Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ehitise tehniliste andmete loetelu

Vastu võetud 24.12.2002 nr 69
RTL 2003, 3, 26
jõustumine 09.01.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Ehitusseaduse» § 26 lõike 4 alusel.

§ 1.  Ehitise tehnilised andmed

  (1) Ehitise tehnilised andmed koosnevad ehitise ja selle osa (korteri või mitteeluruumi kui hoone osa või rajatise osa) üldistest tehnilistest andmetest ning ehitise konstruktsioonide andmetest.

  (2) Ehitise tehnilised andmed määratakse, kui see on antud ehitise osas otstarbekas ja võimalik.

  (3) Ehitise tehnilised andmed on:
  1) ehitisealune pind;
  2) ehitise suletud netopind;
  3) ehitise avatud brutopind;
  4) kasutamise otstarbele vastav kasulik pind;
  5) elamu kasulik pind;
  6) minimaalne korruste arv;
  7) maksimaalne korruste arv;
  8) kõrgus;
  9) pikkus;
  10) laius;
  11) maht;
  12) köetav pind;
  13) vundamendi liik;
  14) kandekonstruktsiooni materjal;
  15) jäigastavate ja piirdekonstruktsioonide materjal;
  16) vahe- ja katuselagede materjal;
  17) välisseina materjal;
  18) katusekatte materjal;
  19) välisviimistluse materjal;
  20) veevarustuse liik;
  21) pesemisvõimaluse liik;
  22) elektri liik;
  23) kanalisatsiooni liik;
  24) küttesüsteemi liik;
  25) kütte liik;
  26) küttegaasipaigaldise liik;
  27) küttegaasipaigaldiste arv;
  28) tualettruumide arv;
  29) liftide arv;
  30) köökide arv;
  31) kööginiššide arv;
  32) rõdude arv ja avatud netopind;
  33) lodžade arv ja avatud netopind;
  34) terrasside arv ja avatud netopind;
  35) ehitise eluruumide, sealhulgas korterid, ja mitteeluruumide arv;
  36) eluruumide pinna suurus eluruumide olemasolu korral;
  37) elamispinna suurus eluruumide olemasolu korral;
  38) kaitse- või ehituskeeluvööndit tekitavad andmed;
  39) korteri tehnilised andmed;
  40) mitteeluruumi tehnilised andmed;
  41) rajatise osa tehnilised andmed;
  42) muud oluliselt ehitist iseloomustavad andmed.

§ 2.  Korteri tehnilised andmed

  Korteri tehnilised andmed on:
  1) tähis;
  2) sissepääsu korrus;
  3) toalisuse liik;
  4) kasutamise otstarbele vastav kasulik pind;
  5) kogupind;
  6) elamispind;
  7) lahuspind;
  8) köetav pind;
  9) veevarustuse liik;
  10) pesemisvõimaluse liik;
  11) elektri liik;
  12) kanalisatsiooni liik;
  13) küttesüsteemi liik;
  14) kütte liik;
  15) küttegaasipaigaldise liik;
  16) küttegaasipaigaldiste arv;
  17) tualettruumide arv;
  18) liftide arv;
  19) kööginiššide arv;
  20) köökide arv;
  21) rõdude arv ja avatud netopind;
  22) lodžade arv ja avatud netopind;
  23) terrasside arv ja avatud netopind;
  24) muud oluliselt korterit iseloomustavad andmed.

§ 3.  Mitteeluruumi tehnilised andmed

  Mitteeluruumi tehnilised andmed on:
  1) tähis;
  2) sissepääsu korrus;
  3) nimetus;
  4) kasutamise otstarve;
  5) kasutamise otstarbele vastav kasulik pind;
  6) kogupind;
  7) lahuspind;
  8) köetav pind;
  9) veevarustuse liik;
  10) pesemisvõimaluse liik;
  11) elektri liik;
  12) kanalisatsiooni liik;
  13) küttesüsteemi liik;
  14) kütte liik;
  15) küttegaasipaigaldise liik;
  16) küttegaasipaigaldiste arv;
  17) tualettruumide arv;
  18) liftide arv;
  19) kööginiššide arv;
  20) köökide arv;
  21) rõdude arv ja avatud netopind;
  22) lodžade arv ja avatud netopind;
  23) terrasside arv ja avatud netopind;
  24) muud oluliselt mitteeluruumi iseloomustavad andmed.

