Kutseeksami kord
Vastu võetud 15.07.2011 nr 39
Määrus kehtestatakse „Audiitortegevuse seaduse” § 14 lõike 3 alusel.
1. peatükk Kutseeksami korraldamise üldsätted
§ 1. Kutseeksami korraldaja ja vastuvõtja
(1) „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa korraldab audiitortegevuse järelevalve nõukogu (edaspidi järelevalvenõukogu) ja võtab vastu järelevalvenõukogu moodustatud kutseeksami eksamikomisjon (edaspidi eksamikomisjon).
(2) „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa korraldab Rahandusministeerium ja võtab vastu Rahandusministeeriumi poolt tsiviilõigusliku lepingu alusel volitatud isik.
§ 2. Kutseeksami komponendid ja mooduli struktuur
(1) Kutseeksami komponendid on eriosad, alamosad ja moodulid. Eriosa võib jaotada alamosadeks ja alamosa mooduliteks ning neid rühmitada.
(2) Kutseeksami sooritused võetakse eksamikorralduslikult vastu mooduli tasemel.
(3) Üks moodul võib sisaldada küsimusi, ülesandeid ja isiksuseomaduste sobivuse hindamise testi, esseed või vestlust (edaspidi mooduli element) või kombinatsiooni mooduli elementidest. Kui mooduli elemente kombineeritakse, siis rakendatakse elemente järgmises järjekorras:
1) küsimused;
2) ülesanded;
3) isiksuseomaduste sobivuse hindamise test, essee või vestlus.
(4) Ühe küsimuse vastamise keskmiseks ajaks arvestatakse 3 minutit ja 10 sekundit.
(5) Ühe ülesande lahendamise keskmiseks ajaks arvestatakse 15 minutit ja 50 sekundit.
(6) Isiksuseomaduste sobivuse hindamise testi tegemise või essee kirjutamise keskmiseks ajaks arvestatakse 60 minutit. Vestluse keskmiseks ajaks arvestatakse 75 minutit.
(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 toodud mooduli elementide summaarsele ajalisele kestusele lisatakse iga mooduli tegemiseks tehniline lisaaeg 3–10% ulatuses mooduli elementide summaarsest ajast. Mooduli tehnilise lisaaja suuruse, kui see on suurem 3%-st otsustab järelevalvenõukogu.
(8) Ühe mooduli kestus on kuni 200 minutit.
§ 3. Kutseeksamitasu suuruse määramise alused
(1) „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest võetava kutseeksamitasu suuruse mooduli tasemel määrab järelevalvenõukogu. Kutseeksamitasu tasutakse Audiitorkogu arveldusarvele.
(2) „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa kutseeksamitasu suuruse ja tasumise korra määrab Rahandusministeerium. Kutseeksamitasu suuruse ja tasumise korra määramisel tuleb arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud siseaudiitorite organisatsiooni soovitusi ja nõudeid.
(3) Kutseeksamitasu suuruse määramisel on eesmärgiks kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmisega seotud kulude katmine. Kutseeksamitasu suuruse määramisel lähtutakse kutseeksami läbiviimisega seotud kuludest ning prognoositavatest kutseeksamil osalejate arvust.
(4) Kui kohus või järelevalvenõukogu tunnistab „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 või 5 nimetatud kutseeksami jao või § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa tulemuse kehtetuks ja määrusest või otsusest tulenevalt on järelevalvenõukogu kohustatud lubama eksamineeritu uuesti eksamile, on eksami vastuvõtmine tasuta.
§ 4. Kutseeksamist teavitamine
(1) Avalikkusele suunatud kutseeksamiga seotud info avaldatakse audiitortegevuse registri infosüsteemi (edaspidi registri infosüsteem) kodulehel üldkasutatavas arvutivõrgus aadressil www.audiitortegevus.ee.
(2) Järelevalvenõukogu korraldab „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa küsimuste, ülesannete ja näidisvastuste koostamist ning avalikkusele kättesaadavaks tegemist.
