Teksti suurus:

Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule dokumentatsioonile esitatavad nõuded

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:19.05.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:

Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule dokumentatsioonile esitatavad nõuded

Vastu võetud 01.12.2003 nr 251
RTL 2003, 123, 1984
jõustumine 08.12.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
07.05.2008RTL 2008, 38, 54219.05.2008


Määrus kehtestatakse «Kaevandamisseaduse» § 13 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesolev määrus esitab nõuded kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule dokumentatsioonile.

  (2) Riskianalüüsi, avarii likvideerimise plaani, elektrivarustus- ja elektriseadme juhtimisskeemi ning puur- ja lõhketööde dokumentatsiooni koostamisele kohaldatakse vastavat valdkonda reguleeriva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti sätteid, arvestades käesolevast määrusest tulenevate erisustega.

  (3) Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projektile ning markšeideridokumentatsioonile kohaldatakse «Kaevandamisseaduse» §-de 7 ja 8 ja nende alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste nõudeid.

§ 2.  Mõisted

  (1) Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslik dokument (edaspidi dokument) käesoleva määruse tähenduses on:
  1) kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekt;
  2) kaevandamise projekti juurde iseseisva dokumendina vormistatud koristustööde tegemise, ettevalmistus- ja käituskaeveõõne rajamise pass (kaevandamise plaan, kaevevälja plaan, tehnoloogiline kaart või pass);
  3) riskianalüüsi käsitlev dokument;
  4) tööohutus- ja kasutusjuhend;
  5) markšeideridokumentatsioon;
  6) avarii likvideerimise plaan;
  7) maa all viibivate isikute üle arvepidamise kord;
  8) veekõrvaldus-, tuulutus-, kaevise veo-, tõste- ning ülelaadimis- ja elektrivarustusskeem;
  9) kaevandamistööde arengukava.

  (2) Projekt on ühe objektiga seotud dokumentide kogum, mille graafilise osa plaanid on koostatud L-EST või sellesse transformeeritavas koordinaatsüsteemis.

  (3) Tüüpprojekt on mitmele objektile sobiv dokumentide kogum, mis enne rakendamist seotakse objekti koordinaatsüsteemiga.

  (4) Pass ja tehnoloogiline kaart on ühe objektiga seotud dokument või dokumentide kogum, mis on rakendatav objekti mis tahes osas.

§ 3.  Dokumentatsioonile esitatavad üldnõuded

  (1) Dokumendi, välja arvatud kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekti, koostamise korraldab ja kinnitab ettevõtja poolt määratud vastutav spetsialist. Dokumendi kinnitamine vormistatakse dokumendi tiitellehele.

  (2) Dokumentatsiooni graafiline osa koostatakse arvestades geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid, kehtivaid leppemärke ja markšeideritöö korraga kehtestatud mõõtkavu.

  (3) Ettevõtja või vastutava spetsialisti koostatud ja kehtestatud dokument (tegevuskava, kontrolli- ja arvestusžurnaal, protokoll jt) peab vastama kehtivate õigusaktide nõuetele ja dokumentatsiooni vormistamise heale tavale.

2. peatükk DOKUMENTATSIOONILE ESITATAVAD NÕUDED 

1. jagu Üldnõuded 

§ 4.  Riskianalüüsi puudutav dokument

  Riskianalüüsi puudutav dokument on «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» tähenduses tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud ohtude vältimiseks või vähendamiseks.

§ 5.  Tööohutus- ning seadme ja masina kasutusjuhend

  (1) Tööohutusjuhend ning seadme ja masina kasutusjuhend peab vastama «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, arvestades käesolevast korrast tulenevate erisustega.

  (2) Kui seadmega kaasasolevad seadme montaaži-, remondi-, hooldus- ja kasutusnõuded (juhend) ei taga seadme ohutut kasutamist või need puuduvad, koostab seadme kasutaja vastava juhendi enne seadme kasutusele võtmist.

  (3) Tüüpjuhendi kasutamisel peab selle vajaliku täiendamisega viima vastavusse seadme kasutustingimustega.

  (4) Kui muutub seadme kasutamistingimus, tehniline näitaja või ohutusnõue, tuleb juhend üle vaadata ning selles tuleb teha asjakohased muudatused.

  (5) Juhendi nõuded peavad arvestama konkreetseid tingimusi ja seadme töö eripära.

