Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Investeerimisühingu ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise, arvutamise ja aruandluse kord ning riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta teabe avalikustamise kord¹

Vastu võetud 21.08.2008 nr 26
RTL 2008, 74, 1031
jõustumine 07.09.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Väärtpaberituru seaduse» § 94 lõike 2¹, 94¹ lõike 7, § 103 lõike 4, § 105 lõike 11 ja § 110¹ lõike 5 alusel. 

1. peatükk  

§ 1.   Reguleerimisala

  Investeerimisühingu ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi usaldatavusnormatiivide rakendamise, arvutamise ja aruandluse kord ning riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta teabe avalikustamisekord sätestab:
  1) omavahendite arvutamise korra;
  2) kapitalinõude määra krediidiriski katmiseks;
  3) riskipositsioonide väärtuse arvutamise korra ja erisused, riskikaalud ja nende määramise metoodika ning reitinguagentuuride reitingute kasutamise alused krediidiriski kapitalinõude arvutamisel standardmeetodi alusel;
  4) riskipositsioonide väärtuse arvutamise korra ja erisused, riskiga kaalutud vara ja krediidiriski kapitalinõude arvutamise metoodika ning krediidiriski parameetrite ja nende hindamise miinimumnõuded krediidiriski kapitalinõude arvutamisel sisereitingute meetodite alusel;
  5) krediidiriski kapitalinõude arvutamisel arvesse võetavate krediidiriski maandamise instrumentide ning krediidiriski kaitse pakkujate loetelu, neile esitatavad nõuded ning krediidiriski maandamise mõju arvutamise metoodika;
  6) valuutariski kapitalinõude arvutamise korra;
  7) kaubariski kapitalinõude arvutamise korra;
  8) ülekanderiski ning kauplemisportfelli positsiooniriski ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõuete arvutamise korra;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  9) riskikontsentratsiooni ületavatelt kauplemisportfelli riskipositsioonidelt kapitalinõuete arvutamise korra;
  10) investeerimisühingu põhitegevuse puhastulu kolme aasta keskmise suuruse arvutamise metoodika;
  11) kapitalinõude arvutamise korra operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel baasmeetodi alusel;
  12) äriliinide kaardistamise kriteeriumid, äriliinide operatsiooniriski kapitalinõude arvutamise nõuded ja metoodika operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi alusel;
  13) kapitalinõude arvutamise metoodika ning kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetavate riski vähendavate või riski ülekandvatele instrumentidele esitatavad nõuded operatsiooniriski arvutamisel täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi alusel;
  14) riskide kontsentreerumise arvutamisel tehtavad mahaarvamised ja riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamise korra;
  15) püsivate üldkulude arvutamise metoodika;
  16) riskijuhtimise, omavahendite ja kapitali adekvaatsuse kohta teabe avalikustamise kord;
  17) järelevalvelise aruandluse kord.

§ 2.   Kohaldamine

  Käesolevat määrust kohaldatakse investeerimisühingutele “Väärtpaberituru seaduse” § 40 lõike 1 tähenduses ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtjale “Väärtpaberituru seaduse” § 95 lõike 2 tähenduses.

§ 3.   Finantsinspektsiooni loa alusel kohaldatavad sätted

  Käesolevas määruses sätestatud, Finantsinspektsiooni loa alusel kasutatavate meetodite ja erandite puhul teeb Finantsinspektsioon otsuse nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta vastavalt “Väärtpaberituru seaduse” §-le 106¹ ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel taotluse saamisest, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti.

§ 4.   Üldmõisted

  (1) Finantsjärelevalve asutus on ametiasutus, mis tema asukohariigi õiguse kohaselt teostab krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle riiklikku finantsjärelevalvet.

  (2) Tunnustatud börs on börsi asukohamaa finantsjärelevalve asutuse poolt tunnustatud börs, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
  1) ta tegutseb regulaarselt;
  2) ta omab börsi asukohamaa finantsjärelevalve asutuse poolt välja antud või heaks kiidetud reeglistikku, mis sätestab tingimused börsile, börsiosalistele ning seal kaubeldavatele instrumentidele;
  3) ta kasutab arveldussüsteemi, mis finantsjärelevalve asutuse hinnangul tagab väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmise ja igapäevaselt piisava tagatiste olemasolu tuletisinstrumentidega kauplemisel.

  (3) Tururisk (market risk) on kauplemisportfellist tulenev intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni risk ning investeerimisühingu kogu tegevusest tulenev valuutarisk ja kaubarisk.

  (4) Valuutarisk (foreign exchange risk) on risk saada kahju välisvaluuta kursi kõikumise tõttu.

  (5) Kauplemisportfelli positsioonirisk (position risk) koosneb üld- ja spetsiifilisest riskist, kus üldrisk tuleneb turu üldistest arengutest ning spetsiifiline risk tuleneb vara emitendiga ja tuletisinstrumentide puhul alusvara emitendiga seotud teguritest.

  (6) Intressipositsiooni üldrisk (general interest rate risk) on risk, mis tuleneb võlainstrumendi turuväärtuse muutumisest turu kui tervikuga seotud tegurite tõttu.

  (7) Intressipositsiooni spetsiifiline risk (specific interest rate risk) on risk, mis tuleneb võlainstrumendi turuväärtuse muutumisest emitendiga seotud tegurite tõttu.

  (8) Aktsiapositsiooni üldrisk (general equity position risk) on risk, mis tuleneb lihtaktsia turuväärtuse muutumisest turu kui tervikuga seotud tegurite tõttu.

  (9) Aktsiapositsiooni spetsiifiline risk (specific equity position risk) on risk, mis tuleneb lihtaktsia turuväärtuse muutumisest emitendiga seotud tegurite tõttu.

  (10) Vastaspoole krediidirisk (counterparty credit risk ehkCCR)on risk, et tehingu teine pool ei täida oma lepingulisi kohustusi kauplemisportfelli instrumentide või börsiväliste tuletisinstrumentide osas.

  (11) Keskne vastaspool (central counterparty)on ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute poolte vahel õiguspäraselt tegutsev üksus, kes on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja.

  (12) Positsioon on nõuete või kohustuste suurus teatud väärtpaberis, kaubas, valuutas või muus finantsinstrumendis .

  (13) Pikk positsioon (long position)on positsioon, mis väljendab õigust või kohustust saada rahaline makse, väärtpaber või muu vara.

  (14) Lühike positsioon (short position)on positsioon, mis väljendab õigust või kohustust teostada rahaline makse või üle anda väärtpaber või muu vara.

  (15) Riskile avatud positsioon (exposure)on maksimaalne kahjum, mis võib tekkida vara realiseerimisel, bilansivälise kohustuse täitmisel või juhul, kui tehingu teine pool ei täida oma lepingulisi kohustusi.

§ 5.   Instrumentide ja tehingute kohta kasutatud mõisted

  (1) Finantsinstrumendid (financial instruments)on käesoleva määruse tähenduses instrumendid, millega ühele tehingu poolele tekib finantsvara ja teisele poolele finantskohustus või omakapitali instrument (equity instrument).

  (2) Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid (exchange-traded derivatives) on tuletisinstrumendid, mille tingimused on sätestatud vastavates tuletisinstrumentide börsiregulatsioonides või –reeglites ning millele kehtivad igapäevase tagatise (daily margin) nõuded.

  (3) Börsivälised tuletisinstrumendid (over-the-counter ehk OTC derivative instruments) on tuletisinstrumendid, mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide hulka.

  (4) Pika arveldustähtajaga tehingud (long settlements transactions)on tehingud, mille raames on investeerimisühing kohustatud loovutama ühe finantsinstrumendi teise vastu lepingus sätestatud tähtajal, mis on pikem lühimast turustandardist sellise tehingu puhul, kuid vähemalt viis tööpäeva tehingu sõlmimise kuupäevast arvates.

  (5) Väärtpaberitagatisega tehingud (margin lending transactions) on tehingud, mille puhul investeerimisühing annab laenu väärtpaberite ostuks, lühikeseks müügiks, hoidmiseks või kauplemise finantseerimiseks. Väärtpaberitega tagatud tehingud ei hõlma muid laene, mille tagatiseks on väärtpaberid.

  (6) Optsioon (option) on tehing, mille tulemusena optsiooni müüjal on kohustus ning optsiooni ostjal (omanikul) õigus osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) vara kindla hinnaga lepingu lõpptähtajal (Euroopa-tüüpi optsioon) või igal ajal lepingu sõlmimisest kuni selle lõpptähtajani (Ameerika- tüüpi optsioon). Optsiooni iseloomuga instrumente (näiteks ostutähed) käsitletakse sarnaselt optsioonidega.

  (7) Ostutäht (warrant) on väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osta vara kindlaksmääratud hinnaga kuni lõpptähtajani või lõpptähtajal.

  (8) Pöördrepo-tehing (reverse repurchase)on leping, mille alusel aruandev investeerimisühing ostab väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused (kusjuures nimetatud väärtpaberite või kaubaga seotud hoidmistunnistused on tagatud tunnustatud börsi või depositooriumi poolt, kes omab kontrolli nende väärtpaberite või kaupade üle) ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma. Pöördrepo-tehingu lepingus on sätestatud keeld nimetatud varasid müüa või tagatiseks anda samaaegselt rohkem kui ühele lepingupartnerile.

  (9) Repotehing (repurchase) on leping, mille alusel aruandev investeerimisühing müüb väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused (kusjuures nimetatud väärtpaberite või kaubaga seotud hoidmistunnistused on tagatud tunnustatud börsi või depositooriumi poolt, kes omab kontrolli nende väärtpaberite või kaupade üle) ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma. Repotehingu lepingus on sätestatud keeld nimetatud varasid müüa või tagatiseks anda samaaegselt rohkem kui ühele lepingupartnerile.

  (10) Samaliigilised väärtpaberid (securities of the same kind) hõlmavad võlaväärtpabereid (debt securities), mis on emiteeritud sama emitendi poolt sama emissiooni käigus samas valuutas ning on sama tootluse ning tähtajaga, või lihtaktsiaid, mis on emiteeritud sama emitendi poolt ning mis vastavalt selle emitendi põhikirjale või tema siseregulatsioonidele omavad samasugust hääleõigust ning õigust emitendi varale selle jaotamisel.

  (11) Vahetatav väärtpaber (convertible security) on väärtpaber, mille omanik võib vahetada teise väärtpaberi, tavaliselt sama emitendi väärtpaberi vastu.

  (12) Kaup (commodity) on materiaalne asi, millega kaubeldakse või millega saab kaubelda järelturul, näiteks põllumajandussaadused, mineraalid (sealhulgas nafta) või väärismetallid (välja arvatud kuld kangidena), millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel.

  (13) Müügivalmis finantsvarad (available for sale financial instruments)on finantsvarad, välja arvatud tuletisinstrumendid, mis vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (International Financial Reporting Standards ehk IFRS)määratletakse müügivalmis olevateks ja mida ei liigitata laenudeks või nõueteks või õiglases väärtuses läbi kasumiaruande kajastatavateks finantsvaradeks.

2. peatükk OMAVAHENDID 

§ 6.   Omavahendite arvutamisele kohaldatud põhimõtted

  Investeerimisühingu omavahendite arvutamisel lähtutakse “Väärtpaberituru seaduse” §-des 96–100¹ ja 102 sätestatust.

§ 7.   Omavahendite koostisosade suuruse määramine

  (1) Omavahendite koostisosad võetakse arvesse bilansilises väärtuses investeerimisühingu bilansi alusel, kui “Väärtpaberituru seadusest” või käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

  (2) Esimese taseme omavahendite koosseisu kaasatud kasumist arvatakse maha järgmiste instrumentide kajastamisel tekkinud realiseerimata kasumid:
  1) kinnisvarainvesteeringud;
  2) omavahenditest maha arvamata õiglases väärtuses kajastatud investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse;
  3) rahavoogude riskimaandamise instrumendid;
  4) väärtpaberistatud varad, kui investeerimisühing on väärtpaberistamise aluseks olevate nõuete algne väljastaja.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud instrumentide puhul ei arvata realiseerimata kasumist maha samasse instrumentide gruppi kuuluvate instrumentide realiseerimata kahjumit. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud instrumentide puhul arvatakse esimese taseme omavahenditest maha nende instrumentide realiseerimata kasumi ja realiseerimata kahjumi vahe, kui see on positiivne.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1 ja 2 kohaselt esimese taseme omavahenditest mahaarvatud kasumi osast võib 45 protsenti kaasata teise taseme omavahenditesse.

  (5) Teise taseme omavahenditesse kaasatakse 45 protsenti investeerimisühingu bilansis ümberhindluse reservis kajastatud järgmiste instrumentide kajastamisel tekkinud realiseerimata kasumist:
  1) müügivalmis omakapitali instrumendid;
  2) müügivalmis võlainstrumendid.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud instrumentide puhul ei arvata omavahenditesse kaasatavast realiseerimata kasumist maha samasse instrumentide gruppi kuuluvate instrumentide realiseerimata kahjumit.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud instrumentide puhul võetakse arvesse nende instrumentide realiseerimata kasumi ja realiseerimata kahjumi vahe, kui see on positiivne.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (7¹) Omavahenditesse ei kaasata amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavate finantsinstrumentide rahavoogude riskimaandamise instrumentidest tulenevaid tulusid või kulusid ega tulu või kulu ükskõik milliste õiglases väärtuses kajastatud kohustuste väärtuse muutusest, kui see muutus tuleneb muudatustest investeerimisühingu enda investeeringute krediidikvaliteedis.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

 

  (8) Vastavalt ”Väärtpaberituru seaduse” § 94¹ lõikele 3 võetakse püsivate üldkulude arvutamisel aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

  (9) Investeerimisühingu püsivate üldkulude arvutamiseks summeeritakse järgmistel kasumiaruande kirjetel kajastatud summad:
  1) “Halduskulud”;
  2) “Põhivara kulum”;
  3) “Muu tegevuskulu”.

§ 8.   Investeerimisühingu ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi omavahendite arvutamine

  (1) “Väärtpaberituru seaduse” §-s 94¹ sätestatud omavahendite miinimumsuuruse arvutamisel võetakse aluseks „Väärtpaberituru seaduse” §-s 98 sätestatud esimese ja §-s 99 sätestatud teise taseme omavahendite summa, millest on tehtud sama seaduse §-s 96 sätestatud mahaarvamised.

  (2) “Väärtpaberituru seaduse” § 105 lõikes 8 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel võetakse aluseks “Väärtpaberituru seaduse” §-s 98 sätestatud esimese ja §-s 99 sätestatud teise taseme omavahendite summa, võttes arvesse sama seaduse § 105 lõikes 3 sätestatut ning §-s 105¹ nimetatud erandeid riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (3) “Väärtpaberituru seaduse” § 103 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kapitali adekvaatsuse arvutamisel võetakse aluseks “Väärtpaberituru seaduse” §-s 98 sätestatud esimese taseme omavahendite, §-s 99 sätestatud teise taseme omavahendite ja §-s 100 sätestatud kolmanda taseme omavahendite summa, millest on tehtud §-s 96 sätestatud mahaarvamised.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud omavahendite arvutamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 7 sätestatust ning võetakse arvesse “Väärtpaberituru seaduse” §-s 102 sätestatud piirangud omavahenditele.

  (5) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi omavahendite arvutamisel kohaldatakse “Väärtpaberituru seaduse” §-des 96–99, 99¹, 99², 100 ja 101 sätestatud nõudeid omavahenditele, millele on liidetud seaduse §-s 100¹ lõikes 2 loetletud koostisosad ja arvestades §-s 100¹ lõikes 5 nimetatud nõuetega.

  (6) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud korras arvutatud omavahendid, arvestades “Väärtpaberituru seaduse” § 105 lõikes 3 ning §-s 105¹ nimetatud erandeid riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel.

  (7) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi kapitali adekvaatsuse arvutamisel võetakse aluseks “Väärtpaberituru seaduse” §-s 98 sätestatud esimese taseme omavahendite, §-s 99 sätestatud teise taseme omavahendite ja §-s 100 sätestatud kolmanda taseme ning sama seaduse §-s 101¹ loetletud omavahendite summa, millest tehakse sama seaduse § 96 lõikes 1 sätestatud mahaarvamised arvestades sama paragrahvi lõikes 2 toodud erisustega.

3. peatükk KAPITALI ADEKVAATSUS 

1. jagu Üldsätted 

§ 9.   Kapitali adekvaatsus ja selle arvutamine

  (1) Investeerimisühingu ja tema konsolideerimisgrupi käesoleva määruse § 8 lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras arvutatud omavahendid peavad igal ajahetkel olema võrdsed või ületama “Väärtpaberituru seaduse” § 103 lõikes 2 loetletud kapitalinõuete summa.

  (2) Investeerimisühingu kapitalinõuete summa arvutamisel summeeritakse järgmised näitajad:
  1) käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korras arvutatud krediidiriski kapitalinõue;
  2) käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud korras arvutatud valuutariski kapitalinõue, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,25;
  3) käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud korras arvutatud kaubariski kapitalinõue, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,25;
  4) käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud korras arvutatud kauplemisportfelli positsiooniriski ning vastaspoole krediidiriski kapitalinõuded, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,25;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  5) käesoleva peatüki 7. jaos sätestatud korras arvutatud operatsiooniriski kapitalinõue;
  6) käesoleva peatüki 6. jao 5. jaotises sätestatud korras arvutatud riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud kauplemisportfelli riskipositsioonide täiendav kapitalinõue, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,25;
  7) käesoleva peatüki 8. jaos sätestatud korras arvutatud ülekanderiski kapitalinõue, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,25.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (3) Investeerimisühing, mis on “Väärtpaberituru seaduse” § 103¹ alusel vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelli positsiooniriski ja vastaspoole krediidiriski katmiseks, arvutab kauplemisportfelli positsioonidelt kapitalinõude krediidiriski katmiseks käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korras.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 10.   Kapitalinõuete arvutamine konsolideeritud baasil

  (1) Investeerimisühing, mis on investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja, arvutab käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud kapitalinõudeid oma konsolideeritud finantsseisundi alusel.

  (2) Investeerimisühing, mille emaettevõtja on samas Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) tegutsev finantsvaldusettevõtja, arvutab käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud kapitalinõudeid vastava finantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundi alusel.

  (3) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi kapitalinõuete arvutamisel ei võeta arvesse vastavalt ”Väärtpaberituru seaduse” §-s 8¹ sätestatud konsolideerimisgruppi kuuluva kindlustusettevõtja positsioone.

  (4) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi kapitalinõuete summa arvutatakse käesoleva määruse § 9 lõikes 2 sätestatud korras, kohaldades käesolevas määruses sätestatud kapitalinõude määrasid ning käesolevas määruse § 9 lõikes 2 sätestatud või § 11 lõike 3 kohaselt arvutatud koefitsienti.

  (5) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on „Väärtpaberituru seaduse” § 103¹ lõike 1 või teise lepinguriigi vastava õigusakti alusel vabastatud kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelli positsiooniriski ja vastaspoole krediidiriski katmiseks, arvutatakse selle ettevõtja kauplemisportfelli positsioonidelt kapitalinõudeid krediidiriski katmiseks käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korras.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 11.   Kapitalinõuete arvutamine välisriigi tütarettevõtjate positsioonidelt

  (1) Kui investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluv teises lepinguriigis registreeritud ning finantsjärelevalve alla kuuluv tütarettevõtja arvutab kapitalinõudeid vastavas lepinguriigis, võetakse konsolideerimisgrupi kapitalinõuete arvutamisel arvesse selle tütarettevõtja positsioonidelt tema asukohariigis kehtiva korra kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara ning miinimumkapitalinõuded.

  (2) Kui investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluvale kolmandas riigis registreeritud tütarettevõtjatele kohaldatakse lepinguriikidega vähemalt samaväärseid regulatiivseid ja järelevalvelisi nõudeid, võib Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal konsolideerimisgrupi kapitalinõuete arvutamisel võtta arvesse selle tütarettevõtja positsioonidelt kolmandas riigis kehtiva korra kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara ning baaskapitalinõuded.

  (3) Kui välisriigi tütarettevõtjate positsioonidelt tema asukohariigis kehtiva korra kohaselt arvutatud kapitalinõuded vastavad krediidiriski kapitalinõuete puhul madalamale määrale kui käesoleva määruse §-s 14 sätestatud kapitalinõude määr, suurendatakse kõiki antud tütarettevõtja kapitalinõudeid koefitsiendiga, mis saadakse käesoleva määruse §-s 14 sätestatud ja tütarettevõtja asukohariigis kehtiva krediidiriski kapitalinõude määra jagamise teel.

§ 12.   Krediidiriski, ülekanderiski ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski ning operatsiooniriski konsolideeritud kapitalinõuete arvutamine

  Konsolideeritud kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski, ülekanderiski ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski ning operatsiooniriski katmiseks arvutatakse kapitalinõuded kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vastavatelt positsioonidelt, välja arvatud konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute omavahelised positsioonid, käesoleva määruse 3. peatüki 2. jaos, 6. jao 3. jaotises ning 7. jaos sätestatud korras.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 13.   Valuutariski, kaubariski, kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooniriski konsolideeritud kapitalinõuete arvutamine

  (1) Konsolideeritud kapitalinõuete arvutamisel valuutariski, kaubariski, ning kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni riski katmiseks arvutatakse kapitalinõuded kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vastavatelt positsioonidelt käesoleva peatüki 4. jaos, 5. jaos ning 6. jao 2. jaotises sätestatud korras.

  (2) Valuutariski, kaubariski ning kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni konsolideeritud kapitalinõuete arvutamisel võib konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate positsioone omavahel nettida käesoleva peatüki 4. jaos, 5. jaos ning 6. jao 2. jaotises sätestatud korras järgmistel tingimustel:
  1) kui ettevõtja on saanud Finantsinspektsioonilt tegevusloa ning täidab soolo baasil käesolevas määruses sätestatuga samaväärseid regulatiivseid ja järelevalvelisi nõudeid;
  2) kui ettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, kuulub finantsjärelevalve alla ning täidab soolo baasil vähemalt Euroopa Ühenduse õigusaktidega usaldatavusnormatiividega seotud minimaalseid regulatiivseid ja järelevalvelisi nõudeid;
  3) kui ettevõtja on asutatud kolmandas riigis võib temale kuuluvaid positsioone teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate positsioonidega nettida Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal tingimusel, et sellele ettevõtjale kohaldatakse lepinguriikidega vähemalt samaväärseid regulatiivseid ja järelevalvelisi nõudeid ning tema asukohariigis puuduvad piirangud, mis takistaksid oluliselt kapitali grupisisest liikumist;
  4) kui ettevõtja on asutatud Eestis ning ei kuulu Finantsinspektsiooni järelevalve alla, võib temale kuuluvaid positsioone aruandva investeerimisühingu või käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastava ettevõtja positsioonidega nettida tingimusel, et kapitali konsolideerimisgrupi sisene jaotus on Finantsinspektsiooni poolt aktsepteeritud ning Eesti või teise riigi õigusaktidega või lepinguga on tagatud vastastikune finantstoetus.

2. jagu Krediidiriski kapitalinõue 

1. jaotis Üldnõuded krediidiriski kapitalinõuetele 

§ 14.   Krediidiriski kapitalinõue

  (1) Krediidiriski kapitalinõude arvutamisel kohaldatakse investeerimisühingutele “Krediidiasutuste seaduse” 7. peatüki 2. jao 1. jaotises krediidiasutuste kohta sätestatut, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Krediidiriski kapitalinõude määr on 10 protsenti käesolevas jaos sätestatud korras arvutatud riskiga kaalutud vara väärtusest.

§ 15.   Käesolevas jaos kasutatavad mõisted

  Käesolevas jaos kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) tingimuslikud nõuded on investeerimisühingu bilansivälistest kohustustest ja tuletisinstrumentidest tulenevad potentsiaalsed nõuded;
  2) eluasemekinnisvaraks loetakse ehitisi ja korteriomandit, milles omanik elab või millesse kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud või kavatseb üürile anda. Ärilistel eesmärkidel kasutatavat kinnisvara loetakse kommertskinnisvaraks;
  3) lahjendusrisk on risk, et ostetud nõude suurus väheneb nõude müüja ja võlgnike vastastikuste kokkulepete tõttu;
  4) kahju on majanduslik kahju, sealhulgas olulised allahindlused ning nõude sissenõudmisega seotud otsesed ja kaudsed kulud.

§ 16.   Käesolevas jaos kasutatud lühinimetused

  (1) “Krediidiasutuste seaduse” § 86³ lõike 1 punktides 1–11 ning punktis 14 sätestatud krediidiriski standardmeetodi riskipositsioonide klasside kohta kasutatakse käesolevas jaos järgmisi lühinimetusi:
  1) nõuded või tingimuslikud nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu – keskvalitsused ja keskpangad;
  2) nõuded või tingimuslikud nõuded regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste vastu – regionaalsed ja kohalikud omavalitsusüksused;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  3) nõuded või tingimuslikud nõuded riigiasutuste poolt hallatavate asutuste ja kasumit mittetaotlevate asutuste ja ühingute vastu – riigiasutuste poolt hallatavad asutused, kasumit mittetaotlevad asutused ja ühingud;
  4) nõuded või tingimuslikud nõuded multilateraalsete arengupankade vastu – multilateraalsed arengupangad;
  5) nõuded või tingimuslikud nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu – rahvusvahelised organisatsioonid;
  6) nõuded või tingimuslikud nõuded krediidiasutuste või investeerimisühingute vastu – krediidiasutused ja investeerimisühingud;
  7) nõuded või tingimuslikud nõuded äriühingute vastu – äriühingud;
  8) jaenõuded või tingimuslikud jaenõuded – jaenõuded;
  9) kinnisvaraga tagatud nõuded või tingimuslikud nõuded – kinnisvaraga tagatud nõuded;
  10) viivituses olevad nõuded – viivituses nõuded;
  11) usaldatavusnormatiivide arvutamisel kõrge riskitasemega varadeks loetavad nõuded – kõrge riskiga varad;
  12) lühiajalised nõuded krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude äriühingute vastu – krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude äriühingute lühiajalised võlgnevused.

  (2) “Krediidiasutuste seaduse” § 86⁹ lõike 1 punktides 1–4 sätestatud krediidiriski sisereitingute meetodite riskipositsioonide klasside kohta kasutatakse käesolevas jaos järgmisi lühinimetusi:
  1) nõuded või tingimuslikud nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu – keskvalitsused ja keskpangad;
  2) nõuded või tingimuslikud nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute või regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste vastu – krediidiasutused, investeerimisühingud ja kohalikud omavalitsused;
  3) nõuded või tingimuslikud nõuded muude äriühingute vastu – muud äriühingud;
  4) jaenõuded või tingimuslikud jaenõuded – jaenõuded.

2. jaotis Krediidiriski standardmeetod 

1. alljaotis Riskipositsioonide väärtus 

§ 17.   Bilansilisest varast tulenevate riskipositsioonide väärtus

  (1) Bilansilisest varast tuleneva riskipositsiooni väärtus on vastava vara bilansiline väärtus.

  (2) Kui vara allahindlus kajastatakse eraldi bilansikirjel, võetakse vara arvesse netoväärtuses.

  (3) Kui investeerimisühing kasutab krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmisel riskiga kaalutud vara arvutamisel finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, korrigeeritakse repotehinguga, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguga müüdud või laenuks antud väärtpaberitest või kaupadest ning väärtpaberitagatisega tehingutest tuleneva riskipositsiooni väärtust käesoleva jao 4. jaotises sätestatud korras.

§ 18.   Bilansivälistest kohustustest tulenevate riskipositsioonide väärtus

  Bilansivälistest kohustustest tulenevate riskipositsioonide väärtus arvutatakse käesoleva jao 6. jaotises sätestatud korras.

§ 19.   Tuletisinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide väärtus

  (1) Tuletisinstrumendist, välja arvatud optsioonist, tulenevate riskipositsioonide väärtus arvutatakse käesoleva jao 7. jaotises sätestatud korras, võttes arvesse lepingulise tasaarvestuse mõju.

  (2) Repotehingutest, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest, pika arveldustähtajaga tehingutest või väärtpaberitagatisega tehingutest tulenevate riskipositsioonide väärtus arvutatakse käesoleva jao 4. või 7. jaotises sätestatud korras.

§ 19¹.   Kapitalirendist tulenevate riskipositsioonide väärtus

  Kapitalirendi tehingust, kus investeerimisühing on rendileandja, tulenevate riskipositsioonide väärtus on järgmine:
  1) saadaolevate minimaalsete rendimaksete diskonteeritud väärtus, mis sisaldab kõiki lepingujärgseid makseid, mida rentnik on kohustatud tasuma rendiperioodi jooksul;
  2) rendileantud vara garanteerimata jääkväärtus.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

2. alljaotis Reitingute kasutamine riskikaalude määramisel 

§ 20.   Välisreitingute käsitlemine

  (1) Investeerimisühing võib riskipositsioonide kaalumisel kasutada Finantsinspektsiooni krediidikvaliteeti hindavate isikute (edaspidi tunnustatud reitinguagentuurid) nimekirja kantud ühe või mitme tunnustatud reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnanguid (edaspidi välisreiting). Valitud tunnustatud reitinguagentuuri välisreitinguid tuleb kasutada järjekindlalt ja järjepidevalt.

  (2) Investeerimisühing peab kasutama ühe riskipositsioonide klassi jaoks valitud tunnustatud reitinguagentuuri olemasolevaid välisreitinguid kõikide sellesse klassi kuuluvate riskipositsioonide suhtes.

  (3) Investeerimisühing võib kasutada ainult selliseid välisreitinguid, mille määramisel on arvestatud kõiki riskipositsiooniga seotud võlgnevusi, sealhulgas intresse.

  (4) Kui võlgnikul või emissioonil, millest riskipositsioon tuleneb, on ainult üks välisreiting, kasutatakse riskikaalu määramisel seda välisreitingut.

  (5) Kui võlgnikul või emissioonil on kaks välisreitingut ja nende alusel saadud riskikaalud on erinevad, rakendatakse kõrgemat riskikaalu.

  (6) Kui võlgnikul või emissioonil on rohkem kui kaks välisreitingut, kasutatakse kahte kõrgeimat välisreitingut. Kui kahe kõrgeima välisreitingu alusel saadud riskikaalud on erinevad, rakendatakse madalamat reitingut.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 21.   Emitendi ja emissiooni välisreitingu kasutamine

  (1) Kui riskipositsioon tuleneb emissioonist, millele on antud välisreiting, kasutatakse seda välisreitingut riskipositsiooni riskikaalu määramisel.

  (2) Kui riskipositsioon tuleneb emissioonist, millel ei ole välisreitingut, kuid välisreiting on olemas riskipositsiooni emitendil või tema mõnel teisel emissioonil, peab olemasolevat välisreitingut kasutama, kui selle alusel saadud riskikaal on välisreitinguta saadud riskikaalust kõrgem. Kui emissiooni või emitendi välisreitingu alusel saadud riskikaal on madalam välisreitinguta riskipositsiooni riskikaalust, võib välisreitingut kasutada, kui riskipositsioon ei ole emissiooniga või emitendi kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata riskipositsioonide suhtes allutatud.

  (3) Konsolideerimisgruppi kuuluvale ühele emitendile antud välisreitingut ei või kasutada sama konsolideerimisgrupi teise ettevõtja välisreitinguna.

§ 22.   Lühiajaliste kohustuste välisreitingute kasutamine

  (1) Lühiajaliste kohustuste välisreitinguid võib kasutada ainult nende lühiajaliste positsioonide puhul, mis tulenevad lühiajalistest nõuetest krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude äriühingute vastu.

  (2) Lühiajalise kohustuse välisreitingut võib kasutada ainult selle instrumendi puhul, millele see välisreiting on antud.

§ 23.   Võlgniku asukohariigi valuutas või välisvaluutas nomineeritud nõuded

  (1) Võlgniku asukohariigis ametlikult kehtivas valuutas nomineeritud kohustuste välisreitingut ei või kasutada sama võlgniku välisvaluutas nomineeritud kohustusest tulenevale riskipositsioonile.

  (2) Kui välisvaluutas nomineeritud riskipositsioon tuleneb investeerimisühingu osalemisest turul eelistatud kreeditori staatusega käesoleva määruse §-s 29 nimetatud multilateraalse arengupanga laenus, võib selle riskipositsiooni riskikaalu määramiseks kasutada võlgniku asukohariigis ametlikult kehtivas valuutas nomineeritud krediidiinstrumendile antud välisreitingut.

  (3) Investeerimisühing peab viivitamatult informeerima Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õiguse kasutamisest.

3. alljaotis Riskikaalud ja riskiga kaalutud vara arvutamine 

§ 24.   Riskiga kaalutud vara arvutamine

  (1) Riskiga kaalutud vara arvutamiseks korrutatakse vastavalt käesoleva jaotise 1. alljaotisele arvutatud riskipositsioon käesolevas alljaotises sätestatud riskikaaluga.

  (2) Riskikaalu määramiseks jaotatakse kõik riskipositsioonid “Krediidiasutuste seaduse” § 86³ lõikes 1 sätestatud riskipositsioonide klassidesse.

  (3) Väärtpaberistatud riskipositsioonidelt arvutatakse riskiga kaalutud vara käesoleva jao 5. jaotises sätestatud korras.

§ 25.   Erisused riskikaalude määramisel

  (1) Kapitalinõuete arvutamisel soolo baasil võib nõuetele või tingimuslikele nõuetele (edaspidi nõuded) investeerimisühingu emaettevõtja, tütarettevõtja või tema emaettevõtja teise tütarettevõtja vastu määrata riskikaalu null protsenti, kui nimetatud ettevõtja on asutatud Eestis ja on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) nimetatud ettevõtja on krediidiasutus, investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus või abiettevõtja ja ta on kohustatud täitma soolo baasil käesolevas määruses sätestatuga samaväärseid kapitalinõudeid;
  2) nimetatud ettevõtja kuulub investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi
  3) nimetatud ettevõtja kasutab investeerimisühinguga samaväärseid riskide hindamise, mõõtmise ja kontrolli protseduure;
  4) investeerimisühingu konsolideerimisgrupis puuduvad takistused kapitali grupisiseseks vabaks liikumiseks või grupisiseste kohustuste täitmiseks.

  (2) Vara müügi ja tagasiostu tehingute ning tuleviku ostukohustuste puhul määratakse riskikaal tehingu esemeks oleva vara, mitte tehingu teise poole alusel.

  (3) Kui võlgniku lühiajalise kohustuse välisreitingule vastab riskikaal 150 protsenti, rakendatakse kõikidele selle võlgniku riskipositsioonidele riskikaalu 150 protsenti.

  (4) Kui võlgniku lühiajalise kohustuse välisreitingule vastab riskikaal 50 protsenti, rakendatakse kõikidele selle võlgniku välisreitinguta lühiajalistele riskipositsioonidele riskikaalu 100 protsenti.

  (5) Kui investeerimisühing pakub krediidiriski kaitset üheaegselt mitmele riskipositsioonile tingimusel, et tal tekib maksekohustus teatud arvu makseviivituse juhtude korral ning seejärel loetakse leping lõppenuks, määratakse riskikaal järgnevalt:
  1) kui krediidiriski kaitset pakkuval instrumendil on välisreiting, rakendatakse käesoleva jao 5. jaotises sätestatud riskikaale;
  2) kui krediidiriski kaitset pakkuval instrumendil ei ole välisreitingut, rakendatakse pakutava kaitse nimiväärtusele krediidiriski kaitsega kaetud riskipositsioonide kogumisse kuuluvate riskipositsioonide summaarset riskikaalu, aga mitte rohkem kui 1250 protsenti. Riskipositsioonide summaarse riskikaalu arvutamisel jäetakse kogumist välja krediidiriski kaitse kokkuleppe tingimustes ette nähtud maksekohustuse tekkimise aluseks olevast teatud arvust ühe võrra väiksem arv riskipositsioone, millele riskikaalud on kõige madalamad.

  (6) Kapitalirendi tehingust tulenevale riskipositsioonile, mis on käesoleva määruse § 19¹ punkti 1 kohaselt leitud, rakendatakse riskikaal vastavalt rentniku riskipositsiooni klassile käesolevas alljaotises sätestatud korras.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 26.   Keskvalitsuste ja keskpankade riskikaal

  (1) Keskvalitsuste ja keskpankade riskikaal määratakse keskvalitsuse või keskpanga asukohariigi välisreitingu ja sellele vastava krediidikvaliteedi astme alusel. Finantsinspektsiooni poolt välisreitingu alusel määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad järgmised riskikaalud:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 0 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 20 protsenti;
  3) kolmas krediidikvaliteedi aste 50 protsenti;
  4) neljas ja viies krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  5) kuues krediidikvaliteedi aste 150 protsenti.

  (2) Välisreitingu puudumisel rakendatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (3) Lepinguriikide keskvalitsustele või keskpankadele nende riikide ametlikult kehtivas valuutas väljastatud ja nomineeritud laenudest tulenevatele nõuetele rakendatakse riskikaalu null protsenti.

  (4) Kui lepinguriikidega vähemalt samaväärseid regulatiivseid ja järelevalvelisi meetmeid kohaldava kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus on kehtestanud oma keskvalitsusele või keskpangale selle riigi ametlikult kehtivas valuutas väljastatud ja nomineeritud laenudest tulenevatele nõuetele käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust madalamad riskikaalud, rakendatakse nimetatud nõuetele vastavas riigis kehtestatud riskikaale.

  (5) Ekspordikrediidi agentuuride määratud riskikategooriatele vastavad riskikaalud on järgmised:
  1) esimene riskikategooria 0 protsenti;
  2) teine riskikategooria 20 protsenti;
  3) kolmas riskikategooria 50 protsenti;
  4) neljas kuni kuues riskikategooria 100 protsenti;
  5) seitsmes riskikategooria 150 protsenti.

  (6) Euroopa Keskpangale rakendatakse riskikaalu null protsenti.

§ 27.   Regionaalsete ja kohalike omavalitsuste riskikaal

  (1) Regionaalsetele ja kohalikele omavalitsustele määratakse riskikaal nende asukohariigi välisreitingu ja sellele vastava krediidikvaliteedi astme alusel. Finantsinspektsiooni poolt välisreitingute alusel määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad järgmised riskikaalud:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 20 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 50 protsenti;
  3) kolmas, neljas ja viies krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  4) kuues krediidikvaliteedi aste 150 protsenti.

  (2) Välisreitingu puudumisel rakendatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (3) Kui lepinguriik käsitleb oma asukohariigi regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi sarnaselt keskvalitsusega, võib neile rakendada sama riskikaalu, mille on keskvalitsusele määranud vastava lepinguriigi pädev asutus.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (4) Kui lepinguriikidega vähemalt samaväärseid regulatiivseid ja järelevalvelisi meetmeid kohaldava kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus käsitleb oma asukohariigi regionaalseid või kohalikke omavalitusi sarnaselt keskvalitsusega, võib neile rakendada sama riskikaalu, mille on määranud vastav finantsjärelevalve asutus.

  (5) Liikmesriikide regionaalsete ja kohalike omavalitsuste nende riikide ametlikus valuutas nomineeritud ja rahastatud nõuetele rakendatakse riskikaalu 20 protsenti.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 28.   Riigiasutuste poolt hallatavate asutuste ning kasumit mittetaotlevate asutuste ja ühingute riskikaal

  (1) Riigiasutuste poolt hallatavate asutuste ning kasumit mittetaotlevate asutuste ja ühingute riskikaal on 100 protsenti.

  (1¹) Kui lepinguriik käsitleb oma asukoha riigiasutuste hallatavaid asutusi sarnaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute või keskvalitsusega, võib neile rakendada riskikaalu, mille on neile määranud vastava lepinguriigi pädev asutus.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (2) Kui lepinguriikidega vähemalt samaväärseid regulatiivseid ja järelevalvelisi meetmeid kohaldava kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus käsitleb oma riigiasutuste poolt hallatavaid asutusi sarnaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute või keskvalitsusega, võib neile rakendada sama riskikaalu, mille on määranud vastav finantsjärelevalve asutus.

§ 29.   Multilateraalsete arengupankade riskikaal

  (1) Multilateraalsete arengupankade riskikaalud määratakse nende välisreitingu ja sellele vastava krediidikvaliteedi astme alusel. Finantsinspektsiooni poolt välisreitingu alusel määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad järgmised riskikaalud:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 20 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 50 protsenti;
  3) kolmas, neljas ja viies krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  4) kuues krediidikvaliteedi aste 150 protsenti.

  (2) Riskikaalu null protsenti rakendatakse järgmistele multilateraalsetele arengupankadele:
  1) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development);
  2) Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation);
  3) Ameerika Riikide Arengupank (Inter-American Development Bank);
  4) Aasia Arengupank (Asian Development Bank);
  5) Aafrika Arengupank (African Development Bank);
  6) Euroopa Nõukogu Arengupank (Council of Europe Development Bank);
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  7) Põhjamaade Investeerimispank (Nordic Investment Bank);
  8) Kariibi Arengupank (Carribian Development Bank);
  9) Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (European Bank for Reconstruction and Development);
  10) Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank);
  11) Euroopa Investeerimisfond (European Investment Fund);
  12) Multilateraalne Investeeringute Tagamise Agentuur (Multilateral Investment Guarantee Agency);
  13) Immuniseerimise Rahvusvaheline Rahastamisfond (International Finance Facility for Immunisation);
  14) Islami Arengupank (Islamic Development Bank).

  (3) Euroopa Investeerimisfondi (European Investment Fund)poolt märgitud sissemaksmata kapitalist tulenevale nõudele rakendatakse riskikaalu 20 protsenti.

  (4) Multilateraalsed arengupangad on muu hulgas Üleameerikaline Investeerimiskorporatsioon (Inter-American Investment Corporation), Musta Mere Kaubanduse Arengupank (Black Sea Trade and Development Bank)ning Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Pank (Central American Bank for Economic Integration).

§ 30.   Rahvusvaheliste organisatsioonide riskikaal

  (1) Rahvusvahelistele organisatsioonidele rakendatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (2) Riskikaalu null protsenti rakendatakse järgmistele rahvusvahelistele organisatsioonidele:
  1) Euroopa Ühendus (European Community);
  2) Rahvusvaheline Valuutafond(International Monetary Fund);
  3) Rahvusvaheline Arvelduspank (Bank of International Settlements).

§ 31.   Krediidiasutuste ja teiste investeerimisühingute riskikaal

  (1) Krediidiasutuste ja teiste investeerimisühingute riskikaal määratakse nende asukohariigi välisreitingu ja sellele vastava krediidikvaliteedi astme alusel. Finantsinspektsiooni poolt välisreitingu alusel määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad järgmised riskikaalud:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 20 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 50 protsenti;
  3) kolmas, neljas ja viies krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  4) kuues krediidikvaliteedi aste 150 protsenti.

  (2) Välisreitingu puudumisel rakendatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (3) Krediidiasutuse või teise investeerimisühingu võlgnevusele, mille esialgne täheaeg on kuni kolm kuud, rakendatakse riskikaalu 20 protsenti.

  (4) Krediidiasutuse või teise investeerimisühingu võlgnevusele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ning mis on väljastatud ja nomineeritud laenuvõtja koduriigis ametlikult kehtivas valuutas, rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskikaaludest ühe astme võrra madalamat riskikaalu, aga mitte vähem kui 20 protsenti.

  (5) Investeerimisühingu omavahenditest maha arvamata investeeringutele krediidiasutuste ja teiste investeerimisühingute omakapitali või omavahendite instrumentidesse, rakendatakse riskikaalu 100 protsenti.

§ 32.   Äriühingute riskikaal

  (1) Äriühingute riskikaalud määratakse välisreitingu ja sellele vastava krediidikvaliteedi astme alusel. Finantsinspektsiooni poolt välisreitingute alusel määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad järgmised riskikaalud:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 20 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 50 protsenti;
  3) kolmas ja neljas krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  4) viies ja kuues krediidikvaliteedi aste 150 protsenti.

  (2) Krediidikvaliteedi hinnangu puudumisel rakendatakse riskikaalu 100 protsenti või äriühingu asukohariigi keskvalitsusele kooskõlas käesoleva määruse § 26 lõikega 1 rakendatavat riskikaalu vastavalt sellele, kumb on kõrgem.

§ 33.   Jaenõuete riskikaal

  Jaenõuetele rakendatakse riskikaalu 75 protsenti.

§ 34.   Kinnisvaraga tagatud nõuete riskikaal

  (1) Kinnisvaraga täielikult tagatud nõudele rakendatakse riskikaalu 100 protsenti, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

  (2) Nõudele või nõude osale, mis on täielikult tagatud hüpoteegiga eluasemekinnisvarale ning mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimustele, rakendatakse riskikaalu 35 protsenti.

  (3) Nõudele või nõude osale, mis on täielikult tagatud 1991. aasta või hilisema samaväärse “Soome Elamuühinguseaduse” (Finnish Housing Company Act)alusel tegutsevate elamuühingute (Finnish residential housing companies) osadega, mille alusvaraks on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimustele vastav eluasemekinnisvara, rakendatakse riskikaalu 35 protsenti.

  (4) Nõudele rentniku vastu, mis tuleneb eluasemekinnisvara rendilepingust ja mis sätestab omandiõiguse ülemineku rentnikule või rentniku ostueesõiguse, rakendatakse riskikaalu 35 protsenti tingimusel, et rendileandja on investeerimisühing ning nõue on tagatud rendile antud eluasemekinnisvaraga.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 nimetatud eluasemekinnisvara peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) kinnisasja väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidiriski tasemest, välja arvatud juhul, kui majanduskeskkonna tegurid mõjutavad samaaegselt nii kinnisasja väärtust kui ka võlgniku krediidiriski taset;
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  2) laenu tagasimaksmise esmaseks allikaks ei ole rahavoog tagatiseks olevast kinnisasjast, millest tulenevalt võlgniku krediidirisk ei sõltu oluliselt tagatiseks oleva kinnisasja seisundist;
  3) täidetud on käesoleva määruse § 114 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 150 sätestatud nõuded;
  4) tagatav nõue on kuni 70 protsenti tagatiseks oleva kinnisasja väärtusest.

  (6) Kui lepinguriigi, mille territooriumil on madala ajaloolise kahjumääraga hästiarenenud ja väljakujunenud kinnisvaraturg, finantsjärelevalve asutused kasutavad õigust mitte rakendada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud tingimust selliste nõuete puhul, mis on täielikult tagatud nende territooriumil asuvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga, võib selles riigis asuva eluasemekinnisvara esimese järjekoha hüpoteegiga täielikult tagatud nõuetele ja tingimuslikele nõuetele rakendada riskikaalu 35 protsenti.

  (7) Nõudele või nõude osale, mis on täielikult tagatud 1991. a või hilisema samaväärse „Soome Elamuühinguseaduse” alusel tegutsevate elamuühingute osadega, mille alusvaraks on kommertskinnisvara, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 nimetatud tingimustele, võib rakendada riskikaalu 50 protsenti.

  (8) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus rakendab nõudele või nõude osale, mis on täielikult tagatud käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastava kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga, riskikaalu 50 protsenti, võib antud lepinguriigi territooriumil asuvale kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud nõudele või nõude osale rakendada riskikaalu 50 protsenti.

  (9) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus rakendab nõudele rentniku vastu, mis tuleneb käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastava kommertskinnisvara rendilepingust, mis sätestab omandiõiguse ülemineku rentnikule või rentniku ostueesõiguse ning nõue on täielikult tagatud rendile antud varaga, riskikaalu 50 protsenti, võib antud lepinguriigi territooriumil asuvale samadele tingimustele vastavale nõudele rentniku vastu rakendada riskikaalu 50 protsenti.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7-9 nimetatud riskikaalu võib rakendada nõude osale, mis vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest:
  1) nõue on kuni 50 protsenti tagatiseks oleva vara turuväärtusest;
  2) nõue on kuni 50 protsenti tagatiseks oleva vara turuväärtusest või kui lepinguriigis kehtivad spetsiifilised reeglid hüpoteegi väärtuse määramiseks kuni 60 protsenti hüpoteegi väärtusest olenevalt sellest, kumb on madalam.

  (11) Nõude sellele osale, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tagatud nõudesummat, rakendatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (12) Kui lepinguriigi, mille territooriumil on piisavalt madala ajaloolise kahjumääraga hästiarenenud ja väljakujunenud kommertskinnisvaraturg, finantsjärelevalve asutus ei nõua käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 nimetatud riskikaalude rakendamisel käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud tingimuse täitmist, rakendatakse selle riigi territooriumil asuvale kommertskinnisvaraga täielikult tagatud nõudele või nõude osale riskikaalu 50 protsenti. Nimetatud lepinguriigi kommertskinnisvaraturu kahjumäär ei tohi ületada järgmisi suurusi:
  1) nõuete puhul, mis on kuni 50 protsenti tagatiseks oleva kommertskinnisvara turuväärtusest või kuni 60 protsenti hüpoteegi väärtusest, ei ületa kahjumäär ühelgi aastal 0,3 protsenti kommertskinnisvaraga tagatud nõuete jäägist;
  2) kommertskinnisvaraga tagatud nõuetest tulenev kogukahju ei ületa ühelgi aastal 0,5 protsenti kommertskinnisvaraga tagatud nõuete jäägist.

  (13) Kui käesoleva paragrahvi lõike 12 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused ei ole mõnel aastal täidetud, ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riskikaalu rakendada. Kuni nimetatud tingimuste taastäitmisele järgneva aastani peab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud nõuet järgima.

§ 35.   Viivituses nõuete riskikaal

  (1) Täies ulatuses või osaliselt 90 või enam päeva viivituses oleva nõude tagamata osale rakendatakse järgmisi riskikaale:
  1) kui nõuet ei ole alla hinnatud või kui allahindlus moodustab vähem kui 20 protsenti nõude kogusummast, rakendatakse riskikaalu 150 protsenti;
  2) kui nõude allahindlus moodustab 20 protsenti või enam nõude kogusummast, rakendatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (2) Täies ulatuses või osaliselt viivituses oleva nõude tagatud osa kindlaksmääramisel võetakse arvesse ainult käesoleva jao 4. jaotises nimetatud krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvessevõetavaid tagatisi.

  (3) Kui käesoleva määruse §-s 34 nimetatud nõue on osaliselt või täies ulatuses viivituses 90 päeva või enam, rakendatakse sellele nõudele riskikaalu 50 protsenti tingimusel, et nõue on alla hinnatud vähemalt 20 protsendi ulatuses nõude kogusummast, ülejäänud juhtudel rakendatakse nõudele riskikaalu 100 protsenti.

§ 36.   Pandikirjade riskikaal

  (1) Pandikirjadena käsitatakse “Investeerimisfondide seaduse” § 260 lõikes 1 nimetatud väärtpabereid, mis on tagatud ühega järgnevatest varadest:
  1) nõuded lepinguriikide keskvalitsuste, keskpankade, regionaalsete või kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste poolt hallatavate asutuste vastu või nende poolt garanteeritud nõuded;
  2) nõuded kolmandate riikide keskvalitsuste, keskpankade, multilateraalsete arengupankade või rahvusvaheliste organisatsioonide vastu või nende poolt garanteeritud nõuded, mis vastavad käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt esimesele krediidikvaliteedi astmele ning nõuded kolmandate riikide regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning riigiasutuste poolt hallatavate asutuste vastu või nende poolt garanteeritud nõuded, millele kohaldatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute või keskvalitsuste ja keskpankadega samu riskikaale ja mis vastavad käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt esimesele krediidikvaliteedi astmele;
  3) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuded, kui need vastavad käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt teisele krediidikvaliteedi astmele, tingimusel, et need ei ületa 20 protsenti lunastamata emissiooni nimiväärtusest;
  4) nõuded krediidiasutuste või teiste investeerimisühingute vastu, mis vastavad käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt esimesele krediidikvaliteedi astmele tingimusel, et need ei ületa 15 protsenti lunastamata emissiooni nimiväärtusest. Piirangut ei rakendata, kui nõue tuleneb kinnisvaraga tagatud laenude maksete ülekannetest pandikirjade omanikele;
  5) nõuded lepinguriikides asuvate krediidiasutuste või teiste investeerimisühingute vastu, mille tähtaeg ei ületa 100 päeva, ja mis vastavad käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt teisele krediidikvaliteedi astmele;
  6) käesoleva määruse § 34 lõikes 2 nimetatud eluasemekinnisvara ja Soome elamuühingute osadega, mille alusvaraks on eluasemekinnisvara, tagatud laenud, mille puhul pandiõiguste põhisumma koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega ei ületa 80 protsenti tagatiseks antud varade väärtusest;
  7) laenud, mis on tagatud kõrgema nõudeõiguse järguga eluasemekinnisvaraga tagatud väärtpaberitega, mille on emiteerinud French Fonds Communs de Créances või mõne lepinguriigi samaväärne väärtpaberistamisasutus, kui vähemalt 90 protsenti väärtpaberi aluseks olevatest varadest koosneb hüpoteekidest ja eelisõigust omavatest pandiõigustest tingimusel, et need väärtpaberid kokku ei ületa 80 protsenti tagatiseks antud kinnisvara väärtusest, vastavad käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt esimesele krediidikvaliteedi astmele ning ei ületa kümmet protsenti lunastamata emissiooni nimiväärtusest. Käesolevas punktis sätestatud 90-protsendilise miinimumnõude arvutamisel ei võeta arvesse nõudeid, mis tulenevad panditud varadega tagatud laenude võlgnike maksete ülekannetest ja haldusest või likvideerimisjaotisest;
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  8) käesoleva määruse § 34 lõikes 7 nimetatud Soome elamuühingute osadega, mille alusvaraks on kommertskinnisvara, tagatud laenud, mille puhul kinnipidamisõiguste põhisumma koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega ei ületa 60 protsenti tagatiseks antud varade väärtusest;
  9) laenud, mis on tagatud kõrgema nõudeõiguse järguga kommertskinnisvaraga tagatud väärtpaberitega, mille on emiteerinud French Fonds Communs de Créances või mõne lepinguriigi samaväärne väärtpaberistamisasutus, kui vähemalt 90 protsenti väärtpaberi aluseks olevatest varadest koosneb hüpoteekidest ja pandiõigustest tingimusel, et need väärtpaberid kokku ei ületa 60 protsenti tagatiseks antud kinnisvara väärtusest, vastavad käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt esimesele krediidikvaliteedi astmele ning ei ületa kümmet protsenti lunastamata emissiooni nimiväärtusest. Käesolevas punktis sätestatud 90-protsendilise miinimumnõude arvutamisel ei võeta arvesse nõudeid, mis tulenevad panditud varadega tagatud laenude võlgnike maksete ülekannetest ja haldusest või likvideerimisjaotisest;
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  10) laenud, mis on tagatud laevadega, kui pandiõiguste põhisumma koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega moodustab maksimaalselt 60 protsenti tagatise väärtusest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pandikirjade tagamise tingimustes peab olema sätestatud, et tagatisi võib realiseerida ainult väärtpaberi omanike kahjude eest kaitsmiseks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud French Fonds Communs de Créances või lepinguriigi samaväärse väärtpaberistamisasutuse emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberitele ei pea rakendama piirangut kümme protsenti, kui väärtpaberite aluseks olevate hüpoteegiga tagatud laenude algne väljaandja, nende väärtpaberitega tagatud pandikirjade emitent ja selle väärtpaberistamise seeria esmase kahju positsioonide omanik kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi..
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (4) Kinnisvaraga tagatud pandikirjade puhul peab investeerimisühing täitma käesoleva määruse § 114 lõigetes 4 ja 5 ning § 150 sätestatud nõudeid.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pandikirjadele rakendatakse järgmisi riskikaale:
  1) kui tagamata nõuded pandikirja emiteerinud krediidiasutuse vastu kuuluvad kaalumisele riskikaaluga 20 protsenti, rakendatakse pandikirjale riskikaalu 10 protsenti;
  2) kui tagamata nõuded pandikirja emiteerinud krediidiasutuse vastu kuuluvad kaalumisele riskikaaluga 50 protsenti, rakendatakse pandikirjale riskikaalu 20 protsenti;
  3) kui tagamata nõuded pandikirja emiteerinud krediidiasutuse vastu kuuluvad kaalumisele riskikaaluga 100 protsenti, rakendatakse pandikirjale riskikaalu 50 protsenti;
  4) kui tagamata nõuded pandikirja emiteerinud krediidiasutuse vastu kuuluvad kaalumisele riskikaaluga 150 protsenti, rakendatakse pandikirjale riskikaalu 100 protsenti.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud riskikaale kohaldatakse ka pandikirjadele, mis on emiteeritud enne 2007. aasta 31. detsembrit ja mis vastavad „Investeerimisfondide seaduse” § 260 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

§ 37.   Väärtpaberistatud positsioonide riskikaal

  Väärtpaberistatud positsioonide riskikaalud määratakse käesoleva jao 5. jaotises sätestatud korras.

§ 38.   Äriühingu lühiajalise välisreitinguga kohustuse riskikaal

  (1) Riskipositsioonile, mis tuleneb äriühingu lühiajalisest kohustusest, millel on spetsiaalne lühiajalise kohustuse välisreiting, määratakse riskikaal välisreitingu ja sellele vastava krediidikvaliteedi astme alusel.

  (2) Finantsinspektsiooni poolt välisreitingu alusel määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad järgmised riskikaalud:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 20 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 50 protsenti;
  3) kolmas krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  4) neljas kuni kuues krediidikvaliteedi aste 150 protsenti.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 39.   Investeerimisfondide aktsiate ja osakute riskikaal

  (1) Investeerimisfondide aktsiate ja osakute riskikaal määratakse nende aktsiate ja osakute välisreitingu ja sellele vastava krediidikvaliteedi astme alusel. Finantsinspektsiooni poolt välisreitingute alusel määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad järgmised riskikaalud:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 20 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 50 protsenti;
  3) kolmas ja neljas krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  4) viies ja kuues krediidikvaliteedi aste 150 protsenti.

  (2) Välisreitingu puudumisel rakendatakse riskikaalu 100 protsenti, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimustele vastava investeerimisfondi aktsiatele või osakutele võib riskikaalu määrata järgmiselt:
  1) kui investeerimisühingul on usaldusväärsed andmed investeerimisfondi investeeringute kohta, rakendatakse investeerimisfondi aktsiatele või osakutele tema investeeringute alusel käesolevas alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud riskikaalude alusel arvutatud kaalutud keskmist riskikaalu;
  2) kui investeerimisühingul ei ole usaldusväärseid andmeid investeerimisfondi investeeringute kohta, rakendatakse investeerimisfondi aktsiatele ja osakutele fondi tingimustes sätestatud investeerimispiirangute alusel arvutatud kaalutud keskmist riskikaalu. Kaalutud keskmise riskikaalu arvutamisel eeldatakse, et investeerimisfond on investeerinud maksimaalse lubatud summa instrumentidesse, mis vastavalt käesolevas alljaotises sätestatud korrale oleks saanud kõrgeima riskikaalu, seejärel kõrgeimast ühe astme võrra madalama riskikaaluga instrumentidesse jne, kuni kõik investeeringud on investeerimispiirangute alusel gruppidesse jagatud.

  (4) Investeerimisühing võib riskikaalu määramisel tugineda kolmandatelt isikutelt pärinevale informatsioonile tingimusel, et tagatud on kapitalinõuete arvutamise õigsus.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korra alusel võib riskikaale määrata, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) investeerimisfond või selle fondivalitseja kuulub lepinguriigi finantsjärelevalve alla või on saanud Finantsinspektsiooni heakskiidu. Finantsinspektsioon annab heakskiidu, kui investeerimisfondi valitseb äriühing, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse õigusaktides sätestatuga samaväärset finantsjärelevalvet ning koostöö investeerimisfondi asukohariigi finantsjärelevalve ja Finantsinspektsiooni vahel on piisav;
  2) investeerimisfondi prospekt või muud samaväärsed dokumendid sisaldavad investeerimispoliitika kirjeldust, sealhulgas varade loetelu, millesse on lubatud investeerida, investeerimispiiranguid ja nende arvutamise metoodikat;
  3) investeerimisfondi äritegevuse kohta esitatakse vähemalt üks kord aastas aruanne, mis võimaldab hinnata investeerimisfondi varasid ja kohustusi ning tulusid ja tegevust aruandeperioodi jooksul.

  (6) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimusi lugeda täidetuks kolmanda riigi investeerimisfondi valitseja puhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud heakskiidu on andnud vähemalt ühe lepinguriigi finantsjärelevalve asutus.

§ 40.   Muude varade riskikaal

  (1) Materiaalsele põhivarale rakendatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (2) Ettemaksetele ja viitlaekumistele määratakse riskikaal tehingu vastaspoole riskikaalu alusel käesolevas jaotises sätestatud korras. Kui tehingu vastaspoolt ei ole võimalik kindlaks teha, rakendatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (3) Rahale ja raha ekvivalentidele rakendatakse riskikaalu null protsenti, teel olevale rahale rakendatakse riskikaalu 20 protsenti.

