 16.   Prokuröri ametisse nimetamine

  (1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

  (2) Juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri ning juhtivprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul.
[RT I 2008, 1, 3 - jõust. 14.01.2008]

  (3) Vanemprokuröri nimetab ametisse riigi peaprokurör juhtivprokuröri ettepanekul.

  (4) [Kehtetu - RT I 2008, 1, 3 - jõust. 14.01.2008]

  (5) Eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning prokuröri abi nimetab ametisse riigi peaprokurör prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul.

  (6) Riigi peaprokuröriks ja juhtivprokuröriks võib nimetada isiku, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku.

  (7) Isikut ei nimetata prokuröri ametisse, kui ta ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele. Ametisse nimetamata jätmise otsust tuleb põhjendada.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 16¹.   Prokuröri üleviimine

  (1) Justiitsministril on õigus viia juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või riigiprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale.

  (2) Riigi peaprokuröril on õigus viia vanemprokurör, eriasjade prokurör või ringkonnaprokurör tema kirjaliku avalduse alusel avaliku konkursita madalamalseisvale avaliku konkursi korras täidetavale prokuröri ametikohale.

  (3) Riigi peaprokuröril on õigus viia eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör või prokuröri abi tema nõusolekul ilma avaliku konkursita samale ametikohale teises prokuratuuris.

  (4) Prokuröri üleviimisel ühest teenistuspiirkonnast teise võib talle alates uude teenistuspiirkonda asumisest kahe kuu jooksul hüvitada seoses elukohavahetusega tekkinud kulutused.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulutuste hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 17.   Prokuröri ametiaeg

  (1) Riigi peaprokurör ja juhtivprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.

  (2) Juhtiv riigiprokurör, riigiprokurör, vanemprokurör, eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör ning prokuröri abi nimetatakse ametisse määramata ajaks.

  (3) Riigiprokuröri, eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ja prokuröri abi asendaja nimetatakse ametisse määratud ajaks asendatava naasmiseni ametikohale või asendatava ametist vabastamiseni. Riigiprokuröri, eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri või prokuröri abi asendaja võib tema nõusolekul asendamise ajal ja ühe aasta jooksul pärast asendamise lõppu ilma avaliku konkursita nimetada samale või madalamalseisvale vabale prokuröri ametikohale määramata ajaks.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 18.   Avalik konkurss

  (1) Eriasjade prokurör, ringkonnaprokurör ning prokuröri abi nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.
[RT I 2008, 1, 3 - jõust. 14.01.2008]

  (2) Avaliku konkursi eriasjade prokuröri, ringkonnaprokuröri ning prokuröri abi ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja prokuröri ametisse nimetamise õigust omav riigi peaprokurör. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast.
[RT I 2008, 1, 3 - jõust. 14.01.2008]

  (3) Avaliku konkursita võib ametisse nimetada riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, riigiprokuröri, juhtivprokuröri ning vanemprokuröri.
[RT I 2008, 1, 3 - jõust. 14.01.2008]

  (4) [Kehtetu - RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 19.   Avalikul konkursil osalejate hindamine

  (1) Kandidaadi sobivust ametikohale hindab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon.

  (2) Prokuröri kandideerimisel vabale ametikohale esitab prokurör, kellele kandidaat vahetult allub, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjonile kandidaadi kohta põhistatud arvamuse.

§ 20.   [Kehtetu - RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 21.   [Kehtetu - RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

3. jagu Ametihüved ja sõltumatuse tagatised 

§ 22.   Ametipalk

  (1) Prokuröride palgaastmed ja neile vastavate ametikohtade nimetused on:
  1) riigi peaprokurör – palgaaste 8;
  2) juhtiv riigiprokurör – palgaaste 7;
  3) juhtivprokurör – palgaaste 6;
  4) riigiprokurör – palgaaste 5;
  5) vanemprokurör – palgaaste 4;
  6) eriasjade prokurör – palgaaste 3;
  7) ringkonnaprokurör – palgaaste 2;
  8) prokuröri abi – palgaaste 1.