(3) Järelevalvenõukogu avaldab hiljemalt kaks kuud enne „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa mooduli toimumist vastava mooduli:
1) toimumise aja ja koha;
2) sooritamiseks dokumentide esitamise tähtaja;
3) kutseeksamitasu suuruse;
4) elementide loendi ja isiksuseomaduste hindamise viisi, kui see on asjakohane;
5) küsimuste ja ülesannete arvu, kui see on asjakohane;
6) küsimuste ja ülesannete maksimaalse punktisumma, kui see on asjakohane;
7) elementide summaarse ajalise kestuse;
8) sooritamisel kasutatavate abivahendite ja -materjalide loetelu ja kasutamise tingimused;
9) essee teema, kui see on asjakohane.
(4) Rahandusministeerium avaldab hiljemalt kaks kuud enne „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa toimumist rahvusvaheliselt tunnustatud siseaudiitorite organisatsiooni välja antud ja eesti keelde tõlgitud juhendi eksamite tingimuste ja korra kohta.
2. peatükk Kutseeksam
§ 5. Kutseeksamile lubamine
(1) „Audiitortegevuse seaduse” alusel täiendavale kutseeksamile suunatud vande- või siseaudiitor või vande- või siseaudiitori kutse või avaliku sektori vandeaudiitori või avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaseme või vandeaudiitori kutse tunnustamise taotleja (edaspidi eksamineeritav) esitab registri infosüsteemi vahendusel „Audiitortegevuse seaduses” ette nähtud kutseeksami tegemiseks nõutud andmed ja dokumendid.
(2) Kui eksamineeritav soovib teha „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 või 5 nimetatud kutseeksami jagu või § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa, esitab Rahandusministeerium registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogule arvamuse eksamineeritava „Audiitortegevuse seaduse” § 39 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse kohta eksamikomisjonile.
(3) Kui eksamineeritu soovib teha kutseeksamit korduvalt ja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt esitatuga võrreldes ei ole tema andmed muutunud, tuleb tal esitada registri infosüsteemi vahendusel vastavasisuline avaldus ja kutseeksamitasu tasumist tõendav dokument.
(4) Kui eksamineeritu soovib teha kutseeksamit korduvalt ja käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt esitatuga võrreldes on tema andmed muutunud, tuleb tal esitada registri infosüsteemi vahendusel andmed, mis on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt esitatuga võrreldes muutunud ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.
(5) Eksamikomisjon kontrollib kutseeksami tegemiseks esitatud andmeid ja dokumente ning esitab registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogule eksamikomisjoni arvamuse selle kohta, kas eksamineeritav on täitnud „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 või 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa tegemiseks sätestatud nõuded.
(6) Järelevalvenõukogu otsustab eksamineeritava „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa kutseeksamile lubamise või „Audiitortegevuse seaduse” § 23 lõikes 5 nimetatud puuduste kõrvaldamise nõude esitamise pärast lõigetes 2 ja 5 nimetatud arvamuste saamist.
(7) Järelevalvenõukogu teeb otsuse eksamineeritava „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa kutseeksamile lubamise kohta talle registri infosüsteemi vahendusel viivitamata teatavaks.
(8) Kui eksamineeritav soovib teha „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa ning eksamineeritav vastab „Audiitortegevuse seaduse” § 39 lõikes 2 sätestatud nõuetele, esitab Rahandusministeerium eksamineeritavale teatise selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel eksamineerimine toimub.
(9) Kui eksamineeritav soovib teha „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa ning eksamineeritav ei ole hea mainega või usaldusväärne, teeb Rahandusministeerium otsuse siseaudiitori kutse või kutsetaseme andmisest keeldumise kohta.
§ 6. Kutseeksamile registreerimine
(1) Eksamineeritav, kes on järelevalvenõukogu otsuse alusel lubatud kutseeksamile, peab end registri infosüsteemi vahendusel kutseeksamile registreerima, valides kutseeksami mooduli sooritamise aja avaldatud aegade hulgast.