  (6) Juhendi tekst peab olema lühike, selge ja ei tohi anda võimalust mitmeti tõlgendamiseks.

  (7) Tööohutusjuhend koosneb üldosast, seadmete kasutamise juhistest, ohutustehnika osast ja lisadest. Tööohutusjuhendi nõuete selgituseks ja täpsustamiseks lisatakse juhendile vajadusel vastavad joonised või tabelid nagu seadme asendi plaan, elektrienergia pealüliti asukoha skeem, ohtlike lastide (raskuste) troppimisviisid, töökindlust tagavate parameetrite jm tabelid.

  (8) Tööohutusjuhendi üldosas esitatakse:
  1) nõuded personalile ja tegevusele töö alustamisel, töö ajal ja lõpetamisel;
  2) teenindatavate seadmete arv, asukoht;
  3) seadmete ohutuks kasutamiseks ettenähtud kaitse- ja abivahendid;
  4) seadme kasutamiseks vajalikud tehnoloogilised nõuded;
  5) töötaja vastutus tööohutusalaste nõuete täitmata jätmise eest.

  (9) Seadmete kasutamise juhises esitatakse:
  1) teenindatavate seadmete tehnilised iseloomustused, seadmete otstarve;
  2) põhilised andmed tehnoloogilise režiimi, töö korra, seadmete käivitamise ja peatamise kohta;
  3) kontrollitavad parameetrid;
  4) seadmete võimalikud rikked, nende kõrvaldamine;
  5) seadmete teenindamine erirežiimil või raskendatud tingimustes;
  6) remonttööde tegemine.

  (10) Tööohutuse osas esitatakse nõuded konkreetse seadme ohutuks teenindamiseks ja töö tegemiseks. Üldiseid ohutusalaseid nõudeid ei korrata.

§ 6.  Arengukava

  (1) Arengukava käesoleva määruse mõistes on maavara kaevandamisega tegeleva ettevõtja koostatud dokument, mis käsitleb ettevõtja tegevust kalendriaasta või aastateks jaotatud pikema perioodi kestel. Arengukava koostamisel arvestatakse kaevandamise projektis ja kaevandamisloas esitatud tingimustega ning keskkonnamõju hindamise ja auditeerimise nõudeid.

  (2) Arengukava koosneb:
  1) seletuskirjast;
  2) kaevandamistööde kalenderplaanist territoriaalse arengu äranäitamisega;
  3) koristustööde liikumise ja ettevalmistuskaeveõõnte rajamise graafikust;
  4) mäetehnilistest näitajatest ja mäenduslikest tingimustest;
  5) ehitiste ja loodusobjektide hoide loetelust ja hoide abinõudest;
  6) maavara varude muutumisest (aasta alguses ja lõpus);
  7) kaevandamisega rikud maa korrastamise kavast;
  8) muudest abinõudest, mis tagavad territoriaalse arengu, tööohutuse ja keskkonnakaitse.

  (3) Pealmaakaevandamisel kaevandamismahuga üle 200 000 tonni kaevist aastas ning allmaakaevandamisel koostatakse arengukava igal aastal. Pealmaakaevandamisel kaevandamismahuga alla 200 000 tonni kaevist aastas võib arengukava koostada kolmeks kuni viieks aastaks, mida täiendatakse kord aastas.

2. jagu Allmaatööde dokumendid 

§ 7.  Elektrivarustusskeem

  Elektrivarustusskeem vormistatakse kaeveõõnte plaanile, millel näidatakse:
  1) elektrijuhid, nende margid, pikkus ja ristlõige;
  2) voolutarbijad, nende võimsus ja tööpinge;
  3) jaotus- ja kaitseseadmete asukohad;
  4) arvutuslikud kahefaasilised lühisvoolud;
  5) liigvoolukaitse parameetrid (kaitselüliti sätted, sulavkaitse väärtus);
  6) kasutatavate elektriseadmete juhtimisskeemid.