  (2) Prokuröri ametipalk määratakse vähemalt üheks aastaks.

  (3) Prokuröride palgaastmetele vastavad minimaalsed palgamäärad ning avaliku teenistuse seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud tasu täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega juhindudes kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses sätestatud kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest.
[RT I, 22.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (3¹) Prokuröride ametikohtadele vastavate palgaastmete siseselt võib kehtestada diferentseeritud palgamäärad mõnda piirkonda ametisse nimetatavatele või üleviidavatele prokuröridele või seal piirkonnas töötavatele prokuröridele. Diferentseeritud palgamäära suuruse, selle rakendamise alused, aja ja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

  (3²) Riigi peaprokuröri kuupalgamäär ei tohi olla kõrgem kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud palgamäära, lõikes 2 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksi ning koefitsiendi 0,85 korrutis.
[RT I, 22.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Prokuröri ametipalga kujundamise alused kehtestatakse prokuratuuri palgajuhendis. Palgajuhendi kehtestab justiitsminister käskkirjaga.

  (5) Prokurörile ei maksta avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid, välja arvatud § 9 lõikes 3 sätestatud tasu täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest.

§ 22¹.   Prokuröri puhkus

  (1) Prokuröril on õigus saada iga-aastast puhkust.

  (2) Puhkuse kestus on prokuröri abil 42 kalendripäeva, prokuröridel 49 kalendripäeva.

  (3) Prokuröril ei ole õigust saada avaliku teenistuse seaduses sätestatud lisapuhkust teenistusstaaži eest.

  (4) Prokuröride puhkuste ajakava kinnitab Riigiprokuratuuris riigi peaprokurör ja ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör.

  (5) Riigi peaprokurör või juhtivprokurör võib töö korraldamise huvidest lähtudes seada piiranguid korraga väljavõetava puhkuse pikkusele ja puhkuse ajale. Ühe katkestamatu puhkuseosa kestus peab sellisel juhul olema vähemalt 14 kalendripäeva, prokuröri nõudmisel 21 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.01.2005]

§ 22².   Valveaeg

  (1) Valveaeg on aeg, millal prokurör peab töövälisel ajal olema kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.

  (2) Lõikes 1 nimetatud valveaeg on osa puhkeajast. Valveaja rakendamisel ei kohaldata prokuröri suhtes töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut.

  (3) Valveaja eest makstakse lisatasu kuni kümme protsenti prokuröri ametipalgast. Lisatasu maksmise korra ja juhud kehtestab justiitsminister määrusega.

  (4) Valveaja kestus ei tohi ilma prokuröri nõusolekuta ületada 250 tundi kuus.

  (5) See osa valveajast, kui prokurör täidab teenistusülesandeid, loetakse tööajaks. Sellisel juhul ei kohaldata prokuröri suhtes töölepingu seaduse §-des 51 ja 52 sätestatud nõuet puhkeaja järjestikkuse kohta.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 23.   [Kehtetu - RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 23¹.   Ergutuse kohaldamine

  Prokurörile kohaldab ergutusi riigi peaprokurör.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 24.   Varalise kahju hüvitamine

  Prokurörile või tema perekonnaliikmele seoses prokuröri teenistusülesande täitmisega tekitatud varalise kahju hüvitab riik.

§ 25.   Prokuröri vanaduspension

  (1) Prokuröril, kes on prokurörina töötanud vähemalt 25 aastat, on pensioniea saabumisel õigus prokuröri vanaduspensionile, välja arvatud juhul, kui ta on teenistusest vabastatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.
[RT I 2009, 15, 94 - jõust. 10.03.2009, kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist.]

  (2) Õigus prokuröri vanaduspensionile on ka isikul, kes on prokurörina töötanud vähemalt 15 aastat ja sellele eelnevalt kohtunikuna või politseiametnikuna vähemalt 10 aastat, välja arvatud juhul, kui ta on teenistusest vabastatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.
[RT I 2009, 15, 94 - jõust. 10.03.2009, kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist.]

