Teksti suurus:

Piiriüleste skeemide kriteeriumid

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 21.01.2020, 9

Piiriüleste skeemide kriteeriumid

Vastu võetud 17.01.2020 nr 1

Määrus kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse § 208 lõike 5 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse §-s 208 nimetatud võimalikule maksustamise, finantskontode alase teabevahetuse või tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimise ohule viitavate piiriüleste skeemide kriteeriumid.

§ 2.  Peamise hüve kriteerium

  (1) Peamise hüve kriteerium on täidetud, kui kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes on skeemist tulenev mõistlikult eeldatav peamine hüve või üks peamistest hüvedest maksueelise saamine.

  (2) Paragrahvis 3 nimetatud skeemide kirjelduste puhul saab eeldada maksustamise vältimise ohtu üksnes siis, kui need piiriülesed skeemid vastavad peamise hüve kriteeriumile.

  (3) Peamise hüve kriteeriumi ei saa § 3 lõike 1 punktis 7 kirjeldatud skeemi puhul pidada täidetuks üksnes § 3 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise tõttu.

§ 3.  Skeemid, mille hindamisel tuleb arvestada peamise hüve kriteeriumiga

  (1) Maksustamise vältimise ohule viitavad järgmised peamise hüve kriteeriumist sõltuvad skeemid:
  1) skeem, mille puhul asjaomane maksumaksja või skeemis osalev isik on võtnud maksueelisega seotud konfidentsiaalsuskohustuse;
  2) skeem, mille eest teabeandjal on õigus saada tasu või hüvitist, mis määratakse kindlaks skeemi rakendamisega saadava maksueelise suuruse järgi või selle järgi, kas skeemi rakendamisega saadakse oodatud maksueelis;
  3) standardse ülesehitusega skeem, mis on erinevate maksukohustuslaste jaoks kasutatav ilma igakordsete märkimisväärsete kohandusteta;
  4) skeem, mille rakendamiseks tegutseb skeemis osalev isik eesmärgiga omandada kahjumis äriühing, lõpetada selle põhitegevus ning kasutada selle äriühingu kahjumit oma maksukohustuse vähendamiseks, kusjuures skeem võib sisaldada ka kahjumi ülekandmist teise riiki või jurisdiktsiooni või kahjumi kasutamist maksukohustuse vähendamiseks kiirendatud korras;
  5) skeem, millega näidatakse saadud tulu vara, kingituse või muu tuluna, mis on maksustatud madalama maksumääraga või mis on tulumaksust vabastatud;
  6) skeem, mille eesmärk on vahendite ümberpaigutamine näiteks ühingu kaudu, millel puudub sisuline majandustegevus ilma muu peamise ärilise eesmärgita või mille osaks olevatel tehingutel on vastastikku tasaarveldav, tühistav või muu sarnane mõju;
  7) skeem, mis hõlmab seotud isikute vahelisi piiriüleseid makseid, mida käsitatakse ettevõtlusega seotud kuluna ja milles esineb vähemalt üks lõikes 2 sätestatud asjaoludest.

  (2) Seotud isikute vahelisi piiriüleseid makseid hõlmavate tehingute puhul peab esinema vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) makse saaja on sellise riigi või jurisdiktsiooni resident, kus ei ole kehtestatud ettevõtte teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või see on kehtestatud nullilähedases või nullmääras;
  2) makse saaja residendiriigis või -jurisdiktsioonis on makse maksuvaba või ei arvestata makset maksustatava tulu hulka;
  3) makse saaja residendiriigis või -jurisdiktsioonis on makse suhtes kehtestatud soodsam maksustamisrežiim.

§ 4.  Piiriüleste tehingutega seotud skeemid, mis ei eelda peamise hüve kriteeriumi täitmist

  Maksustamise vältimise ohule viitavad järgmised peamise hüve kriteeriumist sõltumatud piiriüleste tehingutega seotud skeemid:
  1) skeem, mis hõlmab seotud isikute vahelisi piiriüleseid makseid, mida käsitatakse ettevõtlusega seotud kuluna ja milles makse saaja kas ei ole ühegi riigi või jurisdiktsiooni resident või ta on sellise riigi või jurisdiktsiooni resident, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loetellu või keda Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon on hinnanud koostööd mitte tegevaks;
  2) skeem, millega ühe ja sama vara amortisatsiooni kulu võetakse arvesse rohkem kui ühes riigis või jurisdiktsioonis;
  3) skeem, millega taotletakse sama tulu või sama vara topeltmaksustamise kõrvaldamist rohkem kui ühes riigis või jurisdiktsioonis, mis võib viia maksustamise täieliku vältimiseni;
  4) skeem, mis sisaldab vara üleandmist ning kus üleantud vara hinda kajastatakse erinevates riikides või jurisdiktsioonides olulisel määral erinevalt.