§ 8.  Veekõrvaldusskeem

  (1) Veekõrvaldusskeem ehk veeärastusskeem on kaevandamise projekti osa. Skeemil näidatakse:
  1) veekraavide mõõtmed (sügavus, laius), kallakus, vee juurde- ja äravoolu suunad;
  2) veekraavide rajamisviis ja kasutamistingimused (kaetud või lahtine kraav);
  3) ööpäevane maksimaalne oodatav vee juurdevool;
  4) veeärastusseadmed, nende tüüp, arv, paigalduskohad;
  5) pumpade käivitus- ja töörežiim (automaatne, kaugjuhtimisega, valikuliselt töötav);
  6) pumbatava vee vastuvõtukohad (veekogur, kraav, maapinnale jt).

  (2) Veeärastusskeemi graafiline osa võib olla ühine mõne teise skeemi graafilise osaga (veoskeem, tehnoloogiline skeem jt).

§ 9.  Koristustööde pass

  (1) Koristustööde tehnoloogiline pass (edaspidi koristustööde pass) on kaevandamiseks vajalike tööde kava konkreetses, selleks ettevalmistuskaeveõõntega rajatud koristusüksuses (plokis, laavas, langis).

  (2) Koristustööde passi koostisosa teksti ja joonisena on:
  1) seletuskiri;
  2) mäendustingimused;
  3) kaeveõõne laekäitlus- ja toestuspass;
  4) koristustööde tehnoloogiline skeem;
  5) tuulutusskeem;
  6) kaevise veo- ja ülelaadimisskeem;
  7) elektrivarustusskeem;
  8) veekõrvaldusskeem (vajadusel);
  9) ohutusmeetmed, maapealsete objektide hoidmisviis;
  10) rikutud maa korrastamise projekt või viide tüüpprojektile.

  (3) Koristustööde passi joonis (graafiline osa) vormistatakse vastavas mõõtkavas, kuid mitte väiksemale formaadile kui A3.

§ 10.  Koristustööde passi seletuskiri

  Koristustööde passi seletuskirjas esitatakse:
  1) lühike kaevandamistööde tehnoloogia iseloomustus;
  2) hinnang kaeveõõnte lae püsivuse kohta;
  3) andmed maavara varude suuruse ja kihi tootlikkuse kohta;
  4) andmed maapealsete objektide hoidmise kohta;
  5) tööde maht, ajakava ja tehnilis-majanduslikud näitajad.

§ 11.  Mäendustingimused

  Mäendustingimustes näidatakse koristuskaeveõõnte piirkonna:
  1) kihtide läbilõiked;
  2) kihi samakõrgusjooned;
  3) karstirikked ja tektoonilised lõhed (praod).

§ 12.  Kaeveõõne laekäitlus- ja toestuspass

  Kaeveõõne laekäitlus- ja toestuspassis (edaspidi pass) näidatakse:
  1) kaeveõõne nimetus, passi koostaja nimi ja ametikoht;
  2) laekäitlusviis;
  3) kasutatava toestuse tüüp, toestusmaterjali spetsifikatsioon ja kulu;
  4) kaeveõõne iseloomulike kohtade lõiked enne ja pärast toestamist, läbikäikude laiused;
  5) toestiku ja hoidetervikute arvutus ning paigutus;
  6) kaeveõõnte ühinemiskoha toestamisviis;
  7) kaeveõõne geoloogiliste riketega koha toestamisviis;
  8) segatoestuse ja kontrolltugede kasutamine;
  9) tööoperatsioonide järjekord toestiku paigaldamisel, mehhaniseeritud toestiku edasinihutamisel ning laekäitlusel ja ankurtoestiku kasutamisel selle väljavõtmise tehnoloogia;
  10) põhilised ohutusmeetmed tööoperatsioonide täitmisel.

§ 13.  Koristustööde tehnoloogiline skeem

  (1) Koristustööde tehnoloogilisel skeemil näidatakse:
  1) kaevandamistööde tegemise järjekord;
  2) konveierite ülekandmise tehnoloogia;
  3) masinate töötsoonid ja liikumisteed;
  4) masinate tankimise, määrimise, hooldamise ja parkimise kohad.

  (2) Skeemi kirjeldav tekst võib paikneda vastaval joonisel.

§ 14.  Tuulutusskeem

  Tuulutusskeemil näidatakse:
  1) ventilaatorite ja tuulutusrajatiste (krossing, uks jm) asukohad ning õhujoa liikumisteed;
  2) vajaliku õhuhulga ja -kiiruse (siseneva ja väljuva õhujoa) arvutus;
  3) õhujoa liikumiskiiruse mõõtmise kohad;
  4) šurfide ja tolmutõrjeseadiste asukohad (vajadusel);
  5) telefoni ja teiste sidevahendite asukohad;
  6) tuletõrjevahendite asukohad.