  (3) Prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust.
[RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]

  (4) Kui muutub selle prokuröri ametikoha minimaalne palgamäär, kellena prokuröri vanaduspensioni saav isik töötas, arvutatakse prokuröri vanaduspension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.
[RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]

  (5) Prokuröri vanaduspensioni see osa, mis ületab üldise vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.

  (6) Prokuröri vanaduspensioni ei maksta prokurörina töötamise ajal. Kui pensionile läinud prokurör teeb muud tööd, makstakse talle prokuröri vanaduspensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest.
[RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]

  (7) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile.
[RT I 2009, 15, 94 - jõust. 10.03.2009, kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist.]

  (8) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
[RT I 2009, 15, 94 - jõust. 10.03.2009, kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist.]

  (9) Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile.
[RT I 2009, 15, 94 - jõust. 10.03.2009, kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist.]

  (10) Käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensioni maksmisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2009, 15, 94 - jõust. 10.03.2009, kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist.]

§ 26.   Prokuröri töövõimetuspension

  (1) Prokuröri töövõimetuspensionile on õigus isikul, kellel on tekkinud püsiv töövõimetus prokurörina töötamise ajal ja kellel on vähemalt 15-aastane prokuröristaaž.

  (2) Kui prokuröril on tekkinud püsiv töövõimetus seoses teenistusülesande täitmisega tema suhtes toimepandud ründe või prokuröri poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel, on tal õigus töövõimetuspensionile staažist sõltumata.

  (3) Prokuröri töövõimetuspensioni suurus on:
  1) 100%-lise töövõime kaotuse korral 65% prokuröri viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust;
  2) 80–90%-lise töövõime kaotuse korral 50% prokuröri viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust;
  3) 40–70%-lise töövõime kaotuse korral 30% prokuröri viimasele ametikohale vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat palgamäära suurendust.

  (4) Kui muutub püsiva töövõime kaotuse protsent või prokuröri töövõimetuspensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse prokuröri töövõimetuspension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.

  (5) Prokuröri töövõimetuspensioni see osa, mis ületab üldise töövõimetuspensioni, makstakse riigieelarvest.
[RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]

§ 26¹.   Toetus prokurörivastase ründe korral

  (1) Seoses teenistusega prokuratuuris hukkunud prokuröri perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu kümne aasta ametipalga ulatuses.

  (2) Seoses teenistusega prokuratuuris hukkunud prokuröri matuse kulud kannab riik.

  (3) Seoses teenistusega prokuratuuris püsivalt töövõimetuks tunnistatud prokurörile makstakse ühekordset toetust:
  1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa teenistusest vabastamist, – tema ühe aasta ametipalga ulatuses;
  2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa teenistusest vabastamise, – tema kahe aasta ametipalga ulatuses;
  3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta ametipalga ulatuses.

  (4) Prokurörile, kellele seoses teenistusega prokuratuuris tekitati tervisekahjustus, millega ei kaasnenud püsivat töövõimetust, makstakse ühekordset toetust ühe kuu ametipalga ulatuses.

  (5) Seoses teenistusega prokuratuuris tervisekahjustuse saanud või haigestunud prokuröri terviseuuringute, ravi- ja ravimikulud kannab riik.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]

§ 27.   [Kehtetu - RT I 2001, 53, 315 - jõust. 30.06.2001]

4. jagu Teenistuskohustused 

§ 28.   Ametisaladuse hoidmise kohustus

  Prokurör ei tohi avaldada temale seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, kui see võib kahjustada õigusemõistmist. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

§ 29.   Juhendamiskohustus

  (1) Prokurör on kohustatud riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri korraldusel juhendama praktikanti.

  (2) Prokurör ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui ühte praktikanti.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 30.   Prokuröri teenistuspiirangud

  (1) Prokurör ei või väljaspool teenistuskohustusi töötada mujal kui õppe- või teadustööl.

