Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sisekaitseakadeemia põhimäärus

Vastu võetud 17.12.2014 nr 55
RT I, 19.12.2014, 12
jõustumine 01.01.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse rakenduskõrgkooli seaduse § 4 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Sisekaitseakadeemia staatus

  (1) Sisekaitseakadeemia (edaspidi akadeemia) on sisekaitseline rakenduskõrgkool, kes tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse, kutseõppeasutuse seaduse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

  (2) Akadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2.   Akadeemia eelarve

  (1) Akadeemial on oma eelarve.

  (2) Akadeemia kulud kaetakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

  (3) Akadeemia eelarve täitmist kontrollib Siseministeeriumi valdkonna eest vastutav minister (edaspidi valdkonna eest vastutav minister).

  (4) Akadeemial on õigus osutada oma põhitegevusega seotud järgmisi tasulisi teenuseid:
  1) tasemekoolitus;
  2) täiendusõpe;
  3) eksternõpe;
  4) majutus- ja paljundusteenused;
  5) raamatukogu teavikute laenutus;
  6) kirjastamine;
  7) tõlketööd;
  8) sporditreeningud, lasketiiruteenus ja teised sporditeenused;
  9) muud põhitegevusega seotud tasulised teenused.

  (5) Akadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu) määrab teenuste tasumäärad. Tasuliste teenuste osutamisest laekunud raha kasutatakse teenuse osutamisega seotud kulude katmiseks ja akadeemia arenguks.

  (6) Akadeemial on õigus võtta vastu annetusi ja toetusi. Saadud annetusi ja toetusi kasutatakse akadeemia arenguks ning õppekavade täiendamiseks.

§ 3.   Akadeemia aruandlus ja kontroll

  (1) Akadeemia tegevust ja koostööd Siseministeeriumiga koordineerib Siseministeeriumi kantsler.

  (2) Akadeemia kooskõlastab oma tegevused ja teeb koostööd Siseministeeriumi personalipoliitika osakonnaga tema põhimääruses sätestatud ülesannete ulatuses.

  (3) Teenistuslikku järelevalvet akadeemia tegevuse üle teostab Siseministeerium seaduses sätestatud korras.

  (4) Haldusjärelevalvet akadeemia õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastatult Siseministeeriumiga.

  (5) Akadeemia majandustegevust kontrollivad Siseministeerium ja Riigikontroll.

§ 4.   Akadeemia sümboolika

  (1) Akadeemial on oma nimetuse ja väikese riigivapi kujutisega pitsat, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Akadeemia struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega lihtpitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

  (2) Akadeemial on üld- ja kirjaplank, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Akadeemia struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega üld- ja kirjaplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

  (3) Rektori ametitunnus on ametikett, mille statuudi kinnitab nõukogu.

  (4) Akadeemial on oma sümbolid ja teenetemärgid, mille kinnitab nõukogu.

§ 5.   Akadeemia asukoht

  (1) Akadeemia asukoht ja postiaadress on Kase 61, 12012 Tallinn.

  (2) Akadeemia mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse struktuuriüksuse põhimääruses.

§ 6.   Akadeemia ingliskeelne nimetus

  Akadeemia ingliskeelne nimetus on Estonian Academy of Security Sciences. Kui kasutatakse akadeemia ingliskeelset nimetust ja samas kohas on inglise keelde tõlgitud riigi nimi „Eesti Vabariik”, võib akadeemia ingliskeelsest nimetusest sõna „Estonian” ära jätta.

2. peatükk Akadeemia tegevusvaldkond ja ülesanded 

§ 7.   Akadeemia tegevusvaldkond

  (1) Akadeemias toimub siseturvalisuse rakenduskõrgharidusõpe ja kutseõpe.

  (2) Akadeemias võib toimuda magistriõpe turvamise õppesuuna õppekaval.

  (3) Akadeemia tegevusvaldkonnad on:
  1) kõrgharidustasemel õppe läbiviimine;
  2) kutseõppe tasemeõppe läbiviimine rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega samal suunal;
  3) siseturvalisuse valdkonnaga seotud teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringute läbiviimine;
  4) täiendusõppe läbiviimine.

