Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökord
Vastu võetud 20.12.2006 nr 10
Määrus kehtestatakse «Välisteenistuse seaduse» § 80 lõike 1 ja § 88 lõike 3 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni (edaspidi komisjon) töökord;
2) komisjoni koosseis;
3) teenistuja atesteerimise kord;
4) vaba ametikoha täitmiseks konkursi korraldamise kord;
5) asutusesisesel konkursil vabale ametikohale kandideerimise taotluse vorm.
§ 2. Komisjoni ülesanded
(1) Komisjon võtab seisukoha ja teeb ettepaneku järgmistes küsimustes:
1) teenistuja välisteenistusse võtmine;
2) teenistuja edutamine ja ümberpaigutamine;
3) teenistuja välisesindusse lähetamine ja seaduses ettenähtud juhtudel sealt tagasikutsumine;
4) diplomaatilise auastme andmine või äravõtmine;
5) diplomaatilise teenistusastme andmine, madaldamine või ennistamine;
6) teenistuja pikaajalisele taseme- või töökoolitusele saatmine;
7) teenistuja ametikohalt vabastamine;
8) vajaduse korral muud personaliküsimused.
(2) Lõike 1 punktides 1–5 nimetatud juhtudel või üks kord kolme aasta jooksul atesteerib komisjon teenistujat, hinnates tema oskuste, võimete, isikuomaduste ja töötulemuste põhjal tema vastavust oma ametikoha nõuetele või au- või teenistusastme andmise või omamise nõuetele. Tagasikutsumise korral teenistujat üldjuhul ei atesteerita. Atesteerimise aluseks on teenistuja vahetu juhi või teenistuja soovi korral või personaliosakonna algatusel ka kõrgemate või eelnevate juhtide antud hinnangud ning muu asjakohane teave.
(3) Komisjon teeb diplomaatilise au- ja teenistusastmega seotud küsimustes ning erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku, asjuri, asekantsleri, osakonna peadirektori või juhataja ja konsulaarasutuse juhi ametisse nimetamisega seotud küsimustes oma otsuste alusel asjakohase ettepaneku välisministrile. Lõikes 1 nimetatud muudel juhtudel teeb komisjon ettepaneku Välisministeeriumi kantslerile.
§ 3. Komisjoni kohustused
(1) Komisjon:
1) lähtub otsustamisel Eesti välisteenistuse vajadustest, järgides õigusakte, eetilisi tõekspidamisi ja häid tavasid;
2) tagab, et talle esitatud ja tema esitatavad dokumendid ja andmed ei satu asjassepuutumatute isikute kätte;
3) täidab teisi «Välisteenistuse seadusest», muudest õigusaktidest ja käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.
(2) Komisjon peab ülesannete täitmisel võimaluse korral silmas ka teenistujate soove ja eelistusi.
§ 4. Komisjoni õigused
Komisjonil on õigus:
1) teha teenistuja kohta esitatud andmete täpsustamiseks või kontrollimiseks teenistuja teadmisel järelepärimisi tema eelmistes töö-, teenistus- või õppimiskohtades;
2) saada Välisministeeriumi teenistujatelt ja struktuuriüksustelt ning lähetajaministeeriumilt lisaandmeid;
3) kutsuda komisjoni koosolekule hääleõiguseta isikuid.
2. peatükk KOMISJONI KOOSSEIS NING SELLE LIIKMETEÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 5. Komisjoni koosseis
(1) Komisjoni hääleõiguslikud liikmed on ametikoha järgi:
1) Välisministeeriumi kantsler, komisjoni esimees;
2) Välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor, komisjoni aseesimees;
3) asekantslerid.
(2) Komisjoni hääleõiguseta liikmed on:
1) diplomaatide ja haldusteenistujate valitud usaldusisikud;
2) Välisministeeriumi personaliosakonna personalibüroo direktor, komisjoni sekretär.
(3) Komisjoni kuuluvate ametnike asendajad ei asenda neid komisjoni töös, välja arvatud komisjoni esimehe otsuse alusel juhul, kui komisjoni liige on järjest ära rohkem kui kaks kuud.