§ 15.  Kaevise veo- ja ülelaadimisskeem

  (1) Kaevise veo- ja ülelaadimisskeemil näidatakse:
  1) kaevise veoteed ja vahendid;
  2) ülelaadimispunkti asukoht ja ülelaadimisseadme kirjeldus;
  3) rööbastee profiil kaeveõõnes;
  4) manööverdustööde kord ülelaadimispunktis;
  5) veokaeveõõne iseloomulikud ristlõiked, inimkäigu laiuse ja ohutusvahemiku suurus;
  6) ohumärkide ning signalisatsiooni paigaldamise asukohad ja nende tähendused.

  (2) Kirjeldavad selgitused paiknevad skeemil (joonisel).

§ 16.  Ohutusmeetmed

  Koristustööde passi ohutusmeetmete osas määratakse:
  1) täiendavate ohumärkide ja signalisatsiooni paigaldamise juhud;
  2) täiendava toestamise korraldamine eriolukorras.

§ 17.  Käitus- ja ettevalmistuskaeveõõne rajamise dokument

  (1) Käitus- ja ettevalmistuskaeveõõne rajamise dokumendiks on kaevandamise (kaevanduse) projekti või arengukava alusel koostatud pass, mille koostisosaks on:
  1) laekäitlus ja toestuspass;
  2) tuulutusskeem;
  3) veekõrvaldusskeem (vajadusel);
  4) kaevise veoskeem;
  5) elektrivarustusskeem;
  6) ohutusmeetmed;
  7) lõhketööde tegemisel ka puur- ja lõhketööde pass.

  (2) Käitus- ja ettevalmistuskaeveõõne passi koostamisel ja vormistamisel rakendatakse §-de 11 ja 12 nõudeid järgmiste erisustega:
  1) mäendustingimuste graafilise osa ja tervikute arvestuse esitamise vajaduse otsustab vastutav spetsialist;
  2) tööoperatsioonide järjekord toestiku paigaldamisel, edasinihutamisel ja väljavõtmisel määratakse vastavas juhendis.

  (3) Passi graafiline osa (joonis) võib olla ühine kõikidele koostisosadele.

§ 18.  Kaevise veoskeem

  (1) Käitus- ja ettevalmistuskaeveõõne rajamise passi veoskeem reguleerib veokorraldust, veoteede ehitust ja manööverdustöid kaeveõõnes veoskeemiga määratud ulatuses (manööverduspiirkonnas).

  (2) Kaevise veoskeemil näidatakse:
  1) rööbasteede ja pöörangute paigutus (kaeveõõne manööverduspiirkonna ulatuses);
  2) veovahendi ja manööverdusseadme liik, tüüp;
  3) manööverdusseadme (vintsi) paigaldus, kinnitamine, toestamine;
  4) rööbastee ehitus, profiil ja ballasteerimise ulatus;
  5) täis- ja tühjade veeremite teelõikude pikkus;
  6) veokaeveõõne iseloomulikud ristlõiked, inimkäigu ja ohutusvahemiku laiused;
  7) manööverdustööde tegemise kord;
  8) ohumärkide ja signalisatsiooni paigutuskohad, nende tähendused.

§ 19.  Maa all viibivate isikute üle arvepidamise kord

  (1) Arvepidamise kord peab võimaldama igal hetkel kindlaks määrata maa all viibivad isikud.

  (2) Maa all viibivate isikute arvepidamise korra dokumendiks on vastav arvestuspäevik (paberikandjal või elektrooniline), mida peetakse vastavate žetoonide, lubade või elektrooniliste kontrollseadiste andmete arvestuse alusel.

§ 20.  Dokumentatsioon kaeveõõne teisesel kasutamisel

  Kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleval ettevõtjal peab olema nõuetele vastav kaeveõõne teisese kasutamise projekt ning olenevalt kaeveõõne kasutusviisist ja -oludest ka käesolevas määruses sätestatud asjakohane dokument.

3. jagu Pealmaatööde dokumendid 

§ 21.  Kaevevälja plaan

  (1) Kaevevälja plaan on kaevandamisprojekti koostisosa, millel kujutatakse kaevandamiseks eraldatud maa-alal (mäeeraldise piirides) kaeveõõnte ruumiline paigutus, olemasolevad ja rajatavad kommunikatsioonid, kaevandamistööd ning nende areng (suunad).