§ 8.   Akadeemia ülesanded

  Akadeemia ülesanded on:
  1) viia läbi siseturvalisuse valdkonna õpet;
  2) tagada õppe- ja töökorraldus, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
  3) luua akadeemia liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ning suhtlemiseks teiste õppejõudude, pedagoogide, üliõpilaste ja õpilastega Eestis ja välisriikides;
  4) arendada koostööd siseturvalisuse valdkonna tööandjatega, et viia õppe kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudmistega;
  5) koostada ja arendada akadeemia õppekavasid, korraldada õppemetoodilist tööd ning koostada täienduskoolituse õppekavasid;
  6) toetada ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamist ning väljaandmist;
  7) pidevalt parendada akadeemia ainelist baasi, lähtudes arengukavast ja õppekavadest;
  8) osutada põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid;
  9) arendada koostööd Eesti ja välisriikide õppeasutuste, teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide, avalikkuse ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning vahetada vastastikuse kokkuleppe alusel üliõpilasi, õpilasi, õppejõude;
  10) osaleda õppetegevuse arendamiseks ja rakendusuuringute tegemiseks rahvusvahelistes ja riigisisestes projektides;
  11) korraldada õppevahendite väljaandmist ning teadustööde avaldamist, anda soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks;
  12) täita muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

3. peatükk Akadeemia juhtimine 

§ 9.   Rektor

  (1) Akadeemiat juhib ja esindab rektor.

  (2) Rektorile alluvad vahetult prorektorid, akadeemia kolledžite direktorid ja akadeemia nõukogu otsusega kinnitatud tugistruktuuriüksuste juhid.

  (3) Kui rektor kasutab seadusest tulenevat õigust keelduda töö tegemisest, määrab valdkonna eest vastutav minister rektori ettepanekul rektori asendaja.

  (4) Rektori äraolek ja selleks ajaks talle asendaja määramine vormistatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 01.02.2017]

  (5) Rektori välislähetusse saatmine ja talle puhkuse andmine ning välislähetuse, puhkusel oleku ja ajutise töövõimetuse ajaks talle asendaja määramine vormistatakse Siseministeeriumi kantsleri käskkirja või korraldusega.
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 01.02.2017]

  (6) Rektori siselähetusse saatmise ja talle siselähetuse ajaks asendaja määramise otsustab rektor ning see vormistatakse akadeemia lähetuste korralduse kohaselt.
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 01.02.2017]

§ 10.   Rektori pädevus

  (1) Rektor:
  1) juhib ja esindab akadeemiat rakenduskõrgkooli seaduse ja akadeemia põhimäärusega antud volituste piires;
  2) vastutab akadeemia tegevust korraldatavate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile;
  3) tagab akadeemias sisekontrollisüsteemi rakendamise;
  4) juhib vahetult prorektorite, akadeemia kolledžite direktorite ja akadeemia nõukogu otsusega kinnitatud tugistruktuuriüksuste juhtide tööd ning nende kaudu struktuuriüksuste tööd;
  5) sõlmib lepinguid, esindab akadeemiat ja annab volitusi lepingute sõlmimiseks ning akadeemia esindamiseks;
  6) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid akadeemia teenistuskohtade koosseisu kohta;
  7) kinnitab akadeemia teenistuskohtade jaotuse, nimetused, teenistuskoha tähtaegsuse ja koormuse, vajaduse korral struktuuriüksuse koosseisus allstruktuuriüksuste moodustamise ning teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks;
  8) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku politsei- ja piirivalvekolledži direktori ning päästekolledži direktori ametikohale nimetamiseks, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või Päästeameti peadirektori arvamuse;
  9) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning nimetab prorektorid ametikohale, sõlmides nendega määratud ajaks töölepingud;
  10) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt akadeemia koosseisu kuuluvad politsei-, pääste-, maksu- ja tolli- ning vanglaamametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud akadeemia töötajatega, kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;
  11) kinnitab käskkirjaga akadeemia struktuuriüksuste põhimäärused;
  12) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid akadeemia eelarve kohta ja valvab eelarve eesmärgipärase ja otstarbeka täitmise üle;
  13) kinnitab akadeemia eelarve detailse jaotuse;
  14) kinnitab akadeemia struktuuriüksuste eelarve;
  15) käsutab akadeemia eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
  16) tunnustab akadeemia töötajaid;
  17) juhib nõukogu tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
  18) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
  19) kinnitab akadeemias läbiviidava kutseõppe, tasemeõppe õppekavad ja nendes tehtavad muudatused, kooskõlastades need enne nõukoguga ja vajaduse korral õppekohtade vajaduse esitanud asutusega;
  20) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ja õpilasi;
  21) kuulutab välja konkursi õppejõudude ja teadustöötajate vabadele ametikohtadele;
  22) vastutab õppe- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
  23) korraldab akadeemia arengukava, tegevuskava ja -aruannete koostamise ning Siseministeeriumile esitamise;
  24) sõlmib oma pädevuse piires kokkuleppeid välisriikide asjaomaste organisatsioonidega;
  25) teostab oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
  26) täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (2) Rektoril on õigus anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel nende täitmiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