  (2) Prokurör ei või olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, samuti erakonna liige.
[RT I 2006, 48, 357 - jõust. 18.11.2006]

5. jagu Distsiplinaarvastutus 

§ 31.   Distsiplinaarsüütegu ja distsiplinaarkaristus

  (1) Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse.

  (2) Distsiplinaarsüüteod on:
  1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine;
  2) vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib prokuröri või prokuratuuri, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime ametikohustuste täitmisel või mitte.

  (3) Distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses;
  3) ametipalga vähendamine kuni 25% võrra kuni üheks aastaks;
  4) teenistusest vabastamine.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 32.   Distsiplinaarmenetluse algatamine

  (1) Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks võib esitada taotluse huvitatud isik. Taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.

  (2) Distsiplinaarmenetluse algatab huvitatud isiku taotluse alusel või enda algatusel:
  1) justiitsminister riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes;
  2) riigi peaprokurör kõigi prokuröride suhtes;
  3) juhtivprokurör temale alluva ringkonnaprokuratuuri prokuröri suhtes.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul võib justiitsminister distsiplinaarmenetluse algatamisel määrata, et distsiplinaarsüütegu arutab justiitsminister.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 33.   Distsiplinaarsüüteo eelmenetlus

  (1) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse viib läbi distsiplinaarmenetluse algataja. Justiitsminister võib enda algatatud distsiplinaarmenetluses juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri suhtes teha eelmenetluse läbiviimise ülesandeks riigi peaprokurörile.

  (2) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Seletuse nõudmine prokurörilt, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik.

  (3) Tõendite kogumise ja seletuste nõudmise võib distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija teha ülesandeks enda määratud prokurörile. Seda ülesannet ei saa panna prokurörile, kes on prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige, prokurörile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, ega temale alluvale prokurörile.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 34.   Prokuröri ametist kõrvaldamine

  Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist. Ametist kõrvaldamise aja eest säilitatakse prokurörile palk koos lisatasudega.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 35.   Distsiplinaarsüüdistus

  (1) Kui distsiplinaarsüüteo eelmenetluse käigus on kogutud kõik vajalikud tõendid ja seletused, koostab distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija või tema määratud prokurör distsiplinaarsüüdistuse.

  (2) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse:
  1) distsiplinaarsüüteos süüdistatava prokuröri ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
  2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg;
  3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
  4) distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ning süüdistuse koostaja nimi ja ametikoht;
  5) süüdistuse koostamise aeg ja koht.

  (3) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija esitab distsiplinaarsüüdistuse distsiplinaarkomisjonile või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul justiitsministrile.

  (4) Distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 36.   Distsiplinaarsüüteo arutamine

  (1) Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul justiitsminister.

  (2) Kui on vaja koguda lisatõendeid, lükkab distsiplinaarsüüteo arutaja distsiplinaarsüüteo arutamise edasi, määrab kindlaks järgmise istungi aja ja koha ning teeb lisatõendite kogumise ülesandeks distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviijale või süüdistuse koostajale.

  (3) Distsiplinaarkomisjoni koosseisu kuuluvad kaks Riigiprokuratuuri prokuröri, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks. Distsiplinaarkomisjoni esimehe valib distsiplinaarkomisjon oma prokuröridest liikmete hulgast.

  (4) Distsiplinaarkomisjoni töökorra kehtestab justiitsminister määrusega.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 37.   Distsiplinaarkomisjoni istungi ettevalmistamine

  (1) Distsiplinaarkomisjoni istungi aja ja koha määrab kindlaks distsiplinaarkomisjoni esimees või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul justiitsminister.

  (2) Istungile kutsutakse distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija ja süüdistuse koostaja ning distsiplinaarsüüteos süüdistatav prokurör. Kui distsiplinaarsüüteos süüdistatav on prokuröri abi, kutsutakse distsiplinaarkomisjoni istungile ka prokuröri abi juhendav prokurör.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 38.   Distsiplinaarsüüdistuse materjalidega tutvumise õigus

  (1) Distsiplinaarsüüteos süüdistatavale prokurörile antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kolm päeva enne distsiplinaarkomisjoni istungit.

