Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord1
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
Vastu võetud 29.12.2009 nr 75
RTL 2010, 2, 22
jõustumine 11.01.2010
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 08.07.2010 | RT I 2010, 46, 275 | 17.07.2010 |
| 31.08.2010 | RT I 2010, 62, 452 | 06.09.2010 |
| 01.08.2011 | RT I, 04.08.2011, 1 | 07.08.2011 |
Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» § 324 lõike 4 punkti 2, § 266 lõike 4 ja § 268 lõike 2 alusel ning kooskõlas § 266 lõikega 2.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse kohaldamisala ja eesmärk
(1) Määrust kohaldatakse põhjaveele selle määruse § 4 lõigetes 1–5 sätestatud põhjaveekogumite kaupa.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
(2) Määruse eesmärgiks on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist.
§ 2. [Kehtetu - RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
2. peatükk PÕHJAVEEKOGUMI MOODUSTAMINE JA PÕHJAVEEKOGUMID, MILLE SEISUNDIKLASS TULEB MÄÄRATA
§ 3. Põhjaveekogumi moodustamine
(1) Põhjavee seisundi määramiseks moodustatakse põhjaveekogum. Põhjaveekogum moodustatakse juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) on kinnitatud vastav põhjaveekihi põhjaveevaru;
2) põhjaveekihist tarbib vett vähemalt 50 inimest;
3) põhjaveekihi tootlikkus on vähemalt 100 m3 ööpäevas;
4) põhjavee looduslik keemiline koostis on selline, mis võimaldab põhjavett joogiveeks kasutada.
(2) Põhjaveekogumi ulatuse määramisel arvestatakse põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee looduslikku keemilist koostist, kivimite füüsikalis-keemilisi ja veelisi omadusi, veevahetuse kiirust, tundlikkust hüdrokeemiliste mõjurite suhtes, inimtegevuse võimalikku mõju ning sotsiaal-majanduslikke aspekte.
§ 4. Põhjaveekogumite grupid ja põhjaveekogumid peamiste põhjaveekihtide järgi
(1) Kambriumi-Vendi (Cm-V) põhjaveekogumite grupi moodustavad selle määruse §-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmised põhjaveekogumid:
1) Kambriumi-Vendi Gdovi (Cm-V2gd) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 1);
2) Kambriumi-Vendi Voronka (Cm-V2vr) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 2);
3) Kambriumi-Vendi (Cm-V) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 3).
(2) Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogumite gruppi kuulub Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 4).
(3) Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) põhjaveekogumite grupi moodustavad selle määruse §-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmised põhjaveekogumid:
1) Ordoviitsiumi Ida-Viru (O_viru) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 5);
2) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini (O_pkivi) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 6);
3) Siluri-Ordoviitsiumi Läänesaarte (S-O_saared) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 7);
4) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum devoni kihtide all Lääne-Eesti alal (S-O_D-all, Lääne-Eesti ala – põhjaveekogum number 8);
5) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum devoni kihtide all Ida-Eesti alal (S-O_D-all, Ida-Eesti ala – põhjaveekogum number 9);
6) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Lääne-Eesti alal (S-O, Lääne-Eesti ala – põhjaveekogum number 10);
7) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti alal (S-O, Ida-Eesti ala – põhjaveekogum number 11).
(4) Devoni põhjaveekogumite (D) grupi moodustavad selle määruse §-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmised põhjaveekogumid:
1) Kesk-Alam-Devoni (D2-1) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 12);
2) Kesk-Devoni (D2) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 13);
3) Ülem-Devoni (D3) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 14).