§ 11.   Rektoraat

  (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu kinnitab rektor käskkirjaga. Rektoraadi koosolekutel võib osaleda Siseministeeriumi esindaja.

  (2) Rektoraadi tööd juhib rektor.

§ 12.   Prorektor

  (1) Akadeemia prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja asjaomaseid struktuuriüksusi.

  (2) Prorektoriga sõlmitakse tööleping määratud ajaks kuid kõige kauem viieks aastaks.

  (3) Prorektoril on pärast prorektori töökohustustest vabanemist õigus asuda akadeemias ametikohale, kus ta töötas enne prorektoriks nimetamist, ning taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

4. peatükk Nõukogu ja nõunike kogu 

§ 13.   Nõukogu pädevus

  Akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§ 14.   Nõukogu koosseis

  (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, direktorid, õppejõudude esindajad, üliõpilaskonna esindajad, Siseministeeriumi esindaja ning teised rektori nimetatud isikud.

  (2) Nõukogu esimees on rektor.

  (3) Õppejõudude esindajad nõukogusse valivad akadeemias töölepingu alusel töötavad või ametikohale nimetatavad õppejõud akadeemia korraliste õppejõudude hulgast. Iga kolledžit peab esindama üks õppejõud.

  (4) Üliõpilaskonna esindajad moodustavad vähemalt viiendiku nõukogu koosseisust.

  (5) Õppejõudude ja üliõpilaskonna esindajate volitused nõukogus kestavad ühe kalendriaasta. Kui nõukogu liige viibib kõrgkoolist eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige.

  (6) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimise ning kinnitab valimise ja hääletamise korra.

§ 15.   Nõukogu ülesanded

  Nõukogu:
  1) otsustab olulisemad õppe-, teadus- ja arendustegevuse üldküsimused, mis puudutavad rohkem kui ühte kolledžit;
  2) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid akadeemia põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
  3) võtab vastu akadeemia arengukava lähtuvalt Siseministeeriumi valitsemisala arengukavast ning teistest valdkondlikest ja organisatsioonipõhistest arengukavadest, mis mõjutavad akadeemia tegevust, kooskõlastades selle enne Siseministeeriumiga ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga;
  4) kiidab heaks ühisõppekava enne selle kinnitamist valdkonna eest vastutava ministri poolt ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
  5) kehtestab üliõpilaste vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas kooskõlas välismaalaste seadusega välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks õppekeele taseme miinimumnõuded;
  6) kehtestab üliõpilaste väljaarvamise tingimused ja korra;
  7) kinnitab kõrgharidustasemel toimuva õppe õppekavad ja nende muudatused, kooskõlastades need vajaduse korral enne koolitustellimuse esitanud asutusega;
  8) kooskõlastab akadeemias läbiviidava kutseõppe õppekavad ja nende muudatused;
  9) kehtestab üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
  10) kehtestab rakenduskõrgkooli seaduse alusel õppekulude osalise hüvitamise määra ning tingimused ja korra;
  11) nimetab õppekavad, mille alusel toimub ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
  12) kehtestab täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
  13) valib korralised õppejõud;
  14) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele nõuetele vastavuse hindamise tingimused ja korra;
  15) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
  16) võib nimetada rakenduskõrgkoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks;
  17) kinnitab emeriitprofessori tasustamise korra;
  18) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja ja õppekorralduse eeskirjad;
  19) asutab eristipendiume ja kinnitab nende määramise korra;
  20) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras akadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
  21) kuulab ära rektori, prorektorite ja kolledžite direktorite tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemiat, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
  22) kinnitab akadeemia eelarve täitmise aruande;
  23) kinnitab tingimused ja korra, mille alusel makstakse erialase kvalifikatsiooni taastamiseks hüvitist prorektorile, kes kasutab oma õigust pärast prorektori ametikohal töötamist asuda tagasi sellele eelnenud ametikohale;
  24) kinnitab akadeemia sümbolid ja teenetemärgid ning nende kasutamise korra;
  25) täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 16.   Nõukogu töökord