  (2) Distsiplinaarsüüteos süüdistataval prokuröril on õigus tutvuda distsiplinaarsüüdistuse materjalidega. Prokuröri abi distsiplinaarsüüdistuse materjalidega võib tutvuda ka teda juhendav prokurör.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 39.   Distsiplinaarkomisjoni istung

  (1) Distsiplinaarsüütegu arutab distsiplinaarkomisjon kinnisel istungil.

  (2) Distsiplinaarkomisjon on otsusevõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt kolm distsiplinaarkomisjoni liiget, sealhulgas esimees.

  (3) Distsiplinaarkomisjoni istungit juhatab distsiplinaarkomisjoni esimees.

  (4) Distsiplinaarkomisjoni liikmena ei saa isik osaleda temale esitatud distsiplinaarsüüdistuse arutamisel.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 40.   Distsiplinaarkomisjoni otsus distsiplinaarsüüteo arutamisel

  (1) Distsiplinaarkomisjoni otsusega tehakse justiitsministrile või riigi peaprokurörile ettepanek määrata distsiplinaarkaristus või jätta distsiplinaarkaristus määramata või lõpetatakse distsiplinaarmenetlus, kui distsiplinaarsüütegu puudub.

  (2) Distsiplinaarkomisjon teeb otsuse istungist osavõtvate distsiplinaarkomisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab distsiplinaarkomisjoni esimehe hääl.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 41.   Justiitsministri otsus distsiplinaarsüüteo arutamisel

  (1) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud juhul määrab justiitsminister distsiplinaarkaristuse, otsustab jätta distsiplinaarkaristuse määramata või lõpetab distsiplinaarmenetluse, kui puudub distsiplinaarsüütegu. Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise otsuse korral teeb justiitsminister sellekohase ettepaneku Vabariigi Valitsusele ega määra ise distsiplinaarkaristust.

  (2) Justiitsminister teeb otsuse ainuisikuliselt.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

§ 42.   Distsiplinaarkaristuse määramine ja vaidlustamine

  (1) Prokurörile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on:
  1) justiitsministril Vabariigi Valitsuse või justiitsministri poolt ametisse nimetatava prokuröri suhtes;
  2) riigi peaprokuröril kõigi prokuröride suhtes prokuröride distsiplinaarkomisjoni ettepanekul.

  (2) Riigi peaprokuröril ei ole õigust määrata karistusena teenistusest vabastamist justiitsministri poolt ametisse nimetatavatele prokuröridele.

  (3) Distsiplinaarkaristuse määramine või käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud ettepaneku tegemine toimub ühe kuu jooksul, arvates otsuse tegemisest.

  (4) Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul ühe kuu jooksul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

  (5) Distsiplinaarkaristuse määramise võib vaidlustada halduskohtus.
[RT I, 16.03.2011, 2 - jõust. 26.03.2011]

6. jagu Atesteerimine 

§ 43.   Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon

  (1) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon atesteerib isikuid, kes kandideerivad prokuröri ametikohale, kui prokuröri ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

  (2) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosseisu kuuluvad riigi peaprokurör, üks Riigiprokuratuuri prokurör, kaks ringkonnaprokuratuuri prokuröri, üks kohtunike täiskogu valitud kohtunik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani määratud õigusteadlane ja justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi ametnik. Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikme, välja arvatud riigi peaprokuröri ja Justiitsministeeriumi ametniku volitused kestavad kolm aastat.

  (3) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees on riigi peaprokurör.

  (4) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt viis komisjoni liiget, sealhulgas esimees.

  (5) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni asjaajamist korraldab Riigiprokuratuur.
[RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]

§ 44.   Atesteerimise nõuded ja viis

  Atesteerimisel prokurörile esitatavad nõuded ja atesteerimise viisi kehtestab justiitsminister.

7. jagu Teenistusest vabastamine 

§ 45.   Teenistusest vabastamine omal soovil

  Prokurör võidakse teenistusest vabastada omal soovil.