§ 6. Komisjoni esimehe õigused ja kohustused
Komisjoni esimees:
1) annab nõusoleku asutusesisese ja avaliku konkursi väljakuulutamiseks;
2) annab nõusoleku komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks, määrates selle toimumise aja ja koha;
3) juhatab komisjoni koosolekut või volitab seda tegema komisjoni aseesimeest;
4) otsustab komisjoni liikme üle kahekuulise äraoleku korral tema asendamise;
5) annab komisjoni liikmetele käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel ülesandeid.
§ 7. Komisjoni aseesimehe õigused ja kohustused
Komisjoni aseesimees:
1) asendab komisjoni esimeest viimase nõusolekul;
2) nõustab komisjoni esimeest, liikmeid ja sekretäri komisjoni koosoleku ettevalmistamisel ja läbiviimisel;
3) vastutab komisjoni koosoleku nõuetekohase ettevalmistamise eest;
4) annab teenistujatele lisateavet komisjoni otsuste kohta või volitab seda tegema mõnda teist komisjoni liiget;
5) saab Välisministeeriumi teenistujatelt ja struktuuriüksustelt ning lähetajaministeeriumilt asjakohaseid lisaandmeid.
§ 8. Komisjoni liikme kohustused
Komisjoni liige:
1) osaleb komisjoni töös või teavitab õigel ajal komisjoni esimeest või sekretäri komisjoni töös osalemist takistavatest asjaoludest;
2) eelnevalt tutvub koosolekul arutatavate küsimuste kohta edastatud materjalide ja koosoleku päevakorraga;
3) ei avalda komisjoni töös osalemisel talle teatavaks saanud andmeid, välja arvatud juhul, kui teenistujate teavitamise ülesande on talle andnud komisjoni aseesimees;
4) täidab ülesandeid, mida talle annab komisjoni esimees käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel;
5) võtab seisukoha hääletamisele pandud otsuse poolt või vastu.
§ 9. Komisjoni liikme õigused
Komisjoni liikmel on õigus:
1) teha ettepanekuid komisjoni koosoleku päevakorra kohta;
2) enne komisjoni otsuse tegemist avaldada oma arvamust ja taotleda lisaandmete kogumist ja esitamist ning asjassepuutuvate isikute koosolekule kutsumist;
3) jääda otsuse tegemisel eriarvamusele ja nõuda selle protokollimist või kirjalikult esitatava eriarvamuse lisamist protokollile;
4) saada komisjoni töös osalemise eest tasu õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 10. Komisjoni sekretäri kohustused
(1) Komisjoni sekretär:
1) valmistab ette komisjoni koosoleku ja selle materjalid;
2) protokollib komisjoni koosoleku;
3) korraldab asjassepuutuvatele isikutele protokollide või nende väljavõtete edastamise;
4) arhiveerib komisjoni tööga seotud materjale;
5) täidab muid ülesandeid, mida talle annab komisjoni esimees või aseesimees käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel.
(2) Komisjoni sekretäri äraoleku korral täidab tema ülesandeid komisjoni aseesimees.
§ 11. Komisjoni sekretäri õigused
Komisjoni sekretäril on õigus:
1) saada komisjoni esimehelt või aseesimehelt juhiseid;
2) teha ettepanekuid koosoleku kokkukutsumise aja, koha ja päevakorra kohta;
3) saada Välisministeeriumi teenistujatelt ja struktuuriüksustelt ning lähetajaministeeriumilt asjakohaseid lisaandmeid.
3. peatükk KOMISJONI TÖÖKORD
§ 12. Komisjoni koosolek
(1) Komisjoni töövormiks on koosolek, mida juhatab komisjoni esimees või tema volitusel aseesimees.
(2) Komisjoni koosoleku kutsub vajaduse järgi kokku komisjoni sekretär komisjoni esimehe nõusolekul.
(3) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib komisjoni koosoleku pidada infotehnoloogiliste vahendite abil.
(4) Komisjoni sekretär edastab komisjoni liikmetele vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut koosoleku päevakorra projekti ja koosoleku materjalid.
(5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees ja vähemalt neli hääleõiguslikku liiget.
(6) Üldjuhul otsustab komisjon küsimusi konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, teeb komisjon otsuse koosolekul osalevate hääleõiguslike liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl või tema äraolekul komisjoni aseesimehe hääl.
