Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord¹
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

Vastu võetud 29.12.2009 nr 75
RTL 2010, 2, 22
jõustumine 11.01.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» § 3²⁴ lõike 4 punkti 2, § 26⁶ lõike 4 ja § 26⁸ lõike 2 alusel ning kooskõlas § 26⁶ lõikega 2.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse kohaldamisala ja eesmärk

  (1) Määrust kohaldatakse põhjaveele selle määruse § 4 lõigetes 1–5 sätestatud põhjaveekogumite kaupa.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

  (2) Määruse eesmärgiks on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist.

§ 2.   [Kehtetu – RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

2. peatükk PÕHJAVEEKOGUMI MOODUSTAMINE JA PÕHJAVEEKOGUMID, MILLE SEISUNDIKLASS TULEB MÄÄRATA 

§ 3.   Põhjaveekogumi moodustamine

  (1) Põhjavee seisundi määramiseks moodustatakse põhjaveekogum. Põhjaveekogum moodustatakse juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) on kinnitatud vastav põhjaveekihi põhjaveevaru;
  2) põhjaveekihist tarbib vett vähemalt 50 inimest;
  3) põhjaveekihi tootlikkus on vähemalt 100 m³ ööpäevas;
  4) põhjavee looduslik keemiline koostis on selline, mis võimaldab põhjavett joogiveeks kasutada.

  (2) Põhjaveekogumi ulatuse määramisel arvestatakse põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee looduslikku keemilist koostist, kivimite füüsikalis-keemilisi ja veelisi omadusi, veevahetuse kiirust, tundlikkust hüdrokeemiliste mõjurite suhtes, inimtegevuse võimalikku mõju ning sotsiaal-majanduslikke aspekte.

§ 4.   Põhjaveekogumite grupid ja põhjaveekogumid peamiste põhjaveekihtide järgi

  (1) Kambriumi–Vendi põhjaveekogumite grupp (Cm–V) jaguneb selle määruse §-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmisteks põhjaveekogumiteks:
  1) Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum (Cm–V2gd) (põhjaveekogum number 1);
  2) Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm–V2vr) (põhjaveekogum number 2);
  3) Kambriumi–Vendi põhjaveekogum (Cm–V) (põhjaveekogum number 3).

  (2) Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogumite gruppi (O–Cm) kuulub Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum (O–Cm) (põhjaveekogum number 4).

  (3) Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumite grupp (S–O) jaguneb selle määruse §-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmisteks põhjaveekogumiteks:
  1) Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (O_viru) (põhjaveekogum number 5);
  2) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) (põhjaveekogum number 6);
  3) Siluri–Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum (S–O_saared) (põhjaveekogum number 7);
  4) Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogum devoni kihtide all (S–O_D–all) (põhjaveekogum number 8), mis jaguneb Lääne-Eestis Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks devoni kihtide all, Lääne-Eesti ala (põhjaveekogum number 8.1) ja Ida-Eestis Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks devoni kihtide all, Ida-Eesti ala (põhjaveekogum number 8.2);
  5) Siluri–Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogum, välja arvatud käesoleva lõike punktides 3 ja 4 nimetatud põhjaveekogumid (S–O_yhend) (põhjaveekogum number 9), mis omakorda jaguneb Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks Harju alamvesikonnas (põhjaveekogum number 9.1), Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks Matsalu alamvesikonnas (põhjaveekogum number 9.2), Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks Pärnu alamvesikonnas (põhjaveekogum number 9.3), Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks Peipsi alamvesikonnas (põhjaveekogum number 9.4) ning Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekogumiks Viru alamvesikonnas (põhjaveekogum number 9.5).

  (4) Devoni põhjaveekogumite grupp (D) jaguneb selle määruse §-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmisteks põhjaveekogumiteks:
  1) Kesk–Alam–Devoni põhjaveekogum (D2–1) (põhjaveekogum number 10);
  2) Kesk–Devoni põhjaveekogum (D2) (põhjaveekogum number 11);
  3) Ülem–Devoni põhjaveekogum (D3) (põhjaveekogum number 12).

  (5) Kvaternaari põhjaveekogumite grupp (Q) jaguneb selle määruse §-s 3 sätestatud kriteeriumide alusel järgmisteks põhjaveekogumiteks:
  1) Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (Q_vasav) (põhjaveekogum number 13);
  2) Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum (Q_meltsiv) (põhjaveekogum number 14);
  3) Kvaternaari ühendatud põhjaveekogum, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud põhjaveekogumid (Q_yhend) (põhjaveekogum number 15), mis omakorda jaguneb Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Männiku–Pelguranna alaks (põhjaveekogum number 15.1), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Kuusalu alaks (põhjaveekogum number 15.2), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Võru alaks (põhjaveekogum number 15.3), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Piigaste–Kanepi alaks (põhjaveekogum number 15.4), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Otepää alaks (põhjaveekogum number 15.5), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Elva alaks (põhjaveekogum number 15.6), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Saadjärve alaks (põhjaveekogum number 15.7), Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Laiuse alaks (põhjaveekogum number 15.8) ning Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi Sadala alaks (põhjaveekogum number 15.9).

  (6) Põhjaveekogumite gruppide kaardid on esitatud selle määruse lisades 1–5.

§ 5.   Põhjaveekogumid, millele tuleb määrata seisundiklass

  Kõigile selle määruse § 4 lõigetes 1–5 nimetatud põhjaveekogumitele tuleb määrata seisundiklass vastavalt käesolevale määrusele.

3. peatükk PÕHJAVEEKOGUMITE SEISUNDIKLASSID JA NENDE MÄÄRAMISE KORD 

1. jagu Põhjaveekogumite seisundiklassid ja nende määramine 

§ 6.   [Kehtetu – RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

§ 7.   Põhjaveekogumi seisundiklassi määramine

  (1) Põhjaveekogumi seisundiklass määratakse vastavalt «Veeseaduse» § 3²⁷ lõikele 1 ning arvestades käesolevas peatükis sätestatud nõudeid.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

  (2) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide seisundit.