(2) Eksamineeritavat ei lubata kutseeksamile, kui ta pole ennast kutseeksamile registreerinud hiljemalt 7 päeva enne käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud toimumise aega.
(3) Eksamineeritav võib kutseeksamile registreerumist muuta varem kui 7 päeva enne käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud toimumise aega.
(4) Kui 7 päeva enne käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud toimumise aega on kutseeksamile registreerunud vähem kui 5 inimest, võib eksamikomisjon kutseeksami mooduli toimumise aja tühistada. Tühistamisotsusest teavitatakse kõiki registreerunuid, kes peavad tegema uue, neile sobiva registreeringu.
§ 7. Kutseeksami läbiviimine
(1) Kutseeksam võetakse vastu järelevalvenõukogu määratud ajal ja kohas ning tehniliste vahenditega. Kutseksam viiakse läbi kasutades registri infosüsteemi. Isiksuseomaduste sobivuse hindamiseks korraldatava vestluse korral kajastatakse vaid vestluse tulemused registri infosüsteemis.
(2) Kui tehnilistel põhjustel ei ole kutseeksamit võimalik registri infosüsteemi kasutades läbi viia, võib kutseeksami erandina korraldada muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Erandi rakendamise otsustab järelevalvenõukogu.
(3) Kui registri infosüsteemi vahendusel alustatud kutseeksamit ei ole tehnilistel põhjustel võimalik lõpule viia, katkestab eksamikomisjon kutseeksami ja eksamineeritaval on õigus katkestatud kutseeksam tasuta ja järelevalvenõukogu määratud ajal uuesti teha.
(4) Eksamiruumis võivad viibida eksamineeritavad ja eksamikomisjoni esimehe määratud isikud. Eksamikomisjoni esimehe määratavatest isikutest on vähemalt kaks eksamikomisjoni liiget, kes jälgivad kutseeksamil kehtiva korra täitmist ja otsustavad eksamikomisjoni pädevusse jäävaid küsimusi.
(5) Kutseeksami soorituste reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutatakse tehnilisi vahendeid. Eksamineeritavat teavitatakse sellest enne kutseeksami algust. Salvestusi kasutatakse eksamitulemuste hindamiseks ja vaiete lahendamiseks. Juurdepääsu salvestusega andmekandjale otsustab järelevalvenõukogu. Salvestusi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte rohkem kui kuus kuud või vaide korral kuni vaide lahendamiseni.
(6) Soorituse, välja arvatud vestluse hindamisel lõpetatakse eksamineeritavat tuvastada võimaldavate andmete kodeerimine pärast kutseeksami protokolli kinnitamist.
(7) Kui eksamineeritav rikub kutseeksami korda või muud asjakohast regulatsiooni, on see aluseks otsusele, mille kohaselt jääb kutseeksam sooritamata. Kutseeksami korra või muu asjakohase regulatsiooni rikkumine võib eksamikomisjoni otsusena kaasa tuua eksamineerimise lõpetamise ning eksamineeritava kõrvaldamise kutseeksamilt.
§ 8. Eksamineeritava õigused ja kohustused
(1) Enne kutseeksami alustamist tutvustatakse eksamineeritavale registri infosüsteemi vahendusel kutseeksami läbiviimise olulisemaid üksikasju ning võimaldatakse tutvuda kutseeksami korra ja muu asjakohase regulatsiooniga.
(2) Eksamineeritav tohib kutseeksami sooritamisel kasutada abivahendeid ja -materjale üksnes järelevalvenõukogu määratud tingimustel. Eksamineeritav tohib kasutada MS Word ja MS Excel tarkvarapakette kutseeksamil antavate vastuste vormistamiseks ning kalkulaatorit vastuse väljaarvutamiseks. Eksamineeritav tohib eksami käigus ettevalmistatud faile salvestada eksami tegemiseks ettenähtud arvuti töölauale (Desktop).
