Eesti keelenõukogu põhimäärus
Vastu võetud 20.06.2011 nr 85
RT I, 27.06.2011, 2
jõustumine 01.07.2011
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 23.07.2020 | RT I, 28.07.2020, 4 | 01.08.2020 |
Määrus kehtestatakse „Keeleseaduse” § 7 alusel.
§ 1. Eesti keelenõukogu
Eesti keelenõukogu on Vabariigi Valitsuse moodustatav Vabariigi Valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel nõustav kogu.
§ 2. Eesti keelenõukogu koosseis
(1) Eesti keelenõukogu (edaspidi nõukogu) koosseisu ja esimehe kinnitab viieks aastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes haridus- ja teadusministri ettepanekust.
(2) Ettepaneku tegemisel lähtub haridus- ja teadusminister vajadusest tagada oluliste keele- ja keelekasutusvaldkondade ning nendega tegelevate asutuste ja institutsioonide esindatus.
(3) Olulised keele- ja keelekasutusvaldkonnad on keeleõpe ja haridus, eesti keele ja teiste keelte uurimine, eesti keele korraldus, eesti keele tehnoloogia, eesti keele erikujud, keelealane mainekujundus ja keelejärelevalve.
(4) Oluliste keele- ja keelekasutusvaldkondadega tegelevate asutuste ja institutsioonide hulka kuuluvad Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium ning Keeleamet.
[RT I, 28.07.2020, 4 - jõust. 01.08.2020]
§ 3. Nõukogu ülesanded
Nõukogu:
1) nõustab Vabariigi Valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel;
2) jälgib ja analüüsib keeleolukorda ning keelealaste arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide täitmist, esitades nende kohta seireraportid ja ettepanekud nende muutmiseks;
3) osaleb keelealaste arengukavade koostamises ja kooskõlastamises;
4) teeb ettepanekuid keelealaste õigusaktide muutmiseks;
5) teeb ettepanekuid keeleteemaliste uuringute tellimiseks ja rahastamiseks;
6) korraldab seminare ja konverentse ning keeleteavitust;
7) peab haridus- ja teadusministri volitusel läbirääkimisi keeleküsimustes ja esindab Eestit rahvusvahelistes keeleorganisatsioonides;
8) esitab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga kahe aasta järel Vabariigi Valitsusele ülevaate Eesti keeleolukorrast ning eesti keele arengukava ja teiste strateegiliste keelekavade täitmisest.
§ 4. Nõukogu töö korraldamine
(1) Nõukogu tööd juhib esimees.
(2) Esimehe äraolekul juhib tööd nõukogu aseesimees, kelleks on nõukogu valitud nõukogu liige.
(3) Nõukogul on sekretär, kelle nimetab nõukogu esimees.
§ 5. Nõukogu koosolek
(1) Nõukogu töövorm on koosolek. Nõukogu võib otsuseid teha ka elektroonilise hääletamise teel.
(2) Koosolekut juhatab nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees).
(3) Nõukogu koosolekud toimuvad vajaduse järgi, kuid vähemalt kolm korda aastas.
§ 6. Koosoleku kokkukutsumine
(1) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees), teatades sellest nõukogu liikmeile vähemalt kümme tööpäeva enne koosoleku toimumist, erakorralise koosoleku puhul kaks tööpäeva enne selle toimumist.
(2) Nõukogu iga koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku haridus- ja teadusminister.
(3) Nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees) võib koosolekule kutsuda sõnaõigusega eksperte.
(4) Koosoleku päevakord ja lisamaterjalid saadetakse nõukogu liikmetele koos koosoleku kutsega e-postiga hiljemalt kümme tööpäeva, erakorralise koosoleku puhul kaks tööpäeva enne koosolekut.
§ 7. Otsuse tegemine koosolekul
(1) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool nõukogu liikmetest, sealhulgas esimees (tema äraolekul aseesimees). Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees) kokku uue koosoleku kümne tööpäeva jooksul.
(2) Üldjuhul tehakse nõukogu otsused konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, tehakse nõukogu otsused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.
(3) Eesti keele arengukava ning teiste keelealaste strateegiliste arengukavade ja õigusaktide muutmise ettepanekud võetakse vastu poolthäälte 2/3-lise enamusega.
(4) Nõukogu liikmel, kes jääb eriarvamusele, on õigus nõuda oma eriarvamuse lisamist koosoleku protokollile.
(5) Hääletamine koosolekul on avalik, kui salajast hääletamist ei nõua ükski nõukogu liige. Salajase hääletuse häältelugemiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget.
§ 8. Koosoleku protokoll
(1) Nõukogu koosolekud protokollib nõukogu sekretär. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär.
(2) Nõukogu sekretär edastab protokollid nõukogu liikmetele seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist ning avaldab protokolli otsuste osa nõukogu kodulehel.
§ 9. Otsuse tegemine elektroonilise hääletamisega
(1) Elektroonilise hääletamise korraldamiseks saadab nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees) nõukogu liikmetele e-postiga otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Nõukogu liige saadab vastuse e-postiga.
(2) Elektrooniline hääletamine loetakse toimunuks, kui tähtaja jooksul on hääletanud vähemalt pooled nõukogu liikmed, nende hulgas nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees).
(3) Otsus tehakse elektroonilisel hääletamisel § 7 lõikes 2 või 3 nimetatud poolthäälte enamusega.
(4) Elektrooniliselt tehtud otsuse kohta vormistab nõukogu sekretär protokolli ning edastab selle nõukogu liikmetele kahe tööpäeva jooksul pärast vastamise tähtpäeva saabumist. Protokolli otsuste osa avaldatakse nõukogu kodulehel.
§ 10. Nõukogu õigused
(1) Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada asjaomastelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning teistelt isikutelt ja asutustelt tööks vajalikke dokumente ja asjakohast informatsiooni.
(2) Nõukogu võib kaasata oma töösse eksperte ja moodustada eksperdirühmi.
§ 11. Nõukogu tegevuse rahastamine
Nõukogu tegevust rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.
Facebook
Twitter