  (4) Investeeringutele teiste äriühingute aktsiatesse ja osadesse ning muudesse osalustesse, mis ei ole omavahenditest maha arvatud, rakendatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (5) Kullakangidele ja kullakangidega täielikult tagatud nõuetele rakendatakse riskikaalu null protsenti.

  (6) Kapitalirendi tehingust tulenevale riskipositsioonile, mis ei kuulu käesoleva määruse § 19¹ punktis 1 toodud saadaolevate minimaalsete rendimaksete hulka, arvutatakse riskikaal valemiga: 1/t * 100%, kus t on lähim täisarv rendilepingu järelejäänud kestusele aastates.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

3. jaotis Krediidiriski sisereitingute meetodid 

1. alljaotis Krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise üldsätted 

§ 41.   Krediidiriski sisereitingute meetodite rakendamine

  (1) Krediidiriski sisereitingute meetodi rakendamine toimub vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 86⁷ lõikele 8.

  (2) Jaenõuete kategooriad, mille lõikes võib toimuda järk-järguline üleminek sisereitingute meetoditele, on järgmised:
  1) käesoleva määruse § 42 lõike 5 punktis 1 nimetatud kinnisvaraga tagatud jaenõuded;
  2) käesoleva määruse § 42 lõike 5 punktis 2 nimetatud uuenevad nõuded;
  3) muud jaenõuded.

§ 42.   Riskipositsioonide liigitamine

  (1) Nõuded liigitatakse riskipositsioonide klassidesse vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” §-le 86⁹ ning käesoleva paragrahvi lõigetele 2–4.

  (2) Nõuded käesoleva määruse § 29 lõikes 2 loetletud multilateraalsete arengupankade vastu liigitatakse keskvalitsuste ja keskpankade riskipositsioonide klassi.

  (3) Nõuded regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste vastu, millele käesoleva määruse § 27 alusel ei rakendata riskikaalu null protsenti, liigitatakse krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kohalike omavalitsuste riskipositsioonide klassi.

  (4) Nõuded avaliku sektori asutuse ning multilateraalsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, millele käesoleva määruse §-de 28–30 alusel ei rakendata riskikaalu null protsenti, liigitatakse krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kohalike omavalitsuste riskipositsioonide klassi.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (5) Jaenõuded jagunevad kolme kategooriasse:
  1) kinnisvaraga tagatud jaenõuded;
  2) uuenevad jaenõuded (revolving retail exposures);
  3) muud jaenõuded.

  (6) Kinnisvaraga tagatud nõuete hulka tuleb liigitada kõik jaenõuded, mille kahjumäär sõltub kinnisvaratagatise realiseerimisest saadavatest rahavoogudest.

  (7) Uuenevad jaenõuded peavad vastama järgmistele tingimustele:
  1) nõuded on eraisikute vastu;
  2) nõuded on uuenevad ja investeerimisühingul on õigus lepingulise limiidi kasutamata osa viivitamatult ja tingimusteta tühistada vähemalt ulatuses, mis on lubatud kehtivate tarbijakaitsealaste ja nendega seotud õigusaktidega;
  3) nõuded ei ole tagatud, välja arvatud juhul, kui need on seotud palgakontoga (wage account) ning kaetavad summad ei ole arvesse võetud kahjumäära hinnangus;
  4) uuenevate nõuete summa ühe vastaspoole vastu ei ole suurem kui 100 000 eurot;
  5) investeerimisühing suudab vajadusel tõendada, et käesolevas jaotises sätestatud korrelatsiooni määra kasutatakse ainult selliste uuenevate nõuete puhul, mille kahjumäära volatiilsus on keskmise kahjumääraga võrreldes madal, seda eriti madala makseviivituse tõenäosuse vahemikku langevate nõuete puhul;
  6) Finantsinspektsiooni hinnangul on käesolevas lõikes sätestatud korrelatsiooni määra kasutamine kooskõlas vastava alamportfelli riskitunnustega.

  (8) Käesoleva määruse § 85 lõike 2 punktis 1 toodud saadaolevad minimaalsed rendimaksed liigitatakse riskipositsiooni klassidesse vastavalt rentniku riskipositsiooni klassile.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 43.   Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine

  (1) Krediidiriski kapitalinõude ja ostetud nõuete lahjendusriski kapitalinõude arvutamiseks arvutatakse riskiga kaalutud vara käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korras.

  (2) Oodatava kahju määr on vastava riskipositsiooniga seoses tekkida võiva kahju osatähtsus riskipositsiooni väärtusest protsentides, arvestades võlgniku maksejõuetuse tõenäosust ja kahjumäära. Oodatav kahju arvutatakse käesoleva jaotise 3. alljaotises sätestatud korras.

  (3) Riskiga kaalutud vara ja oodatav kahju arvutatakse käesoleva määruse §-s 44 nimetatud riskiparameetrite alusel.

  (4) Kui investeerimisühingul on ostetud nõude krediidiriski või lahjendusriski realiseerumisel täielik regressiõigus nõude müüja vastu, võib ostetud nõuet käsitleda kui nõudega tagatud riskipositsiooni käesoleva jao 5. jaotises sätestatud korras.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 44.   Sisereitingu meetodite riskiparameetrid

  (1) Riskipositsiooni krediidiriski parameetrid on:
  1) makseviivituse tekkimise tõenäosus (edaspidi makseviivituse tõenäosus);
  2) makseviivitusest tingitud kahjumäär (edaspidi kahjumäär);
  3) lõpptähtaeg;
  4) riskipositsiooni väärtus.

  (2) Makseviivituse tõenäosus väljendab tõenäosust, et võlgnik ei täida üheaastase perioodi jooksul oma lepingulisi kohustusi. Makseviivituse tõenäosus väljendatakse protsentides.

  (3) Kahjumäär näitab kahju osatähtsust laekumata nõude summast võlgniku makseviivituse tekkimise korral. Kahjumäär väljendatakse protsentides.

§ 45.   Viivispäevade loendamine makseviivituse määratlemisel

  (1) Võlgniku makseviivituse määratlemisel algab viivispäevade loendamine nõude tasumise tähtajale järgnevast päevast.

  (2) Arvelduskrediidi viivispäevade loendamine algab päevast, mil võlgnik ületas kokkulepitud krediidilimiidi, võlgnikule teatati krediidilimiidi vähendamisest allapoole nõude jääki või võlgnik kasutas krediidilimiiti ilma kokkuleppeta, kui nimetatud juhtudel on tegemist oluliste summadega.

  (3) Viivispäevade loendamisel võib investeerimisühing kehtestada alampiiri, mis kajastab taset, millest alates loetakse summa oluliseks.

§ 46.   Sisereitingute meetodi valemites kasutatud tähistused

  Sisereitingute meetodi valemites kasutatakse järgmisi tähistusi:
  1) PD – makseviivituse tõenäosus;
  2) PDpp – krediidiriski kaitse pakkuja makseviivituse tõenäosus;
  3) LGD – kahjumäär;
  4) RW – riskikaal;
  5) R – korrelatsioon;
  6) M – lõpptähtaeg;
  7) b – lõpptähtaja tegur;
  8) N(x) – standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, see tähendab tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on x-st väiksem või sellega võrdne;
  9) G(z) – standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, see tähendab x väärtus, mille korral N(x)=z;
  10) EL – oodatav kahju;
  11) EL_BE – täpseim oodatava kahju hinnang makseviivituse tekkimise puhul;
  12) M – lõpptähtaeg;
  13) b – lõpptähtaja tegur;
  14) N(x) – standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, see tähendab tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on x-st väiksem või sellega võrdne;
  15) G(z) – standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivse jaotusfunktsiooni pöördfunktsioon, see tähendab x väärtus, mille korral N(x)=z;
  16) EL – oodatav kahju;
  17) EL_BE – täpseim oodatava kahju hinnang makseviivituse tekkimise puhul.

2. alljaotis Riskiga kaalutud vara arvutamine krediidiriski sisereitingute meetodite puhul  

§ 47.   Riskiga kaalutud vara arvutamine krediidiriski sisereitingute meetodil

  Riskiga kaalutud vara on riskipositsiooni klassile vastava riskikaalu ja vastavalt käesoleva jaotise 5. alljaotisele arvutatud riskipositsiooni väärtuse korrutis, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 48.   Riskiga kaalutud vara arvutamine väärtpaberistatud positsioonidelt

  Väärtpaberistamise riskipositsioonide klassi kuuluvatelt positsioonidelt arvutatakse riskiga kaalutud vara käesoleva jao 5. jaotises sätestatud korras.

§ 49.   Riskiga kaalutud vara arvutamine investeerimisfondide aktsiatelt ja osakutelt

  (1) Kui investeerimisfondide aktsiad ja osakud vastavad käesoleva määruse § 39 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja investeerimisühingul on olemas andmed investeerimisfondi poolt tehtud investeeringute (edaspidi aluspositsioonid) kohta, käsitletakse neid aluspositsioone investeerimisühingu tehtud investeeringutena, millelt arvutatakse riskiga kaalutud vara ja oodatav kahju käesolevas jaotises sätestatud korras.

  (2) Kui investeerimisfondide aktsiad ja osakud vastavad käesoleva määruse §39 lõikes 5 sätestatud tingimustele ning investeerimisühingul on olemas usaldusväärsed andmed aluspositsioonide kohta, kuid tal puudub luba sisereitingute meetodi kasutamiseks kõigi või teatud aluspositsioonide osas, arvutatakse riskiga kaalutud vara järgmiselt:
  1) omakapitali instrumentidest tulenevatelt aluspositsioonidelt arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt käesoleva määruse §-s 58 sätestatud korrale. Kui investeerimisühing ei suuda eristada börsil kaubeldavaid omakapitali instrumente (exchange-traded equity exposures) muudest omakapitali instrumentidest, käsitletakse kõiki omakapitali instrumente muude omakapitali instrumentidena;
  2) ülejäänud aluspositsioonidelt arvutatakse riskiga kaalutud vara käesoleva määruse § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras, arvestades käesoleva lõike punktides 3 ja 4 sätestatud erisusi;
  3) välisreitinguta riskipositsiooni või riskipositsiooni puhul, mille krediidikvaliteedi aste on vastava riskipositsiooni klassis kõrgeima riskikaaluga, korrutatakse riskikaal koefitsiendiga kaks, kusjuures maksimaalne riskikaal on 1250 protsenti;
  4) kõikide teiste riskipositsioonide puhul korrutatakse riskikaal koefitsiendiga 1,1, kusjuures minimaalne riskikaal on viis protsenti.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (3) Kui investeerimisfondide aktsiad ja osakud ei vasta käesoleva määruse § 39 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja investeerimisühingul puuduvad andmed kõikide aluspositsioonide kohta, arvutatakse riskiga kaalutud vara teadaolevatelt aluspositsioonidelt vastavalt käesoleva määruse §-s 58 sätestatud korras. Teadaolevaid aluspositsioone, mis on börsil kaubeldavad, käsitatakse börsil kaubeldavate omakapitali instrumentidena ja kõiki ülejäänud aluspositsioone omakapitali instrumentidena.

  (4) Kui investeerimisfondide aktsiad ja osakud ei vasta käesoleva määruse § 39 lõikes 5 sätestatud tingimustele, võib investeerimisühing kas oma või kolmanda isiku andmetele tuginedes ja tingimusel, et andmed on olemas kõikide aluspositsioonide kohta ning et andmete usaldusväärsus on piisavalt tõendatud, arvutada aluspositsioonide keskmise riskiga kaalutud vara vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 50.   Riskikaalu arvutamine keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute riskipositsioonide klassi positsioonidele

  (1) Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste ja teiste investeerimisühingute ning äriühingute riskikaal arvutatakse järgmise valemiga:

 

  (2) Korrelatsioon arvutatakse järgmise valemiga:

 

  (3) Lõpptähtaja tegur leitakse järgmise valemiga:

 

  (4) Nõuetele, mille makseviivituse tõenäosus on null protsenti, rakendatakse riskikaalu null protsenti.

  (5) Nõuetele, mille makseviivituse tõenäosus on 100 protsenti, rakendatakse sisereitingute põhimeetodi puhul riskikaalu null protsenti. Sisereitingute täiustatud meetodi puhul arvutatakse riskikaal järgmise valemiga:

 

§ 51.   Riskikaalu arvutamine krediidiriski kaitsega keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute riskipositsioonide klassi positsioonidele

  (1) Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja teiste investeerimisühingute ning äriühingute riskipositsiooni klassi kuuluvate positsioonide puhul võib käesoleva määruse § 121 lõikele 4 ja §-le 126 vastava krediidiriski kaitse olemasolul vastavalt käesoleva määruse §-s 50 sätestatud korras arvutatud riskikaalu korrigeerida järgmise valemiga: , kus PD_PP on krediidiriski kaitse pakkuja makseviivituse tõenäosus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valemiga korrigeeritava riskikaalu arvutamisel kasutatakse võlgniku makseviivituse tõenäosust ja kahjumäära, mis eksisteeriks juhul, kui tegu oleks otsese nõudega krediidiriski kaitse pakkuja vastu. Lõpptähtaja teguri arvutamisel kasutatakse kas võlgniku või krediidiriski kaitse pakkuja makseviivituse tõenäosust sõltuvalt sellest, kumb on madalam.

  (3) Krediidiriski kaitse puhul krediidituletisinstrumendi vormis, mis katab riskipositsioonide kogumit ning mille puhul tekib krediidiriski kaitse pakkujal maksekohustus krediidiriski kaitsega hõlmatud kogumis kindlaksmääratud arvu makseviivituse tekkimise korral ning mille tagajärjel loetakse leping lõppenuks, kohaldatakse käesoleva jao 5. jaotises sätestatud riskikaale tingimusel, et krediidituletisinstrumendil on tunnustatud reitinguagentuuri välisreiting. Välisreitingu puudumisel liidetakse kogumisse kuuluvate riskipositsioonide riskikaalud, välja arvatud kindlaksmääratud makseviivituste arvust ühe võrra väiksem arv riskipositsioone, millelt arvutatud oodatava kahjumi ja 12,5-ga korrutatud riskiga kaalutud vara summa ei ületa 12,5-ga korrutatud krediidituletisinstrumendi pakutava krediidiriski kaitse nominaalväärtust. Väljaarvatavate riskipositsioonide hulka arvatakse kõige madalamate riskikaaludega positsioonid.

§ 52.   Äriühingu suuruse arvesse võtmine korrelatsiooni arvutamisel

  (1) Kui äriühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille aastane müügitulu on väiksem kui 50 miljonit eurot, võib selle äriühingu riskikaalu arvutamisel korrelatsiooni leida järgmise valemiga:

 

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud valemis on S konsolideerimisgrupi aastane müügitulu miljonites eurodes. Kui konsolideerimisgrupi aastane müügitulu on väiksem kui 5 miljonit eurot, kasutatakse valemis müügitulu 5 miljonit eurot. Ostetud nõuete kogumi puhul on müügitulu vastaspoolte konsolideerimisgruppide individuaalsete nõuetega kaalutud keskmine aastane müügitulu.

  (3) Kui aastane müügitulu ei väljenda konsolideerimisgrupi suurust objektiivselt, asendatakse see konsolideerimisgrupi koguvaraga. Asendamine võib toimuda ainult tingimusel, et koguvara väljendab adekvaatsemalt äriühingu suurust.

§ 53.   Eriotstarbeliste nõuete alternatiivkäsitlus

  (1) Kui investeerimisühing ei suuda tõendada makseviivituse tõenäosuste hinnangute vastavust käesolevas jaotises sätestatud nõuetele kohaldatakse eriotstarbelistele nõuetele riskikaale vastavalt järgmisele tabelile (väljendatuna protsentides).

Järelejäänud tähtaeg	1. kategooria	2. kategooria	3. kategooria	4. kategooria	5. kategooria
Vähem kui 2,5 aastat	50	70	115	250	0
2,5 aastat ja rohkem	70	90	115	250	0

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eriotstarbelistele nõuetele riskikaalude määramisel peab investeerimisühing muu hulgas arvesse võtma majanduse seisu (financial strength), poliitilist ja õiguslikku keskkonda, tehingu ja finantseeritava asja iseloomu, tehingu korraldaja ja arendaja tugevust, avaliku ja erasektori partnerlusest tulenevat sissetulekut ning tehingu tagatisi.

§ 54.   Äriühingute ostetud nõuete riskikaalu arvutamine

  (1) Äriühingute ostetud nõuete (edaspidi ostetud ärinõuded) puhul peab investeerimisühing täitma käesoleva määruse §-des 101-103 sätestatud nõudeid.

  (2) Ostetud ärinõuete riskikaal arvutatakse käesoleva määruse §-s 50 sätestatud korra kohaselt. Kui ostetud ärinõuded vastavad käesoleva määruse §-s 56 sätestatud tingimustele ning äriühingute riskipositsioonide klassi riskiparameetrite hindamise nõuete täitmine on investeerimisühingule liialt koormav, võib ostetud ärinõuetele kohaldada ostetud jaenõuete riskiparameetrite hindamise sätteid ja arvutada riskiga kaalutud vara kogumi baasil.

  (3) Nõuete müüjale tagastatavaid ostu-allahindlusi, muid tagatisi või osalisi garantiisid, mis pakuvad esmast kaitset krediidiriski või lahjendusriski vastu, võib käsitleda esmase kahju positsioonidena käesoleva määruse § 155 mõistes.

§ 55.   Jaenõuete riskikaalu arvutamine

  (1) Jaenõuetele arvutatakse riskikaal järgmise valemiga:

.

  (2) Korrelatsioon arvutatakse järgmise valemiga:

.

  (3) Kinnisvaraga tagatud jaenõuete riskikaalu arvutamisel kasutatakse korrelatsiooni määra 0,15.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (4) Uuenevate nõuete puhul võib kasutada korrelatsiooni määra 0,04, kui nõuded vastavad käesoleva määruse § 42 lõikes 7 sätestatud tingimustele.

  (5) Jaenõuetele, mille makseviivituse tõenäosus on 100 protsenti, arvutatakse riskikaal järgmise valemiga: .

  (6) Käesoleva määruse §-dele 121 ja 123 vastava krediidiriski kaitse olemasolul võib väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate riskikaalule kohaldada käesoleva määruse § 51 lõikes 1 sätestatud käsitlust.

§ 56.   Ostetud nõuete käsitlemine jaenõuetena

  (1) Ostetud nõudeid võib käsitleda jaenõuetena, kui on täidetud §-des 101-103 sätestatud tingimused ja järgmised täiendavad tingimused:
  1) nõuded on ostetud investeerimisühinguga mitteseotud kolmandalt osapoolelt ja need ei hõlma nõudeid, mis on otseselt või kaudselt välja antud investeerimisühingu enda poolt;
  2) nõuded tulenevad turutingimustel tehtud tehingutest ja need ei hõlma ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate osapoolte omavahelisi nõudeid ning omavahel ostu-müügitehinguid sooritavate osapoolte vastastikuseid nõudeid;
  3) investeerimisühingu on õigus kõikidele nõuetest tulenevatele laekumistele või proportsionaalsele osale kõikidest laekumistest;
  4) nõuete kogum peab olema piisavalt mitmekesine.

  (2) Kui ostetud nõuete kogumis ei ole võimalik eristada eluasemekinnisvaraga tagatud nõudeid ja käesoleva määruse § 55 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavaid uuenevaid nõudeid, kohaldatakse kogu kogumi suhtes sellist jaenõuete riskikaalu, mis annab kõrgeima kapitalinõude.

  (3) Nõuete müüjale tagastatavaid ostu-allahindlusi, muid tagatisi või osalisi garantiisid, mis pakuvad esmast kaitset krediidiriski või lahjendusriski vastu, võib käsitleda esmase kahju positsioonidena vastavalt käesoleva määruse §-le 155.

§ 57.   Omakapitali instrumentide riskikaal

  (1) Investeerimisühing võib omakapitali instrumentide riskikaalu arvutamisel kasutada lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit. Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal võib kasutada sisemudelite meetodit.

  (2) Investeerimisühing võib erinevate omakapitali instrumentide portfellide puhul kasutada erinevaid meetodeid tingimusel, et neid instrumente käsitletakse erinevalt ka investeerimisühingu siseses riskijuhtimises. Investeerimisühing peab olema võimeline Finantsinspektsioonile tõendama, et erinevate meetodite valik on järjepidev ning ei ole tehtud regulatiivse arbitraa˛i eesmärgil.

  (3) Investeerimisühingu abiettevõtjate omakapitali instrumentidele kohaldatakse muu vara riskikaalu vastavalt käesoleva määruse §-le 61.

§ 58.   Omakapitali instrumentide lihtsustatud riskikaalu meetod

  (1) Lihtsustatud riskikaalude meetodi puhul kohaldatakse omakapitali instrumentidele järgmisi riskikaale:
  1) piisavalt diversifitseeritud omakapitali instrumentide portfellile 190 protsenti;
  2) börsil kaubeldavatele omakapitali instrumentidele 290 protsenti;
  3) ülejäänud omakapitali instrumentidele 370 protsenti.

  (2) Omakapitali instrumendist tulenevat pikka positsiooni võib tasaarvestada samast instrumendist tuleneva lühikese rahalise või tuletisinstrumendi positsiooniga tingimusel, et neid lühikesi positsioone hoitakse antud instrumendist tuleneva riski maandamiseks veel vähemalt ühe aasta jooksul. Ülejäänud omakapitali instrumentidest tulenevaid lühikesi positsioone käsitletakse sarnaselt omakapitali instrumentide pikkadele positsioonidele kohaldades nende absoluutväärtusele vastavatele instrumentidele kohaldatavaid riskikaale. Tähtaegade mittevastavuse korral kohaldatakse käesoleva jao 4. jaotises sätestatud korda.

  (3) Käesoleva jao 4. jaotises sätestatud nõuetele vastava kaudse krediidiriski kaitse olemasolul võib riskiga kaalutud vara arvutamisel omakapitali instrumentide lihtsustatud riskikaalu meetodil kohaldada nimetatud jaotises sätestatud korda.

§ 59.   Omakapitali instrumentide riskiparameetritel põhinev meetod

  (1) Riskiparameetritel põhineva meetodi puhul leitakse omakapitali instrumentide riskikaal vastavalt käesoleva määruse §-s 50 sätestatud valemi alusel. Kui investeerimisühingul puuduvad piisavad andmed investeeringuobjekti makseviivituse määratlemiseks “Krediidiasutuste seaduse” § 86²² mõistes, kohaldatakse riskikaalule korrigeerimistegurit 1,5.

  (2) Omakapitali instrumendist tulenevalt riskipositsioonilt arvutatud 12,5-ga korrutatud oodatava kahju ja riskiga kaalutud vara summa ei pea olema suurem kui 12,5-ga korrutatud riskipositsiooni väärtus.

  (3) Käesoleva jao 4. jaotises sätestatud nõuetele vastava kaudse krediidiriski kaitse olemasolul võib riskiga kaalutud vara arvutamisel omakapitali instrumentide riskiparameetritel põhineval meetodil kohaldada nimetatud jaotises sätestatud korda. Sel juhul rakendatakse lõpptähtaega 5 aastat ning krediidiriski kaitse pakkuja riskipositsiooni kahjumäära 90 protsenti või 65 protsenti piisavalt diversifitseeritud omakapitali instrumentide portfelli puhul.

§ 60.   Omakapitali instrumentide sisemudelite meetod

  (1) Sisemudelite meetodi puhul on riskiga kaalutud vara 12,5-ga korrutatud investeerimisühingu omakapitali instrumentidest tulenev potentsiaalne kahju, mis on saadud 99 protsentiiliga riskiväärtuse sisemudeli kasutamise tulemusena kasutades pikaajalisele valimile arvutatud kvartaalse tulukuse ja sellele sobiva riskivaba määra vahe ühepoolset usaldusvahemikku.

  (2) Omakapitali investeeringute portfelli riskipositsiooni puhul ei või riskiga kaalutud vara olla väiksem riskiparameetritel põhineva meetodiga leitud riskiga kaalutud vara ja 12,5-ga korrutatud oodatava kahjumi summast. Võrdlusbaasi arvutamisel kasutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 82 sätestatud makseviivituse tõenäosust ja käesoleva määruse §-s 83 sätestatud kahjumäärasid.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (3) Omakapitali sisemudelite meetodi puhul võib arvesse võtta kaudset krediidiriski kaitset.

§ 61.   Muude varade riskikaal

  (1) Muude varade riskipositsioonide klassi kuuluvatele varadele kohaldatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (2) Kapitalirendi tehingust tulenevale riskipositsioonile, mis ei kuulu käesoleva määruse § 85 lõike 2 punktis 1 toodud saadaolevate minimaalsete rendimaksete hulka, arvutatakse riskikaal järgmise valemiga: 1/t * 100%, kus t on lähim täisarv rendilepingu järelejäänud kestusele aastates.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 62.   Ostetud nõuete lahjendusriski riskikaal

  (1) Ostetud nõuete lahjendusriski riskikaal arvutatakse kasutades käesoleva määruse §-s 50 sätestatud valemit ning käesoleva määruse §-s 81 sätestatud riskiparameetreid, vastavalt käesoleva jaotise 5. alljaotisele arvutatud riskipositsioone ja tähtaega üks aasta.

  (2) Investeerimisühing ei pea ostetud nõuete lahjendusriski kapitalinõudeid arvutama, kui ta suudab Finantsinspektsioonile tõendada, et lahjendusrisk on ebaoluline.

3. alljaotis Oodatava kahju arvutamine krediidiriski sisereitingute meetodite puhul 

§ 63.   Oodatav kahju ja selle käsitlemine

  (1) Oodatav kahju on oodatava kahju määra ja vastavalt käesoleva jaotise 5. alljaotisele arvutatud riskipositsiooni väärtuse korrutis.

  (2) Käesoleva määruse §-de 64–66 alusel leitud oodatav kahju lahutatakse selle arvutamisel aluseks võetud riskipositsioonide väärtuse korrigeerimise ja allahindluste summast. Arvesse ei võeta väärtpaberistatud positsioonidelt arvutatud oodatavat kahju ja antud positsioonide korrigeerimisi ja allahindlusi.

§ 64.   Oodatava kahju määra arvutamine keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste, äriühingute ja jaenõuete riskipositsioonide klassi kuuluvatelt riskipositsioonidelt

  (1)

Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste, äriühingute ning jaenõuete klassi riskipositsioonide oodatava kahju määr arvutatakse järgmise valemiga: .

  (2) Krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi puhul on oodatava kahju määr 100-protsendilise makseviivituse tõenäosuse korral võrdne võimaliku täpseima kahjumäära hinnanguga.

  (3) Kui riskipositsiooni riskikaalu arvutamisel kohaldatakse käesoleva määruse § 51 lõikes 1 sätestatud korrigeerimist, on oodatava kahju määr null protsenti.

§ 65.   Eriotstarbeliste nõuete oodatava kahju määr alternatiivkäsitluse puhul

  Kui investeerimisühing kasutab käesoleva määruse §-s 53 sätestatud eriotstarbeliste nõuete alternatiivkäsitlust, siis määratakse oodatava kahju määr (väljendatuna protsentides) vastavalt järgmisele tabelile.

Järelejäänud tähtaeg	1. kategooria	2. kategooria	3. kategooria	4. kategooria	5. kategooria
Vähem kui 2,5 aastat	0	0,4	2,8	8	50
2,5 aastat ja rohkem	0,4	0,8	2,8	8	50

§ 66.   Ostetud nõuete lahjendusriski oodatav kahju

Ostetud nõuete lahjendusriski oodatava kahju määr arvutatakse järgmise valemiga: , kus

1) EL_D  on lahjendusriski oodatava kahju määr

2) PD_D  on lahjendusriski maksejõuetuse tõenäosus

3) LGD_D  on lahjendusriski kahjumäär.

§ 67.   Omakapitali instrumentide oodatava kahju määr

  (1) Omakapitali instrumentidele, mille riskikaal arvutatakse lihtsustatud riskikaalude meetodil, kohaldatakse järgmisi oodatava kahju määrasid:
  1) piisavalt diversifitseeritud omakapitali instrumentide portfellile 0,8 protsenti;
  2) börsil kaubeldavatele omakapitali instrumentidele 0,8 protsenti;
  3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata omakapitali instrumentidele 2,4 protsenti.

  (2) Omakapitali instrumentide, mille riskikaal leitakse riskiparameetritel põhineval meetodil, oodatava kahju määr arvutatakse järgmise valemiga: .

  (3) Omakapitali instrumentidele, mille riskikaal leitakse sisemudelite meetodil, kohaldatakse oodatava kahju määra null protsenti.

§ 68.   Muude varade oodatava kahju määr

  Muude varade oodatava kahju määr on null protsenti.

§ 69.   Väärtpaberistatud positsioonide oodatava kahju määr

  Väärtpaberistatud positsioonide oodatav kahju arvutatakse käesoleva jao 5. jaotises sätestatud korras.

§ 70.   Investeerimisfondide aktsiate ja osakute oodatava kahju määr

  Investeerimisfondide aktsiate ja osakute oodatava kahju määr arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 67 sätestatud korrale.

4. alljaotis Krediidiriski parameetrid 

§ 71.   Krediidiasutuste, investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute makseviivituse tõenäosus

  (1) Krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute makseviivituse tõenäosuse hinnang ei tohi olla väiksem kui 0,03 protsenti.

  (2) Makseviivituses oleva võlgniku makseviivituse tõenäosus on 100 protsenti.

§ 72.   Ostetud ärinõuete makseviivituse tõenäosus

  (1) Kui investeerimisühing ei suuda tõendada, et ostetud ärinõuete makseviivituse tõenäosuse hinnang vastab käesoleva jaotise 4. alljaotises sätestatud nõuetele, leitakse makseviivituse tõenäosus järgmiselt:
  1) kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete puhul on makseviivituse tõenäosus oodatava kahju määra ja kahjumäära jagatis;
  2) allutatud nõuete puhul on makseviivituse tõenäosus võrdne oodatava kahju määraga.

  (2) Kui äriühingute riskipositsioonide klassi puhul kasutatakse täiustatud sisereitingute meetodit ning tingimusel, et investeerimisühing suudab oodatava kahju määra usaldusväärselt jagada makseviivituse tõenäosuseks ja kahjumääraks, võib ostetud ärinõuete makseviivituse tõenäosus põhineda oodatava kahju määra hinnangul.

§ 73.   Kaudse krediidiriski kaitse mõju arvessevõtmine keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute makseviivituse tõenäosuse ning kahjumäära hindamisel

  (1) Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute makseviivituse tõenäosuse hindamisel võib investeerimisühing arvesse võtta kaudset krediidiriski kaitset vastavalt käesoleva jao 4. jaotises sätestatud nõuetele.

  (2) Täiustatud sisereitingute meetodi kasutamisel võib käesoleva jao 4. jaotises sätestatud nõuetele vastavat kaudse krediidiriski kaitset arvesse võtta makseviivituse tõenäosuse või kahjumäära hindamisel. Kaudse krediidiriski kaitse arvessevõtmise tulemusena saadud riskikaal ei tohi olla madalam, kui samaväärse otsese nõude riskikaal krediidiriski kaitse pakkuja vastu.

§ 74.   Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute kahjumäär

  (1) Keskvalitsustele, keskpankadele, krediidiasutustele, teistele investeerimisühingutele, regionaalsete ja kohalikele omavalitsustele ning äriühingutele kohaldatakse käesoleva jao 4. jaotise nõuetele vastava tagatise puudumisel järgmisi kahjumäärasid:
  1) kõrgema nõudeõiguse järguga nõuetele 45 protsenti;
  2) allutatud nõuetele 75 protsenti.

  (2) Otsese või kaudse krediidiriski kaitse olemasolu võib kahjumäära hindamisel arvesse võtta käesoleva jao 4. jaotises sätestatud korras.

  (3) Käesoleva määruse §-s 36 sätestatud nõuetele vastavate pandikirjade kahjumäär on 11,25 protsenti.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (4) Kui investeerimisühing ei suuda tõendada, et ostetud ärinõuete makseviivituse tõenäosuse hinnang vastab käesoleva jaotise 4. alljaotises sätestatud nõuetele, on kahjumäär kõrgema nõudeõiguse järguga nõuete puhul 45 protsenti ja allutatud nõuete puhul 100 protsenti.

  (5) Kui äriühingute riskipositsioonide klassi puhul kasutatakse täiustatud sisereitingute meetodit ning tingimusel, et investeerimisühing suudab oodatava kahju määra usaldusväärselt jagada makseviivituse tõenäosuseks ja kahjumääraks, võib ostetud ärinõuete kahjumäär põhineda oodatava kahju määra hinnangul.

§ 75.   Kaudse krediidiriski kaitse arvessevõtmine keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute kahjumäära hindamisel

  (1) Täiustatud sisereitingute meetodi kasutamisel võib keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute makseviivituse tõenäosuse ja kahjumäärade hindamisel Finantsinspektsiooni nõusolekul arvesse võtta kaudset krediidiriski kaitset. Kaudse krediidiriski kaitse arvessevõtmise tulemusena saadud riskikaal ei tohi olla madalam, kui samaväärse otsese nõude riskikaal krediidiriski kaitse pakkuja vastu.

  (2) Kui investeerimisühing kasutab käesoleva määruse § 51 lõikes 1 sätestatud meetodit, on kahjumäär kas kaudse krediidiriski kaitse pakkuja või võlgniku kahjumäär sõltuvalt sellest, kas olemasolevate tõendite ja krediidiriski kaitse tingimuste järgi sõltuvad saadavad rahavood krediidiriski kaitse pakkuja või võlgniku finantsseisundist.

§ 76.   Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute klassi kuuluvate riskipositsioonide lõpptähtaeg krediidiriski sisereitingute põhimeetodi puhul

  (1) Kui käesolev määrus ei sätesta teisiti, on keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste ning äriühingute riskipositsioonide klassi kuuluva riskipositsiooni lõpptähtaeg kaks ja pool aastat.

  (2) Repotehingutest ning väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingutest tulenevate riskipositsioonide lõpptähtaeg on pool aastat.

§ 77.   Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute klassi kuuluvate riskipositsioonide lõpptähtaeg krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi puhul

  (1) Krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi puhul kohaldatakse keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute klassi kuuluvatele riskipositsioonidele käesoleva paragrahvi lõigetes 2-6 sätestatud lõpptähtaegu, aga mitte pikemat lõpptähtaega kui viis aastat.

  (2)

Riskipositsioonide puhul, mis tulenevad graafiku alusel laekuvatest nõuetest, arvutatakse lõpptähtaeg järgmise valemiga: , kus CF tähistab lepingu järgi laekuvat rahavoogu (põhimakse, intress ja muud tasud) perioodil t.

  (3) Tuletisinstrumentide vastastikuse tasaarvestuse raamlepingutest tuleneva riskipositsiooni puhul on lõpptähtaeg lepinguga hõlmatud riskipositsioonide nominaalväärtusega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, aga mitte vähem kui üks aasta.

  (4) Vastastikuse tasaarvestuse raamlepinguga hõlmatud täielikult või peaaegu täielikult tagatud käesoleva jao 7. jaotise 2. alljaotises sätestatud tuletisinstrumentide või täielikult või peaaegu täielikult tagatud väärtpaberilaenude puhul on lõpptähtaeg nende positsioonide nominaalväärtustega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, aga mitte vähem kui 10 päeva.

  (4¹) Vastastikuse tasaarvestuse raamlepinguga hõlmatud repo ning väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingute lõpptähtaeg on nende positsioonide nominaalväärtusega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg, aga mitte vähem kui 5 päeva.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (5) Kui investeerimisühingul on lubatud ostetud ärinõuete puhul kasutada makseviivituse tõenäosuse sisehinnanguid, on lõpptähtaeg riskipositsiooni aluseks olevate ostetud ärinõuete kaalutud keskmine tähtaeg, aga mitte vähem kui 90 päeva. Tingimusel, et nõuete ostuleping sisaldab sätteid, mis kaitsevad investeerimisühingut tulevikus ostetavate nõuete krediidikvaliteedi olulise halvenemise eest, võib sama lõpptähtaega kohaldada ka mittetühistatava ostulimiidi kasutamata osale. Kui ostuleping nimetatud sätteid ei sisalda, on mittetühistatava ostulimiidi kasutamata osa lõpptähtaeg vastava ostulepingu kohaselt kõige pikema võimaliku tähtaja ja ostulepingu järelejäänud tähtaja summa, aga mitte vähem kui 90 päeva.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-5 loetlemata instrumentide puhul on lõpptähtaeg maksimaalne järelejäänud tähtaeg, mille jooksul tehingu teisel poolel on lubatud oma kohustust täita, aga mitte vähem kui üks aasta.

  (7) Täielikult või suuremas osas tagatud käesoleva jao 6. jaotise 2. alljaotises nimetatud tuletisinstrumentide, väärtpaberitagatisega laenude, repo ja väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingute minimaalne lõpptähtaeg on üks päev tingimusel, et nende tehingutega seotud dokumentatsioon nõuab tagatise igapäevast ümberhindlust ja vajadusel suurendamist ning võimaldab tagatise kiiret realiseerimist makseviivituse või tagatise suurendamise nõude mittetäitmise korral.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (8) Lõpptähtaegade mittevastavuse korral kohaldatakse käesoleva määruse § 160.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 78.   Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute klassi kuuluvate riskipositsioonide lõpptähtaeg riskipositsiooni väärtuse arvutamisel sisemudeli meetodi puhul

  (1) Investeerimisühing, kellel on luba kasutada riskipositsioonide väärtuse arvutamisel sisemudeleid vastavalt käesoleva jao 7. jaotise 7. alljaotises sätestatud korrale, arvutab lõpptähtaja vastastikuse tasaarvestuse raamlepingutega hõlmatud riskipositsioonidele, mille pikim lepinguline tähtaeg ületab ühe aasta, järgmise valemi kohaselt:

,

kus df on riskivaba diskontomäär tulevikuperioodiks ning ülejäänud tähistused vastavad käesoleva jao 7. jaotises kasutatavatele tähistustele.

  (2) Investeerimisühing, kes kasutab ühepoolse krediidiväärtuse arvutamises sisemudelit, võib Finantsinspektsiooni loal lõpptähtaja arvutamisel kasutada modifitseeritud kestuse mudelit.

  (3)
[Kehtetu – RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (4)
[Kehtetu – RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 79.   Jaenõuete makseviivituse tõenäosus

  (1) Jaenõuete makseviivituse tõenäosuse hinnang ei tohi olla väiksem kui 0,03 protsenti.

  (2) Nõuetele makseviivituses oleva võlgniku vastu või tehingupõhisel lähenemisel makseviivituses tehingu puhul on maksejõuetuse tõenäosus 100 protsenti.

  (3) Jaenõuete makseviivituse tõenäosuse hindamisel võib arvesse võtta kaudset krediidiriski kaitset vastavalt käesoleva määruse §-le 80.

§ 80.   Jaenõuete kahjumäärad

  (1) Jaenõuete puhul kasutatakse käesoleva jaotise 6. alljaotises sätestatud nõuetele vastavalt määratud kahjumäärade sisehinnanguid.

  (2) Investeerimisühing võib Finantsinspektsiooni nõusolekul üksiku jaenõude või jaenõuete kogumi makseviivituse tõenäosuse ja kahjumäärade hindamisel arvesse võtta kaudset krediidiriski kaitset. Kaudse krediidiriski kaitse arvessevõtmise tulemusena saadud riskikaal ei tohi olla madalam, kui samaväärse otsese nõude riskikaal krediidiriski kaitse pakkuja vastu.

  (3) Kui investeerimisühing kasutab jaenõuete riskikaalu arvutamisel käesoleva määruse § 51 lõikes 1 sätestatud valemit, on kahjumäär krediidiriski kaitse pakkuja või võlgniku kahjumäär sõltuvalt sellest, kas olemasolevate tõendite ja garantii tingimuste järgi sõltuvad saadavad rahavood krediidiriski kaitse pakkuja või võlgniku finantsseisundist.

§ 81.   Ostetud nõuete lahjendusriski riskiparameetrid

  (1) Ostetud nõuete puhul on lahjendusriski makseviivituse tõenäosus võrdne lahjendusriski oodatava kahju määraga. Oodatava kahju määr on 75 protsenti, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

  (2) Ostetud jaenõuete puhul võib kasutada lahjendusriski oodatava kahju määra baasil leitud makseviivituse tõenäosust ja kahjumäära tingimusel, et investeerimisühing suudab lahjendusriski oodatava kahju määra usaldusväärselt jagada lahjendusriski makseviivituse tõenäosuseks ja lahjendusriski kahjumääraks.

  (3) Kui äriühingute riskipositsioonide klassi puhul kasutatakse täiustatud sisereitingute meetodit ning tingimusel, et investeerimisühing suudab lahjendusriski oodatava kahju määra usaldusväärselt jagada lahjendusriski makseviivituse tekkimise tõenäosuseks ja lahjendusriski kahjumääraks, võib lahjendusriski makseviivituse tekkimise tõenäosuse määrata oodatava kahju määra baasil.

  (4) Ostetud ärinõuete puhul võib lahjendusriski makseviivituse tõenäosuse hindamisel arvesse võtta kaudset krediidiriski kaitset käesoleva jao 4. jaotise 2. alljaotises sätestatud korras. Finantsinspektsiooni eelneval loal võib arvesse võtta nimetatud jaotises loetlemata krediidiriski kaitse pakkujate poolt antud kaudset krediidiriski kaitset.

  (5) Kui investeerimisühing kasutab krediidiriski täiustatud sisereitingute meetodit, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 4 tingimusel, et investeerimisühing täidab käesoleva määruse § 73 lõikes 2 sätestatud tingimust.

§ 82.   Omakapitali instrumentide makseviivituse tõenäosus

  Kui investeerimisühing kasutab käesoleva määruse §-s 59 sätestatud omakapitali instrumentide riskiparameetrite meetodit, määratakse makseviivituse tõenäosus analoogselt äriühingutega, kusjuures makseviivituse tõenäosuse hinnang ei tohi olla väiksem kui:
  1) 0,09 protsenti börsil kaubeldavate omakapitali instrumentide puhul, mille emitent on investeerimisühingu pikaajaline klient;
  2) 0,40 protsenti ülejäänud börsil kaubeldavate omakapitali instrumentide ja käesoleva määruse § 58 lõikes 2 nimetatud muude lühikeste positsioonide puhul;
  3) 0,09 protsenti börsil mittekaubeldavate omakapitali instrumentide puhul, kui instrumendist laekub regulaarne ja perioodiline rahavoog, mille allikas ei ole tulu kapitali kasvust;
  4) 1,25 protsenti ülejäänud börsil mittekaubeldavate omakapitali instrumentide ja käesoleva määruse § 58 lõikes 2 nimetatud muude lühikeste positsioonide puhul.

§ 83.   Omakapitali instrumentide kahjumäärad

  Omakapitali instrumentide kahjumäär on 90 protsenti. Piisavalt diversifitseeritud omakapitali instrumentide portfellile kohaldatakse kahjumäära 65 protsenti.

§ 84.   Omakapitali instrumentide lõpptähtaeg

  Omakapitali instrumentidele kohaldatakse lõpptähtaega viis aastat.

5. alljaotis Riskipositsiooni väärtus 

§ 85.   Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute klassi kuuluvate riskipositsioonide väärtus

  (1) Kui käesolev määrus ei sätesta teisiti, on bilansis kajastatud varast tuleneva riskipositsiooni väärtus tema väärtus enne korrigeerimisi ja allahindlusi. Ostetud nõuete puhul käsitletakse summat, mille võrra saadaolev nõue on bilansilisest väärtusest suurem, allahindlusena.

  (2) Kapitalirendi tehingust, kui investeerimisühing on rendileandja, tulenevad riskipositsioonid on järgmised:
  1) saadaolevate minimaalsete rendimaksete diskonteeritud väärtus, mis sisaldab kõiki lepingujärgseid makseid, mida rentnik on kohustatud tasuma rendiperioodi jooksul;
  2) rendileantud vara garanteerimata jääkväärtus.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (3) Käesoleva jao 7. jaotise 7. alljaotises nimetatud tuletisinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide väärtuse arvutamisel kohaldatakse käesoleva jao 7. jaotises sätestatud meetodeid.

  (4) Ostetud nõuete puhul on riskipositsiooni väärtus saadaolev summa, millest on maha arvatud lahjendusriski kapitalinõue. Lahjendusriski kapitalinõue arvatakse maha enne krediidiriski maandamise mõju kohaldamist.

  (5) Repotehingute ja väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingute, pika arveldusajaga tehingute ning väärtpaberitagatisega tehingute alusvaraks olevatest väärtpaberitest tulenevate riskipositsioonide väärtus arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-de 131-134 või käesoleva jao 4. jaotises sätestatud korrale. Kui tehingu teine pool on keskne tehingupool, kohaldatakse käesoleva jao 4. jaotises sätestatud korda tingimusel, et keskse tehingupoole kõik krediidiriski sisaldavate tehingute lepingud näevad ette igapäevase tagatise.

§ 86.   Riskipositsiooni väärtus tingimuslike nõuete puhul

  (1) Tingimuslikest nõuetest tulenevate riskipositsioonide väärtuste arvutamisel kohaldatakse käesoleva määruse §-s 87 sätestatud ümberhindlustegureid.

  (2) Käesolevas jaotises kasutatav ümberhindlustegur näitab proportsiooni, mis tingimuslikust nõudest on tõenäoliselt realiseerunud makseviivituse tekkimise hetkeks ning mis väljendatakse protsentides.

§ 87.   Tingimuslike nõuete ümberhindlustegurid

  (1) Riskipositsioonidele, mis tulenevad kasutamata krediidilimiitidest, kohaldatakse ümberhindamistegurit null protsenti tingimusel, et kasutamata krediidilimiit on etteteatamata ja tingimusteta tühistatav või on investeerimisühingul võimalik leping laenusaaja krediidivõimelisuse langedes automaatselt katkestada. Null-protsendilise ümberhindlusteguri kasutamiseks peab investeerimisühing pidevalt jälgima laenusaaja finantsseisundit ja investeerimisühingu siseprotseduurid peavad tagama operatiivse informatsiooni laenusaaja krediidikvaliteedi langusest. Kasutamata jaenõuete limiidid loetakse tingimusteta tühistatavateks juhul, kui need on tühistatavad vähemalt ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitse regulatsioonides.

  (2) Lühiajaliste kaubaakreditiivide puhul kohaldatakse nii akreditiivi väljaandjale kui ka kinnitajale ümberhindlustegurit 20 protsenti.

  (3) Riskipositsioonile, mis tuleneb ostetud nõuete kasutamata limiidist, kohaldatakse ümberhindlustegurit null protsenti tingimusel, et kasutamata limiit on tingimusteta tühistatav või etteteatamiseta automaatselt tühistatav. Null-protsendilise ümberindlusteguri kasutamiseks peab investeerimisühing pidevalt jälgima võlgniku finantsseisundit ja investeerimisühingu siseprotseduurid peavad tagama operatiivse informatsiooni võlgniku krediidikvaliteedi langusest.

  (4) Muudest kasutamata krediidiliinidest ja väärtpaberite emissiooniteenustest tulenevatele riskipositsioonidele kohaldatakse ümberhindlustegurit 75 protsenti.

  (5) Investeerimisühing, mis täidab käesoleva määruse §-s 92 sätestatud nõudeid, ning kasutab kapitalinõuete arvutamiseks Finantsinspektsiooni loal krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodit, kasutab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 loetletud riskipositsioonide puhul ümberhindlustegurite sisehinnanguid.

  (6) Investeerimisühingu siduvale kohustusele teisest kohustusest tuleneva riskipositsiooni pikendamiseks kasutatakse kas siduva kohustuse või teise kohustuse ümberhindlustegurit vastavalt sellele, kumb on madalam.

  (7) Käesolevas paragrahvis nimetamata tingimuslikest nõuetest tulenevad riskipositsioonid jaotatakse kategooriatesse vastavalt käesoleva jao 6. jaotises sätestatud korrale ning neile kohaldatakse nimetatud jaotises sätestatud ümberhindlustegureid.

  (8) Käesoleva jao 4. jaotisele vastava krediidiriski kaitse olemasolul kohaldatakse ümberhindamistegurit pärast krediidiriski kaitsest tulenevat krediidiriski korrigeerimist.

§ 88.   Omakapitali instrumentide riskipositsiooni väärtus

  Omakapitali instrumentidest tulenevate riskipositsioonide väärtus on järgmine:
  1) omakapitali instrumendi õiglane väärtus juhul, kui instrument on finantsaruannetes kajastatud õiglases väärtuses;
  2) omakapitali instrumendi soetusmaksumus juhul, kui instrument on finantsaruannetes kajastatud soetusmaksumuses või sellest madalamas väärtuses.

§ 89.   Muude varade riskipositsiooni väärtus

  Muudest varadest tulenevate riskipositsioonide puhul on riskipositsiooni väärtuseks nende bilansiline väärtus.

6. alljaotis Riskiparameetrite hindamise miinimumnõuded 

§ 90.   Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute makseviivituse tõenäosuse hindamise nõuded

  (1) Investeerimisühing hindab keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste ning äriühingute riskipositsioonide makseviivituse tõenäosust võlgnike reitinguklasside lõikes võimalikult pika vaatlusperioodi aasta keskmiste makseviivituse juhtude alusel.

  (2) Ostetud ärinõuete puhul võib investeerimisühing hinnata oodatava kahju määra. Oodatava kahju määra hinnatakse võlgnike reitinguklasside lõikes võimalikult pika vaatlusperioodi aasta keskmiste makseviivituse juhtude alusel.

  (3) Kui investeerimisühing tuletab ostetud ärinõude makseviivituse tõenäosuse või kahjumäära prognoositava või oodatava kahju määra põhjal, peab ta täitma käesolevas jaos sätestatud makseviivituse tõenäosuse ja kahjumäärade hindamise üldnõudeid.

  (4) Investeerimisühing peab makseviivituse tõenäosusi prognoosima ainult koos toetava analüüsiga, mis võtab arvesse teadaolevat täiendavat informatsiooni ning kasutatud hindamismeetodite ning algandmete piirangutest tulenevaid võimalikke vigu.

  (5) Kui investeerimisühing kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel oma sisemisi alusandmeid, peab ta suutma tõendada, et hinnangud kajastavad laenude väljastamise standardeid ning et arvesse on võetud olemasolevate ja alusandmete aluseks olnud reitingusüsteemide erinevusi. Kui laenude väljastamise standardid või reitingusüsteem on muutunud, tuleb makseviivituse tõenäosust hinnata suurema konservatiivsusega.

  (6) Kui investeerimisühing lähtub makseviivituse tõenäosuse hindamisel reitinguagentuuride või teiste samalaadsete organisatsioonide poolt kasutatavate reitinguklassidele vastavate makseviivituste tõenäosuste hinnangutest, kohaldades neid oma sisemistele reitinguklassidele, peab vastav liigitus tuginema investeerimisühingu poolt kasutatavate reitingukriteeriumide ja välisreitingu andnud organisatsiooni reitingukriteeriumide ja samale reitinguobjektile antud reitingute võrdlusele. Investeerimisühingu analüüs peab muu hulgas hõlmama reitinguagentuuri poolt kasutatud makseviivituse definitsiooni vastavust “Krediidiasutuste seaduse” §-s 86²² sätestatud nõuetele. Välisreitingule vastava makseviivituse tõenäosuse määramise põhimõtted peavad olema dokumenteeritud.

  (7) Kui investeerimisühing kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel statistilisi mudeleid, võib tingimusel, et need mudelid vastavad “Krediidiasutuste seaduse” §-s 86¹⁹ sätestatud nõuetele, reitinguklassi makseviivituse tõenäosuse hinnanguna kasutada sellesse reitinguklassi kuuluvate võlgnike mudeli alusel hinnatud makseviivituse tõenäosuste aritmeetilist keskmist.

  (8) Olenemata sellest, kas investeerimisühing kasutab makseviivituse tõenäosuse hindamisel sisemisi algandmeid, väliseid algandmeid, statistilisi mudeleid või nimetatud meetodite kombinatsiooni, peab kasutatavate algandmete vaatlusperioodi pikkus olema iga allika puhul vähemalt viis aastat. Kui vaatlusperiood on pikem ja andmed on asjakohased, kasutatakse pikema perioodi vaatlusandmeid.

  (9) Investeerimisühing, mis ei kasuta kahjumäärade sisehinnanguid, võib sisereitingute põhimeetodi kasutuselevõtul lähtuda “Krediidiasutuste seaduse” § 86²⁵ lõikes 4 sätestatud nõudest vaatlusperioodi pikkusele.

§ 91.   Jaenõuete krediidiriski parameetrite hindamise nõuded

  (1) Investeerimisühing võib hinnata jaenõuete makseviivituse tõenäosust reitinguklasside või kogumite lõikes vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 86²⁵ lõikele 2.

  (2) Jaenõuete puhul võib investeerimisühing makseviivituse tõenäosuse tuletada realiseerunud kahjudest ja vastavatest asjakohastest kahjumääradest.

  (3) Jaenõuete puhul käsitleb investeerimisühing krediidiriski parameetrite hindamise esmase allikana nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse liigitamisel kasutatud sisemist informatsiooni. Investeerimisühing võib krediidiriski parameetrite hindamiseks kasutada investeerimisühingu väliseid alusandmeid või statistilisi meetodeid juhul, kui ta suudab tõendada, et tema poolt kasutatavad jaenõuete reitinguklassidesse ja kogumitesse liigitamise protseduurid ja tema sisemine riskiprofiil on olulises osas sarnased välisandmete allika poolt kasutatud protseduuride ja tema riskiprofiiliga.

  (4) Kui investeerimisühing tuletab jaenõuete makseviivituse tõenäosuse või kahjumäära oodatava kahju määra alusel, peab ta krediidiriski parameetrite hindamisel täitma käesolevas jaos sätestatud makseviivituse tõenäosuste ja kahjumäärade hindamise üldnõudeid.

  (5) Ostetud jaenõuete puhul võib krediidiriski parameetrite hindamisel kasutada nii sisemisi kui ka välimisi alusandmeid, kusjuures investeerimisühing peab võrdlusbaasina kasutama kõiki asjakohaseid allikaid.

  (6) Olenemata sellest, kas investeerimisühing kasutab riskiparameetrite hindamisel sisemisi, väliseid või koondatud alusandmeid või nende kombinatsiooni, peab kasutatavate algandmete vaatlusperioodi pikkus olema iga allika puhul vähemalt viis aastat. Kui vaatlusperiood on pikem ja andmed on asjakohased, kasutatakse pikema vaatlusperioodi alusandmeid.

  (7) Sisereitingute meetodi kasutuselevõtul võib jaenõuete riskipositsioonide klassi puhul lähtuda “Krediidiasutuste seaduse” § 86²⁵ lõikes 4 sätestatud nõudest vaatlusperioodi pikkusele.

  (8) Investeerimisühing võib krediidiriski parameetrite hindamisel võtta varasemate perioodide alusandmeid arvesse väiksema kaaluga juhul, kui ta suudab tõendada, et hilisemate andmete kasutamisel saadakse usaldusväärsem tulemus.

  (9) Investeerimisühing peab tuvastama ja analüüsima krediidiriski parameetrites riskipositsiooni eluea jooksul toimuvaid muudatusi.

§ 92.   Kahjumäärade sisehinnangute üldnõuded

  (1) Investeerimisühing hindab kahjumäärasid tehingupõhiselt reitinguklasside või kogumite lõikes vaatlusperioodi kõikide makseviivitusest tulenevate realiseerunud kahjumäärade baasil. Kahjumäära sisehinnang on maksejõuetuse juhtumite arvuga kaalutud realiseerunud keskmine kahjumäär.

  (2) Investeerimisühing peab kasutama kahjumäärade hinnanguid, mis võtavad arvesse majanduslanguse mõju ja on vajadusel konservatiivsemad kui kahjumäärade pikaajaline keskmine näitaja. Kui reitingusüsteemi kahjumäärad on eeldatavalt ajas konstantsed, peab investeerimisühing kahjumäärasid korrigeerima nii, et majanduslanguse mõju ei suurendaks oluliselt kapitalinõuet.

  (3) Kui makseviivitus on juba tekkinud, kasutab investeerimisühing eeldatavat oodatavat kahju, võttes arvesse antud ajahetke majanduskeskkonna tingimusi ja nõude seisundit ning võimalikke täiendavaid kahjusid. Tuludes kajastatud tähtajaks laekumata teenustasud lisatakse riskipositsiooni väärtusele ja võetakse arvesse eeldatava oodatava kahju hindamisel.

  (4) Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute klassi kuuluvate riskipositsioonide kahjumäärade sisehinnangute alusena kasutatavate alusandmete vaatlusperioodi pikkus peab sisehinnangute kasutuselevõtul olema vähemalt viis aastat. Vaatlusperioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni vähemalt seitsme aastani. Kui vaatlusperiood on pikem ja andmed on asjakohased, kasutatakse pikema perioodi vaatlusandmeid.

  (5) Jaenõuete puhul peab kahjumäärade sisehinnangute alusena kasutatavate alusandmete vaatlusperioodi pikkus olema vähemalt viis aastat. Sisereitingute meetodi kasutuselevõtul võib lähtuda “Krediidiasutuste seaduse” § 86²⁵ lõikes 6 sätestatud nõudest vaatlusperioodi pikkusele.

§ 93.   Jaenõuete kahjumäärade sisehinnangute erinõuded

  (1) Jaenõuete kahjumäärade hinnangud võib tuletada realiseerunud kahjumääradest ja vastavatest ajakohastest makseviivituse tõenäosuste hinnangutest.

  (2) Investeerimisühing võib kahjumäärade hindamisel võtta varasemate perioodide alusandmeid arvesse väiksema kaaluga juhul, kui ta suudab tõendada, et hilisemate andmete kasutamisel saadakse usaldusväärsem tulemus.

  (3) Kui riskipositsioonile ei ole rakendatud ümberhindlustegurit, tuleb kahjumäära hindamisel arvesse võtta riskipositsiooni võimalikku suurenemist tulevikus.

  (4) Ostetud jaenõuete kahjumäärade hindamisel võib aluseks võtta nii sisemised kui ka välised alusandmed.

§ 94.   Tagatise arvessevõtmine kahjumäärade sisehinnangutes

  (1) Tagatise olemasolu arvessevõtmiseks kahjumäärade hindamisel kehtestab investeerimisühing sisemised nõuded tagatiste kontrollimise, õiguskindluse tagamise ja tagatisega seotud riskide juhtimise kohta kooskõlas käesoleva jao 4. jaotisega.

  (2) Kahjumäärade hindamine ei tohi põhineda üksnes tagatise prognoositaval turuhinnal, vaid peab võtma arvesse ka võimalikke takistusi tagatise üle kontrolli saavutamisel ja selle realiseerimisel.

  (3) Kahjumäärade hindamisel peab investeerimisühing arvesse võtma sõltuvust võlgniku ja tagatise või tagatise andja vahel. Kui sõltuvus on oluline, tuleb kahjumäärasid hinnata konservatiivsemalt.

  (4) Riskipositsiooni ja tagatise valuutade erinevuse korral tuleb kahjumäärasid hinnata konservatiivsemalt.

  (5) Kui investeerimisühing on võtnud tagatist arvesse vastaspoole riski riskipositsiooni väärtuse hindamisel vastavalt käesoleva jao 7. jaotisele, ei tohi tagatist enam arvestada kahjumäära hindamisel.

§ 95.   Ümberhindlustegurite sisehinnangute nõuded

  (1) Investeerimisühing hindab ümberhindlustegureid tehingupõhistelt reitinguklasside või kogumite lõikes vaatlusperioodi kõikide realiseerunud makseviivituse juhtude ümberhindlustegurite baasil. Ümberhindlusteguri sisehinnang on makseviivituse juhtude arvuga kaalutud keskmine ümberhindlustegur.

  (2) Investeerimisühing võib ümberhindlustegurite hindamisel võtta varasemate perioodide alusandmeid arvesse väiksema kaaluga juhul, kui ta suudab tõendada, et hilisemate andmete kasutamisel saadakse usaldusväärsem tulemus.

  (3) Investeerimisühing peab kasutama ümberhindlustegurite hinnanguid, mis võtavad arvesse majanduslanguse mõju ja on vajadusel konservatiivsemad kui ümberhindlustegurite pikaajaline keskmine näitaja. Kui reitingusüsteemi ümberhindlustegurid on eeldatavalt ajas muutumatud, peab investeerimisühing ümberhindlustegureid korrigeerima nii, et majanduslanguse mõju ei suurendaks oluliselt kapitalinõuet.

  (4) Ümberhindlustegurite sisehinnangud peavad arvesse võtma nõude võimalikku suurenemist kasutamata limiidi arvel enne või pärast makseviivituse tekkimist.

  (5) Kui investeerimisühing ei arvesta kasutamata krediidilimiiti kahjumäära hindamisel, võetakse need arvesse ümberhindlustegurite hindamisel.

  (6) Ümberhindlusteguri sisehinnang peab olema konservatiivsem juhul, kui on põhjust eeldada, et eksisteerib tugev positiivne korrelatsioon makseviivituse tõenäosuse ja ümberhindlusteguri suuruse vahel.