§ 46.   [Kehtetu - RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 47.   Teenistusest vabastamine vanuse tõttu

  Prokuröri võib vabastada teenistusest, kui ta on saanud 65-aastaseks.

§ 48.   Teenistusest vabastamine pankroti korral

  Prokurör vabastatakse teenistusest, kui on välja kuulutatud tema pankrot.

§ 49.   Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest

  Distsiplinaarsüüteo eest vabastatakse prokurör teenistusest käesoleva seaduse 5. jaos sätestatud korras.

§ 50.   Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri ametist vabastamine ametiaja lõppemise tõttu

  (1) Ametiaja lõppemisel vabastab justiitsminister riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri ametist ning nimetab ta avaliku konkursita riigiprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks.

  (2) Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada.

  (3) Riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetada või ametisse tagasi nimetada tema kirjaliku nõusoleku korral.

  (4) Kui riigi peaprokurör või juhtivprokurör ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetamisega või puudub vaba ametikoht, vabastatakse ta teenistusest.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

§ 51.   [Kehtetu - RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

8. jagu Prokuröri kaasamine haldusülesannete täitmisele või sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevusse 
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 52.   Prokuröri nimetamine Riigiprokuratuuri või Justiitsministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale

  (1) Riigi peaprokurör võib prokuröri tema nõusolekul nimetada Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud ülesannete täitmiseks.

  (2) Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib justiitsminister nimetada prokuröri tema nõusolekul Justiitsministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale prokuratuuride haldamisega või rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud ülesannete täitmiseks.

  (3) Prokuröri nimetamise korral Justiitsministeeriumi või Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale säilivad tal senisel ametikohal ettenähtud ametihüved.

  (4) Prokuröril, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud alusel töötanud Justiitsministeeriumis või Riigiprokuratuuris vähemalt kaks aastat, on õigus ilma avaliku konkursita pöörduda tagasi senisele ametikohale. Riigi peaprokuröri nõusolekul võib prokurör ilma avaliku konkursita pöörduda senisele ametikohale tagasi ka varem.

  (5) Teenistusaeg Justiitsministeeriumis või Riigiprokuratuuris arvatakse prokuröri senise ametikoha teenistusaja hulka.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 52¹.   Prokuröri kaasamine sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevusse

  Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppejõuks valitud või õppejõuna tööle võetud prokuröri teenistussuhe senisel ametikohal peatub õppejõuna töötamise ajaks. Õppejõuna töötamise aeg arvatakse senise ametikoha teenistusaja hulka. Kui õppejõuna töötamise aeg lõpeb, on prokuröril õigus senisele ametikohale tagasi pöörduda.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 52².   Prokuröri kaasamine rahvusvahelise organisatsiooni tegevusse ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil

  (1) Riigi peaprokuröri nõusolekul võib prokurör töötada rahvusvahelises organisatsioonis rahvusvahelise õigusalase koostöö või õigusemõistmisega seotud töökohal ning osaleda eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil. Prokuröri teenistussuhe senisel ametikohal peatub rahvusvahelises organisatsioonis töötamise ja rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks.

  (2) Prokuröril on õigus alates teenistussuhte peatamisest nelja aasta jooksul avaliku konkursita tagasi pöörduda senisele ametikohale.

  (3) Töötamise aeg rahvusvahelises organisatsioonis ja osalemine eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil arvatakse prokuröri senise ametikoha teenistusaja hulka.
[RT I, 04.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 53.   Prokuröride ametisse nimetamine

  (1) Seaduse jõustumise ajal ametis olevad prokurörid nimetab justiitsminister:
  1) maa- või linnaprokuröri – maakonna või linna vanemprokuröriks;
  2) maa- või linnaprokuröri asetäitja – maa- või linnaprokuröriks;
  3) maa- või linna prokuröri abi – maa- või linnaprokuröriks, kui tal on käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õigusalane kõrgharidus;
  4) maa- või linna prokuröri abi – prokuröri abiks, kui ta ei vasta käesoleva lõike punktis 3 märgitud nõudele;
  5) prokurörikandidaadi – prokuröri abiks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ametisse nimetatud prokuröri abile õppeteenistust ja katseaega ei kohaldata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel ametisse nimetatud prokuröri abi läbib õppeteenistuse. Prokurörikandidaadina töötamise aeg arvatakse õppeteenistuse aja hulka.