  (3) Põhjaveekogumite seisundiklassid määratakse vesikonna veemajanduskavades.

  (4) Põhjaveekogumite seisundiklassid määratakse uuesti iga kuue aasta järel põhjavee seireprogrammi täitmisel fikseeritud andmete alusel.

  (5) Põhjaveekogumite seisundiklasside määramist korraldab Keskkonnaministeerium.

§ 8.   Põhjaveekogumi seisundiklassi määramise aluseks olevad andmed

  (1) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel võetakse aluseks keskkonnaregistri või «Veeseaduse» § 36 lõikes 2 nimetatud registri andmed ning riikliku keskkonnaseire (põhjavee seire), veeuuringute ja keskkonnalubade andmed.

  (2) Põhjaveekogumi keemilise ja koguselise seisundi hindamiseks kasutatav vaatluspunktide seirevõrk kantakse koos keemilise ja koguselise seisundi hinnanguga vesikonna veemajanduskava kaardile.

2. jagu Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine kvaliteedinäitajate väärtuste järgi 
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

§ 9.   Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine vaatluspunktide andmete alusel

  Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse põhjaveekogumi üksikutes vaatluspunktides fikseeritud saasteainete keskmiste väärtuste alusel.

§ 10.   Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

  (1) [Kehtetu – RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

  (2) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad on põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi, kloriidide, sulfaatide ning ohtlike ainete, sh arseeni, kaadmiumi, plii, elavhõbeda, trikloroetüleeni, tetrakloroetüleeni ja sünteetiliste ainete kontsentratsioon.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

§ 11.   Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramine kvaliteedinäitajate väärtuste järgi
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

  (1) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas vastab 70% või enam põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud kvaliteedinäitajate väärtustest käesoleva määruse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustele ning järgmistele kvaliteedinäitajate väärtustele:
  1) kloriidide ja sulfaatide kontsentratsioon ning elektrijuhtivuse kaudu mõõdetud lahustunud ainete kontsentratsioon ei näita kasvusuundumust, mis viitaks inimtegevusest tingitud reostusele või soolase vee sissevoolule;
  2) pH on vahemikus 6–9;
  3) lahustunud hapniku sisaldus ei näita inimtegevusest tingitud vähenemise suundumust või keemiline hapnikutarve on ≤5 mg/l O₂ või kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud lahustunud hapniku sisalduse looduslik päritolu põhjavees;
  4) ammooniumi sisaldus ei ületa looduslikult aeroobses põhjavees 0,5 mg/l või ei ületa looduslikult anaeroobses veekeskkonnas 1,5 mg/l või kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud ammooniumi looduslik päritolu põhjavees;
  5) puuduvad ohtlikud ained, sh arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete looduslik päritolu;
  6) saasteainete kontsentratsioon ei takista põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes keskkonnaeesmärkide saavutamist ega põhjusta märkimisväärset kahju pinnavee ökoloogilisele ega keemilisele seisundile või otseselt sellest põhjaveekogumist sõltuvatele maismaaökosüsteemidele.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

  (2) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on halb, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas vastab vähem kui 70% põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud kvaliteedinäitajate väärtustest § 12 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustele.
[RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

  (3) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse looduslikult esinevate ainete või ioonide või nende näitajate kõrget taset põhjaveekogumis või põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumis, kui need on tingitud hüdrogeoloogilistest tingimustest ja mida ei loeta reostuseks «Veeseaduse» tähenduses, ning põhjavee voolusuuna ja keemilise koostise ruumiliselt piiratud ajutisi muutusi, mis ei ole inimtegevusest põhjustatud.

§ 12.   Põhjavett ohustavad saasteained, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ning kvaliteedi piirväärtused põhjavees

  (1) Põhjavett ohustavad saasteained ning põhjavee keemilise seisundiklassi määramisel kasutatavad nende saasteainete sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa on järgmised:

  (2) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel võetakse arvesse järgmiste põhjavett ohustavate saasteainete kvaliteedi piirväärtusi:

3. jagu Põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamine koguseliste näitajate tingimuste järgi 

§ 13.   Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatav koguseline näitaja

  (1) [Kehtetu – RT I 2010, 62, 452 - jõust. 06.09.2010]

  (2) Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatav koguseline näitaja on veetase, mis sõltub põhjaveekogumi toitumisest ning veevõtust tingitud põhjaveetaseme muutustest.

§ 14.   Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramine koguseliste näitajate tingimuste järgi

  (1) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas on täidetud 70% või enam põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud koguseliste näitajate järgmistest tingimustest:
  1) põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist;
  2) põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi põhjaveekogumisse;
  3) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid olulise halvenemise sellise põhjavee keemilises või koguselises seisundis;
  4) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes «Veeseaduse» § 38 lõikes 3 sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke;
  5) puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus ning soolase vee sissetung, mis põhjustaksid põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist;
  6) inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemine esineb vähem kui 70% põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides.

  (2) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb, kui vaadeldava põhjaveekogumi osas vastab vähem kui 70% põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides fikseeritud koguseliste näitajate tingimustest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 15.   Põhjaveekogumite seisundi hinnangu koostamise tähtaeg

  Käesoleva määruse kohane põhjaveekogumite seisundi hinnang koostatakse hiljemalt 2009. a 31. detsembriks.

§ 16.   [Käesolevast tekstist välja jäetud]

  ¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 334–337), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (EÜT L 372, 27.12.2006, lk 19–31).

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

Lisa 4 

Lisa 5