  (7) Ümberhindlustegurite hindamisel peab investeerimisühing võtma arvesse eeskirju ja protseduurireegleid, mida ta kasutab klientide kontode jälgimisel ja maksete teostamisel, samuti oma suutlikkust ja tahet hoida ära edaspidist võlgnevuse suurendamist olukordades, mis on lähedased makseviivituse tekkimisele.

  (8) Ümberhindlustegurite sisehinnangute kasutamiseks peab investeerimisühingul olema kehtestatud piisavad korraldused ja protseduurireeglid selleks, et jälgida igapäevaselt tehingute mahtu, krediidiliinide kasutatud osa ja kasutamata limiitide suhet ning nende muutusi võlgnike ja tehingute reitinguklasside lõikes.

  (9) Kui investeerimisühing kasutab oma sisemistel eesmärkidel ja riskiga kaalutud varade arvutamiseks erinevaid ümberhindlustegureid, peavad erinevuste põhjused olema dokumenteeritud ja Finantsinspektsioonile tõendatud.

  (10) Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning äriühingute riskipositsioonide klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul peab ümberhindlustegurite sisehinnangute alusena kasutatavate alusandmete vaatlusperioodi pikkus sisehinnangute kasutuselevõtul olema vähemalt viis aastat. Vaatlusperioodi pikendatakse igal aastal ühe aasta võrra kuni vähemalt seitsme aastani. Kui vaatlusperiood on pikem ja andmed on asjakohased, kasutatakse pikema perioodi vaatlusandmeid.

  (11) Jaenõuete puhul peab ümberhindlustegurite sisehinnangute alusena kasutatavate alusandmete vaatlusperioodi pikkus olema vähemalt viis aastat. Sisereitingute meetodi kasutuselevõtul võib Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal lähtuda kaheaastasest vaatlusperioodist, pikendades seda igal aastal ühe aasta võrra kuni vähemalt viie aastani.

§ 96.   Garantiide käsitlemine krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi puhul

  (1) Kui investeerimisühing kasutab krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodit, võetakse olemasolev garantii arvesse ainult juhul, kui see vastab käesoleva määruse §-des 97–100 sätestatud nõuetele, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

  (2) Jaenõuete riskipositsioonide klassidesse või kogumitesse jagamisel ja makseviivituse tõenäosuse hindamisel võetakse olemasolev garantii arvesse ainult juhul, kui see vastab käesoleva määruse §-des 97–100 sätestatud nõuetele.

  (3) Kui investeerimisühingul on luba kasutada keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute või äriühingute riskipositsiooniklasside krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel käesoleva jao 1. jaotises sätestatud standardmeetodit, võetakse vastavasse riskipositsiooniklassi kuuluv garantii arvesse ainult juhul, kui see vastab käesoleva jao 3. jaotises sätestatud tingimustele.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 97.   Nõuded garantii pakkujatele

  (1) Investeerimisühing peab selgelt määratlema kriteeriumid, mis kehtivad garantii pakkujatele, kelle poolt antud garantiid võetakse arvesse riskiga kaalutud varade arvutamisel.

  (2) Garantii pakkuja reitingu määramisel kohaldatakse võlgnikule reitingu määramisega samaväärseid nõudeid.

§ 98.   Nõuded garantiidele

  (1) Garantii peab olema vormistatud kirjaliku lepinguga ja vastama järgmistele tingimustele:
  1) garantii pakkujal ei ole õigust garantiid ühepoolselt tühistada;
  2) garantii on jõus, kuni garanteeritav nõue on täielikult laekunud;
  3) garantii on õiguslikult täitmisele pööratav jurisdiktsioonis, kus asuvad garantii pakkuja garantii täitmiseks vajalikud varad.

  (2) Garantiid, mille pakkuja võib teatud tingimustel kohustuse täitmisest loobuda, võib riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse võtta Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal. Investeerimisühing peab tõendama, et sellest tingitud krediidiriski kaitse võimalikku vähenemist on piisavalt arvesse võetud.

§ 99.   Garantiist tuleneva korrigeerimise kriteeriumid

  Investeerimisühing peab selgelt määratlema kriteeriumid riskipositsioonide klasside, kogumite või kahjumäära hinnangute korrigeerimiseks ning jaenõuete ja ostetud nõuete klassidesse või kogumitesse jagamise korra, et kajastada garantiide mõju riskiga kalutud vara arvutamisel. Nimetatud kriteeriumid peavad vastama “Krediidiasutuste seaduse” §-des 86¹⁵-86¹⁹sätestatud nõuetele ning peavad arvestama garantii pakkuja võimet ja tahet täita garantiist tulenevaid kohustusi, kohustuste täitmise ajastust, garantii pakkuja ja võlgniku makseviivituse omavahelist korrelatsiooni ning pärast garantii realiseerumist võlgniku kanda jääva kohustuse suurust.

§ 100.   Krediidituletisinstrumentide käsitlemine

  (1) Krediidituletisinstrumentidele, mille alusvaraks on võlainstrument, millelt riskiga kaalutud vara arvutamisel krediidituletisinstrumendi mõju arvesse võetakse, kohaldatakse käesolevas jaos garantiidele sätestatud nõudeid. Kui krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument erineb võlainstrumendist, mille krediidiriski soovib investeerimisühing krediidituletisinstrumendi abil maandada, kohaldatakse käesoleva jao 4. jaotises sätestatud nõudeid.

  (2) Jaenõuete ja ostetud nõuete reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel kohaldatakse krediidituletisinstrumentidest tulenevale kaitsele käesoleva paragrahvi lõiget 1.

  (3) Krediidituletisinstrumentidest tulenevate korrigeerimiste kriteeriumid peavad arvestama krediidituletisinstrumentidest tulenevate väljamaksete struktuuri ja ajastust ning krediidituletisinstrumentidest tulenevaid täiendavaid riske.

§ 101.   Ostetud nõuetele esitatavad nõuded

  (1) Ostetud nõuete puhul peab olema tagatud, et investeerimisühingul on tegelik omandiõigus kõikidele ostetud nõuetest tulenevatele laekumistele. Kui maksed laekuvad otse nõuete müüjale või maksete vahendajale, kes haldab igapäevaselt ostetud nõuete kogumit, peab investeerimisühing regulaarselt kontrollima maksete laekumise õigeaegsust ja täielikkust.

  (2) Investeerimisühing peab välja töötama protseduurireeglid, et tagada omandiõigus nõuetele ja laekumistele pankrotiprotsessi või mõne muu investeerimisühingu või krediidiasutuse õiguste realiseerimist takistava juriidilise vaidluse käigus.

§ 102.   Ostetud nõuete jälgimine ja kontroll

  (1) Investeerimisühing peab regulaarselt hindama ostetud nõuete kvaliteedi ja nõuete müüja või maksete vahendaja finantsseisundi korrelatsiooni ning kehtestama sisereeglid ja protseduurid, mis kirjeldavad võimalikke tegevusi sellest tingitud ootamatute olukordade vältimiseks, sealhulgas määrama kõikidele nõuete müüjatele või maksete vahendajatele reitingud.

  (2) Investeerimisühingul peavad kehtima korrad ja protseduurireeglid nõuete müüjate ja maksete vahendajate usaldusväärsuse hindamiseks. Investeerimisühing peab regulaarselt kontrollima müüja ja maksete vahendaja tegevust eesmärgiga hinnata nende krediidieeskirjade kvaliteeti ja täitmist, esitatud aruannete õigsust ja avastada võimalikke pettusi. Kontrolli tulemused peavad olema vormistatud kirjalikult.

  (3) Investeerimisühing peab hindama ostetud nõuete kogumite krediidiriski tunnuseid, sealhulgas ülelaekumisi, müüja maksehäirete ajalugu, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osatähtsust ja nende katteks tehtud allahindlusi, nõuete maksetingimusi ja võimalikke vastunõudeid.

  (4) Investeerimisühing peab kehtestama sisereeglid ja protseduurid ühe võlgniku suhtes riskide kontsentreerumise jälgimiseks nii kogumite lõikes kui ka ostetud nõuete hulgas tervikuna.

  (5) Investeerimisühing peab ostetud nõuete vastavuse tagamiseks käesolevas jaos sätestatud miinimumnõuetele tagama õigeaegse ja piisava informatsiooni saamise maksete vahendajalt nõuete aegumise ja lahjendusriski realiseerumise kohta.

  (6) Investeerimisühingul peab olema korraldus ja protseduurireeglid müüja finantsseisundi või ostetud nõuete kvaliteedi halvenemise kindlakstegemiseks varases staadiumis ning ennetavate meetmete kasutuselevõtuks. Eelkõige peab nimetatud korraldus looma tingimused lepingutingimuste rikkumiste tuvastamiseks ja probleemsete ostetud nõuetega tegelemiseks.

§ 103.   Ostetud nõuete tagatise, krediidi ja laekumiste kontroll

  (1) Investeerimisühingul peavad olema kehtestatud korrad ja protseduurireeglid, mis reguleerivad ostetud nõuete, krediidi andmise ja laekumiste kontrollimist. Nimetatud korrad ja protseduurireeglid peavad sisaldama nõuete ostu tingimusi, muu hulgas ettemaksete määrasid, aktsepteeritavaid tagatisi, vajalike dokumentide loetelu, nõuete kontsentratsiooni piirmäärasid ja sularahaliste laekumiste käsitlemist ning arvestama kõiki asjassepuutuvaid olulisi tegureid, sealhulgas müüja ja maksete vahendaja finantsseisundit, riskide kontsentreerumist, ostetud nõuete kvaliteedi ja müüja kliendibaasi trende. Sisemine korraldus peab tagama, et raha makstakse välja ainult tagatise ja nõuetekohase dokumentatsiooni olemasolul.

  (2) Investeerimisühingul peab olema tõhus sisemine kontroll ostetud nõuete jälgimist ja kontrolli käsitlevate kordade ja protseduurireeglite täitmise üle, mis hõlmab ühtlasi nõuete ostu puudutavate kõikide oluliste protseduuride hindamist, funktsioonide lahususe kontrolli nõuete müüja või maksete vahendaja hindamise ja võlgniku hindamise vahel ning müüja ja maksete vahendaja hindamise ning nende tegevuse kontrolli vahel. Kontrolli käigus tuleb pöörata erilist tähelepanu personali piisavusele, erialasele ettevalmistusele, kogemustele ja tehinguid toetavatele infotehnoloogilistele süsteemidele.

7. alljaotis Omakapitali instrumentidelt riskiga kaalutud vara arvutamise sisemudel 

§ 104.   Omakapitali instrumentide potentsiaalse kahju hindamise nõuded

  (1) Potentsiaalse kahju hindamine peab võtma piisavalt arvesse investeerimisühingu omakapitali instrumentide pikaajalise riskiprofiili seisukohalt oluliste negatiivsete turumuutuste mõju.

  (2) Tulude tõenäosusjaotust kirjeldavad andmed peavad hõlmama pikimat võimalikku vaatlusperioodi, mille kohta andmed on kättesaadavad ja kajastama asjakohaselt vastava omakapitali instrumendi riskiprofiili.

  (3) Andmed peavad olema piisavad konservatiivse, statistiliselt usaldusväärse ja adekvaatse kahjuhinnangu saamiseks, mis ei põhine vaid subjektiivsetel hinnangutel.

  (4) Investeerimisühing peab Finantsinspektsioonile tõendama, et kasutatav stressistsenaarium annab konservatiivse hinnangu asjakohase pikaajalise turutsükli või majandustsükli jooksul ilmneda võivate potentsiaalsete kahjude kohta.

  (5) Investeerimisühing peab piisavalt realistliku ja konservatiivse mudeli väljundi tagamiseks kombineerima olemasolevate andmete empiirilise analüüsi ja muudel teguritel mudelisse sisseviidavad korrektuurid.

  (6) Kvartaalseid kahjusid prognoosiva mudeli loomisel võib kasutada kvartaalseid andmeid või arvutada lühema perioodi andmed ümber kvartaalsete andmete ekvivalendiks, kasutades asjakohaseid sobivaid dokumenteeritud meetodeid, mis põhinevad empiirilistel andmetel. Vastavat lähenemist kasutatakse konservatiivselt ja järjepidevalt.

  (7) Kui asjakohast informatsiooni ei ole piisavalt, peab investeerimisühing suurendama võimalike kahjude prognooside konservatiivsuse astet.

§ 105.   Nõuded omakapitali instrumentide riskiga kaalutud vara arvutamisel kasutatavatele sisemudelitele

  (1) Omakapitali instrumentidelt riskiga kaalutud vara arvutamisel kasutatav sisemudel peab hõlmama kõiki omakapitali instrumentide tulususega seotud riske, sealhulgas positsioonide üldist ja spetsiifilist tururiski. Sisemudel peab adekvaatselt kajastama varasemaid hinnakõikumisi ja potentsiaalset riskide kontsentreerumist ning olema usaldusväärne ka äärmuslike negatiivsete turutingimuste korral. Hinnangute alusandmetena kasutatavad andmed peavad olema sarnased või vähemalt võrreldavad investeerimisühingu olemasolevate omakapitali instrumentidega.

  (2) Sisemudel peab sobima investeerimisühingu omakapitali instrumentide portfelli riskiprofiili ja komplekssusega. Kui investeerimisühingul on olulisi omakapitali instrumente, mille väärtuse muutumine on märgatavalt mittelineaarse iseloomuga, peavad sisemudelid ühtlasi hõlmama selliste instrumentidega seotud riske.

  (3) Üksikute positsioonide liigitamine turuindeksite ja riskifaktorite lõikes peab olema usaldusväärne, arusaadav ja asjakohane.

  (4) Investeerimisühing peab empiirilise analüüsiga osutama riskitegurite sobivust, sealhulgas nende võimet hõlmata nii üldist kui ka spetsiifilist tururiski.

  (5) Omakapitali instrumentide tulususe volatiilsuse prognoosid peavad kaasama kättesaadavaid asjakohaseid arvandmeid, informatsiooni ja meetodeid. Kasutada võib sõltumatu poole poolt ülevaadatud sisemisi andmeid, välisandmeid või koondatud andmeid.

  (6) Investeerimisühing peab rakendama konservatiivset ja põhjalikku stressitestimist.

§ 106.   Riskijuhtimine ja kontroll

  (1) Investeerimisühing peab kehtestama korrad, protseduurireeglid ja kontrollimehhanismid sisemudelite kasutamise usaldusväärsuse tagamiseks. Vastavad korrad, protseduurireeglid ja kontrollimehhanismid peavad hõlmama vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2-6 loetletud reegleid ja tegevusi.

  (2) Sisemudel peab olema täielikult integreeritud investeerimisühingu riskijuhtimise süsteemi ja kauplemisportfelli välisesse omakapitali instrumentide juhtimisse. Sisemudeli täieliku integreerituse kriteeriumideks on tema kasutamine kauplemisportfelli välisesse omakapitali instrumentide ja nende riskide hindamisel, majandusliku kapitali vajaduse hindamisel ning kapitali adekvaatsuse ja instrumentide juhtimise protsessi hindamisel.

  (3) Investeerimisühingu juhtimis- ja kontrollsüsteemid peavad tagama sisemudelite ja nende alusandmete regulaarse ja sõltumatu ülevaatuse. Selliste ülevaatuste käigus peab lisaks hindama mudeli alusandmete ja tulemuste täpsust, täielikkust ja asjakohasust, tegevusi mudeli puudustest tingitud vigade tuvastamiseks ja vähendamiseks ning mudeli seniteadmata puuduste väljaselgitamiseks. Ülevaatuse peab teostama investeerimisühingu sisene sõltumatu üksus või samaväärne investeerimisühingu väline sõltumatu osapool.

  (4) Investeerimisühingul peavad olema asjakohased korrad ja protseduurireeglid omakapitali instrumentide limiitide ja riskipositsioonide jälgimiseks.

  (5) Mudeli väljatöötamise ja rakendamise eest vastutav üksus peab olema oma tegevuses sõltumatu omakapitali instrumentide tegemise ja juhtimise eest vastutavast üksusest.

  (6) Mudelite väljatöötamise ja rakendamise mistahes osa eest vastutavad isikud peavad olema piisava erialase ettevalmistusega. Investeerimisühingu juhtkond peab sisemudelite funktsioneerimiseks tagama piisavate teadmiste ja kompetentsusega personali olemasolu.

§ 107.   Mudelite valideerimine ja dokumentatsioon

  (1) Investeerimisühingul peab modelleerimisprotsessi, mudelite täpsuse ja järjekindluse valideerimiseks olema usaldusväärne korraldus. Mudelite valideerimisprotsessi olulised etapid peavad olema dokumenteeritud.

  (2) Investeerimisühing peab sisemudelite rakendamise tulemuste järjekindlaks ja objektiivseks hindamiseks kasutama sisemist valideerimisprotsessi.

  (3) Kvantitatiivseks valideerimiseks kasutatavad meetodid ja andmebaasid peavad olema ajas järjepidevad. Muudatused hinnangutes, valideerimismeetodites ja andmebaasides peavad olema dokumenteeritud.

  (4) Investeerimisühing peab regulaarselt võrdlema omakapitali instrumentide tegelikku tulusust kasumite ja kahjumite baasil mudelite poolt prognoosituga. Võrdlustes kasutatakse võimalikult pikka perioodi katvaid varasemaid andmeid. Kasutatud andmed ja meetodid dokumenteeritakse, kusjuures analüüse ja dokumente ajakohastatakse vähemalt kord aastas.

  (5) Investeerimisühing peab mudelite valideerimisel kasutama ka muid kvantitatiivseid valideerimismeetodeid ja asjakohaseid välisandmeid. Analüüsiks kasutatavad välisandmed peavad olema investeerimisühingu omakapitali instrumentide portfelli suhtes esinduslikud, neid peab korrapäraselt uuendama ning need peavad katma asjakohase vaatlusperioodi. Investeerimisühingu sisemised hinnangud sisemudelite täpsuse kohta peavad põhinema võimalikult pikal vaatlusperioodil.

  (6) Investeerimisühing peab kehtestama sise-eeskirjad juhuks, kui omakapitali instrumentide tegeliku tulususe võrdlus sisemudelite abil tehtud prognoosidega seab kahtluse alla sisemudelite usaldusväärsuse. Need sise-eeskirjad peavad võtma arvesse majandustsüklitest ja muudest sarnastest teguritest tingitud muutusi omakapitali instrumentide tulususes. Kõik sisemudelites tehtud parandused peavad olema kooskõlas nimetatud sise-eeskirjadega ja dokumenteeritud.

  (7) Sisemudeli ülesehitus ja modelleerimise protsess peavad olema dokumenteeritud. Muu hulgas peavad olema dokumenteeritud modelleerimises, mudeli kasutamisel, mudeli valideerimises ja ülevaatamises osalevate isikute ülesanded.

4. jaotis Krediidiriski maandamine 

1. alljaotis Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel arvesse võetavad otsese krediidiriski kaitse tehingud 

§ 108.   Otsese krediidiriski kaitse tehingute arvesse võtmise üldsätted

  (1) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel arvesse võtmiseks peab otsese krediidiriski kaitse tehing vastama “Krediidiasutuste seaduse” §-s 86³⁰ ja käeolevas alljaotises sätestatud tingimustele.

  (2) Otsese krediidiriski kaitse tehingu objektiks oleva vara väärtus ja võlgniku krediidikvaliteet ei tohi olla tugeva positiivse korrelatsiooniga.

  (3) Käesoleva jao 2. jaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi puhul võib riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse võtta käesoleva määruse §-des 109–112 nimetatud otsese krediidiriski kaitse tehinguid.

  (4) Käesoleva jao 3. jaotises sätestatud krediidiriski sisereitingute põhimeetodi puhul võib riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel arvesse võtta käesoleva määruse §-des 109–119 nimetatud otsese krediidiriski kaitse tehinguid.

§ 109.   Bilansiline tasaarvestus

  (1) Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel võib tasaarvestada investeerimisühingu ja tema võlgniku vastastikuseid rahalisi nõudeid, mis tulenevad investeerimisühingu poolt võlgnikule antud laenust ja investeerimisühingu rahalistest kohustustest võlgniku ees tingimusel, et tasaarvestamise võimalus on fikseeritud investeerimisühingu ja võlgniku vahelises lepingus.

  (2) Arvessevõetavad bilansilise tasaarvestuse lepingud peavad olema õiguslikult siduvad ja vastavas jurisdiktsioonis kohaldatavate õigusaktide kohaselt täidetavad, kaasa arvatud tehingu teise poole maksejõuetuse või pankroti korral.

  (3) Bilansilise tasaarvestuse arvessevõtmiseks peab investeerimisühing:
  1) olema igal ajahetkel võimeline eristama tasaarvestuse objektiks olevaid varasid ja kohustusi;
  2) jälgima ja kontrollima krediidiriski kaitse katkemisega seotud riske;
  3) jälgima ja kontrollima vastavaid riskipositsioone tasaarvestatud kujul.

  (4) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel käsitletakse võlgniku tasaarvestatavat nõuet rahalise tagatisena.

§ 110.   Repotehingute, väärtpaberite laenuks võtmise ja andmise ning muude kapitalituru tehingute tasaarvestuse raamlepingud

  (1) Repotehingute, väärtpaberite laenuks andmise ning muude kapitalituru tehingute (capital market-driven transactions)  tagatisi või väärtpaberite laenuks võtmise tehingute käigus laenatud väärtpabereid käsitletakse finantstagatistena ja need võetakse arvesse juhul, kui investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud varade või oodatava kahju arvutamisel käesoleva määruse §-s 137 sätestatud finantstagatiste hindamise üldmeetodit.

  (2) Muud kapitalituru tehingud on tehingud, mille tingimused sätestavad tagatise regulaarse ümberhindamise nõude ja investeerimisühingu õiguse nõuda vajaduse korral tagatise suurendamist.

  (3) Repotehingute, väärtpaberite laenuks võtmise ja andmise ning muude kapitalituru tehingute raamlepingute arvessevõtmiseks peavad need vastama järgmistele tingimustele:
  1) leping peab olema õiguslikult siduv ja vastavas jurisdiktsioonis kohaldatavate õigusaktide kohaselt täidetav, kaasa arvatud tehingu teise poole maksejõuetuse või pankroti korral;
  2) leping peab andma maksejõulisele tehingupoolele õiguse tehingu teise poole makseviivituse, sealhulgas maksevõimetuse või pankroti korral, ennetähtaegselt lõpetada kõik tehingud ja arveldada nendest tulenevad nõuded ja kohustused;
  3) leping peab võimaldama raamlepinguga kaetud tehingute arveldused sellistena, et üks pool võlgneb teisele netosumma.

  (4) Repotehingute, väärtpaberite laenuks andmise ning muude kapitalituru tehingute tagatised või väärtpaberite laenuks võtmise tehingute käigus laenatud väärtpaberid peavad otsese krediidiriski kaitsena käsitlemiseks kuuluma käesoleva määruse §-des 111 ja 112 loetletud tagatiste hulka ja vastama käesoleva määruse §-s 113 sätestatud tingimustele.

§ 111.   Finantstagatised

  (1) Investeerimisühing võib riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel arvesse võtta järgmisi finantstagatisi:
  1) krediidiasutuses hoiustatud raha või raha ekvivalendid;
  2) keskvalitsuste, keskpankade või käesoleva jao 3. jaotise alusel keskvalitsusega sarnaselt käsitletavate regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste ning riigiasutuste poolt hallatavate asutuste poolt emiteeritud võlainstrumendid, millele tunnustatud reitinguagentuuri poolt antud välisreiting või “Krediidiasutuste seaduse” § 86⁵ lõikes 5 sätestatud nõuetele vastava ekspordikrediidi agentuuri poolt omistatud riskikategooria on käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korras tunnistatud vastavaks neljandale või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
  3) käesoleva määruse § 29 lõikes 2 nimetatud multilateraalsete arengupankade poolt emiteeritud võlainstrumendid;
  4) käesoleva määruse § 30 lõikes 2 nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt emiteeritud võlainstrumendid;
  5) krediidiasutuste, investeerimisühingute, käesoleva lõike punktis 1 nimetamata regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ning riigi poolt hallatavate asutuste poolt emiteeritud võlainstrumendid, millele tunnustatud reitinguagentuuri poolt antud välisreiting on käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korras tunnistatud vastavaks kolmandale või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
  6) muude juriidiliste isikute poolt emiteeritud võlainstrumendid, millele tunnustatud reitinguagentuuri poolt antud välisreiting on käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korras tunnistatud vastavaks kolmandale või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
  7) lühiajalised võlainstrumendid, millele tunnustatud reitinguagentuuri poolt antud spetsiaalne lühiajalise kohustuse välisreiting on käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korras tunnistatud vastavaks lühiajaliste riskipositsioonide kolmandale või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
  8) tunnustatud börside põhinimekirja kuuluvad aktsiad ja konverteeritavad võlakirjad;
  9) kuld.

  (2) Krediidiasutuste ja teiste investeerimisühingute poolt emiteeritud võlainstrumendid, millel puudub tunnustatud reitinguagentuuri välisreiting, võetakse riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel arvesse järgmistel tingimustel:
  1) antud võlainstrumendid on noteeritud tunnustatud börsil;
  2) võlainstrumendid kuuluvad esimesse nõudeõiguse järku;
  3) kõik sama emitendi samasse nõudeõiguse järku kuuluvad tunnustatud reitinguagentuuri poolt antud välisreitingut omavad võlainstrumendid vastavad käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotise kohaselt kolmandale või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
  4) investeerimisühingul puudub informatsioon, mis viitaks sellele, et nimetatud võlainstrumentide krediidikvaliteet on halvem käesoleva lõike punktis 3 sätestatust;
  5) investeerimisühing suudab Finantsinspektsioonile tõendada, et need võlainstrumendid on piisavalt likviidsed.

  (3) Investeerimisfondide aktsiad ja osakud võetakse arvesse juhul, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
  1) investeerimisfondi aktsiate või osakute puhasväärtus arvutatakse ja avalikustatakse igapäevaselt;
  2) investeerimisfondil on lubatud investeerida ainult käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud instrumentidesse (edaspidi tagatisena aktsepteeritav vara), kusjuures tuletisväärtpaberite kasutamise võimalust riskide maandamise eesmärgil ei loeta käesoleva tingimusega vastuolus olevaks.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (3¹) Kui investeerimisfondil ei ole investeerimispiiranguid investeerimisel tagatisena aktsepteeritud varasse, võib fondi osakuid tagatisena arvesse võtta osaliselt, tagatisena aktsepteeritava vara ulatuses. Tagatisena aktsepteeritavate instrumentide ulatusele vastava osa võib leida arvestuslikult eeldades, et investeerimisfond on investeerinud tagatisena mitteaktsepteeritavasse varasse kogu lubatud piirmäära ulatuses ning võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (3²) Kui tagatisena mitteaktsepteeritavate varade väärtus on väiksem investeerimisfondi kohustustest, kaasa arvatud tingimuslikud kohustused, arvatakse tagatisena aktsepteeritavast varast maha summa, mille võrra kohustused ületavad tagatisena mitteaktsepteeritavat vara.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (4) Kui võlainstrumendile on kahe tunnustatud reitinguagentuuri poolt antud erinevad välisreitingud, lähtutakse madalamast välisreitingust. Kui välisreitinguid on enam kui kaks, kasutatakse kahte kõrgemat välisreitingut, kui need on erinevad, kasutatakse nendest kahest madalaimat.

  (5) Otsese krediidiriski kaitsena ei võeta arvesse võlgniku enda või temaga seotud isiku emiteeritud väärtpabereid, välja arvatud juhul, kui tegu on repotehingu tagatiseks antud pandikirjadega käesoleva määruse § 36 tähenduses ning need vastavad käesoleva määruse § 113 lõikes 1 sätestatud tingimusele.

§ 112.   Täiendavad finantstagatised finantstagatiste hindamise üldmeetodi puhul

  (1) Investeerimisühing, kes kasutab käesoleva määruse §-s 137 sätestatud finantstagatiste hindamise üldmeetodit, võib lisaks käesoleva määruse §-s 111 nimetatutele arvesse võtta järgmisi finantstagatisi:
  1) põhinimekirja mittekuuluvad aktsiad ja konverteeritavad võlakirjad, millega kaubeldakse tunnustatud börsidel;
  2) investeerimisfondide aktsiad ja osakud tingimusel, et nende puhasväärtus arvutatakse ja avalikustatakse igapäevaselt ning antud investeerimisfondidel on lubatud investeerida ainult käesoleva määruse §-s 111 ning käesoleva lõike punktis 1 nimetatud instrumentidesse, kusjuures tuletisväärtpaberite kasutamise võimalust riskide maandamise eesmärgil ei loeta käesoleva tingimusega vastuolus olevaks.

  (2) Investeerimisfondi aktsiaid ja osakuid võib tagatisena arvesse võtta osaliselt käesoleva määruse §-s 111 nimetatud tagatisena aktsepteeritavate instrumentide ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud instrumentide ulatuses. Tagatisena aktsepteeritavate instrumentide ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud instrumentide ulatusele vastava osa võib leida arvestuslikult käesoleva määruse § 111 lõigetes 3¹ ja 3² sätestatud korras.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 113.   Finantstagatise arvesse võtmise tingimused

  (1) Finantstagatisi võib riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel võtta arvesse ainult tingimusel, et nende väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist.

  (2) Arvessevõetavate finantstagatiste õiguskindluse tagamiseks peab investeerimisühing:
  1) täitma kõiki lepingulisi ja õigusaktidest tulenevaid finantstagatisi puudutavaid nõudeid ning rakendama vajalikke meetmeid selleks, et tagada lepingu kehtivus vastavalt finantstagatistele kohaldatavale õigusele;
  2) koostama regulaarselt õiguslikke ülevaateid finantstagatiste seadmise lepingute täidetavuse kohta asjaomastes jurisdiktsioonides.

  (3) Finantstagatiste arvesse võtmiseks peab investeerimisühing täitma järgmisi nõudeid:
  1) tagama finantstagatisi käsitlevate kokkulepete, mis sisaldavad ka selget ja adekvaatset finantstagatise realiseerimise korda, korrektse vormistamise;
  2) rakendama adekvaatset korraldust ja protseduurireegleid finantstagatise kaasamisest tulenevate riskide, sealhulgas krediidiriski kaitse vähenemise või katkemise riski, väärtuse hindamise riski, varade kontsentreerumise riski ja muude riskide, hindamiseks ja kontrollimiseks;
  3) kehtestama kirjalikult krediidiriski maandamisel aktsepteeritavate finantstagatiste loetelu ja mahud ning vastavad protseduurireeglid;
  4) hindama finantstagatise turuväärtust mitte harvem kui iga kuue kuu järel või sagedamini juhul, kui on põhjust arvata, et finantstagatise turuväärtus on oluliselt langenud;
  5) kui finantstagatis on kolmandate isikute valduses, rakendama võimalikke meetmeid, et tagada finantstagatise lahusus valdaja muust varast.

  (4) Käesoleva määruse §-s 134 sätestatud finantstagatiste mõju arvutamisel lihtmeetodi alusel võib arvesse võtta ainult selliseid finantstagatisi, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt võrdne tagatava riskipositsiooni järelejäänud tähtajaga.

§ 114.   Hüpoteek

  (1) Krediidiriski sisereitingute põhimeetodi puhul võib riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel arvesse võtta:
  1) hüpoteeke kinnisvarale;
  2) “Soome elamuühinguseaduse” kohaselt tegutsevate elamuühingute osasid.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüpoteeke või sellega sarnaseid kinnisasja koormatisi võib arvesse võtta, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtus ei sõltu oluliselt võlgniku krediidiriski tasemest, välja arvatud juhul, kui majanduskeskkonna tegurid mõjutavad samaaegselt nii hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtust kui ka võlgniku krediidiriski taset;
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  2) laenu tagasimaksmise peamiseks allikaks ei ole hüpoteegiga koormatud kinnisasja poolt genereeritavad rahavood ja võlgniku krediidirisk ei sõltu oluliselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja seisundist.

  (3) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmisel Euroopa Ühenduse õigusaktidega lubatud erandeid võib antud jurisdiktsioonis asuvaid hüpoteeke või nendega sarnaseid kinnisvara koormatisi arvesse võtta juhul, kui need vastavad antud lepinguriigis kehtestatud tingimustele.

  (4) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel arvessevõtmiseks peab hüpoteek vastama järgmistele tingimustele:
  1) hüpoteek peab olema õigeaegselt ning nõuetekohaselt registreeritud ning õiguslikult jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides;
  2) hüpoteegi seadmise kokkulepe peab sisaldama koormavat õigust ning võimaldama investeerimisühingul hüpoteegist tulenev krediidiriski kaitse mõistliku aja jooksul realiseerida õigusaktides ette nähtud menetluse korras.

  (5) Investeerimisühing peab hüpoteegi arvessevõtmiseks riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel:
  1) kehtestama krediidiriski maandamisel aktsepteeritavate kinnisvaratagatiste loetelu ja nende tagatisel laenude andmise põhimõtted;
  2) hindama hüpoteegi esemeks oleva kommertskinnisvara väärtust vähemalt üks kord aastas ja eluasemekinnisvara väärtust vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või sagedamini, kui kinnisvaraturul on toimunud olulised muutused;
  3) hüpoteegi esemeks oleva kinnisvara, kui olemasolev informatsioon viitab olulisele väärtuse langusele üldiste turuhindade suhtes, ning laenude puhul, mille suurus ületab 3 miljonit eurot või 5 protsenti investeerimisühingu omavahenditest, peab hinnangu üle vaatama sõltumatu isik, kes omab kinnisvara hindamiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja piisavat kogemust ning on sõltumatu laenude väljastamisest;
  4) rakendama vajalikke meetmeid, et tagada hüpoteegi esemeks oleva kinnisvara nõuetekohane kindlustamine.

§ 115.   Kinnisvara kapitalirendi tehingud

  (1) Kinnisvara kapitalirendi tehingutest tulenevaid riskipositsioone käsitletakse sarnaselt kinnisvaraga tagatud laenudest tulenevate riskipositsioonidega.

  (2) Tagatise arvessevõtmiseks riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel peavad kapitalirendi puhul olema täidetud järgmised tingimused:
  1) kapitalirendi lepingu ese vastab käesoleva määruse § 114 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele ning rendileandja omab ülevaadet kapitalirendi lepingu esemeks oleva vara asukoha, selle kasutamise ja plaanitava kasutamise lõpetamise üle;
  2) kehtivate õigusaktide kohaselt on vara omandiõigus rendileandjal ja tal on seadusega tagatud õigus oma omandiõigust igal ajahetkel realiseerida.

  (3) Nõude amortiseerimata osa ja tagatiseks oleva kinnisvara turuväärtuse vahe ei tohi olla kapitalirendile antud tagatiseks oleva kinnisvara krediidiriski vähendamise mõju ülehindamise tõttu liiga suur.

§ 116.   Tagatiseks antud nõuded

  (1) Krediidiriski sisereitingute põhimeetodi kasutamisel võib investeerimisühingule tagatiseks antud nõudeid võtta riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel arvesse juhul, kui need tulenevad igapäevastest äritehingutest või muudest tehingutest, mille lepinguline tähtaeg on üks aasta ja vähem. Arvesse ei võeta nõudeid võlgnikuga seotud osapoolte vastu ning väärtpaberistamise või krediidituletisinstrumentidega seotud nõudeid.

  (2) Tagatiseks antud nõuete arvessevõtmiseks riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  1) nõuete tagatiseks andmise protseduur on juriidiliselt kindel, usaldusväärne ja tõhus ning tagab investeerimisühingule täieliku õiguse nõuetest tulenevatele laekumistele;
  2) tagatiseks antud nõuete suhtes asjaomases jurisdiktsioonis kehtivad õigusaktid peavad võimaldama tagatiseks antud nõuete rahuldamist eelisjärjekorras;
  3) nõuete tagatiseks andmise kokkulepped on nõuetekohaselt vormistatud, määravad muu hulgas kindlaks tagatise realiseerimise korra ning tagavad investeerimisühingule seadusliku õiguse võõrandada või loovutada tagatiseks antud nõuded kolmandale isikule ilma võlgniku nõusolekuta;
  4) tagatiseks antud nõuete väärtus ületab riskipositsiooni väärtust vähemalt ulatuses, mis katab nõuete sissenõudmisega seotud kulud, võlgniku poolt tagatiseks antud nõuete kogumi sisese kontsentratsiooniriski ja üldise tagatiseks antud nõuetest tuleneva kontsentratsiooniriski;
  5) võlgniku poolt tagatiseks antud nõuded on hajutatud ning võlgnikust võimalikult vähe sõltuvad. Tugeva positiivse korrelatsiooni korral peab täiendav risk olema maandatud tagatiseks antud nõuete ja riskipositsioonide väärtuste suurema vahega.

  (3) Tagatiseks antud nõuete arvessevõtmiseks riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel peab investeerimisühing:
  1) analüüsima nõuete tagatiseks andmise kokkulepete jõustatavust asjaomastes jurisdiktsioonides;
  2) kehtestama tagatiseks antud nõuete krediidiriski hindamiseks usaldusväärsed põhimõtted ja protseduurireeglid, mis näevad muu hulgas ette võlgniku majandussektori, tema äritegevuse ja äripartnerite analüüsi;
  3) jälgima pidevalt tagatiseks antud nõuete vastavust riskide kontsentreerumise piirmääradele, laenulepingu tingimustele, väliskeskkonnast tulenevatele piirangutele ja muudele juriidilistele nõuetele;
  4) kehtestama tagatiseks antud nõuete sissenõudmise korra võlgniku makseraskuste korral, kaasa arvatud juhul, kui tavakorras on nõuete sissenõudmine võlgniku kohustus, ning tagama selleks vajalikud vahendid.

§ 117.   Krediidiasutustes hoiustatud raha ja raha ekvivalendid

  Krediidiasutustes hoiustatud raha ja raha ekvivalendid võetakse arvesse, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
  1) hoiustatud rahast ja raha ekvivalentidest tulenev võlgniku nõue krediidiasutuse vastu on tagatiseks antud või loovutatud laenu andvale investeerimisühingule;
  2) krediidiasutust, kus tagatiseks olev raha või raha ekvivalendid on hoiustatud, on hoiuse tagatiseks andmisest või loovutamisest teavitatud;
  3) krediidiasutusel, kus raha või raha ekvivalendid on hoiustatud, on õigus teha tagatiseks antud hoiuse arvelt makseid ainult laenu andnud investeerimisühingule või tema nõusolekul kolmandatele osapooltele;
  4) hoiustatud raha ja raha ekvivalentide tagatiseks andmise kokkulepe on tingimusteta ja tagasivõetamatu.

§ 118.   Elukindlustusleping

  Elukindlustuslepingud võetakse arvesse, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
  1) lepingu sõlminud kindlustusandja vastab käesoleva määruse § 121 lõike 2 punktides 8 ja 9 sätestatud nõuetele;
  2) elukindlustusleping on tagatiseks antud või loovutatud laenu andvale investeerimisühingule;
  3) lepingu sõlminud kindlustusandjat on teavitatud lepingu tagatiseks andmisest ning ta ei tohi teostada kindlustuslepingust tulenevaid makseid ilma laenu andnud investeerimisühingu nõusolekuta;
  4) lepingu tagastusväärtus ei kuulu vähendamisele;
  5) investeerimisühingul on võlgniku maksejõuetuse korral õigus leping lõpetada ja tagastusväärtus sisse nõuda;
  6) kindlustusandja teavitab investeerimisühingut kohe, kui kindlustusvõtja on mistahes lepinguga seotud maksed tasumata jätnud;
  7) kindlustuskaitse on jõus vähemalt laenu tähtaja lõpuni või on tagatud, et kindlustuslepingust tulenev väljamakse on tagatisena kasutatav kuni laenu lõpptähtajani juhul, kui kindlustuslepingu tähtaeg on lühem kui laenu lõpptähtaeg;
  8) tagatise seadmise kokkulepe on juriidiliselt kehtiv ja jõustatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides;
  9) tagastusväärtus makstakse taotluse korral viivitamata;
  10) tagastusväärtust ei saa nõuda ilma investeerimisühingu nõusolekuta.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 119.   Krediidiasutuste või investeerimisühingute emiteeritud tagasiostukohustusega väärtpaberid

  Krediidiasutuste või teiste investeerimisühingute poolt emiteeritud väärtpabereid võib arvesse võtta, kui emitent on kohustatud need nõudmisel tagasi ostma.

2. alljaotis Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel arvesse võetavad kaudse krediidiriski kaitse tehingud ja krediidituletisinstrumendid 

§ 120.   Kaudse krediidiriski kaitse tehingute ja krediidituletisinstrumentidearvesse võtmise üldsätted

  (1) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel võib arvesse võtta “Krediidiasutuste seaduse” §-s 86³² kaudse krediidiriski kaitse tehinguid ja krediidituletisinstrumente, mis vastavad käesolevas alljaotises sätestatud nõuetele.

  (2) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel arvesse võetavad kaudse krediidiriski tehingud ja krediidituletisinstrumendid peavad vastama järgmistele tingimustele:
  1) krediidiriski kaitse on otsene nõue krediidiriski kaitse pakkuja vastu, välja arvatud käesoleva määruse §-s 122 sätestatud juhul;
  2) krediidiriski kaitse ulatus on selgelt määratud ega kuulu muutmisele;
  3) krediidiriski kaitse kokkulepe ei sisalda sätteid, mis võimaldavad kaitse ühepoolset katkestamist, tähtaja lühendamist, maksumuse suurendamist kaitstava riskipositsiooni krediidikvaliteedi halvenemise tõttu või mis annavad kaitse pakkujale õiguse keelduda väljamaksetest võlgniku makseraskuste korral;
  4) krediidiriski kaitse kokkulepped on juriidiliselt kehtivad ja jõustatavad kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.

  (3) Investeerimisühing peab Finantsinspektsioonile tõendama, et tal on olemas üldise riskijuhtimisega kooskõlas olev korraldus kaudse krediidiriski kaitse tehingute ja krediidituletisinstrumentide kasutamisest tuleneva võimaliku riskide kontsentreerumise jälgimiseks ja juhtimiseks.

§ 121.   Kaudse krediidiriski kaitse pakkujad

  (1) Kaudse krediidiriski kaitse arvesse võtmiseks riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel peab krediidiriski kaitset pakkuv kolmas osapool olema piisavalt usaldusväärne.

  (2) Kaudne krediidiriski kaitse võetakse riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel arvesse, kui kolmandaks osapooleks, kes kohustub rahuldama nõude võlgniku makseviivituse korral, on üks järgmistest isikutest:
  1) keskvalitsus või keskpank;
  2) regionaalne või kohalik omavalitsus;
  3) multilateraalne arengupank;
  4) käesoleva määruse § 30 lõikes 2 nimetatud rahvusvaheline organisatsioon;
  5) käesoleva määruse § 28 lõikes 2 nimetatud riigiasutuste poolt hallatav asutus või kasumit mittetaotlev ühing;
  6) krediidiasutus või teine investeerimisühing;
  7) muu finantseerimisasutus, kellele on andnud tegevusloa investeerimisühingule tegevuslubade andmise ja järelevalve teostamise eest vastutav finantsjärelevalve asutus, ning kelle üle teostatakse järelevalvet ja kes täidab investeerimisühingutega samaväärseid usaldatavusnõudeid;
  8) muu äriühing, sealhulgas investeerimisühingu ema-, tütar- või sidusettevõtja, kellele tunnustatud reitinguagentuuri antud välisreiting on käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korras tunnistatud vastavaks teisele või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  9) muu äriühing, sealhulgas investeerimisühingu ema-, tütar- või sidusettevõtja, kellel puudub tunnustatud reitinguagentuuri välisreiting, juhul kui investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju arvutamisel krediidiriski sisereitingute põhimeetodit ning on omistanud äriühingule sisereitingu, kus makseviivituse tõenäosus on võrdväärne teisele või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele tunnustatud reitinguagentuuri välisreitingule omistatud makseviivituse tõenäosusega.

  (3) Krediidiriski sisereitingute põhimeetodi puhul peab kaudse krediidiriski kaitse arvessevõtmiseks riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel selle pakkujale olema omistatud sisereiting.

  (4) Käesoleva määruse § 51 lõikes 1 sätestatud käsitluse puhul võib arvesse võtta krediidiasutuste, investeerimisühingute, kindlustus- ja edasikindlustusandjate ning ekspordikrediidi agentuuride poolt pakutavat krediidiriski kaitset järgmistel tingimustel:
  1) krediidiriski kaitse pakkujal on piisav krediidiriski kaitse pakkumise kogemus;
  2) krediidiriski kaitse pakkuja täidab “Väärtpaberituru seaduses” ja käesolevas määruses sätestatuga võrdväärseid nõudeid või tal oli krediidiriski kaitse kokkuleppe sõlmimise hetkel tunnustatud reitinguagentuuri välisreiting, mis on käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra alusel võrreldav kolmanda või kõrgema krediidikvaliteedi astmega;
  3) krediidiriski kaitse pakkujale on antud sisereiting, mille makseviivituse tõenäosus on võrdne või madalam makseviivituse tõenäosusest, mis on omistatud tunnustatud reitinguagentuuri välisreitingule, mis käesoleva jao 3. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt vastaks kolmandale või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele.

  (5) Ekspordikrediidi agentuuride puhul ei võeta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavuse hindamisel arvesse ekspordikrediidi agentuurile antud keskvalitsuse garantiid.

§ 122.   Keskvalitsuste edasigarantiid

  (1) Keskvalitsuste, keskpankade, käesoleva määruse § 27 lõigetes 3 ja 4 nimetatud regionaalsete ja kohalike omavalitsuste üksuste, käesoleva määruse § 28 lõikes 2 nimetatud riigiasutuste hallatavate asutuste ja kasumit mittetaotlevate ühingute ning käesoleva määruse § 29 lõikes 4 nimetatud multilateraalsete arengupankade või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt edasigaranteeritud garantiisid käsitletakse nende asutuste antud garantiidena, kui täidetud on järgmised tingimused:
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  1) edasigarantii katab kogu riskipositsioonist tuleneva krediidiriski;
  2) nii esialgne kui ka edasigarantii vastavad käesoleva määruse § 120 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse § 123 lõikes 4 sätestatud nõuetele, välja arvatud käesoleva määruse § 120 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõue edasigarantii puhul;
  3) krediidiriski kaitse on tõhus ja olemasoleva informatsiooni põhjal pole alust arvata, et edasigarantiist tulenev krediidiriski kaitse on vähem tõhus kui esmane garantii.

  (2) Keskvalitsuse edasigarantiina käsitletakse ka muude institutsioonide poolt antud edasigarantiid, mis on omakorda garanteeritud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud institutsioonide poolt.

§ 123.   Nõuded garantiidele

  (1) Garantii arvesse võtmiseks riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  1) võlgniku makseviivituse või maksete mittetasumise korral on investeerimisühingul õigus nõuda garantii andjalt (edaspidi garant) kohest nõuete rahuldamist, ilma et ta oleks asunud makseid sisse nõudma võlgnikult;
  2) garantii on garandi kohustusena kirjalikult fikseeritud;
  3) garantii katab kõik garanteeritavast riskipositsioonist tulenevad võlgniku kohustused, sealhulgas põhinõude, intressid ja muud maksed, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

  (2) Kui kõik riskipositsioonist tulenevad võlgniku kohustused ei ole kaetud, võetakse garantii krediidiriski kaitsena arvesse osaliselt käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korras.

  (3) Eluasemele seatud hüpoteegiga tagatud laenude puhul peavad käesoleva määruse § 120 lõike 2 punktis 3 sätestatud väljamaksetest keeldumise võimaluse välistamise nõue ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue olema täidetud 24 kuu jooksul.

  (4) Finantsinspektsiooni poolt tunnustatud vastastikuste garantiiskeemide või käesoleva määruse § 122 lõikes 1 nimetatud institutsioonide garantiide või edasigarantiide puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue täidetuks, kui on täidetud üks järgmisest kahest tingimusest:
  1) investeerimisühingul on õigus saada garandilt õigeaegselt garantii ulatusele vastavas proportsioonis makse, mis katab hinnanguliselt esialgse majandusliku kahju, kaasa arvatud tasumata intressid ja muud nõutavad tasud;
  2) investeerimisühing suudab tõendada, et garantii pakutav kaitse õigustab selle arvessevõtmist riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel, seda ka saadaolevate maksete tasumata jätmisel võlgniku poolt.

§ 124.   Krediidituletisinstrumendid

  (1) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel võetakse arvesse järgmised krediidituletisinstrumendid või nendega samaväärset krediidiriski kaitset pakkuvad instrumendid:
  1) krediidiriski vahetustehingud (credit default swaps);
  2) kogutulu vahetustehingud (total return swaps);
  3) krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses (credit linked notes, edaspidi krediidiriski vahetusvõlakiri).

  (2) Kui investeerimisühing kajastab kogutulu vahetustehingust laekuvad maksed tuludes, võetakse nimetatud tehingust tulenev kaitse arvesse ainult juhul, kui investeerimisühing kajastab kaitstava vara krediidikvaliteedi languse puhul vara väärtuse vähenemise kuludes.

  (3) Kauplemisportfelli välise instrumendi krediidiriski maandamiseks kasutatavad kauplemisportfelli kuuluvad krediidituletisinstrumendid võetakse arvesse juhul, kui need vastavad käesolevas jaos sätestatud nõuetele.

§ 125.   Nõuded krediidituletisinstrumentidele

  (1) Krediidituletisinstrumentide arvesse võtmiseks riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel peavad krediidituletisinstrumendid maandama investeerimisühingu riski vähemalt järgmiste krediidisündmuste korral:
  1) krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi tingimuste kohaselt maksmisele kuuluva summa tähtajaks tasumata jätmine, võttes arvesse aktsepteeritavat maksetähtaja ületamise perioodi;
  2) võlgniku pankrot, makseviivitus, suutmatus oma võlgnevust tasuda või võlgniku kirjalik tunnistus, et ta ei suuda oma kohustusi täita;
  3) krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimine, sealhulgas põhimaksete või intressimaksete edasilükkamisest tulenev kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

  (2) Kui krediidituletisinstrument ei kata alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimisest tulenevat kahju, võetakse krediidiriski kaitse arvesse osaliselt käesoleva määruse §-s 154 sätestatud ulatuses.

  (3) Rahalist tasaarvestamist võimaldavate krediidituletisinstrumentide puhul peavad olema kindlaks määratud kahju suuruse hindamise põhimõtted ning periood, mille jooksul krediidisündmuse järgseid sündmusi kahju hindamisel arvesse võetakse.

  (4) Kui krediidiriski kaitse realiseerimiseks on vajalik alusvarast tuleneva nõude üleandmine krediidiriski kaitse pakkujale, peab krediidikaitse leping tagama kiireks üleandmiseks vajalike kokkulepete sõlmimise.

  (5) Krediidiriski kaitse kokkulepe peab sätestama krediidisündmuse toimumise kindlakstegemise eest vastutavad pooled. Krediidiriski kaitse saajal peab olema õigus ja võimalus krediidisündmuse toimumisest kaitse pakkujat teavitada.

  (6) Kui võlainstrument, mis on krediidituletisinstrumendi alusvaraks ja mille tingimustest sõltuvad rahalise tasaarvestuse või krediidisündmuse toimumise kriteeriumid, erineb võlainstrumendist, mille krediidiriski soovib investeerimisühing krediidituletisinstrumendi abil maandada, on lubatud ainult järgnevad erinevused:
  1) krediidituletisinstrumendi alusvaraks olev võlainstrument või krediidisündmuse toimumise kindlakstegemise aluseks olev võlainstrument kuulub krediidituletisinstrumendiga kaitstava võlainstrumendiga samasse või madalamasse nõudeõiguse järku;
  2) krediidituletisinstrumendi alusvaraks olevast võlainstrumendist või krediidisündmuse toimumise kindlakstegemise aluseks olevast võlainstrumendist tulenevad nõuded ning krediidituletisinstrumendiga kaitstavast võlainstrumendist tulenevad nõuded on suunatud ühe ja sama juriidilise isiku vastu.

§ 126.   Garantiidele ja krediidituletisinstrumentidele korrigeeritud riskikaalu arvutamisel krediidiriski sisereitingute põhimeetodi alusel rakendatavad nõuded

  Käesoleva määruse § 51 lõikes 1 sätestatud käsitluse puhul arvessevõetavad garantiid või krediidituletisinstrumendid peavad vastama järgmistele tingimustele:
  1) krediidiriski kaitse alusvaraks on nõue keskpanga, keskvalitsuse või sellega võrdsustatud regionaalse või kohaliku omavalitsuse, riigiasutuse poolt hallatava asutuse või kasumit mittetaotleva ühingu, või äriühingu, sealhulgas väike- või keskmise suurusega äriühingu vastu;
  2) krediidiriski kaitse alusvaraks ei ole nõue kindlustusandja, edasikindlustusandja või krediidiriski kaitse pakkujaga seotud isiku vastu;
  3) krediidiriski kaitset pakkuv instrument on ühe alusvaraga garantii või krediidituletisinstrument või mitme alusvaraga kogumis esimese maksejõuetuse või teatud arvu maksejõuetuse tekkimisel kaitset pakkuv kokkulepe;
  4) krediidiriski kaitse vastab käesolevas jaotises sätestatud tingimustele;
  5) riskikaal, mida kohaldataks krediidiriski kaitset omavale riskipositsioonile enne korrigeerimist, ei võta juba arvesse krediidiriski kaitse olemasolu;
  6) investeerimisühingul on õigustatud ootus saada krediidiriski kaitse pakkujalt makseid ilma, et ta peaks selleks rakendama õiguslikke meetmeid;
  7) investeerimisühing kontrollib võimaluse piires krediidiriski pakkuja suutlikkust teha viivitamatult makseid alusvara krediidikvaliteedi halvenemise korral;
  8) krediidiriski kaitse katab kõik kokkuleppes kindlaksmääratud krediidisündmuse toimumisel tekkivad riskipositsiooni kaitstud osaga seotud krediidikahjud;
  9) kui väljamaksete struktuur näeb ette alusvaraga arveldamist, peab alusvaraks oleva võlainstrumendi üleandmise võimalus olema õiguslikult tagatud;
  10) kui investeerimisühing kavatseb üle anda võlainstrumendi, mis ei ole tehingu alusvara, peab üleandmisele kuuluv alusvara olema piisavalt likviidne, et investeerimisühing saaks selle edasi andmiseks soetada;
  11) krediidiriski kaitse tingimused on õiguslikult pädevas vormis kirjalikult kinnitatud krediidiriski kaitse pakkuja ja saaja poolt;
  12) investeerimisühingul on olemas protseduur, et tuvastada tavapärasest süsteemsest riskist tulenevast korrelatsioonist tugevam korrelatsioon krediidiriski kaitse pakkuja ja tehingu alusvaraks oleva võlainstrumendi emitendi vahel;
  13) ostetud nõuete lahjendusriski kaitse puhul ei tohi kaitse pakkuja kuuluda ostetud nõuete müüjaga samasse konsolideerimisgruppi.

3. alljaotis Finantstagatise mõju arvutamine 

§ 127.   Sularaha, repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise või andmise tehingute käsitlemine

  Sularaha, repotehingute ja väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise või andmise tehingute käigus soetatud, saadud või välja laenatud väärtpabereid ja kaupu käsitletakse tagatisena.

§ 128.   Krediidiriski ülekandetehingut sisaldavate võlakirjade käsitlemine

  Positsioone laenu andva investeerimisühingu poolt emiteeritud krediidiriski vahetusvõlakirjas saab käsitleda sularahas antud tagatisena.

§ 129.   Bilansilise tasaarvestuse käsitlemine

  Krediidiasutusse paigutatud hoiuseid, millele rakendatakse bilansilist tasaarvestust, käsitletakse sularahas antud tagatisena.

§ 130.   Krediidiriski kaitse mõju arvutamine repotehingute, väärtpaberite ja kaupade laenuks võtmise ning andmise või muude kapitalituru tehingute puhul

  (1) Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise ja andmise tehingute või muude kapitalituru tehingute puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara või oodatav kahju iga samasse emissiooni kuuluva väärtpaberi või kauba puhul käesoleva määruse §-s 131 või 134 sätestatud korras arvutatud täielikult korrigeeritud riskipositsioonilt.

  (2) Samasse emissiooni kuuluvad väärtpaberid käesoleva jaotise tähenduses on ühe emitendi poolt samal kuupäeval emiteeritud ühesuguste tingimustega väärtpaberid.

§ 131.   Repotehingute, väärtpaberite ja kaupade laenuks võtmise ning andmise või muude kapitalituru tehingute täielikult korrigeeritud riskipositsiooni arvutamine, kasutades regulatiivseid või sisehinnangutel põhinevaid volatiilsuskoefitsiente

  (1) Investeerimisühing arvutab käesoleva määruse §-des 140–143 kirjeldatud regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente (supervisory volatility adjustments), või §-des 144–146 kirjeldatud sisehinnangutel põhinevaid volatiilsuskoefitsiente (own estimated adjustments), kasutades repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise või andmise või muude kapitalituru tehingute täielikult korrigeeritud riskipositsiooni vastavalt järgmisele valemile:

, kus

  1) E* on täielikult korrigeeritud riskipositsioon;
  2) E on vastavalt käesoleva jao 2. ja 3. jaotisele arvutatud riskipositsioon enne krediidiriski maandamise mõju rakendamist;
  3) C on vastava riskipositsiooniga seoses soetatud või laenuks saadud väärtpaberite, kaupade või sularaha koguväärtus;
  4)

      on kõikide vastava lepingu E-de summa;

  5)

      on kõikide vastava lepingu C-de summa;

  6) E_fxon vastava lepingu valuuta, välja arvatud lepingu arveldusvaluuta, netopositsioon;
  7) H_secon vastavale väärtpaberile rakendatav volatiilsuskoefitsient;
  8) H_fx on välisvaluuta volatiilsuskoefitsient.

  (2) Samasse emissiooni kuuluva väärtpaberi või kauba netopositsiooni arvutamiseks lahutatakse tasaarvestuse raamlepingu alusel müüdud, üle antud või välja laenatud samasse emissiooni kuuluvate väärtpaberite või kaupade koguväärtusest lepingu alusel ostetud, saadud või laenuks saadud samasse emissiooni kuuluvate väärtpaberite või kaupade koguväärtus.

  (3) Tasaarvestuse raamlepingust tulenevate valuutade, välja arvatud tasaarvestuse raamlepingu arveldusvaluuta, netopositsioonide arvutamiseks lahutatakse tasaarvestuse raamlepingu alusel üle antud või välja laenatud vastavas valuutas nomineeritud väärtpaberite koguväärtusest, millele on liidetud sama lepingu alusel laenuks antud või üle kantud sularaha, sama lepingu alusel ostetud, saadud või laenuks saadud samas valuutas nomineeritud väärtpaberite koguväärtus ning saadud või laenuks saadud sularaha.

§ 132.   Sisemudelite kasutamine repotehingute, väärtpaberite ja kaupade laenuks võtmise ning andmise või muude kapitalituru tehingute täielikult korrigeeritud riskipositsiooni arvutamisel

  (1) Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal võib investeerimisühing repotehingute, väärtpaberite ja kaupade laenuks võtmise ja andmise või muude kapitalituru tehingute, välja arvatud tuletisinstrumendid, täielikult korrigeeritud riskipositsiooni arvutamisel kasutada sisemudeleid, mis võtavad arvesse kahepoolse tasaarvestuse lepinguga hõlmatud väärtpaberite vastastikust korrelatsiooni ja likviidsust. Sisemudeli väljund peab andma hinnangu riskipositsiooni tagamata osa väärtuse võimalikule muutusele.

  (2) Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal võib investeerimisühing kasutada sisemudeleid väärtpaberitagatisega tehingute puhul täielikult korrigeeritud riskipositsiooni arvutamisel tingimusel, et nimetatud tehingud on kaetud käesoleva määruse §-s 242 sätestatud vastava kahepoolse tasaarvestuse raamlepinguga.

  (3) Kui investeerimisühing on saanud loa sisemudelite kasutamiseks repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise või andmise või muude kapitalituru tehingute täielikult korrigeeritud riskipositsiooni arvutamiseks, peab ta sisemudeleid kasutama kõikide väärtpaberite ja vastaspoolte puhul, välja arvatud ebaolulised portfellid, mille puhul võib kasutada käesoleva määruse §-s 140 või 144 sätestatud meetodeid.

  (4) Kui investeerimisühingul on olemas Finantsinspektsiooni luba käesoleva määruse §-s 306 sätestatud sisemudeli rakendamiseks, võib Finantsinspektsiooni nõusolekul kasutada nimetatud sisemudelit repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise või andmise või muude kapitalituru tehingute täielikult korrigeeritud riskipositsiooni arvutamisel.

