Teksti suurus:

Kutselise kalapüügi võimalused ning aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2013. aastal

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.12.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.09.2013
Avaldamismärge:RT I, 22.12.2012, 32

Kutselise kalapüügi võimalused ning aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2013. aastal
[RT I, 22.12.2012, 31 - jõust. 25.12.2012]

Vastu võetud 30.10.2012 nr 87
RT I, 31.10.2012, 3
jõustumine 03.11.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.12.2012RT I, 22.12.2012, 3125.12.2012

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 134 lõigete 3, 32 ja 33 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.
[RT I, 22.12.2012, 31 - jõust. 25.12.2012]

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse 2013. aastaks:
  1) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
  2) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ning kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.

  (2) Määrusega kehtestatakse „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe” alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2013. aastaks eraldatud aastane lubatud saak.

  (3) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud aastane räimesaak veealade ja maakondade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa.
[RT I, 22.12.2012, 31 - jõust. 25.12.2012]

§ 2.  Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning tasumäärad

  Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade kaupa kehtestatakse vastavalt lisale 1.

§ 3.  Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel agariku püügivõimalused ning kalapüügiõiguse tasumäär agarikupüügil

  (1) Hiiu maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.

  (2) Saare maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.

§ 4.  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning tasumäärad

  Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa kehtestatakse vastavalt lisale 2.

§ 5.  Võrtsjärvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning tasumäärad

  Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Võrtsjärvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas on järgmised:
  1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem – 324 tükki ja tasu ühe püügivahendi kohta aastas on 101,83 eurot;
  2) nakkevõrk – 320 tükki ja tasu ühe püügivahendi kohta aastas on 12,19 eurot.

§ 6.  Siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning tasumäärad

  Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa kehtestatakse vastavalt lisale 3.

§ 7.  Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

  Kutselise kalapüügi võimalused piirkonniti Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad kehtestatakse vastavalt lisale 4.
[RT I, 22.12.2012, 31 - jõust. 25.12.2012]

§ 8.  Kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal, mis ei kuulu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla, ja kalapüügiõiguse tasumäärad

  (1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritavatel veealadel on järgmised:
  1) Euroopa Liidu kehtestatud Eesti püügivõimalused;
  2) reguleerimata liikide püügivõimalused.

  (2) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 1 esitatud püügivõimaluste korral on järgmised:
  1) krevett NAFO piirkonnas 3L – 63,90 eurot tonn;
  2) meriahven – 10 eurot tonn;
  3) kalmaar – 19,17 eurot tonn;
  4) süvalest – 63,90 eurot tonn;
  5) makrell – 33 eurot tonn;
  6) rai – 22,36 eurot tonn;
  7) sinine molva – 11,95 eurot tonn;
  8) süvahaid – 25,56 eurot tonn;
  9) kalju-tömppeakala – 24,92 eurot tonn;
  10) süsisaba – 19,17 eurot tonn;
  11) tursk – 50 eurot tonn;
  12) reguleerimata liigid NAFO piirkonnas – 31,95 eurot tonn;
  13) reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas – 4,47 eurot tonn.

  (3) Teravmägede püügipiirkonnas, kus ühel ajal on lubatud krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva ja tasu ühe püügipäeva eest on 200 eurot.

  (4) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 5 märgitud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni püügiõiguse tasu on 12,78 eurot.

  (5) Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikut mööda 10° lõunalaiust kuni 20° läänepikkuseni ja sealt piki 20° meridiaani lõunasse 50° lõunalaiuseni, seejärel mööda 50° paralleeli läände kuni 50° läänepikkuseni, seejärel piki 50° meridiaani lõunasse 60° lõunalaiuseni, siis mööda 60° paralleeli läände 67°16ʹ läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56°22ʹ lõunalaiust ja 67°16ʹ läänepikkust, edasi itta mööda 56°22ʹ lõunalaiust punktini 65°43ʹ läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55°22ʹ lõunalaiust ja 65°43ʹ läänepikkust, 55°11ʹ lõunalaiust ja 66°04ʹ läänepikkust, 55°07ʹ lõunalaiust ja 66°25ʹ läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.

  (6) Reguleerimata liigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NAFO, NEAFC ja Euroopa Liit ei piira ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas ei piirata.
[RT I, 22.12.2012, 31 - jõust. 25.12.2012]

§ 9.  Aastane lubatud räimesaak Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel

  (1) Aastane lubatud räimesaak kaluri kalapüügiloa alusel Liivi lahel (Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonis 28-1) on maakondade kaupa järgmine:
  1) Pärnu maakonnas – 5253 tonni;
  2) Pärnu maakonnas Kihnu ja Manija saare püsielanikele kokku 727 tonni, mille ammendumisel võivad Kihnu ja Manija saare püsielanikud jätkata püüki punktis 1 määratud aastase lubatud räimesaagi arvelt kuni selle ammendumiseni;
  3) Saare maakonnas – 450 tonni.

  (2) Aastane lubatud räimesaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel (ICESi alarajoonides 28-2, 29 ja 32) on 1150 tonni, millest 910 tonni täitumisel võib nimetatud piirkondades püüda räime järgmiselt:
  1) Saare maakonnas – 40 tonni;
  2) Hiiu maakonnas – 40 tonni;
  3) Lääne maakonnas – 40 tonni;
  4) Harju maakonnas – 40 tonni;
  5) Lääne-Viru maakonnas – 40 tonni;
  6) Ida-Viru maakonnas – 40 tonni.

  (3) Kalapüügiseaduse § 134 lõike 34 kohaselt ei loeta lõigetes 1 ja 2 nimetatud saake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 tähenduses.
[RT I, 22.12.2012, 31 - jõust. 25.12.2012]

§ 10.  Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

  (1) „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe” alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak kalaliikide kaupa järgmine:
  1) siig – 2 tonni;
  2) tint – 5 tonni;
  3) rääbis – 15 tonni;
  4) latikas – 650 tonni;
  5) koha – 650 tonni, sellest kuni 325 tonni esimesel poolaastal;
  6) haug – 155 tonni;
  7) luts – 50 tonni;
  8) ahven – 1000 tonni;
  9) särg – 280 tonni;
  10) kiisk – 150 tonni;
  11) vimb, säinas, linask, nurg, angerjas kokku – 25 tonni.

  (2) Kalapüügiseaduse § 134 lõike 34 kohaselt ei loeta lõikes 1 nimetatud saake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 tähenduses.
[RT I, 22.12.2012, 31 - jõust. 25.12.2012]

Lisa 1 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas

Lisa 2 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas

Lisa 3 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas

Lisa 4 Kutselise kalapüügi võimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad
[RT I, 22.12.2012, 31 - jõust. 25.12.2012]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json