Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sõitjateveo veokorraldaja kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vorm ning loetelu ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekavadest, mille lõpetajale antud diplom on aluseks isiku osaliseks või täielikuks vabastamiseks veokorraldaja koolituskursuse läbimise ja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami sooritamise kohustusest

Vastu võetud 05.10.2015 nr 124

Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 44 lõike 7 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrus reguleerib ühenduse tegevusloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldaja (edaspidi veokorraldaja) koolitamist, sätestab temale kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning loetelu ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekavadest, mille lõpetajale antud diplom on aluseks isiku osaliseks või täielikuks vabastamiseks veokorraldaja koolituskursuse läbimise ja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami sooritamise kohustusest.

§ 2.   Veokorraldaja teadmised ja praktilised oskused

  (1) Tsiviilõiguse valdkonnas peab veokorraldaja:
  1) tundma ühistranspordiseadust ja selle alusel kehtestatud asjakohaseid määrusi ning nendest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust;
  2) tundma võlaõigusseadust, eelkõige vedude puhul kasutatavaid põhilisi lepinguliike ning nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi;
  3) oskama pidada läbirääkimisi õiguslikult kehtiva veolepingu üle, eelkõige veotingimuste osas;
  4) tundma Euroopa Liidu liikmesriikides (edaspidi liikmesriik) ja asjaomastes välisriikides vedude nõudeid, sealhulgas kabotaažvedude nõudeid;
  5) olema suuteline hindama oma kliendi nõuet, mis käsitleb hüvitist sõitjatele veo ajal toimunud avariist põhjustatud vigastuste või nende pagasi rikkumise eest või hüvitist hilinemise eest, ning aru saama sellise nõude mõjust lepingulistele kohustustele.

  (2) Majandusõiguse valdkonnas peab veokorraldaja:
  1) tundma äriühingute eri vorme ning nende asutamise, registreerimise, tegevusalade muutmise ja tegevuse lõpetamise korda;
  2) tundma veonduse alal kehtivaid nõudeid, õigusi, kohustusi, vastutust ja pankroti tagajärgi.

  (3) Tööõiguse valdkonnas peab veokorraldaja:
  1) tundma vedaja sõlmitavaid töölepinguid puudutavat regulatsiooni töölepingu seaduses;
  2) tundma töö- ja puhkeaja valdkonnas kohaldatavaid õigusakte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.02.2014, lk 1–33), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14), samuti liiklusseaduse asjakohaseid sätteid ning nimetatud õigusaktide kohaldamise praktilisi meetmeid;
  3) tundma autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid ja oskama neid juhtide töö planeerimisel kasutada;
  4) tundma välislepingu „Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkuleppe (AETR)” nõudeid ja oskama neid praktikas rakendada;
  5) tundma töö- ja keskkonnaohutusega seotud tööandja ning töövõtja vahelisi vastastikuseid õigusi, kohustusi ja vastutust;
  6) tundma pensioniga seotud seadusandlust, pensionide liike, määrasid ja väljamaksmise korda;
  7) tundma autovedudega seotud sotsiaalinstitutsioonide, sealhulgas ametiühingute, töönõukogude, usaldusisikute ja tööinspektorite ülesandeid ning tegevust;
  8) tundma töövaidluste lahendamise võimalusi ja korda.

  (4) Maksuõiguse valdkonnas peab veokorraldaja:
  1) tundma ettevõtluse maksustamise korda, maksuliike ja vastutust maksualaste nõuete rikkumise eest;
  2) tundma maksuvabu teenuseid;
  3) tundma sõidukite maksustamise aluseid;
  4) tundma välisriikide taristu, sealhulgas teede, sildade ja tunnelite kasutamise eest võetavaid makse ja sellekohase informatsiooni hankimise võimalusi.

  (5) Äri- ja finantstegevuse juhtimise valdkonnas peab veokorraldaja:
  1) tundma erinevaid maksevahendeid ja -meetodeid ning nendega seotud erisusi;
  2) tundma erinevaid krediidivorme ja nendest tulenevaid kohustusi;
  3) tundma bilansi koostamise põhimõtteid ja oskama bilanssi tõlgendada;
  4) suutma lugeda ja tõlgendada ettevõtte kasumiaruannet;
  5) oskama hinnata finantsnäitajate alusel ettevõtte tulusust ja finantsseisukorda;
  6) olema võimeline koostama eelarvet;
  7) tundma ettevõtte tegevuse kuluelemente ja olema võimeline arvestama kulusid ühe sõiduki, kilomeetri või reisi kohta;
  8) oskama koostada ettevõtte juhtimisstruktuuri ja töökava;
  9) tundma turunduse, reklaami ja avalike suhete põhimõtteid, kaasa arvatud transporditeenuse müügi edendamist ja klientide andmebaasi ettevalmistamist;
  10) tundma ettevõtte tegevusega seotud riske ja nende riskide hindamist ning kindlustusliike;
  11) tundma autoveol rakendatavat elektroonilist andmeedastust;
  12) oskama kohaldada avalikus ja erasektoris sõitjateveo tariife ja hindu reguleerivaid eeskirju;
  13) oskama esitada veoteenuse eest arveid.