(7) Komisjoni otsustest teavitatakse asjaomaseid isikuid ja asutusi ning kõiki Välisministeeriumi teenistujaid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Komisjon võib otsustada, et otsuseid teenistusastme madaldamise ja auastme äravõtmise kohta ning muid teenistuja kohta tehtud otsuseid ei edastata kõigile Välisministeeriumi teenistujatele.
§ 13. Komisjoni koosoleku protokoll
(1) Komisjoni koosoleku protokolli vormistab komisjoni sekretär, tema äraolekul komisjoni aseesimees.
(2) Protokolli vormistamisel lähtutakse haldusdokumentide vormistamise nõuetest. Protokollis märgitakse:
1) protokolli number;
2) koosoleku toimumise koht ja aeg;
3) kohalolevad ja puuduvad komisjoni liikmed ning teised komisjoni töösse kaasatud isikud;
4) koosoleku juhataja ja protokollija;
5) koosoleku lõplik päevakord;
6) otsused ja nende põhjendused. Kui otsus tehti hääletamisega, siis hääletustulemused;
7) liikmete eriarvamused tehtud otsuste kohta.
(3) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.
(4) Komisjoni otsuste kohta annab lisaselgitusi komisjoni aseesimees või erandjuhul aseesimehe volitatud komisjoni liige.
(5) Teenistujal on teda puudutavate küsimuste kohta õigus saada komisjoni sekretärilt väljavõte koosoleku protokollist.
4. peatükk KOMISJONI MENETLUSTOIMINGUD
1. jagu Välisteenistusse võtmine
§ 14. Välisteenistusse võtmine
(1) Välisministeeriumi koosseisuline teenistuja võetakse välisteenistusse karjääridiplomaadiks ja talle antakse diplomaatiline teenistusaste, kui ta vastab «Välisteenistuse seaduse» §-s 24 sätestatud tingimustele.
(2) Teenistusaste antakse §-s 26 ja «Välisteenistuse seaduse» § 15 lõike 4 alusel välisministri määrusega kehtestatud korras.
(3) Lähetajaministeeriumi teenistuja võetakse välisteenistusse erialadiplomaadiks välisesindusse lähetamise ajaks, kui ta vastab «Välisteenistuse seaduse» §-s 24 sätestatud tingimustele.
(4) Välisteenistusse võtmisel atesteerib komisjon teenistujat eesmärgiga selgitada välja, kas teenistuja vastab välisteenistusse võtmise tingimustele. Komisjon kuulab ära personaliosakonna arvamuse.
(5) Kui komisjon on veendunud, et teenistuja vastab välisteenistusse võtmise tingimustele, teeb ta:
1) Välisministeeriumi koosseisulise teenistuja puhul välisministrile ettepaneku anda isikule teenistusaste ja võtta ta välisteenistusse;
2) Välisministeeriumi koosseisuvälise teenistuja puhul Välisministeeriumi kantslerile ettepaneku võtta isik välisteenistusse.
(6) Kui komisjon ei ole veendunud, et teenistuja vastab välisteenistusse võtmise tingimustele, lükkab ta lõpliku otsuse tegemise edasi või ei nõustu taotlusega.
(7) Komisjon peab otsuse tegemise edasilükkamist põhjendama ja määrama otsuse tegemise eeldatava aja.
(8) Komisjon peab põhjendama otsust jätta taotlusega nõustumata.
(9) Lähetajaministeeriumi teenistuja välisteenistusse võtmise menetlemisel on lähetajaministeeriumi esindajal õigus viibida taotluse arutamise juures. Lähetajaministeeriumi esindajaks ei või olla lähetatav teenistuja.
2. jagu Vaba ametikoha täitmine
§ 15. Vaba ametikoha täitmise viisid
Komisjon otsustab, kas täita vaba ametikoht asutusesisese konkursi korras, suunatud pakkumisena või avaliku konkursi korras, lähtudes vaba ametikoha nõuetest, sobivate kandidaatide olemasolust asutuses ja välisteenistuse vajadustest.