(3) Eksamineeritaval on keelatud eksamiruumi kaasa võtta kutseeksami sooritamiseks mittevajalikke asju, välja arvatud hädavajalikud tarbeesemed, ravimid, meditsiinilised abivahendid, elementaarsed isikliku hügieeni tarbed, söök ja jook. Tarbe- ja muude esemete eksamiruumi kaasavõtmise sobivuse üle on õigus otsustada eksamikomisjonil.
(4) Eksamineeritav tohib kutseeksami ajal eksamiruumist lahkuda üksnes kutseeksami juures viibivate eksamikomisjoni liikmete nõusolekul vältimatu vajaduse korral. Kutseeksami ajal eksamineeritava eksamiruumist eemaloleku aeg arvatakse kutseeksami aja hulka.
(5) Eksamineeritav peab olema kutseeksami toimumise kohas hiljemalt 25 minutit enne käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud toimumise aega. Hilinejad lubatakse kutseeksamit sooritama eksamikomisjoni otsusega, kui see ei sega eksami läbiviimist ega teisi eksamineeritavaid.
(6) Eksamineeritaval peab kutseeksamil kaasas olema isikusamasuse tõendamiseks ja kutseeksami sooritamiseks „Isikut tõendavate dokumentide seaduse” alusel välja antud isikutunnistus, mille sertifikaadid on kehtivad. Välismaalasest eksamineeritaval peab kutseeksamil kaasas olema „Isikut tõendavate dokumentide seaduse” tähenduses isikut tõendav dokument.
(7) Eksamineeritavat ei lubata eksamile, kui eksamineeritaval ei ole kutseeksamil kaasas isikutunnistust või välismaalasest eksamineeritaval isikut tõendavat dokumenti või kui tema isikusamasust ei saa eksamikomisjon eespool nimetatud dokumentidega tuvastada. Kui eksamineeritav soovib kasutada Mobiil-ID, siis peavad selle sertifikaadid olema kehtivad.
(8) Eksamineeritav peab andma isikusamasuse tuvastamisel allkirja kutseeksami registreerimislehele.
(9) Eksamineeritaval on kutseksami ajal keelatud:
1) väljuda registri infosüsteemist või kasutada registri infosüsteemi väliseid infoallikaid;
2) suhelda eksamineeritavatega ja väljaspool eksamiruumi viibivate isikutega;
3) segada kutseeksami läbiviimist või teisi eksamineeritavaid.
(10) Eksamineeritaval on keelatud kahjustada registri infosüsteemi.
(11) Kutseeksami alustamine loetakse eksamineeritava kinnituseks, et ta on teadlik kutseeksami korrast ja muust asjakohasest regulatsioonist (sh kutseeksami soorituse salvestamine) ning ta saab sellest aru, nõustub sellega ja kohustub seda täitma.
§ 9. Kutseeksami sooritamine
(1) Eksamineeritaval on kutseeksami mooduli sooritamiseks ajalimiit, mis koosneb käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 7 nimetatud mooduli elementide summaarsest ajalisest kestusest ja käesoleva määruse § 2 lõikes 7 nimetatud tehnilisest lisaajast.
(2) Küsimuse vastamisel peab eksamineeritav, olenevalt esitatud küsimuse tüübist, valima ja märkima registri infosüsteemis ära:
1) ühe vastuse kuni seitsmest vastusevariandist (T1);
2) rohkem kui ühe vastuse kuni seitsmest vastusevariandist (T2);
3) ühe vastuse, mis vastab ammendavalt esitatud küsimusele, kuni seitsmest vastusevariandist (T3);
4) ühe õige arvväärtuse kuni seitsmest vastusevariandist või sisestama klaviatuurilt õige arvväärtuse (T4).
(3) Ülesande lahendamisel peab eksamineeritav lahendama ülesandepüstitusena etteantud kaasuse. Kaasuse lahendus sisestatakse registri infosüsteemi väljale „Vastus” või MS Word või MS Excel vormingus faili, millised tuleb registri infosüsteemi väljale „Vastuse fail” ülesse laadida. Eksamineeritav saab vastusena salvestada kuni 2 faili.
