Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused¹

Vastu võetud 03.06.2022 nr 28

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 36 lõike 5 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrus kehtestab olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja korra ning sorditud jäätmete liigitamise alused, et suurendada ringlussevõetavate toodete ja pakendite kogust ning muude taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust, et saavutada jäätmeseaduse § 136³ lõigetes 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 36 lõike 1 punktis 2 ja lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete kogust.

  (2) Määrus reguleerib järgmisi toiminguid:
  1) olmejäätmete liigiti kogumine;
  2) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamine;
  3) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kogumine jäätmejaamas;
  4) olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete sortimine.

  (3) Segaolmejäätmed on käesoleva määruse tähenduses olmejäätmed, mis on jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistus määratud koodiga 20 03 01.

§ 2.  Olmejäätmete liigiti kogumine

  (1) Olmejäätmete liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 31.

  (2) Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle taaskasutusvõimalusi ning vältida olmejäätmete sortimisel ülearust energia- ja tööjõukulu, peab jäätmetekitaja kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.

  (3) Jäätmetekitaja on kohustatud liigiti koguma vähemalt järgmisi jäätmeliike jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidega:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) plastid (20 01 39);
  3) metallid (20 01 40);
  4) klaas (20 01 02);
  5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
  8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09);
  9) puit (20 01 38);
  10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
  11) suurjäätmed (20 03 07);
  12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
  13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);
  14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

  (4) Lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele.

  (5) Lõikes 3 nimetatud sarnaste omadustega jäätmeliike võib koos koguda, kui see on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas ja see on kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 6.

§ 3.  Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamine

  (1) Jäätmetekitaja poolt tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31 ja pakendiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatuga ise või koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pakendiseaduse § 10¹ mõistes, tootjate ühendustega jäätmeseaduse § 23 lõike 3 mõistes, tervishoiu- või ravimite müügiga tegelevate asutustega ning teiste jäätmekäitlejatega, kes koguvad või taaskasutavad käesoleva määruse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmeid.

  (2) Lõikes 1 nimetatud korraldus võib hõlmata järgmisi jäätmete kokkukorjamise viise, kas ühekaupa või kompleksselt:
  1) tekkekohalt kokkukorjamine, ühildatuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt;
  2) tekkekohal liigiti kogutud jäätmete kokkukorjamine tekkekohast kaugemal asuvate kogukondlike jäätmemajade, eri jäätmeliikide jaoks ette nähtud kogumispunktide või konteinerite kaudu;
  3) jäätmete kogumine jäätmejaamades;
  4) tekkekohal liigiti kogutud jäätmete regulaarne kokkukorjamine kogumisringide kaudu;
  5) seaduses sätestatud muu viis.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama oma haldusterritooriumil käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise.

  (4) Käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide üleandmise viisid jäätmeliikide kaupa määrab kohaliku omavalitsuse üksus oma jäätmehoolduseeskirjaga kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava järgi kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31, § 42 lõike 3 punktis 3 ja § 71 lõike 2 punktis 11 sätestatuga.

  (5) Käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide vastuvõtmiseks on kohaliku omavalitsuse üksusel jäätmejaam või on ta sõlminud kokkuleppe teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva jäätmejaamaga, kus määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliike vastu võetakse.

  (6) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikest 5 korraldatakse käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 6 nimetatud jäätmete kogumine jäätmeseaduse § 31 lõike 4 kohaselt tekkekohalt.

  (7) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada nende kogumisel, kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused.

  (8) Olmejäätmete üleandmiseks ette nähtud kogumisvahendite või nende märgistuste värvivalikul tuleb võimalusel eelistada järgmisi värvilahendusi: kollane – plast-, metall- ja segapakend; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall või must – segaolmejäätmed; punane – ohtlikud jäätmed.

  (9) Lõikes 8 nimetamata jäätmeliikide kogumiseks võib kasutada vabalt valitud teisi värve, tagades kogumismahutite selge märgistuse.

  (10) Kogumisvahenditel peab olema selge ning kulumis- ja ilmastikukindel märgistus.

  (11) Kogumisvahendite suurused peavad vastama tekkivate olmejäätmete koostisele ning kohaliku omavalitsuse üksus määrab nende suurused oma jäätmehoolduseeskirjas.

  (12) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab jäätmete liigiti kogumise ja kokkukorjamise korraldusest ja hinnakirjadest oma veebilehel ning otsepostitustega või meediakanalites.

§ 4.  Jäätmejaam

  (1) Jäätmejaam on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumisvahendid käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmete üleandmiseks ning kus võib toimuda nende esmane töötlemine, kokkupressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil ja millele on antud asjaomane keskkonnakaitseluba.

  (2) Jäätmejaama avalikuks kasutamiseks peavad lahtiolekuajad tagama jäätmetekitajale võimaluse liigiti kogutud jäätmeid üle anda vähemalt kolmel päeval nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval minimaalselt 6 tunni vältel, kokku vähemalt 24 tunni jooksul nädalas, kui juurdepääs jäätmejaama ei ole tagatud muul viisil.

§ 5.  Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimine

  (1) Tekkekohal liigiti kogutud ja üle antud olmejäätmed suunatakse sortimisele, kui:
  1) olmejäätmete koostis ja omadused ei vasta konkreetsete taaskasutustegevuste kohta esitatavatele nõudetele (näiteks segapakendijäätmed on vaja lahutada liigiti, et eraldada ringlussevõttu suunatavad materjalid);
  2) liigiti kogutud olmejäätmed on kogumise või veo käigus omavahel segunenud muude jäätmete, ainete ja materjalidega.

  (2) Lõikes 1 nimetatud sortimistoimingu tulemusena peab olema võimalik tagada kõigi liigiti kogutud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine või ringlussevõtt, välja arvatud juhul, kui see annab jäätmeseaduse § 22¹ lõike 1 kohaselt parima keskkonnaalase tulemuse.

  (3) Olmejäätmete sortimise tulemusena tekkinud jäätmed liigitatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel määrusega kehtestatud jäätmenimistu kohaselt, eelkõige kooskõlas selle jaotisega 20 „Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed” ning alajaotisega 19 12 „Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed”.

§ 6.  Rakendussäte

  Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” tunnistatakse kehtetuks.

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140).