Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2017. aastaks
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
Vastu võetud 31.10.2016 nr 117
RT I, 02.11.2016, 7
jõustumine 05.11.2016
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 10.02.2017 | RT I, 14.02.2017, 9 | 17.02.2017 |
Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1 ja § 47 lõigete 1 ja 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
2) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ja püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.
(2) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel määratud lubatud aastasaak.
(3) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud räime aastasaak veealade, maakondade ja püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa ning Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa.
(4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud kilu ja tursa aastasaak.
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
§ 2. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veealade kaupa on sätestatud lisas 1 vastavalt lisas 2 esitatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestele püügiruutudele.
§ 3. Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär agarikupüügil Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
(1) Hiiu maakonnas on lubatud agarikupüügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.
(2) Saare maakonnas on lubatud agarikupüügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.
§ 4. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel
Kutselisel kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa on sätestatud lisas 3.
§ 5. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel
Kutselisel kalapüügil Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas on järgmised:
1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem – 323 tükki ja tasu ühe mõrra kohta on 108,56 eurot;
2) nakkevõrk – 321 tükki ja tasu ühe nakkevõrgu kohta on 17,56 eurot.
§ 6. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel
Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa on sätestatud lisas 4.
§ 7. Kutselise kalapüügi õiguse tasumäär Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse tasumäärad järgmised:
1) räim – 3,10 eurot/t;
2) kilu – 3,40 eurot/t;
3) tursk – 24,00 eurot/t;
4) lõhe – 0,30 eurot/isend;
5) lest – 10,6 eurot/t.
§ 8. Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal, mis ei kuulu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla, ja kalapüügiõiguse tasumäärad
(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 11 nimetatud püügivõimaluste korral on järgmised:
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
1) krevetilised NAFO piirkonnas 3M – 288 eurot ühe püügipäeva eest;
2) krevetilised NAFO piirkonnas 3L – 63,90 eurot/t;
3) lühiuimkalmaar – 19,17 eurot/t;
4) makrell – 11 eurot/t;
5) meriahven – 20 eurot/t;
6) pikklest – 31 eurot/t;
7) railised – 4,60 eurot/t;
8) sinine molva – 15 eurot/t;
9) süvalest – 63,90 eurot/t;
10) süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba – 9,10 eurot/t;
11) tursk – 31,50 eurot/t;
12) reguleerimata liigid NAFO piirkonnas – 31,95 eurot/t;
13) reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas – 4,47 eurot/t.
(11) Lubatud püügivõimalused NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel on:
1) Euroopa Liidu kehtestatud Eesti püügivõimalused;
2) reguleerimata liikide püügivõimalused.
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
(2) Teravmägede püügipiirkonnas, kus samal ajal on lubatud krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva ja tasu ühe püügipäeva eest on 210 eurot.
(21) Svalbardi (Teravmägede) püügipiirkonnas, kus on lubatud arktikakrabi püügil viibida ühel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on tasu ühe püügipäeva eest 63,90 eurot.
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
(3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 4 märgitud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni püügiõiguse tasu on 12,78 eurot.
(4) Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikut piki 10º00′S kuni 20º00′W ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º00′S, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º00′W, siis piki 50º meridiaani lõunasse 60º00′S, sealt mööda 60º paralleeli läände
67º16′W, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56º22′S ja 67º16′W, edasi itta mööda 56º22′S punktini 65º43′W, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22′S ja 65º43′W, 55º11′S ja 66º04′W, 55º07′S ja 66º25′W, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.
(5) Reguleerimata kalaliigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised liigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ja Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.
§ 9. Püügivõimalused kalapüügiks Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
Kutselise kalapüügi võimalused räime, kilu ja tursa püügiks piirkonniti Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
§ 10. Räimesaak Läänemere avaosas ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel
(1) Räime lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Liivi lahel Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonis 28-1 on järgmine:
1) Pärnu maakonnas, Kihnu ja Manilaiu saare püsielanikud välja arvatud – 6193 tonni, sealhulgas ühe kastmõrra kohta – 40,8 tonni;
2) Pärnu maakonnas Kihnu ja Manilaiu saare püsielanikele kokku – 1093 tonni, sealhulgas ühe kastmõrra kohta – 45 tonni;
3) Saare maakonnas – 548 tonni.
(2) Räime lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICESi alarajoonides 28-2, 29 ja 32 on 2719 tonni, millest 2419 tonni täitumisel võib allpool nimetatud piirkondades püüda räime järgmiselt:
1) Saare maakonnas – 50 tonni;
2) Hiiu maakonnas – 50 tonni;
3) Lääne maakonnas – 50 tonni;
4) Harju maakonnas – 50 tonni;
5) Lääne-Viru maakonnas – 50 tonni;
6) Ida-Viru maakonnas – 50 tonni.
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
§ 11. Kilusaak Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
Kilu lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel on 3 tonni.
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
§ 12. Tursasaak Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
Tursa lubatud aastasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel on 10 tonni.
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
§ 13. Lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaak kalaliikide kaupa järgmine:
1) ahven – 1182,25 tonni, sellest kuni 591 tonni esimesel poolaastal;
2) latikas – 836,25 tonni, sellest kuni 418 tonni esimesel poolaastal;
3) koha – 866,25 tonni, sellest kuni 433 tonni esimesel poolaastal;
4) haug – 130,75 tonni;
5) särg – 350 tonni;
6) kiisk – 150 tonni;
7) luts – 50 tonni;
8) rääbis – 45 tonni.
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
Lisa 1 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel maakondade ja veealade kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas
Lisa 2 Väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees
Lisa 3 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas
Lisa 4 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas
Lisa 5 Kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
[RT I, 14.02.2017, 9 - jõust. 17.02.2017]
Facebook
Twitter