(4) Essee kirjutamisel peab eksamineeritav teksti sisestama MS Word vormingus faili, mis tuleb registri infosüsteemi väljale „Vastuse fail” ülesse laadida. Eksamineeritav saab vastusena salvestada 1 faili.
(5) Eksamineeritav peab valitud ja registri infosüsteemis märgitud, sisestatud või ülesse laetud vastuse vastava klahvivajutusega salvestama. Eksamineeritav võib valitud ja registri infosüsteemis märgitud, sisestatud või ülesse laetud vastuseid (sh faile) vajadusel muuta ja täpsustada. Muudatus või täpsustus tuleb vastava klahvivajutusega salvestada.
(6) Küsimuse vastamisel ja ülesande lahendamisel saab eksamineeritav valida, millises järjekorras ta küsimusi vastab või kaasusi lahendab.
(7) Eksamineeritav ei saa valida mooduli elementide sooritamise järjekorda.
(8) Kutseeksami korralduse parandamiseks võib eksamineeritav kutseeksami käigus esitada eksamikomisjonile registri infosüsteemi vahendusel kirjalikke kommentaare.
§ 10. Kutseeksami küsimuste ja ülesannete arv ning valim
(1) „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa küsimuste ja ülesannete arv ja ajaline kestus ei või ületada käesoleva määruse lisas 1 toodud küsimuste ning ülesannete maksimaalset arvu ja ajalist kestust.
(2) Eksamineeritavale vastamiseks esitatav küsimuste ja ülesannete valim moodustatakse kõikide küsimuste ja ülesannete hulgast juhusliku valiku põhimõttel registri infosüsteemi abil.
(3) Iga küsimus annab 0–2 punkti ning iga ülesanne 0–10 punkti.
§ 11. Kutseeksami soorituse hindamine
(1) Kutseeksami sooritusi hindavad mooduli tasemel vähemalt 2 eksamikomisjoni liiget.
(2) Kutseeksami sooritus, kus küsimusele on antud täiesti õige vastus annab 2 punkti ja vale vastus 0 punkti. Käesoleva määruse § 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud küsimuse tüübi (T2) korral annab osaliselt õige vastus 1 punkti, kui vastus on õige vähemalt 55% ulatuses vastusevariantidest.
(3) Kutseeksami sooritus, kus ülesandele on antud täiesti õige vastus annab 10 punkti ja vale vastus 0 punkti. Täiesti õige lahenduskäik annab 6 punkti, arvutuskäik 3 punkti ja põhjenduse või viite lisamine 1 punkti. Osaliselt õige vastuse korral otsustab antavate punktide arvu eksamikomisjon.
04.03.2014 16:34
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „vastuse” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Rahandusministeeriumi 28.02.2014 taotlust nr 1.1-13/2800.
(4) Käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud kutseeksami mooduli sooritamiseks ettenähtud ajalimiidi täitumisel eksamineeritava poolt valimata või registri infosüsteemis märkimata, sisestamata või ülesse laadimata vastus või vastava klahvivajutusega salvestamata vastusega küsimus loetakse valesti vastatuks ja nende eest antakse 0 punkti.
(5) Kutseeksamil antud küsimuste vastuseid või ülesannete lahendusi hinnatakse pallides ühest sajani proportsionaalselt küsimuste vastamisel või ülesannete lahendamisel saadud punktide summale maksimaalselt võimalikust punktisummast.
(6) Kahe nädala jooksul pärast kutseeksami mooduli toimumist vormistab eksamikomisjon hindamise tulemused ja hinnangud isiksuseomadustele eksamiprotokolliga. Kinnitatud eksamiprotokoll esitatakse registri infosüsteemi kaudu viivitama järelevalvenõukogule.
(7) Kutseeksami sooritatuse otsustab kutseeksami tulemuste põhjal kahe nädala jooksul pärast kutse või kutsetaseme saamiseks vajaminevate jagude või alamosade soorituste hindamist järelevalvenõukogu. Järelevalvenõukogu teavitab kutseeksami sooritamisest viivitama eksamineeritavat ja Rahandusministeeriumi.