§ 4.  Rajatise osa tehnilised andmed

  Rajatise osa tehnilised andmed on:
  1) tähis;
  2) ehitisealune pind;
  3) ehitise avatud brutopind;
  4) kasutamise otstarbele vastav kasulik pind;
  5) minimaalne korruste arv;
  6) maksimaalne korruste arv;
  7) kõrgus;
  8) pikkus;
  9) laius;
  10) maht;
  11) vundamendi liik;
  12) kandekonstruktsiooni materjal;
  13) jäigastavate- ja piirdekonstruktsioonide materjal;
  14) vahe- ja katuselagede materjal;
  15) välisseina materjal;
  16) katusekatte materjal;
  17) välisviimistluse materjal;
  18) veevarustuse liik;
  19) elektri liik;
  20) kanalisatsiooni liik;
  21) küttesüsteemi liik;
  22) kütte liik;
  23) küttegaasipaigaldise liik;
  24) küttegaasipaigaldiste arv;
  25) liftide arv;
  26) rõdude arv ja avatud netopind;
  27) lodžade arv ja avatud netopind;
  28) terrasside arv ja avatud netopind;
  29) kaitse- või ehituskeeluvööndit tekitavad andmed;
  30) muud oluliselt ehitist iseloomustavad andmed.

§ 5.  Ehitise konstruktsioonid

  (1) Ehitise konstruktsioonideks on:
  1) kande- ja jäigastavad konstruktsioonid, sealhulgas vundament, vahe- ja katuselaed;
  2) piirdekonstruktsioonid, sealhulgas välissein ja katus.

  (2) Ehitise konstruktsioonide andmeteks on konstruktsiooni liigi ja materjali andmed.

§ 6.  Vundamendi liigid

  Vundamendi liigid on:
  1) madalvundament;
  2) vaivundament;
  3) muu vundament.

§ 7.  Materjalide liigid

  (1) Kandekonstruktsiooni materjali liigid on:
  1) asfaltbetoon;
  2) bituumeniga töödeldud kruus;
  3) kruus;
  4) killustik;
  5) stabiliseeritud kruus või killustik;
  6) kergmetall;
  7) malm;
  8) teras;
  9) looduslik kivi;
  10) monoliitne raudbetoon;
  11) monteeritav raudbetoon;
  12) plastmass;
  13) puit;
  14) suurpaneel;
  15) suurplokk;
  16) tellis, väikeplokk;
  17) tehisplaat;
  18) muu materjal.

  (2) Jäigastavate ja piirdekonstruktsioonide materjalide liigid on:
  1) eterniit;
  2) keraamika;
  3) kergmetall;
  4) teras;
  5) looduslik kivi;
  6) monoliitne raudbetoon;
  7) monteeritav raudbetoon;
  8) plastmass;
  9) puit;
  10) suurpaneel;
  11) suurplokk;
  12) tellis, väikeplokk;
  13) tehisplaat;
  14) klaas;
  15) muu materjal.

  (3) Vahe- ja katuselae materjalide liigid on:
  1) kergmetall;
  2) teras;
  3) monoliitne raudbetoon;
  4) monteeritav raudbetoon;
  5) puit;
  6) muu materjal.

  (4) Välisseina materjali liigid on:
  1) looduslik kivi;
  2) profileeritud metall;
  3) puit;
  4) suurpaneel;
  5) suurplokk;
  6) tellis, väikeplokk;
  7) muu materjal.

  (5) Katusekatte materjali liigid on:
  1) eterniit;
  2) kivi;
  3) plekk;
  4) profileeritud metall;
  5) puitlaast;
  6) roog;
  7) rullmaterjal;
  8) muu materjal.

  (6) Välisviimistluse materjali liigid on:
  1) lihtkrohv;
  2) looduslik kivi;
  3) profileeritud metall;
  4) puhasvuuk;
  5) puit;
  6) terrasiitkrohv;
  7) muu materjal.

§ 8.  Veevarustuse liigid

  Veevarustuse liigid on:
  1) võrk;
  2) lokaalne.

§ 9.  Pesemisvõimaluse liigid

  Pesemisvõimaluse liigid on:
  1) vann/dušš;
  2) saun.

§ 10.  Elektri liigid

  Elektri liigid on:
  1) 220 V;
  2) 380 V;
  3) 20 kV;
  4) 35–110 kV;
  5) 220–330 kV;
  6) muu.

§ 11.  Kanalisatsiooni liigid

  Kanalisatsiooni liigid on:
  1) võrk;
  2) lokaalne.

§ 12.  Küttesüsteemi liigid

  Küttesüsteemi liigid on:
  1) kaugküte;
[RTL 2008, 100, 1428 - jõust. 01.01.2009]
  2) lokaalne keskküte;
  3) elektriküte;
  4) maaküte;
  4¹) õhksoojuspump-küte;
[RTL 2008, 100, 1428 - jõust. 01.01.2009]
  5) ahju- või kaminaküte;
  6) muu.