§ 16. Asutusesisese konkursi korraldamine
(1) Üldjuhul korraldatakse Välisministeeriumi vaba ametikoha täitmiseks asutusesisene konkurss.
(2) Konkursi kuulutab Välisministeeriumi arvutivõrgus välja komisjoni esimees või tema teadmisel komisjoni sekretär. Konkursi väljakuulutamise teatis sisaldab järgmist teavet:
1) vabad ametikohad ja nende eeldatav täitmise aeg;
2) ametikoha ametijuhend ja kaasnevad lisaülesanded;
3) kandideerimistaotluste esitamise lõppkuupäev ja -kellaaeg;
4) muu asjakohane teave.
(3) Taotluste esitamiseks jäetakse aega vähemalt kaks nädalat konkursi väljakuulutamise päevast arvates, välja arvatud juhul, kui on vaja erakorraliselt vabanenud ametikoht kohe täita.
(4) Pärast kandideerimistähtaja möödumist esitatud taotlusi ei arvestata.
§ 17. Asutusesisesel konkursil osalemine
(1) Asutusesisesel konkursil osalemiseks esitab teenistuja määratud tähtajaks komisjonile komisjoni sekretäri kaudu käesoleva määruse lisaga kehtestatud vormi kohase vabale ametikohale kandideerimise taotluse (edaspidi taotlus) koos vahetu juhi ja teenistuja soovi korral kõrgemate või eelnevate juhtide antud hinnanguga. Taotlus esitatakse võimaluse korral elektrooniliselt.
(2) Juht, kellelt teenistuja on palunud enda kohta hinnangut, esitab taotluse saamisest kolme tööpäeva jooksul teenistuja kohta iseloomustuse, milles hindab teenistuja senist ametialast tegevust, isikuomadusi ja sobivust taotletavale ametikohale.
(3) Komisjoni sekretär registreerib taotluse ja teavitab sellest teenistujat.
(4) Personaliosakond lisab teenistuja taotlusele andmed isiku teenistuskäigu, täienduskoolituse ja kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta, vajaduse korral täiendavad hinnangud ja muu asjakohase teabe ning edastab need komisjonile.
§ 18. Komisjoni otsused asutusesisese konkursi korral
(1) Komisjon atesteerib kandidaadid, kuulates ära personaliosakonna arvamuse, vaba ametikohaga struktuuriüksuse juhi ning valdkonna juhi hinnangu, ning teeb ühe järgmistest otsustest:
1) esitada üks kandidaat ametikohale nimetamiseks;
2) pikendada konkurssi, arvestades esitatud taotlusi;
3) pikendada konkurssi, arvestamata esitatud taotlusi;
4) pikendada välisesinduse ametikohal oleva teenistuja lähetustähtaega tema nõusolekul;
5) teha ametikoha täitmiseks suunatud pakkumine;
6) jätta küsimuse lahendamine kantsleri pädevusse;
7) kuulutada ametikoha täitmiseks välja avalik konkurss, kui sobivat kandidaati Välisministeeriumi teenistujate hulgast ei leita.
(2) Komisjon teeb ühe lõike 1 punktides 4–7 loetletud otsustest või otsuse pikendada konkurssi ka juhul, kui asutusesisesel konkursil vabale ametikohale kandidaate ei ole.
§ 19. Suunatud pakkumise tegemine
(1) Komisjon võib teha vabale ametikohale asumise ettepaneku teenistujale, kes vastab ametikoha nõuetele, kui teenistuja ei ole välisesindusest tagasikutsumise korral kandideerinud vabale ametikohale või on komisjoni arvates sellele ametikohale kõige sobivam.
(2) Kui teenistujal ei ole kolme kuu jooksul enne välisesindusest tagasikutsumist olnud võimalust asutusesisesel konkursil vabale ametikohale kandideerida või kui ta ei ole kandideerinud või kui ta on kandideerinud, kuid ei ole osutunud valituks, tehakse talle suunatud pakkumine. Sobivate vabade ametikohtade olemasolul tehakse suunatud pakkumine vähemalt kahele ametikohale.
(3) Komisjon esitab suunatud pakkumise teenistujale komisjoni sekretäri kaudu elektrooniliselt.