  (1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid on korralised ja erakorralised.

  (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt kaks korda semestris nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku rektor.

  (3) Erakorralise istungi kutsub rektor kokku omal algatusel või vähemalt kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

  (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled selle liikmed.

  (5) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal. Rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

  (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Käesoleva määruse § 15 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel on vajalik kohalolijate kahekolmandikuline häälteenamus. Nõukogu otsustele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

  (7) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu töökorralduse alused.

§ 17.   Nõunike kogu

  (1) Nõunike kogu on akadeemiat ning akadeemia eriala valdkonna eest vastutavaid valitsusasutusi ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu.

  (2) Nõunike kogu teeb ettepanekuid ning annab hinnanguid akadeemia, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes õigusaktides sätestatud korras.

5. peatükk Akadeemia struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded 

§ 18.   Akadeemia struktuur

  (1) Akadeemia struktuuri moodustavad kolledžid, keskused, instituudid ja akadeemia tugistruktuuriüksused.

  (2) Struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

  (3) Struktuuriüksuse ülesanded määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses.

  (4) Struktuuriüksuse koosseisu võivad kuuluda allstruktuuriüksused, mille pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses.

  (5) Struktuuriüksuse juhi õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks struktuuriüksuse juhi ametijuhendis.

  (6) Akadeemia struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate teenistuskohad.

  (7) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate teenistus- või tööülesanded, alluvus, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis või töölepingus.

§ 19.   Kolledž

  (1) Kolledž on ühel või mitmel lähedasel erialal õppetööd, täiendusõpet, rakendusuuringuid ning teadus- ja arendustegevust korraldav struktuuriüksus, kes tegutseb rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

  (2) Kolledžit juhib ja esindab kolledži direktor, kes nimetatakse ametikohale või kellega sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 04.09.2018, 1 - jõust. 10.09.2018]

  (3) Finantskolledži direktoriga sõlmib töölepingu akadeemia rektor eriala valdkonna eest vastutava valitsusasutuse juhi ettepanekul, kuulates ära akadeemia nõukogu arvamuse.

  (4) Justiitskolledži direktori nimetab ametikohale akadeemia rektor eriala valdkonna eest vastutava valitsusasutuse juhi ettepanekul, kuulates ära akadeemia nõukogu arvamuse.

  (5) Politsei- ja piirivalvekolledži direktori nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister akadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori arvamuse.

  (6) Päästekolledži direktori nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister akadeemia rektori ettepanekul, kuulates ära Päästeameti peadirektori arvamuse.

§ 20.   Kolledži nõukogu

  (1) Kolledži nõukogu on kolledži juurde eriala arendamiseks moodustatud nõuandev kogu, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, kolledži põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

  (2) Kolledži nõukogu põhiülesanded on kolledži ja eriala valdkonna eest vastutavate valitsusasutuste koostöö korraldamine, ettepanekute tegemine kolledži õppekavasid, üliõpilaste vastuvõtu tingimusi, eelarve kujundamist, koolitusvajaduste kindlaksmääramist ja teistes vastavat kolledžit puudutavates küsimustes.