§ 13.  Kütte liigid

  Kütte liigid on:
  1) vedelkütus;
[RTL 2008, 100, 1428 - jõust. 01.01.2009]
  2) [Kehtetu – RTL 2008, 100, 1428 - jõust. 01.01.2009]
  3) küttegaas;
  4) tahke;
  5) elekter;
  6) maaküte;
  7) muu.

§ 14.  Küttegaasipaigaldiste liigid

  Küttegaasipaigaldiste liigid on:
  1) võrk;
  2) lokaalne.

§ 15.  Elamu kasulik pind

  Elamu kasuliku pinna liigid on:
  1) elamispind;
  2) abiruumide pind;
  3) lahuspind;
  4) üldkasutatav pind;
  5) mitteeluruumide pind.

§ 16.  Toalisuse liigid

  Toalisuse liigid on:
  1) 1-toaline;
  2) 2-toaline;
  3) 3-toaline;
  4) 4-toaline;
  5) 5-toaline;
  6) 6-toaline;
  7) 7-toaline;
  8) 8 ja enama toaline.

§ 17.  Ehitise ehitisealune pind

  (1) Ehitise ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa.

  (2) Ehitise ehitisealune pind määratakse 1 m² täpsusega.

§ 18.  Ehitise suletud netopind

  (1) Hoone, välja arvatud elamu, suletud netopind on kinniste ruumide piirdekonstruktsioonide viimistletud sisepindade vaheliste pindade summa. Suletud netopinna hulka ei arvata uste, akna- või muu piirdekonstruktsiooni ava ega nišši pinda, samuti lodža pinda.

  (2) Hoone suletud netopind määratakse 0,1 m² täpsusega.

  (3) Rajatisel suletud netopind puudub.

§ 19.  Ehitise avatud brutopind

  (1) Ehitise avatud brutopind on ehitise pind, mida määratakse ehitise viimistletud välispinnast mõõdetuna.

  (2) Ehitise avatud brutopinna määramisel ei võeta arvesse ehitise fassaadil asuvaid kujunduslikke elemente.

  (3) Ehitise avatud brutopinna piiriks on ehitise piiramata küljes konstruktsioonide välispindu ühendav mõtteline joon, kusjuures ehitise piiramata, kuid kaetud pinna korral on ehitise avatud brutopinna piiriks katuse horisontaalprojektsioon.

§ 20.  Ehitise kasulik pind

  (1) Ehitise, välja arvatud elamu, kasulik pind on ehitise kasutamise otstarvetele vastavate pindade ja nende teenindamiseks vajalike pindade summa.

  (2) Elamu kasulik pind on eluruumide (korterite) kasulike pindade (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa.

  (3) Ehitise kasulik pind määratakse 0,1 m² täpsusega.

  (4) Kasuliku pinna määramisel ei võeta arvesse ehitist kui tervikut teenindavate ruumide pindu, nagu näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu.

§ 21.  Hoone köetav pind

  Hoone köetavaks pinnaks loetakse ruumide, mille õhu temperatuur kütteperioodil oluliselt ei reageeri välisõhu temperatuuri muutustele, pinda.

§ 22.  Ehitise korruste arv

  (1) Ehitise korruste arvu määramisel võetakse arvesse ehitise kõikide korruste arv.

  (2) Ehitise maapealsete korruste arv, mille hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel, ja katusekorrus, tähistatakse nullist suurema arvuga.

  (3) Ehitise maa-aluste korruste arv tähistatakse nullist väiksema arvuga.

  (4) Muutuva korruselisusega ehitise korral määratakse korruselisus nii madalaima ehitise osa kui ka kõrgeima ehitise osa kohta.

§ 23.  Ehitise maht

  (1) Ehitise maht on ehitise füüsiline maht, mille määramisel ei võeta arvesse ehitisealuseid läbisõite.

  (2) Hoone maapealse osa maht määratakse hoone esimese korruse piirde väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega, millele lisatakse pööningukorruse maht, kui pööningukorrusel on võimalik ruumide väljaehitus, mille kõrgus ületab 1,6 meetrit ning laius on üle 1 meetri.

  (3) Täiskõrguseks on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini.

  (4) Hoone maa-aluse osa maht määratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega.

  (5) Rajatise maht määratakse juhul, kui see on otstarbekas ja võimalik.

  (6) Ehitise maht määratakse 1 m³ täpsusega.

§ 24.  Korteri või mitteeluruumi kogupind

  (1) Korteri või mitteeluruumi kogupind on korteri või mitteeluruumi kasutamise otstarbele vastavate kasulike pindade ning rõdude, lodžade ja terrasside avatud netopindade summa.

  (2) Rõdu, lodža ja terrassi avatud netopind on vastavalt kas kaetud või katmata rõdu, lodža või terrassi pind, mis on osaliselt või kogu ulatuses konstruktsiooniga piiratud või piiramata.