(4) Teenistuja peab ettepanekule vastama kahe nädala jooksul või pakkumise tegemisel määratud kuupäevaks. Ettepaneku tagasilükkamist tuleb põhjendada. Teenistuja esitab komisjonile kirjaliku vastuse komisjoni sekretäri kaudu.
(5) Suunatud pakkumise vastuvõtmise korral teavitab koosseisuline teenistuja Välisministeeriumi personaliosakonda täienduskoolituse vajadusest seoses vastuvõetavale ametikohale asumisega ja perekonnaliikmete lähetusse kaasatulekust.
§ 20. Vaba ametikoha täitmise jätmine kantsleri pädevusse
(1) Kui asutusesisese konkursi või suunatud pakkumisega sobivat kandidaati vabale ametikohale ei leita, võib komisjon jätta küsimuse lahendamise kantsleri pädevusse. Sellisel juhul otsib personaliosakond koostöös asjassepuutuva struktuuriüksusega sobivat kandidaati ja selle leidmisel teeb kantslerile ettepaneku tema ametikohale nimetamise kohta.
(2) Kui mõistliku aja jooksul sobivat kandidaati ei leita, võib komisjon küsimust uuesti arutada.
(3) Kantsleri pädevusse ei jäeta otsuse tegemist erakorralise ja täievolilise suursaadiku, saadiku, asjuri, asekantsleri, osakonna peadirektori või juhataja ja konsulaarasutuse juhi kohta.
§ 21. Avaliku konkursi korraldamine
(1) Juhul kui komisjon teeb ettepaneku korraldada ametikoha täitmiseks § 18 lõike 1 punkti 7 kohaselt avalik konkurss, kuulutatakse avalik konkurss välja üleriigilises ajalehes ning Välisministeeriumi veebilehel.
(2) Konkursi väljakuulutamise teatis sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) selle ametikoha nimetus, millele otsitakse teenistujat;
2) kandidaadilt nõutavad ja soovitavad oskused, teadmised ja kogemused;
3) kandideerimisel esitatavad andmed ja dokumendid;
4) kandideerimistaotluse esitamise lõppkuupäev.
(3) Taotluste esitamiseks jäetakse aega vähemalt kaks nädalat konkursi väljakuulutamise päevast arvates. Pärast kandideerimistähtaja möödumist esitatud taotlusi ei arvestata.
(4) Komisjoni sekretär registreerib saabunud kandideerimistaotlused.
(5) Personaliosakond vaatab saabunud taotlused läbi, korraldab avalikku teenistusse või välisteenistusse võtmise üldnõuetele vastavatele kandidaatidele kirjaliku töö ning kutsub kirjaliku töö edukalt teinud kandidaadid vestlusele.
(6) Konkursi edukalt läbinud isikule pakutakse ametikoht Välisministeeriumis.
3. jagu Teenistuja välisesindusse lähetamine ja sealt tagasikutsumine
§ 22. Teenistuja välisesindusse lähetamine
(1) Koosseisulise teenistuja välisesindusse lähetamist menetletakse 4. peatüki 2. jaos vaba ametikoha täitmise kohta kehtestatud korras ja seda käsitletakse koos vaba ametikoha täitmise menetlemisega.
(2) Koosseisuvälise teenistuja välisesindusse lähetamist menetletakse 4. peatüki 1. jaos välisteenistusse võtmise kohta kehtestatud korras ja seda käsitletakse koos välisteenistusse võtmisega.
(3) Teenistuja välisesindusse lähetamise kord on kehtestatud «Välisteenistuse seaduse» § 31 lõike 2 ja § 49 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 23. Teenistuja välisesindusest tagasikutsumine
(1) «Välisteenistuse seaduse» § 41 lõikes 6 ja § 53 lõikes 3 ettenähtud juhtudel menetleb teenistuja välisesindusest tagasikutsumise taotlust komisjon.
(2) Taotluses esitatud ja sellele lisatud teabe põhjal teeb komisjon ettepaneku teenistuja välisesindusest tagasi kutsuda või mitte toetada tagasikutsumise taotlust.
(3) Teenistuja välisesindusest tagasikutsumise kord on kehtestatud «Välisteenistuse seaduse» § 42 lõike 2 ja § 54 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega.