  (3) Kolledži nõukogu moodustavad eriala valdkonna eest vastutavate valitsusasutuste esindajad, kolledži direktor, õppejõudude esindajad ja õpilaskonna põhikirja alusel valitud õpilaskonna esindaja. Kolledži nõukogusse võib kaasata eksperte. Kolledži nõukogu koosseisu kinnitab rektor.

  (4) Kolledži nõukogu tegevust juhib ja nõukogu kutsub kokku nõukogu esimees, kelleks on eriala valdkonna eest vastutav valitsusasutuse juht või tema määratud isik. Kolledži nõukogu täpsem töökord määratakse kindlaks kolledži põhimääruses.

§ 21.   Keskus

  (1) Keskus on akadeemia struktuuriüksus, mis viib ellu akadeemia ülesandeid tema tegevus- ja õppevaldkonnas, tegutsedes rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

  (2) Keskuse tööd juhib keskuse juhataja.

§ 22.   Instituut

  (1) Instituut on akadeemia struktuuriüksus, mille tegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevuse koordineerimine ja läbiviimine siseturvalisuse valdkonnas, õppetoolide poolt läbiviidava õppetöö metoodiline juhendamine ning siseturvalisuse valdkonna magistriõppe korraldamine ja arendamine. Instituut tegutseb rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

  (2) Instituudi tööd juhib instituudi juhataja.

§ 23.   Tugistruktuuriüksus

  (1) Tugistruktuuriüksuse eesmärk ning tegevuse alused ja kord määratakse kindlaks rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruses. Üksus tegutseb rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

  (2) Tugistruktuuriüksuse tööd juhib üksuse juhataja.

6. peatükk Õppekorraldus 

§ 24.   Õppe eesmärk ja õppekavad

  (1) Akadeemias toimuva õppe eesmärk on anda üliõpilasele ja õpilasele tööks vajalikud teadmised, oskused, vilumused, väärtushinnangud ja käitumisnormid ning arendada neis avalikus teenistuses töötamiseks vajalikke isiksuseomadusi.

  (2) Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe läbiviimise aluseks on rakenduskõrgkooli seadusele ja Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad, mille on kinnitanud nõukogu ning mis on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

  (3) Kutseõppe läbiviimise aluseks on kutseõppeasutuse seaduse § 22 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kutseharidusstandard ja kutsestandardi olemasolu korral vastava kutsestandardi alusel koostatud akadeemia õppekavad, mis on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

  (4) Akadeemias võib rakenduskõrgharidusõppe või kõrghariduse sama astme raames ja magistriõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel kooskõlas ülikooliseadusega.

§ 25.   Õppekorralduse alused

  Akadeemia õppetöö üksikasjaline korraldus, sealhulgas õppimine akadeemias eksternina, määratakse kindlaks nõukogu kinnitatud akadeemia juhtimise ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjades, arvestades kõrgharidus- ja kutseharidusstandardis ettenähtud põhimõtteid.

§ 26.   Akadeemiasse vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine

  Üliõpilaste ja õpilaste akadeemiasse vastuvõtmine ja akadeemiast väljaarvamine toimub akadeemia nõukogu kehtestatud korras.

7. peatükk Liikmeskond 

§ 27.   Liikmeskond

  Akadeemia liikmeskonna moodustavad akadeemia töötajad, üliõpilased ja õpilased.

§ 28.   Akadeemia töötajad

  (1) Akadeemia töötajad on rektor, prorektorid, direktorid, teadustöötajad, õppejõud ja teised töötajad.

  (2) Akadeemia õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse rakenduskõrgkooli seaduses ja nõukogu poolt õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. Õppejõud jagunevad korralisteks õppejõududeks ja külalisõppejõududeks. Akadeemia õppejõu ametikoht võib olla politsei-, pääste-, maksu- ja tolliametniku või vanglaametniku ametikoht.

  (3) Akadeemia teadustöötajate ametikohad on vanemteadur ja teadur ning neile ametikohtadele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses kehtestatud nõudeid. Akadeemia teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises.

  (4) Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad täidetakse rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud korras.

