Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Lennujaamatasude arvestamise metoodika

Vastu võetud 29.11.2012 nr 74

Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 50⁵ lõike 7 alusel.

§ 1.   Määruse kohaldamisala ja eesmärk

  (1) Määrusega kehtestatakse lennujaama haldaja poolt osutatavate lennujaamateenuste eest võetavate tasude arvestamise metoodika.

  (2) Määruse eesmärk on tagada lennujaamatasude läbipaistvus ning kõigi lennujaama kasutajate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine.

§ 2.   Mõisted

  Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) lennujaamatasud – tasud teenuste eest, mida lennujaama kasutajatele pakub lennujaama haldaja ja mis on seotud õhusõiduki maandumise, õhku tõusmise ja parkimisega, lennujaama valgustamise, reisijate ja kauba käitlemise ning lennundusjulgestusega;
  2) kaalutud keskmine kapitali hind (WACC – Weighted Average Cost of Capital) – kapitali struktuuri (oma- ja võõrvahendite vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav kogukapitali hind;
  3) kapitalikulu – lennujaamatasusse lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega;
  4) kapitalikulunorm – ajaperioodi pöördväärtus, mis näitab põhivara soetamiseks tehtud kulude lülitamist teenuste hindadesse. Kapitalikulunorm määratakse lähtuvalt põhivara kasulikust elueast;
  5) lubatud müügitulu – lennujaamateenuse põhjendatud müügitulu, mille arvutab lennujaama haldaja hinna kehtestamisel ning mille arvutamisel võetakse arvesse käesoleva määrusega lubatud kulud, kapitalikulu ning mõistlik ärikasum.

§ 3.   Lennujaamatasude arvestamise alused

  (1) Lennujaamatasud arvestatakse lähtudes teenuse põhjendatud kogukuludest, milleks on:
  1) teenusega seotud otsekulud;
  2) kapitalikulu;
  3) proportsionaalne osa lennujaama haldaja põhjendatud üldkuludest;
  4) mõistlik ärikasum.

  (2) Kulude omistamise protsess peab põhinema kulude põhjuslikul seosel ja välistama erinevate tegevusalade ristsubsideerimise. Kulude omistamise protsessis peab kulud omistama nendele teenustele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise.

  (3) Lennujaama haldaja on kohustatud pidama eraldi arvestust iga lennujaamateenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt määratleda lennujaama haldaja raamatupidamise siseeeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas teenuse hind on mõistlikus vahekorras teenuse väärtusega.

  (4) Tulude ja kulude arvestuses tuleb eraldi välja tuua tagastamatu abi raames soetatud varad.

  (5) Lennujaamatasude arvestamise aluseks võetavatesse kuludesse ei või lülitada:
  1) tagastamatu abi (sealhulgas sihtfinantseerimise teel) raames soetatud põhivara kapitalikulu;
  2) finantskulusid, kuna need sisalduvad teenuse mõistlikus ärikasumis;
12.08.2019 10:03
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „mõistlikus“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.
  3) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
  4) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;
  5) varade väärtuste muutust (varude jääkide muutust, käibevara allahindlust, põhivara väärtuse langust, põhivara üleshindlust, kahjumit materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ning likvideerimisest jms);
  6) seaduse alusel määratud trahve ja viiviseid;
  7) kulusid, mis on tekkinud lennujaamateenuste osutamiseks kasutusel olnud põhivara müügist (sealhulgas müügiks ettevalmistamisest) sellises ulatuses, mis on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga;
  8) teisi mittepõhjendatud kulusid, mis ei ole seotud lennujaama majandamisega, mis tulenevad kasutamata ressurssidest jms.

  (6) Lennujaama haldaja peab lähtuma efektiivse majandamise ja kulude kokkuhoiu printsiipidest.

  (7) Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes tasumäärades kokkuleppele jõudnud ning on pöördunud Konkurentsiameti poole taotlusega analüüsida tasumäärade põhjendatust, võib Konkurentsiamet põhjendatud kulude leidmiseks kasutada järgmisi meetodeid:
  1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
  2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud);
  3) lennujaama haldaja tegevuskulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste lennujaama haldajate näitajatega.

  (8) Üldkulud jaotatakse lennujaama haldaja poolt osutatavate teenuste vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude summale.

  (9) Üldkulude proportsionaalne jaotus leitakse alljärgnevalt:

  ÜP = (I / (I + V)) × Ü,

  kus:
       ÜP on lennujaamateenuse proportsionaalne osa üldkuludest;
       I on lennujaamateenuse osutamise otsekulud;
       V on teiste lennujaamateenuste ja muu äritegevusega seotud otsekulud;
       Ü on lennujaama haldaja üldkulud.

  (10) Lennujaama haldaja võib lennujaamatasusid diferentseerida lennujaamatasude kvaliteedi, ulatuse ja maksumuse või muude asjakohaste, objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide järgi. Lennujaamatasusid võib diferentseerida ka üldistest huvidest lähtudes, sealhulgas keskkonnaküsimustega seonduvalt.

§ 4.   Kapitalikulu arvestus

  (1) Kapitalikulu arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel.