(4) Enne lähetustähtaja lõppemist kandideerib koosseisuline teenistuja aegsasti Välisministeeriumi vabale ametikohale. Kui koosseisulist teenistujat ei ole lähetuse lõppemise päevaks valitud Välisministeeriumi vabale ametikohale ning kui ta ei ole võtnud vastu suunatud pakkumist, võib ta teenistusest vabastada.
4. jagu Au- ja teenistusastme andmine, madaldamine ja äravõtmine
§ 24. Diplomaatilise auastme andmine
(1) Välisministril ja Välisministeeriumi igal teenistujal on õigus esitada komisjonile esildis diplomaatilise auastme andmiseks. Esildisele tuleb lisada esildatava nõusolek. Komisjon käsitleb diplomaatilise auastme andmist esildise ja personaliosakonna ettevalmistatud materjalide alusel.
(2) Komisjon atesteerib esitatud materjalide alusel diplomaati ja teeb ühe järgmistest otsustest:
1) teha välisministrile põhjendatud ettepanek esitada Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile taotlus diplomaadile diplomaatilise auastme andmiseks;
2) diplomaatilise auastme andmise menetlus lõpetada.
§ 25. Diplomaatilise auastme äravõtmine
(1) Kui suursaadiku auastmega diplomaati on kriminaalkorras karistatud, teeb komisjon välisministrile ettepaneku esitada Vabariigi Valitsuse kaudu Vabariigi Presidendile taotlus tema diplomaatilise auastme äravõtmiseks.
(2) Diplomaatilise auastme äravõtmist arutatakse jõustunud kohtuotsuse ja personaliosakonna esitatud diplomaadi teenistuskäiku kirjeldava materjali alusel.
§ 26. Diplomaatilise teenistusastme andmine
(1) Teenistusastme andmisel atesteerib komisjon teenistujat, kuulates ära personaliosakonna hinnangu, ja teeb ühe järgmistest otsustest:
1) teha välisministrile ettepanek anda teenistujale taotletav diplomaatiline teenistusaste;
2) mitte toetada diplomaatilise teenistusastme andmise ettepanekut;
3) lükata otsuse tegemine edasi;
4) erandkorras teenistusastme taotlemise korral teha välisministrile punktides 1–3 nimetatud ettepanek või teha ettepanek anda taotletavast teenistusastmest madalam või kõrgem teenistusaste.
(2) Komisjon peab otsuse tegemise edasilükkamist põhjendama ja määrama otsuse tegemise eeldatava aja.
(3) Komisjon peab põhjendama ka otsust mitte toetada diplomaatilise teenistusastme andmise ettepanekut ja otsust teha taotletavast erineva teenistusastme andmise ettepanek.
(4) Diplomaatilise teenistusastme andmise tingimused ja kord kehtestatakse «Välisteenistuse seaduse» § 15 lõike 4 alusel välisministri määrusega.
§ 27. Diplomaatilise teenistusastme ennistamine
(1) Diplomaatilise teenistusastme ennistamist menetletakse diplomaatilise teenistusastme andmise kohta sätestatud korras.
(2) Kui isik taasnimetatakse diplomaatilisele ametikohale, siis diplomaatiline teenistusaste üldjuhul ennistatakse.
(3) Kui teenistuja vabastati Välisministeeriumi teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu või kohtuotsusest tulenevalt, siis teenistusastet ei ennistata.
(4) Teenistuja varasemat teenistusastet ei pea ennistama, kui välisteenistusest lahkumisest on möödunud üle kümne aasta või muudel põhjendatud juhtudel.
§ 28. Diplomaatilise teenistusastme madaldamine
(1) Diplomaatilise teenistusastme madaldamine on teenistujale määratav distsiplinaarkaristus, mille menetlemisel rakendatakse «Avaliku teenistuse seaduse» ja «Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse» distsiplinaarkaristuse määramise korda.
(2) Ühe süüteo eest võib diplomaatilist teenistusastet madaldada korraga kuni kahe astme võrra tähtaega määramata.
(3) Diplomaatilist teenistusastet võib madaldada välisminister komisjoni ettepanekul; seda ka nende teenistujate puhul, kelle suhtes muu distsiplinaarkaristuse määramise õigus on kantsleril kui teenistujat ametisse nimetaval isikul.