  (5) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

§ 133.   Nõuded sisemudelite kasutamiseks repotehingute, väärtpaberite ja kaupade laenuks võtmise ning andmise või muude kapitalituru tehingute täielikult korrigeeritud riskipositsiooni arvutamisel

  (1) Investeerimisühing peab tõendama, et kahepoolse tasaarvestuse raamlepingutega kaetud tehingutest tulenevate riskide juhtimise süsteem on tõhus ning vastab järgmistele nõuetele:
  1) tehingute väärtuse eeldatava volatiilsuse arvutamiseks kasutatav sisemudel on investeerimisühingus integreeritud igapäevasesse riskijuhtimisse ja selle väljundid on aluseks investeerimisühingu juhtkonnale riskide kohta ülevaadete andmisel;
  2) investeerimisühingus toimib sõltumatu riski kontrolli funktsioon, mis vastutab riskijuhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise eest ja esitab ülevaateid otse investeerimisühingu nõukogu ja juhatuse liikmetele ning teistele tegevjuhtkonda kuuluvatele isikutele (edaspidi juhtkond);
  3) riskikontrolli funktsiooni igapäevane aruandlus vaadatakse läbi juhtkonna tasemel, kellel on õigus nõuda riskipositsioonide vähendamist;
  4) investeerimisühingus on piisav arv sisemudelite rakendamiseks vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid;
  5) investeerimisühing on kehtestanud protseduurireeglid riskide mõõtmise süsteemi üldist toimimist käsitlevate dokumenteeritud põhimõtete täitmise kindlustamiseks ja jälgimiseks;
  6) sisemudeli abil riskide mõõtmise piisavat usaldusväärsust kinnitab vähemalt ühe aasta tegelike andmete põhjal teostatud mudeli järeltest;
  7) investeerimisühing teostab riskide mõõtmise süsteemi abil stressiteste ning nende tulemusi võetakse arvesse investeerimisühingu riskide mõõtmise põhimõtete väljatöötamisel ning piirangute kehtestamisel;
  8) investeerimisühing teostab regulaarselt sisekontrolli riskide mõõtmise süsteemi kohta ning koostab selle kohta ülevaate, mis käsitleb nii müügiüksuste kui ka sõltumatu riskikontrolli funktsiooni tegevust;
  9) investeerimisühing vaatab oma riskijuhtimise süsteemi üle vähemalt üks kord aastas;
  10) sisemudel vastab käesoleva jao 7. jaotise 7. alljaotises sätestatud nõuetele.

  (2) Riskipositsiooni tagamata osa võimaliku väärtuse muutuse arvutamisel peavad olema täidetud järgmised miinimumnõuded:
  1) väärtuse võimalikku muutust arvutatakse igapäevaselt;
  2) kasutatakse 99 protsentiiliga ühepoolset usaldusvahemikku;
  3) eeldatakse 5-päevast realiseerimisperioodi, välja arvatud repotehingute, väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingud, mille puhul eeldatakse 10-päevast realiseerimisperioodi;
  4) mudeli usaldusväärsuse testimisel kasutatakse vähemalt üheaastase eelneva perioodi alusandmeid, välja arvatud juhul, kui hindade järsu volatiilsuse suurenemise tõttu on põhjendatud lühem periood;
  5) alusandmeid ajakohastatakse iga kolme kuu tagant.

  (3) Kõikide oluliste riskipositsiooni väärtuse muutust põhjustavate riskide kajastamiseks peab sisemudel hõlmama piisaval hulgal riskifaktoreid. Sisemudelis võib arvesse võtta erinevate riskikategooriate sisest ja nende vahelist empiirilist korrelatsiooni, kui protseduur korrelatsioonide mõõtmiseks on usaldusväärne ja hõlmab kõiki olulisi väärtuse muutust põhjustavaid riske.

§ 134.   Repotehingute, väärtpaberite ja kaupade laenuks võtmise ning andmise või muude kapitalituru tehingute täielikult korrigeeritud riskipositsiooni arvutamine sisemudelite kasutamisel

  (1)

Investeerimisühing arvutab sisemudeleid kasutades repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise või andmise või muude kapitalituru tehingute täielikult korrigeeritud riskipositsiooni vastavalt järgmisele valemile: , kus

  1) E* on täielikult korrigeeritud riskipositsioon;
  2) E on vastavalt käesoleva jao 2-le ja 3-le jaotisele arvutatud riskipositsioon enne krediidiriski maandamise mõju arvestamist;
  3) C on vastava riskipositsiooniga seoses soetatud või laenuks saadud väärtpaberite, kaupade või sularaha koguväärtus;
  4)

      on kõikide vastava lepingu E-de summa;

  5)

      on kõikide vastava lepingu C-de summa;

  6) E_fxon vastava lepingu valuuta, välja arvatud lepingu arveldusvaluuta, netopositsioon;
  7) H_secon vastavale väärtpaberile rakendatav volatiilsuskoefitsient;
  8) H_fx on välisvaluuta volatiilsuskoefitsient.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valemis kasutatakse sisemudeli väljundit eelmise päeva seisuga.

§ 135.   Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod

  (1) Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit võib kasutada ainult krediidiriski standardmeetodi puhul. Investeerimisühing ei saa kasutada samaaegselt finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodit ja üldmeetodit, välja arvatud juhul, kui rakendatakse „Krediidiasutuste seaduse” § 86⁷ lõikeid 5 ja 8 ning sama seaduse § 86¹⁰. Investeerimisühing ei tohi valikuliselt kasutada nimetatud erandit kapitalinõuete vähendamiseks.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (2) Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi puhul võetakse finantstagatis arvesse turuväärtuses.

§ 136.   Finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamine riskiga kaalutud vara arvutamisel

  (1) Finantstagatiste mõju arvutamisel lihtmeetodi alusel rakendatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel riskipositsioonile finantstagatise turuväärtuse ulatuses finantstagatise riskikaalu ning ülejäänud osale vastava riskipositsiooni riskikaalu.

  (2) Finantstagatise mõju arvutamisel lihtmeetodi puhul ei või tagatud osale rakendatud riskikaal olla väiksem kui 20 protsenti, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3-5 sätestatud juhtudel.

  (3) Repotehingute, väärtpaberite laenuks võtmise ja andmise tehingute, kui on täidetud käesoleva määruse §-s 148 sätestatud tingimused, tagatud osale rakendatakse riskikaalu null protsenti. Kui tehingu vastaspool ei ole peamine turuosaline, rakendatakse riskikaalu 10 protsenti.

  (4) Börsiväliste tuletisinstrumentide, mida hinnatakse igapäevaselt turuhinnas ning millel on samas valuutas nomineeritud rahaline tagatis, tagatud osale rakendatakse riskikaalu null protsenti. Börsiväliste tuletisinstrumentide, mida hinnatakse igapäevaselt turuhinnas ja mille tagatiseks on keskvalitsuse, keskpanga või avaliku sektori asutuste emiteeritud väärtpaberid, millele käesoleva määruse § 26 lõigete 3 ja 4 alusel rakendatakse null-protsendilist riskikaalu, tagatud osale rakendatakse riskikaalu 10 protsenti.

  (5) Muude tehingute korral, kui riskipositsioon ja tagatis on nomineeritud samas valuutas ning tagatiseks on kas raha või raha ekvivalent, või siis keskvalitsuse, keskpanga või avaliku sektori asutuste emiteeritud väärtpaberid, millele käesoleva määruse § 26 lõigete 3 ja 4 alusel rakendatakse null-protsendilist riskikaalu ja mille turuväärtust on vähendatud 20 protsendi võrra, rakendatakse riskikaalu null protsenti.

§ 137.   Finantstagatise mõju arvutamise üldmeetod

  (1) Finantstagatiste mõju arvutamise üldmeetodi puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara või oodatav kahju täielikult korrigeeritud riskipositsioonilt, mis on volatiilsuskoefitsiendiga suurendatud riskipositsiooni ja volatiilsuskoefitsiendiga vähendatud tagatise väärtuste vahe.

  (2) Finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul võetakse finantstagatis arvesse turuväärtuses, aga mitte rohkem kui positsiooni väärtus.

  (3) Kui finantstagatis ja sellega tagatud riskipositsioon on nomineeritud erinevates valuutades, rakendatakse tagatisele täiendavalt välisvaluuta volatiilsuskoefitsienti.

  (4) Finantsinspektsiooni poolt vastavalt käesoleva jao 7. jaotise 8. alljaotises tunnustatud kahepoolsete tasaarvestuse raamlepingutega hõlmatud börsiväliste tuletisinstrumentide puhul rakendatakse välisvaluuta volatiilsuskoefitsienti, kui tagatis on nomineeritud arveldusvaluutast erinevas valuutas. Kui tehingus kasutatakse enam kui kahte valuutat, rakendatakse välisvaluuta volatiilsuskoefitsienti ühekordselt.

§ 138.   Täielikult korrigeeritud riskipositsiooni arvutamine finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi puhul

  (1)

Finantstagatise mõju arvutamisel üldmeetodi alusel arvutatakse finantstagatisega korrigeeritud riskipositsioon, välja arvatud käesoleva määruse §-des 131 või 132 sätestatud juhtudel, järgmise valemiga: , kus

  1) E* on täielikult korrigeeritud riskipositsioon;
  2) C_VAon volatiilsusega korrigeeritud finantstagatise väärtus;
  3) C_VAM  on tähtaegade mittevastavuse tõttu korrigeeritud C_VA;
  4) E_VAon volatiilsusega korrigeeritud riskipositsioon;
  5) H_E on riskipositsiooni volatiilsuskoefitsient;
  6) H_Con tagatise volatiilsuskoefitsient;
  7) H_FXon välisvaluuta volatiilsuskoefitsient.

  (2) Volatiilsuskoefitsiendiga korrigeeritud finantstagatise väärtus arvutatakse järgmise valemiga:

.

§ 139.   Volatiilsuskoefitsientide kasutamise üldnõuded

  (1) Riskipositsioonide ja tagatiste volatiilsusega korrigeerimiseks võib kasutada käesoleva määruse §-des 140–143 sätestatud regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente või käesoleva määruse §-des 144–146 kirjeldatud sisehinnangutel põhinevaid volatiilsuskoefitsiente.

  (2) Sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide kasutamiseks peab investeerimisühing eelnevalt taotlema Finantsinspektsiooni kirjaliku loa. Loa saamiseks peab investeerimisühing tõendama, et on täidetud käesoleva määruse §-des 144–146 sätestatud nõuded.

  (3) Kui investeerimisühing on saanud loa sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide kasutamiseks, peab ta sisehinnangutel põhinevaid volatiilsuskoefitsiente kasutama kõikide korrigeeritavate riskipositsioonide ja tagatiste puhul, välja arvatud mahult ebaolulised portfellid, mille puhul võib kasutada regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente.

  (4)

Kui riskipositsioon on samaaegselt tagatud mitme arvessevõetava tagatisega, arvutatakse tagatiste kogumi volatiilsuskoefitsient järgmise valemiga: , kus

  1) a_ion vastava tagatise osatähtsus tagatiste kogumis;
  2) H_i on vastavale tagatisele rakendatav volatiilsuskoefitsient.

§ 140.   Regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide kasutamine

  (1) Kui investeerimisühing hindab korrigeeritavaid instrumente ümber igapäevaselt, kasutatakse käesoleva määruse §-des 141 ja 142 sätestatud regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente.

  (2) Kui investeerimisühing hindab korrigeeritavaid instrumente ümber harvem kui igapäevaselt, kasutatakse käesoleva määruse §-des 141 ja 142 sätestatud regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente, millele on kohaldatud käesoleva määruse §-s 147 sätestatud käsitlust.

  (3) Regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide kohaldamisel määratakse tagatise realiseerimise aeg järgmiselt:
  1) väärtpaberitagatisega tehingute puhul 20 tööpäeva;
  2) repotehingute, väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingute puhul 5 tööpäeva;
  3) muude kapitalituru tehingute puhul 10 tööpäeva.

  (4) Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise tehingute käigus müüdud või laenuks saadud käesoleva määruse §-des 111 ja 112 nimetamata väärtpaberitele või kaupadele kohaldatakse käesoleva määruse §-s 142 sätestatud muude aktsiate või konverteeritavate võlakirjade volatiilsuskoefitsiente.

  (5) Käesoleva määruse §-des 111 ja 112 nimetatud investeerimisfondide aktsiate ja osakute volatiilsusega korrigeerimiseks kohaldatakse nende varade volatiilsuskoefitsientide kaalutud keskmist näitajat, millesse investeerimisfond on investeerinud, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud realiseerimise aja määramise kriteeriume. Kui investeerimisfondi investeeringute struktuur ei ole teada, kohaldatakse kõrgeimat volatiilsuskoefitsienti, mis kuulub kohaldamisele varadele, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida.

  (6) Käesoleva määruse § 111 lõikes 2 nimetatud väärtpaberitele kohaldatakse käesoleva määruse §-s 141 sätestatud teise või kolmanda krediidikvaliteedi astmele vastava välisreitinguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt emiteeritud võlainstrumentide volatiilsuskoefitsiente.

§ 141.   Keskvalitsuste, keskpankade, krediidiasutuste, investeerimisühingute või äriühingute emiteeritud võlainstrumentidele kohaldatavad regulatiivsed volatiilsuskoefitsiendid

  (1) Käesoleva määruse §-s 111 nimetatud võlainstrumentidele kohaldatavad regulatiivsed volatiilsuskoefitsiendid on esitatud järgmises tabelis (väljendatuna protsentides).

Reitingule vastav krediidi-kvaliteedi aste	Järelejäänud lõpptähtaeg	Keskvalitsuste ja keskpankade poolt emiteeritud võlainstrumendid			Krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute või äriühingute poolt emiteeritud võlainstrumendid
		Realiseerimise aeg			Realiseerimise aeg
		20 töö-päeva	10 töö-päeva	5 töö-päeva	20 töö-päeva	10 töö-päeva	5 töö-päeva
1	? 1 aasta	0,707	0,5	0,354	1,414	1	0,707
	> 1 ? 5 aastat	2,828	2	1,414	5,657	4	2,828
	> 5 aastat	5,657	4	2,828	11,314	8	5,657
2-3	? 1 aasta	1,414	1	0,707	2,828	2	1,414
	> 1 ? 5 aastat	4,243	3	2,121	8,485	6	4,243
	> 5 aastat	8,485	6	4,243	16,971	12	8,485
4	? 1 aasta	21,213	15	10,607	Ei kohaldata
	> 1 ? 5 aastat	21,213	15	10,607
	> 5 aastat	21,213	15	10,607

  (2) Käesoleva määruse § 111 lõike 1 punktis 7 spetsiaalset lühiajaliste kohustuste välisreitingut omavatele võlainstrumentidele kohaldatavad regulatiivsed volatiilsuskoefitsiendid on esitatud järgmises tabelis (väljendatuna protsentides).

Lühiajalise kohustuse välisreitingule vastav krediidi-kvaliteedi aste	Keskvalitsuste ja keskpankade poolt emiteeritud lühiajalise kohustuse välisreitinguga võlainstrumendid			Krediidiasutuste, teiste investeerimisühingute või äriühingute poolt emiteeritud lühiajalise kohustuse välisreitinguga võlainstrumendid
	Realiseerimise aeg			Realiseerimise aeg
	20 töö-päeva	10 töö-päeva	5 tööpäeva	20 töö-päeva	10 töö-päeva	5 tööpäeva
1	0,707	0,5	0,354	1,414	1	0,707
2-3	1,414	1	0,707	2,828	2	1,414

§ 142.   Muude finantstagatiste puhul kohaldatavad regulatiivsed volatiilsuskoefitsiendid

  Käesoleva määruse §-s 112 nimetatud võlainstrumentidele kohaldatavad regulatiivsed volatiilsuskoefitsiendid on esitatud järgmises tabelis (väljendatuna protsentides).

Muud tagatised või riskipositsioonid	Realiseerimisperiood
	20 tööpäeva	10 tööpäeva	5 tööpäeva
Põhinimekirja kuuluvad aktsiad või konverteeritavad võlakirjad	21,213	15	10,607
Muud tunnustatud börsil noteeritud aktsiad või konverteeritavad võlakirjad	35,355	25	17,678
Sularaha	0	0	0
Kuld	21,213	15	10,607

§ 143.   Valuutade erinevuse puhul kohaldatavad regulatiivsed volatiilsuskoefitsiendid

  Käesoleva määruse §-des 111 ja 112 sätestatud tagatise valuutade erinevuse puhul kohaldatavad volatiilsuskoefitsiendid on järgmised:
  1) realiseerimisperioodiga 20 tööpäeva 11,314 protsenti;
  2) realiseerimisperioodiga 10 tööpäeva 8 protsenti;
  3) realiseerimisperioodiga 5 tööpäeva 5,657 protsenti.

§ 144.   Sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide kasutamine

  (1) Kui väärtpaberitel on välisreiting, mis on võrdne või kõrgem investeerimisklassile vastavast välisreitingust, võib volatiilsuse hinnangu arvutada väärtpaberite kategooriate lõikes.

  (2) Väärtpaberite kategooriad määratletakse väärtpaberite emitendi, välisreitingu andnud reitinguagentuuri, järelejäänud tähtaja ja modifitseeritud kestuse alusel. Väärtpaberite kategooriatele arvutatud volatiilsushinnangud peavad olema antud kategooriasse kuuluvate väärtpaberite suhtes esinduslikud.

  (3) Investeerimisklassist madalama välisreitinguga väärtpaberite volatiilsushinnangud tuleb arvutada igale väärtpaberile eraldi.

  (4) Tagatiste või välisvaluuta volatiilsuse hindamisel ei võeta arvesse korrelatsiooni tagamata riskipositsioonide, tagatiste või valuutakursside vahel.

§ 145.   Sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide kasutamise kvantitatiivsed nõuded

  (1) Sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientidega korrigeeritavaid instrumente hinnatakse ümber igapäevaselt, välja arvatud juhul, kui investeerimisühing kohaldab käesoleva määruse §-s 147 sätestatud käsitlust.

  (2) Sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide arvutamisel kasutatakse 99 protsentiiliga ühepoolset usaldusvahemikku.

  (3) Sisemistel hinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide kohaldamisel määratakse tagatise realiseerimise aeg järgmiselt:
  1) tagatud laenutehingute puhul 20 tööpäeva;
  2) repotehingute, väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehingute puhul 5 tööpäeva;
  3) muude kapitalituru tehingute puhul 10 tööpäeva.

  (4) Sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide arvutamisel võib aluseks võtta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust erineva realiseerimisperioodi. Sellisel juhul teisendatakse investeerimisühingu poolt kasutatud ajaperioodi baasil arvutatud volatiilsuskoefitsient käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud realiseerimisperioodile vastavaks perioodiks järgmise valemiga:

, kus

  1) H_M  on investeerimisühingu poolt kasutatud realiseerimisperioodi baasil arvutatud volatiilsuskoefitsient;
  2) T_N   on investeerimisühingu poolt volatiilsuskoefitsiendi H_N arvutamiseks kasutatud realiseerimisperiood;
  3) H_N  on ajaperioodile T_N vastav volatiilsuskoefitsient;
  4) T_M  on tehingule vastav käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud realiseerimisperiood.

  (5) Sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide arvutamisel peab arvesse võtma madalama kvaliteediga varade vähest likviidsust. Kui tagatise likviidsus on kaheldav, kasutatakse pikemat realiseerimisperioodi. Investeerimisühing peab tuvastama võimalikud volatiilsuse alahindamised ajaloolistes alusandmetes ning viima läbi nende stressiteste.

  (6) Sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide arvutamisel kasutatava ajaloolise vaatlusperioodi pikkus peab olema vähemalt üks aasta. Kui investeerimisühing kasutab ajaloolise vaatlusperioodi jaoks kaalutud andmeid või muid vaatlusperioodi korrigeerimise meetodeid, peab efektiivne vaatlusperiood olema vähemalt üks aasta, see tähendab, et keskmine ajavahemik üksikute vaatluste vahel ei tohi olla pikem kui kuus kuud.

  (7) Hinna volatiilsuse järsu suurenemise korral on Finantsinspektsioonil sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide arvutamisel õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust lühema vaatlusperioodi kasutamist.

  (8) Investeerimisühing ajakohastab oma alusandmete kogumeid ja hindab ümber volatiilsuskoefitsiendid vähemalt iga kolme kuu järel. Investeerimisühing peab turuhindade olulise muutuse korral volatiilsuskoefitsiendid ümber hindama sagedamini.

§ 146.   Sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide kasutamise kvalitatiivsed nõuded

  (1) Sisehinnangutel põhinevate volatiilsuskoefitsientide kasutamisel peab investeerimisühing täitma järgmisi nõudeid:
  1) volatiilsuskoefitsientide aluseks olevaid sisemisi volatiilsushinnanguid kasutatakse igapäevases riskijuhtimise protsessis, sealhulgas sisemiste limiitide määramisel;
  2) kui igapäevases riskijuhtimises kasutatav tagatise realiseerimisperiood on pikem kui vastavale tehingule käesoleva määruse § 145 lõikes 3 sätestatud realiseerimisperiood, kohaldatakse volatiilsuskoefitsiendi arvutamisel käesoleva määruse § 145 lõikes 4 sätestatud käsitlust;
  3) investeerimisühing on dokumentaalselt kehtestatud kord ja protseduurireeglid volatiilsuse sisemiseks hindamiseks ja riskijuhtimise protsessi integreerimiseks.

  (2) Investeerimisühingu siseaudit peab regulaarselt läbi viima sisemiste volatiilsushinnangute kasutamise kontrolli. Kontroll viiakse läbi vähemalt kord aastas ja selle käigus hinnatakse investeerimisühingu sisemiste volatiilsushinnangute hindamise süsteemi tervikuna ning selle integreeritust investeerimisühingu riskijuhtimise protsessi, sealhulgas:
  1) sisemiste volatiilsushinnangute kasutamist igapäevases riskijuhtimises;
  2) sisemiste volatiilsushinnangute mistahes muutuste valideerimist;
  3) sisemiste volatiilsushinnangute alusandmete järjepidevuse, ajakohasuse, usaldusväärsuse ja andmeallikate sõltumatuse kontroll;
  4) sisemiste volatiilsushinnangute täpsust ja asjakohasust.

§ 147.   Volatiilsuskoefitsientide korrigeerimine juhul, kui riskipositsioone ja tagatisi hinnatakse ümber harvem kui igapäevaselt

Kui investeerimisühing hindab volatiilsusega korrigeerimisele kuuluvaid instrumente ümber harvem kui igapäevaselt, suurendatakse regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente või sisehinnangutel põhinevaid volatiilsuskoefitsiente, kasutades järgmist valemit: , kus

1)      H on korrigeeritavale positsioonile kohaldatav volatiilsuskoefitsient;

2)      H_M  on igapäevase ümberhindluse korral kohaldatav volatiilsuskoefitsient;

3)      N_R  on ümberhindluste vaheline tööpäevade arv;

4)      T_M  on tehingule vastav realiseerimisperiood.

§ 148.   Erandid volatiilsuskoefitsiendi kasutamisel repotehingute või väärtpaberite laenuks võtmise või andmise tehingute puhul

  (1) Investeerimisühing, mis kasutab regulatiivseid või sisehinnangutel põhinevaid volatiilsuskoefitsiente, võib kasutada volatiilsuskoefitsienti null protsenti repotehingute ja väärtpaberite laenuks võtmise ja andmise tehingute puhul, mis vastavad järgmistele tingimustele:
  1) riskipositsioon ja selle tagatis on sularaha või käesoleva määruse §-s 111 nimetatud võlainstrument, millele käesoleva jao 2. jaotise alusel kohaldatakse riskikaalu null protsenti;
  2) riskipositsioon ja selle tagatis on nomineeritud samas valuutas;
  3) tehingu tähtaeg ei ole pikem kui üks päev või mõlemad nii riskipositsioon kui tagatis peavad olema hinnatud igapäevaselt turuhinnas või õiglases väärtuses;
  4) tõenäoline ajavahemik viimasest õiglases väärtuses hindamisest enne vastaspoole suutmatust suurendada tagatist kuni tagatise realiseerimiseni ei ületa nelja tööpäeva;
  5) tehing arveldatakse antud liiki tehingute teostamisel usaldusväärsust tõestanud arveldussüsteemi kaudu;
  6) tehing on vormistatud turul kehtivatele standarditele ja vormireeglitele vastavalt;
  7) tehingu dokumentatsioon sätestab tehingu kohese lõpetamise juhul, kui üks pooltest ei suuda täita kohustust üle anda raha või väärtpaber või ei täida muid lepingulisi kohustusi;
  8) tehingu vastaspool on peamine turuosaline käesoleva paragrahvi lõike 2 mõistes.

  (2) Peamised turuosalised (core market participants) on:
  1) käesoleva määruse § 111 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isikud, kellele käesoleva jao 2. jaotise alusel kohaldatakse riskikaalu null protsenti;
  2) teise lepinguriigi keskvalitsus tingimusel, et seda käsitletakse peamise turuosalisena selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt;
  3) krediidiasutused ja teised investeerimisühingud;
  4) muud finantseerimisasutused ja kindlustusandjad, kellele tunnustatud reitinguagentuuri poolt antud välisreiting on käesoleva jao 3. jaotise 2. alljaotises sätestatud korras tunnistatud vastavaks äriühingute teisele või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;
  5) muud finantseerimisasutused ja kindlustusandjad, millel puudub tunnustatud reitinguagentuuri poolt antud välisreiting juhul, kui investeerimisühing, mis kasutab riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel sisereitingute meetodit, on sellele finantseerimisasutusele või kindlustusandjale omistanud sisereitingu, millele vastav makseviivituse tõenäosus on võrdne Finantsinspektsiooni poolt välisreitingutele vastavate krediidikvaliteedi astmetega võrreldes teise või kõrgema krediidikvaliteedi astmega;
  6) finantsjärelevalve alla kuuluvad investeerimisfondid või fondivalitsejad, kellele on kehtestatud kapitalinõuded, omakapitali miinimumsuurus või investeerimispiirangud;
  7) finantsjärelevalve alla kuuluvad pensionifondid;
  8) tunnustatud arveldusorganisatsioonid.

§ 149.   Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodil

  (1) Krediidiriski standardmeetodi puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt käesoleva määruse § 138 alusel arvutatud täielikult korrigeeritud riskipositsioonilt käesoleva jao 2. jaotises sätestatud korras.

  (2)

Krediidiriski sisereitingute põhimeetodi puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara ja oodatav kahju käesoleva jao 3. jaotises sätestatud korras, kasutades efektiivset kahjumäära. Efektiivne kahjumäär arvutatakse järgmise valemiga: , kus

  1) LGD* on efektiivne kahjumäär;
  2) LGD on vastavalt § 43 lõikele 2 arvutatud kahjumäär;
  3) E* on vastavalt käesoleva määruse §-le 138 arvutatud täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtus;
  4) E on vastavalt käesoleva jao 3. jaotisele arvutatud riskipositsiooni väärtus.

4. alljaotis Muude tagatiste mõju arvutamine 

§ 150.   Hüpoteegi hindamine riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel

  (1) Hüpoteek võetakse riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel arvesse sõltumatu eksperdi poolt hinnatud turuväärtuses, mida on vajadusel vähendatud vastavalt käesoleva määruse § 114 lõike 5 punktis 3 sätestatud hinnangu tulemustele ja arvestades eelnevalt olemasolevaid rahalisi nõudeid.

  (2) Turuväärtus käesoleva määruse tähenduses on summa, mille eest hindamise kuupäeval on kinnisvara võimalik vahetada teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus tavapärase ostu- ja müügiprotsessi käigus. Turuväärtuse hinnang peab olema korrektselt ja arusaadavalt dokumenteeritud.

§ 151.   Tagatiseks antud nõuete hindamine riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel

  Tagatiseks antud nõuded võetakse riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamisel arvesse nende nõuete alusel saadaoleva summa väärtuses.

§ 152.   Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine hüpoteegiga või nõuetega tagatud riskipositsioonide puhul

  (1) Hüpoteegiga tagatud riskipositsioonidele kohaldatavad efektiivsed kahjumäärad on järgmised:
  1) kui hüpoteegi väärtus moodustab vähem kui 30 protsenti riskipositsiooni väärtusest, kohaldatakse käesoleva jao 3. jaotise 4. alljaotises sätestatud tagamata riskipositsioonidele kohaldatavat kahjumäära;
  2) kui hüpoteegi väärtus moodustab 140 protsenti või enam riskipositsiooni väärtusest, kohaldatakse mitteallutatud nõuetest või tingimuslikest nõuetest tulenevatele riskipositsioonidele kahjumäära 35 protsenti ja allutatud nõuetest või tingimuslikest nõuetest tulenevatele riskipositsioonidele 65 protsenti;
  3) kui hüpoteegi väärtus moodustab 30-139 protsenti riskipositsiooni väärtusest, loetakse hüpoteegiga tagatuks ainult see osa riskipositsioonist, mis on tagatud hüpoteegiga käesoleva lõike punktis 2 sätestatud ulatuses ning sellele osale kohaldatakse nimetatud punktis sätestatud kahjumäärasid.

  (2) Nõuetega tagatud riskipositsioonidele kohaldatavad efektiivsed kahjumäärad on järgmised:
  1) kui tagatiseks antud nõuete saadaolev summa moodustab 125 protsenti või enam riskipositsiooni väärtusest, kohaldatakse mitteallutatud nõuetest või tingimuslikest nõuetest tulenevatele riskipositsioonidele kahjumäära 35 protsenti ja allutatud nõuetest või tingimuslikest nõuetest tulenevatele riskipositsioonidele 65 protsenti;
  2) kui tagatiseks antud nõuete saadaolev summa moodustab vähem kui 125 protsenti riskipositsiooni väärtusest, loetakse nõuetega tagatuks ainult see osa riskipositsioonist, mis on tagatud nõuetega käesolevas punktis sätestatud ulatuses ning sellele osale kohaldatakse punktis 1 sätestatud kahjumäärasid;
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  3) kui teine lepinguriik rakendab nõuetega tagatud riskipositsioonidele kooskõlas Euroopa Ühenduse õigusaktidega käesoleva lõike punktis 1 sätestatust madalamat efektiivset kahjumäära, kohaldatakse antud jurisdiktsioonis asuvale nõuetega tagatud riskipositsioonile selles lepinguriigis kehtestatud tingimustel kohaldatavat efektiivset kahjumäära.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel kohaldatakse ümberhindlustegurit pärast krediidiriski kaitsest tulenevat krediidiriski korrigeerimist.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 153.   Muu otsese krediidiriski kaitse mõju käsitlemine

  (1) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel käsitletakse teises asutuses hoiustatud raha ja selles hoitavaid raha ekvivalente teise asutuse antud garantiina ning selle mõju arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 154 sätestatule.

  (2) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel käsitletakse elukindlustuslepingut selle väljastanud kindlustusandja antud garantiina, mille mõju arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 154 sätestatule ning võttes arvesse käesoleva määruse §-s 118 sätestatud tingimusi. Garantii väärtus on elukindlustuslepingu tagastusväärtus kapitalinõude arvutamise hetkel.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (2¹) Kui investeerimisühing kasutab krediidiriski standardmeetodit, rakendatakse elukindlustuslepinguga tagatud riskipositsiooni osale riskikaal elukindlustuslepingu sõlminud kindlustusandjale rakendatavate riskikaalude alusel järgmiselt:
  1) 20 protsenti, kui kindlustusandja riskikaal on 20 protsenti;
  2) 35 protsenti, kindlustusandja riskikaal on 50 protsenti;
  3) 70 protsenti, kui kindlustusandja riskikaal on 100 protsenti;
  4) 150 protsenti, kui kindlustusandja riskikaal on 150 protsenti.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (2²) Kui investeerimisühing kasutab krediidiriski sisereitingute meetodit, rakendatakse elukindlustuslepinguga tagatud riskipositsiooni osale kahjumäära 40 protsenti.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (2³) Valuutade mittevastavuste puhul vähendatakse elukindlustuslepingu tagastusväärtust kapitalinõuete arvutamisel vastavalt käesoleva määruse § 154 lõikele 4.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (3) Riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel käsitletakse krediidiasutuse või teise investeerimisühingu poolt emiteeritud tagasiostukohustusega väärtpabereid krediidiasutuse või teise investeerimisühingu poolt antud garantiina ning selle mõju arvutatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 154 sätestatule. Garantii väärtus on:
  1) väärtpaberi nimiväärtus, kui emitendil on kohustus väärtpaber tagasi osta nimiväärtusega;
  2) väärtpaberi turuväärtus, kui emitendil on kohustus väärtpaber tagasi osta turuväärtusega.

5. alljaotis Kaudse krediidiriski kaitse mõju arvutamine 

§ 154.   Kaudse krediidiriski kaitse väärtuse arvutamine

  (1) Kaudse krediidiriski kaitse väärtus on summa, mille krediidiriski kaitse pakkuja kohustub maksma võlgniku makseviivituse või muu krediidisündmuse toimumise korral.

  (2) Kui krediidituletisinstrument ei kata alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimisest tulenevat kahju ja krediidiriski kaitse väärtus on väiksem kui kaitstava riskipositsiooni väärtus, vähendatakse riskiga kaalutud vara või oodatava kahjumi arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud krediidiriski kaitset 40 protsendi võrra tema väärtusest.

  (3) Kui krediidituletisinstrument ei kata alusvaraks oleva võlainstrumendi restruktureerimisest tulenevat kahju ja krediidiriski kaitse väärtus on suurem kui kaitstava riskipositsiooni väärtus, ei tohi arvesse võetav krediidiriski kaitse olla suurem kui 60 protsenti kaitstava riskipositsiooni väärtusest.

  (4)

Kui kaudset krediidiriski kaitset pakkuv instrument on nomineeritud riskipositsioonist erinevas valuutas, arvutatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtus järgmise valemiga: , kus

  1) G on kaudse krediidiriski kaitse nominaalväärtus;
  2) G^* on valuuta mittevastavusega korrigeeritud krediidiriski kaitse väärtus;
  3) H_FXon välisvaluuta volatiilsuskoefitsient.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud valuutade mittevastavusega korrigeeritud kaudse krediidiriski kaitse väärtuse arvutamisel võib kasutada regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente või volatiilsuskoefitsientide sise­hinnanguid käesolevas jaotises sätestatud tingimustel.

§ 155.   Riskiga kaalutud vara arvutamine kaudse krediidiriski kaitsega riskipositsioonidelt väärtpaberistamise puhul

  Kui investeerimisühing kannab osa laenuga seotud riskist üle ühe või enama väärtpaberistamise seeriaga, kohaldatakse käesoleva jao 5. jaotises sätestatud käsitlust. Maksete olulisuse alammäärasid, millest väiksemas summas makset kahjujuhtumi korral ei tehta, loetakse võrdseks esmase kahju jääkpositsiooniga (retained first loss position).

§ 156.   Riskiga kaalutud vara arvutamine kaudse krediidiriski kaitsega riskipositsioonidelt krediidiriski standardmeetodi puhul

  (1)

Kui riskipositsioon on täielikult kaitstud, arvutatakse krediidiriski standardmeetodi puhul riskiga kaalutud vara vastavalt käesoleva määruse §-le 143 valuuta mittevastavusega ja käesoleva määruse §-le 160 lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud kaudse krediidiriski kaitse väärtuselt järgmise valemiga:, kus

  1) RWA on riskiga kaalutud vara;
  2) G_A on valuuta mittevastavuse ja lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud riskipositsioon.
  3) g on krediidiriski kaitse pakkujale kohaldatav riskikaal.

  (2) Kui krediidiriski kaitse väärtus on riskipositsiooni väärtusest väiksem ning riskipositsioon ja selle kaitse kuuluvad samasse nõudeõiguse järku ning investeerimisühing ja kaitse pakkuja jagavad kahju proportsionaalselt, arvutatakse korrigeeritud riskipositsioon järgmise valemiga:

, kus

  1) E on riskipositsiooni väärtus;
  2) G_A on valuuta mittevastavuse ja tähtaegade mittevastavusega korrigeeritud kaudne krediidiriski kaitse;
  3) r on võlgniku riskikaal;
  4) g on krediidiriski kaitse pakkujale kohaldatav riskikaal.

  (2¹) Käesoleva jao 6. jaotises loetletud bilansiväliste kohustuste puhul on riskipositsiooni väärtuseks bilansivälise kohustuse väärtus.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (3) Keskvalitsuse või keskpanga garantiiga kaitstud riskipositsioonile või selle osale kohaldatakse käesoleva määruse § 26 lõikeid 3 ja 4 juhul, kui laen on väljastatud võlgniku asukohariigi valuutas ja garantii on nomineeritud samas valuutas.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 157.   Riskiga kaalutud vara arvutamine kaudse krediidiriski kaitsega riskipositsioonidelt krediidiriski sisereitingute põhimeetodi puhul

  (1) Krediidiriski sisereitingute põhimeetodi puhul rakendatakse krediidiriski kaitsega riskipositsioonile või selle osale krediidiriski kaitse pakkuja makseviivituse tõenäosust. Kui täielik kaitse ei ole tagatud, rakendatakse võlgniku ja kaitse pakkuja makseviivituse tõenäosuse alusel hinnatud vahepealset makseviivituse tõenäosust.

  (2) Kui allutatud riskipositsioon on täielikult või osaliselt kaitstud allutamata kaudse krediidiriski kaitsega, kohaldatakse nimetatud riskipositsiooni kaetud osale allutamata riskipositsiooni kahjumäära.

  (3) Riskipositsiooni kaetud osa määratakse kindlaks valuuta mittevastavuse ja lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud kaudse krediidiriski kaitse väärtuse alusel.

  (4) Riskipositsiooni katmata osale kohaldatakse võlgniku makseviivituse tõenäosust ja riskipositsiooni kahjumäära.

6. alljaotis Tähtaegade mittevastavus 

§ 158.   Lõpptähtaegade mittevastavus

  (1) Lõpptähtaegade mittevastavus riskiga kaalutud vara arvutamisel on olukord, kus krediidiriski kaitse järelejäänud tähtaeg on lühem kaitstava riskipositsiooni järelejäänud tähtajast.

  (2) Lõpptähtaegade mittevastavuse korral ei võeta arvesse krediidiriski kaitset, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui kolm kuud, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta või mille minimaalne järelejäänud tähtaeg on vastavalt käesoleva määruse § 77 lõikele 7 üks päev.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 159.   Lõpptähtaja määramine

  (1) Riskipositsiooni efektiivne lõpptähtaeg on ajavahemik hiliseima päevani, millal võlgnik peab täitma oma kohustuse investeerimisühingu ees. Kui see ajavahemik ületab viit aastat, loetakse riskipositsiooni lõpptähtajaks viis aastat.

  (2) Krediidiriski kaitse lõpptähtaeg on ajavahemik varaseima päevani, mil krediidiriski kaitse lõpeb või võib lõppeda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

  (3) Kui krediidiriski kaitse pakkujal on õigus lõpetada krediidiriski kaitse enne selle lepingulist lõpptähtaega, on krediidiriski kaitse lõpptähtaeg ajavahemik varaseima päevani, millal tal on võimalik seda õigust kasutada.

  (4) Kui krediidiriski kaitse saajal on õigus ja tõenäoline kavatsus lõpetada krediidiriski kaitse enne selle lepingulist lõpptähtaega, on krediidiriski kaitse lõpptähtaeg ajavahemik varaseima päevani, millal tal on võimalik seda õigust kasutada. Kavatsuse puudumisel loetakse krediidiriski kaitse lõpptähtajaks selle lepinguline tähtaeg.

  (5) Kui krediidituletisinstrumendi lepingut on võimalik lõpetada maksete tähtajalise mittetasumise ja võlgniku makseviivituses olevaks tunnistamise vahelisel ajal, vähendatakse krediidiriski kaitse lõpptähtaega mittetasumise ja makseviivituses olevaks tunnistamise vahelise päevade arvu võrra.

§ 160.   Finantstagatise mõju hindamine lõpptähtaegade mittevastavuse puhul

  (1)

Finantstagatiste mõju arvutamise üldmeetodi puhul leitakse lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud finantstagatise väärtus järgmise valemiga: , kus

  1) C_VAMon tähtaegade mittevastavusega korrigeeritud finantstagatise väärtus;
  2) C_VA on valuutade mittevastavusega korrigeeritud tagatise väärtus või riskipositsiooni väärtus vastavalt sellele, kumb on madalam;
  3) t on krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt käesoleva määruse §-le 159 või T väärtus, olenevalt sellest, kumb on madalam;
  4) T on riskipositsiooni lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt käesoleva määruse §-le 159 või viis aastat, vastavalt sellele, kumb on madalam;
  5) t* on 0,25.

  (2) Lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud finantstagatise väärtust kasutatakse käesoleva määruse § 138 lõikes 1 sätestatud korrigeeritud riskipositsiooni arvutamise valemis.

  (3) Finantstagatiste hindamise lihtmeetodi puhul ei võeta lõpptähtaja mittevastavusega krediidiriski kaitset arvesse.

§ 161.   Kaudse krediidiriski kaitse mõju hindamine lõpptähtaegade mittevastavuse puhul

Kaudse krediidiriski kaitse puhul leitakse lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud krediidiriski kaitse väärtus järgmise valemiga: , kus

1)      G*on valuutade mittevastavusega korrigeeritud kaudse krediidiriski kaitse väärtus;

2)      G_A on lõpptähtaegade mittevastavusega korrigeeritud G*;

3)      t on krediidiriski kaitse lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt käesoleva määruse §-le 159 või T väärtus, olenevalt sellest, kumb on madalam;

4)      T on riskipositsiooni lõpptähtajani jäänud aastate arv, mis on arvutatud vastavalt käesoleva määruse §-le 159 või viis aastat, vastavalt sellele, kumb on madalam;

5)      t* on 0,25.

7. alljaotis Krediidiriski kaitse arvessevõtmise erijuhud 

§ 162.   Krediidiriski kaitse arvutamine standardmeetodi alusel mitme tagatisega riskipositsiooni puhul

  (1) Kui krediidiriski standardmeetodi puhul on ühel riskipositsioonil mitu krediidiriski kaitset pakkuvat instrumenti või ühe krediidiriski kaitse pakkuja erinevate järelejäänud tähtaegadega krediidiriski kaitse instrumenti, jagatakse riskipositsioon vastavalt krediidiriski kaitsele osadeks ning leitakse riskiga kaalutud vara iga riskipositsiooni osa kohta eraldi.

  (2) Kui ühel riskipositsioonil on mitu otsest krediidiriski kaitset, jagatakse volatiilsuskoefitsiendiga suurendatud riskipositsioon osadeks ning iga osa loetakse tagatuks ühe tagatisega.

  (3)
[Kehtetu – RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 163.   Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamine sisereitingute põhimeetodi alusel mitme tagatisega riskipositsiooni puhul

  (1) Kui sisereitingute põhimeetodi alusel käsitletav riskipositsioon on üheaegselt tagatud finantstagatise ja hüpoteegi või nõuetega, jagatakse vajadusel volatiilsuskoefitsiendiga suurendatud riskpositsioon osadeks ning iga osa loetakse tagatuks ühe tagatise liigiga.

  (2) Riskipositsiooni igale osale määratakse efektiivne kahjumäär vastavalt tagatise väärtusele ja liigile.

§ 164.   Mitut riskipositsiooni hõlmavad krediidi tuletisinstrumendid

  (1) Kui krediidituletisinstrument hõlmab krediidiriski kaitsega riskipositsioonide kogumit tingimusega, et esimene makseviivituse juht toob krediidiriski kaitse pakkujale kaasa maksekohustuse tekkimise ja lõpetab krediidituletisinstrumendi lepingu, võib investeerimisühing riskiga kaalutud vara või oodatava kahju arvutamisel korrigeerida sellist kogumisse kuuluvat riskipositsiooni, millelt arvutatud riskiga kaalutud vara oleks krediidiriski kaitse puudumisel madalaim. Antud käsitlust rakendatakse ainult juhul, kui krediidiriski kaitse väärtus on nimetatud riskipositsiooni väärtusest suurem või sellega võrdne.

  (2) Kui krediidituletisinstrumendi tingimuste kohaselt tekib krediidiriski kaitse pakkujal maksekohustus krediidiriski kaitsega hõlmatud kogumis teatud kindlaksmääratud arvu makseviivituste tekkimise korral, võib krediidiriski kaitset arvesse võtta ainult juhul, kui kindlaksmääratud arvust ühe võrra väiksemale arvule makseviivituse juhtude tekkimise korral on krediidiriski kaitse olemas või kui kindlaksmääratud arvust ühe võrra vähem makseviivituse juhte on juba tekkinud.

5. jaotis Väärtpaberistamine 

1. alljaotis Väärtpaberistatud positsioonidelt riskiga kaalutud vara arvutamise üldsätted 

§ 165.   Käesoleva jaotise kohaldamine

  (1) Käesolevat jaotist kohaldatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel väärtpaberistatud tehingutelt, mis vastavad käesoleva määruse §-des 167 ja 168 sätestatud nõuetele.

  (2) Investeerimisühing ei tohi käesolevas jaos sätestatut kohaldada ühelegi tema poolt väärtpaberistatud nõudele, kui ta on katnud väärtpaberistatud positsiooni omanike kahjumeid või võimalikke kahjumeid väljaspool väärtpaberistamise tehingu lepinguga ette nähtud kohustusi. Nimetatud keeld kehtib kolme majandusaasta jooksul pärast väärtpaberistatud positsioonide omanikele lepinguvälise abi osutamist.

  (3) Investeerimisühing edastab informatsiooni väärtpaberistatud positsiooni omanikele lepingulistest kohustustest väljuva abi osutamise ja selle mõju kohta investeerimisühingu kapitalinõudele.

  (4) Käesoleva määruse §-des 167 ja 168 sätestatud nõuetele mittevastavatele väärtpaberistamise tehingutele ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keelu puhul kohaldatakse käesoleva jao 2. ja 3. jaotises sätestatut.

  (5) Väärtpaberistatud positsioonile omistatud välisreiting peab olema investeerimisühingust sõltumatu. Kui nimetatud välisreiting on investeerimisühingu kaudse mõju all, käsitletakse positsiooni riskiga kaalutud vara arvutamisel välisreitinguta positsioonina.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 166.   Väärtpaberistamisega seotud mõisted

  (1) Ületulu (excess spread) on summa, mille võrra väärtpaberistamise tehingu eest saadud tasu ületab tehinguga seotud kulutused.

  (2) Väärtpaberistatud positsiooni nõudeõiguse järk (securitisation tranche) on ühe väärtpaberistamise tehinguga seotud positsioonide kogum, mille piires on kõikide positsioonide krediidikvaliteet võrdne, kui mitte arvestada kolmanda isiku poolt positsioonile antud krediidiriski kaitset.

  (3) Kommertsväärtpaberite programm (ABCP programme) on väärtpaberistamise tehingute seeria, mille käigus emiteeritakse varaga tagatud võlakirjad, mille lunastamise tähtaeg saabub hiljemalt ühe aasta pärast.

  (4) Traditsiooniline väärtpaberistamine on tehing, mille käigus väärtpaberistatavate nõuetega seotud risk ja tulu kantakse üle nõuete loovutamise teel või kaudse osaluse meetodil eriotstarbelisele ettevõttele, mis emiteerib väärtpaberid, kusjuures emiteeritavad väärtpaberid ei ole algsest väljaandjast isiku kohustuseks.

  (5) Sünteetiline väärtpaberistamine on väärtpaberistamise tehing, kus väärtpaberistatavate nõuetega seotud risk ja tulu kantakse üle krediidituletisinstrumentide või garantiide abil ning väärtpaberistatud nõuded kajastuvad endiselt esialgse väljaandja bilansis.

  (6) Kaudse osaluse meetod (sub-participation) on nõuete väärtpaberistamise meetod, mille käigus sõlmib väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõte nõude algse väljaandjaga lepingu, mille kohaselt osaleb eriotstarbeline ettevõte kindlaks määratud proportsioonis esialgse väljaandja poolt väljastatava nõude finantseerimises ning kannab vastavas proportsioonis kõiki nõudega seotud riske.

  (7) Väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja (SSPE) on juriidiline isik, kes on loodud väärtpaberistamise tehingu või tehingute teostamise eesmärgil ning kelle ülesanne on väärtpaberistatud nõuete eraldamine algse väljaandja varadest. Väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtte tegevuse ulatus on piiratud nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajaliku tegevusega ja tema investorite omanikukasu õigust väärtpaberistatud nõuete suhtes tõendavad osalused on vabalt võõrandatavad ja panditavad.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (8) Algne väljaandja (originator) on juriidiline isik, kes oli otseselt või seotud isikute kaudu üheks lepingu pooleks, mille tagajärjel tekkinud nõue või potentsiaalne nõue kolmanda isiku vastu oli hiljem väärtpaberistatud või soetas nõude, mis oli väljastatud kolmanda isiku poolt, ning hiljem väärtpaberistas soetatud nõude.

  (9) Sponsor on asutus, välja arvatud algseks väljaandjaks olev asutus, mis loob ja haldab kommertsväärtpaberite programmi või muud väärtpaberistamisskeemi, mille alusel ostetakse kolmandatelt isikutelt nõudeid.

  (10) Õigus ennetähtaegsele amortiseerimisele (early amortisation provision) on investorite õigus nõuda määratletud sündmuste saabumisel nõude lunastamist enne esialgselt kokkulepitud tähtaega.

  (11) Lõpetav ostuoptsioon (clean-up call option) on algse väljaandja lepinguline õigus osta tagasi või lõpetada väärtpaberistatud positsioonid enne kõikide väärtpaberistatud nõuete tagasimaksmist, kui tasumata nõuete summa langeb allapoole määratletud taset.

  (12) Likviidsuse tagamise tehing (liquidity facility) on väärtpaberistatud positsioon, mis tuleneb lepingulisest kokkuleppest tagada finantseerimine kindlustamaks rahavoogude õigeaegsus investorite jaoks.

  (13) Edasiväärtpaberistamine (re-securitisation) on väärtpaberistamise tehing, mille puhul vähemalt üks väärtpaberistatavatest nõuetest on väärtpaberistatud positsioon.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 166¹.   Investori hoolsuskohustused seoses väärtpaberistamise tehinguga

  (1) Investeerimisühing peab enne investeerimist olema suuteline Finantsinspektsioonile tõendama, et tal on iga väärtpaberistatud positsiooni kohta igakülgsed ja põhjalikud teadmised ning ta on rakendanud eeskirju, mis on kohased tema kauplemisportfelli ja kauplemisportfelli välise portfelliga ja mis vastavad tema investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonides.

  (2) Investeerimisühing peab koguma ja analüüsima väärtpaberistatud positsiooni kohta järgmist teavet:
  1) väärtpaberistatud nõude algse väljaandja või sponsori avalikustatud majandusliku huvi määr, mille nad väärtpaberistamise korral säilitavad;
  2) iga väärtpaberistamise positsiooni riskitunnused;
  3) väärtpaberistatud nõude algse väljaandja või sponsori maine ja antud riskipositsiooni klassiga väärtpaberistamise positsioonide varasemad saadud kahjud;
  4) väärtpaberistatud nõude algse väljaandja või sponsori poolt avalikustatud andmed väärtpaberistatud positsioonidega seotud hoolsuskohustuse ja väärtpaberistatud positsioonidele antud tagatiste kohta;
  5) väärtpaberistatud positsiooni tagatise hindamise metoodika ja käsitlus, mis kinnitab tagatise hindaja sõltumatuse;
  6) väärtpaberistamise kõik struktuursed näitajad, mis võivad oluliselt mõjutada investeerimisühingu väärtpaberistamise positsiooni arengut.

  (3) Investeerimisühing viib läbi tema väärtpaberistamise positsioonidele vastavaid stressiteste.

  (4) Stressitestide läbiviimisel võib tugineda reitinguagentuuri väljatöötatud finantsmudelitele, kui investeerimisühing suudab vajadusel tõendada, et olemas on mudelile vastavad eeldused ja investeerimisühing on aru saanud mudelis rakendatavatest meetoditest, eeldustest ja tulemustest.

  (5) Investeerimisühing, kes ei ole väärtpaberistatud nõude algne väljaandja, sponsor ega laenu andja, kehtestab sise-eeskirjad, mis on asjakohased tema riskipositsioonidega ning vastavad tema investeeringute riskiprofiilile väärtpaberistatud positsioonidele, et saada õigeaegselt teavet väärtpaberistatud positsioonide aluspositsioonide kohta.

  (6) Teave väärtpaberistatud positsioonide aluspositsioonide kohta peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) riskipositsiooni tüüp;
  2) tähtajaks tasumata laenude osakaal;
  3) laenude ennetähtaegse tasumise määrad;
  4) kahjumäärad;
  5) sissenõutud tagatisega laen;
  6) tagatise liik;
  7) riskipositsioonide krediidikvaliteedi astme määramise sagedus;
  8) laenude geograafiline ja majandussektoripõhine jaotus.

  (7) Kui aluspositsioonid on samaaegselt ka väärtpaberistamise positsioonid, peab investeerimisühing lõikes 6 nimetatud teavet omama ka nende väärtpaberistatud positsioonide aluseks olevate positsioonide kohta.

  (8) Finantsinspektsioonil on õigus kehtestada täiendav riskikaal, mis ei ole väiksem kui 250 protsenti käesoleva jaotise alusel kehtestatud riskikaalust, kui investeerimisühing käesolevas paragrahvis nimetatud nõudeid enda hooletuse või tegevusetuse tõttu olulises osas ei täida.

  (9) Finantsinspektsioonil on õigus suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 8 toodud täiendavat riskikaalu kuni 1250 protsendini iga järgneva hoolsuskohustuse sätte rikkumisel.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 166².   Nõude algse väljaandja või sponsori hoolsuskohustused seoses väärtpaberistamise tehinguga

  (1) Kui investeerimisühing on väärtpaberistatud nõude algne väljaandja või sponsor, kohaldab ta väärtpaberistatud positsioonidele sama krediidiriski strateegiat ja printsiipe kui tema enda kauplemisportfelli välises portfellis asuvatele positsioonidele. Väärtpaberistatavate osade omandamisel ja emissioonide tagamisel kasutatakse samu analüüsistandardeid ning kriteeriume, mida oleks kasutatud juhul, kui need positsioonid oleksid investeerimisühingu kauplemisportfelli või kauplemisportfelli välise portfelli koosseisus.

  (2) Kui investeerimisühing on väärtpaberistatud nõude algne väljaandja või sponsor, peab ta avalikustama investoritele „Krediidiasutuste seaduse” § 81¹ kohase majandusliku huvi säilitamise. Investeerimisühingul tuleb tagada tulevastele investoritele juurdepääs olulisele teabele väärtpaberistamise tehingu aluspositsioonide krediidikvaliteedi, rahavoogude ja tagatiste kohta. Samuti tuleb tagada juurdepääs teabele, mis on vajalik stressitestide läbiviimiseks.

  (3) Oluline teave määratletakse väärtpaberistamise päeva seisuga ja vajaduse tekkimisel ka pärast seda. Finantsinspektsioonil on õigus kehtestada täiendav riskikaal, mis ei ole väiksem kui 250 protsenti käesoleva jaotise alusel kehtestatud riskikaalust, kui investeerimisühing käesolevas paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõudeid enda hooletuse või tegevusetuse tõttu olulises osas ei täida.

  (4) Finantsinspektsioonil on õigus suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud täiendavat riskikaalu kuni 1250 protsendini iga järgneva hoolsuskohustuse sätte rikkumisel.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 167.   Traditsioonilise väärtpaberistamise tehingu käsitlemine krediidiriski kapitalinõude arvutamisel

  (1) Riskiga kaalutud vara ja oodatava kahjumi arvutamisel ei võeta arvesse traditsioonilise väärtpaberistamise tehinguga väärtpaberistatud nõuded, mille suhtes investeerimisühing on algne väljaandja, kui investeerimisühing vastab käesoleva määruse § 166² lõikes 1 toodud nõuetele ja on täidetud üks järgmistest tingimustest:
  1) väärtpaberistatud nõuetega seotud krediidirisk on olulises osas üle kantud kolmandatele isikutele;
  2) investeerimisühing kohaldab kõikidele tema omanduses olevatele antud väärtpaberistamise tehingu positsioonidele riskikaalu 1250 protsenti või arvab nimetatud väärtpaberistamise positsioonid omavahenditest maha vastavalt ”Väärtpaberituru seaduse” §-le 96.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tingimusele peab väärtpaberistamise tehing vastama käesoleva paragrahvi lõigetega 2–4 sätestatud nõuetele.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (2) Traditsioonilise väärtpaberistamise tehingule esitatavad nõuded on järgmised:
  1) väärtpaberistamise tehingu dokumentatsioon kajastab tehingu majanduslikku olemust;
  2) väärtpaberistamise tehingu tulemusel emiteeritud väärtpaberid ei ole investeerimisühingu kohustuseks;
  3) väärtpaberistatud nõuded on loovutatud väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale;
  4) väärtpaberistatud nõuete arvel ei ole võimalik rahuldada nõudeid investeerimisühingu vastu ning pankroti korral ei kuulu väärtpaberistatud nõuded tema pankrotivara hulka ning selle kohta on olemas pädeva eksperdi kinnitus;
  5) väärtpaberistatud nõuded loovutanud investeerimisühing ei oma otsest või kaudset kontrolli loovutatud nõuete üle, see tähendab, et investeerimisühingul ei ole õigust saada loovutatud nõuetega seotud tulu või kohustust hüvitada ükskõik mis vormis kolmandatele isikutele loovutatud nõuetega seotud kahjud.

  (3) Kui väärtpaberistamise tehingu tingimused näevad ette lõpetava ostuoptsiooni olemasolu, peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele olema täidetud järgnevad tingimused:
  1) nõuded loovutanud investeerimisühingul on õigus loobuda lõpetava ostuoptsiooni täitmisest;
  2) lõpetava ostuoptsiooni kasutamine on võimalik ainult siis, kui laekunud või väärtpaberistatud positsiooni omanike kulul on maha kantud vähemalt 90 protsenti esialgselt väärtpaberistatud nõuete mahust;
  3) lõpetavat ostuoptsiooni ei ole võimalik kasutada väärtpaberistatud positsiooni omanike kahjude ennetamiseks või hüvitamiseks nõuded loovutanud investeerimisühingu kulul.

  (4) Väärtpaberistamise tehingu dokumentatsiooni kohaselt ei ole nõuded loovutanud investeerimisühingul kohustust parendada loovutatud nõuete krediidikvaliteeti või suurendada väärtpaberistatud positsiooni omanikele makstavaid intressimakseid või riskipreemiat loovutatud nõuete krediidikvaliteedi halvenemise korral. Väärtpaberistatud positsioonide varajane amortiseerimine ei ole käesoleva lõike mõistes krediidikvaliteeti parendavaks abinõuks.

§ 168.   Sünteetilise väärtpaberistamise tehingu käsitlemine krediidiriski kapitalinõude arvutamisel

  (1) Sünteetilise väärtpaberistamise tehinguga väärtpaberistatud nõuete esialgseks väljaandjaks olev investeerimisühing võib riskiga kaalutud varade ning oodatava kahjumi arvutamisel rakendada väärtpaberistatud nõuetele käesoleva jao 2. ja 3. jaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi või sisereitingute meetodite asemel käesolevas jaotises sätestatut juhul, kui investeerimisühing vastab käesoleva määruse § 166² lõikes 1 toodud nõuetele ja on täidetud üks järgmistest tingimustest:
  1) väärtpaberistatud nõuetega seotud krediidirisk on olulises osas üle kantud kolmandatele isikutele kas otsese või kaudse krediidiriski kaitse kaudu;
  2) investeerimisühing kohaldab kõikidele tema omanduses olevatele antud väärtpaberistamise tehingu positsioonidele riskikaalu 1250 protsenti või arvab nimetatud väärtpaberistamise positsioonid omavahenditest maha vastavalt ”Väärtpaberituru seaduse” §-le 96.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tingimusele peab väärtpaberistamise tehing vastama järgmistele nõuetele:
  1) väärtpaberistamise tehingu dokumentatsioon kajastab tehingu majanduslikku olemust;
  2) krediidiriski kaitse, millega krediidirisk oli üle kantud, vastab käesoleva jao 4. jaotises sätestatud nõuetele, kusjuures eriotstarbelise ettevõtja antav kaudne krediidiriski kaitse ei ole käesoleva punkti mõistes aktsepteeritavaks krediidiriski kaitseks;
  3) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei kehtesta arvestatavat olulisuse piiri, millest allapoole jäävate krediidisündmustele krediidiriski kaitse ei kehti;
  4) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei luba katkestada kaitset juhul, kui väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteet langeb;
  5) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei kohusta väärtpaberistatud nõuete algseks väljaandjaks olevat investeerimisühingut parendama väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteeti, kusjuures väärtpaberistatud positsioonide varajane amortiseerimine ei ole käesoleva lõike mõistes krediidikvaliteedi parendamine;
  6) krediidiriski kaitse tehingu tingimused ei näe ette investeerimisühingu krediidiriski kaitsega seotud kulu või väärtpaberistamise võlakirja omanikele makstavate intressimaksete või riskipreemia suurenemist väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteedi languse korral;
  7) krediidiriski kaitse jõustatavust kõikides vastavates jurisdiktsioonides kinnitab sõltumatu eksperdi arvamus.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (2) Sünteetilise väärtpaberistamise tehinguga väärtpaberistatud nõuete algseks väljaandjaks olev investeerimisühing kohaldab käesolevas jaotises sätestatud korda kõikide väärtpaberistatud nõuete suhtes, käsitledes neid kui ühte või mitut väärtpaberistatud positsiooni, millele on antud krediidiriski kaitse.

