Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord
Vastu võetud 19.06.2017 nr 28
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 lõike 3 alusel.
§ 1. Terminid
(1) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik.
(2) Halvim tõenäoline stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on kõige raskemate tagajärgedega võimalik stsenaarium, mis on piiritletud kindla aja ja piirkonnaga.
(3) Võimelünk käesoleva määruse tähenduses on hädaolukorda lahendavate või lahendamisele kaasatud asutuste ja isikute täielik või osaline suutmatus viia ellu hädaolukorra ennetamiseks või valmistumiseks või lahendamiseks vajalikku tegevust.
(4) Meede käesoleva määruse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on parandada asutuste või isikute valmisolekut hädaolukorda ära hoida või seda paremini lahendada.
§ 2. Hädaolukorra riskianalüüs ja selle koostamine
(1) Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks.
(2) Riskianalüüsi koostamist juhib hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel määratud hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus (edaspidi juhtiv asutus), kes kaasab riskianalüüsi koostamisse asjassepuutuvad asutused ja isikud.
(3) Riskianalüüs koosneb üldosast, analüüsiosast, võimeanalüüsist ja järeldustest.
(4) Riskianalüüsi üldosa, analüüsiosa ja järeldused koostatakse käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud vormil.
§ 3. Riskianalüüsi analüüsiosa
Riskianalüüsi analüüsiosas esitatakse:
1) sündmuse liigid, mis võivad põhjustada hädaolukorra;
2) hädaolukorra määratlus;
3) toimunud sündmuste analüüs ning analüüsi toetav riigisisene ja rahvusvaheline statistika, kaardimaterjal, prognoos, eksperdihinnang või muud andmed;
4) sündmuse stsenaarium ja selle kirjeldus;
5) stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärgede hinnang;
6) stsenaariumi riskiklass.
§ 4. Stsenaariumi koostamine
(1) Juhtiv asutus koondab sündmuse analüüsimiseks vajalikud andmed ning koostab saadud andmete ja eksperdiarvamuse põhjal sündmuse halvima tõenäolise stsenaariumi, mida vajaduse korral täiendatakse regionaalsete või muude osadega.
(2) Ühe sündmuse kohta võib vajaduse korral koostada mitu stsenaariumi.
(3) Kui analüüsi käigus tuvastatakse, et kahe või enama sündmuse mõju ja tagajärg on sarnased, võib stsenaariumid ühendada ning koostada sündmuste kohta ühe stsenaariumi.
§ 5. Stsenaariumi tõenäosuse hindamine
(1) Stsenaariumi tõenäosuse hindamisel tuginetakse asjaomastele statistilistele andmetele, uuringutele, analüüsidele, eksperdiarvamusele või muule asjaomasele teabele.
(2) Stsenaariumi tõenäosust hinnatakse käesoleva määruse lisas 2 sätestatud skaala järgi.
(3) Kui stsenaariumi tõenäosust ei ole võimalik käesoleva määruse lisa 2 kohaselt hinnata, kasutatakse selleks muud meetodit, mis tuleb enne kooskõlastada Siseministeeriumiga.
§ 6. Stsenaariumi tagajärgede hindamine
(1) Stsenaariumi tagajärgi analüüsitakse järgmiste valdkondade alusel:
1) inimeste elu ja tervis;
2) vara;
3) looduskeskkond;
4) elutähtsad teenused.
(2) Stsenaariumi tagajärgi hinnatakse määrates nende raskusastmed ja tagajärgede koondhinnang esitatakse käesoleva määruse lisa 3 kohaselt.
(3) Kui stsenaariumil on väga erinevate raskusastmetega tagajärjed, võib juhtiv asutus kooskõlastatult kaasatud asutuste ja isikutega käesoleva määruse lisa 3 kohaselt arvutatud tagajärgede koondhinnangut ühe astme võrra tõsta või langetada.
(4) Kui stsenaariumi tagajärgi ei ole võimalik käesoleva määruse lisa 3 kohaselt hinnata, võib selleks kasutada ka muud meetodit, mis kooskõlastatakse enne Siseministeeriumiga.
§ 7. Stsenaariumi riskiklassi määramine
(1) Igale stsenaariumile määratakse riskiklass selle esinemise tõenäosuse ja tagajärje raskusastme järgi käesoleva määruse lisa 4 kohaselt.
(2) Juhtiv asutus võib kooskõlastatult kaasatud asutuste ja isikutega tõsta stsenaariumi riskiklassi ühe astme võrra, kui võimeanalüüsi käigus ilmnevad olulised võimelüngad.
§ 8. Võimeanalüüs
(1) Igale stsenaariumile koostatakse võimeanalüüs.