  (3) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseni täidab tema ülesandeid käesoleva seaduse jõustumise ajal ametis olev riigiprokurör või tema kohusetäitja.

  (4) Riigiprokurörid nimetab justiitsminister ametisse avaliku konkursi alusel atesteerimiskomisjoni ettepanekul ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni riigiprokuröride ametisse nimetamiseni täidavad riigiprokuröride ülesandeid seaduse jõustumise ajal Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid.

  (5) Kui käesoleva seaduse jõustumise ajal ametis olevat riigiprokuröri asetäitjat või Riigiprokuratuuri prokuröri ei nimetata riigi peaprokuröriks või riigiprokuröriks, viib justiitsminister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale maa- või linnaprokuratuuris. Kui prokurör sellega ei nõustu, vabastab justiitsminister ta teenistusest koondamise tõttu.

  (6) Kõik maakonna ja linna vanemprokurörid nimetab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tähtajaks ametisse justiitsminister ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel ametisse nimetatud maakonna või linna vanemprokuröri ei nimetata maakonna või linna vanemprokuröriks, viib justiitsminister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale maa- või linnaprokuratuuris. Kui prokurör sellega ei nõustu, vabastab justiitsminister ta teenistusest koondamise tõttu.

  (7) Prokuröri vabadele ametikohtadele maa- ja linnaprokuratuuris nimetab justiitsminister prokurörid avaliku konkursi alusel atesteerimiskomisjoni ettepanekul ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

  (8) Käesolevas paragrahvis sätestatud ametisse nimetamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 15 lõikeid 3–5.

  (9) Käesoleva paragrahvi alusel ametisse nimetatud prokuröri teenistusaeg ametisse nimetamisele eelneval prokuröri ametikohal arvatakse uue ametikoha teenistusaja hulka käesoleva seaduse § 15 tähenduses.
[RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

§ 53¹.   Maakonna või linna vanemprokuröri ning maa- või linnaprokuröri ametisse nimetamine

  (1) Riigi peaprokurör nimetab enne 2004. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maakonna või linna vanemprokuröri senise ametiaja lõppemisel vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks või ringkonnaprokuröriks.

  (2) Riigi peaprokurör nimetab enne 2004. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maa- või linnaprokuröri ringkonnaprokuröriks.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

§ 53².   Prokuröri abi volitused ja ametisse nimetamise erisused

  (1) Enne 2004. aasta 1. aprilli ametisse nimetatud abiprokuröri nimetab riigi peaprokurör prokuröri abiks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras prokuröri abiks nimetatud isik jätkab õppeteenistust tema abiprokuröriks nimetamise ajal kehtinud korra kohaselt ning ta nimetatakse avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks pärast prokurörieksami sooritamist.

  (3) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud prokuröri abi volituste piirang kehtib pärast 2004. aasta 1. juulit üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses.
[RT I 2005, 29, 212 - jõust. 05.06.2005]

§ 54.   Riigiprokuratuuri prokuröri ametipalk

  (1) Käesoleva seaduse § 53 lõike 3 teises lauses märgitud riigiprokurör või tema kohusetäitja saab riigi peaprokuröri ülesannete täitmise ajal riigi peaprokuröri ametipalka.

  (2) Käesoleva seaduse § 53 lõike 4 teises lauses märgitud riigiprokuröri asetäitja saab riigiprokuröri ülesannete täitmise ajal Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva prokuröri ametipalka.

  (3) Käesoleva seaduse § 53 lõike 4 teises lauses märgitud Riigiprokuratuuri prokuröri ametipalk riigiprokuröri ülesannete täitmise ajal on käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 märgitud palgamäära ja 1,15 korrutis.