§ 168¹.   Krediidiriski olulises osas ülekandmine

  (1) Kui Finantsinspektsioon ei ole otsustanud, et antud väärtpaberistamise tehinguga saavutatava riskiga kaalutud varade vähendamisega ei kaasne samaulatuslikku krediidiriski ülekandmist kolmandatele isikutele, loetakse krediidirisk olulises osas ülekantuks järgmistel juhtudel:
  1) investeerimisühingu omanduses olevate antud väärtpaberistamise tehingu mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud varad ei ületa 50% antud väärtpaberistamise tehingu kõikide mezzanine-positsioonide riskiga kaalutud varadest;
  2) kui antud väärtpaberistamise tehingus ei ole mezzanine-positsioone, ei ole investeerimisühingu omanduses rohkem kui 20% antud väärtpaberistamise tehingu positsioonide väärtusest, millele kohaldatakse mahaarvamist omavahenditest või riskikaalu 1250 protsenti ning investeerimisühing suudab tõendada, et antud riskipositsioonide väärtus ületab oluliselt nendelt positsioonidelt arvutatud hinnangulise oodatava kahju.

  (2) Krediidiriski olulises osas ülekandmisel loetakse väärtpaberistamise tehingu mezzanine-positsiooniks järgmistele tingimustele vastavat positsiooni:
  1) positsioonile kohaldatav riskikaal on väiksem kui 1250 protsenti;
  2) positsiooni nõudeõiguse järk on madalam esimesest nõudeõiguse järgust samas väärtpaberistamise tehingus;
  3) positsiooni nõudeõiguse järk on madalam kui teistel sama väärtpaberistamise tehingu positsioonidel, millele käesoleva määruse § 172 kohaselt vastab esimene krediidikvaliteedi aste või § 183 kohaselt vastab esimene või teine krediidikvaliteedi aste.

  (3) Krediidiriski võib lugeda olulises osas ülekantuks ühtlasi juhul, kui investeerimisühing tõendab Finantsinspektsioonile, et on kehtestanud eeskirjad ja meetodid, mis tagavad, et väärtpaberistamise tehinguga saavutatava kapitalinõude võimaliku vähendamisega kaasneb samaulatuslik krediidiriski ülekandmine kolmandatele isikutele.

  (4) Investeerimisühing peab tõendama, et krediidiriski üleminek kolmandatele isikutele on määratud ka sisemises riskijuhtimises ja sisemises kapitalivajaduses.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 169.   Riskiga kaalutud vara arvutamisel kasutatavad meetodid

  (1) Kui investeerimisühing kasutab riskipositsioonide klassi puhul, kuhu väärtpaberistatud positsioonid kuuluksid, krediidiriski kapitalinõude arvutamisel käesoleva jao 2. jaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodit, arvutatakse riskiga kaalutud vara väärtpaberistatud positsioonidelt käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korras.

  (2) Kui investeerimisühing kasutab riskipositsioonide klassi puhul, kuhu väärtpaberistatud positsioonid kuuluksid, krediidiriski kapitalinõude arvutamisel käesoleva jao 3. jaotises sätestatud krediidiriski sisereitingute meetodeid, arvutatakse riskiga kaalutud vara väärtpaberistatud positsioonidelt käesoleva jaotise 3. alljaotises sätestatud korras.

§ 170.   Väärtpaberistatud positsiooni väärtus

  (1) Kui riskiga kaalutud vara arvutatakse käesoleva jaotise 2. alljaotise alusel, on bilansilise väärtpaberistatud positsiooni väärtus selle bilansiline väärtus. Kui vara allahindlus kajastatakse eraldi bilansikirjel, võetakse positsioon arvesse netoväärtuses.

  (2) Kui riskiga kaalutud vara arvutatakse käesoleva jaotise 3. alljaotise alusel, on bilansilise väärtpaberistatud positsiooni väärtus selle väärtus enne korrigeerimisi ja allahindlusi.

  (3) Käesoleva jao 7. jaotise 2. alljaotises loetletud tuletisinstrumentidest tuleneva väärtpaberistatud positsiooni väärtus arvutatakse käesoleva jao 7. jaotises sätestatud korras.

§ 170¹.   Kattuvate väärtpaberistatud positsioonide väärtus

  (1) Kui investeerimisühingul on kaks või enam väärtpaberistatud positsiooni, milles kas osaliselt või täies ulatuses on tegemist sama riskipositsiooniga, kasutatakse positsioonide kattumise ulatuses riskiga kaalutud vara arvutamisel positsiooni või positsiooni osa, millelt arvutatud riskiga kaalutud vara on kõrgem.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud käsitlust võib kasutada kauplemisportfelli positsioonide spetsiifilise riski kapitalinõuete ja kauplemisportfelli välise portfelli positsioonide kapitalinõuete vahel tingimusel, et investeerimisühing saab neid kapitalinõudeid arvutada ja võrrelda.

  (3) Investeerimisühing võib Finantsinspektsiooni nõusolekul kasutada kommertsväärtpaberite programmist tulenevalt väärtpaberistatud positsioonilt riskiga kaalutud vara arvutamisel likviidsuse tagamise tehingu riskikaalu, kui kommertsväärtpaberite programm ja likviidsuse tagamise tehing kuuluvad samasse nõudeõiguse järku ja kommertsväärtpaberite programmi raames väljastatud väärtpaber on likviidsuse tagamise tehingutega täielikult kaetud.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 171.   Tähtaegade erinevuse käsitlus sünteetilise väärtpaberistamise tehingu puhul

  (1) Kui investeerimisühing arvutab väärtpaberistatud nõuete riskiga kaalutud väärtuse vastavalt antud jaotisele ning väärtpaberistatud nõuete ja krediidiriski kaitse instrumentide tähtaegade vahel, millega nõuded olid väärtpaberistatud, esinevad olulised erinevused, korrigeerib investeerimisühing riskiga kaalutud väärtust vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 2–4.

  (2) Väärtpaberistatud nõuete portfelli tähtajaks loetakse väärtpaberistatud nõuetest pikima tähtajaga nõude tähtaeg või viis aastat, sõltuvalt sellest, kumb on lühem. Krediidiriski kaitse tähtaeg määratakse vastavalt käesoleva jao 4. jaotisele.

  (3) Väärtpaberistatud positsiooni riskiga kaalutud vara väärtust korrigeeritakse järgmise valemiga:

, kus

  1) RW^* on korrigeeritud riskiga kaalutud väärtus, millest tuleb lähtuda kapitalinõude arvutamisel;
  2) RW(A_SS) on väärtpaberistatud nõuete riskiga kaalutud väärtus, mida oleks pidanud kasutama, kui nõuded oleks jäänud väärtpaberistamata;
  3) RW(SP) on käesoleva jaotise alusel arvutatud väärtpaberistatud nõuete riskiga kaalutud väärtus, mida oleks pidanud kasutama, kui poleks esinenud tähtaegade erinevust;
  4) T on väärtpaberistatud nõuete portfelli tähtaeg aastates;
  5) t on krediidiriski kaitse tähtaeg aastates;
  6) t^* võrdub 0,25.

  (4) Korrigeerimist ei kohaldata positsioonidele, mille riskikaal on vastavalt käesolevale jaotisele 1250 protsenti.

2. alljaotis Riskiga kaalutud vara arvutamine krediidiriski standardmeetodiga kaetud väärtpaberistatud positsioonidelt 

§ 172.   Riskiga kaalutud vara arvutamine krediidiriski standardmeetodiga kaetud väärtpaberistatud positsioonidelt

  (1) Krediidiriski standardmeetodiga kaetud väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsioonidelt arvutatud riskiga kaalutud vara on vastavalt käesoleva määruse §-le 170 arvutatud riskipositsiooni väärtuse ja käesoleva alljaotise kohaselt arvutatud riskikaalu korrutis.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (2) Kui väärtpaberistatud positsioonil on lühiajalise kohustuse välisreiting, on Finantsinspektsiooni poolt käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad riskikaalud järgmised:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 20 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 50 protsenti;
  3) kolmas krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  4) neljas ja madalaim krediidikvaliteedi aste 1250 protsenti.

  (3) Kui väärtpaberistatud positsioonile omistatud välisreiting ei ole lühiajalise kohustuse reiting, on Finantsinspektsiooni poolt käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad riskikaalud järgmised:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 20 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 50 protsenti;
  3) kolmas krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  4) neljas krediidikvaliteedi aste 350 protsenti;
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  5) viies ja madalaim krediidikvaliteedi aste 1250 protsenti.

  (3¹) Kui edasiväärtpaberistatud positsioonil on lühiajalise kohustuse välisreiting, on Finantsinspektsiooni käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad riskikaalud järgmised:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 40 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  3) kolmas krediidikvaliteedi aste 225 protsenti;
  4) neljas ja madalam krediidikvaliteedi aste 1250 protsenti.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (3²) Juhul kui edasiväärtpaberistatud positsioonile omistatud välisreiting ei ole lühiajalise kohustuse reiting, on Finantsinspektsiooni käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astmetele vastavad riskikaalud järgmised:
  1) esimene krediidikvaliteedi aste 40 protsenti;
  2) teine krediidikvaliteedi aste 100 protsenti;
  3) kolmas krediidikvaliteedi aste 225 protsenti;
  4) neljas krediidikvaliteedi aste 650 protsenti;
  5) viies ja madalam krediidikvaliteedi aste 1250 protsenti.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (4) Välisreitingu puudumisel kohaldatakse väärtpaberistatud positsioonile riskikaalu 1250 protsenti, välja arvatud käesoleva määruse §-des 174–176 sätestatud juhtudel.

§ 173.   Kapitalinõude ülemmäär algse väljaandja või sponsori puhul

  (1) Kui investeerimisühing on väärtpaberistatud nõude algne väljaandja või sponsor, on ühe väärtpaberistamise tehinguga seotud väärtpaberistatud positsioonidelt nõutav suurim võimalik kapitalinõue võrdne kapitalinõudega, mis oleks kuulunud täitmisele juhul, kui antud nõuded ei oleks väärtpaberistatud.

  (2) Kui investeerimisühing on väärtpaberistatud nõuete algne väljaandja või sponsor, ning tema kõikide ühe väärtpaberistamise tehingu tulemusel tekkinud väärtpaberistatud positsioonide käesolevas jaotises sätestatud korra alusel arvutatud riskiga kaalutud vara on niivõrd kõrge, et vastav kapitalinõue ületaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud suurimat võimalikku kapitalinõuet, vähendatakse ühe väärtpaberistamise tehingu väärtpaberistatud positsioonide summaarset riskiga kaalutud väärtust selliselt, et leitav kapitalinõue oleks võrdne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud suurima võimaliku kapitalinõudega.

  (3) Kapitalinõude ülemmäära arvutamisel kohaldatakse viivituses olevatele nõuetele ja kõrge riskiga varadele riskikaalu 150 protsenti.

  (4) Kapitalinõude ülemmäära arvutamisel ei võeta arvesse positsioone, mis on ”Väärtpaberituru seaduse” § 96 kohaselt omavahenditest maha arvatud.

§ 174.   Riskikaalu arvutamine riskikontsentratsiooni meetodil

  (1) Kui väärtpaberistatud positsioonil puudub välisreiting, kuid investeerimisühingul on olemas regulaarne, täpne ja ajakohane informatsioon väärtpaberistatud nõuete kohta, võib kapitalinõude arvutamisel kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud riskikontsentratsiooni meetodit.

  (2) Riskikontsentratsiooni meetodi alusel on väärtpaberistatud positsiooni riskikaal käesoleva jao 2. jaotises sätestatud korras väärtpaberistatud positsiooni alusvaraks olevate nõuete kaalutud keskmine riskikaal, mida on korrigeeritud kontsentratsiooni koefitsiendiga. Kaalutud keskmise riskikaalu arvutamisel võetakse aluseks riskikaalud, mida oleks nendele nõuetele kohaldatud juhul, kui need nõuded ei oleks väärtpaberistatud.

  (3) Kontsentratsiooni koefitsiendi arvutamiseks jagatakse kõigi ühe väärtpaberistamise tehingust tulenevate väärtpaberistatud positsioonide nominaalväärtuse kogusumma nende positsioonide nominaalväärtuste kogusummaga, mille nõudeõiguse järk on madalam või võrdne investeerimisühingule kuuluva väärtpaberistatud positsiooni nõudeõiguse järguga. Investeerimisühingule kuuluva väärtpaberistatud positsioonist madalama või võrdse nõudeõigusega positsioonide kogusumma arvutamisel võetakse arvesse ka investeerimisühingule kuuluv väärtpaberistatud positsioon.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud riskikaal on madalam, kui sama väärtpaberistamise tehingu kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonile välisreitingu alusel määratav riskikaal, kohaldatakse väärtpaberistatud positsioonile sama väärtpaberistamise tehingu kõrgema nõudeõiguse järguga positsioonile välisreitingu alusel määratud riskikaalu.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel arvutatud riskikaal on kõrgem kui 1250 protsenti, kohaldatakse riskikaalu 1250 protsenti.

  (6) Kui investeerimisühingul, mis on kasutanud riskikontsentratsiooni meetodil arvutatud riskikaalu, ei ole enam võimalik saada täpset, regulaarset ja asjakohast informatsiooni väärtpaberistatud nõuete kohta ning arvutada keskmist riskikaalu käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, kohaldatakse väärtpaberistatud positsioonile riskikaalu 1250 protsenti.

§ 175.   Kommertsväärtpaberite programmist tuleneva väärtpaberistatud positsiooni riskikaal

  (1) Investeerimisühing võib kohaldada väärtpaberistatud positsioonile, mis tuleneb kommertsväärtpaberite programmist ning vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele, kõrgeimat riskikaalu nendest, mida oleks kohaldatud väärtpaberistatud nõuetele käesoleva jao 2. jaotise alusel juhul, kui need nõuded oleks jäänud väärtpaberistamata.

  (2) Kui väärtpaberistatud nõuete kõrgeim riskikaal on madalam kui 100 protsenti, kohaldatakse riskikaalu 100 protsenti.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskikaalu võib rakendada, kui kommertsväärtpaberite programmist tulenev väärtpaberistatud positsioon vastab üheaegselt järgnevatele tingimustele:
  1) väärtpaberistatud positsioon on teisese kahju positsioon ning antud väärtpaberistamise tehingu esmase kahju positsioon pakub teisese kahju positsioonile piisavat krediidiriski kaitset;
  2) väärtpaberistatud positsiooni krediidikvaliteet vastab krediidikvaliteedi hinnangu tasemele, mida üldtunnustatud turupraktika kohaselt loetakse investeerimiskõlbulikuks krediidikvaliteedi hinnangu tasemeks;
  3) investeerimisühing ei oma sama väärtpaberistamise tehingu esmase kahju positsioone.

  (4) Kui kommertsväärtpaberite programmist tulenev väärtpaberistatud positsioon tuleneb likviidsuse tagamise tehingust ning käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud riskikaal on kõrgem, kui sellele positsioonile käesoleva määruse § 176 alusel arvutatud riskikaal, võib investeerimisühing rakendada käesoleva määruse § 176 alusel arvutatud riskikaalu.

§ 176.   Likviidsuse tagamise tehingust tuleneva väärtpaberistamise positsiooni riskikaal

  (1) Likviidsuse tagamise tehingust tuleneva väärtpaberistamise positsiooni suhtes, millel puudub välisreiting ja mis vastab kõikidele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele, võib kohaldada ümberhindamistegurit 50 protsenti.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ümberhindamisteguri kohaldamisel rakendatakse korrigeeritud väärtpaberistatud positsioonile kõrgeimat riskikaalu nendest, mida oleks kohaldatud väärtpaberistatud nõuete suhtes käesoleva jao 2. jaotise alusel, kui need nõuded poleks väärtpaberistatud.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (3) Likviidsuse tagamise tehingust tuleneva väärtpaberistamise positsiooni suhtes võib kohaldada ümberhindamistegurit null protsenti juhul, kui likviidsuse tagamise leping vastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele ja investeerimisühingul on õigus leping ühepoolselt tingimusteta lõpetada ning kõik muud nõuded väärtpaberistatud varale on allutatud likviidsuse tagamise lepingu alusel väljastatud laenu tagasimaksetele.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud ümberhindlustegurite kohaldamise tingimused on järgmised:
  1) likviidsuse tagamise leping sätestab selgelt ja ühemõtteliselt tingimused, millistel investeerimisühing on kohustatud väljastama likviidsuse tagamise laenu;
  2) likviidsuse tagamise lepinguga ei anna investeerimisühing otsest ega kaudset krediidiriski kaitset antud väärtpaberistamise tehingu ülejäänud positsioonide suhtes;
  3) likviidsuse tagamise leping ei sisalda sätteid, mis võimaldavad laenu väljastamist makseviivituses olevate nõuete alalaekumiste katmiseks;
  4) likviidsuse tagamise eesmärgil väljastatud laenu ei kasutata kui alalist või regulaarset väärtpaberistatud positsioonide finantseerimisallikat;
  5) likviidsuse tagamise eesmärgil väljastatud laenu tagasimaksed ei ole allutatud teiste väärtpaberistatud positsioonide omanike nõuetele, välja arvatud nõuded, mis tulenevad intressimäära või valuutaga seotud tuletistehingutest ning arvestatud teenustasudest;
  6) likviidsuse tagamise leping ei näe ette likviidsuse tagamise laenu tagasimaksete ajastamise või nõudest loobumise võimalust;
  7) likviidsuse tagamise eesmärgil laenu väljastamine ei ole võimalik, kui kõik krediidiriski kaitse mehhanismid, mis võiksid tagada laenu tagasilaekumise, on ammendatud;
  8) likviidsuse tagamise lepingu sätted näevad ette maksimaalse väljastatava laenu summa vähendamist makseviivituses olevate nõuete võrra või, välisreitinguga väärtpaberistatud nõuete puhul, lepingu katkestamise, kui keskmine väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteedi hinnang langeb alla investeerimiskõlbliku krediidikvaliteedi hinnangu taseme.

§ 177.   Krediidiriski maandamise tehingute käsitlemine väärtpaberistatud positsioonide puhul

  Otsese või kaudse krediidiriski kaitse olemasolul võib väärtpaberistatud positsioonilt riskiga kaalutud vara arvutamisel kohaldada käesoleva jao 4. jaotises sätestatud korda.

§ 178.   Väärtpaberistatud positsioonide alternatiivkäsitlus

  (1) Investeerimisühing võib krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel mitte arvesse võtta väärtpaberistatud positsiooni, millele käesolevas jaotises sätestatud korras tuleks kohaldada riskikaalu 1250 protsenti ning selle “Väärtpaberituru seaduse” § 96 lõike 7 alusel omavahenditest maha arvata.

  (2) Mahaarvatava positsiooni suuruse arvutamisel võib võtta arvesse krediidiriski kaitset käesoleva jao 4. jaotises sätestatud korras.

3. alljaotis Riskiga kaalutud vara arvutamine krediidiriski sisereitingute meetoditega kaetud väärtpaberistatud positsioonidelt 

§ 179.   Riskiga kaalutud vara arvutamine krediidiriski sisereitingute meetoditega kaetud väärtpaberistatud positsioonidelt

  Kui väärtpaberistatud nõuded kuuluksid riskipositsioonide klassi, kui investeerimisühingul on “Krediidiasutuste seaduse” §-s 86⁷ sätestatud luba sisereitingute meetodite kasutamiseks, arvutab investeerimisühing väärtpaberistatud positsioonilt riskiga kaalutud vara käesolevas alljaotises sätestatud korras.

§ 180.   Sisereitingute meetodiga kaetud väärtpaberistatud positsioonidelt riskiga kaalutud vara arvutamisel kasutatavad meetodid

  (1) Kui väärtpaberistatud positsioonil on välisreiting, arvutatakse riskiga kaalutud vara käesoleva määruse §-s 178 sätestatud korras.

  (2) Välisreitingu puudumisel arvutatakse riskiga kaalutud vara käesoleva määruse §-s 179 sätestatud regulatiivsel meetodil, välja arvatud juhul, kui investeerimisühing kasutab sisemudeli meetodit vastavalt käesoleva määruse §-le 181.

  (3) Investeerimisühing, mis ei ole väärtpaberistatud positsiooni algne väljaandja või sponsor, võib käesoleva määruse §-s 184 sätestatud regulatiivset meetodit kasutada ainult Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal.

  (4) Finantsinspektsiooni eelneval loal arvutatakse riskiga kaalutud vara väärtpaberistatud positsioonilt, mis tuleneb välisreitinguta kommertsväärtpaberite programmist käesoleva määruse §-s 181 sätestatud korras.

  (5)

Kui investeerimisühingul, mis on välisreitinguta väärtpaberistatud positsiooni algne väljaandja või sponsor, ei ole piisavalt andmeid näitaja arvutamiseks ja regulatiivse meetodi kasutamiseks käesoleva määruse § 184 alusel ning tal ei ole Finantsinspektsiooni luba käesoleva määruse  §-s 182 sätestatud  sisemudelitel põhineva meetodi kasutamiseks, arvutakse  riskiga kaalutud vara käesoleva määruse § 181 alusel  kaudse krediidikvaliteedi hinnangu meetodil. Kui käesoleva määruse  § 181 lõikes 2 sätestatu mittetäitmise tõttu ei ole kaudse krediidikvaliteedi hinnangu meetodi kasutamine võimalik, kohaldatakse väärtpaberistatud positsioonile riskikaalu 1250 protsenti.

  (6) Kui investeerimisühingul, mis ei ole väärtpaberistatud positsiooni algne väljaandja ega sponsor, puudub Finantsinspektsiooni luba käesoleva määruse §-s 182 sätestatud sisemudelitel põhineva meetodi või käesoleva määruse §-s 184 sätestatud regulatiivse meetodi kasutamiseks, arvutatakse välisreitinguta väärtpaberistatud positsioonide riskikaalud käesoleva määruse §-s 181 alusel kaudse krediidikvaliteedi hinnangu meetodil. Kui käesoleva määruse §-s 181 lõikes 2 sätestatu mittetäitmise tõttu ei ole kaudse krediidikvaliteedi hinnangu meetodi kasutamine võimalik, kohaldatakse väärtpaberistatud positsioonile riskikaalu 1250 protsenti.

  (7) Kui investeerimisühingu poolt väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski katteks arvutatud kapitalinõude ja antud väärtpaberistatud positsioonilt arvutatava oodatava kahju summa ületab kapitalinõude ja oodatava kahju summat, mis oleks väärtpaberistatud nõuetelt arvutatud, kui need ei oleks väärtpaberistatud, võetakse kapitali adekvaatsuse arvutamisel arvesse kapitalinõue ja oodatav kahju, mis oleks arvutatud, kui need nõuded ei oleks väärtpaberistatud.

§ 181.   Kaudse krediidikvaliteedi hinnangu meetod

  Kaudse krediidikvaliteedi hinnangu meetodi puhul kohaldatakse välisreitinguta väärtpaberistatud positsioonile väikseimat riskikaalu nendest, mida tuleks kohaldada käesoleva määruse §-s 183 sätestatud välisreitingu meetodil sama väärtpaberistamise tehingu positsioonide suhtes, millel on olemas välisreiting, ning mille nõudeõiguse järk on madalam kui antud väärtpaberistatud positsiooni nõudeõiguse järk, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) välisreitinguga positsioon, mille alusel leitakse riskikaal, on täielikult allutatud välisreitinguta positsioonile, millele riskikaal kohaldatakse;
  2) välisreitinguga positsiooni tähtaeg peab olema võrdne või pikem, kui välisreitinguta positsiooni tähtaeg, millele riskikaal kohaldatakse;
  3) välisreitinguta positsioonile riskikaalu määramisel aluseks oleva välisreitinguga positsiooni välisreitingut jälgitakse pidevalt ning välisreitinguta positsiooni riskikaalu muudetakse kohe, kui muutub selle määramise aluseks olnud välisreitinguga positsiooni välisreiting.

§ 182.   Sisemudelil põhineva meetodi kasutamise üldnõuded kommertsväärtpaberite programmi puhul

  (1) Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal võib investeerimisühing kommertsväärtpaberite programmi kuuluvast tehingust tuleneva väärtpaberistatud positsiooni riskikaalu arvutada sisemudelite meetodi alusel.

  (2) Finantsinspektsioon lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa andmisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3-18 sätestatud tingimustest.

  (3) Väärtpaberistamise tehingu käigus emiteeritud kommertsväärtpaberitel on välisreiting.

  (4) Investeerimisühingu sisemine krediidikvaliteedi hindamise metoodika põhineb Finantsinspektsiooni hinnangul piisaval määral vähemalt ühe tunnustatud reitinguagentuuri poolt kasutataval avalikult kättesaadaval krediidikvaliteedi hindamise metoodikal, mis on välja töötatud välisreitingu andmiseks antud väärtpaberistamise tehingu käigus väärtpaberistatud nõuetega sarnaste nõuete väärtpaberistamisest tulenevale väärtpaberistamise positsioonile välisreitingu andmiseks.

  (5) Investeerimisühing võtab sisemise krediidikvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamise käigus muu hulgas arvesse nende tunnustatud reitinguagentuuride välisreitingu andmise metoodikad, kes on andnud krediidikvaliteedi hinnangu sama väärtpaberistamise tehingu käigus emiteeritud kommertsväärtpaberitele.

  (6) Investeerimisühingu sisemises krediidikvaliteedi hindamise metoodikas rakendatavad stressitestid ja muud arvulised parameetrid on vähemalt sama ranged kui tunnustatud reitinguagentuuride poolt välisreitingute andmisel kasutatavad parameetrid.

  (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõudele võtab investeerimisühing sisemise krediidikvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamisel arvesse kõik avalikult kättesaadavad tunnustatud reitinguagentuuride poolt kasutatavad metoodikad, mida kasutatakse antud väärtpaberistamise positsiooni väärtpaberistatud nõuetega sarnaste nõuete väärtpaberistamise positsioonidele välisreitingute andmisel.

(6) Investeerimisühing dokumenteerib kirjalikult tunnustatud reitinguagentuuride metoodikate arvessevõtmise protseduurireeglid. Investeerimisühing teostab vähemalt kord aastas kõikides avalikult kättesaadavates metoodikates toimunud muutuste analüüsi ning võtab vajadusel muutused arvesse sisemise krediidikvaliteedi hindamise metoodikas.

(7) Investeerimisühingu sisemine krediidikvaliteedi hindamise metoodika põhineb krediidikvaliteedi astmetel ning sisemised krediidikvaliteedi astmed on üheselt seostatavad tunnustatud reitinguagentuuride krediidikvaliteedi hinnangute astmetega. Metoodika, mille kohaselt investeerimisühing seostab sisemised krediidikvaliteedi astmed krediidikvaliteeti hindavate isikute krediidikvaliteedi hinnangute astmetega, on ammendavalt ja selgelt kirjeldatud investeerimisühingu sisemises dokumentatsioonis.

  (8) Investeerimisühing kasutab sisemist krediidikvaliteedi hindamise metoodikat ja selle kohaselt antud sisemisi krediidikvaliteedi hinnanguid riskijuhtimises ja riskijuhtimisalaste otsuste langetamisel, juhtkonnale suunatud ülevaadete koostamisel ning sisemise kapitali jaotuse määramisel.

  (9) Välis- või siseaudiitor, krediidikvaliteeti hindav isik, investeerimisühingu sõltumatu krediidiriski hindamise või riskijuhtimise eest vastutav üksus teostab regulaarset sisemise krediidikvaliteedi hindamisprotseduuri kontrolli ning annab hinnangu väärtpaberistatud positsioonidele antavate krediidikvaliteedi hinnangute täpsusele.

  (10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud regulaarset kontrolli teostab investeerimisühingu siseaudiitor või sõltumatu krediidiriski hindamise või riskijuhtimise eest vastutav üksus, peavad need üksused olema sõltumatud äriüksusest, mis korraldab väärtpaberistamise tehinguid või vastutab väärtpaberistamisega seotud kliendisuhete korralduse eest.

  (11) Investeerimisühing võrdleb regulaarselt väärtpaberistatud positsioonide krediidikvaliteedi muutusi sisemudeliga antud krediidikvaliteedi hinnangutega, eemärgiga hinnata sisemise ennetava krediidikvaliteedi hindamise täpsust. Kui võrdluse tulemusel ilmnevad väärtpaberistatud positsioonide krediidikvaliteedi regulaarsed kõrvalekalded sisemudeliga antud hinnangutest, tehakse mudelis vajalikud korrigeerimised.

  (12) Kommertsväärtpaberite programmi tingimused kehtestavad laenu väljastamise ja investeerimise standardid, mis sätestavad sealhulgas, et väärtpaberistamise tehingu haldur:
  1) võtab nõuete väärtpaberistamisel või omandamisel arvesse nõuete tüübi, likviidsuse tagamise ning krediidiriski kaitse lepingutest tulenevate õiguste olemuse ja rahalise väärtuse, väärtpaberistatud nõuete krediidikahjumite jaotuse (loss distribution) ning väärtpaberistatud nõuete juriidilise ning majandusliku eraldatuse isikust, kes nõuded loovutab;
  2) teostab väärtpaberistatavaid nõudeid loovutava isiku riskide analüüsi, milles arvestatakse muu hulgas loovutaja finantstulemusi ning oodatavaid finantstulemusi, turuosa, konkurentsivõimet ja selle prognoositavaid muutusi, finantsvõimendust, rahavooge ja nende piisavust intressikohustuste teenindamisel, loovutaja kohustustele antud välisreitinguid ja muud;
  3) teostab väärtpaberistatavaid nõudeid loovutava isiku laenuväljastamise standardite ja nõuete haldamise ning sissenõudmise kvaliteedi analüüsi.

  (13) Kommertsväärtpaberite programmi laenude väljastamise ja investeerimispoliitika kehtestab väärtpaberistatavatele nõuetele esitatavad kriteeriumid, mis muu hulgas:
  1) ei luba omandada nõudeid, mis on olnud olulise perioodi jooksul viivituses;
  2) piiravad väärtpaberistatud nõuete kontsentreerumist ühe kliendi kätte või geograafilisse piirkonda;
  3) seavad piirangud väärtpaberistatud nõuete maksimaalse tähtaja suhtes;
  4) kommertsväärtpaberite programmi dokumentatsioon sätestab nõuete sissenõudmise poliitikad ja protseduurid, mis võtavad arvesse väärtpaberistatud nõuete haldaja krediidikvaliteedi ja suutlikkuse haldamisteenuse pakkumisel.

  (14) Kommertsväärtpaberite programmi dokumentatsioon näeb ette vähemalt ühe kaitsemehhanismi, mis vähendab väärtpaberistatud nõuete loovutaja või väärtpaberistatud nõuete haldajaga seotud riski ning takistab väärtpaberistatud nõuete sattumist loovutaja või haldaja pankrotivara hulka, näiteks varajase amortiseerimise võimalust, mis käivitub loovutaja või haldaja krediidikvaliteedi languse korral.

  (15) Väärtpaberistamise tehingu halduri poolt nõuetele, mille omandamist kaalutakse, antud oodatava kahju hinnang võtab arvesse kõik tehinguga seotud riske, kaasa arvatud krediidi- ja lahjendusriski. Kui nõuete loovutaja poolt pakutud krediidiriski kaitse suurus on määratud ainult krediidiriskiga seotud kahjususe näitajate põhjal ning lahjendusrisk on antud nõuete tüübi jaoks oluline, siis moodustab väärtpaberistamise tehingu haldur spetsiaalse reservi lahjendusriski katteks. Krediidiriski kaitse vajaliku suuruse hindamisel võtab väärtpaberistamise tehingu haldur arvesse varasemate perioodide andmed kahjumite, viivituses nõuete, lahjendusriski realiseerumise ning nõuete käibekiiruse kohta mitme viimase aasta jooksul.

  (16) Väärtpaberistamise tehingu tingimused sätestavad kaitsemehhanismi, näiteks varajase amortiseerimise õiguse, mis vähendab väärtpaberistatud nõuete krediidikvaliteedi alanemise riski.

  (17) Finantsinspektsioon võib mitte arvestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuet sisemudelis kasutatava tunnustatud reitinguagentuuri metoodika avaliku kättesaadavuse kohta, kui avalikult kättesaadava krediidikvaliteedi hindamise metoodika puudumine on Finantsinspektsiooni hinnangul tingitud väärtpaberistamise tehingu eripäradest.

  (18) Investeerimisühing paigutab välisreitinguta väärtpaberistatud positsiooni ühe tunnustatud reitinguagentuuri, kelle metoodikat kasutatakse sisemisel krediidikvaliteedi hindamisel, poolt kasutatavasse reitingusüsteemi. Kui selliselt valitud välisreitingut loetakse turupraktika kohaselt investeerimiskõlbulikuks krediidikvaliteedi hinnangu tasemeks, käsitleb Investeerimisühing riskikaalu määramisel väärtpaberistatud positsiooni kui positsiooni, millele on antud välisreiting tunnustatud reitinguagentuuri poolt ning kohaldab sellele positsioonile käesoleva määruse §-s 182 sätestatud korda.
05.11.2013 15:19
Parandatud ilmne ebatäpsus § 182 lõigete 6 kuni 18 numeratsioonis Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 183.   Välisreitingu meetod

  (1) Välisreitingu meetodit kasutatakse juhul, kui väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsioonil on välisreiting.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (2) Välisreitingu meetodi puhul on riskiga kaalutud vara käesolevas jaotises sätestatud korras arvutatud väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsiooni väärtuse ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3–4² sätestatud riskikaalu korrutis. Riskiga kaalutud vara korrigeeritakse, korrutades seda koefitsiendiga 1,06.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (3) Lühiajalise kohustuse välisreitinguga väärtpaberistatud positsioonile kohaldatakse Finantsinspektsiooni poolt käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astme alusel järgmises tabelis esitatud riskikaale.

Krediidikvaliteedi aste	Riskikaal (protsenti)
	A	B	C
1	7	12	20
2	12	20	35
3	60	75	75
4 ja madalam	1250	1250	1250

  (4) Kui väärtpaberistatud positsioonile omistatud välisreiting ei ole lühiajalise kohustuse reiting, kohaldatakse sellele Finantsinspektsiooni poolt käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astme alusel järgmises tabelis esitatud riskikaale.

Krediidikvaliteedi aste	Riskikaal (protsenti)
	A	B	C
1	7	12	20
2	8	15	25
3	10	18	35
4	12	20	35
5	20	35	35
6	35	50	50
7	60	75	75
8	100	100	100
9	250	250	250
10	425	425	425
11	650	650	650
12 ja madalam	1250	1250	1250

  (4¹) Lühiajalise kohustuse välisreitinguga edasiväärtpaberistatud positsioonile kohaldatakse Finantsinspektsiooni käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astme alusel järgmises tabelis esitatud riskikaale:

Krediidikvaliteedi aste	Riskikaal (protsentides)
	A	B
1.	20	30
2.	40	65
3.	150	225
4. ja madalam	1250	1250

[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (4²) Kui edasiväärtpaberistatud positsioonile omistatud välisreiting ei ole lühiajalise kohustuse reiting, kohaldatakse sellele Finantsinspektsiooni käesoleva jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra kohaselt määratud krediidikvaliteedi astme alusel järgmises tabelis esitatud riskikaale:

Krediidikvaliteedi aste	Riskikaal (protsentides)
	A	B
1.	20	30
2.	25	40
3.	35	50
4.	40	65
5.	60	100
6.	100	150
7.	150	225
8.	200	350
9.	300	500
10.	500	650
11.	750	850
12. ja madalam	1250	1250

[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–4² esitatud tabelite veerus A toodud riskikaale kohaldatakse väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsioonile, mille nõudeõiguse järk on kõrgem kõikide teiste sama väärtpaberistamise või edasiväärtpaberistamise tehingu positsioonide nõudeõiguse järgust. Edasiväärtpaberistatud positsiooni ükski väärtpaberistatud nõue ei või ise olla edasiväärtpaberistatud positsioon. Väärtpaberistatud või edasiväärtpaberistatud positsiooni nõudeõiguse järgu määramisel ei võeta arvesse intressimakseid, teenustasu, valuutatuletistehinguid ega muid sarnaseid makseid.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (6)
[Kehtetu – RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (7) Finantsinspektsiooni hinnangul on sama väärtpaberistamise tehingu madalamate nõudeõiguse järkudega krediidiriski vähendav efekt piisav.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 esitatud tabelite veerus C toodud riskikaale kohaldatakse juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 8 või lõike 9 alusel arvutatud väärtpaberistamise tehinguga väärtpaberistatud nõuete tinglik koguarv on väiksem kui kuus.

  (9) Väärtpaberistatud nõuete tinglik arv leitakse järgneva valemi abil:

, kus on nõuete summa i-nda kliendi vastu.

  (10)

Kui investeerimisühingule on teada suurima nõude osakaal väärtpaberistatud nõuete portfellis, võib leida väärtpaberistatud nõuete tingliku arvu järgnevalt: , kus on suurima väärtpaberistatud nõude osakaal portfellis.

  (11) Kui tegemist on edasiväärtpaberistamisega, ei ole vaja kindlaks määrata algsete väärtpaberistatud nõuete arvu, vaid tuleb lähtuda edasiväärtpaberistamise portfelli kuuluvate väärtpaberistatud positsioonide arvust.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 käsitlemata juhtudel kohaldatakse väärtpaberistatud positsioonile käesoleva paragrahvi lõigetes 3–4² esitatud tabelite veerus B toodud riskikaale.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 184.   Regulatiivne meetod

  (1)

Investeerimisühing, millel on vastavalt käesolevale määrusele õigus kasutada väärtpaberistatud positsiooni riskikaalu määramisel regulatiivset meetodit, arvutab väärtpaberistatud positsiooni riskikaalu järgneva valemi abil: , kus

  1) kus:
  2)

      ;

  3)

      ;

  4)

      ;

  5)

      ;

  6)

      ;

  7)

      ;

  8)

      ;

  9)

      ;

  10)

   ;

  11)

    ;

  12)

    .

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud valemites on kasutatud järgmisi tähistusi:
  1) Beta [x; a,b] tähistab beta kumulatiivset jaotust, kus parameetreid a ja b on leitud punkti x jaoks;
  2) T tähistab väärtpaberistatud positsiooni nominaalväärtuse suhet väärtpaberistatud nõuete kogusummasse, kusjuures käesoleva jao 7. jaotise 2. alljaotises loetletud tuletisinstrumentide puhul, mille asenduskulu on negatiivne või null, võetakse nõuete kogusumma arvutamisel arvesse käesoleva jao 7. jaotises sätestatud korras arvutatud tulevikuväärtuses;
  (2¹) K_irb  on käesoleva peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatud korras arvutatud kapitalinõude, mis oleks arvutatud juhul, kui positsioon ei oleks väärtpaberistatud, ja positsiooni oodatava kahju summa;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  3)  K_IRBr tähistab näitaja K_IRB suhet väärtpaberistatud nõuete kogusummasse, mis on väljendatud koefitsiendina;
  4) L tähistab krediidiriski kaitse taset, mis arvutatakse kui kõikide sama väärtpaberistamise tehingu positsioonide summa, mille nõudeõiguse järk on madalam positsioonist, mille jaoks arvutatakse riskikaal, jagatuna väärtpaberistatud nõuete kogusummaga, kusjuures L arvutamisel ei võeta arvesse tuleviku kapitaliseeritud tulu ning nõuded, mis tulenevad käesoleva jao 7. jaotise 2. alljaotises loetletud tuletistehingutest, mis kuuluvad madalama nõudeõiguse järgu positsioonidesse kui see, mille jaoks arvutatakse riskikaal, võib asenduskulu ulatuses arvestada arvutamise hetke seisuga arvestamata potentsiaalset tuleviku väärtust;
  5) N on vastavalt käesoleva määruse § 182 lõigetes 8 ja 9 sätestatule arvutatud väärtpaberistatud nõuete tinglik arv;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  6)

      ELGD on nõuete suurustega kaalutud keskmine LGD, mis arvutatakse järgnevalt:, kus LGD_i tähistab keskmist LGD-d, mis tuleneb kõikidest nõuetest i-nda kliendi vastu, mis arvutatakse vastavalt käesoleva jao 4. jaotisele arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

  (3) Kui tegemist on teistkordse väärtpaberistamisega, see tähendab, et väärtpaberistamise tehingu käigus väärtpaberistatakse varem toimunud väärtpaberistamise tehingu tulemusel tekkinud positsioonid, on LGD 100 protsenti.

  (4) Kui väärtpaberistatud nõueteks on investeerimisühingu poolt ostetud nõuded ja väärtpaberistamise tehingu lepingu kohaselt käsitletakse krediidiriski ja lahjendusriski ühiselt, arvutatakse LGD kui kaalutud keskmist krediidiriski LGD-st ja 75-protsendilist lahjendusriski LGD-st. Kaaludena kasutatakse krediidiriski ja lahjendusriski katteks arvutatud kapitalinõudeid.

  (5) Regulatiivse meetodi puhul ja tingimusel, et suurima väärtpaberistatud nõude osakaal väärtpaberistatud nõuete kogusummas on väiksem kui 3 protsenti, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sisendite asemel kasutada järgmisi lihtsustatud viisil leitud sisendeid:
  1) LGD on 50 protsenti; N on väärtus, mis on leitud valemiga:

või , kus

  2) C_m on m suurima nõude väärtuse summa suhe väärtpaberistatud nõuete kogusummasse, kusjuures m väärtuse määrab investeerimisühing oma äranägemise järgi;
  3) muutuva suurusega jaenõuete väärtpaberistamisel võib Finantsinspektsiooni nõusolekul lähtuda lihtsustavast eeldusest, et h = 0 ja v = 0.

  (6) Kui investeerimisühingu käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud väärtpaberistatud positsiooni riskikaal on väiksem kui 7 protsenti, kohaldatakse riskikaalu 7 protsenti.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (7) Kui investeerimisühingu poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud edasiväärtpaberistatatud positsiooni riskikaal on väiksem kui 20 protsenti, kohaldatakse riskikaalu 20 protsenti.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 185.   Likviidsuse tagamise tehingust tuleneva positsiooni riskikaal

  (1) Investeerimisühing võib likviidsuse tagamise lepingust tulenevale välisreitinguta positsioonile kohaldada ümberhindlustegurit 20 protsenti, kui likviidsuse tagamise eesmärgil on laenu väljastamine võimalik ainult üldiste turu toimimise häirete korral ning likviidsuse tagamise leping vastab käesoleva määruse § 176 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

  (2) Investeerimisühing võib likviidsuse tagamise tehingust tulenevale välisreitinguta positsioonile kohaldada ümberhindlustegurit null protsenti, kui likviidsuse tagamise leping vastab käesoleva määruse § 176 lõikes 3 toodud tingimustele.

§ 186.   Likviidsuse tagamise tehingust tuleneva positsiooni lihtsustatud käsitlus

  (1) Kui investeerimisühingu hinnangul ei ole arvutuste keerukuse ja kulukuse tõttu otstarbekas leida väärtpaberistatud nõuete riskiga kaalutud väärtust juhul kui neid nõudeid ei oleks väärtpaberistatud ning likviidsuse tagamise leping vastab käesoleva määruse § 176 lõikes 4 sätestatud tingimustele, võib Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal likviidsuse tagamise lepingust tuleneva väärtpaberistamise positsiooni riskikaalu leidmisel ajutiselt kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetodit.

  (2) Investeerimisühing võib rakendada likviidsuse tagamise lepingust tuleneva väärtpaberistatud positsiooni suhtes kõrgeimat riskikaalu nendest, mida oleks pidanud rakendama väärtpaberistatud nõuetele käesoleva jao 2. jaotises sätestatud korras. Sellisel juhul võib väärtpaberistatud positsiooni väärtuse arvutamisel kasutada järgmisi ümberhindlustegureid:
  1) 50 protsenti, kui likviidsuse tagamise lepingu esialgne tähtaeg on üks aasta või vähem;
  2) 20 protsenti, kui likviidsuse tagamise leping vastab käesoleva määruse § 175 lõikes 1 sätestatud tingimustele;
  3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 käsitlemata juhtudel rakendatakse ümberhindlustegurit 100 protsenti.

§ 187.   Krediidiriski kaitse arvessevõtmine väärtpaberistatud positsiooni puhul

  (1) Otsene krediidiriski kaitse võetakse riskiga kaalutud vara arvutamisel väärtpaberistatud positsioonilt arvesse ainult juhul, kui see vastab käesoleva jao 4. jaotises sätestatud nõuetele.

  (2) Kaudne krediidiriski kaitse võetakse riskiga kaalutud vara arvutamisel väärtpaberistatud positsioonilt arvesse ainult juhul, kui krediidiriski kaitse ja selle pakkuja vastavad käesoleva jao 4. jaotises sätestatud nõuetele.

§ 188.   Krediidiriski kaitse arvessevõtmine välisreitingu meetodi puhul

  Kui investeerimisühing arvutab väärtpaberistatud positsiooni riskiga kaalutud väärtuse käesoleva määruse §-s 182 sätestatud välisreitingu meetodil ning väärtpaberistatud positsioonil on otsene või kaudne krediidiriski kaitse, korrigeeritakse väärtpaberistatud positsiooni väärtust või riskiga kaalutud vara väärtust käesoleva jao 4. jaotises sätestatud korras.

§ 189.   Krediidiriski kaitse arvessevõtmine regulatiivse meetodi puhul

  (1) Kui investeerimisühing arvutab väärtpaberistatud positsiooni riskiga kaalutud vara käesoleva määruse §-s 184 sätestatud regulatiivsel meetodil ning väärtpaberistatud positsioonil on otsene või kaudne krediidiriski kaitse, kasutatakse väärtpaberistatud positsiooni efektiivset riskikaalu. Efektiivse riskikaalu arvutamiseks jagatakse väärtpaberistatud positsioonilt arvutatud riskiga kaalutud vara väärtpaberistatud positsiooni väärtusega ning tulemus korrutatakse 100-ga.

  (2) Otsese krediidiriski kaitse puhul arvutatakse korrigeeritud positsiooni väärtus E^* vastavalt käesoleva jao 4. jaotises sätestatud otsese krediidiriski kaitse arvestamise reeglitele. Riskiga kaalutud väärtuse leidmiseks korrutatakse korrigeeritud positsioon käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel leitud efektiivse riskikaaluga.

  (3) Kaudse krediidiriski kaitse puhul arvutatakse väärtpaberistatud positsiooni riskiga kaalutud vara järgnevalt:
  1) arvutatakse krediidiriski kaitse korrigeeritud suurus G_A vastavalt käesoleva jao 4. jaotises sätestatud reeglitele;
  2) korrutatakse krediidiriski kaitse korrigeeritud suurus krediidiriski pakkuja riskikaaluga;
  3) korrutatakse väärtpaberistatud positsiooni krediidiriski kaitsega katmata osa käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud efektiivse riskikaaluga;
  4) summeeritakse käesoleva lõike punktides 2 ja 3 leitud riskiga kaalutud väärtused.

§ 190.   Osalise krediidiriski kaitse arvessevõtmine regulatiivse meetodi puhul

  (1) Kui krediidiriski kaitse leping näeb ette tekkivate kahjumite korvamist proportsionaalselt väärtpaberistatud positsiooni suurusele, rakendatakse käesoleva määruse §-s 84 sätestatut.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldamata juhtudel käsitletakse väärtpaberistatud positsiooni kui kahte positsiooni, millest üks on krediidiriski kaitsega kaetud ja teine katmata. Krediidiriski kaitsega kaetud positsioonina käsitletakse positsiooni seda osa, mille krediidikvaliteet on parem.

  (3) Krediidiriski kaitsega kaetud osa käsitletakse käesoleva määruse §-s 136 sätestatud korras, eeldades, et:
  1) T on võrdne e^*-ga, kui tegemist on otsese krediidiriski kaitsega, kus e^* võrdub E^* suhtega väärtpaberistatud nõuete kogusummasse ning E^* on korrigeeritud väärtpaberistatud positsiooni väärtus, mis on arvutatud käesoleva jao 4. jaotises sätestatud korras;
  2) T on võrdne (T-g)-ga, kui tegemist on kaudse krediidiriski kaitsega, kus g on krediidiriski kaitse nominaalväärtuse, mida korrigeeritakse valuuta või tähtaegade erinevustega käesoleva jao 4. jaotises, ja väärtpaberistatud nõuete kogusumma suhe.

  (4) Kaudse krediidiriski kaitse puhul rakendab investeerimisühing krediidiriskikaitse andja riskikaalu väärtpaberistatud positsiooni osale, mis jääb üle korrigeeritud positsiooni suurusest T.

§ 191.   Riskiga kaalutud vara väärtuse vähendamine

  (1) Kui väärtpaberistatud positsioonile rakendatakse riskikaalu 1250 protsenti, võib investeerimisühing väärtpaberistatud positsiooni riskiga kaalutud väärtuse arvutamisel vähendada väärtpaberistatud positsiooni väärtust selle 12,5-ga korrutatud ümberhindluste summa võrra. Sellisel juhul ei võeta ümberhindlusi arvesse oodatava kahju käsitlemisel käesoleva jao 3. jaotise 3. alljaotises sätestatud korras.

  (2) Väärtpaberistatud positsiooni, millele käesolevas jaotises sätestatud korras tuleks kohaldada riskikaalu 1250 protsenti, võib antud väärtpaberistamise positsiooni sellelt krediidiriski kapitalinõude arvutamise asemel omavahenditest maha arvata.

  (3) Väärtpaberistatud positsiooni väärtuse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud mahaarvamiseks võib:
  1) tuletada mahaarvatava positsiooni suuruse kaudselt riskiga kaalutud varade väärtusest, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ümberhindluste käsitlust;
  2) võtta arvesse otsest krediidiriski kaitset vastavalt käesoleva määruse §-dele 182–185;
  3)

kui investeerimisühing kasutab regulatiivset meetodit ja L  ning samal ajal [L+T] >, väärtpaberistatud positsiooni käsitleda kui kahte positsiooni, kus L võrdub -ga kõrgema nõudeõiguse järguga positsiooni jaoks.

  (4) Investeerimisühing ei võta arvesse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel välja jäetud positsiooni maksimaalse kapitalinõude leidmisel käesoleva määruse § 179 lõike 6 alusel.

4. alljaotis Riskiga kaalutud vara arvutamise erisused uuenevatest nõuetest tulenevate väärtpaberistamise positsioonide puhul 

§ 192.   Uuenevatest nõuetest tulenevate väärtpaberistamise positsioonide täiendav riskiga kaalutud vara

  (1) Lisaks väärtpaberistatud positsioonilt käesoleva jaotise 2. ja 3. alljaotises sätestatud korras arvutatud riskiga kaalutud varale arvutab investeerimisühing täiendava riskiga kaalutud vara väärtpaberistatud uuenevatelt nõuetelt, kui ta on väärtpaberistatud nõuete algne väljaandja ja väärtpaberistamise tehingu tingimused näevad väärtpaberistatud positsioonide omanikele (investoritele) ette ennetähtaegse amortiseerimise õiguse.

  (2) Täiendava riskiga kaalutud vara väärtuse arvutamiseks korrutab investeerimisühing vastavalt käesoleva määruse §-le 193 arvutatud väärtpaberistatud nõuete osa käesoleva määruse § 194 alusel määratud ümberhindlusteguri ning keskmise riskikaalu korrutisega, mida oleks pidanud rakendama väärtpaberistatud nõuete suhtes käesoleva jao 2. jaotises sätestatud korras, kui need nõuded ei oleks olnud väärtpaberistatud.

  (3) Kui väärtpaberistatud nõuete hulka kuuluvad nii uuenevad nõuded, kui ka muud nõuded, kohaldab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetodit uuenevate nõuete väärtpaberistatud osale.

  (4) Investeerimisühing ei pea arvutama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud täiendavat riskiga kaalutud vara, kui on üheaegselt täidetud järgmised tingimused:
  1) väärtpaberistamise tehingu tingimused kehtestavad investorite kohustuse kanda ka tulevikus tekkivate nõuetega seotud krediidiriski, mis tulenevad krediidiliini kasutamisest väärtpaberistatud positsiooni emitendi poolt peale ennetähtaegse amortiseerimise protsessi käivitumist;
  2) väärtpaberistamise tehingu tingimuste kohaselt ei ole ennetähtaegse amortiseerimise õiguse tekkimine seotud väärtpaberistatud uuenevate nõuete või algseks väljaandjaks oleva investeerimisühingu krediidikvaliteedi muutusega.

  (5) Täiendavaks riskiga kaalutud varaks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel leitud väärtuse ja investeerimisühingu omandis olevate sama väärtpaberistamise tehingu väärtpaberistatud positsioonide riskiga kaalutud väärtuse summa, kui see on suurem ühest järgnevast näitajast:
  1) investeerimisühingu omandis olevate sama väärtpaberistamise tehingu väärtpaberistatud positsioonide riskiga kaalutud väärtus;
  2) riskiga kaalutud vara, mida investeerimisühing oleks pidanud arvutama väärtpaberistatud nõuete suhtes, kui neid ei oleks väärtpaberistatud.

§ 193.   Uuenevate nõuete väärtpaberistatud osa arvutamine

  (1) Juhul kui investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara uuenevatest nõuetest tulenevalt väärtpaberistatud positsioonilt käesoleva jaotise 2. alljaotises sätestatud korras, on uuenevate nõuete väärtpaberistatud osa väärtpaberistatud uuenevate nõuete summa klientide poolt kasutatud limiidi ulatuses, kui käesoleva paragrahvi lõigetest 2-4 ei tulene teisiti.

  (2) Kui investeerimisühing arvutab riskiga kaalutud vara uuenevatest nõuetest tulenevalt väärtpaberistatud positsioonilt käesoleva jaotise 3. alljaotises sätestatud korras, on uuenevate nõuete väärtpaberistatud osa väärtpaberistatud uuenevate nõuete kasutatud osa ja kasutamata limiidi summa.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 või lõike 2 alusel arvutatud uuenevate nõuete väärtpaberistatud osast võib lahutada investeerimisühingule kuuluva kindla proportsiooni väärtpaberistatud uuenevate nõuetega seotud põhiosamaksetest ja intressimaksetest, kui vastava proportsionaalse osa kuulumine investeerimisühingule, mitte väärtpaberistatud positsioonide omanikele, on sätestatud väärtpaberistamise tehingu tingimustes.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 rakendamisel käsitleb investeerimisühing talle kuuluvat osa põhimaksetest ja intressimaksetest kui väärtpaberistamata uuenevaid nõudeid.

§ 194.   Uuenevatest nõuetest tuleneva väärtpaberistatud positsiooni ümberhindlustegurid

  (1) Kui väärtpaberistatud nõuded on jaenõuded, mis on tingimusteta ja etteteatamiseta tühistatavad, ning amortiseerimine algab väärtpaberistamise tehingu lepingu kohaselt siis, kui väärtpaberistamise tehingu ületulu langeb allapoole kokkulepitud miinimumtaset, arvutab investeerimisühing ümberhindlusteguri käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt.

  (2) Ümberhindlusteguri määramiseks leitakse, mitu protsenti moodustas kolme eelmise kuu keskmine ületulu väärtpaberistamise tehingu lepingus sätestatud perioodilisest reservieraldiste määrast. Reservieraldiste määr on käesoleva paragrahvi mõistes väärtpaberistamise lepingus fikseeritud määr, mille põhjal arvutatakse, milline osa ületulust arvatakse reservi võimalike tulevikukahjumite katteks. Käesolevas lõikes nimetatud arvutuste jaoks väljendatakse reservieraldiste määr protsentides väärtpaberistatud nõuete jääkväärtusest. Kui väärtpaberistamise leping ei näe ette reservi moodustamist, loetakse, et reservieraldiste määr on võrdne eespool nimetatud ületulu miinimumtasemega pluss 4,5 protsendipunkti.

  (3) Lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud kolme eelneva kuu ületulu suhtelisest suurusest ning sellest, kas väärtpaberistamise tehingu lepingus ette nähtud investorite ennetähtaegse amortiseerimise õigus on piiratud või mitte määratakse ümberhindlustegur järgneva tabeli alusel.

3 kuu keskmine ületulu	Piiratud amortiseerimise õigus	Täielik amortiseerimise õigus
	Ümberhindlustegur (protsenti)
Kõrgem kui 133,33%	0	0
100% kuni 133,33%	1	5
75% kuni 100%	2	15
50% kuni 75%	10	50
25% kuni 50%	20	100
25% ja madalam	40	100

  (4) Ennetähtaegse amortiseerimise õigus on käesoleva paragrahvi mõistes piiratud, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) algseks väljaandjaks olev investeerimisühing on välja töötanud tegevuskava, mille eesmärk on tagada neto-omavahendite ja likviidsete vahendite olemasolu juhul, kui ennetähtaegse amortiseerimise õigust kasutatakse, ning investeerimisühing on valmis nimetatud kava koheselt täitma;
  2) kogu väärtpaberistamise tehingu vältel toimub kõigi laekuvate põhi- ja intressimaksete, kantud kulude ja kahjumite ning tagasisaadud nõuete proportsionaalne jagamine algsest väljaandjast investeerimisühingu ja muude investorite vahel, lähtudes väärtpaberistatud nõuete jääkväärtustest, mida fikseeritakse üks kord kuus või sagedamini;
  3) amortiseerimise periood on investeerimisühingu hinnangul piisavalt pikk selleks, et selle perioodi jooksul makstakse tagasi või tunnistatakse mittetoimivaks 90 protsenti väärtpaberistatud nõuete jäägist amortiseerimise perioodi alguse seisuga;
  4) amortiseerimise kiirus ei ole suurem kui lineaarse amortiseerimise puhul, kusjuures amortiseerimine on lineaarne siis, kui väärtpaberistatud positsioonide lunastamine on jaotatud ühtlaselt kogu käesoleva lõike punktis 3 nimetatud perioodile.

  (5) Igasuguse muu piiratud amortiseerimise õigusega väärtpaberistamise tehingu ümberhindlustegur on 90 protsenti.

  (6) Igasuguse muu täieliku amortiseerimise õigusega väärtpaberistamise tehingu ümberhindlustegur on 100 protsenti.

6. jaotis Riskipositsiooni väärtuse arvutamine bilansivälistelt kohustustelt 

§ 195.   Riskipositsiooni väärtus bilansiväliste kohustuste puhul

  (1) Bilansivälistest kohustustest tulenevate riskipositsioonide väärtuse arvutamisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ümberhindlustegureid. Käesolevas jaotises kasutatav ümberhindlustegur väljendab bilansivälise kohustuse realiseerumise tõenäosust.

  (2) Bilansivälistest kohustustest tulenevate riskipositsioonide ümberhindlustegurid on järgmised:
  1) täisriskiga bilansiväliste kohustuste puhul 100 protsenti;
  2) keskmise riskiga bilansiväliste kohustuste puhul 50 protsenti;
  3) mõõduka riskiga bilansiväliste kohustuste puhul 20 protsenti;
  4) madala riskiga bilansiväliste kohustuste puhul null protsenti.

  (3) Käesoleva jao 4. jaotisele vastava krediidiriski kaitse olemasolul kohaldatakse ümberhindamis-tegurit pärast krediidiriski kaitsest tulenevat riskipositsiooni korrigeerimist.

§ 196.   Täisriskiga bilansivälised kohustused

  Täisriskiga bilansivälised kohustused on järgmised:
  1) finantsgarantiid;
  2) krediidituletisinstrumendid;
  3) käskvekslite aktseptid;
  4) vekslite käendus;
  5) regressiõigusega väärtpaberite või muu vara müügi ning müügi- ja tagasiostu tehingud, kui krediidirisk jääb investeerimisühingule;
  6) finantsiseloomuga tagasivõtmatud valmisolekuakreditiivid;
  7) väärtpaberite või muu vara ostmise kohustus tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel;
  8) kohustus hoiustada finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus;
  9) osaliselt tasutud väärtpaberite tasumata osa;
  10) vara müügi- ja tagasiostu tehingutega müüdud vara, mida ei kajastata investeerimisühingu bilansis;
  11) muud täisriskiga bilansivälised kohustused.

§ 197.   Keskmise riskiga bilansivälised kohustused

  Keskmise riskiga bilansivälised kohustused on järgmised:
  1) väljastatud ja kinnitatud kaubaakreditiivid;
  2) võlakirjade emissiooniteenused (note issuance facilities - NIF) ja uueneva käenduse süsteemid (revolving underwriting facilities -RUF);
  3) mittefinantsiseloomuga valmisolekuakreditiivid;
  4) kasutamata krediidilimiidid ja muud sarnased kohustused (sealhulgas väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) lepingulise tähtajaga üle ühe aasta;
  5) mittefinantsgarantii tüüpi tagatised ja kahjuhüvitised (sealhulgas pakkumis-, täitmis- tolli- ja maksugarantiid), kui investeerimisühing on kohustatud täitma kliendi mitterahalisi kohustusi või maksma kolmandale isikule kompensatsiooni juhul, kui kohaletoimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele;
  6) muud keskmise riskiga bilansivälised kohustused.