(8) Hindamistulemused on eksamineeritavale kättesaadavad registri infosüsteemi vahendusel. Mooduli tasemel on hindamistulemused kättesaadavad alates eksamiprotokolli kinnitamisest eksamikomisjoni poolt. Kutseeksami jao või alamosa tasemel on hindamistulemused kättesaadavad alates kutseeksami sooritatuse otsustamisest kutseeksami tulemuste põhjal järelevalvenõukogu poolt.
(9) Kui eksamineeritu on kõik kutseeksami jaod või alamosad, mida ta on kutse või kutsetaseme saamiseks kohustatud sooritama, sooritanud, teeb järelevalvenõukogu Rahandusministeeriumile ettepaneku anda eksamineeritule tema esitatud avalduses märgitud kutse või kutsetase.
(10) Eksamineeritu, kelle kutseeksami soorituse tulemus on mitterahuldav, võib uuesti taotleda kutseeksamile lubamist.
(11) Kutseeksami jao või alamosa tasemel kehtib sooritatud eksamitulemus kolm aastat kutseeksami sooritatuse otsustamisest arvates.
3. peatükk Eksamikomisjoni töökord
§ 12. Eksamikomisjoni liikmete huvide konflikt
(1) Eksamikomisjoni liige on kohustatud hoiduma huvide konflikti tekkimise järgsest tegevusest eksamikomisjoni liikmena, mis seaks ohtu eksamikomisjoni tegutsemise avalikes huvides.
(2) Huvide konflikti tekkimisel on eksamikomisjoni liige kohustatud ennast eksamikomisjoni tegevusest konflikti põhjustava küsimuse arutelust ja otsustamisest taandama.
§ 13. Eksamikomisjoni tegevuse korraldamine
(1) Eksamikomisjoni teenindab Audiitorkogu.
(2) Eksamikomisjoni esimees korraldab eksamikomisjoni tegevust ja selle asjaajamist.
(3) Eksamikomisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid eksamikomisjoni esimehe määratud eksamikomisjoni liige. Kui eksamikomisjoni esimees ei ole määranud endale asendajat, siis asendab teda vanim eksamikomisjoni liige.
(4) Eksamikomisjoni koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosolekust osavõtjad ning koosoleku käik ja arutatud teemad koos tähtsust omavate asjaolude äranäitamisega.
(5) Eksamiprotokolli ja kutseeksamile registreerimislehe kinnitab eksamikomisjoni esimees. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei kajastu eksamiprotokollis või kutseeksami registreerimislehel, vormistatakse kutseeksami vastuvõtmise kohta protokoll. Kutseeksami vastuvõtmise protokollile kirjutavad alla kõik kutseeksami vastuvõtmise töörühma liikmed, kes kutseeksamit vastu võtsid.
(6) Eksamikomisjoni otsusele kirjutab alla eksamikomisjoni esimees. Otsust ei allkirjastata, kui eksamikomisjoni otsus on vormistatud registri infosüsteemis kinnitusena.
(7) Eksamiprotokolle, eksamikomisjoni ja kutseeksami vastuvõtmise protokolle ning eksamikomisjoni otsuseid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavalt Audiitorkogu asjaajamise korrale.
(8) Eksamikomisjoni tegevust rahastatakse kutseeksami tasudest ja muudest allikatest.
§ 14. Eksamikomisjoni töövorm ja tegevuse alused
(1) Eksamikomisjoni liige osaleb eksamikomisjoni tegevuses isiklikult. Igal eksamikomisjoni liikmel on otsustamisel üks hääl. Eksamikomisjoni hääletused on avalikud, kui komisjon ei otsusta teisiti.
04.03.2014 16:34
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „teisiti” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Rahandusministeeriumi 28.02.2014 taotlust nr 1.1-13/2800.
(2) Eksamikomisjoni töövormiks on kutseeksami vastuvõtmine (sh kutseeksami soorituste hindamine) ja koosolek.
(3) Eksamikomisjon teeb otsuseid kutseeksami vastuvõtmise käigus ja koosolekul või koosolekut kokku kutsumata.