  (5) Akadeemia töötajal on:
  1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendusõpet;
  2) õigus kasutada õppe-, teadus- ja arendustegevuseks tasuta akadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
  3) kohustus kasutada akadeemia kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult;
  4) õigus ja kohustus tõsta oma erialast kvalifikatsiooni, õpetava personali puhul ka õpetamispädevust;
  5) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, akadeemia sisekorraeeskirjast, töötaja ametijuhendist ja akadeemia teistest õigusaktidest.

  (6) Akadeemia korralisel õppejõul on õigus taotleda viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, sealjuures säilitatakse talle tema ametipalk.

§ 29.   Üliõpilased ja õpilased

  (1) Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud ehk immatrikuleeritud akadeemia rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.

  (2) Õpilased on isikud, kes on vastu võetud akadeemia kutseõppesse.

  (3) Kadetid on politsei või piirivalve erialal täiskoormusega statsionaarses õppes kutseõppe tasemeõppe õppekavade alusel kutseharidust omandavad õpilased ja rakenduskõrgharidust omandavad üliõpilased.

  (4) Kui akadeemia viib õpet läbi ühisõppekava alusel ning isik läbib õpet akadeemias, võetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik vastu akadeemiasse.

  (5) Üliõpilasel on õigus:
  1) tasuta kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale;
  2) ühisõppekaval õppides läbida oluline osa ühisõppekavast teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures, sealjuures teise ühisõppekavas osaleva õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
  3) valida oma esindajaid ja olla valitud akadeemia üliõpilasesindusse;
  4) saada õpi- ja karjäärinõustamist;
  5) esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
  6) saada õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimustel ja korras;
  7) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
  8) saada üks kord igas kõrgharidusastmes nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
  9) saada akadeemialt õppekorraldusalast teavet;
  10) saada üliõpilaspilet õigusaktidega kehtestatud korras;
  11) saada eduka õppimise korral stipendiumi, mille suuruse ning maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega;
  12) õppekava sulgemisel või akadeemia tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
  13) esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
  14) kasutada muid seaduses, akadeemia põhimääruses, sisekorraeeskirjas ja muudes õigusaktides üliõpilastele kehtestatud õigusi.

  (6) Õpilasele laienevad rakenduskõrgkooli seaduses ja käesolevas põhimääruses üliõpilastele kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd kutseõppeasutuse seadus ei sätesta teisiti.

  (7) Üliõpilased ja õpilased peavad järgima seaduses, käesoleva põhimääruses, akadeemia sisekorraeeskirjas ja muudes õigusaktides kehtestatud kohustusi ning vastutavad nende rikkumise eest.

  (8) Üliõpilasele laienevad ametnike eetikakoodeks ning eriala valdkonna eest vastutavas valitsusasutuses kehtivad põhimõtted, kohustused ja eetikakoodeks.

  (9) Üliõpilasele ja õpilasele õppevälise kõrvaltegevusega tegutsemise loa andmise või loast keeldumise otsustab rektor. Luba ei anta, kui kõrvaltegevus takistab osalemist õppetöös, võib kahjustada õppe eesmärke või akadeemia mainet. Luba antakse kuni õppepraktika alguseni ja see on tagasivõetav.

  (10) Politsei ja pääste ning vanglateenistuse valdkondade õppekavadel õppivatel üliõpilastel on õigus riigieelarvest rahastatavale vormiriietusele.

  (11) Politsei ja pääste valdkonna rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel õppivate üliõpilaste, kelle õpingute kontaktõppe osakaal õppetöös on üle 45 protsendi õppekavas määratud õppe mahust, toitlustus- ja majutuskulud kaetakse riigieelarveliste rahaliste vahendite olemasolu korral akadeemia rektori kehtestatud tingimustel ja korras.

  (12) Politsei ja pääste valdkonna kutseõppe tasemeõppe õppekavade alusel õppivatel isikutel, kelle õpingute auditoorse ja praktilise töö osakaal õppetöös on üle 60 protsendi õppekavas määratud õppe mahust, toitlustus- ja majutuskulud kaetakse riigieelarveliste rahaliste vahendite olemasolu korral akadeemia rektori kehtestatud tingimustel ja korras.