  (2) Kaevevälja plaanil näidatakse:
  1) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piirid, piiripunktide koordinaadid ning uuritud maavara varude kontuurid;
  2) 40 meetri laiuse maa-ala situatsioon väljaspool mäeeraldise teenindusmaa piire;
  3) tööastangu geoloogiline läbilõige;
  4) geoloogilisel uuringul tehtud puuraugud, šurfid ja kaeveõõned;
  5) karjääri külje lõiked pärast korrastamist;
  6) turba kaevandamisel tulekaitseribade, tulekaitsevööndite ja tulekaitsevahendite paigutus.

§ 22.  Tehnoloogiline kaart

  Tehnoloogilisel kaardil esitatakse teksti ja joonisena:
  1) lühike seletuskiri;
  2) kaevandamistööde tegemise skeem, kasutatavad mehhanismid ja tehtavate tööde loetelu;
  3) kaevise veoskeem tranšees;
  4) tranšee elektrivarustusskeem;
  5) põhimõtteline veekõrvaldusskeem;
  6) puistangute moodustamisviis, lubatavad nõlvused.

§ 23.  Ee pass

  Ee passis näidatakse:
  1) astangu kõrgus, nõlva nurgad, tööastangu ja vajadusel ohuperve laius, võimaliku varisemisala piirid;
  2) kaevandamissuund ja kaevesamm (siseku laius);
  3) laadurseadme manööverdusskeem ja veovahendi juurdesõiduskeem;
  4) kasutatavad seadmed, vahekaugused seadmete ning astangu serva või raudtee vahel;
  5) kasutatavad signaalid ja põhilised ohutusnõuded.

§ 24.  Veoskeem

  (1) Kaevise veoskeemil mäeeraldise piires näidatakse:
  1) kasutatavad veovahendid, nende tüüp ja tehnilised andmed;
  2) teede profiil, ehitus, liiklusmärkide ja signalisatsiooni paigutus;
  3) liikluskorraldus tranšees.

  (2) Karjäärides, mille mäeeraldise pindala on väiksem kui 5 ha, võib veoskeemi ühitada ee passiga.

§ 25.  Hüdrokaevandamise dokumendid

  (1) Hüdrokaevandamisel pinnasepumpamisseadmega või dragiga kaevandamisprojekti koostisosaks oleval kaevandamise plaanil esitatakse:
  1) karjääri veepealse külje piirkõrgus ning karjääri põhja ja pontooni (pumpamisseadme) põhja vaheline kaugus;
  2) tammide mõõtmed, külgede kallakus;
  3) pulbitoru paigutus, väljavoolutoru asukoht ja vajadusel pinnasepumpamisseadme randumiskoht (inimeste peale- ja mahaminekuks);
  4) veekogumiskaevu, kollektori jt rajatiste asukoht ja parameetrid;
  5) hüdropuistangu moodustamine ja seal tööde korraldamine;
  6) pinnasepumpamisseadme ümberpööramise kord (skeem), peapapiljonaažtrossi kinnitamise koht ja viis;
  7) elektrivarustusskeem;
  8) põhilised, hüdrokaevandamisele iseloomulikud ohutusnõuded.

  (2) Pinnasepumpamisseadme avarii likvideerimisplaani koostamise vajaduse otsustab ettevõtja kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Ametiga.
[RTL 2008, 38, 542 - jõust. 19.05.2008]

3. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 26.  Dokumentatsiooni muutmine ja säilitamine

  (1) Enne käesoleva määruse jõustumist ettevõtja poolt koostatud ja kinnitatud dokument, mis on vastuolus käesoleva määruse nõuetega või mis ei taga piisavalt ohutust, tuleb üle vaadata ning selles tuleb teha asjakohased muudatused Tehnilise Järelevalve Ametiga kokkulepitud tähtaja jooksul.
[RTL 2008, 38, 542 - jõust. 19.05.2008]

  (2) Ülevaatuse tulemusel tehtud muudatused kinnitab vastutav spetsialist ja dokumendi muudatustest teavitatakse kõiki selle dokumendiga reguleeritava tööde tegijaid ettevõtja poolt kehtestatud korras.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json