§ 5.  Siirdehinna kindlaksmääramisega seotud skeemid, mis ei eelda peamise hüve kriteeriumi täitmist

  Maksustamise vältimise ohule viitavad järgmised peamise hüve kriteeriumist sõltumatud siirdehinna kindlaksmääramisega seotud skeemid:
  1) skeem, mis võimaldab ühepoolsete maksukindlust andvate (ingl safe-harbour) reeglite kasutamist;
  2) skeem, mis hõlmab raskesti hinnatava immateriaalse vara üleandmist, kusjuures raskesti hinnatav immateriaalne hõlmab vara sellist immateriaalset vara või sellega seotud õigusi, mille puhul selle üleandmisel seotud isikute vahel puuduvad usaldusväärsed võrreldavad tehingud ning tehingute tegemise ajal on üleantava immateriaalse vara eeldatavalt saadavate tulevaste rahavoogude või sissetulekute prognoosid või kõnealuse immateriaalse vara hindamisel kasutatavad eeldused äärmiselt ebakindlad, muutes keeruliseks selle immateriaalse vara lõpliku tulususe prognoosimise selle üleandmise ajal;
  3) skeem, mis võimaldab piiriüleste grupisiseste ülesannete, riskide või varade üleandmisega vähendada ülesannete, riskide või varade üleandja prognoositavat intressi- ja maksueelset aruandeaasta kasumit (EBIT) üleandmisele järgneva kolme aasta jooksul üle 50 protsendi võrreldes prognoositava intressi- ja maksueelse kasumiga olukorras, kus üleandmist ei ole oleks toimunud.

§ 6.  Finantskontode alast teabevahetust mõjutavad skeemid

  (1) Finantskontodealase teabevahetuse vältimise ohule viitab skeem, mis võib raskendada või takistada maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud finantskontode alast teabevahetust või mis kasutab ära finantskontode alase teabe vahetamiseks vajaliku õigusliku aluse puudumist.

  (2) Finantskontodealase teabevahetuse vältimise ohule võivad viidata järgmised skeemid:
  1) sellise konto, toote või investeeringu kasutamine, mis ei ole finantskonto või mida ei soovita kasutada finantskontona, kuid millel on finantskontoga sisuliselt sarnased tunnused;
  2) finantskonto või -vara üleandmine sellisesse riiki või jurisdiktsiooni või sellise riigi või jurisdiktsiooni ärakasutamine, mis ei ole võtnud kohustust vahetada finantskontode alast teavet asjaomase maksukohustuslase residendiriigiga;
  3) tulu ja vara ümberklassifitseerimine sellisteks toodeteks või makseteks, mille suhtes finantskontode alase teabevahetuse regulatsiooni ei kohaldata;
  4) finantsasutuse või finantskonto või sellel kontol oleva vara üleandmine või ümberkujundamine selliseks finantsasutuseks või finantskontoks või varaks, mille suhtes finantskontode alase teabevahetuse regulatsiooni ei kohaldata;
  5) selliste juriidiliste isikute või õiguslike moodustiste kasutamine, mis välistavad või mille eesmärgiks on välistada kontoomaniku või kontrolliva isiku kohta finantskontode alase teabe esitamine;
  6) skeem, mis õõnestab hoolsusmeetmeid või mis kasutab ära nõrku kohti hoolsusmeetmetes, mida finantsasutused kohaldavad finantskontode alase aruandluskohustuse täitmiseks, sealhulgas selliste riikide või jurisdiktsioonide ärakasutamine, kus rahapesuvastaste reeglite täitmise tagamine on ebapiisav või nõrk või kus juriidilistele isikutele ja õiguslikele moodustistele esitatavad läbipaistvusnõuded on nõrgad.

§ 7.  Tegeliku kasusaaja tuvastamist mõjutava skeemi kriteeriumid

  Tegeliku kasusaaja tuvastamise vältimise ohule viitab skeem, milles kasutatakse läbipaistmatut omandi- või tegelike kasusaajate ahelat ning milles osalevatel isikutel või õiguslikel moodustistel on järgmised tunnused:
  1) neil puudub sisuline majandustegevus, mida toetaks muuhulgas piisav hulk töötajaid, seadmeid, vara ja ruume;
  2) nad on asutatud või loodud või neid juhitakse või kontrollitakse või nad asuvad sellises riigis või jurisdiktsioonis, mis ei ole nende valduses oleva vara tegeliku kasusaaja asukoha riik või jurisdiktsioon;
  3) nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaste tegelike kasusaajate tuvastamine on muudetud võimatuks.

§ 9.  Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse 2020. aasta 1. jaanuarist.

Martin Helme
Rahandusminister

Veiko Tali
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json