(4) Eksamikomisjoni liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.
§ 15. Kutseeksami vastuvõtmine
(1) Eksamikomisjoni esimees määrab kutseeksami vastuvõtmise töörühma vähemalt kaks eksamikomisjoni liiget, kes võtavad kutseeksami vastu ja kutsub nad tagasi. Kutseeksami vastuvõtmise töörühm tegutseb eksamikomisjoni nimel.
(2) Kutseeksami vastuvõtmine hõlmab muu hulgas kutseeksami tehnilist korraldust, eksamineeritavate isikusamasuse tuvastamist, mooduli sooritamise juures viibimist, kutseeksamil kehtiva regulatsiooni täitmise jälgimist, kutseeksami soorituste hindamist ja hinnangute kandmist registri infosüsteemi, käesoleva korra § 9 lõikes 8 nimetatud kommentaaride menetlemist, eksamikomisjoni pädevusse jäävate küsimuste otsustamist ning kutseeksami protokolli vormistamist ja kinnitamist.
(3) Kutseeksami vastuvõtmise töörühm on otsustusvõimeline, kui osutamisest võtavad osa kõik sellesse eksamikomisjoni esimehe määratud eksamikomisjoni liikmed.
(4) Kui kutseeksami vastuvõtmise töörühmas on kaks eksamikomisjoni liiget, loetakse eksamikomisjoni otsus vastuvõetuks, kui otsus on vastu võetud töörühma määratud eksamikomisjoni liikmete konsensusega. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse küsimus uuesti arutamisele ja otsustamisele, kaasates sellesse vähemalt töörühma eksamikomisjoni liikmed ja eksamikomisjoni esimehe.
(5) Kui kutseeksami vastuvõtmise töörühmas on rohkem kui kaks eksamikomisjoni liiget, loetakse eksamikomisjoni otsus vastuvõetuks, kui selle poolt on antud üle poole hääletamises osalenud töörühma määratud eksamikomisjoni liikmete häältest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav eksamikomisjoni esimehe hääl.
(6) Eksamikomisjoni esimees võib kutseeksami vastuvõtmise töörühma töös osaleda sidevahendi vahendusel. Otsustamisel peab esimees vajadusel seisukoha esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 16. Eksamikomisjoni koosolek
(1) Eksamikomisjoni koosolekut juhib eksamikomisjoni esimees.
(2) Koosoleku kutsub kokku eksamikomisjoni esimees. Eksamikomisjoni erakorralise koosoleku kokkukutsumise võib algatada eksamikomisjoni esimees, vähemalt kaks eksamikomisjoni liiget ühiselt või järelevalvenõukogu. Erakorralise koosoleku kokkukutsumise ettepanekus näidatakse otsustamist vajavad küsimused ning soovitav koosoleku toimumise aeg.
(3) Kui eksamikomisjoni esimees ei kutsu erakorralist koosolekut kokku ühe nädala jooksul pärast eksamikomisjoni liikmete või järelevalvenõukogu ettepaneku saamist, on järelevalvenõukogul õigus eksamikomisjoni erakorraline koosolek ise kokku kutsuda.
(4) Teade koosoleku kohta saadetakse eksamikomisjoni liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne korralise ja üks tööpäev enne erakorralise koosoleku toimumise päeva kirjalikult või e-posti vahendusel.
(5) Ettepanekud koosoleku päevakorrapunktide osas esitavad eksamikomisjoni liikmed eksamikomisjoni esimehele.
(6) Koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Koosoleku teatele lisatakse koosoleku materjalid.
(7) Eksamikomisjoni esimees võib omal algatusel või eksamikomisjoni liikme ettepanekul kutsuda eksamikomisjoni koosolekust osa võtma eksamikomisjoni koosseisu mittekuuluvaid isikuid. Teade koosoleku kohta saadetakse kutsutud isikule üldjuhul vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumise päeva kirjalikult või e-posti vahendusel. Teates märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja kutsutavat isikut puudutav päevakorrapunkt.