8. peatükk Üliõpilaskond ja õpilaskond 

§ 30.   Üliõpilaskond ja õpilaskond

  (1) Akadeemia üliõpilased moodustavad akadeemia üliõpilaskonna.

  (2) Akadeemia iga kutseõpet läbiviiva kolledži õpilased moodustavad selle kolledži õpilaskonna.

  (3) Üliõpilaskond ja kolledžite õpilaskonnad võivad moodustada vastavalt üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjale ühiseid esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid, kes tegutsevad neile põhikirjas antud volituste piires.

  (4) Üliõpilaskond ja kolledžite õpilaskonnad teostavad oma organite kaudu oma seadusjärgset õigust omavalitsusele.

  (5) Üliõpilaskonnal on õigus:
  1) moodustada vastavalt õigusaktidele esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid ning liite ja organisatsioone teiste üliõpilaskondadega;
  2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
  3) valida oma esindajaid nõukogusse;
  4) teha ettepanekuid akadeemia õppekorralduse ja juhtimise parendamiseks ning osaleda järjepidevalt vastavas tegevuses;
  5) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

  (6) Õpilaskonnal on õigus:
  1) moodustada akadeemia õpilasesinduse kaudu teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alustel ja korras;
  2) astuda akadeemia õpilasesinduse kaudu vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
  3) valida oma esindaja kolledži õpilaskonna õppetööd korraldava kolledži nõukogusse;
  4) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

§ 31.   Üliõpilasesindus ja õpilasesindus

  (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastutavad ja korraldavad esindusorganid on üliõpilasesindus, kolledži õpilasesindused ja akadeemia õpilasesindus (edaspidi koos esindus). Üliõpilasesindus esindab üliõpilaskonda suhetes akadeemiaga ning Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Kolledži õpilasesindus esindab kolledži õpilaskonda suhetes kolledžiga ning Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Akadeemiaväliste suhete korraldamiseks võivad kolledžite õpilasesindused moodustada akadeemia õpilasesinduse.

  (2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga akadeemiasse vastuvõetud üliõpilane. Kolledži õpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga vastava siseturvalisuse valdkonna õppetööd korraldava kolledži õpilane.

  (3) Esinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Esinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna ja õpilaskondade põhikirjades.

  (4) Üliõpilasesindus valib üliõpilaskonna esindajad nõukogusse ja kolledži õpilasesindus õpilaskonna esindajad kolledži nõukogusse ning teistesse akadeemia otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse üliõpilaskonna ja õpilaskondade põhikirjades esitatud alustel.

  (5) Akadeemia eelarves nähakse ette rahalised vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ning üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Esindus käsutab neid vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja oma põhikirjas kehtestatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna finantseerimiseks akadeemia eelarvest esitab esindus.

§ 32.   Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri

  (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna tegevuse aluseks on üliõpilaskonna ja kolledži õpilaskonna põhikiri.

  (2) Esindus valmistab ette üliõpilaskonna ja kolledži õpilaskonna põhikirja eelnõu, paneb selle üliõpilastele ja kolledži õpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks vähemalt ühekuulise tähtaja eelnõu tutvumiseks esitamise päevast arvates. Igal üliõpilasel ja vastava kolledži õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul esindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidetega arvestamise kohta ning otsustab põhikirja vastuvõtmise kahekolmandikulise häälteenamusega.

  (3) Üliõpilaskonna ja kolledži õpilaskonna põhikirja võib esinduse otsusega panna üliõpilas- ja õpilashääletusele. Kui üliõpilane või õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse, et ta on põhikirjaga vaikimisi nõustunud.

  (4) Esindus esitab üliõpilaskonna vastuvõetud põhikirja kinnitamiseks nõukogule ja kolledži õpilaskonna põhikirja kinnitamiseks kolledži nõukogule.

  (5) Kui üliõpilaskond ja õpilaskond ei hääletanud üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab esindus uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, põhikirja muutmise korral aga loobub asjaomasest muudatusettepanekust.

  (6) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja muudetakse käeoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatud korras.

9. peatükk Rakendussätted 

§ 33.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2015. aastal.