§ 198.   Mõõduka riskiga bilansivälised kohustused

  Mõõduka riskiga bilansivälised kohustused on järgmised:
  1) lühiajalised dokumentaalmaksed, kui kaubasaadetis on tagatiseks, ning muud automaatselt likvideeruvad dokumentaalmaksed;
  2) kasutamata krediidilimiidid ja muud sarnased kohustused (sealhulgas väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) lepingulise tähtajaga kuni üks aasta, mida ei või tingimusteta ja etteteatamiseta lõpetada või mida ei või laenuvõtja krediidikõlblikkuse halvenemise tõttu automaatselt lõpetada;
  3) muud mõõduka riskiga bilansivälised kohustused.

§ 199.   Madala riskiga bilansivälised kohustused

  Madala riskiga bilansivälised kohustused on järgmised:
  1) kasutamata krediidilimiidid ja muud sarnased kohustused (sealhulgas väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) lepingulise tähtajaga kuni üks aasta, mille võib tingimusteta ja ette teatamata lõpetada või mille võib laenuvõtja krediidikõlblikkuse halvenemise tõttu automaatselt lõpetada. Jaekrediidiliine võib käsitleda tingimusteta lõpetatavateks, kui lepingutingimused võimaldavad investeerimisühingul need tingimusteta lõpetada vähemalt ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seotud õigusaktidega;
  2) muud madala riskiga bilansivälised kohustused.

7. jaotis Riskipositsiooni väärtuse arvutamine tuletisinstrumentidelt, repotehingutelt, väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise või andmise tehingutelt, pika arveldustähtajaga tehingutelt ja väärtpaberitagatisega tehingutelt 

1. alljaotis Mõisted 

§ 200.   Tasaarvestatavate tehingute kogum, riskipositsioonide maandamise kogum ja nendega seotud mõisted

  (1) Tasaarvestatavate tehingute kogum (netting set) hõlmab ühe vastaspoolega tehtud tehinguid, mille suhtes sõlmitud kahepoolne tasaarvestuskokkulepe on õiguslikult jõustatav mõlema tehingupoole suhtes ja kui tasaarvestust aktsepteeritakse käesoleva jaotise 8. alljaotise ja käesoleva jao 4. jaotise alusel. Tehingut, mis käesoleva jaotise 8. alljaotise kohaselt ei ole käsitletav õiguslikult jõustatava kahepoolse tasaarvestuskokkuleppena, tuleb käesoleva jaotise tähenduses käsitleda iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina. Käesoleva jaotise 7. alljaotise kohaldamisel võib kõiki ühe vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumeid käsitleda üheainsa tasaarvestatavate tehingute kogumina, kui oodatava riskipositsiooni leidmisel on iga tasaarvestatava tehingu negatiivse positsiooni väärtus null.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (2) Positsioon (risk position) on vastavalt käesoleva jaotise 6. alljaotisele arvutatud riski suurus.

  (3) Maandatud positsioonide kogum (hedging set) on tasaarvestatavate tehingute kogumisisene positsioonide kogum, mille riskipositsiooni väärtuse arvutamisel käesoleva jaotise 6. alljaotises sätestatud meetodil võetakse arvesse ainult nende saldo.

  (4) Tagatisleping (margin agreement) on leping või lepingu sätted, mille kohaselt üks lepingupool annab teisele lepingupoolele tagatise, kui teise lepingupoole riskipositsioon esimese lepingupoole suhtes ületab kindlaksmääratud taseme.

  (5) Tagatiskünnis (margin treshold) on riskipositsiooni suurus, millest alates on laenuandjal õigus tagatist nõuda.

  (6) Riski tagatisperiood (margin period of risk) on ajavahemik alates viimasest tagatise üleandmisest tehingute tasaarvestamise kogumi katteks enne vastaspoole makseviivituses olevaks muutumist kuni positsioonide sulgemiseni ja tekkinud tururiski maandamiseni.

  (7) Üle üheaastase tähtajaga tasaarvestatavate tehingute kogumi efektiivne lõpptähtaeg sisemudelite meetodi puhul (effective maturity under the internal model method) on riskivaba tulumääraga diskonteeritud kogumisse kuuluvate tehingute kehtivusaja jooksul prognoositavate riskipositsioonide summa ja riskivaba tulumääraga diskonteeritud ühe aasta prognoositava riskipositsiooni suhe. Tähtaja pikendamisega kaasneva riski kajastamiseks võib kuni üheaastase prognoosihorisondi puhul efektiivse lõpptähtaja kohandada selliselt, et oodatava riskipositsiooni väärtus asendatakse efektiivse oodatava riskipositsiooni väärtusega.

  (8) Toodetevaheline nettimine (cross-product netting) tähendab erinevaid tootekategooriaid hõlmavate tehingute käsitlemist ühes tasaarvestatavate tehingute kogumis vastavalt käesolevas jaotises sätestatud toodetevahelise tasaarvestuse reeglitele.

  (9) Praegune turuväärtus (current market value ehk CMV) on vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute netoturuväärtus, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivne kui ka negatiivne turuväärtus.

§ 201.   Tõenäosusjaotuse kohta kasutatud mõisted

  (1) Turuväärtuste jaotus (distribution of market values) ontasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute netoturuväärtuste prognoositav tinglik tõenäosusjaotus teatud ajahetkeni tulevikus (prognoosiperiood), võttes arvesse asjaomaste tehingute realiseerunud turuväärtust kuni käesoleva ajahetkeni.

  (2) Riskipositsioonide jaotus (distribution of exposures) on selliste turuväärtuste prognoositav tõenäosusjaotus, kus prognoositavad negatiivsed netoturuväärtused on asendatud nulliga.

  (3) Riskineutraalne jaotus (risk-neutral distribution) on turuväärtuste või riskipositsioonide jaotus mingil tulevasel ajaperioodil, mille arvutamise juures on kasutatud turu prognoose, näiteks prognoositavat volatiilsust.

  (4) Tegelik jaotus (actual distribution) on turuväärtuste või riskipositsioonide jaotus mingil tulevasel ajaperioodil, mille arvutamise juures on kasutatud statistilisi andmeid, näiteks volatiilsust, mis on arvutatud mineviku hinna- või kursimuutuste põhjal.

§ 202.   Riskipositsioonide mõõtmise ja hinnangute kohta kasutatud mõisted

  (1) Praegune riskipositsioon (current exposure) on tehingu või tehingute kogumisse kuuluva tehinguportfelli turuväärtus, mis kaotatakse vastaspoole makseviivituse korral eeldades, et nende tehingute väärtusest pankroti korral midagi ei hüvitata. Kui tehingu või tehinguportfelli turuväärtus on negatiivne, on praegune riskipositsioon null.

  (2) Riskipositsioonide tipp (peak exposure) on riskipositsioonide jaotuse kõrge protsentiil mistahes kuupäeval tulevikus enne tasaarvestatavate tehingute kogumi pikima tähtajaga tehingu tähtaja saabumist.

  (3) Oodatav riskipositsioon (expected exposure ehk EE) on riskipositsioonide jaotuse keskväärtus mistahes kuupäeval tulevikus enne tasaarveldatavate tehingute kogumi pikima tähtajaga tehingu tähtaja saabumist.

  (4) Efektiivne oodatav riskipositsioon (effective expected exposure ehk effective EE) teatud kuupäeval on suurim oodatav riskipositsioon, mis tekib sellel kuupäeval või mistahes kuupäeval enne seda kuupäeva. Efektiivse oodatava riskipositsiooni võib määrata ka antud kuupäeva suurima oodatava riskipositsiooni ja sellele kuupäevale eelneva efektiivse oodatava riskipositsiooni alusel vastavalt sellele, kumb on suurem.

  (5) Oodatav positiivne riskipositsioon (expected positive exposure ehk EPE) on oodatavate riskipositsioonide kaalutud keskmine näitaja, kus kaaludeks on vastava oodatava riskipositsiooni tähtaeg kogumi pikimast tähtajast. Kapitalinõude arvutamisel võetakse aluseks esimese aasta kaalutud keskmine näitaja. Kui kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsioonide tähtaeg on alla ühe aasta, võetakse aluseks tasaarvestatava kogumi pikima tähtajaga riskipositsiooni tähtaeg.

  (6) Efektiivne oodatav positiivne riskipositsioon (effective EPE) on efektiivsete oodatavate riskipositsioonide kaalutud keskmine näitaja esimese aasta kohta, kus kaaludeks on oodatava riskipositsiooni tähtaeg kogumi pikimast tähtajast. Kui kõikide tasaarvestavate tehingute kogumi riskipositsioonide tähtaeg on alla ühe aasta, võetakse aluseks tasaarvestatava kogumi pikima tähtajaga riskipositsiooni tähtaeg.

  (7) Krediidiväärtuse korrigeerimine (credit valuation adjustment) on tehingute müügitellimuste keskmise hinna ja ostutellimuste keskmise hinna keskmise väärtuse (mid-market valuation) korrigeerimine, mis tuleneb mistahes suutmatusest täita lepingujärgset kokkulepet vastaspoolega. Nimetatud korrigeerimine võib sisaldada tehingu vastaspoole krediidiriski turuväärtuse korrigeerimist või nii investeerimisühingu kui ka tehingu vastaspoole krediidiriski turuväärtuse korrigeerimist.

  (8) Ühepoolne krediidiväärtuse korrigeerimine (one-sided credit valuation adjustment) on krediidiväärtuse korrigeerimine, mis väljendab vastaspoolega seotud krediidiriski turuväärtuse korrigeerimist investeerimisühingu suhtes, kuid ei sisalda investeerimisühingu krediidiriski turuväärtuse korrigeerimist vastaspoole suhtes.

§ 203.   Vastaspoole krediidiriskiga seotud mõisted

  (1) Krediidipikendusrisk (rollover risk) on summa, mille võrra oodatavat positiivset riskipositsiooni on alahinnatud, kui tehingud antud vastaspoolega tulevikus jätkuvad. Tulevastest tehingutest tulenev täiendav risk ei kajastu oodatavas positiivses riskipositsioonis.

  (2) Üldine korrelatsioonirisk (general wrong-way risk) on risk, mis tekib, kui vastaspoole makseviivituse tõenäosus on positiivses korrelatsioonis üldiste tururiski teguritega.

  (3) Spetsiifiline korrelatsioonirisk (specific wrong-way risk) on risk, mis tekib, kui nõude suurus antud vastaspoole vastu on tulenevalt tehingute iseloomust positiivses korrelatsioonis vastaspoole makseviivituse tõenäosusega. Investeerimisühing on spetsiifilisele korrelatsiooniriskile avatud, kui oodatav tuleviku riskipositsioon konkreetse vastaspoole vastu on suur ning samal ajal on vastaspoole makseviivituse tõenäosus kõrge.

2. alljaotis Tuletisinstrumentide liigid 

§ 204.   Käesoleva alljaotise kohaldamine

  Käesolevas alljaotises loetletakse tuletisinstrumendid, millele kohaldatakse käesolevas jaotises sätestatud riskipositsioonide väärtuse arvutamise käsitlust.

§ 205.   Intressimääraga seotud tuletisinstrumendid

  Intressimääraga seotud tuletisinstrumendid on:
  1) ühe valuuta intressimäära vahetuslepingud (single-currency interest rate swaps);
  2) baasvahetuslepingud (basis-swaps);
  3) intressimääralepingud (forward rate agreements);
  4) intressimäärafutuurid (interest rate futures);
  5) ostetud intressimääraoptsioonid (interest-rate options purchased);
  6) muud käesolevas paragrahvis sätestatud tuletisinstrumentidega sarnased lepingud.

§ 206.   Valuutaga ja kullaga seotud tuletisinstrumendid

  Valuuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid on järgmised:
  1) erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud (cross-currency interest-rate swaps);
  2) valuutakursi forward-lepingud (forward foreign-exchange contracts);
  3) valuutafutuurid (currency futures);
  4) ostetud valuutaoptsioonid (currency options purchased);
  5) muud käesolevas paragrahvis sätestatud tuletisinstrumentidega sarnased lepingud.

§ 207.   Muu alusvaraga seotud tuletisinstrumendid

  Muu alusvaraga seotud tuletisinstrumendid on käesoleva alljaotise käesoleva määruse § 205 punktides 1-5 ja § 206 punktides 1-4 nimetatud instrumentidega sarnased tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on nimetatud paragrahvides nimetamata vara ja indeksid, sealhulgas:
  1) füüsiliselt või rahas arveldatavad väärtpaberite, valuutade, intressimäärade tulukuse või muude tuletisinstrumentide, finantsindeksite või finantsnäitajatega seotud tuletisinstrumendid;
  2) lepingutingimuste kohaselt rahas või ühe poole valikul rahas arveldatavad kauba tuletisinstrumendid;
  3) füüsiliselt arveldatavad kauba tuletisinstrumendid tingimusel, et nende kaupadega kaubeldakse reguleeritud turul või mis arveldatakse füüsiliselt tingimusel, et nendega kaubeldakse reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis;
  4) füüsiliselt arveldatavad kauba tuletisinstrumendid, mis ei vasta käesoleva paragrahvi punktis 3 sätestatud nõuetele tingimusel, et need tehingud ei ole sõlmitud kommertseesmärgil ja millel on finantsinstrumendina käsitletava tuletisinstrumendi tunnused seetõttu, et neid tasaarveldatakse muu hulgas tunnustatud arveldussüsteemide kaudu või nende suhtes kehtib pideva tagatuse nõue;
  5) hinnavahelepingud (financial contracts for differences);
  6) klimaatiliste tingimuste, prahtimistariifide, saastekvootide, inflatsioonimäärade või muu ametliku majandusstatistikaga seotud tuletisinstrumendid, mis arveldatakse rahas või mida lepingu kohaselt võib arveldada rahas ühe poole valikul, ning muud varade, õiguste, kohustuste, indeksite ja käesolevas jaotises nimetamata näitajatega seotud tuletisinstrumendid, millel on finantsinstrumendina käsitletavate tuletisinstrumentide tunnused seetõttu, et neid tasaarveldatakse muu hulgas tunnustatud arveldussüsteemide kaudu või nende suhtes kehtib pideva tagatuse nõue.

3. alljaotis Riskipositsioonide arvutamise meetodid 

§ 208.   Riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutatavad meetodid

  (1) Tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid:
  1) turuväärtuse meetod;
  2) lihtsustatud meetod;
  3) standardmeetod;
  4) sisemudelitel põhinev meetod.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetodite kombinatsiooni võib kasutada ainult investeerimisühingu konsolideerimisgrupi riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks.

  (3) Investeerimisühing võib kasutada turuväärtuse ja standardmeetodi kombinatsiooni, kui ühte meetoditest kasutatakse käesoleva määruse § 219 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 209.   Piirangud meetodite kasutamisel

  (1) Investeerimisühing, mis ei ole saanud vabastust kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelli riskide katmiseks, ei või riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada lihtsustatud meetodit.

  (2) Käesoleva määruse §-s 207 nimetatud tuletisinstrumentide riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks ei või kasutada lihtsustatud meetodit.

  (3) Investeerimisühing on kohustatud riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks sisemudelitel põhineva meetodi alusel taotlema Finantsinspektsioonilt eelnevalt loa ning esitama tõendid käesoleva jaotise 7. alljaotises sätestatud tingimuste täitmise kohta.

  (4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui nelja kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest.

§ 210.   Krediidituletisinstrumentidega seotud erandid

  Kui investeerimisühing on soetanud käesolevas jaos käsitletavatest instrumentidest tuleneva krediidiriski või kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski maandamiseks krediidituletisinstrumendi, võib krediidituletisinstrumendi vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni kajastada null väärtuses ning maandatud riskipositsioonile arvutada kapitalinõue, kasutades ühte järgmistest võimalustest:
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  1) vastavalt käesoleva jao 4. jaotises sätestatud kaudse krediidiriski kaitse hindamise reeglitele;
  2) Finantsinspektsiooni heakskiidul vastavalt käesoleva jao 3. jaotises sätestatud reeglitele;
  3) Finantsinspektsiooni heakskiidul sisereitingute meetodi miinimumtingimustele garantiide ja krediidituletisinstrumentide mõju hindamise nõuetele vastavalt käesoleva määruse §-dele 96-100.

§ 211.   Krediidiriski ülekandetehingutega seotud erandid

  Investeerimisühingu pakutavast krediidiriski kaitsest tuleneva kauplemisportfelli välise krediidiriski ülekandetehingu, millele arvutatakse krediidiriski kapitalinõuet, vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuseks loetakse null.

§ 212.   Tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtus

  Kõikide käesoleva määruse § 208 lõikes 1 nimetatud meetodite puhul on vastaspoole riskipositsiooni väärtus nimetatud vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute iga kogumi kohta arvutatud riskipositsioonide summa.

§ 213.   Tehingud keskse vastaspoolega

  (1) Käesolevas jaotises käsitletavate tehingute puhul keskse vastaspoolega loetakse vastaspoole krediidirisk nulliks, kui keskne vastaspool ei ole tehingust keeldunud ning tehing on pidevalt tagatud.

  (2) Käesolevas jaotises käsitletavate tehingute krediidiriski kapitalinõude arvutamisel võib krediidiriski positsiooni lugeda nulliks juhul, kui keskne vastaspool ei ole tehingust keeldunud ning tehing on pidevalt tagatud.

§ 214.   Pika arveldustähtajaga tehingutega seotud erandid

  (1) Pika arveldustähtajaga tehingutest tulenevate riskipositsioonide väärtuse arvutamisel võib kasutada mistahes käesoleva määruse § 208 lõikes 1 nimetatud meetodit, olenemata sellest, millist meetodit kasutatakse börsiväliste tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute ning väärtpaberitega tagatud tehingute käsitlemisel.

  (2) Investeerimisühing, mis kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodit, võib pika arveldusajaga tehingutele kohaldada krediidiriski standardmeetodi puhul ette nähtud riskikaale, sõltumata selliste positsioonide olulisusest.

4. alljaotis Riskipositsiooni väärtuse arvutamise turuväärtuse meetod 

§ 215.   Riskipositsiooni väärtuse arvutamine turuväärtuse meetodil

  (1) Turuväärtuse meetodi puhul on riskipositsiooni väärtus käesoleva alljaotise kohaselt arvutatud asenduskulu ja tuleviku krediidiriskipositsiooni summa.

  (2) Ühe valuuta ujuvate intressimäärade vahetuslepingu puhul on riskipositsiooni väärtus ainult asenduskulu.

§ 216.   Asenduskulu

  (1) Asenduskulu on kulu, mis tekib siis, kui tehingu vastaspool ei täida oma lepingulisi kohustusi ja investeerimisühingul tuleb sõlmida uus sarnane leping või teostada tehing teise hinnaga (turuhinnaga).

  (2) Asenduskulu arvutatakse kõikidele positiivse turuväärtusega lepingutele.

§ 217.   Tuleviku krediidiriski positsioon

  (1) Tuleviku krediidiriski positsioon on instrumendi nimiväärtuse või alusvara väärtuse ja järgnevas tabelis sätestatud protsendimäära korrutis.

Järelejäänud tähtaeg	Intressi-määraga seotud tuletis-instrumendid (protsenti)	Valuuta-kurssidega ja kullaga seotud tuletis-instrumendid (protsenti)	Väärtpaberitega seotud tuletis-instrumendid (protsenti)	Vääris-metallidega (v.a kuld) seotud tuletis-instrumendid (protsenti)	Muude kaupadega (v.a vääris- metallid) seotud tuletis-instrumendid (protsenti)
Kuni üks aasta (k.a)	0	1	6	7	10
Üks kuni viis aastat (k.a)	0,5	5	8	7	12
Üle viie aasta	1,5	7,5	10	8	15

  (2) Instrumente, mis ei kuulu ühtegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tabelis esitatud kategooriasse, käsitletakse muude kaupadega seotud tuletisinstrumendina(välja arvatud väärismetallid).

  (3) Järelejäänud tähtaeg on ajavahemik aruande koostamise kuupäevast lepingu tähtajani.

  (4) Lepingute puhul, mida korrigeeritakse kindlaksmääratud kuupäevadel selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on lepingu turuväärtus null, võrdub järelejäänud tähtaeg ajaperioodiga aruandekuupäevast kuni järgmise korrigeerimise kuupäevani. Intressimääraga seotud tuletisinstrumentide puhul, mis vastavad nendele tingimustele ja mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe aasta, ei saa protsendimäär olla madalam kui 0,5 protsenti.

  (5) Lepingute puhul, milles on sätestatud tagasimaksmine mitmes järgus, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 tabelis esitatud protsendimäär korrutada lepingus sätestatud maksete arvuga, mis on veel teostamata.

5. alljaotis Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetod 

§ 218.   Riskipositsiooni väärtuse arvutamine lihtsustatud meetodil

  (1) Lihtsustatud meetodi puhul on riskipositsiooni väärtus instrumendi nimiväärtuse ja järgnevas tabelis toodud protsendimäära korrutis.

Tähtaeg	Intressimääradega seotud tuletisinstrumendid (protsenti)	Valuutakurssidega ja kullaga seotud tuletisinstrumendid (protsenti)
Kuni üks aasta (k.a)	0,5	2
Üks kuni kaks aastat (k.a)	1	5
Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta	1	3

  (2) Intressimääraga seotud tuletisinstrumentide puhul on tähtajaks järelejäänud tähtaeg ehk ajavahemik aruande koostamise kuupäevast lepingu tähtajani.

  (3) Valuutakursside ja kullaga seotud tuletisinstrumentide puhul on tähtajaks lepinguline tähtaeg.

6. alljaotis Riskipositsiooni väärtuse arvutamise standardmeetod 

§ 219.   Riskipositsiooni arvutamise standardmeetodi kasutamise tingimused

  (1) Standardmeetodit võib kasutada ainult börsiväliste tuletisinstrumentide ja pika arveldustähtajaga tehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

  (2) Kui investeerimisühingul ei ole käesoleva määruse § 205 lõikes 3 sätestatud luba sisemudelite kasutamiseks ja investeerimisühing ei ole suuteline arvutama deltat käesoleva peatüki 6. jao 4. jaotises nimetatud mittelineaarse riskiprofiiliga tehingute puhul või modifitseeritud kestuse arvutamiseks makseosade või alusvaraks olevate võlainstrumentide puhul, arvutatakse riskipositsiooni väärtus käesoleva jaotise 4. alljaotises sätestatud meetodi kohaselt.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul tasaarvestust ei rakendata ja iga tehingut käsitletakse kui iseseisvat tasaarvestuse kogumit.

§ 220.   Riskipositsiooni väärtuse arvutamine standardmeetodil

  (1) Standardmeetodi puhul arvutatakse riskipositsiooni väärtus iga tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks eraldi. Kogumi riskipositsiooni väärtus on kogumisse kuuluvate tehingute väärtus, millest on maha arvatud tagatiste turuväärtus. Riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

, kus

  1)

CMV on vastaspoolega seotud tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute portfelli turuväärtus enne tagatiste turuväärtuse mahaarvamist, seega , kus CMV_ion tehingu i praegune turuväärtus;

  2)

CMC on tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute portfelli tagatiste praegune turuväärtus, seega , kus CMC_l on tagatise l praegune turuväärtus;

  3) i on tehingut tähistav indeks;
  4) l on tagatist tähistav indeks;
  5) j on maandatud riskipositsioonide kogumi kategooriat tähistav indeks, kusjuures sellise kogumi riskipositsiooni arvutamisel võib tasaarvestada vastasmärgiga riskipositsioone;
  6) RPT_ijon tehingust i tulenev riskipositsioon kogumis j;
  7) RPC_lj on tagatisest l tulenev riskipositsioon kogumis j;
  8) CCRM_j on käesoleva määruse § 218 lõikes 1 toodud tabelis esitatud vastaspoole krediidiriski kordaja kogumi j puhul;
  9) ?=1,4.

  (2) Käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse tagatiseks ainult käesoleva määruse §-s 108 nimetatud tagatisi. Vastaspoolelt saadud tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga.

§ 221.   Lineaarse riskiprofiiliga tehingute positsioonides kajastamise üldpõhimõtted

  (1) Kui lineaarse riskiprofiiliga börsivälise tuletisinstrumendi tehing näeb ette finantsinstrumendi vahetamist makse vastu, nimetatakse tehingu maksepoolt makseosaks. Tehingud, mis näevad ette maksete vahetamist, koosnevad kahest makseosast. Makseosad koosnevad lepinguga ette nähtud brutomaksetest, sealhulgas tehingu nimiväärtusest.

  (2) Kui makseosade järelejäänud tähtaeg on alla ühe aasta, võib investeerimisühing jätta riskipositsioonide arvutamisel makseosade intressimäära risk arvesse võtmata.

  (3) Samas valuutas nomineeritud kahest makseosast koosnevaid tehinguid, sealhulgas intressimäära vahetustehinguid, võib käsitleda ühe tehinguna.

§ 222.   Lineaarse riskiprofiiliga tehingute positsioonides kajastamine

  (1) Lineaarse riskiprofiiliga tehingud, mille alusvaraks on aktsiad või aktsiaindeksid, kuld, muud väärismetallid või muud kaubad, kajastatakse alusvara alusel vastava aktsia, aktsiaindeksi, kauba või muu kauba positsioonis ja makseosa alusel intressimäära positsioonis. Kui makseosa on nomineeritud välisvaluutas, kajastatakse makseosa ka vastava välisvaluuta positsioonis.

  (2) Lineaarse riskiprofiiliga tehingud, mille alusvaraks on võlainstrument, kajastatakse alusvara alusel vastava võlainstrumendi intressimäära positsioonis ning makseosa alusel intressimäära vastavas positsioonis. Lineaarse riskiprofiiliga tehingud, mis näevad ette makseosade vahetamist, sealhulgas välisvaluuta forward’id (foreign exchange forwards), kajastatakse iga makseosa alusel vastavas intressimäära positsioonis. Kui alusvaraks olev võlainstrument on nomineeritud välisvaluutas, kajastatakse võlainstrument vastava välisvaluuta positsioonis. Kui makseosa on nomineeritud välisvaluutas, kajastatakse makseosa vastava välisvaluuta positsioonis. Välisvaluuta baasvahetustehingute (foreign exhange basis swap) positsiooni väärtuseks loetakse null.

§ 223.   Lineaarse riskiprofiiliga tehingutest tulenevate positsioonide suurus

  (1) Lineaarse riskiprofiiliga tehingust, välja arvatud võlainstrumentidega seotud tehingust, tuleneva positsiooni suurus on alusvaraks oleva finantsinstrumendi, sealhulgas kauba, efektiivne nimiväärtus ehk turuhinna ja koguse korrutis, mis on konverteeritud investeerimisühingu kohalikku valuutasse.

  (2) Võlainstrumentidest ja makseosadest tuleneva positsiooni suurus on tasumata brutomaksete efektiivne nimiväärtus, mis on konverteeritud investeerimisühingu kohalikku valuutasse ning korrutatud vastavalt kas võlainstrumendi või makseosa modifitseeritud kestusega.

  (3) Krediidiriski ülekandetehingust tuleneva riskipositsiooni suurus on alusvaraks oleva võlainstrumendi nimiväärtus, mis on korrutatud krediidiriski ülekandetehingu järelejäänud tähtajaga.

§ 224.   Mittelineaarse riskiprofiiliga tehingutest tulenevate positsioonide suurus

  (1) Mittelineaarse riskiprofiiliga börsivälisest tehingust, sealhulgas optsioonist ja vahetusoptsioonist, tuleneva positsiooni suurus on tehingu alusvara efektiivse nimiväärtuse delta-ekvivalent, välja arvatud juhul, kui tehingu alusvaraks on võlainstrument.

  (2) Mittelineaarse riskiprofiiliga börsivälisest tuletisinstrumendist, sealhulgas optsioonist ja vahetusoptsioonist, mille alusvaraks on võlainstrument, tuleneva positsiooni suurus on tehingu alusvaraks oleva võlainstrumendi või makseosa efektiivse nimiväärtuse delta-ekvivalendi ja vastavalt kas võlainstrumendi või makseosa modifitseeritud kestuse korrutis.

§ 225.   Positsiooni suuruse ja märgi määramine

  (1) Vastaspoolelt saadud tagatist käsitletakse kui tuletisinstrumendist tulenevat nõuet vastaspoolele, ehk kui pikka positsiooni, ning vastaspoolele antud tagatist käsitletakse kui tuletisinstrumendist tulenevat kohustust võlgniku ees, ehk kui lühikest positsiooni.

  (2) Investeerimisühing võib kõikide instrumentide, välja arvatud võlainstrumentide, riskipositsiooni suuruse ja märgi kindlakstegemiseks kasutada järgmisi meetodeid:
  1) efektiivne nimiväärtus;
  2) efektiivse nimiväärtuse delta-ekvivalent, mis arvutatakse valemiga:

efektiivse nimiväärtuse delta-ekvivalent , kus p_ref on alusvaraks oleva instrumendi hind alusvaluutas;

  3) V on finantsinstrumendi väärtus (optsiooni korral optsiooni hind, lineaarse riskiprofiiliga tehingu korral alusvaraks oleva instrumendi enda väärtus). Kui V ei olenomineeritud alusvaluutas, tuleb tuletisinstrument ümber arvutada alusvaluutasse korrutades seda vastava vahetuskursiga;
  4) p on alusvaraks oleva instrumendi hind samas vääringus kui V.

  (3) Investeerimisühing võib võlainstrumentide ja kõikide makseosade riskipositsiooni suuruse ja märgi kindlakstegemisel kasutada järgmisi meetodeid:
  1) modifitseeritud kestusega korrutatud efektiivne nimiväärtus;
  2) nimiväärtuse põhjal arvutatud delta ekvivalent, mis korrutatakse modifitseeritud kestusega.

  (4)

Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 kajastatud meetodi puhul arvutatakse deltaekvivalentne nimiväärtus järgmise valemiga: deltaekvivalentne nimiväärtus, kus

  1) Von finantsinstrumendi väärtus (optsiooni korral optsiooni hind, lineaarse riskiprofiiliga tehingu korral vastavalt kas alusvaraks oleva instrumendi enda või makseosa väärtus). Kui V ei olenomineeritud alusvaluutas, tuleb tuletisinstrument ümber arvutada alusvaluutasse korrutades seda vastava vahetuskursiga;
  2) r on intressimäär.

§ 226.   Maandatud positsioonide kogumi netopositsioon

Positsioonid jaotatakse maandatud positsioonide kogumitesse. Iga maandatud positsioonide kogumi kohta arvutatakse positsioonide summa absoluutväärtus ehk netopositsioon, kasutades järgmist valemit: , kus

1)      i on tehingut tähistav indeks;

2)      l on tagatist tähistav indeks;

3)      j on maandatud riskipositsioonide kogumi kategooriat tähistav indeks, kusjuures sellise kogumi riskipositsiooni arvutamisel võib tasaarvestada vastasmärgiga riskipositsioone;

4)      RPT_ij on tehingust i tulenev riskipositsioon kogumis j;

5)      RPC_lj on tagatisest l tulenev riskipositsioon kogumis j.

§ 227.   Positsioonide maandatud positsioonide kogumitesse liigitamise alused

  (1) Intressimäära positsioonid, mis tulenevad vastaspoolelt tagatiseks saadud hoiustest, makseosadest ning tehingu alusvaraks olevatest võlainstrumentidest, millele käesoleva määruse § 284 alusel kohaldatakse spetsiifilise riski kapitalinõuet kuni 1,60 protsenti, jagatakse lõpptähtaegade ja alusintressimäära alusel valuutade lõikes kuude positsioonide maandamise kogumisse järgmise tabeli alusel.

	Valitsuse intressimäär	Valitsuseväline intressimäär
Lõpptahtaeg	Kuni 1 aasta (k.a)	Kuni 1 aasta (k.a)
Lõpptähtaeg	1 kuni 5 aastat (k.a)	1 kuni 5 aastat (k.a)
Lõpptähtaeg	Üle 5 aasta	Üle 5 aasta

  (2) Intressimäärariski positsioonide puhul, mis tulenevad tehingu alusvaraks olevatest võlainstrumentidest või makseosadest, mis on seotud turu üldise intressimääraga, on järelejäänud tähtaeg ajavahemik kuni intressimäära järgmise korrigeerimiseni. Kõikidel ülejäänud juhtudel on järelejäänud tähtaeg tehingu alusvaraks oleva võlainstrumendi järelejäänud tähtaeg või makseosa korral tehingu järelejäänud tähtaeg.

  (3) Krediidiriski ülekandetehingute puhul moodustatakse maandatud positsioonide kogum iga alusvaraks oleva võlainstrumendi emitendi kohta.

  (3¹) Krediidiriski ülekandetehingute kogumit, mis tagab teatud kindlaksmääratud arvu makseviivitusi, käsitletakse järgnevalt:
  1) alusvara riskipositsiooni suuruseks on alusvaraks oleva võlainstrumendi efektiivne nimiväärtus, mis korrutatakse kindlaksmääratud arvu makseviivitusi tagava tuletisinstrumendi modifitseeritud kestusega seoses muutusega alusvaraks oleva võlainstrumendi krediidimarginaalis;
  2) maandatud positsioonide kogum moodustatakse iga krediidiriski ülekandetehingu alusvaraks oleva võlainstrumendi kohta. Erinevate krediidiriski ülekandetehingute alusvarade positsioone ei tohi kaasata samasse maandatud riskipositsioonide kogumisse;
  3) maandatud positsioonide kogumile kohaldatakse vastaspoole krediidiriski kordajat 0,3 protsenti juhul, kui alusvaraks oleva võlainstrumendi kohta on olemas välisreiting, mis vastab käesoleva jao 1. jaotise 2. alljaotise kohaselt kolmandale või kõrgemale krediidikvaliteedi astmele. Alusvaraks olevate teiste võlainstrumentidele kohaldatakse vastaspoole krediidiriski kordajat 0,6 protsenti.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (4) Intressimäärariski positsioonid, mis tulenevad vastaspoolele tagatiseks antud hoiustest, kus vastaspoolel ei ole madala spetsiifilise riskiga võlakohustusi ning alusvaraks olevatest võlainstrumentidest, millele vastavalt käesoleva määruse §-le 284 kohaldatakse spetsiifilise riski kapitalinõuet üle 1,60 protsendi, moodustatakse maandatud positsioonide kogum iga emitendi kohta. Kui makseosa jäljendab sellist võlainstrumenti, moodustatakse alusvaraks oleva võlainstrumendi iga emitendi kohta samuti üks maandatud positsioonide kogum. Positsioonid, mis tulenevad ühe emitendi võlainstrumentidest või võlainstrumentidest, mida makseosad jäljendavad, või krediidiriski ülekandetehingu alusvaraks olevast võlainstrumendist, võib määrata samasse maandatud positsioonide kogumisse.

  (5) Alusvaraks olevad finantsinstrumendid, mis ei ole võlainstrumendid, määratakse samadesse riskipositsioonide maandamise kogumitesse ainult juhul, kui tegemist on identsete või sarnaste instrumentidega. Sarnaseks loetakse järgmised instrumendid:
  1) aktsiate puhul on sarnased instrumendid sama emitendi poolt emiteeritud aktsiad. Aktsiaindeksit käsitletakse kui teise emitendi poolt emiteeritud instrumenti;
  2) väärismetallide puhul on sarnased instrumendid samad metallid. Väärismetallide indeksit käsitletakse kui eraldi väärismetalli;
  3) elektrienergia puhul on sarnased instrumendid tarnimisega seotud õigused ja kohustused, mis osutavad samale tipptunni või tipptunnivälisele ülekande ajavahemikule 24 tunni sees;
  4) kaupade puhul on sarnased instrumendid sama kaubaga seotud instrumendid. Kauba indeksit käsitletakse kui eraldi kaupa.

  (6) Käesoleva määruse § 228 tabeli punktis 10 nimetatud börsiväliste tuletisinstrumentide aluseks olevad instrumendid liigitatakse eraldi iseseisvatesse maandatud positsioonide kogumitesse, lähtudes alusvaraks olevast instrumendist.

§ 228.   Maandatud positsioonide kogumite kategooriate vastaspoole krediidiriski kordajad

  Positsioonide maandamise kogumite kategooriad ja nendele määratud vastaspoole krediidiriski kordajad on sätestatud järgnevas tabelis (väljendatuna protsentides).

Maandatud positsioonide kogumite kategooriad	Vastaspoole krediidiriski kordaja (CCRM)
1. Intressimäärad	0,2
2. Intressimäärad, mis tulenevad krediidiriski ülekandetehingu alusvaraks olevast võlainstrumendist või võlainstrumendist, millele kohaldatakse spetsiifilise riski kapitalinõude määra kuni 1,60 protsenti.	0,3
3. Intressimäärad, mis tulenevad võlainstrumendist või alusvaraks olevast võlainstrumendist, millele kohaldatakse spetsiifilise riski kapitalinõude määra üle 1,60%	0,6
4. Vahetuskurss	2,5
5. Elektrienergia	4,0
6. Kuld	5,0
7. Aktsiad	7,0
8. Väärismetallid (v.a kuld)	8,5
9. Muud kaubad (v.a väärismetallid ja elektrienergia)	10,0
10. Börsiväliste tuletisinstrumentide aluseks olevad instrumendid, mida ei ole loetletud üheski eelnevas kategoorias	10,0

§ 229.   Riskipositsiooni arvutamise standardmeetodi puhul nõutavad siseprotseduurid

  (1) Investeerimisühing peab rakendama siseprotseduure tehingu vastavuse kontrollimiseks käesoleva jaotise 8. alljaotises sätestatud nõuetele enne selle kajastamist maandatud positsioonide kogumis.

  (2) Investeerimisühing peab rakendama siseprotseduure tagatise vastavuse kontrollimiseks käesoleva peatüki 2. jao 4. jaotises sätestatud õiguskindluse põhimõtetele enne selle arvessevõtmist riskipositsiooni väärtuse arvutamisel käesolevas alljaotises sätestatud korras.

7. alljaotis Riskipositsiooni väärtuse arvutamise sisemudelil põhinev meetod 

§ 230.   Sisemudelil põhineva meetodi kasutamine riskipositsiooni väärtuse arvutamisel

  (1) Investeerimisühing võib sisemudelil põhinevat meetodit käesoleva määruse § 209 lõikes 3 sätestatud Finantsinspektsiooni loa alusel kasutada ühe või mõlema järgmise tehingute grupi riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks:
  1) käesoleva jaotise 2. alljaotises nimetatud tuletisinstrumendid;
  2) repotehingud, väärtpaberite laenuks andmise või võtmise ja väärtpaberitega tagatud tehingud.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud gruppidesse võib kaasata pika arvestustähtajaga tehingud.

  (3) Investeerimisühing võib mitte kasutada sisemudelil põhinevat meetodit oma suuruselt ja riskilt väheoluliste riskipositsioonide suhtes.

  (4) Investeerimisühing võib Finantsinspektsiooni eelneval loal rakendada sisemudelil põhinevat meetodit erinevat liiki tehingute suhtes järkjärgulise üleminekuga. Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud perioodil võib investeerimisühing riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada käesoleva jaotise 4. ja 6. alljaotises sätestatud turuväärtuse meetodit või standardmeetodit.

  (5) Investeerimisühing peab kasutama käesoleva jaotise 4. või 6. alljaotistes sätestatud meetodeid kõikide selliste börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mille osas investeerimisühing ei ole saanud luba sisemudelil põhineva meetodi kasutamiseks. Nimetatud mudelite kombinatsioone võib kasutada ainult investeerimisühingu konsolideerimisgrupi tasemel erinevate samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate lõikes. Ühe ettevõtja piires võib nimetatud meetodite kombinatsiooni kasutada ainult käesoleva määruse § 215 lõikes 2 sätestatud juhul.

  (6) Tehingute puhul, mille suhtes investeerimisühingul on olemas käesoleva määruse § 209 lõikes 3 nimetatud luba sisemudelil põhineva meetodi kasutamiseks, ei või kasutada käesoleva jao alljaotistes 4 ja 6 sätestatud meetodeid, välja arvatud juhul, kui investeerimisühing tõendab, et see on põhjendatud ja Finantsinspektsioon annab selleks kirjaliku loa.

  (7) Kui investeerimisühing ei täida enam käesolevas alljaotises sätestatud sisemudelil põhineva meetodi kasutamise nõudeid, peab ta esitama Finantsinspektsioonile kava nõuetele vastavuse saavutamiseks või tõenduse, et nõuete mittetäitmise mõju on ebaoluline.

§ 231.   Riskipositsiooni väärtuse arvutamine sisemudelil põhineval meetodil

  (1) Sisemudeliga määratakse iga tasaarvestatavate tehingute kogumi turuväärtuse muutuste jaotus, mis põhineb turutegurite, sealhulgas intressimäärade ja valuutakursside muutustel.

  (2) Seejärel arvutatakse mudeli abil tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsioonide väärtus mistahes ajal tulevikus, võttes arvesse antud turutegurite muutusi. Kui vastaspoolel on igapäevase tagatise (margin) andmise kohustus, võib mudelis arvesse võtta ka prognoositavat tagatise muutust.

  (3) Tasaarvestatavate tehingute kogumi turuväärtuse muutuste jaotuses võib arvesse võtta käesoleva määruse §-s 108 sätestatud finantstagatised tingimusel, et tagatis vastab sisemudelil põhinevale meetodile esitatavatele kvantitatiivsetele, kvalitatiivsetele ja andmeid puudutavatele nõuetele.

  (4)

Sisemudelil põhineva meetodi puhul korrutatakse tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni arvutamiseks selle kogumi efektiivne oodatav positiivne riskipositsioon korrigeerimisteguriga. ?. , kus
  1) ? on käesoleva määruse §-s 233 sätestatud korrigeerimistegur;
  2) Effective EPE on efektiivne oodatav positiivne riskipositsioon.

  (5) Investeerimisühing võib riskipositsiooni arvutamiseks kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust erinevat valemit tingimusel, et see annab kõikide vastaspoolte osas konservatiivsema tulemuse.

§ 232.   Efektiivse oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamine

  (1) Tasaarvestatavate tehingute kogumi efektiivne oodatav positiivne riskipositsioon arvutatakse järgmiselt:
  1) prognoositakse tasaarvestatavate tehingute kogumi oodatav riskipositsioon (EE) kui selle kogumi keskmine riskipositsioon tulevasel ajaperioodil t, kusjuures keskmine riskipositsioon leitakse oluliste riskitegurite võimalike tulevikuväärtuste alusel. Sisemudeliga hinnatakse oodatav riskipositsioon mitmel tulevasel ajahetkel (t₁, t₂, t₃…);
  2) arvutatakse efektiivne oodatav riskipositsioon (Effective EE) rekursiivselt valemiga:

, kus praegune hetk on tähistatud kui t₀ ja efektiivne võrdub praeguse riskipositsiooniga; 

  3)

arvutatakse tasaarvestatavate tehingute kogumi efektiivne oodatav positiivne riskipositsioon kui keskmine efektiivne oodatav riskipositsioon tulevase riskipositsiooni esimese aasta jooksul. Kui kõigi tasaarveldatavate tehingute kogumi tehingute tähtaeg on alla ühe aasta, on efektiivne oodatav positiivne riskipositsioon kõigi tasaarveldavate tehingute kogumi tehingute oodatavate riskipositsioonide keskmine kuni kõigi tasaarveldatavate tehingute kogumi tehingute lõpptähtaja saabumiseni. Efektiivne oodatav positiivne riskipositsioon arvutatakse valemiga: , kus kaalud on lubatud juhul, kui tulevane riskipositsioon arvutatakse mittevõrdsete ajavahemikega kuupäevade alusel.

  (2) Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsioonide jaotus, millele oodatava riskipositsiooni (EE) või riskipositsiooni tipu arvutamine tugineb, peab arvestama võimalust, et riskipositsioonide jaotus ei allu normaaljaotusele.

§ 233.   Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse korrigeerimistegur alfa

  (1) Riskipositsiooni väärtuse arvutamisel kasutatava teguri alfa väärtus on 1,4.

  (2) Finantsinspektsioon võib investeerimisühingult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kõrgema alfa väärtuse kasutamist.

  (3) Investeerimisühing võib tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni arvutamisel kasutada alfa sisehinnanguid. Sisehinnangute kasutamisel ei tohi alfa väärtus olla väiksem kui 1,2. Alfa sisehinnang on kõikide vastaspoolte krediidiriski täieliku simulatsiooni alusel arvutatud sisemise kapitali (internal capital) ja oodatava positiivse riskipositsiooni alusel arvutatud sisemise kapitali suhe, kusjuures efektiivseks positiivseks riskipositsiooniks loetakse summa, mille vastaspool võlgneb.

  (4) Investeerimisühing peab tagama, et alfa sisehinnangute arvutamisel kasutatavad näitajad on arvutatud kooskõlas sisemise modelleerimise ja parameetrite hindamise metoodikaga ning portfelli struktuuriga. Alfa arvutamisel kasutatava sisekapitali hindamise metoodika peab olema hästi dokumenteeritud ja sõltumatu isiku poolt valideeritud. Investeerimisühing peab oma hinnanguid kontrollima vähemalt kord kvartalis või sagedamini, kui portfelli struktuur muutub. Sisehinnangute kasutamisel peab arvesse võtma ka mudeli ebatäpsusest tuleneva riski ehk mudeliriski suurust.

  (5) Investeerimisühing peab informeerima Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud võimaluse kasutamisest ja tõendama, et alfa sisehinnangu arvutamisel kasutatud vastaspoole krediidiriski simulatsioon kajastab piisaval määral kõikide vastaspoolte tehingute või tehinguportfellide turuväärtuse jaotuse stohhastilise sõltuvuse olulisi allikaid.

  (6) Alfa sisehinnangute arvutamisel peab vajadusel arvesse võtma tururiski ja vastaspoole krediidiriski korrelatsiooni või volatiilsuse võimalikku suurenemist majanduslanguse tingimustes.

§ 234.   Tagatise arvessevõtmine tasaarvestavate tehingute kogumi oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamisel

  Kui tasaarvestatavate tehingute kogumil on tagatisleping, võib investeerimisühing selle kogumi oodatava positiivse riskipositsioonina kasutada efektiivset oodatavat positiivset riskipositsiooni tagatist arvestamata või kasutada tagatise arvessevõtmiseks ühte järgmistest meetoditest:
  1) oodatava positiivse riskipositsiooni väärtus on tagatislepinguga kindlaks määratud tagatiskünnis, millele on lisatud summa, mis kajastab riskipositsiooni võimalikku suurenemist riski tagatisperioodi jooksul. Repotehingutest ja muudest sarnastest tehingutest koosnevate kogumite puhul on minimaalne tagatisperiood viis päeva eeldusel, et tagatist hinnatakse igapäevaselt. Muude tehingute puhul on minimaalne tagatisperiood 10 päeva;
  2) kui tasaarvestatavate tehingute kogumi oodatava riskipositsiooni hindamisel on tagatise mõju juba arvesse võetud, võib sisemudeliga leitud oodatava riskipositsiooni näitajat Finantsinspektsiooni loal kasutada otse käesoleva määruse § 232 lõike 1 punktis 2 sätestatud valemis.

§ 235.   Oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamise mudelite miinimumnõuded

  Investeerimisühingu oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamise mudel peab vastama käesoleva määruse §-des 236-240 sätestatud nõuetele.

§ 236.   Vastaspoole krediidiriski kontroll

  (1) Investeerimisühingus peab toimima vastaspoole krediidiriski kontrolli funktsioon. Vastaspoole krediidiriski kontrolli teostaja vastutab vastaspoole riski juhtimise süsteemi ülesehituse ja rakendamise eest, hõlmates ka mudeli algset ja jätkuvat valideerimist. Antud funktsioon peab hõlmama sisestatavate andmete õigsuse kontrolli ning aruannete koostamist ja investeerimisühingu sisemudeliga saadud tulemuste analüüsi, hinnates sealhulgas ka riskipositsioonide ning krediidi- ja kauplemislimiitide suhet.

  (2) Vastaspoole krediidiriski kontrolli teostaja peab olema sõltumatu üksustest, kes vastutavad riskipositsioonide võtmise, uuendamise või nendega kauplemise eest, samuti muust asjakohatust mõjust.

  (3) Vastaspoole krediidiriski kontrolli teostamiseks peab olema piisavalt töötajaid ning raporteerima peab otse investeerimisühingu juhtkonnale. Antud kontrollimise funktsioon peab olema tihedalt integreeritud investeerimisühingu igapäevasesse krediidiriski juhtimise protsessi, kusjuures tema väljundid peavad moodustama investeerimisühingu krediidiriski ja üldise riskiprofiili planeerimise, jälgimise ja kontrolliprotsessi lahutamatu osa.

  (4) Investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski juhtimise poliitika, protsessid ja süsteemid peavad olema ülesehituselt usaldusväärsed ning neid tuleb rakendada terviklikult. Usaldusväärne vastaspoole krediidiriski juhtimise korraldus peab hõlmama vastaspoole krediidiriski tuvastamist, mõõtmist, juhtimist, heakskiitmist ja vastavasisulist sisemist aruandlust.

  (5) Investeerimisühingu riskijuhtimise poliitikas tuleb arvestada tururiske, likviidsusriski, õiguslikku riski ja operatsiooniriski, mis tuleneb vastaspoole riskist. Investeerimisühing peab enne äritehingu sooritamist hindama vastaspoole krediidikvaliteeti ja võtma arvesse arveldusega seotud ja sellele eelnevat krediidiriski. Nimetatud riske tuleb juhtida ühe vastaspoole osas võimalikult kõikehaaravalt, ühendades vastaspoole krediidiriski ja ülejäänud krediidiriski.

  (6) Investeerimisühingu juhtkond peab aktiivselt osalema vastaspoole krediidiriski kontrollimise protsessis ja tagama sellele piisava rahalise- ja inimressursi olemasolu. Juhtkond peab olema teadlik kasutatava mudeliga seotud piirangutest ja selle aluseks olevatest eeldustest ning sellest, millist mõju need võivad avaldada mudeli väljundite usaldusväärsusele. Juhtkond peab võtma ühtlasi arvesse turukeskkonna ebakindlust ja investeerimisühingu põhitegevusega seotud küsimusi ning olema teadlik sellest, kuidas neid on mudelis kajastatud.

  (7) Igapäevased aruanded investeerimisühingu vastaspoolega seotud riskide kohta tuleb vaadata läbi juhtkonna tasandil, kellel on piisavad volitused vähendada nii laenude andmise kui ka kauplemise eest vastutavate isikute võetud positsioone ning vähendada investeerimisühingu üldist vastaspoole krediidiriski.

  (8) Investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski hindamise süsteemi tuleb rakendada koos sisemiste krediidi- ja kauplemislimiitidega. Krediidi- ja kauplemislimiidid peavad olema seotud investeerimisühingu riskide mõõtmise mudeliga viisil, mis on järjekindel ning mida mõistavad hästi laenude andmise või kauplemise eest vastutavad isikud ja juhtkond.

  (9) Investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski mõõtmine peab hõlmama krediidiliinide igapäevase ja päevasisese kasutamise mõõtmist. Investeerimisühing peab mõõtma olemasolevaid riskipositsioone koos tagatisega ja ilma tagatiseta. Investeerimisühing peab arvutama ja jälgima nii portfelli kui ka vastaspoole tasandil suurimat vastaspoolega seotud riskipositsiooni või võimalikku tulevast riskipositsiooni investeerimisühingu valitud usaldusnivoo juures. Investeerimisühing peab võtma arvesse suuri või kontsentreerunud riskipositsioone, sealhulgas omavahel seotud isikute riskipositsioone, samuti üksikute majandussektorite või turgude positsioone.

  (10) Investeerimisühingus peab olema järjepidevalt kasutatav ja range stressitestimise protseduur, mis toetab investeerimisühingu riskide mõõtmise mudeliga igapäevaselt saadud andmetele tuginevat vastaspoolega seotud riski analüüsi. Juhtkond vaatab nimetatud stressitestimise tulemused perioodiliselt läbi ning need kajastuvad juhtkonna kehtestatud vastaspoolega seotud riski poliitikas ja limiitides. Kui stressitestid viitavad sellisele nõrkusele teatud asjaolude kogumi suhtes, tuleb astuda koheseid samme nende riskide asjakohaseks juhtimiseks.

  (11) Investeerimisühingul peab olema järjepidev praktika, et tagada vastaspoole krediidiriski juhtimise korraldust puudutavatest dokumenteeritud poliitikatest, kontrollimeetoditest ja protseduuridest kinnipidamist. Investeerimisühingu vastaspoole krediidiriski juhtimise korraldus peab olema piisavalt dokumenteeritud ning peab selgitama vastaspoole krediidiriski mõõtmiseks kasutatud metoodikat.

  (12) Investeerimisühingu siseauditi funktsiooni teostaja peab teostama perioodiliselt vastaspoole krediidiriski juhtimise korralduse üle sõltumatut kontrolli. Antud kontroll peab ühtlasi hõlmama vastaspoole krediidiriski kontrollifunktsiooni toimimist. Vastaspoole krediidiriski juhtimise korralduse kontroll peab toimuma piisava perioodilisusega ja käsitlema vähemalt järgmisi aspekte:
  1) vastaspoole krediidiriski juhtimise korralduse ja protseduure käsitleva dokumentatsiooni piisavus;
  2) vastaspoole krediidiriski kontrolli funktsiooni toimimine;
  3) vastaspoole krediidiriski hinnangute integreerimine igapäevasesse riskijuhtimisse;
  4) tehingute sõlmimise ja arveldusega tegelevate üksuste töötajate poolt kasutatavad riski hindamise mudelid ja hindamissüsteemide kinnitamise protsess;
  5) vastaspoole krediidiriski mõõtmise protsessis oluliste muudatuse valideerimine;
  6) riskimõõtmise mudeliga hõlmatud vastaspoole krediidiriski ulatus;
  7) juhtkonna infosüsteemi terviklikkus;
  8) vastaspoole krediidiriski puudutavate andmete järjepidevus, ajakohasus ning allikate usaldusväärsus ja sõltumatus;
  9) mudelites kasutatavate andmeallikate järjekindluses, ajakohasuses ning andmeallikate usaldusväärsuses ja sõltumatuses veendumine;
  10) volatiilsuse ja korrelatsiooni osas tehtavate eelduste täpsus ja asjakohasus;
  11) hindamise ja riski ülekandmise hinnangute täpsus;
  12) mudeli täpsuse kontroll sagedase järeltestimise abil.

§ 237.   Kasutustest

  (1) Efektiivse oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks kasutatava mudeliga prognoositud riskipositsioonide jaotus peab olema tihedalt integreeritud investeerimisühingu igapäevasesse vastaspoole krediidiriski juhtimisse. Investeerimisühing peab prognoositud riskipositsioonide jaotust kasutama krediidiotsuste tegemisel, sisemise kapitali vajaduse kindlaksmääramisel ja üldjuhtimisel.

  (2) Investeerimisühing peab säilitama asjakohaseid andmeid ja informatsiooni efektiivse oodatava positiivse riskipositsiooni aluseks oleva mudeli toimimise kohta ning suutma tõendada, et ta on vähemalt ühe aasta jooksul enne Finantsinspektsioonile taotluse esitamist kasutanud oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamise aluseks oleva riskipositsioonide jaotuse leidmiseks sisemudelit, mis vastab üldjoontes käesolevas alljaotises esitatud miinimumnõuetele.

  (3) Vastaspoole krediidiriski oodatavate riskipositsioonide jaotuse prognoosimiseks kasutatud mudel peab olema kaasatud vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi, mis hõlmab vastaspoole krediidiriski tuvastamist, mõõtmist, juhtimist, kinnitamist ja sellega seotud sisemist aruandlust.

  (4) Vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteem, millesse oodatavate riskipositsioonide jaotuse prognoosimiseks kasutatav mudel on kaasatud, peab muu hulgas hõlmama krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski riskipositsioonide koosmõju, sealhulgas kasutamata krediidiliinide prognoositavat kasutust.

  (5) Kasutustesti nõude täitmiseks peab investeerimisühing oma vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemis kasutatava mudeli abil prognoositud riskipositsioonide jaotust lisaks oodatava positiivse riskipositsiooni mõõtmisele kasutama teiste vastaspoole krediidiriski juhtimisel kasutatavate näitajate, näiteks maksimaalse riskipositsiooni või võimaliku tulevase riskipositsiooni prognoosimiseks.

  (6) Vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteem peab peale oodatavate riskipositsioonide jaotuse prognoosimise hõlmama praeguste vastaspoole krediidiriski positsioonide mõõtmise ja jälgimise vajadusel nii tagatisi arvesse võttes kui ka tagatisi arvestamata.

  (7) Investeerimisühing vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteem peab võimaldama hinnata oodatavaid riskipositsioone igapäevaselt, välja arvatud juhul, kui investeerimisühing tõendab Finantsinspektsioonile väiksema sageduse põhjendatust. Investeerimisühing peab kasutama oodatavate riskipositsioonide hindamisel prognoosiperioode, mis vastavad tulevaste rahavoogude ajalisele jaotusele ja tehingute lepingute tähtaegadele arvestades riskipositsioonide olulisust ja struktuuri.

  (8) Riskipositsioone tuleb mõõta, jälgida ja kontrollida kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute kehtivusaja jooksul, mitte ainult üheaastase ajahorisondi jooksul. Investeerimisühingus kehtivad siseprotseduurid peavad tagama peale olemasolevatest tehingutest pärast üheaastast horisonti tekkiva vastaspoole riski tuvastamise ja kontrollimise. Nimetatud riskipositsiooni prognoositud suurenemist tuleb arvesse võtta investeerimisühingu sisemise kapitali hindamisel.

§ 238.   Stressitestimine

  (1) Investeerimisühingutel peavad olema usaldusväärsed stressitestimise protseduurid vastaspoole krediidiriskiga seotud kapitali piisavuse hindamiseks. Investeerimisühing peab stressitestimise tulemusi võrdlema oodatava positiivse riskipositsiooni hinnanguga ning lugema neid tulemusi investeerimisühingu hindamisprotsessi osaks. Stressitestimine peab hõlmama ka selliste võimalike sündmuste või majandustingimuste tulevaste muutuste väljaselgitamise, mis võiksid avaldada investeerimisühingu vastaspoole krediidiriskile ebasoodsat mõju, samuti investeerimisühingu selliste muutuste talumise võime hindamist.

  (2) Investeerimisühing peab stressitestidega kontrollima oma vastaspoole krediidiriske, sealhulgas testides üheaegselt turu- ja krediidiriski mõjutavaid tegureid. Vastaspoole krediidiriski stressitestid peavad hõlmama riskide kontsentreerumist ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes, turu- ja krediidiriski korrelatsiooniga seonduvat riski ja muutusi, mida toob turul kaasa vastaspoole positsioonide lõppemine. Stressitestid peavad arvesse võtma selliste turul toimuvate muutuste mõju investeerimisühingu enda positsioonidele ja kaasama selle vastaspoole krediidiriski hindamisse.

§ 239.   Korrelatsioonirisk

  (1) Investeerimisühing peab sisemudeli kasutamisel arvesse võtma võimalikku märkimisväärset üldist korrelatsiooniriski.

  (2) Investeerimisühingul peab olema välja töötatud kord spetsiifilise korrelatsiooniriski väljaselgitamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks alates tehingu algusest kuni selle lõpptähtajani.

§ 240.   Modelleerimise protsessi terviklikkus

  (1) Efektiivse oodatava positiivse riskipositsiooni arvutamiseks kasutatav mudel peab kajastama tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone õigeaegselt, täielikult ja konservatiivselt. Nimetatud tingimused peavad sisaldama vähemalt lepingu nimiväärtust, lõpptähtaega, alusvara, tagatis- ja tasaarvestuskorda.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimusi ja spetsifikatsioone tuleb hoida andmebaasis, mida tuleb kontrollida ametlikult ja regulaarselt. Tasaarvestuse korra tunnistamise protsess eeldab investeerimisühingu juristi kinnitust, et veenduda tasaarvestuse õiguslikus jõustatavuses, ning selle peab sisestama andmebaasi sõltumatu üksus. Tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone puudutavate andmete mudelisse kandmise kontroll peab kuuluma samuti siseauditi tegevusvaldkonda ja kasutusel peavad olema mudeli ja andmeallikasüsteemide vahelised ametlikud sobitamisprotsessid, et jätkuvalt kontrollida, et EPE kajastatakse õigesti või vähemalt konservatiivselt tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone arvestades.

  (3) Mudelis tuleb kasutada praegusi turuandmeid praeguste riskipositsioonide arvutamiseks. Kui volatiilsuse ja korrelatsioonide hindamiseks kasutatakse varasemaid andmeid, tuleb kasutada vähemalt kolme aasta andmeid, mida tuleb ajakohastada kord kvartalis või sagedamini, kui turutingimused seda nõuavad. Need andmed peavad hõlmama terviklikku majandustingimuste kogumit, näiteks kogu konjunktuuritsüklit. Äriüksusest sõltumatu üksus peab kinnitama äriüksuse antud hinda.

