Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord

Vastu võetud 20.02.2014 nr 28

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 4 alusel.

§ 1.  Kutseõppe rahastamise põhimõtted

  (1) Määrus reguleerib riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutustes ning rakenduskõrgkoolides korraldatava kutseõppe rahastamist riigieelarvest.

  (2) Kutseõpet rahastatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kalendriaastaks riikliku koolitustellimusega kinnitatud koolituskohtade ja Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õpilaste arvu alusel.

  (3) Kutseõppe rahastamine riikliku koolitustellimuse alusel sisaldab õppekasvatustöö läbiviimise, vanglas korraldatava kutseõppe ja kutseõppe kättesaadavuse komponente.

§ 2.  Kutseõppe rahastamise komponendid

  (1) Õppekasvatustöö komponendi kaudu kaetakse vastavas õppekavarühmas korraldatava õppe- ja kasvatustöö kulud.

  (2) Vanglates korraldatava kutseõppe komponendi kaudu kaetakse sihtotstarbeliselt osaliselt vanglates koolide poolt läbiviidava õppetöö kulud.

  (3) Kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu rakendatakse ühiselamu toetust, millega kaetakse koolidele osaliselt riikliku koolitustellimuse alusel õppivate õpilaste ühiselamukohtade ülalpidamiskulud.

§ 3.  Õppekasvatustöö rahastamine

  (1) Õppekasvatustööd rahastatakse kutseõppe tasemeõppe riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohtade ulatuses. Kooli rahastamise eelarve kujuneb riikliku koolitustellimuse koolituskohtade arvu, koolituskoha baasmaksumuse ja õppekavarühmade koefitsientide korrutisena.

  (2) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatavate koolituskohtade rahastamisel kaetakse õppekasvatustöö läbiviimise kulud asjaomase õppekava alusel ja selle nominaalse õppeaja jooksul.

  (3) Lõikes 1 nimetatud baasmaksumuse määr on 1388 eurot.

  (4) Kutseõppe õppekavarühmade, põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe ning hariduslike erivajadustega (v.a õpiraskustega, eriliselt andekate, pikemaajaliselt õppetööst eemalviibinute või õppekeelt ebapiisavalt valdajate) õpilaste õppe rahastamise koefitsiendid kehtestatakse määruse lisas.

§ 4.  Vanglas korraldatava kutseõppe rahastamine

  (1) Vanglas korraldatava kinnipeetavate tasemeõppe aastaringseks läbiviimiseks eraldatakse seda õpet läbiviivatele kutseõppeasutustele sihtotstarbeliselt vahendid koolituskohtade arvu põhjal. Koolituskohtade arv iga vangla kohta kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

  (2) Vanglaõppe rahastamise baasmaksumuse määr on 1190 eurot aastas. Vanglaõppe rahastamise eelarve kujuneb koolituskohtade arvu, vanglaõppe baasmaksumuse ja õppekavarühmade koefitsientide korrutisena. Vanglaõppe koolituskoha maksumusele lisandub vanglaõppe täiendava koefitsiendi, milleks on 0,6, ja baasmaksumuse korrutis.

§ 5.  Ühiselamu toetuse määr ja rakendamine

  (1) Ühiselamu toetuse määr on 217 eurot tasemeõppe riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohal õppiva ja ühiselamus elava õpilase kohta aastas.

  (2) Ühiselamu toetuse määra arvutamisel lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohal õppivate ja ühiselamus elavate õpilaste arvust toetuse andmisele eelneva aasta 10. novembri seisuga.

  (3) Ühiselamu toetust eraldatakse tasemeõppe riiklikku koolitustellimust täitvatele riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutustele.

Lisa Kutseõppe õppekavarühmade, põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamise koefitsiendid