Teksti suurus:

Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika

Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika - sisukord
Väljaandja:Maaeluminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:04.10.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 01.10.2019, 11

Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika

Vastu võetud 30.09.2019 nr 73

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 161 lõike 12 ja § 164 lõike 8 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse eri tüüpi sõnniku ja looma väljaheidete toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika.

§ 2.  Eri tüüpi sõnniku ja looma väljaheidete toitainesisalduse arvutuslikud väärtused

  (1) Looma väljaheited käesoleva määruse tähenduses on sõnnik, mis on loomade poolt jäetud, millele ei ole lisatud allapanu ja mida ei ole ladustatud, säilitatud ega töödeldud.

  (2) Eri tüüpi sõnniku ja looma väljaheidete toitainesisalduse arvutuslikud väärtused on esitatud lisades 1–7.

§ 3.  Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid

  (1) Põllumajanduslooma loomühiku ekvivalent on piimalehm toodanguga 8000 kilogrammi piima aastas.

  (2) Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid on esitatud lisas 8.

§ 4.  Sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika

  (1) Sõnnikuhoidla miinimummaht looma kohta arvutatakse järgmiste valemitega:
  1) V = (A – B) × c × 0,67,
kus V on sõnnikuhoidla kaheksa kuu miinimummaht kuupmeetrites,
A on hoidlasse ladustatud sõnniku kogus tonnides aasta kohta,
B on ladustatud sõnniku kadu hoidlast tonnides aasta kohta,
c on sõnniku mahumass tonnides kuupmeetri kohta,
0,67 on kordaja, mille abil teisendatakse aasta kohta käiv näitaja kaheksa kuu kohta käivaks näitajaks;
  2) A = a1 + a2 + a3 + a4 (karjatamiseta) või A = a5 + a6 + a3 + a4 (karjatamisega),
kus A on hoidlasse ladustatud sõnniku kogus tonnides aasta kohta,
a1 on looma väljaheidete kogus tonnides aasta kohta,
a2 on allapanu lisandumine tonnides aasta kohta,
a3 on tehnoloogilise vee lisandumine tonnides aasta kohta,
a4 on sademevee lisandumine tonnides aasta kohta;
  3) a5 = a1 – f,
kus a1 on looma väljaheidete kogus tonnides aasta kohta,
f on karjatamise käigus karjamaale, liikumisteedele ja muudele sellistele kohtadele sattuvate looma väljaheidete kogus tonnides aasta kohta;
  4) a6 = a2 / 365 × (365 – g),
kus a2 on allapanu lisandumine tonnides aasta kohta,
g on karjatamispäevade arv;
  5) B = b1 + b2,
kus B on ladustatud sõnniku kadu hoidlast tonnides aasta kohta,
b1 on niiskuse aurumine tonnides aasta kohta,
b2 on sõnniku kuivaine lagunemine tonnides aasta kohta;
  6) b1 = A1 × d,
kus b1 on niiskuse aurumine tonnides aasta kohta,
A1 on hoidlasse ladustatud sõnnikus sisalduva vee kogus tonnides aasta kohta,
d on niiskuse aurumine massiprotsentides;
  7) A1 = a1 × (1 – f / 100) + a3 + a4,
kus A1 on hoidlasse ladustatud sõnnikus sisalduva vee kogus tonnides aasta kohta,
a1 on looma väljaheidete kogus tonnides aasta kohta,
a3 on tehnoloogilise vee lisandumine tonnides aasta kohta,
a4 on sademevee lisandumine tonnides aasta kohta,
f on hoidlasse ladustatud sõnniku kuivainesisaldus massiprotsentides;
  8) b2 = A2 × e,
kus b2 on sõnniku kuivaine lagunemine tonnides aasta kohta,
A2 on hoidlasse ladustatud sõnniku kuivaine kogus tonnides aasta kohta,
e on sõnniku kuivaine lagunemine massiprotsentides;
  9) A2 = (a1 × f / 100) + a2 × 0,7,
kus A2 on hoidlasse ladustatud sõnniku kuivaine kogus tonnides aasta kohta,
a1 on looma väljaheidete kogus tonnides aasta kohta,
f on hoidlasse ladustatud sõnniku kuivainesisaldus massiprotsentides,
a2 on allapanu lisandumine tonnides aasta kohta,
0,7 on allapanu keskmine kuivainesisaldus.

  (2) Sõnnikuhoidla miinimummaht ja keskmised arvestuslikud näitajad sõnnikuhoidla miinimummahu arvutamiseks on esitatud lisas 9.

Mart Järvik
Minister

Illar Lemetti
Kantsler

Lisa 1 Looma väljaheidete summaarne kogus ja toiteelementide sisaldus looma kohta

Lisa 2 Looma väljaheidete keskmine kogus ja toiteelementide sisaldus loomakoha kohta

Lisa 3 Eri tüüpi sõnniku summaarne kogus ja toiteelementide sisaldus pärast säilitamist loomade aasta ringi laudas pidamise korral

Lisa 4 Eri tüüpi sõnniku summaarne kogus laudas ja toiteelementide sisaldus pärast säilitamist loomade perioodilise karjatamise korral

Lisa 5 Loomade karjatamise käigus karjamaale, liikumisteedele ja mujale sattuvate looma väljaheidete keskmine kogus ja toiteelementide sisaldus lisas 4 nimetatud pikkusega karjatamisperioodi korral

Lisa 6 Eri tüüpi sõnnikus sisalduv taimedele omastatav lämmastik, fosfor ja kaalium loomade aasta ringi laudas pidamise korral

Lisa 7 Loomade karjatamise käigus karjamaale, liikumisteedele ja mujale sattuvates looma väljaheidetes sisalduv taimedele omastatav lämmastik, fosfor ja kaalium

Lisa 8 Loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid

Lisa 9 Sõnnikuhoidla miinimummaht ja keskmised arvestuslikud näitajad selle arvutamiseks

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json