(2) Võimeanalüüsis kirjeldatakse hädaolukorra ennetamiseks, valmistumiseks ja lahendamiseks vajalikke tegevusi, lahendavate asutuste ja seotud osapoolte valmisolekut ja olemasolevaid võimekusi; selgitatakse välja võimelüngad, esitatakse võimelünkade kaotamise meetmed, nende hinnanguline maksumus ning tuuakse esile meetmete täitmise eest vastutavad asutused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustena kirjeldatakse muu hulgas hädaolukorra juhtimise, ohus oleva elanikkonna kaitsmise ja riskikommunikatsiooniga seotud tegevusi.
(4) Iga tegevuse juures analüüsitakse:
1) tehnika ja vahendite, sealhulgas tegevusvaru olemasolu ja piisavust;
2) olukorra lahendamiseks vajaliku isikkoosseisu olemasolu ja piisavust;
3) olukorra lahendamiseks vajalike oskuste ja teadmiste olemasolu ning vajaduse korral vajadust väljaõppe järele;
4) eeskirja ja juhendite olemasolu ning ajakohasust.
(5) Võimeanalüüs koostatakse käesoleva määruse lisa 5 kohaselt.
§ 9. Riskianalüüsi järeldused
Riskianalüüsi järeldustes esitatakse:
1) üldine hinnang riigi valmisolekule lahendada hädaolukorda;
2) loetelu kriitilistest võimelünkadest;
3) loetelu asutusesisestest meetmetest;
4) loetelu meetmetest, mis nõuavad mitme asutuse koostööd või ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse otsust;
5) loetelu riskikommunikatsiooni meetmetest ja nende täitmise eest vastutavad asutused;
6) loetelu stsenaariumitest, mille lahendamiseks tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan;
7) hinnang, milline sündmuse stsenaariumist põhjustatud hädaolukorra lahendamine võib vajada eriolukorra väljakuulutamist;
8) ettepanek hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu, sealhulgas tegevusvaru suuruse kohta.
§ 10. Riskiankeedi koostamine
(1) Iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta koostatakse riskiankeet, välja arvatud juhul, kui riskianalüüs sisaldab riigisaladust.
(2) Riskiankeet on avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks koostatav riskianalüüsi osa, kus esitatakse kokkuvõte olulisematest elanikke puudutavatest järeldustest, sealhulgas tuuakse esile rakendatavad elanikkonnakaitse ja riskikommunikatsiooni meetmed.
(3) Juhtiv asutus avaldab riskiankeedi asutuse kodulehel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast riskianalüüsi kinnitamist ja tutvustab avalikkusele riskianalüüsi olulisemaid järeldusi.
(4) Riskiankeet koostatakse käesoleva määruse lisa 6 kohaselt.
§ 11. Riskianalüüsi kooskõlastamine ja kinnitamine
(1) Riskianalüüs kooskõlastatakse selle koostamisel osalenud asutuste, asjaomase ministeeriumi ja Siseministeeriumiga.
(2) Kui hädaolukorra riskianalüüs on lõike 1 kohaselt kooskõlastatud, kinnitab juhtiva asutuse juht selle käskkirjaga.
(3) Kinnitatud riskianalüüs edastatakse teadmiseks Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile ja Siseministeeriumile.
§ 12. Riskianalüüsi ajakohastamine
(1) Juhtiv asutus hindab koos riskianalüüsi koostamisse kaasatud asutustega regulaarselt, aga mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul riskianalüüsi ajakohasust ja täiendab vajaduse korral riskianalüüsi.
(2) Kui muutunud on eeldused, mis on olnud kehtiva riskianalüüsi stsenaariumite väljatöötamise ning tõenäosuse ja tagajärgede arvutamise aluseks, tuleb riskianalüüsi muutuste järgi ajakohastada.
(3) Juhtiv asutus teavitab Siseministeeriumi kirjalikult riskianalüüsi ajakohasusest või lõikes 2 nimetatud eelduste muutumisest ja edastab täiendatud riskianalüüsi.
(4) Kui juhtiv asutus ei alusta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eelduste muutumise tõttu riskianalüüsi uuendamist, on Siseministeeriumil õigus nõuda riskianalüüsi uuendamise alustamist ja uuendatud riskianalüüsi esitamist.
§ 13. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal.
Andres Anvelt
Siseminister
Lauri Lugna
Kantsler
Lisa 1 Riskianalüüs
Lisa 2 Tõenäosuse hindamise tabel
Lisa 3 Tagajärgede hindamise raskusastmed
Lisa 4 Riskimaatriks
Lisa 5 Võimeanalüüs
Lisa 6 Riskiankeet
Facebook
Twitter