§ 54¹.   Palgavahe hüvitamine

  (1) Kui alates 2004. aasta 1. märtsist prokuratuuris kehtestatud palgatingimuste alusel prokuröri põhipalk koos individuaalse lisatasuga osutub madalamaks tema senisest ametipalgast koos lisatasudega teenistusaastate, akadeemilise kraadi, võõrkeelte valdamise ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise eest, hüvitatakse prokurörile tekkinud vahe juurdemaksega ühe aasta jooksul, alates prokuratuuri üleminekust uutele palgatingimustele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juurdemakseid tehakse juhul, kui prokuröri ei viida tema nõusolekul üle teistsuguse keerukusastmega ametikohale.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

§ 55.   Esimese prokuröride üldkogu kokkukutsumine

  (1) Esimese prokuröride üldkogu kutsub kokku riigi peaprokurör ühe kuu jooksul ametisse nimetamisest.

  (2) Esimene prokuröride üldkogu valib prokuröridest konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning distsiplinaarkomisjoni liikmed.

  (3) Kuni kohtunike esinduskogu ei ole distsiplinaarkomisjoni ega prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni kohtunikust liiget valinud, teeb seda Kohtunike Ühingu juhatus.

  (4) Distsiplinaarkomisjoni ning prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni riigiprokurörist liige valitakse pärast riigiprokuröride ametisse nimetamist.

§ 56.   [Kehtetu - RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]

§ 57.   Käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaldamise erisused

  Isiku, kes on saanud akadeemilise kõrghariduse õigusteaduses eraõiguslikus ülikoolis, võib nimetada prokuröriks, kui ta on omandanud kõrghariduse akrediteeritud õppekava alusel.

§ 57¹.   Käesoleva seaduse § 17 lõike 2 kohaldamise erisused

  (1) Kahe aasta jooksul pärast 2004. aasta 1. märtsi nimetatakse vanemprokurörid ametisse kolmeks aastaks.

  (2) Riigi peaprokurör nimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ametisse nimetatud vanemprokuröri tema ametiaja lõppemisel vanemprokuröriks, ringkonnaprokuröriks või eriasjade prokuröriks.
[RT I 2004, 7, 40 - jõust. 01.03.2004]

§ 58.   Käesoleva seaduse § 22 kohaldamise erisused

  (1) Käesoleva seaduse jõustumisest kümne aasta jooksul võib Vabariigi Valitsus mõnes piirkonnas töötavate prokuröride ametipalka suurendada kuni neljandiku võrra.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

  (2) 2009. aasta 1. märtsist kuni 2010. aasta 31. detsembrini võib määrata prokuröri ametipalga lühemaks ajavahemikuks kui üks aasta, seejuures võib kehtestada eelmisest perioodist madalama ametipalga.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

§ 59.   Käesoleva seaduse §-de 25 ja 26 kohaldamise erisused

  (1) Käesoleva seaduse §-sid 25 ja 26 kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad prokurörina seaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist.

  (2) Prokurörina töötamise aja hulka arvatakse ka prokuratuuri uurijana töötamise aeg.

  (3) Käesoleva seaduse § 25 lõike 6 esimest lauset kohaldatakse isikutele, kellel tekib prokuröri vanaduspensioni saamise õigus 2006. aasta 1. juulist.
[RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]

§ 59¹.   [Kehtetu - RT I 2001, 53, 315 - jõust. 30.06.2001]

§ 60.   [Kehtetu - RT I 2000, 28, 167 - jõust. 16.04.2000]

§ 61.   Süümevanne

  Kuni 2000. aasta 31. detsembrini annab prokuröri ametit taotlev isik, kes seni ei ole vannet andnud, kirjaliku süümevande.

§ 62. – § 66. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 67.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  (2) [Kehtetu - RT I 2003, 26, 159 - jõust. 21.03.2003]

  (3) Maa- ja linnaprokuratuuride prokurörid alustavad nende ülesannete täitmist, mida enne seaduse jõustumist täitsid Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid, ühe aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.