(5) Kvaternaari (Q) põhjaveekogumite grupi moodustavad selle määruse §-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmised põhjaveekogumid:
1) Kvaternaari Vasavere (Q_vasav) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 15);
2) Kvaternaari Meltsiveski (Q_meltsiv) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 16);
3) Kvaternaari Männiku-Pelguranna (Q_yhend, Männiku-Pelguranna ala) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 17);
4) Kvaternaari Kuusalu (Q_yhend, Kuusalu ala) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 18);
5) Kvaternaari Võru (Q_yhend, Võru ala) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 19);
6) Kvaternaari Piigaste-Kanepi (Q_yhend, Piigaste-Kanepi ala) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 20);
7) Kvaternaari Otepää (Q_yhend, Otepää ala) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 21);
8) Kvaternaari Elva (Q_yhend, Elva ala) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 22);
9) Kvaternaari Saadjärve (Q_yhend, Saadjärve ala) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 23);
10) Kvaternaari Laiuse (Q_yhend, Laiuse ala) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 24);
11) Kvaternaari Sadala (Q_yhend, Sadala ala) põhjaveekogum (põhjaveekogum number 25).
(6) Põhjaveekogumite gruppide kaardid on esitatud selle määruse lisades 1–5.
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
§ 5. Põhjaveekogumid, millele tuleb määrata seisundiklass
Kõigile selle määruse § 4 lõigetes 1–5 nimetatud põhjaveekogumitele tuleb määrata seisundiklass vastavalt käesolevale määrusele.
3. peatükk PÕHJAVEEKOGUMITE SEISUNDIKLASSID JA NENDE MÄÄRAMISE KORD
1. jagu Põhjaveekogumite seisundiklassid ja nende määramine
§ 6. [Kehtetu - RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
§ 7. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramine
(1) Põhjaveekogumi seisundiklass määratakse vastavalt «Veeseaduse» § 327 lõikele 1 ning arvestades käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
(2) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundit.
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
(3) Põhjaveekogumite seisundiklassid määratakse vesikonna veemajanduskavades.
(4) Põhjaveekogumite seisundiklassid määratakse uuesti iga kuue aasta järel.
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
(5) Põhjaveekogumite seisundiklasside määramist korraldab Keskkonnaministeerium.
§ 8. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramise aluseks olevad andmed
(1) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel võetakse aluseks keskkonnaregistri või «Veeseaduse» § 36 lõikes 2 nimetatud registri andmed ning riikliku keskkonnaseire (põhjavee seire), veeuuringute ja keskkonnalubade andmed.
(2) Põhjaveekogumi keemilise ja koguselise seisundi hindamiseks kasutatav vaatluspunktide seirevõrk kantakse koos keemilise ja koguselise seisundi hinnanguga vesikonna veemajanduskava kaardile.
2. jagu Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine kvaliteedinäitajate väärtuste järgi
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
§ 9. Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine vaatluspunktide andmete alusel
Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse põhjaveekogumi üksikutes vaatluspunktides fikseeritud saasteainete keskmiste väärtuste alusel.
§ 10.
Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
(1) [Kehtetu - RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
(2) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad on põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi, kloriidide, sulfaatide ning ohtlike ainete, sh arseeni, kaadmiumi, plii, elavhõbeda, trikloroetüleeni, tetrakloroetüleeni ja sünteetiliste ainete kontsentratsioon.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
§ 11.
Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramine kvaliteedinäitajate väärtuste järgi
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
(1) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas vastab 80% või enam põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud kvaliteedinäitajate väärtustest käesoleva määruse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustele ning järgmistele kvaliteedinäitajate väärtustele:
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
1) kloriidide ja sulfaatide kontsentratsioon ning elektrijuhtivuse kaudu mõõdetud lahustunud ainete kontsentratsioon ei näita kasvusuundumust, mis viitaks inimtegevusest tingitud reostusele või soolase vee sissevoolule;
2) pH on vahemikus 6–9;
3) lahustunud hapniku sisaldus ei näita inimtegevusest tingitud vähenemise suundumust või keemiline hapnikutarve on ≤5 mg/l O2 või kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud lahustunud hapniku sisalduse looduslik päritolu põhjavees;
4) ammooniumi sisaldus ei ületa looduslikult aeroobses põhjavees 0,5 mg/l või ei ületa looduslikult anaeroobses veekeskkonnas 1,5 mg/l või kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud ammooniumi looduslik päritolu põhjavees;
5) puuduvad ohtlikud ained, sh arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete looduslik päritolu;
6) saasteainete kontsentratsioon ei takista põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes keskkonnaeesmärkide saavutamist ega põhjusta märkimisväärset kahju pinnavee ökoloogilisele ega keemilisele seisundile või otseselt sellest põhjaveekogumist sõltuvatele maismaaökosüsteemidele.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
(2) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on halb, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas vastab vähem kui 80% põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud kvaliteedinäitajate väärtustest § 12 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustele.