(4) Diplomaatilise teenistusastme madaldamise menetluse algatab kantsler. Komisjoni sekretär kutsub komisjoni esimehe nõusolekul kokku komisjoni koosoleku.
(5) Teenistusastme madaldamisel atesteerib komisjon teenistujat, kuulates ära personaliosakonna hinnangu, ja teeb ühe järgmistest otsustest:
1) teha välisministrile ettepanek madaldada teenistuja diplomaatilist teenistusastet;
2) mitte toetada diplomaatilise teenistusastme madaldamise ettepanekut.
(6) Komisjon peab oma otsust põhjendama.
5. jagu Muud küsimused
§ 29. Distsiplinaarkaristuse määramine
(1) Komisjon arutab distsiplinaarkaristuse kohaldamist:
1) au- ja teenistusastme madaldamise või äravõtmise ettepaneku saamise korral või
2) juhul, kui distsiplinaarkaristuse määramise õigusega isikud on teinud komisjonile ettepaneku arutada distsiplinaarkaristuse kohaldamist.
(2) Komisjon arutab küsimust esitatud materjalide põhjal ning teeb ühe järgmistest otsustest:
1) teha ettepanek määrata distsiplinaarkaristus;
2) teha ettepanek jätta distsiplinaarkaristus määramata.
(3) Komisjon peab oma otsust põhjendama.
6. jagu Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine
§ 30. Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine
(1) Kui välisminister või kantsler ei nõustu komisjoni ettepanekuga, saadab ta selle komisjonile tagasi. Komisjon arutab küsimust uuesti ja esitab välisministrile või kantslerile uue ettepaneku.
(2) Kui Vabariigi Valitsus ei nõustu välisministri ettepanekuga, saadetakse ettepanek tagasi komisjonile arutamiseks. Komisjon arutab küsimust uuesti ja teeb välisministrile uue ettepaneku.
5. peatükk RAKENDUSSÄTE
§ 31. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a.
| Minister Urmas PAET |
| Kantsler Matti MAASIKAS |
|
Välisministri 20. detsembri 2006. a määruse nr 10
«Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökord» lisa |
ASUTUSESISEL KONKURSIL VABALE AMETIKOHALE KANDIDEERIMISE
TAOTLUS
NIMI ..........................................................................................................
AMETIKOHT ............................................................................................
TEENISTUSASTE .....................................................................................
STRUKTUURIÜKSUS ..............................................................................
TAOTLETAVAD AMETIKOHAD (eelistuste järjekorras)
| AMETIKOHT | AEG |
| 1. | |
| 2. | |
| 3. | |
| 4. | |
| 5. | |
| 6. | |
| 7. |
MÄRKUSED .....................................................................................................
............................................................................................................................
...........................................................................................................................
TAOTLUSE PÕHJENDUSED
|
|
TEAVE KEELEOSKUSE KOHTA
...........................................................................................................................
TERVISLIK SEISUND (asjakohased ruudud selgelt märgistada)
OLEN LÄBINUD VÄLISMINISTEERIUMI KORRALDATAVA TERVISEKONTROLLI
JAH .......................... (aasta, kuu)
EI
TERVISLIK SEISUND VÕIMALDAB PIKAAJALISSE VÄLISLÄHETUSSE MINEKUT
JAH
MUUD ANDMED
PEREKONNALIIKMED TULEVAD LÄHETUSSE KAASA
JAH ..................................
EI
(loetleda) ..................................
...................................
TÄIENDUSKOOLITUS
(kursused, mida sooviksite läbida seoses taotletavale ametikohale asumisega)
VAHETU JUHI HINNANG
(Teenistuja soovi korral võib taotlusele lisada ka kõrgemate või eelnevate
juhtide hinnangu)
| Hinnang senisel ametikohal tehtud tööle: |
| Hinnatava tugevused: |
| Hinnatava vajakajäämised: |
| Taotletavale ametikohale sobivuse hinnang: |
TAOTLEJA KOMMENTAARID
| Taotleja allkiri: | Kuupäev: |
| Juhi nimi ja allkiri: |
Facebook
Twitter