  (6) Turule pääsu valdkonnas peab veokorraldaja:
  1) tundma tasulise ja oma kulul autoveo korraldamise nõudeid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105), kohaldamise praktilisi meetmeid;
  2) tundma autoveo-ettevõtte asutamise korda;
  3) tundma dokumente, mida nõutakse sõitjateveo teenuste korraldamisel, ja oskama neid käsitleda;
  4) tundma veoturu korralduse eeskirju;
  5) tundma teenuse pakkumise eeskirju ja oskama koostada veokava.

  (7) Tehniliste nõuete ja vedude korraldamise valdkonnas peab veokorraldaja:
  1) olema tuttav liikmesriikide sõidukite kaalu ja mõõtmeid reguleerivate eeskirjadega;
  2) olema suuteline valima sõidukeid ja nende komponente, sealhulgas kere, veermik, mootor, käiguvahetussüsteem, pidurisüsteem, vastavalt vedaja vajadustele;
  3) tundma sõiduki tüübikinnituse, registreerimise ja tehnoülevaatuse korda;
  4) oskama korraldada sõiduki ja selle varustuse tehnilist hooldust;
  5) tundma meetmeid, mida tuleb rakendada müra ja keskkonnasaaste vähendamiseks.

  (8) Liiklusohutuse valdkonnas peab veokorraldaja:
  1) teadma kutselise autojuhi kvalifikatsiooninõudeid;
  2) oskama rakendada abinõusid, et tagada autojuhtide poolt liikmesriikide liiklusalaste õigusaktide nõuete järgimist, eelkõige seoses kiiruspiirangute, sõidueesõiguste, liiklusmärkide ja tulede kasutamisega;
  3) oskama instrueerida autojuhte sõitjateveo ohutusnõuetest ja vajalike ennetusabinõude rakendamisest;
  4) tundma meetmeid, mida rakendada vältimaks õnnetusjuhtumit või liiklusalaste õigusaktide nõuete tõsiste rikkumiste kordumist;
  5) tundma liikmesriikides kehtivaid võimalikke liikluspiiranguid ja -keelde;
  6) omama algteadmisi liikmesriikide teedevõrgu kohta.

§ 3.   Õppekava

  Veokorraldaja koolituskursuse õppekavas määratakse kindlaks veokorraldaja koolitamise korralduslikud alused, kohustuslikud õppeained, nende mahud ja nõuded õppetulemuste hindamisele.

§ 4.   Veokorraldaja koolituskursuse kohustuslikud õppeained

  (1) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima tsiviilõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
  1) veondusalased õigusaktid;
  2) võlaõigus, lepingulised kohustused ja vastutus, lepinguliigid;
  3) lepingute sõlmimine, läbirääkimiste objektid, veotingimuste kajastamine, riskid;
  4) kliendi nõuded, mis käsitlevad hüvitist sõitjatele veo ajal toimunud avariist põhjustatud vigastuste või nende pagasi rikkumise eest või hüvitist hilinemise eest;
  5) riikidevahelised autoveoalased kokkulepped ja veondustegevus välisriikides;
  6) bussisõitja õigused, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1–12).

  (2) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima majandusõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
  1) äriühingu eri vormid ja nende asutamine, registreerimine, tegevusalade muutmine ja tegevuse lõpetamine;
  2) vedaja vastutus, kohustused ja õigused.

  (3) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima tööõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
  1) tööleping, selle sõlmimine, muutmine, lõpetamine ja töötasu, lisatasu, ületunnitasu, tasuline puhkus ning tasude väljamaksmise kord;
  2) juhi sõidu-, puhke- ja tööaja valdkonnas kohaldatavad õigusaktid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014, määrus (EÜ) nr 561/2006 ja liiklusseadus;
  3) nõuded töö- ja puhkeaja planeerimisele ja arvestamisele;
  4) rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkuleppe (AETR) ning selle rakendamine;
  5) tööohutuse ja töökaitsega seotud tööandja ning töövõtja vahelised vastastikused kohustused ja vastutus;
  6) pension, sealhulgas pensionikindlustus, pensionite liigid, määrad ja väljamaksmise kord;
  7) autovedudega seotud sotsiaalinstitutsioonide, näiteks ametiühingud, töönõukogud, usaldusisikud, tööinspektorid, ülesanded ja tegevus;
  8) töövaidluste lahendamine.

  (4) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima maksuõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
  1) ettevõtte maksustamine ning vastutus;
  2) maksuvabad teenused;
  3) sõidukite kasutamisega seotud maksud;
  4) välisriikide taristu, sealhulgas teed, sillad ja tunnelid, kasutamise eest võetavad maksud ja tasud.