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
(3) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse looduslikult esinevate ainete või ioonide või nende näitajate kõrget taset põhjaveekogumis või põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumis, kui need on tingitud hüdrogeoloogilistest tingimustest ja mida ei loeta reostuseks «Veeseaduse» tähenduses, ning põhjavee voolusuuna ja keemilise koostise ruumiliselt piiratud ajutisi muutusi, mis ei ole inimtegevusest põhjustatud.
§ 12. Põhjavett ohustavad saasteained, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ning kvaliteedi piirväärtused põhjavees
(1) Põhjavett ohustavad saasteained ning põhjavee keemilise seisundiklassi määramisel kasutatavad nende saasteainete sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa on järgmised:
| Saasteaine | Ühik | Saasteaine sisalduse läviväärtus põhjavees | Põhjaveekogumi number, millele läviväärtust kohaldatakse |
| Ühealuselised fenoolid | µg/l | 1 | 5, 6, 16 |
| Naftasaadused | µg/l | 20 | 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25 |
| Benseen | µg/l | 1 | 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 16 |
| Summa PAH | µg/l | 0,1 | 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25 |
| SO4 | mg/l | 250 | 6 |
| Cl | mg/l | 250 | 2, 3 |
| Cl | mg/l | 350 | 1 |
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
(2) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel võetakse arvesse järgmiste põhjavett ohustavate saasteainete kvaliteedi piirväärtusi:
| Saasteaine | Kvaliteedi piirväärtus |
| Nitraadid | 50 mg/l |
| Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused1 | 0,1 µg/l 0,5 µg/l (kokku2) |
|
1 Pestitsiidid tähendavad taimekaitsevahendeid ja biotsiide vastavalt Euroopa nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1–32) artiklis 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1–63), artiklis 2 määratletule. |
|
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
3. jagu Põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamine koguseliste näitajate tingimuste järgi
§ 13. Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatav koguseline näitaja
(1) [Kehtetu - RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]
(2) Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatav koguseline näitaja on veetase, mis sõltub põhjaveekogumi toitumisest ning veevõtust tingitud põhjaveetaseme muutustest.
§ 14. Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramine koguseliste näitajate tingimuste järgi
(1) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas on täidetud järgmised tingimused:
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
1) aasta keskmine põhjaveevõtu hulk on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist;
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
2) põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi põhjaveekogumisse;
3) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid olulise halvenemise sellise põhjavee keemilises või koguselises seisundis;
4) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes «Veeseaduse» § 38 lõikes 3 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke;
5) puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus ning soolase vee sissetung, mis põhjustaksid põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist;
6) põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrgu vaatluspunktides ei esine inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemist määral, mis põhjustab põhjavee liigvähendamist.
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
(2) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb, kui vaadeldav põhjaveekogum ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
4. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 15. Põhjaveekogumite seisundi hinnangu koostamise tähtaeg
Käesoleva määruse kohane põhjaveekogumite seisundi hinnang koostatakse hiljemalt 2013. a 31. detsembriks ja seejärel iga kuue aasta tagant.
[RT I, 04.08.2011, 1 - jõust. 07.08.2011]
§ 16. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 334–337), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (EÜT L 372, 27.12.2006, lk 19–31).
Facebook
Twitter