(8) Eksamikomisjoni liikmed võivad esitada põhjendatud taotluse koosoleku täiendava päevakorrapunkti lisamiseks või koosoleku päevakorras toodud punkti väljaarvamiseks. Koosoleku päevakorrapunktide lisamine ja väljaarvamine kinnitatakse hääletamisega koosoleku alguses.
(9) Eksamikomisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisest võtab osa enamus eksamikomisjoni liikmetest.
(10) Eksamikomisjoni otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud üle poole hääletamises osalenud eksamikomisjoni liikmete häältest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav eksamikomisjoni esimehe hääl.
(11) Eksamikomisjoni otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata tuleb eksamikomisjoni esimehel komisjoni liikmetele esitada e-posti või registri infosüsteemi vahendusel otsuse eelnõu ja määrata tähtaeg, mille saabudes eksamikomisjoni liige peab olema esitanud otsuse eelnõu kohta oma seisukoha eksamikomisjoni esimehe määratud kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Kui eksamikomisjoni liige ei teata nimetatud tähtajaks ja eksamikomisjoni esimehe poolt määratud viisil, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
4. peatükk Määruse rakendamine
§ 17. Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa erisus
(1) „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa tegemisele ei kohaldata käesoleva määruse §-s 2 ja 6, §-des 7–10 ja § 11 lõigetes 1–6 sätestatut. Samuti ei kohaldata käesoleva määruse 3. peatükis sätestatut ulatuses, mis see on vastuolus rahvusvaheliselt tunnustatud siseaudiitorite organisatsiooni soovituste ja nõuetega.
(2) „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa eksamiküsimuste koostamisel, kutseeksami sooritamisel ja hindamisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud siseaudiitorite organisatsiooni soovitustest ja nõuetest.
(3) „Audiitortegevuse seaduse” § 34 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa hindamise tulemused vormistab kutseeksami vastuvõtja eksamiprotokolliga. Eksamiprotokoll esitatakse viivitama järelevalvenõukogule.
(4) Siseaudiitori eriosa alamosa kutseeksami sooritatuse otsustab kutseeksami tulemuste põhjal järelevalvenõukogu. Järelevalvenõukogu teavitab viivitamata kutseeksami sooritatusest eksamineeritavaid ja Rahandusministeeriumit.
§ 18. Määruse rakendamine
(1) Rahandusministeerium korraldab „Audiitortegevuse seaduse” § 19 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud kutseeksami jao ning § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa küsimuste, ülesannete ja näidisvastuste koostamist ning avalikkusele kättesaadavaks tegemist 2011. aasta 30. novembrini.
(2) „Audiitortegevuse seaduse” § 171 lõike 4 kohase vandeaudiitori eriosa alamosa testi (edaspidi VKS-test) korraldamisel ei kohaldata käesoleva määruse § 4 lõikes 3 ja §-s 5 sätestatut.
(3) VKS-testi mooduli toimumise aja ja koha, elementide loendi, küsimuste arvu, küsimuste maksimaalse punktisumma, elementide summaarse ajalise kestuse ning sooritamisel kasutada lubatud abivahendite ja -materjalide loetelu ja kasutamise tingimused avaldab järelevalvenõukogu registri infosüsteemi kodulehel üldkasutatavas arvutivõrgus hiljemalt kaks nädalat enne mooduli toimumise aega.
(4) VKS-testi tegemiseks esitab „Audiitortegevuse seaduse” § 171 lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isik registri infosüsteemi vahendusel avalduse vastavalt käesoleva määruse §-s 6 sätestatule.
(5) VKS-testi vastuvõtmine kuni kaks korda on tasuta. Alates kolmandast korrast on VKS-testi korraldamise ja vastuvõtmise eest võetav kutseeksamitasu 250 eurot.
§ 19. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatu jõustub 2011. aasta 1. detsembril.
Jürgen Ligi
Minister
Veiko Tali
Kantsler
Lisa Kutseeksami küsimuse liik ning küsimuste ja ülesannete arv ja ajaline limiit
Facebook
Twitter