  (2) Kapitalikulu arvestatakse alljärgnevalt:

  A = PVsoetusv × KKnorm,

  kus:
       PVsoetusv on lennujaamateenuse tasu määramiseks alusoleval perioodil soetatud põhivara soetusväärtus;
       KKnorm on põhivara kapitalikulunorm.

  (3) Lennujaama haldaja on kohustatud põhivara väärtuses ja kapitalinormi määramisel teostama korrektuure, kui ilmneb, et lennujaamatasude arvestusse sisselülitatud põhivara ei ole arvestusperioodil kasutusel, või kui ilmneb, et põhivara väärtus ja kapitalikulunorm ei ole põhjendatud.

  (4) Kui materiaalset põhivara kasutatakse teenuste või allteenuste osutamiseks, mis ei ole käesoleva määruse § 2 punktis 1 loetletud, seotakse põhivara nende teenustega ning nende teenustega seonduvat kapitalikulu ei või lennujaamatasudesse lülitada.

§ 5.   Lennujaama haldaja mõistliku ärikasumi arvestamine

  (1) Lennujaama haldaja mõistlik ärikasumi norm lennujaamateenustelt (%) ei või ületada WACC-i. WACC leitakse alljärgnevalt:

  kus:
       r_e on omakapitali kaalutud keskmine hind (%);
       r_d on võlakapitali (intressi kandvate kohustuste) kaalutud keskmine hind (%);
       E on omakapitali rahaline maht;
       D on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) rahaline maht.

  (2) WACC-i arvestamisel kasutatakse regulatiivset kapitalistruktuuri, millest 50% on omakapital ja 50% võlakapital.

  (3) Lennujaama haldaja poolt WACC-i valemis kasutatav omakapitali hind (r_e) arvutatakse CAPM (capital assets pricing model) mudeli abil:

  r_e = r_f + β × r_m,

  kus:
       r_f on riskivaba tulumäär. Riskivabaks tulumääraks võetakse kõrgeima reitinguga eurotsooni pikaajalise võlakirja (Saksamaa 10-aastase võlakirja) tulususe viimase viie aasta keskmine, millele on lisatud riigi riskipreemia. Riskipreemia riskivabaks tulumääraks võetakse Eestiga sarnase reitinguga riikide pikaajaliste võlakirjade tootlus;
       β on beetakordaja, mis näitab ettevõtja aktsia süstemaatilist riski. Beetakordaja hindamisel lähtutakse valdkonna tavapärasest praktikast;
       r_m on turu riskipreemia. Turu riskipreemia leitakse Euroopa ja USA pikaajalise turu riskipreemiate aritmeetilise keskmise alusel.

  (4) Võlakapitali hinna määramisel võetakse aluseks pikema perioodilise rahaturu intressitasemed (Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta keskmine intressimäär) ja ettevõtja riskipreemia. Riigi võlakirjade olemasolu korral võib võtta võlakapitali hinna määramise aluseks ka riigi võlakirja intressi määra.

  (5) Lennujaamateenuse osutamiseks kasutatava käibekapitali arvestuse aluseks võetakse 5% arvestusperioodi vastava lennujaamateenuse müügitulust.

  (6) Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse.

  (7) Lennujaamateenuste mõistlik ärikasum arvutatakse lennujaamateenuste osutamiseks kasutatava põhivara ja käibevara alusel. Lennujaamatasudesse lülitatav mõistlik ärikasum kujuneb alljärgnevalt:

  ÄK = ÄKnorm × (Pv + KK),

  kus:
       ÄK on lennujaamateenuse mõistlik ärikasum;
       ÄKnorm on ärikasumi norm, mis võrdub käesoleva määruse alusel arvutatud WACC-iga;
       Pv on lennujaamateenuse osutamiseks kasutatava põhivara soetusmaksumus lennujaamatasu määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud allahindlused;
       KK on käibekapital.
12.08.2019 10:03
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „mõistlik“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

§ 6.   Lubatud müügitulu

  (1) Lubatud müügitulu arvutatakse järgneva valemi alusel:

  Tlubatud = Ko + ÜP + A + ÄK,

  kus:
       T lubatud on lubatud müügitulu;
       Ko on tegevuskulud, mis on seotud lennujaamateenustega (v.a muud äriteenused);
       ÜP on lennujaamateenuse proportsionaalne osa üldkuludest;
       A on lennujaamateenustega seonduv kapitalikulu;
       ÄK on (lennujaamateenuste) mõistlik ärikasum.

  (2) Lubatud müügitulu jagatakse erinevate lennujaamateenuste vahel lähtuvalt arvestusperioodi erinevate lennujaamateenuste tulu proportsioonist kogu osutatud lennujaamateenuste tulusse järgmise võrrandi alusel:

  Tlubatud = ∑Tlubatud_n,

  kus:
       Tlubatud_n on vastava lennujaamateenuse lubatud müügitulu.

  (3) Lennujaamatasu arvutatakse lähtuvalt järgnevast valemist:

  kus:
       tasu_n on lennujaamatasu;
       Tlubatud_n on vastava lennujaamateenuse lubatud müügitulu;
       m_n on vastava lennujaamateenuse ühikute arv arvestusperioodil.