  (5) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima äri- ja finantstegevuse juhtimise õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
  1) maksevahendid ja -meetodid, sealhulgas sularaha, krediitkaardid, võlakirjad, vekslid ja pangaülekanded;
  2) krediidivormid, sealhulgas arvelduskrediit, laen, garantii, hüpoteek, liising, rentimine, faktooring, ja nendest tulenevad kohustused;
  3) ettevõtte bilanss (põhivara, käibevara, pikaajalised ja lühiajalised kohustused);
  4) ettevõtte kasumiaruanne (bruto- ja netokasum);
  5) ettevõtte tulususe ja finantsseisukorra hindamine finantsnäitajate alusel;
  6) ettevõtte eelarve koostamine, selle analüüs ja kontroll;
  7) ettevõtte kuluelemendid ja nende arvutamine;
  8) ettevõtte juhtimisstruktuur, töö planeerimine ja hindamine;
  9) turundus, reklaam ja avalikud suhted;
  10) ettevõtja tegevusega seotud riskid ja riskide hindamine ning kindlustuse liigid, sealhulgas vastutus-, vara-, õnnetusjuhtumi-, liiklus- ja veosekindlustus;
  11) elektrooniline andmete edastamine, töötlemine ja säilitamine, sealhulgas elektroonilise andmeedastuse, sõiduki jälgimise ja teekonna planeerimise süsteemid;
  12) sõitjateveo tariifid ja hindade kujundamist reguleerivad eeskirjad;
  13) sõitjateveo teenuste eest arveldamine.

  (6) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima turule pääsu õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
  1) tasulise ja oma kulul autoveo korraldamise nõuded;
  2) autoveo ettevõtte asutamine;
  3) sõitjateveol vajalikud dokumendid, sealhulgas sõiduki dokumendid, sõidumeeriku salvestuslehed ja kindlustus;
  4) veoturu korraldus;
  5) teenuse pakkumise eeskirjad, veokavad ja sõitja õigused;
  6) piiriformaalsused ja tollidokumendid.

  (7) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima tehniliste nõuete ja vedude korraldamise õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
  1) sõiduki mõõtmed, massid ja teljekoormused;
  2) sõiduki ning selle komponentide liigitus ja valik;
  3) sõiduki tüübikinnitus, registreerimine ja tehnoülevaatuse kord;
  4) sõiduki ja selle varustuse tehniline hooldus;
  5) sõiduki poolt tekitatud müra ja keskkonnasaaste vähendamine.

  (8) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima liiklusohutuse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
  1) kutselise autojuhi kvalifikatsiooninõuded;
  2) liiklusalaste õigusaktide nõuded;
  3) veoga seotud ohutusnõuded ja ennetusabinõud;
  4) meetmed õnnetusjuhtumite ja liiklusalaste õigusaktide nõuete tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks;
  5) liikmesriikide võimalikud liikluspiirangud ja -keelud;
  6) algteadmised liikmesriikide teedevõrgu kohta.

§ 5.   Veokorraldaja koolituskursuse korraldus ja mahud

  (1) Veokorraldaja koolitust teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutus, millel on taseme- ja täienduskoolituse kogemus autotranspordi valdkonnas.

  (2) Ühenduse tegevusloa alusel korraldatava tasulise sõitjateveo veokorraldaja koolituskursuse kestus on 76 õppetundi.

  (3) Kui isik on läbinud riigisisese sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku koolituskursuse ja tal on vastav pädevust tõendav tunnistus, peab isik läbima vaid täienduskoolituse kestusega 20 õppetundi.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täienduskoolitus peab sisaldama käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 5 ja 6, lõike 3 punktis 4, lõike 4 punktis 4, lõike 6 punktis 4 ning lõike 8 punktides 5 ja 6 nimetatud õppekava teemasid.

  (5) Õppetunni kestus on 45 minutit.

§ 6.   Õppekava läbimine

  (1) Õppekava läbimiseks peab sooritama veokorraldaja koolituskursuse õppekavas ette nähtud õppeaineid hõlmava kirjaliku lõpueksami.

  (2) Eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui eksamineeritav saab maksimaalsest võimalikust tulemusest vähemalt 60 protsenti.

  (3) Eksami tulemused protokollitakse.

§ 7.   Veokorraldaja koolituskursuse läbimise tunnistus

  (1) Isiku vastavust käesolevas määruses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele tõendab veokorraldaja koolitust teostava õppeasutuse antud käesoleva määruse lisa kohane tunnistus.

  (2) Koolitust teostav õppeasutus annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnistuse koolituskursust läbimata ja koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritamata ka isikule, kes on lõpetanud:
  1) Tallinna Tehnikaülikooli autotehnika või logistika õppekava või samasisulise varem õpetatud õppekava või
  2) Tallinna Tehnikakõrgkooli logistika õppekava või samasisulise varem õpetatud õppekava, mida tõendatakse vastava kõrgkooli diplomiga.

§ 8.   Tunnistuse turvamärgised

  Veokorraldaja tunnistus vormistatakse A4 formaadis paberil arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 II ja III lisas sätestatud nõudeid.

Lisa Sõitjateveo veokorraldaja ametipädevuse tunnistuse vorm