  (4) Lõikes 3 nimetatud andmete kogumine peab olema ärivaldkondadest sõltumatu. Andmed tuleb sisestada mudelisse õigeaegselt ja terviklikult ning neid tuleb hoida andmebaasis, mida ametlikult regulaarselt kontrollitakse. Investeerimisühingul peab olema juurutatud andmete õigsuse kontrollimise protsess, et kõrvaldada ekslikud ja/või üldnormist kõrvalekalduvad vaatlusandmed.

  (5) Kui mudelis kasutatakse turuandmetele tuginevaid hinnanguid, sealhulgas uute toodete osas, ja kui kolme aasta andmed ei ole kättesaadavad, määratletakse sobivad hinnangud sisemise poliitika alusel ning investeerimisühing peab näitama empiiriliselt, et antud hinnang kajastab konservatiivselt alusriski ebasoodsates turutingimustes.

  (6) Kui mudelis arvestatakse tagatiste mõju tasaarveldatavate tehingute turuväärtuse muutmisele, peavad investeerimisühingul olema küllaldased varasemate perioodide andmed tagatise volatiilsuse mudelis kasutamiseks.

  (7) Iga mudel peab läbima valideerimisprotsessi. Antud protsess peab olema investeerimisühingu sise-eeskirjades selgelt väljendatud. Valideerimisprotsessiga täpsustatakse, millist tüüpi testimist on vaja läbi viia, et tagada mudeli usaldusväärsus ja määratleda tingimused, kus rikutakse eeldusi ja mis võivad tuua kaasa EPE liiga väiksena näitamise. Valideerimise protsess hõlmab mudeli ulatuslikkuse hindamist.

  (8) Investeerimisühing peab jälgima asjakohaseid riske ja tal peavad olema kasutusel meetodid oma EPE hinnangu korrigeerimiseks, kui vastavad riskid muutuvad oluliseks. See hõlmab järgmist:
  1) investeerimisühing peab selgitama välja konkreetse korrelatsiooniriskiga seotud riskipositsioonid ja juhtima neid;
  2) investeerimisühing peab võrdlema korrapärase vaheaja järel ühe aasta kohta arvutatud EPE hinnangut kogu riskipositsiooni perioodi EPE hinnanguga, kui riskipositsioonil on ühe aasta järel tõusev profiil;
  3) alla aastase lõpptähtajaga riskipositsioonide puhul peab investeerimisühing võrdlema regulaarse vaheaja järel asendushinda (hetke riskipositsiooni) ja realiseerunud riskipositsiooni profiili ja/või säilitama andmed, mis võimaldavad antud võrdluse tegemist.

  (9) Investeerimisühing peab kohaldama sisemenetlust, et kontrollida enne tehingu hõlmamist tasaarveldatavate tehingute kogumisse, et tehing on kaetud õiguslikult jõustatava tasaarvestuskokkuleppega, mis vastab käesoleva jaotise 8. alljaotises sätestatud nõuetele.

  (10) Investeerimisühing, kes kasutab oma vastaspoole krediidiriski maandamiseks tagatist, peab kohaldama sisemenetlust, et kontrollida enne tagatise arvutustes kasutamist seda, kas tagatis vastab käesoleva peatüki 2. jao 4. jaotises sätestatud õiguskindluse põhimõtetele.

§ 241.   EPE mudelite valideerimisnõuded

  (1) Investeerimisühingu EPE mudel peab täitma järgmised valideerimisnõuded:
  1) käesoleva määruse §-s 307 sätestatud kvalitatiivsed valideerimisnõuded;
  2) intressimäärasid, valuutakursse, aktsiahindu, kaupu ja muid tururiski tegureid tuleb vastaspoole krediidiriski mõõtmisel prognoosida pikaajalise vaatega. Tururiski tegurite prognoosimudeli talitust tuleb valideerida pikaajalise vaatega;
  3) hinnakujunduse mudeleid, mida kasutatakse vastaspoole krediidiriski arvutamiseks tururiski teguritele tuleviku šokkidest tuleneva teatud stsenaariumi järgi, tuleb kontrollida mudeli valideerimisprotsessi osana. Optsioonide hinnakujunduse mudelites tuleb selgitada optsiooni väärtuse mittelineaarsust tururiski tegurite suhtes;
  4) EPE mudel peab hõlmama tehingukohast teavet, et võtta riskipositsioonid tasaarveldatavate tehingute kogumi tasandil kokku. Investeerimisühing peab kinnitama, et tehingud suunatakse mudeli siseselt asjakohasesse tasaarveldatavate tehingute kogumisse;
  5) EPE mudel peab sisaldama ühtlasi tehingukohast teavet, et hõlmata tagatise mõju. Arvesse tuleb võtta nii tagatise praegust määra kui tagatisi, mis antakse tulevikus vastaspoolte vahel edasi. Selline mudel peab selgitama tagatislepingute (ühe- või kahepoolsete) olemust, tagatiste muutmistaotluste sagedust, riski tagatisperioodi, tagatiseta riskipositsiooni madalamat künnist, mida investeerimisühing on valmis aktsepteerima, ja minimaalset ülekandesummat. Sellise mudeliga kas modelleeritakse esitatud tagatise turuhinnaks ümber arvutatud väärtuse muutus või kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jao 4. jaotises esitatud eeskirju;
  6) tüüpiliste vastaspoole portfellide staatiline ajalooline järeltestimine peab olema mudeli valideerimisprotsessi osa. Investeerimisühing peab teostama korrapäraste vaheaegade järel mitme tüüpilise vastaspoole portfelli (tegeliku või hüpoteetilise) järelkontrolli. Tüüpilised portfellid tuleb valida selle alusel, kui tundlikud nad on investeerimisühingu kohta kehtivate oluliste riskitegurite ja korrelatsioonide suhtes;

  (2) Finantsinspektsioon võib tühistada mudeli heakskiidu või määrata tähtaja mudeli parandamiseks, kui järelkontroll näitab, et mudel ei ole piisavalt täpne. Finantsinspektsioonil on mudeli ebapiisava täpsuse korral õigus nõuda investeerimisühingult täiendavaid omavahendeid.

8. alljaotis Lepinguline tasaarvestus 

§ 242.   Lepinguline tasaarvestus

  (1) Vastaspool käesoleva alljaotise mõistes tähendab kõiki isikuid, kes on pädevad sõlmima tasaarvestuskokkulepet.

  (2) Lepinguline tasaarvestus (edaspidi tasaarvestuskokkulepe) käesoleva alljaotise tähenduses on investeerimisühingu ja vastaspoole vahel sõlmitav kirjalik kahepoolne kokkulepe, millega võetakse ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik kokkuleppega kaetud kahepoolsed raamlepingud ühe tootekategooria piires.

  (3) Lepinguline toodetevaheline tasaarvestus (edaspidi toodetevaheline tasaarvestuskokkulepe) käesoleva alljaotise tähenduses on investeerimisühingu ja vastaspoole vahel sõlmitav kirjalik kahepoolne kokkulepe, millega võetakse ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik kokkuleppega kaetud kahepoolsed raamlepingud ja erinevaid tootekategooriaid hõlmavad tehingud.

  (4) Toodetevahelise tasaarvestuskokkuleppe puhul loetakse erinevateks tootekategooriateks:
  1) repo-, pöördrepo, väärtpaberite ja kaupade laenutehinguid;
  2) väärtpaberitagatisega tehinguid;
  3) käesoleva jaotise 2. alljaotises nimetatud tuletisinstrumente.

§ 243.   Tasaarvestuskokkulepete tunnustamine riskipositsioonide arvutamisel

  (1) Riskipositsioonide arvutamisel loetakse riski vähendavateks järgmisi tasaarvestus- ja toodetevahelisi tasaarvestuskokkuleppeid, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele:
  1) investeerimisühingu ja vastaspoole vahel sõlmitud kahepoolsed uuenduslepingud, mille alusel vastastikused nõuded ja kohustused ühendatakse automaatselt nii, et iga uuendamise tagajärjel fikseeritakse ühtne netosumma ja jõustub uus juriidiliselt siduv leping, mis lõpetab varasemad lepingud;
  2) muud kahepoolsed tasaarvestuskokkulepped investeerimisühingu ja vastaspoole vahel;
  3) toodetevahelised tasaarvestuskokkulepped investeerimisühingu puhul, kes kasutavad käesoleva jaotise 7. alljaotises sätestatud sisemudelitel põhinevaid mõõtmismudeleid nimetatud meetodi rakendusalasse kuuluvate tehingute suhtes, välja arvatud investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjatega sõlmitud tasaarvestuskokkulepped.

  (2) Tasaarvestuskokkulepete ja toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepete arvessevõtmise tingimused on järgmised:
  1) investeerimisühingul on vastaspoolega leping, mille tulemusel tekib ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik hõlmatud tehingud selliselt, et kui vastaspool ei täida oma kohustusi maksmise katkestamise, pankroti, likvideerimise või muu taolise asjaolu tõttu, on investeerimisühingul õigus saada või kohustus maksta ainult konkreetsete tasaarvestuskokkuleppega kaetud tehingute turuväärtuse netosumma;
  2) investeerimisühingul on olemas protseduurireeglid, mis tagavad tasaarvestuskokkulepete ja toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepete õigusliku jõustatavuse regulaarse kontrolli, silmas pidades asjaomaste seaduste võimalikke muudatusi;
  3) investeerimisühing säilitab kõik tasaarvestuskokkuleppeid ja toodetevahelisi tasaarvestuskokkuleppeid käsitlevad dokumendid;
  4) investeerimisühing arvestab tasaarvestuskokkulepete ja toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepete mõju iga vastaspoole krediidiriski koondpositsiooni mõõtmisel ja lähtub sellest antud vastaspoole krediidiriski (CCR) juhtimisel;
  5) vastaspoole krediidiriski positsioonid summeeritakse tehingute lõikes ning saadud koondpositsioone kasutatakse krediidilimiitide määramisel ja sisemise kapitali arvutamisel.

  (3) Investeerimisühing esitab Finantsinspektsioonile kirjaliku õigusliku hinnangu, et tasaarvestuskokkulepped ja toodetevahelised tasaarvestuskokkulepped tagavad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel vaidlustamise korral suure tõenäosusega asjaomase kohtu või haldusasutuse otsuse, et investeerimisühingu nõuded ja kohustused piirduvad tasaarvestuskokkuleppega kaetud tehingute netosummaga:
  1) jurisdiktsiooni õigusaktide alusel, kus vastaspool on asutatud, filiaali korral tema asukohariigi õigusaktide alusel;
  2) tasaarvestuskokkuleppega või toodetevahelise tasaarvestuskokkulepetega kaetud tehinguid reguleerivate õigusaktide alusel;
  3) tasaarvestuskokkuleppeid või toodetevahelisi tasaarvestuskokkuleppeid reguleerivate või nende teostamiseks vajalike mistahes õigusaktide alusel.

  (4) Toodetevahelised tasaarvestuskokkulepped peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatutele vastama järgmistele tingimustele:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud netosumma all mõistetakse iga hõlmatava kahepoolse raamlepingu positiivse või negatiivse väärtuse netosummat lepingu lõpetamisel ning üksiktehingu positiivse või negatiivse turuväärtuse netosummat (toodetevaheline netosumma);
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kirjalikud õiguslikud hinnangud peavad käsitlema kogu toodetevahelise tasaarvestuskokkuleppe kehtivust ja teostatavust ning selle mõju iga hõlmatava kahepoolse raamlepingu olulisematele sätetele;
  3) investeerimisühingul on olemas protseduurireeglid, mis tagavad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud õigusliku hinnangu olemasolu regulaarse kontrolli;
  4) investeerimisühing täidab käesolevas alljaotises toodetevahelistele tasaarvestuskokkulepete sätestatud tingimusi ning samal ajal käesoleva peatüki 2. jao 7. jaotises sätestatud nõudeid, mida kohaldatakse krediidiriski maandamise suhtes, arvestades iga üksikut kaetavat kahepoolset lepingut ja tehingut.
  5) Riski vähendavana ei või käsitleda ühtegi tasaarvestuskokkulepet või toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet, mille sätete kohaselt võib lepingupool lepingulised kohustused täitmata jätnud vastaspoolele tasuda maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda, isegi juhul, kui lepingulised kohustused täitmata jätnud lepingupool on netovõlausaldaja (mittetäitmisklausel).

  (5) Finantsinspektsioon võib mitte lubada tasaarvestuskokkulepete või toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepete käsitlemist riski vähendatavana, kui ei ole täidetud käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused või kui muude asjaomaste finantsjärelevalve asutustega tasaarvestuskokkulepete õigusliku kehtivuse osas peetud konsultatsioonide tulemusel ilmneb, et nimetatud kokkulepete kehtivus antud jurisdiktsioonis ei ole piisavalt tagatud.

§ 244.   Tasaarvestuskokkulepete ja toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepete arvessevõtmine vastaspoole krediidiriski standardmeetodi ja sisemistel riskimõõtmismudelitel põhinevate meetodite puhul

  Käesoleva jaotise 6. alljaotises sätestatud standardmeetodi ja 7. alljaotises sätestatud sisemistel riskimõõtmismudelitel põhinevate meetodite puhul võetakse tasaarvestuskokkuleppeid ja toodetevahelisi tasaarvestuskokkuleppeid arvesse nimetatud alljaotistes sätestatud korras.

§ 245.   Uuenduslepingute arvessevõtmine vastaspoole krediidiriski turuväärtuse meetodi ja lihtsustatud meetodi puhul

  (1) Käesoleva jaotise 4. alljaotises sätestatud turuväärtuse meetodi puhul võetakse asenduskulu ja tuleviku krediidiriski positsiooni väärtuse arvutamisel aluseks uuenduslepinguga fikseeritud netosumma.

  (2) Käesoleva jaotise 5. alljaotises sätestatud lihtsustatud meetodi kohaldamisel võetakse instrumendi nimiväärtuse arvutamisel aluseks uuenduslepinguga fikseeritud netosumma.

§ 246.   Muude tasaarvestuskokkulepete arvessevõtmine vastaspoole krediidiriski turuväärtuse meetodi puhul

  (1) Käesoleva jaotise 4. alljaotises sätestatud turuväärtuse meetodi kohaldamisel võib tasaarvestuskokkulepetega kaetud tehingute asenduskulu arvutamisel kasutada tasaarvestuskokkuleppest tulenevat tegelikku oletatavat netoasenduskulu. Kui tasaarvestuse tulemusena tekib investeerimisühingul kohustus, on asenduskulu null.

  (2) Kõigi tasaarvestuskokkuleppega kaetud tehingute tuleviku krediidiriski positsiooni korrigeeritakse vähendusteguriga, mis arvutatakse järgmiselt: PCE_red = 0,4 * PCE_gross + 0,6 * NGR * PCE_gross, kus
  1) PCE_red on kõigi juriidiliselt kehtiva antud vastaspoolega sõlmitud kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega kaetud tehingute tuleviku krediidiriskipositsiooni vähendamise tegur;
  2) PCE_gross on kõigi juriidiliselt kehtiva antud vastaspoolega sõlmitud kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega kaetud tehingute tuleviku krediidiriskipositsiooni tegurite summa, mille arvutamiseks korrutatakse nimetatud tehingute nimiväärtused käesoleva määruse § 217 lõikes 1 sätestatud protsendimääradega
  3) NGR on neto-bruto suhtarv, mis leitakse kas individuaalse arvutuse teel, kus kõigi juriidiliselt kehtivate antud vastaspoolega sõlmitud kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega kaetud tehingute asendamise netomaksumus jagatakse kõigi juriidiliselt kehtivate antud vastaspoolega sõlmitud kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega kaetud tehingute asendamise brutomaksumusega või summaarse arvutuse teel, kus kõiki juriidiliselt kehtivate tasaarvestuskokkulepetega kaetud tehingute kõikide vastaspoolte osas arvutatud lepingu asendamise netomaksumus jagatakse kõigi juriidiliselt kehtivate tasaarvestuskokkulepetega kaetud tehingute asendamise brutomaksumusega.
  4) NGR arvutamiseks valitud lähenemist tuleb kasutada järjekindlalt.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras tuleviku krediidiriski positsiooni vähendamisel võib tasaarvestuskokkuleppega kaetud sarnaseid tehinguid käsitleda ühe tehinguna, mille nimiväärtus võrdub nende tehingute netosummaga.

  (4) Sarnasteks lepinguteks käesoleva lõike ning käesoleva määruse § 247 tähenduses loetakse välisvaluuta tuletislepingud (foreign exchange forward) või muid sarnaseid tehinguid, mille puhul rahavoog laekub samal päeval ning täielikult või osaliselt samas välisvaluutas.

§ 247.   Muude tasaarvestuskokkulepete arvessevõtmine vastaspoole krediidiriski lihtsustatud meetodi puhul

  (1) Käesoleva jaotise 5. alljaotises nimetatud lihtsustatud meetodi kohaldamisel võib riskipositsiooni väärtuse arvutamisel tasaarvestuskokkuleppega täielikult hõlmatud käesoleva määruse § 246 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavaid sarnaseid tehinguid käsitleda ühe lepinguna, mille nimiväärtus võrdub nende tehingute netosummaga. Tasaarvestuskokkuleppega kaetud sarnastele tehingutele kohaldatakse käesoleva määruse § 218 lõikes 1 sätestatud protsendimäärasid.

  (2) Tasaarvestuskokkulepetega kaetud muude tehingute puhul kohaldatakse riskipositsiooni väärtuse arvutamisel tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingutele järgmises tabelis näidatud määrasid (väljendatuna protsentides).

Tähtaeg	Intressimääradega seotud tuletisinstrumendid	Välisvaluutakurssidega ja kullaga seotud tuletisinstrumendid
Kuni üks aasta (k.a)	0,35	1,5
Üks kuni kaks aastat (k.a)	0,75	3,75
Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta	0,75	2,25

3. jagu Kapitalinõuete arvutamine optsioonidelt 

§ 248.   Kapitalinõuete arvutamine optsioonidelt

  (1) Optsioonidelt, ostutähtedelt ja optsiooni tüüpi instrumentidelt arvutatakse kapitalinõudeid käesolevas jaos sätestatud korras.

  (2) Käesolevas jaos sätestatud korras arvutatud kapitalinõuded lisatakse valuutariski, intressipositsiooni, aktsiapositsiooni või kaubariski katmiseks leitud kapitalinõuetele lähtudes optsiooni alusvarast.

  (3) Optsioonide puhul eristatakse järgmisi riske:
  1) deltarisk, mis väljendab optsiooni hinna tundlikkust alusvara turuväärtuses toimuvatele muutustele;
  2) gammarisk, mis väljendab delta muutust alusvara turuväärtuse muutumise tõttu;
  3) veega-risk, mis väljendab optsiooni hinna tundlikkust alusvara hinna volatiilsuse suhtes;
  4) rho-risk, mis väljendab optsiooni hinna tundlikkust intressimäärade muutumise suhtes;
  5) theta-risk, mis väljendab aja möödumise mõju optsiooni väärtusele;
  6) dividendirisk, mis väljendab riski, et muutuvad dividendid, millel optsiooni väärtus põhineb.

  (4) Investeerimisühing võib nettida identsete optsioonide vastandpositsioone.

  (5) Kapitalinõude arvutamisel optsiooniriski katmiseks võib kasutada kas lihtsustatud meetodit või delta-pluss meetodit. Lihtsustatud meetodit võib kasutada ainult juhul, kui kauplemisportfell sisaldab ainult ostetud optsioone. Lihtsustatud või delta-pluss meetodist erinevate meetodite kasutamiseks peab investeerimisühingul olema Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik luba.

  (6) Kui optsioonidega kaasneb lisaks delta-pluss meetodis käsitletud riskidele ka rho-, theta- ja dividendirisk, tuleb kapitalinõuded arvutada ka nende riskide katmiseks.

§ 249.   Lihtsustatud meetod kapitalinõude arvutamiseks optsioonidelt

  (1) Lähtudes optsiooni alusvara tüübist on kapitalinõude määrad järgmised:
  1) välisvaluutaga seotud optsioonide puhul on kapitalinõude määr 10 protsenti optsiooni alusvara väärtusest;
  2) võlainstrumentidega seotud optsioonide puhul on kapitalinõue käesoleva määruse §-s 282 võlainstrumendile sätestatud spetsiifilise riski ja üldise riski kapitalinõuete summa, kusjuures kapitalinõude määraks üldriski katmiseks loetakse 8 protsenti;
  3) intressimäära ja intressimäära indeksiga seotud optsioonide puhul on kapitalinõude määr 8 protsenti optsiooni alusvara väärtusest;
  4) lihtaktsiatega seotud optsioonide puhul on kapitalinõue käesoleva määruse §-des 293 ja 294 vastavale lihtaktsiale sätestatud spetsiifilise riski ja üldise riski kapitalinõuete summa;
  5) kaubaga seotud optsioonide puhul on kapitalinõude määr 15 protsenti optsiooni alusvarast.

  (2) Katmata või avatud (naked) ostetud optsioonide puhul on kapitalinõue optsiooni alusvara turuhinna ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud protsendimäära korrutis või optsiooni turuhind vastavalt sellele, kumb on madalam.

  (3) Kaetud ostetud optsioonide puhul on kapitalinõue optsiooni alusvara turuhinna ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud protsendimäära korrutis, millest on maha arvatud summa, mille võrra optsioon on rahas (in the money).

  (4) Ostetud müügioptsioon on rahas, kui optsiooni täitmishind ületab alusvara turuhinda (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga kuni 6 kuud) või alusvara tuleviku hinda (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga üle 6 kuu).

  (5) Ostetud ostuoptsioon on rahas, kui optsiooni täitmishind on madalam alusvara turuhinnast (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga kuni 6 kuud) või alusvara tulevikuhinnast (optsioonide puhul järelejäänud tähtajaga üle 6 kuu).

  (6) Summa, mille võrra optsioon on rahas, on optsiooni täitmishinna ja alusvara turuhinna või alusvara tulevikuhinna vahe ja alusvara ühikute arvu korrutis.

  (7) Kui investeerimisühingul ei ole võimalik saada usaldusväärset informatsiooni alusvara tulevikuhinna kohta, tuleb kapitalinõude arvutamisel lugeda alusvara turuhinna ja tulevikuhinna vahe nulliks.

§ 250.   Delta-pluss meetod kapitalinõude arvutamiseks optsioonidelt

  (1) Delta-pluss meetodi puhul on kapitalinõue vastavalt käesoleva määruse §-dele 251-254 arvutatud delta-, gamma- ja veega-riski katmiseks arvutatud kapitalinõuete summa.

  (2) Delta, gamma ja veega leidmiseks kasutatakse börsil kaubeldavate optsioonide puhul börsi andmeid. Kui börsi andmeid pole võimalik kasutada ning börsiväliste optsioonide puhul kasutatakse Finantsinspektsiooni poolt heakskiidetud mudelit.

§ 251.   Deltarisk

  (1) Deltaga korrigeeritud alusvara väärtus on alusvara väärtuse ja delta korrutis.

  (2) Deltaga korrigeeritud alusvara väärtus lisatakse käesoleva peatüki 4. 5. ja 6. jaos sätestatud riskide arvutusse lähtudes optsiooni alusvara riskist järgmiselt:
  1) optsioonide puhul, mille alusvaraks on võlainstrumendid, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva peatüki 6. jao 2. jaotise 2. alljaotises käsitletud intressipositsiooni riski arvestusse;
  2) optsioonide puhul, mille alusvaraks on lihtaktsiad, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva peatüki 6. jao 2. jaotise 3. alljaotises käsitletud aktsiapositsiooni riski arvestusse;
  3) optsioonide puhul, mille alusvaraks on kaubad, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva peatüki 5. jaos käsitletud kaubariski arvestusse;
  4) optsioonide puhul, mille alusvaraks on välisvaluuta või kuld kullakangides, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel, lisatakse deltaga korrigeeritud alusvara väärtus käesoleva peatüki 4. jaos käsitletud valuutariski arvestusse.

§ 252.   Optsioonid, mille alusvaraks on intressimäärad või võlainstrumendid

  (1) Optsioonid, mille alusvaraks on intressimäärad või võlainstrumendid, tuleb vastavalt käesoleva peatüki 6. jao 2. jaotises sätestatule jagada kaheks positsiooniks järgmiselt:
  1) positsioon, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu jõustumisel;
  2) positsioon, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu lõpptähtajal.

  (2) Ostetud ostuoptsioon ja müüdud müügioptsioon on kombinatsioon deltaga korrigeeritud pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu lõpptähtajal ja deltaga korrigeeritud lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on optsiooni lõpptähtajal.

  (3) Müüdud ostuoptsioon ja ostetud müügioptsioon on kombinatsioon deltaga korrigeeritud lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lepingu lõpptähtajal, ja deltaga korrigeeritud pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on optsiooni lõpptähtajal.

  (4) Optsioonid, mille alusvaraks on ujuva intressimääraga instrumendid, millel on muutuva määra ülem- ja alampiirid (caps ja floors), on kombinatsioon ujuva intressimääraga instrumendist ja reast Euroopa tüüpi optsioonidest.

§ 253.   Gammarisk

  (1) Kapitalinõue optsiooni positsiooni gammariski katmiseks ehk „gamma mõju” arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: Gamma mõju = ½ × n × gamma × VU²   , kus
  1) n on alusvara ühikute arv;
  2) VU on muutus alusvara turuväärtuses.

  (2) Muutus alusvara turuväärtuses (VU) arvutatakse järgmiselt:
  1) intressimäära optsioonide puhul, mille alusvaraks on võlainstrument, korrutatakse võlainstrumendi turuhind käesoleva määruse § 288 lõikes 2 toodud tabeli veerus „Kaal” antud vastava riskikaaluga;
  2) intressimäära optsioonide puhul korrutatakse vastavalt käesoleva määruse § 272 lõikele 2 leitud positsiooni lepinguline väärtus käesoleva määruse § 288 lõikes 2 toodud tabeli veerus „Eeldatav intressimäära muutus” antud intressimäära muutusega;
  3) optsioonide puhul, mille alusvaraks on lihtaktsiad, korrutatakse alusvara turuhind 8 protsendiga;
  4) optsioonide puhul, mille alusvaraks on välisvaluuta või kuld kullakangides, korrutatakse alusvara turuhind 8 protsendiga;
  5) optsioonide puhul, mille alusvaraks on kaubad, korrutatakse alusvara turuhind 15 protsendiga.

  (3) Optsioonide kapitalinõude arvutamisel gammariski katmiseks käsitletakse ühe ja sama alusvarana:
  1) võlainstrumente, mis kuuluvad käesoleva määruse § 288 lõikes 2 toodud tabeli alusel ühte ja samasse lõpptähtaja vööndisse;
  2) lihtaktsiaid, mille emitendid on registreeritud ühes ja samas riigis;
  3) kõiki välisvaluutasid eraldi ning kulda kullakangides, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel;
  4) iga kaupa, arvestades käesoleva määruse § 260 lõikes 1 sätestatud tingimusi.

  (4) Investeerimisühingu kogu kapitalinõue gammariski katmiseks arvutatakse järgmiselt:
  1) optsioonide gamma mõjud arvutatakse iga alusvara kohta eraldi;
  2) optsioonide gamma mõjud summeeritakse arvestades märke alusvarade lõikes, saades iga alusvara optsioonide gamma netomõjud;
  3) kõigi optsioonide gamma negatiivsete netomõjude absoluutväärtused summeeritakse.

§ 254.   Veega-risk

  (1) Kapitalinõue optsiooni positsiooni veega-riski katmiseks ehk „veega mõju” arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: Veega mõju = n × veega × ¼ × ?, kus
  1) n on alusvara ühikute arv;
  2) ? on alusvara turuhinna muutlikkus.

  (2) Investeerimisühingu kogu kapitalinõue veega-riski katmiseks arvutatakse järgmiselt:
  1) optsioonide veega mõjud arvutatakse iga alusvara kohta eraldi. Alusvara määratakse lähtudes käesoleva määruse § 253 lõikes 3sätestatud põhimõtetest;
  2) optsioonide veega mõjud summeeritakse arvestades märke alusvarade lõikes saades iga alusvara optsioonide veega netomõjud;
  3) kõigi optsioonide veega netomõjude absoluutväärtused summeeritakse.

4. jagu Kapitalinõue valuutariski katmiseks 

§ 255.   Kapitalinõue valuutariski katmiseks

  (1) Kapitalinõue valuutariski katmiseks on 8 protsenti vastavalt käesoleva määruse §-le 258 arvutatud kogu välisvaluuta avatud netopositsioonist. Kapitalinõuet valuutariski katmiseks ei arvutata, kui kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei ületa 2 protsenti vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele 1 arvutatud omavahenditest.

  (2) Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib korreleeruvate valuutade puhul kohaldada madalamaid kapitalinõudeid. Kapitalinõue kahe korreleeruva välisvaluuta netopositsiooni kaetud osale on 4 protsenti. Kahe korreleeruva välisvaluuta netopositsiooni katmata osa võetakse, vastavalt valuuta pika või lühikese avatud netopositsioonina, arvesse kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel vastavalt käesoleva määruse §-dele 226 ja 258.

  (3) Kahte välisvaluutat võib lugeda korreleeruvateks, kui nende kaetud positsiooni väärtusest 4-protsendilise või väiksema kahjumi tekkimise tõenäosus on võrdsete ja vastasmärgiga positsioonidelt üksteisele järgneva kümne tööpäeva jooksul kolmeaastase vaatlusperioodi puhul vähemalt 99 protsenti ja viieaastase vaatlusperioodi puhul vähemalt 95 protsenti. Kahjumi tõenäosust arvutatakse igapäevase vahetuskursi alusel.

§ 256.   Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamise üldpõhimõtted

  (1) Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel võetakse arvesse kõik valuutakursi muutustest sõltuvad bilansilised ja bilansivälised varad ja kohustused. Kullakange, millega kaubeldakse rahvusvahelistel turgudel, käsitletakse sarnaselt välisvaluutaga. Välisvaluutana ei käsitleta Euroopa Liidu eurot.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Välisvaluuta avatud netopositsioon arvutatakse iga välisvaluuta jaoks eraldi. Kui investeerimisfondide aktsiatele ja osakutele ei kohaldata käesoleva määruse § 257 lõigetes 3-5 sätestatud käsitlust, loetakse nimetatud investeeringute kogusumma eraldiseisvaks välisvaluutapositsiooniks, sõltumata sellest, millises valuutas on investeerimisfondi aktsiad ja osakud noteeritud.

  (3) Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel taandatakse liitvaluutad komponentvaluutadeks vastavalt kehtivatele kvootidele.

  (4) Välisvaluutariski puhul loetakse välisvaluuta avatud netopositsioon lühikeseks positsiooniks, kui antud välisvaluutas fikseeritud kohustused ületavad samas välisvaluutas fikseeritud varasid ning pikaks positsiooniks, kui antud välisvaluutas fikseeritud varad ületavad samas välisvaluutas fikseeritud kohustusi.

  (5) Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal võib välisvaluutasid, mis alluvad õiguslikult siduvatele riikidevahelistele lepingutele, käsitleda ühe välisvaluutana.

  (6) Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel ei võeta arvesse positsioone, mis on omavahenditest maha arvatud.

  (7) Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal võib välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel välja jätta positsioonid, mis on mittekaubeldavad ja omandatud vahetuskursi kahjuliku mõju vähendamiseks kapitali adekvaatsusele (struktuursed positsioonid).

§ 257.   Välisvaluuta avatud netopositsioon

  (1) Välisvaluuta avatud netopositsioon koosneb järgmistest komponentidest:
  1) neto-spot positsioon (kõik antud välisvaluutas fikseeritud varad, millest on maha arvatud kõik samas välisvaluutas fikseeritud kohustused);
  2) neto-forward positsioon (kõik antud välisvaluutas forward-tehingutega saadavad summad, millest on maha arvatud kõik forward-tehingutega samas välisvaluutas makstavad summad, sealhulgas futuurid ning spot positsiooni all kajastamata vahetustehingute forward-positsioonid);
  3) antud välisvaluutas fikseeritud garantiid ja muud sarnased instrumendid, mida kindlasti kasutatakse;
  4) antud välisvaluuta optsioonide deltaga korrigeeritud netoväärtus. Deltaga korrigeeritud netoväärtust arvutatakse vastavalt käesoleva peatüki 3. jaole;
  5) ülejäänud antud välisvaluutas fikseeritud optsioonide, välja arvatud välisvaluuta- või kullaoptsioonide, turuväärtus.

  (2) Osalused välisriigi krediidi- ja finantseerimisasutustes, mida pole omavahendite arvutamisel vastavalt “Väärtpaberituru seaduse” §-le 96 maha arvatud, võetakse välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel arvesse valuutas, milles on fikseeritud antud krediidi- või finantseerimisasutuse omakapital.

  (3) Investeerimisfondide aktsiate või osakute puhul võib välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel võtta arvesse investeerimisfondi poolt tehtud investeeringutest tulenevad välisvaluutapositsioonid.

  (4) Investeerimisühing võib investeerimisfondi poolt tehtud investeeringute välisvaluutapositsioonide määramisel tugineda kolmandatelt isikutelt pärinevale informatsioonile tingimusel, et on tagatud kapitalinõuete arvutamise täpsus.

  (5) Kui investeerimisühingul ei ole usaldusväärseid andmeid investeerimisfondi investeeringute kohta, arvutatakse investeeringute välisvaluutapositsioonid eeldades, et investeerimisfond on investeerinud maksimaalselt lubatud piirmäärade ulatuses ja maksimaalselt lubatud välisvaluuta piirmäärade ulatuses. Saadud arvestuslikku välisvaluutapositsiooni käsitletakse eraldi välisvaluutapositsioonina sarnaselt kullaga. Kui on teada, kas tegu on lühikese või pika positsiooniga, liidetakse investeerimisfondi välisvaluuta avatud netopositsioon vastavalt investeerimisühingu välisvaluuta pikale või lühikesele positsioonile. Nimetatud positsioonide eelnev nettimine ei ole lubatud.

§ 258.   Kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamine

  (1) Kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamiseks summeeritakse eraldi välisvaluutade pikad ja lühikesed avatud netopositsioonid, mis on konverteeritud eurodesse. Neist absoluutväärtuselt suuremale liidetakse kulla netopositsioon (absoluutväärtusena).
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Välisvaluuta avatud netopositsioonid konverteeritakse eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursi alusel. Välisvaluutad, mida Euroopa Keskpank ei noteeri, konverteeritakse eurodesse vastava riigi euro noteeringu alusel.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Kulla positsioonid konverteeritakse eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Londoni Metallibörsi ennelõunase USA dollarites väljendatud noteeringu alusel.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

5. jagu Kapitalinõue kaubariski katmiseks 

§ 259.   Kapitalinõue kaubariski katmiseks

  (1) Kapitalinõue kaubariski katmiseks arvutatakse kaupadele ja kauba tuletisinstrumentidele. Kapitalinõude arvutusse kaubariski katmiseks ei kaasata kulda kullakangides ja sellega seotud tuletisinstrumente, mida vastavalt käesoleva peatüki 4. jaole käsitletakse välisvaluutana.

  (2) Kapitalinõude arvutamisel kaubariski katmiseks võib välja jätta positsioonid, mis tulenevad varude rahastamisega (stock financing) seotud tehingutest, kus füüsilised varud on müüdud forward-lepingu alusel ja rahastamise summa kuni väärtuspäevani ei muutu.

  (3) Kauba või kauba tuletisinstrumendi positsiooni leidmiseks tuleb iga kauba või kauba tuletisinstrumendi alusvara kogus väljendada standardsetes mõõtühikutes (barrel, kilo, meeter jne), seejärel tuleb positsioonid korrutada kauba spot-hinnaga. Välisvaluutas fikseeritud positsioonid konverteeritakse eurodesse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursi alusel.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Kui kauba või kauba tuletisinstrumendiga kaasneb intressipositsiooni või valuutarisk, tuleb lisaks kapitalinõudele kaubariski katmiseks arvutada kapitalinõuded ka nende riskide katmiseks.

  (5) Kui kauba või kauba tuletisinstrumendi lühikese positsiooni tähtaeg on varasem pika positsiooni tähtajast, peab investeerimisühing arvesse võtma ka võimaliku likviidsusriski.

§ 260.   Kauba ja kauba tuletisinstrumentide positsioonide arvutamine

  (1) Ühe positsioonina tuleb käsitleda järgmisi positsioone:
  1) ühe kauba erinevate alaliikide positsioonid, kui need alaliigid on tarnetes üksteise vastu vahetatavad;
  2) sarnaste kaupade positsioonid juhul, kui need on lähedased asenduskaubad ja kui nende hinnamuutuste korrelatsioon on vähemalt 0,9 minimaalselt üheaastase perioodi jooksul.

  (2) Kauba futuuride või forward´ite alusel ostetavaid või müüdavaid üksikuid kaupu võetakse arvesse standardsetes mõõtühikutes väljendatud nimiväärtuses, mis on korrutatud spot-hinnaga. Kauba futuuri ja forward´i lõpptähtajaks on lepingu lõpptähtaeg.

  (3) Kauba vahetustehingud, mille üks osa on fikseeritud hinnaga ja teine turuhinnaga, võetakse arvesse mitme positsioonina, kusjuures eraldi positsiooniks loetakse vahetustehingu iga makse. Positsioon on pikk, kui investeerimisühing maksab kauba eest vastavalt fikseeritud hinnale ja saab kauba vastavalt ujuvale hinnale, ning lühike, kui investeerimisühing saab kauba vastavalt fikseeritud hinnale ja maksab selle eest vastavalt ujuvale hinnale. Selliseid kauba vahetustehinguid, kus vahetatakse erinevaid kaupu, käsitletakse positsioonidena erinevates kaupades.

  (4) Kauba optsiooni või optsiooni, mille alusvaraks on kauba tuletisinstrument, väärtuseks on positsioon alusvaras korrutatuna selle deltaga. Optsioonide positsioonide väärtused arvutatakse vastavalt käesoleva peatüki 6. jaole. Optsioonide deltaga korrigeeritud positsioone võib nettida alusvaraga identsete kaupade või kauba tuletisinstrumentide positsioonidega.

  (5) Kaupadega seotud ostutähti käsitletakse sarnaselt kauba optsioonidega.

  (6) Kui investeerimishing on repolepingu alusel kauba või kaubaga seotud õiguste võõrandaja või kauba laenuks andmise lepingu alusel kauba laenuks andja, peab ta arvestama kapitalinõudeid kaubariski katmiseks vastavalt käesolevale peatükile.

§ 261.   Kaubariski kapitalinõude arvutamine

  (1) Kapitalinõude arvutamisel kaubariski katmiseks tuleb kasutada kas lõpptähtajal põhinevat meetodit või lihtsustatud meetodit. Kapitalinõuded tuleb arvutada iga kauba jaoks eraldi. Erinevate kaupade puhul võib kasutada erinevaid meetodeid.

  (2) Lihtsustatud meetodi kasutamiseks või kasutatava meetodi muutmiseks peab investeerimisühing eelnevalt kirjalikult taotlema Finantsinspektsiooni loa.

§ 262.   Lõpptähtajal põhinev meetod kapitalinõude arvutamiseks kaubariski katmiseks

  (1) Iga kauba positsioon tuleb paigutada ühte käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud lõpptähtaja vööndisse. Füüsilised varud paigutatakse esimesse lõpptähtaja vööndisse.

  (2) Kaupade positsioonide lõpptähtaja vööndid on järgmised:
  1) 1 vööndisse kuuluvad positsioonid tähtajaga kuni üks kuu;
  2) 2. vööndisse kuuluvad positsioonid tähtajaga üle ühe kuu kuni kolm kuud;
  3) 3. vööndisse kuuluvad positsioonid tähtajaga üle kolme kuu kuni kuus kuud;
  4) 4. vööndisse kuuluvad positsioonid tähtajaga üle kuue kuu kuni 12 kuud;
  5) 5. vööndisse kuuluvad positsioonid tähtajaga üle 12 kuu kuni kaks aastat;
  6) 6. vööndisse kuuluvad positsioonid tähtajaga üle kahe aasta kuni kolm aastat;
  7) 7. vööndisse kuuluvad positsioonid tähtajaga üle kolme aasta.

  (3) Ühe kauba positsioone, mis lõppevad samal kuupäeval, võib omavahel nettida. Lisaks võib positsioone nettida, kui lepingute lõpptähtaegade erinevus ei ületa 10 päeva ning nendega kaubeldakse turgudel, kus on igapäevased tarnetähtajad.

  (4) Iga lõpptähtaja vööndi positsioonid väljendatakse kõigepealt standardsetes mõõtühikutes ja korrutatakse kauba spot-hinnaga ning konverteeritakse eurodesse. Seejärel arvutatakse iga lõpptähtaja vööndi pikkade positsioonide kogusumma ja lühikeste positsioonide kogusumma.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (5) Absoluutväärtuselt väikseim positsioon on lõpptähtaja vööndi kaetud positsioon ning järelejäänud osa pikast või lühikesest positsioonist on katmata positsioon.

  (6) Sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikele 4 leitakse seejärel kaetud ja katmata positsioonid vööndite vahel, alustades esimesest vööndist. See positsioon, mida ei saa vööndite vaheliselt katta, on lõplik katmata positsioon.

  (7) Kapitalinõue iga kauba jaoks on järgnevate punktide kohaselt leitud kapitalinõuete summa:
  1) 3 protsenti iga lõpptähtaja vööndi kaetud positsioonist ja kõikide lõpptähtaja vööndite vahel kaetud positsioonidest;
  2) 0,6 protsenti kõikide lõpptähtaja vööndite vaheliste katmata positsioonide absoluutväärtuste summast;
  3) 15 protsenti lõpliku katmata positsiooni absoluutväärtusest.

  (8) Kogu kapitalinõue kaubariski katmiseks on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7 arvutatud kõikide kaupade kapitalinõuete summa.

§ 263.   Lihtsustatud meetod kapitalinõude arvutamiseks kaubariski katmiseks

  (1) Investeerimisühingu ühe kauba pikkade ja lühikeste positsioonide vahe on antud kauba netopositsioon ning ühe kauba pikkade ja lühikeste positsioonide absoluutväärtuste summa on antud kauba brutopositsioon.

  (2) Kapitalinõue iga kauba jaoks on järgnevate punktide kohaselt leitud kapitalinõuete summa:
  1) 15 protsenti pika või lühikese netopositsiooni absoluutväärtusest;
  2) 3 protsenti brutopositsioonist.

  (3) Kogu kapitalinõue kaubariski katmiseks on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvutatud kõikide kaupade kapitalinõuete summa.

6. jagu Kapitalinõuded kauplemisportfelli riskide katmiseks 

1. jaotis Kauplemine 

§ 264.   Kauplemise eesmärgil hoitavad positsioonid

  (1) Investeerimisühingul peavad olema selgelt määratletud:
  1) kauplemisstrateegia, mis on kinnitatud juhtkonna poolt ja mis sisaldab ka oodatavat positsioonide hoidmise ajavahemikku;
  2) põhimõtted ja protseduurid positsioonide jälgimiseks kauplemisstrateegia seisukohalt, sealhulgas kauplemiseks hoitavate positsioonide müügi kontrollimine.

  (2) Investeerimisühing peab selgelt määratlema põhimõtted ja protseduurid positsioonide klassifitseerimiseks kauplemise eesmärgil hoitavateks, kusjuures peavad muu hulgas olema sätestatud järgmised tingimused:
  1) positsioonid on võetud kauplemisüksuse (trading desk) poolt;
  2) positsioonide piirmäärad on kindlaks määratud ja nende ajakohasust jälgitakse;
  3) maakleritel (dealers) on vabadus positsioone hallata kokkulepitud piirides ja vastavalt investeerimisühingu poolt kinnitatud strateegiale;
  4) positsioonide kohta informeeritakse juhtkonda investeerimisühingu riskijuhtimise protsessi lahutamatu osana;

  (3) Kauplemisportfelli positsioone peab jälgima aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide likviidsuse või maandatavuse kohta antud hinnangu alusel, mis sisaldab eelkõige hinnangut turusisendite kvaliteedile ja nende kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide mahule.

§ 265.   Kauplemisportfell

  (1) Investeerimisühingul peavad olema “Väärtpaberituru seaduse” §-s 101 sätestatud kriteeriumidele vastavad ja investeerimisühingu riskijuhtimissuutlikkust ning praktikat arvesse võttes selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid otsuste tegemiseks, millised positsioonid loetakse kapitalinõuete arvutamisel kauplemisportfelli kuuluvaks. Nende põhimõtete ja protseduuride järgimine peab olema dokumenteeritud ja nende suhtes teostatakse korrapärast siseauditit.

  (2) Investeerimisühingul peavad olema selgelt määratletud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Need põhimõtted ja protseduurid peavad hõlmama vähemalt järgmist:
  1) tegevused, mida investeerimisühing loeb kauplemiseks ja kapitalinõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;
  2) millises ulatuses on võimalik positsioone igapäevaselt hinnata turuhinnas, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;
  3) mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles investeerimisühing saab tuvastada kõik antud positsiooni suhtes olulised riskid ning maandada need selliste vahendite abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne, likviidne ja kahesuunaline turg, ning anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatud põhiliste eelduste ja parameetrite jaoks;
  4) ulatus, mil määral investeerimisühing hindab ja on kohustatud hindama positsioone, mida hinnatakse pidevalt ka väljaspool investeerimisühingut;
  5) ulatus, mil määral juriidilised piirangud või muud nõuded takistaksid positsioonist tuleneva riski kiiret maandamist või positsiooni kiiret realiseerimist;
  6) ulatus, mil määral investeerimisühing saab ja peab antud positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse raames aktiivselt juhtima;
  7) ulatus, mil määral investeerimisühing võib riske või positsioone üle kanda kauplemisportfellist kauplemisportfelli välisesse portfelli ja vastupidi ning nimetatud ülekannete kriteeriumid.

  (3) Allutatud nõudeid ning olulistest osalustest väiksemaid osalusi teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes võib kauplemisportfellis kajastada vastavalt vajadusele kas omakapitali- või võlainstrumendina, kui investeerimisühing tõendab, et on nende positsioonide suhtes aktiivne turutegija. Investeerimisühingul peavad olema vastavad süsteemid ja kontrollmeetmed nimetatud instrumentidega kauplemiseks.

  (4) Tähtajalised repo-tüüpi lepingud, mida investeerimisühing raamatupidamislikul otstarbel kajastab kauplemisportfelli välises portfellis, võidakse kapitalinõuete arvutamisel kajastada kauplemisportfellis tingimusel, et kaasatakse kõik taolised lepingud. Nimetatud repo-tüüpi lepingud peavad vastama “Väärtpaberituru seaduse” § 101 lõikes 1 ja käesoleva määruse käesoleva määruse §-s 264 sätestatule tingimusel, et lepingu alusvaraks on raha ja väärtpaberid, mis kuuluksid kajastamisele kauplemisportfellis. Vaatamata sellele, kas repo-tüüpi lepingud on kajastatud kauplemisportfellis või kauplemisportfelli väliselt, tuleb neilt arvutada kapitalinõuet vastaspoole krediidiriski katmiseks.

§ 266.   Kauplemisportfelli positsioonide hindamine

  (1) Investeerimisühingul peavad olema süsteemid ja kontrollimehhanismid, mis tagavad kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärse hindamise. Kauplemisportfelli positsioone hinnatakse turuhinnas. Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, peab kauplemisportfelli positsioone hindama konservatiivselt mudelipõhiselt.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (2) Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide hindamisel kasutatavad süsteemid ja kontrollimehhanismid peavad hõlmama vähemalt järgmist:
  1) hindamisprotsessi kirjeldavaid dokumenteeritud kordasid ja protseduure, sh juhiseid nende sisendite kasutamise osas, mis ei ole turupõhised, kuid mis peegeldavad investeerimisühingu oletusi selle kohta, mida turuosalised positsiooni hindamisel kasutaksid;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  2) kauplemisest sõltumatut aruandlust positsioonide hindamise eest vastutava üksuse jaoks.

  (3) Turuhinnas hindamine tähendab positsioonide vähemalt igapäevast hindamist, lähtudes sõltumatutest hindadest, millega saaks positsiooni koheselt sulgeda. Sellisteks hindadeks võivad olla börsihinnad ja muul reguleeritud väärtpaberiturul kujunenud hinnad ning börsivälised noteeringud (screen prices).

  (4) Kui investeerimisühing ei ole vastava finantsinstrumendi või kauba osas oluline turutegija ning ei saa sulgeda oma positsiooni turu keskmise hinnaga, hinnatakse pikad positsioonid ostja ehk nõudluse hinnas (ask price) ja lühikesed positsioonid positsiooni müüja ehk pakkumise hinnas (bid price).

  (5) Mudelipõhiseks hindamiseks loetakse igasugust hindamist, mille aluseks on võrdlusanalüüs, ekstrapoleerimine või muul viisil positsiooni väärtuse leidmine turusisendite põhjal.

  (6) Mudelipõhise hindamise korral tuleb täita järgmisi nõudeid:
  1) investeerimisühingu juhtkond peab olema teadlik, milliste kauplemisportfelli või muude õiglases väärtuses hinnatavate positsioonide puhul kasutatakse hindamismudeleid, ning mõistma sellega kaasnevat ebakindlust riskide hindamisel ja tulemustest raporteerimisel;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  2) mudeli sisenditena kasutatavad turuandmed peavad olema vastavuses turuhindadega ning hindamisel kasutatavate turuandmete ja mudelite parameetrite asjakohasust tuleb pidevalt hinnata;
  3) võimaluse korral tuleb kasutada vastavat tüüpi finantsinstrumentide või kaupade hindamisel üldtunnustatud turutavaks olevaid hindamismeetodeid;
  4) hindamisel kasutatav investeerimisühingu enda loodud mudel peab olema eelnevalt hinnatud ja testitud piisava kvalifikatsiooniga mudeli väljatöötamisprotsessist sõltumatu eksperdi poolt, kusjuures sõltumatuteks osapoolteks loetakse isikuid, kes ei sõlmi kauplemisportfelli puudutavaid lepinguid;
  5) hindamisel kasutatavat investeerimisühingu enda loodud mudelit tuleb sõltumatute osapoolte poolt testida, kusjuures testimine peab hõlmama matemaatiliste arvutuste, eelduste ning tarkvararakenduste usaldusväärsuse hindamist ning kinnitamist;
  6) mudeli muutmiseks peavad olema kindlaks määratud protseduurid ja investeerimisühingul peab olema mudeli varukoopia;
  7) mudeli kasutamisel saadud väljundit tuleb regulaarselt kontrollida varukoopia abil;
  8) investeerimisühingu riskijuhtimise eest vastutav üksus peab olema teadlik kasutatud mudeli nõrkustest ja nende mõjust mudeli väljundile;
  9) mudelit tuleb perioodiliselt üle vaadata, et veenduda mudeli usaldusväärsuses, sealhulgas kontrollida mudeli eelduste paikapidavust ning võrrelda mudeli väljundeid tegelike tehingute käigus kujunenud hindadega.

  (7) Lisaks igapäevasele hindamisele turuhinnas või mudelite põhiselt peab investeerimisühing teostama sõltumatut hinnakontrolli. Sõltumatu hinnakontroll on protsess, mille abil kontrollitakse regulaarselt turuhindade või mudeli sisendite täpsust ja sõltumatust. Sõltumatut hinnakontrolli teostab kauplemisportfelli kuuluvaid tehinguid teostavast üksusest sõltumatu üksus vähemalt üks kord kuus või vajadusel sagedamini. Kui sõltumatud hindamisallikad ei ole kättesaadavad või kui nende sõltumatus ei ole täielik, võib kasutada muid asjakohaseid meetmeid, näiteks hinnangute korrigeerimist.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 267.   Hinnangute korrigeerimine

  (1) Investeerimisühing peab välja töötama protseduurireeglid kauplemisportfelli positsioonide väärtuse hinnangute korrigeerimiseks ning neid järgima. Vajadusel tuleb protseduurireeglid üle vaadata ja ajakohastada.

  (2) Investeerimisühing peab hinnanguid korrigeerima realiseerimata krediidimarginaali (unearned credit spreads), positsioonide või tehingute sulgemisega seotud kulude ja operatsiooniriski, tehingute võimaliku ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulude, investeerimis- ja finantseerimiskulude, tulevaste halduskulude ja, kui see on asjakohane, siis mudeliriski katteks.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 268.   Vähelikviidsete positsioonide väärtuse hindamise korrigeerimine

  (1) Vähelikviidsed positsioonid võivad tuleneda nii turusündmustest kui ka investeerimisühinguga seotud olukordadest, näiteks võivad vähelikviidsed olla kõrge kontsentratsiooniga või raskesti müüdavad positsioonid.

  (1¹) Investeerimisühing peab välja töötama protseduurireeglid vähelikviidsete positsioonide väärtuse hinnangute korrigeerimiseks ning neid vajadusel ajakohastama. Korrigeerimiste summad peavad kompenseerima positsiooni vähest likviidsust ning need lisatakse vajadusel finantsaruandluses kajastatud positsioonide väärtuse muutustele.

  (2) Vähelikviidsete positsioonide arvestuslike hinnangute korrigeerimise protseduurireeglid peavad arvesse võtma aega, mis kulub positsiooni sulgemiseks või selle riski täielikuks maandamiseks, keskmist ostu- ja müügihinna vahet ja selle volatiilsust, turunoteeringute kättesaadavust, turutegijate arvu, keskmist kauplemismahtu, kaasa arvatud kauplemismahtu stressiperioodil, ja selle volatiilsust, kontsentratsiooni üksikute turgude suhtes, positsioonide vananemist, ulatust, mille võrra hinnang sõltub mudelipõhisest hindamisest, ja muude mudeli kasutamisest tulenevate riskide mõju.

  (3) Kui investeerimisühing kasutab kolmanda osapoole antud hinnanguid kauplemisportfelli positsiooni väärtusele või mudelipõhist hindamist, peab ta hinnangute korrigeerimise vajaduse pidevalt üle vaatama.

  (4) Investeerimisühing hindab eraldi keeruliste toodete, kaasa arvatud väärtpaberistatud positsioonide ja teatud kindla makseviivituse juhu krediidituletisinstrumentide, hinnangute korrigeerimise vajadust, et kajastada võimaliku ebakorrektse hindamismetoodika kasutamisega seotud mudeliriski ning mitteturupõhiste ja seetõttu kõrgema veariskiga kalibreerimise parameetrite kasutamisega seotud mudeliriski.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 269.   Sisemine riskimaandamine

  (1) Sisemine riskimaanduspositsioon on positsioon, mis maandab täielikult või olulisel määral kauplemisportfelli välise positsiooni või positsioonide kogumi teatud riski.

  (2) Sisemisi riskimaanduspositsioone võib käsitleda kauplemisportfelli koosseisus juhul, kui neid hoitakse kauplemise eesmärgil ja täidetud on järgmised tingimused:
  1) sisemiste riskimaanduspositsioonide eesmärgiks ei ole kapitalinõuete vältimine või vähendamine;
  2) sisemised riskimaanduspositsioonid on dokumenteeritud ja siseprotseduuridega kontrollitavad;
  3) sisemisi riskimaanduspositsioone käsitletakse turutingimustest lähtudes;
  4) sisemiste riskimaanduspositsioonidega seotud tururiski juhitakse kehtestatud limiitide piires;
  5) sisemisi riskimaanduspositsioone jälgitakse pidevalt.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käsitlust kohaldatakse selliselt, et see ei piiraks kapitalinõuete kohaldamist kauplemisportfelli välistele positsioonidele, millest tulenevaid riske sisemise riskimaanduspositsiooni abil maandatakse.

  (4) Kauplemisportfelli välist positsiooni ei loeta kapitalinõuete arvutamise kontekstis maandatuks, kui investeerimisühing maandab kauplemisportfelli välist riskipositsiooni kauplemisportfelli kuuluva krediidituletisinstrumendi abil sisemist riskimaandust kasutades. Kui investeerimisühing soetab käeoleva peatüki 2. jao 4. jaotises sätestatud nõuetele vastavalt krediidiriski kaitse pakkujalt kauplemisportfelli väliste positsioonide suhtes käesoleva määruse § 125 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele vastava krediidituletisinstrumendi, loetakse kauplemisportfelli välisest riskipositsioonist tulenev risk kapitalinõuete arvutamise kontekstis maandatuks tingimusel, et nimetatud krediidituletisinstrumendi ei loeta kapitalinõuete arvutamisel kauplemisportfelli kuuluvaks.

2. jaotis Kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni risk 

1. alljaotis Kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni riski kapitalinõuete arvutamise üldsätted 

§ 270.   Kapitalinõue kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni riski katmiseks

  (1) Investeerimisühing on kohustatud arvutama kapitalinõude intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski katmiseks, välja arvatud juhul, kui ta on saanud „Väärtpaberituru seaduse” § 103¹ lõike 1 alusel vabastuse kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski ning vastaspoole krediidiriski katmiseks.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (2) Kui investeerimisühing on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vabastuse, peab ta kauplemisportfelli kuuluvatelt instrumentidelt arvutama kapitalinõuded vastavalt käesoleva määruse 2. jaole.

  (3) Kauplemisportfelli kuuluvate aktsiate ja osade positsiooniriski kapitalinõuded arvutatakse käesoleva jaotise 4. alljaotises sätestatud korras.

  (4) Kapitalinõudeid kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski katmiseks ei arvutata positsioonidelt, mis on vastavalt “Väärtpaberituru seaduse” §-le 96 omavahenditest maha arvatud.

§ 271.   Nettimine kauplemisportfelli positsioonide arvutamisel

  (1) Kauplemisportfelli riskipositsioonide arvutamisel võib nettida samasse emissiooni kuuluvate lihtaktsiate, võlainstrumentide, vahetatavate väärtpaberite ning identsete finantsfutuuride, optsioonide ja ostutähtede pikki ja lühikesi positsioone.

  (2) Tuletisinstrumentide positsioonid kaasatakse kapitalinõude arvestusse nende alusvaraks olevate instrumentide positsioonidena, mida võib nettida samasse emissiooni kuuluvate instrumentide (vastand)positsioonidega.

  (3) Nettida ei ole lubatud positsioone vahetatavas väärtpaberis ja instrumendis, mille vastu seda väärtpaberit saab tulevikus vahetada, välja arvatud juhul, kui kasutatakse meetodit, mis arvestab konkreetse vahetatava väärtpaberi vahetamise tõenäosust või sisaldab kapitalinõude arvutamise väärtpaberi vahetamisega kaasneva võimaliku kahju katmiseks.

§ 272.   Futuurid, forward´id ja tulevikukohustused osta või müüa võlainstrumente või lihtaktsiaid

  (1) Futuure, forward´eid ja tulevikukohustusi osta või müüa võlainstrumente või lihtaktsiaid käsitletakse pikkade ja lühikeste positsioonide kombinatsioonidena.

  (2) Intressimääradel põhinevate tuletisinstrumentide puhul käsitletakse pika positsioonina positsiooni, mille alusel on fikseeritud intressimäär, mille investeerimisühing tulevikus kindlaksmääratud tähtajal saab, ning lühikese positsioonina positsiooni, mille alusel on fikseeritud intressimäär, mille investeerimisühing tulevikus kindlaksmääratud tähtajal maksab.

  (3) Futuurid, forward´id ja tulevikukohustused jagunevad kaheks positsiooniks järgmiselt:
  1) esimene positsioon, mille lõpptähtaeg on futuuri puhul futuuri lõpptähtaeg (maturity date) ja forward´i puhul forward´i ülekandepäev (settlement day);
  2) teine positsioon, mille lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtaeg.

  (4) Kui positsiooni lõpptähtajani on rohkem kui üks aasta, siis loetakse positsiooni väärtuseks alusvara nüüdis- või turuväärtus. Kui positsiooni lõpptähtajani on vähem kui üks aasta, siis võib positsiooni väärtuseks lugeda nimiväärtust.

  (5) Intressimäära või võlainstrumendi futuuri ost on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajal. Lihtaktsia futuuri ost on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja lihtaktsia pikast positsioonist. Lihtaktsia futuuri lühike positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning pikk positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel.

  (6) Intressimäära või võlainstrumendi futuuri müük on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on alusvara lõpptähtajal. Lihtaktsia futuuri müük on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on futuuri lõpptähtajal ja lihtaktsia lühikesest positsioonist. Lihtaktsia futuuri pikk positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning lühike positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel.

  (7) Intressimäära forward´i müük on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on lepingu lõpptähtajal ning lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on ülekandepäeval.

  (8) Intressimäära forward´i ost on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on lepingu lõpptähtajal ning pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on ülekandepäeval.

  (9) Kohustus osta tulevikus võlainstrument on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on võlainstrumendi lõpptähtajal. Kohustus osta tulevikus lihtaktsia on kombinatsioon lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja lihtaktsia pikast positsioonist. Kohustus osta tulevikus lihtaktsia lühike positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning pikk positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel.

  (10) Kohustus müüa tulevikus võlainstrument on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja lühikesest positsioonist, mille lõpptähtaeg on võlainstrumendi lõpptähtajal. Kohustus müüa tulevikus lihtaktsia on kombinatsioon pikast positsioonist, mille lõpptähtaeg on kohustuse ülekandepäeval ja lihtaktsia lühikesest positsioonist. Kohustuse müüa tulevikus lihtaktsia pikk positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning lühike positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel.

§ 273.   Optsioonid, ostutähed ja optsiooni tüüpi instrumendid

  Optsioonide, ostutähtede ja optsiooni tüüpi instrumentide positsioonid ning kapitalinõuded nendega seotud riskide katmiseks arvutatakse vastavalt käesoleva peatüki 3. jaole.

§ 274.   Intressimäära vahetustehingud

  (1) Intressimäära vahetustehing, mille alusel saadakse ujuva intressimääraga intress ja makstakse fikseeritud intressimääraga intress, on kombinatsioon pikast positsioonist ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja lühikesest positsioonist fikseeritud intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vahetustehingu lõpptähtajal.

  (2) Intressimäära vahetustehing, mille alusel saadakse fikseeritud intressimääraga intress ja makstakse ujuva intressimääraga intress, on kombinatsioon lühikesest positsioonist ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja pikast positsioonist fikseeritud intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vahetustehingu lõpptähtajal.

§ 275.   Lihtaktsia vahetustehingud

  (1) Lihtaktsia vahetustehing, mille alusel vahetatakse lihtaktsiaid, on kombinatsioon saadavate lihtaktsiate pikast positsioonist ning antavate lihtaktsiate lühikesest positsioonist.

  (2) Lihtaktsia vahetustehing, mille alusel saadakse fikseeritud või ujuva intressimääraga intress, on kombinatsioon pikast positsioonist fikseeritud või ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vastavalt vahetustehingu lõpptähtajal või järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja lihtaktsia lühikesest positsioonist. Pikk positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning lühike positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel.

  (3) Lihtaktsia vahetustehing, mille alusel makstakse fikseeritud või ujuva intressimääraga intress, on kombinatsioon lühikesest positsioonist fikseeritud või ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtaeg on vastavalt vahetustehingu lõpptähtajal või järgmisel intressimäära fikseerimisel, ja lihtaktsia pikast positsioonist. Lühike positsioon võetakse arvesse intressipositsiooniriski arvutamisel ning pikk positsioon aktsiapositsiooni riski arvutamisel.

§ 276.   Krediidiriski kaitse pakkumine

  (1) Kui investeerimisühing on krediidiriski kaitse pakkuja, kes võtab teise osapoole krediidiriski enda kanda, arvutatakse kapitalinõue müüdud krediidituletisinstrumendi nimiväärtuselt, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti. Investeerimisühing võib krediidituletisinstrumendi nimiväärtuse asendada nimiväärtusega, millest on maha arvatud krediidituletisinstrumendi turuväärtuse muutused pärast kauplemise alustamist.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (2) Spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel, välja arvatud kogutulu vahetustehingute puhul, võetakse krediidituletisinstrumendi alusvaraks oleva kohustuse lõpptähtaja asemel arvesse krediidituletisinstrumendi lõpptähtaeg.

§ 277.   Krediidiriski kaitse pakkumisest tulenevad positsioonid

  (1) Kogutulu vahetustehing (total return swap)on kombinatsioon pikast positsioonist krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olevas võlainstrumendis ja lühikesest positsioonist valitsuse võlakirjades tähtajaga intressimäära järgmise fikseerimiseni, millele vastavalt käesoleva peatüki 2. jao 2. jaotisele kohaldatakse riskikaalu null protsenti. Pikk positsioon võetakse arvesse üldriski ja spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel, lühike positsioon võetakse arvesse ainult üldriski kapitalinõude arvutamisel.

  (2) Krediidiriski ülekandetehing (credit default swap) on sünteetiline pikk positsioon võlainstrumendis, mille krediidirisk kandub tehinguga üle krediidiriski pakkujale. Kui krediidiriski ülekandetehingul on välisreiting, mis vastab käesoleva määruse §-s 285 nimetatud tunnustatud instrumendile sätestatud tingimustele, võetakse arvesse pikk positsioon tuletistehingus. Kui tehinguga kaasnevad preemia- või intressimaksed, võetakse lühikese positsioonina arvesse positsioon riigi võlakirjades. Krediidiriski ülekandetehingust tulenevad positsioonid võetakse arvesse ainult spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel.

  (3) Ühe emitendi võlainstrumendi krediidiriski ülekandetehingut sisaldav võlakiri (single name credit linked note) on kombinatsioon pikast positsioonist nimetatud võlakirjas ja pikast sünteetilisest positsioonist võlainstrumendis, mille krediidirisk kandub tehinguga üle kaitse pakkujale. Pikk positsioon ülekandetehingut sisaldavas võlakirjas võetakse arvesse üldriski kapitalinõude arvutamisel ja spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel ning positsioon võlainstrumendis, millele krediidiriski kaitset pakutakse, võetakse arvesse spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel. Üldriski kapitalinõuet ei arvutata juhul, kui krediidiriski ülekandetehingut sisaldaval võlakirjal on välisreiting, mis vastab käesoleva määruse §-s 285 nimetatud tunnustatud instrumendile sätestatud tingimustele.

  (4) Proportsionaalset kaitset pakkuv mitme emitendi võlainstrumentide krediidiriski ülekandetehingut sisaldav võlakiri (multiple name credit linked note) on kombinatsioon pikast võlakirjapositsioonist ning pikkadest sünteetilistest positsioonidest võlainstrumentides, mille krediidirisk kandub tehinguga üle kaitse pakkujale. Pikad sünteetilised positsioonid arvutatakse lähtudes lepingu nimiväärtusest ja erinevate emitentide võlainstrumentide osatähtsusest selles. Kui krediidiriski kaitset pakutakse üheaegselt mitmele ühe emitendi poolt emiteeritud võlainstrumendile, lähtutakse spetsiifilise riski arvutamisel nimetatud emitendi kõrgeima riskikaaluga võlainstrumendist. Pikk positsioon kaitset pakkuvas võlakirjas võetakse arvesse üldriski ja spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel ning pikad sünteetilised positsioonid võetakse arvesse spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel. Üldriski kapitalinõuet ei arvutata juhul, kui krediidiriski ülekandetehingut sisaldaval võlakirjal on välisreiting ja see vastab käesoleva määruse §-s 285 nimetatud tunnustatud instrumendile sätestatud tingimustele.

  (5) Esimese makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrument (first-asset-to-default credit derivative)on kogum pikkadest positsioonidest kõikides krediidituletisinstrumendiga kaetud võlainstrumentides. Nimetatud pikkade positsioonide kogum võetakse arvesse spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel.

  (6) Teise makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrument (second-asset-to-default credit derivative)on kogum pikkadest positsioonidest igas erineva emitendi poolt välja antud võlainstrumendis, välja arvatud madalaima spetsiifilise riski kapitalinõudega võlainstrumendis. Nimetatud pikkade positsioonide kogum võetakse arvesse kapitalinõude arvutamisel spetsiifilise riski katmiseks.

  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras arvutatud spetsiifilise riski kapitalinõue on kõrgem kui krediidisündmuse asetleidmisega kaasnev maksimaalne nõue kaitse pakkuja vastu, loetakse spetsiifilise riski kapitalinõudeks krediidisündmusega kaasnevat maksimaalset nõuet kaitse pakkuja vastu.

  (8) Kui teatud kindla makseviivituse juhu krediidituletisinstrumendil (n-th-to-default credit derivative) on välisreiting, mis vastab käesoleva määruse §-s 285 nimetatud tunnustatud instrumendile sätestatud tingimustele, arvutatakse spetsiifilise riski kapitalinõue tuletisinstrumendi pikalt positsioonilt ning rakendatakse vastavaid väärtpaberistamise riskikaalusid, kui see on asjakohane.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 278.   Krediidiriski kaitse üleandmine

  (1) Krediidiriski üle andnud (edaspidi kaitsesoetamine) investeerimisühing käsitleb krediidiriski kaitse soetamisest tulenevaid positsioone käesoleva määruse §-des 276 ja 277 sätestatule vastupidiste positsioonidena, välja arvatud krediidiriski ülekandetehingut sisaldava võlakirja puhul, kus ei võeta arvesse lühikest positsiooni nimetatud võlakirjas.

  (2) Esimese makseviivituse juhu ja teatud kindlaksmääratud makseviivituse juhu krediidituletisinstrumentidele kohaldatakse vastupidiste positsioonide põhimõtte asemel järgmisi käsitlusi:
  1) kui krediidituletisinstrument hõlmab krediidiriski kaitsega riskipositsioonide kogumit tingimusega, et esimene makseviivituse juhtum toob krediidiriski kaitse pakkujale kaasa maksekohustuse tekkimise ja lõpetab krediidituletislepingu, võib investeerimisühing kogumi spetsiifilise riski arvutamisel välja jätta kogumisse kuuluva riskipositsiooni, millelt arvutatud spetsiifiline risk oleks madalaim, arvestades §-s 284 sätestatut;
  2) kui krediidituletisinstrumendi tingimuste kohaselt tekib krediidiriski kaitse pakkujal maksekohustus krediidiriski kaitsega hõlmatud kogumis teatud kindlaksmääratud arvu makseviivituse tekkimisel, kohaldada punktis 1 nimetatud käsitlust, mida kohandatakse teatud kindlaksmääratud arvu makseviivituse juhule.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 279.   Tundlikkuse mudelite kasutamine intressipositsioonide arvutamisel

  (1) Investeerimisühing võib Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal kasutada võlainstrumentidel põhinevate tuletisinstrumentide ja võlainstrumentide positsioonide arvutamisel tundlikkuse mudeleid. Tundlikkuse mudeli abil arvutatud positsioonid peavad olema sama tundlikud intressimäära muutuste suhtes kui rahavoog, millel nad põhinevad, kusjuures igas käesoleva määruse § 288 lõikes 2 toodud lõpptähtaja vööndis peab olema vähemalt üks tundlikkusel põhinev prognoos (hinnang). Muutused valikulistes intressimäärades peavad olema üksteisest sõltumatud.

  (2) Tundlikkuse mudeli abil arvutatud positsioone võib lülitada nii lõpptähtajal kui ka kestusel põhinevatesse arvutustesse.

§ 280.   Repolepingud ning väärtpaberite laenamine

  Repolepingute ja väärtpaberi laenamise lepingutega seoses üle antud väärtpaberitelt, mis kuuluvad investeerimisühingu kauplemisportfelli, arvutatakse kapitalinõudeid käesolevas jaos sätestatud korras.

§ 281.   Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingud

  (1) Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingud (underwriting commitments) on lepingud, millega investeerimisühing võtab enne väärtpaberite märkimise algust kohustuse märkida fikseeritud kuupäeval fikseeritud hinnaga fikseeritud maksimaalse koguse piires antud väärtpaberite emissioonist märkimata jäänud väärtpaberid eesmärgiga tagada emiteeritavate väärtpaberite märkimine.

  (2) Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutest tulenevad positsioonid kuuluvad kauplemisportfelli. Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutega seotud riskid sõltuvad ajast, mis on möödunud lepingu jõustumise kuupäevast, ning need võetakse kapitalinõude arvutamisel spetsiifilise ning üldise riski katmiseks arvesse vähendatud netopositsioonidena.

  (3) Väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutest tulenevad vähendatud netopositsioonid arvutatakse järgmiselt:
  1) lahutatakse investeerimisühingu poolt kolmandate osapoolte kasuks sõlmitud väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutest tulenevatest positsioonidest kolmandate osapoolte poolt investeerimisühingu kasuks sõlmitud väärtpaberite emissioonide tagamise lepingutest tulenevad positsioonid;
  2) korrigeeritakse käesoleva lõike punkti 1 kohaselt arvutatud netopositsiooni järgmises tabelis toodud vähendusteguritega.

Tööpäevad	Vähendustegur (protsenti)
Lepingud, mis on jõustunud samal tööpäeval	100
Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 1 tööpäev	90
Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 2–3 tööpäeva	75
Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 4 tööpäeva	50
Lepingud, mille jõustumisest on möödunud 5 tööpäeva	25
Lepingud, mille jõustumisest on möödunud enam kui 5 tööpäeva	0

2. alljaotis Intressipositsiooni riski kapitalinõuded 

§ 282.   Kapitalinõuete arvutamine intressipositsiooni riski katmiseks

  (1) Intressiriski kapitalinõude arvutamisel kohaldatakse investeerimisühingutele “Krediidiasutuste seaduse” 7. peatüki 2. jao 2. jaotises krediidiasutuste kohta sätestatut, kui käesoleva määruse 6. jao 2. jaotises ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Investeerimisühing peab arvutama kapitalinõudeid intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks käesoleva määruse §-des 283 ja 284 sätestatud korras ning intressipositsiooni üldriski katmiseks käesoleva määruse §-des 286–289 sätestatud korras valuutade lõikes eraldi.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 283.   Intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõue

  (1) Võlainstrumentide spetsiifilise riski kapitalinõue leitakse käesoleva määruse §-de 271-281 kohaselt leitud positsioonidelt emitendi, võlgniku, välisreitingu või sisereitingu ja järelejäänud tähtaja alusel.

  (2) Intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõue on pikkade ja lühikeste positsioonide ja käesoleva määruse §-s 284 sätestatud kapitalinõude määra korrutiste absoluutväärtuste summa, välja arvatud lõikes 2¹ sätestatud juhul.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (2¹) Paragrahvis 285¹ sätestatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli spetsiifilise riski kapitalinõude võib arvutada vastavalt sellele, kumb järgnevatest on suurem:
  1) pikkadelt netopositsioonidelt arvutatud intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõuete summa;
  2) lühikestelt netopositsioonidelt arvutatud intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõuete summa.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (3) Kapitalinõuet intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks arvutatakse kõikidelt võlainstrumentidega seotud tehingutelt, mille intress baseerub ühe konkreetse emitendi võlainstrumendil.

  (4) Kapitalinõude arvutamisel intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks ei võeta arvesse järgmisi instrumente, tingimusel, et nende väärtus sõltub turu kui terviku üldisest intressimäära tasemest, mitte konkreetse emitendi võlainstrumentidega seotud intressimääradest:
  1) välisvaluuta, aktsia ja kauba tuletisinstrumendid;
  2) intressimäära forward`id, futuurid ja optsioonid;
  3) intressimäära vahetustehingud;
  4) lühike positsioon kohustuse korral osta tulevikus võlainstrument;
  5) pikk positsioon kohustuse korral müüa tulevikus võlainstrument.

  (5) Spetsiifilise riski arvestusse ei kaasata aruandva investeerimisühingu omanduses olevaid tema enda poolt emiteeritud võlainstrumente

§ 284.   Intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõuete määrad

  (1) Keskvalitsuste poolt emiteeritud või tagatud ning keskpankade, rahvusvaheliste organisatsioonide, multilateraalsete arengupankade või lepinguriikide regionaalsete või kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud võlainstrumentide spetsiifilise riski kapitalinõuded on järgmised:
  1) kui need käesoleva määruse §-de 26-30 kohaselt vastaksid esimesele krediidikvaliteedi astmele ja neile kohaldataks riskikaalu null protsenti, on kapitalinõude määr null protsenti;
  2) kui need käesoleva määruse §-de 26-30 kohaselt vastaksid teisele või kolmandale krediidikvaliteedi astmele ja nende lõpptähtajani on jäänud vähem kui kuus kuud, on kapitalinõude määr 0,25 protsenti, kui tähtajani on jäänud kuus kuud kuni kaks aastat, on kapitalinõude määr üks protsent ja kui lõpptähtajani on jäänud üle kahe aasta, on kapitalinõude määr 1,6 protsenti;
  3) kui need käesoleva määruse §-de 26-30 kohaselt vastaksid neljandale või viiendale krediidikvaliteedi astmele või juhul, kui neil puudub välisreiting, on kapitalinõude määr 8 protsenti;
  4) kui need käesoleva määruse §-de 26-30 kohaselt vastaksid kuuendale krediidikvaliteedi astmele, on kapitalinõude määr 12 protsenti.

  (2) Krediidiasutuste ja teiste investeerimisühingute poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumentide spetsiifilise riski kapitalinõuded on järgmised:
  1) kui need käesoleva määruse § 31 kohaselt vastaksid esimesele või teisele krediidikvaliteedi astmele ja nende lõpptähtajani on jäänud vähem kui kuus kuud, on kapitalinõude määr 0,25 protsenti, kui tähtajani on jäänud kuus kuud kuni kaks aastat, on kapitalinõude määr 1 protsent ja kui lõpptähtajani on jäänud üle kahe aasta, on kapitalinõude määr 1,6 protsenti;
  2) kui need käesoleva määruse § 31 kohaselt vastaksid kolmandale, neljandale või viiendale krediidikvaliteedi astmele või juhul, kui neil puudub välisreiting, on kapitalinõude määr 8 protsenti;
  3) kui need käesoleva määruse § 31 kohaselt vastaksid kuuendale krediidikvaliteedi astmele, on kapitalinõude määr 12 protsenti.

  (3) Äriühingute poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumentide spetsiifilise riski kapitalinõuded on järgmised:
  1) kui need käesoleva määruse § 32 kohaselt vastaksid esimesele, teisele või kolmandale krediidikvaliteedi astmele ja nende lõpptähtajani on jäänud vähem kui kuus kuud, on kapitalinõude määr 0,25 protsenti, kui tähtajani on jäänud kuus kuud kuni kaks aastat, on kapitalinõude määr 1 protsent ja kui lõpptähtajani on jäänud üle kahe aasta, on kapitalinõude määr 1,6 protsenti;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  2) kui need käesoleva määruse § 32 kohaselt vastavad esimesele, teisele või kolmandale krediidikvaliteedi astmele ja nende lõpptähtajani on jäänud vähem kui kuus kuud, on kapitalinõude määr 0,25 protsenti. Kui lõpptähtajani on jäänud kuus kuud kuni kaks aastat, on kapitalinõude määr 1 protsent ja kui lõpptähtajani on jäänud üle kahe aasta, on kapitalinõude määr 1,6 protsenti;kui need käesoleva määruse § 32 alusel vastaksid neljandale krediidikvaliteedi astmele või juhul, kui neil puudub välisreiting, on kapitalinõude määr 8 protsenti;
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  3) kui need käesoleva määruse § 32 lõike 1 alusel vastaksid viiendale või kuuendale krediidikvaliteedi astmele või juhul, kui neile käesoleva määruse § 28 lõike 2 kohaselt kuuluks kohaldamisele riskikaal 150 protsenti, on kapitalinõude määr 12 protsenti.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (4) Investeerimisühing, mis kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodeid, võib kasutada käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud spetsiifilise riski kapitalinõude määra tingimusel, et võlainstrumendi emitendile või võlgnikule omistatud sisemise reitingu makseviivituse tõenäosus on võrdne või madalam vastava krediidikvaliteedi astme aluseks oleva välisreitingu makseviivituse tõenäosusest.

  (4¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetamata, käesoleva määruse §-s 285 sätestatud tingimustele vastavate võlainstrumentide spetsiifilise riski kapitalinõuded on järgmised:
  1) kui nende lõpptähtajani on jäänud vähem kui kuus kuud, on kapitalinõude määr 0,25 protsenti;
  2) kui lõpptähtajani on jäänud kuus kuud kuni kaks aastat, on kapitalinõude määr 1 protsent;
  3) kui lõpptähtajani on jäänud üle kahe aasta, on kapitalinõude määr 1,6 protsenti.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (5) Käesoleva määruse §-s 285 nimetamata võlainstrumentidele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigete 1-3 alusel kapitalinõude määra 8 protsenti või 12 protsenti.

  (5¹) Väärtpaberistatud positsioonidele kohaldatav kapitalinõude määr on 8 protsenti käesoleva määruse 2. jao 4. jaotise kohaselt nendele positsioonidele rakendatavast riskikaalust, mida kasutataks juhul, kui nimetatud positsioonid kuuluksid investeerimisühingu kauplemisportfelli välisesse portfelli, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5²–6 sätestatud erisusi.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (5²) Investeerimisühing, kes ei ole väärtpaberistatud positsiooni algne väljaandja, võib riskikaalude arvutamisel käesoleva määruse §-s 184 sätestatud regulatiivset meetodit kasutada ainult Finantsinspektsiooni eelneval loal.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (5³) Investeerimisühing, kes kasutab Finantsinspektsioonilt eelnevalt saadud loa alusel kauplemisportfelli spetsiifilise riski katmiseks käesoleva määruse §-s 310¹ sätestatud täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise meetodit, võib riskikaalu arvutamise regulatiivses meetodis kasutatava makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahju hinnangutes tugineda nimetatud meetodile.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (5⁴) Kuni 2013. aasta 31. detsembrini summeeritakse väärtpaberistatud positsioonide spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel eraldi pikad ja lühikesed kaalutud netopositsioonid. Neist absoluutväärtuselt suurem on spetsiifilise riski kapitalinõue.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (6) Väärtpaberistamise positsioonidelt, mille puhul kohaldatakse ”Väärtpaberituru seaduse” §-s 96 sätestatud mahaarvamist või mille riskikaal on käesoleva peatüki 2. jao 5. jaotise kohaselt 1250 protsenti ning välisreitinguta likviidsuse tagamise tehingutelt arvutatud spetsiifilise riski kapitalinõue ei tohi olla väiksem kui käesoleva peatüki 2. jao 5. jaotise alusel nendelt positsioonidelt arvutamisele kuuluv kapitalinõue.

  (7) Võlainstrumentidele, mis emitendi ebapiisava maksevõime või ebapiisava likviidsuse tõttu on eriti riskantsed, tuleb kohaldada kapitalinõude määra 12 protsenti.

  (8) Krediidituletisinstrumentidega kaetud intressipositsioonidelt arvutatud spetsiifilise riski kapitalinõudeid võib vähendada käesoleva jaotise 4. alljaotises sätestatud korras.

§ 285.   Tunnustatud võlainstrumendid

  (1) Tunnustatud võlainstrumendid on:
  1) pikk või lühike positsioon varades, mille käesoleva peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatud korras määratud krediidikvaliteedi aste vastab vähemalt investeerimisklassi krediidikvaliteedi hinnangule;
  2) pikk või lühike positsioon varades, mille emitendi makseviivituse tõenäosus krediidiriski sisereitingute meetodi kohaselt ei ole kõrgem käesoleva lõike punktis 1 nimetatud positsioonide makseviivituse tõenäosusest;
  3) pikk või lühike positsioon varades, millel puudub välisreiting, kuid mida investeerimisühing loeb piisavalt likviidseks, mille krediidikvaliteet on investeerimisühingu hinnangu kohaselt vähemalt võrdne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud positsioonide krediidikvaliteediga ning mis on kauplemiseks võetud vähemalt ühel lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul või noteeritud kolmanda riigi väärtpaberibörsil, mida Finantsinspektsioon või vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutus tunnustab;
  4) pikk või lühike positsioon varades, mis on emiteeritud krediidiasutuse või teise investeerimisühingu poolt, kellele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud kapitali adekvaatsuse nõuetega võrdväärseid nõudeid, mida investeerimisühing hindab piisavalt likviidseteks ning mille krediidikvaliteet on investeerimisühingu hinnangu kohaselt vähemalt võrdne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud positsioonide krediidikvaliteediga;
  5) väärtpaberid, mis on emiteeritud krediidiasutuse või teise investeerimisühingu poolt, kellele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud kapitali adekvaatsuse nõuetega võrdväärseid nõudeid ning mille käesoleva peatüki 2. jao 2. jaotises sätestatud korras määratud krediidikvaliteedi aste vastab vähemalt teisele krediidikvaliteedi astmele.

  (2) Finantsinspektsioonil on õigus võlainstrumentide hindamist kontrollida ning mitte lubada instrumendi tunnustatud instrumendiks lugemist, kui ilmneb, et instrumendi spetsiifiline risk on liiga kõrge.

§ 285¹.   Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell

  (1) Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell koosneb väärtpaberistatud positsioonidest ja teatud kindla makseviivituse juhu krediidituletisinstrumentidest, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
  1) väärtpaberistatud positsioonid ei ole edasiväärtpaberistatud positsioonid, väärtpaberistamise seeria optsioonid ega muud alusvaraks oleva väärtpaberistatud seeria tuludest proportsionaalset osa mitteandvad tuletisinstrumendid;
  2) kõigi alusvaraks olevate instrumentide puhul on tegemist kas ühe alusvaraga instrumentidega, sealhulgas ühe alusvaraga krediidituletisinstrumendiga, mille jaoks on olemas likviidne kahesuunaline turg, või nende aluseks olevatele instrumentidele tuginevate üldkaubeldavate indeksitega. Kahesuunaline turg loetakse olemasolevaks juhul, kui eksisteerivad sõltumatud heas usus tehtud ostu- ja müügipakkumised, nii et hinna, mis on mõistlikul määral seotud viimase müügihinnaga või kehtiva usaldusväärse konkureeriva pakkumisega, ja pakkumise noteeringud saab määrata ühe päeva jooksul ning arveldada suhteliselt lühikese ajaga ja kauplemistavade kohaselt.

  (2) Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli osaks ei ole positsioonid, mille aluseks on kas alusvara, mille võib investeerimisühingu kauplemisportfelli välises portfellis liigitada „Krediidiasutuste seaduse” § 86³ lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud riskipositsiooni klassidesse, või nõue eriotstarbelisele ettevõttele.

  (3) Investeerimisühing võib korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli arvata positsioonid, mis ei ole väärtpaberistatud positsioonid ega teatud kindla makseviivituse juhu krediidituletisinstrumendid, kuid mis maandavad selle portfelli teiste positsioonide riski tingimusel, et vastava instrumendi või tema alusvara jaoks on olemas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud likviidne kahesuunaline turg.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 286.   Intressipositsiooni üldriski kapitalinõuded

  (1) Kapitalinõude arvutamisel võlainstrumentide üldriski katmiseks võib kasutada käesoleva määruse §-s 288 sätestatud lõpptähtaja meetodit või käesoleva määruse §-s 289 sätestatud kestuse meetodit. Erinevate võlainstrumentide üldriski arvutamisel võib kasutada erinevaid meetodeid.

  (2) Kestuse meetodi kasutamiseks või kasutatava meetodi muutmiseks peab investeerimisühing eelnevalt kirjalikult taotlema Finantsinspektsiooni loa.

§ 287.   Tuletisinstrumentide positsioonide nettimine intressipositsiooni üldriski arvutamisel

  (1) Kui intressipositsioonide arvutamisel ei kasutata tundlikkuse mudelit, võib Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul loal rakendada tuletisinstrumentidest tulenevate käesolevas lõikes sätestatud tingimustele vastavate pikkade ja lühikeste positsioonide nettimist. Positsioonide nettimise tingimused on järgmised:
  1) positsioonide absoluutväärtused on võrdsed ja need on fikseeritud samas valuutas;
  2) intressimäärad ei erine üksteisest enam kui 15 baaspunkti (0,15 protsendi) võrra;
  3) järgmine intressimäära fikseerimise tähtpäev ujuva intressimääraga positsiooni puhul, või järelejäänud tähtaeg fikseeritud intressimääraga positsiooni puhul, ei tohi lühema kui ühekuuse tähtaja puhul olla erinev, ühe kuu kuni üheaastase tähtaja puhul ei tohi erinevus ületada seitset päeva ja üle üheaastase tähtajaga positsioonide puhul ei tohi tähtaegade erinevus ületada 30 päeva.

  (2) Ujuva intressimääraga positsiooni puhul võetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimuste jälgimisel arvesse viimase intressimäära fikseerimise kuupäeval fikseeritud intressimäär.

§ 288.   Lõpptähtaja meetod

  (1) Intressipositsiooni üldriski kapitalinõue lõpptähtaja meetodil arvutatakse järgmiselt:
  1) võlainstrumentide positsioonid paigutatakse vastavatesse lõpptähtaja vöönditesse lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tingimustest. Lõpptähtaja määramisel võetakse fikseeritud intressimääraga instrumentide puhul aluseks järelejäänud lõpptähtaeg ning ujuva intressimääraga instrumentide puhul ajavahemik kuni järgmise intressimäära fikseerimiseni;
  2) võlainstrumentide positsioonid korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud vastavate kaaludega;
  3) arvutatakse lõpptähtaja vööndite kaetud ja katmata kaalutud positsioonid;
  4) summeeritakse kõigi lõpptähtaja vööndite kaetud positsioonide absoluutväärtused;
  5) summeeritakse eraldi tsoonide lõikes vööndite katmata pikad ja lühikesed positsioonid;
  6) leitakse iga tsooni kaetud ja katmata positsioon;
  7) leitakse kaetud positsioon tsoonide 1 ja 2 katmata positsioonide vahel;
  8) kui käesoleva lõike punktis 7 nimetatud arvutuse tulemusena on katmata positsioon jäänud tsooni 2, siis leitakse kaetud positsioon tsoonide 2 ja 3 katmata positsioonide vahel. Kui käesoleva lõike punktis 7 kirjeldatud arvutuse tulemusena on katmata positsioon jäänud tsooni 1, siis leitakse kaetud positsioon tsoonide 1 ja 3 katmata positsioonide vahel;
  9) käesoleva lõike punktis 6 nimetatud arvutuste tulemusena leitud tsoonide pikad katmata positsioonid ja lühikesed katmata positsioonid summeeritakse eraldi.

  (2) Võlainstrumentide lõpptähtaja vööndid, tsoonid ja nendele vastavad kaalud on toodud järgnevas tabelis.

Tsoon	Lõpptähtaja vööndid			Riskikaal (protsenti)	Eeldatav intressimäära muutus (protsenti)
		Kupong 3% või enam	Kupong kuni 3%
Üks	1	0     ?     1     kuu	0     ?    1     kuu	0,00	–
	2	>   1    ?    3     kuud	>   1     ?   3     kuud	0,20	1,00
	3	>   3    ?    6     kuud	>     3    ?  6     kuud	0,40	1,00
	4	>   6    ?   12    kuud	>   6   ?   12    kuud	0,7	1
Kaks	5	>   1     ?    2   aastat	>  1,0   ?  1,9  aastat	1,25	0,90
	6	>   2     ?    3   aastat	>  1,9   ?  2,8  aastat	1,75	0,80
	7	>   3     ?    4   aastat	>  2,8   ?  3,6  aastat	2,25	0,75
Kolm	8	>   4    ?     5   aastat	>  3,6   ?  4,3  aastat	2,75	0,75
	9	>   5    ?     7   aastat	>  4,3   ?  5,7  aastat	3,25	0,70
	10	>   7    ?    10  aastat	>  5,7   ?  7,3  aastat	3,75	0,65
	11	>  10    ?   15  aastat	>  7,3   ?  9,3  aastat	4,50	0,60
	12	>  15    ?   20  aastat	>  9,3   ? 10,6 aastat	5,25	0,60
	13	>    20  aastat	> 10,6  ? 12,0 aastat	6,00	0,60
	14		> 12,0  ? 20,0 aastat	8,00	0,60
	15		>   20,0  aastat	12,5	0,6

  (3) Lõpptähtajale põhineva meetodi puhul on intressipositsiooni üldriski kapitalinõue järgnevate punktide kohaselt arvutatud kapitalinõuete summa:
  1) 10 protsenti kaetud positsioonidest kõigis lõpptähtajavööndites;
  2) 40 protsenti kaetud positsioonidest tsoonis 1;
  3) 30 protsenti kaetud positsioonidest tsoonis 2;
  4) 30 protsenti kaetud positsioonidest tsoonis 3;
  5) 40 protsenti kaetud positsioonidest tsoonide l ja 2 vahel ning tsoonide 2 ja 3 vahel;
  6) 150 protsenti kaetud positsioonidest tsoonide 1 ja 3 vahel;
  7) 100 protsenti katmata jäänud positsioonist.

§ 289.   Kestuse meetod

  (1) Iga võlainstrumendi modifitseeritud kestus arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

 

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud valemis tähendavad sümbolid järgmist:
  1) D on kestus;
  2) D_n on modifitseeritud kestus;
  3) r on tulukus lõpptähtajani;
  4) C_ton rahavoog perioodil t;
  5) n on aastate arv võlainstrumendi lõpptähtajani.

  (3) Võlainstrumendi tulukust järelejäänud tähtajani arvutatakse turuväärtuse alusel. Fikseeritud intressimääraga võlainstrumendi tulukus järelejäänud tähtajani on võrdne sellise diskontomääraga, mille kasutamisel võlainstrumendi rahavoogude nüüdisväärtuste summa võrdub võlainstrumendi turuväärtusega. Ujuva intressimääraga võlainstrumentide puhul loetakse järelejäänud tähtajaks tähtaega järgmise intressimäära fikseerimise kuupäevani.

  (4) Iga võlainstrument paigutatakse järgnevas tabelis toodud vastavasse tsooni modifitseeritud kestuse alusel.

Tsoon	Modifitseeritud kestus aastates				Eeldatav intressimäära muutus (protsenti)
Üks	>	0	?	1	1
Kaks	>	1	?	3,6	0,85
Kolm	>	3,6	?		0,7

  (5) Iga võlainstrumendi jaoks arvutatakse kestusega kaalutud positsioon. Kestusega kaalutud positsiooni leidmiseks korrutatakse instrumendi positsioon modifitseeritud kestusega ja eeldatava intressimäära muutusega.

  (6) Kõikide tsoonide pikad ja lühikesed positsioonid, tsoonide kaetud ja katmata positsioonid ning tsoonidevahelised kaetud ja katmata positsioonid arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 288 lõikele 1.

  (7) Kestuse meetodi puhul on intressipositsiooni üldriski kapitalinõue järgmiste punktide kohaselt arvutatud kapitalinõuete summa:
  1) 2 protsenti kaetud positsioonidest kõikides tsoonides;
  2) 40 protsenti kaetud positsioonidest tsoonide 1 ja 2 vahel ning tsoonide 2 ja 3 vahel;
  3) 150 protsenti kaetud positsioonist tsoonide 1 ja 3 vahel;
  4) 100 protsenti katmata jäänud positsioonist.

§ 290.   Muud intressipositsiooni riskid

  Lisaks intressipositsiooniriskile võib võlainstrument olla seotud valuutariskiga, ülekanderiskiga ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriskiga. Sellisel juhul tuleb arvutada kapitalinõuded ka nende riskide katmiseks. Investeerimisühing peab olema võimeline andma selgitusi Finantsinspektsioonile, kas ja kuidas on konkreetne võlainstrument seotud mingi riskiga.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

3. alljaotis Aktsiapositsiooni riski kapitalinõuded 

§ 291.   Kapitalinõuded aktsiapositsiooni riski katmiseks

  (1) Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks arvutatakse aktsiatele või muudele osalustele äriühingute omakapitalis ning vahetatavatele võlaväärtpaberitele (edaspidi käesoleva peatüki tähenduses aktsiad), kui on tõenäoline, et kasutatakse vahetamisõigust. Tuletisinstrumente, mille alusvaraks on aktsiad või aktsiaindeksid, käsitletakse sarnaselt aktsiatega või jaotatakse positsioonideks lähtudes indeksi baasiks olevatest aktsiate positsioonidest.

  (2) Kõrge likviidsusega aktsiad on hästi diversifitseeritud aktsiaindeksite koosseisu kuuluvad aktsiad.

  (3) Hästi diversifitseeritud aktsiaindeksiteks loetakse järgmises tabelis toodud indekseid.

Riik	Indeks
Austraalia	All Ords
Austria	ATX
Belgia	BEL20
Jaapan	Nikkei225
Kanada	TSE35
Prantsusmaa	CAC40
Saksamaa	DAX
USA	S&P 500
Holland	EOE25
Hispaania	IBEX35
Rootsi	OMX
Šveits	SMI
Suurbritannia	FTSE 100
Suurbritannia	FTSE mid-250

  (4) Kapitalinõuded aktsiapositsiooni riski katmiseks arvutatakse aktsiate bruto- ja netopositsioonidelt.

§ 292.   Aktsiate bruto- ja netopositsiooni arvutamine

  (1) Aktsiate brutopositsioon on kõikide pikkade ja lühikeste aktsiapositsioonide summa, kusjuures lühikesed positsioonid võetakse arvesse nende absoluutväärtuses. Brutopositsioonide arvutamisel ei võeta arvesse futuure, mille alusvaraks on käesoleva määruse § 291 lõikes 3 loetletud hästi diversifitseeritud aktsiaindeksid.

  (2) Aktsiate netopositsioon on kõikide pikkade aktsiapositsioonide summa ja kõikide lühikeste aktsiapositsioonide vahe.

§ 293.   Kapitalinõue aktsiapositsiooni spetsiifilise riski katmiseks

  (1) Aktsiapositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõue on 8 protsenti aktsiate brutopositsioonist.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (2)
[Kehtetu – RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (3) Krediidituletisinstrumentidega kaetud aktsiapositsioonidelt arvutatud spetsiifilise riski kapitalinõudeid võib vähendada käesoleva jaotise 4. alljaotises sätestatud korras.

§ 294.   Kapitalinõue aktsiapositsiooni üldriski katmiseks

  Kapitalinõue aktsiate üldriski katmiseks on 8 protsenti aktsiate netopositsioonist.

§ 295.   Muud aktsiapositsiooni riskid

  Lisaks positsiooniriskile võib aktsia olla seotud valuutariskiga, ülekanderiskiga ja kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriskiga. Sellisel juhul tuleb leida kapitalinõue ka nende riskide katmiseks. Investeerimisühing peab olema võimeline andma Finantsinspektsioonile selgitusi, kas ja kuidas konkreetne aktsia on seotud mingi riskiga.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

4. alljaotis Positsiooniriski kapitalinõuete arvutamise erisused krediidituletisinstrumentide ning investeerimisfondide aktsiate ja osakute puhul 

§ 296.   Krediidituletisinstrumendiga kaetud tehingutelt spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamise üldpõhimõtted

  (1) Käesoleva määruse §-s 297 sätestatud juhtudel arvutatakse spetsiifilise riski kapitalinõue kas krediidituletisinstrumendist tulenevalt positsioonilt või krediidituletisinstrumendiga kaetud positsioonilt vastavalt sellele, kumma positsiooni spetsiifilise riski kapitalinõue on kõrgem.

  (2) Kõikidel ülejäänud juhtudel arvutatakse spetsiifilise riski kapitalinõue nii krediidituletisinstrumendist tulenevalt kui ka krediidituletisinstrumendiga kaitstud positsioonilt.

§ 297.   Krediidituletisinstrumentide arvessevõtmine spetsiifilise riski kapitalinõuete arvutamisel

  (1) Spetsiifilise riski kapitalinõuet ei arvutata, kui positsiooni, millest tulenevat riski soovitakse maandada ja krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva instrumendi väärtus muutuvad alati vastassuunaliselt ja ligikaudu samas ulatuses. Nimetatud tingimuste täitmisele viitavad muu hulgas järgmised asjaolud:
  1) positsioon, millest tulenevat riski soovitakse maandada ja krediidituletisinstrumendi riski maandav positsioon tulenevad identsetest instrumentidest; või
  2) pikk maandatav positsioon on maandatud kogutulu vahetustehinguga (või vastupidi) ning riski maandava tuletisinstrumendi tingimuste aluseks olevast võlainstrumendist (reference obligation) ja positsioonist, millest tulenevat riski maandatakse, laekuvad rahavood on sarnased. Vahetustehingu lõpptähtaeg võib maandatava positsiooni lõpptähtajast erineda.

  (2) Krediidituletisinstrumendiga kaetud tehingust tulenevast kahest positsioonist kõrgema spetsiifilise riski kapitalinõudega positsiooni krediidituletisinstrumendiga kaitstud osalt arvutatud kapitalinõuet võib vähendada 80 protsenti ning madalama spetsiifilise riski kapitalinõudega positsiooni kapitalinõuet võib vähendada 0-ni järgmistel tingimustel:
  1) maandatava riskipositsiooni väärtused muutuvad alati vastassuunaliselt ning riski maandava instrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi ning maandatava riskipositsiooni aluseks oleva instrumendi tähtaeg ja valuuta langevad kokku;
  2) krediidituletisinstrumendi leping ei sisalda tingimusi, mis võivad põhjustada olulisi muutusi tema hinnas, mis ei ole tingitud krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva instrumendi väärtuse muutustest.

  (3) Spetsiifilise riski kapitalinõudeid võib osaliselt vähendada, kui positsioonide väärtus muutub vastassuunaliselt järgmistel juhtudel:
  1) positsioonid vastavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2, kuid krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev positsioon ja maandatav positsioon on erinevad juhul, kui on emiteeritud ühe ja sama emitendi poolt ning positsioon, mille riski soovitakse maandada, on vähemalt sama või kõrgema nõudeõiguse järguga, kui krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev positsioon;
  2) positsioonid vastavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 või lõikele 2, kuid krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva positsiooni ja maandatava positsiooni vahel esineb valuutade või lõpptähtaegade mittevastavus juhul, kui valuutade mittevastavusest tulenev valuutarisk tuleb arvesse võtta käesoleva peatüki 4. jaos sätestatule;
  3) positsioonid vastavad käesoleva paragrahvi lõikele 2, kuid krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev positsioon ja maandatav positsioon on erinevad juhul, kui krediidituletisinstrumendi dokumentatsiooni kohaselt kuulub maandatav positsioon krediidituletisinstrumendiga kaetud võlainstrumentide hulka.

§ 298.   Investeerimisfondide aktsiate ja osakute positsiooniriski kapitalinõuete arvutamise üldsätted

  (1) Kapitalinõuet investeerimisfondide aktsiates ja osakutes võetud positsioonidest tuleneva positsiooniriski (spetsiifilise ja üldriski) katmiseks võib arvutada käesoleva määruse §-s 299 või 300 sätestatud korras.

  (2) Investeerimisfondi investeeringute aluspositsioone võib nettida ainult juhul, kui kapitalinõude arvutamisel lähtutakse käesoleva määruse §-s 300 sätestatud korrast tingimusel, et investeerimisühingul on piisav hulk investeerimisfondi aktsiaid või osakuid võimaldamaks investeerimisfondi aktsiate ja osakute vahetamist fondi investeerimispositsioonide vastu ja vastupidi.

§ 299.   Positsiooniriski kapitalinõuete arvutamine investeerimisfondide aktsiate ja osakute alusel

  (1) Investeerimisfondide aktsiate ja osakute positsiooniriski kapitalinõue on 32 protsenti nimetatud positsioonide väärtusest.

  (2) Investeerimisfondide aktsiatelt ja osakutelt käesoleva jaotise alusel arvutatud positsiooniriski kapitalinõude, käesoleva 4. jao alusel arvutatud välisvaluutariski kapitalinõude ning käesoleva peatüki 5. jao alusel arvutatud kaubariski kapitalinõue kokku ei tohi ületada 40 protsenti nimetatud positsioonide väärtusest.

§ 300.   Positsiooniriski kapitalinõuete arvutamine investeerimisfondide investeeringute aluspositsioonide alusel

  (1) Kui investeerimisfondide aktsiad ja osakud vastavad käesoleva määruse § 39 lõikes 5 sätestatud tingimustele, käsitletakse nimetatud investeerimisfondide investeeringute aluspositsioone investeerimisühingu investeeringutena, millelt arvutatakse positsiooniriski kapitalinõuded käesolevas jaotises või Finantsinspektsiooni vastava loa olemasolul käesoleva jao 4. jaotises sätestatud korras.

  (2) Kui investeerimisühingul on positsioon sellise investeerimisfondi aktsiates või osakutes, mille tingimustes on seatud eesmärgiks järgida välise indeksi või aktsiate või võlainstrumentide kindlaksmääratud korvi koosseisu ja tulusust ning on võimalik tõendada, et korrelatsioonikordaja sellise börsil kaubeldava investeerimisfondi osakute või aktsiate ja investeerimisfondi poolt järgitava indeksi või aktsiate või võlainstrumentide korvi igapäevaselt fikseeritud päevatootluste vahel on vähemalt 6-kuulise perioodi jooksul olnud vähemalt 0,9, võib investeerimisühing lähtuda positsiooniriski kapitalinõude arvutamisel sellistest aluspositsioonidest, mis peegeldavad fondi poolt järgitava välise indeksi või aktsiate või võlainstrumentide kindlaksmääratud korvi koosseisu ja tulusust.

  (3) Kui investeerimisühingul ei ole usaldusväärseid andmeid investeerimisfondi investeeringute kohta, arvutatakse kapitalinõuded fondi tingimustes sätestatud investeerimispiirangute alusel.

  (4) Positsioonide arvutamisel eeldatakse, et:
  1) investeerimisfond on investeerinud maksimaalse lubatud summa instrumentidesse, mis vastavalt käesolevale jaotisele, on kõrgeima positsiooniriskiga ning seejärel järgmistesse instrumentidesse positsiooniriski kahanevas järjekorras, kuni kõik investeeringud on investeerimispiirangute alusel gruppidesse jagatud;
  2) investeerimisfondi varad on investeeritud maksimaalse lubatud finantsvõimenduse ulatuses.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud eeldustel arvutatud positsioonid võetakse kapitalinõude arvutamisel arvesse sarnaselt investeerimisühingu teiste positsioonidega. Kui kapitalinõue ületab käesoleva määruse § 299 lõikes 2 sätestatud kapitalinõuete ülempiiri, vähendatakse käesolevas paragrahvis arvutatud kapitalinõuet kuni sätestatud ülempiiri saavutamiseni.

  (6) Investeerimisühing võib riskikaalu määramisel tugineda kolmandatelt isikutelt pärinevale informatsioonile tingimusel, et tagatud on kapitalinõuete arvutamise õigsus.

3. jaotis Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõue 
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 301.   Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks
[Kehtetu – RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 302.   Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõue

  (1) Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõue on 8 protsenti käesolevas jaotises sätestatud korras arvutatud riskiga kaalutud varast.

  (2) Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõuet arvutatakse järgmistest tehingutest tulenevatelt riskipositsioonidelt:
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  1) reguleerimata väärtpaberiülekanded;
  2) börsivälised tuletisinstrumendid ja muud krediidituletisinstrumendid;
  3) repo-, pöördrepo-, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud, mille alusvaraks on kauplemisportfelli kuuluvad väärtpaberid või kaubad;
  4) väärtpaberitagatisega tehingud;
  5) pika arveldustähtajaga tehingud

  (3) Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõuet võib mitte arvutada kauplemisportfelli kuuluvatelt krediidituletisinstrumentidelt, kui need on osaks sisemisest riskimaandusest ja vastavad käesoleva peatüki 2. jao 4. jaotises sätestatud tingimustele.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 303.   Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõue reguleerimata väärtpaberiülekannetelt
[Kehtetu – RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 304.   Kauplemisportfelli vastaspoole krediidiriski kapitalinõude arvutamine muudest tehingutest tulenevatelt riskipositsioonidelt

  (1) Käesoleva määruse § 302 lõike 2 punktides 2-5 loetletud instrumentidelt kapitalinõude arvutamiseks arvutatakse nendelt instrumentidelt riskiga kaalutud vara käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (2) Riskipositsioonide väärtuste arvutamisel kohaldatakse krediidituletisinstrumentidele käesoleva peatüki 2. jao 7. jaotises sätestatud riskipositsiooni väärtuse arvutamise korda.

  (3) Riskipositsiooni väärtuse arvutamisel käesoleva peatüki 2. jao 7. jaotise 4. alljaotises sätestatud turuväärtuse meetodil kohaldatakse krediidiriski kogutulu tehingust (total return swap)ja krediidiriski ülekandetehingust (credit default swap) tulenevatele positsioonidele järgmisi protsendimäärasid:
  1) 5 protsenti, kui krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument vastab käesoleva määruse §-s 285 sätestatud tingimustele;
  2) 10 protsenti, kui krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olev võlainstrument ei vasta käesoleva määruse §-s 285 sätestatud tingimustele.

  (4) Kui investeerimisühingul on krediidiriski ülekandetehingust (credit default swap) tulenev pikk positsioon krediidiriski ülekandetehingu tingimuste aluseks olevas võlainstrumendis, võib turuväärtuse meetodi puhul kohaldada tuleviku krediidiriski positsioonile protsendimäära null protsenti, välja arvatud juhul, kui krediidiriski ülekandetehing lõpetatakse selle tehingu vastaspoole maksejõuetuse tõttu, kelle riskipositsioon krediidiriski ülekandetehingus on lühikeseks positsiooniks alusvaras, sh kui alusvaraga seotud kohustused on täidetud. Viimasel juhul on investeerimisühingu võimalikuks tulevaseks krediidiriskile avatud positsiooni suuruseks summa, mis on selle tehingu vastaspoole poolt investeerimisühingule veel tasumata.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (5) Kui krediidituletisinstrument pakub krediidiriski kaitset mitmele riskipositsioonile teatud arvu makseviivituste tekkimise korral, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud protsendimäärasid vastavalt sellele, kas krediidituletisinstrumendi tingimustes kindlaks määratud makseviivituste arvule vastava järjekorranumbriga positsioon, alustades madalamast krediidikvaliteediga positsioonist, vastab käesoleva määruse §-s 285 sätestatud tingimustele või ei.

  (6) Kauplemisportfelli vastaspoole riski kapitalinõude arvutamisel peab investeerimisühing olemasolevate finantstagatiste mõju arvutamiseks kasutama käesoleva määruse §-s 137 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit, täiendades seda järgmiselt:
  1) kauplemisportfelli kuuluvate repo- ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul võib arvessevõetavaks tagatiseks lugeda kõiki nende alusvaraks olevaid finantsinstrumente ja kaupu, mille kuulumine kauplemisportfelli on aktsepteeritav;
  2) kauplemisportfelli kuuluvate börsiväliste tuletisinstrumentide puhul võib arvessevõetavaks tagatiseks lugeda muu hulgas ka kaupu, mille kuulumine kauplemisportfelli on aktsepteeritav;
  3) regulatiivsete volatiilsuskoefitsientide kasutamisel kohaldatakse käesoleva lõike punktide 1 ja 2 alusel arvesse võetavatele, käesoleva määruse §-des 111 ja 112 nimetamata tagatistele, käesoleva määruse §-s 142 sätestatud muude tunnustatud börsil noteeritud aktsiate või konverteeritavate võlakirjade volatiilsuskoefitsiente;
  4) volatiilsuskoefitsientide sisehinnangute kasutamisel tuleb käesoleva lõike punktide 1 ja 2 alusel arvesse võetavatele käesoleva määruse §-des 111 ja 112 nimetamata tagatistele määrata sisehinnangutel põhinevad volatiilsuskoefitsiendid tagatiste liikide lõikes.

  (7) Käesoleva peatüki 2. jao 7. jaotise 8. alljaotisele vastava tasaarvestuskokkuleppe olemasolul võib kauplemisportfelli ja kauplemisportfelli välisesse portfelli kuuluvatest repo-, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise ning muude kapitalituru tehingutest tulenevaid positsioone nettida ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) kõiki tehinguid hinnatakse iga päev turuhinnas;
  2) tehingutega laenuks võetud, ostetud või saadud instrumendid vastavad käesoleva määruse §-des 111 ja 112 sätestatud tingimustele ning loetakse riskiga kaalutud vara arvutamisel arvessevõetavaks tagatiseks käesoleva peatüki 2. jao 4. jaotises sätestatud korras, kohaldamata käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1 ja 2.

§ 305.   Kauplemisportfelli ülekanderiski ja reguleerimata väärtpaberiülekannete vastaspoole krediidiriski katmiseks nõutavatest kapitalinõuetest vabastamine
[Kehtetu – RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

4. jaotis Sisemiste riskimõõtmismudelite kasutamine kapitalinõude arvutamisel tururiski katmiseks 

§ 306.   Sisemise riskimõõtmise kasutamine

  Finantsinspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul võib investeerimisühing kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni, välisvaluuta-, kauba- ning optsiooniriski katmiseks vajalike kapitalinõuete arvutamiseks kasutada investeerimisühingu siseseid riskimõõtmismudeleid (edaspidi sisemudelid)  käesolevas jaotises toodud tingimustel, käesolevas peatükis kirjeldatud meetodite asemel või nendega kombinatsioonis.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 307.   Sisemiste riskimõõtmismudelite kasutamine

  Nõusoleku saamiseks peab investeerimisühingul olema usaldusväärne ja terviklikult rakendatav riskide juhtimise süsteem, kusjuures täidetud peavad olema kõik järgmised tingimused:
  1) sisemudel on investeerimisühingu igapäevase riskide juhtimise protsessi lahutamatu osa ning selle väljundid on aluseks riske käsitleva aruandluse koostamisel ja esitamisel investeerimisühingu juhtkonnale;
  2) investeerimisühingus on moodustatud iseseisev ja kauplemistehinguid sõlmivatest struktuuriüksustest sõltumatu riskide jälgimisega tegelev üksus, mis vastutab riskijuhtimise süsteemi väljatöötamise ja rakendamise eest ning allub otse juhtkonnale. Üksus analüüsib igapäevaselt riskimõõtmismudeliga saadud tulemusi, koostab nende kohta aruandeid ja teeb ettepanekuid kauplemisele seatavate piirmäärade osas. Sisemudeli abil saadud riskihinnangut võib kapitalinõude arvutamisel arvesse võtta, kui usaldusväärsuse hindamise tulemusel on mudel üksuse poolt heaks kiidetud. Hindamist tuleb teostada nii sisemudeli väljatöötamisel kui selle edasisel kasutamisel;
  3) investeerimisühingu juhtkond osaleb aktiivselt riskide juhtimise protsessis ning riskijuhtimise üksuse igapäevane aruandlus vaadatakse üle sellisel juhtimistasandil, mis omab õigust nõuda positsioonide vähendamist;
  4) investeerimisühingul on mudeli rakendamiseks olemas piisav hulk vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid;
  5) investeerimisühing on kehtestanud protseduurireeglid riskimõõtmissüsteemi toimimist käsitlevate investeerimisühingu siseste kirjalike tegevus- ja kontrollipõhimõtete järgimise kontrollimiseks ning tagamiseks;
  6) on võimalik tõendada, et investeerimisühingu sisemudelite abil on riske mõõdetud piisava täpsusega;
  7) investeerimisühing viib sageli läbi põhjaliku stressitesti, mille tulemustest teavitatakse juhtkonda. Investeerimisühingu juhtkond võtab vastavaid tulemusi arvesse põhimõtete ja piirmäärade kehtestamisel. Stressitesti puhul käsitletakse eelkõige riske, mis realiseeruksid turgudel likviidsuse olulise vähenemise korral (illiquidity of markets), samuti kontsentreerumisest tulenevaid riske (concentration risks),hindade ühesuunalisest liikumisest (one way markets), erakorralistest olulise mõjuga sündmustest ja tehingu vastaspoole ootamatust maksejõuetusest tulenevaid riske(jump–to–default risks). Samuti käsitletakse riske, mis tulenevad mittelineaarse tootlusega positsioonidest, turuhinnast oluliselt kõrgema täitmishinnaga ostu- ning odavama täitmishinnaga müügioptsioonidest (deep-out-of the money positions), positsioonidest, mille puhul on võimalik oluline vahepealsete tehinguteta hinnamuutus (gapping of prices) ja muid riske, mis võivad jääda VaR-mudeliga kohaselt arvesse võtmata. šokistsenaariumid koostatakse vastavalt portfellide iseärasustele ning arvesse võetakse aega, mis võiks kuluda riskide maandamisele või juhtimisele ebasoodsates turutingimustes;
  8) investeerimisühing viib oma riskimõõtmissüsteemi suhtes korrapäraselt läbi sõltumatuid siseauditeid. Auditeeritakse nii investeerimisühingu kauplemistehinguid sõlmivate üksuste kui ka sõltumatu riskikontrolli eest vastutava üksuse tegevust. Vähemalt kord aastas peab investeerimisühing auditeerima oma üldist riskijuhtimise protsessi.

§ 308.   Nõuded siseauditi läbiviimisele

  Käesoleva määruse § 307 punktis 8 nimetatud siseauditi käigus käsitletakse:
  1) riskijuhtimissüsteemi ja -protsessi dokumenteerituse ning riskikontrolli üksuse korraldatuse asjakohasust;
  2) tururiski hindamistulemuste arvessevõtmist igapäevasel riskijuhtimisel ja juhtimisteabesüsteemi asjakohasust ja eesmärgipärasust;
  3) menetlust, mida investeerimisühing kasutab tehinguid sõlmivate ja teostavate (front and back-office) töötajate poolt kasutatavate riskihindamismudelite ja hindamissüsteemide heakskiitmiseks;
  4) tururiskide hõlmatust riskimõõtmismudeliga ja riskimõõtmisprotsessis tehtavate oluliste muudatuste hindamist ja heakskiitmist;
  5) positsioonide andmete täpsust ja täielikkust, volatiilsus- ja korrelatsioonieelduste täpsust ja asjakohasust ning hindamis- ja riskitundlikkusarvutuste täpsust;
  6) kontrollimenetlust, mida investeerimisühing rakendab sisemudelites kasutatavate andmete allikate usaldusväärsuse (sealhulgas sõltumatuse) ning kasutatavate andmete ajakohasuse ja tähtaegse kättesaadavuse ning võrreldavuse hindamiseks;
  7) kontrollimenetlust, mida investeerimisühing rakendab sisemudeli riskihindamistäpsuse mõõtmiseks tehtava järeltestimise hindamiseks.

§ 309.   Mudelite hindamine ja heakskiitmine

  (1) Tagamaks sisemudelite usaldusväärsust ning kõikide oluliste riskide hõlmatust peavad investeerimisühingul olema kasutusel menetlused, millega tagatakse, et sisemudelid on usaldusväärselt hinnatud ja heaks kiidetud kohase kvalifikatsiooniga isikute poolt, kes ei ole seotud mudelite väljatöötamisega. Hindamine tuleb läbi viia kohe, kui mudel on välja töötatud ja alati, kui seda oluliselt muudetakse. Hindamisi viiakse läbi korrapäraste ajavahemike tagant, kuid kindlasti siis, kui on toimunud sündmusi, mille tulemusel võib oluliselt väheneda või kaduda mudeli vastavus selle eesmärgile (näiteks turul on toimunud olulisi struktuurseid muutusi, muutunud on portfelli struktuur). Investeerimisühing ajakohastab pidevalt tema poolt kasutatavaid meetodeid ning järgib häid tavasid.

  (2) Mudeli hindamisel ei või piirduda ainult järeltestimisega. Mudeli hindamine peab sisaldama vähemalt järgnevat:
  1) viiakse läbi testid ning nende tulemustest ilmneb, et sisemudeli rakendamisel kasutatud eeldused ei põhjusta riskide ala- ega ülehindamist;
  2) lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud järeltestimisele viib investeerimisühing vastavalt investeerimisühingu portfellide struktuuridele ja riskide iseärasustele läbi mudeli omapoolseid täiendavaid hindamisi;
  3) tagamaks, et mudel võtab kohaselt arvesse ka struktuurseid iseärasusi, näiteks baasriski (basis risk) ja kontsentratsiooniriski, kasutatakse mudeli hindamisel ka hüpoteetilisi portfelle.

  (3) Investeerimisühing peab kontrollima oma mudeli toimimist ja riskihindamise täpsust järeltestimise abil. Järeltestimiseks tuleb iga tööpäeva kohta võrrelda investeerimisühingu mudeli abil arvutatud portfelli päevalõpupositsioonide riskihinnangut (value-at-risk measure) portfelli väärtuse tegeliku muutumisega järgmise tööpäeva lõpuks.

  (4) Finantsinspektsioonil on õigus hinnata investeerimisühingu suutlikkust teostada järeltestimist nii portfelli väärtuse tegelike kui ka hüpoteetiliste muutuste suhtes. Finantsinspektsioon kontrollib vähemalt investeerimisühingu võimet järeltestida mudeliga saadud tulemusi hüpoteetilise kauplemise suhtes, kasutades portfelli väärtuse hüpoteetilist muutust järgneva tööpäeva lõpuks, mis oleks toimunud, kui portfelli positsioone ei oleks muudetud. Sellekohase vajaduse tuvastamisel on Finantsinspektsioonil õigus nõuda, et investeerimisühing võtaks järeltestimise programmi täiustamiseks kasutusele asjakohaseid meetmeid.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (5) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole lõikes 4 nimetatud järeltestimise võime piisav, on tal õigus nõuda, et investeerimisühing võtaks järeltestimise programmi täiustamiseks kasutusele asjakohaseid meetmeid.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 310.   Mudelite kasutamine kapitalinõude arvutamiseks intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni spetsiifilise riski katmiseks

  (1) Finantsinspektsiooni loal võib investeerimisühing sisemudelit kasutada kapitalinõuete arvutamiseks kaubeldavate võlainstrumentide ja aktsiate positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski katmiseks, kui mudel lisaks teistele käesolevas jaos toodud tingimustele:
  1) selgitab portfelli kuuluvate instrumentide hindade senist volatiilsust;
  2) võtab kohaselt arvesse kontsentratsiooniriski, seda nii positsioonide piiratud likviidsuses avalduva kui ka positsioonide osatähtsusest portfelli struktuuris tuleneva kontsentratsiooniriski osas;
  3) annab usaldusväärseid tulemusi ka tavapärasest oluliselt ebasoodsamatel turutingimustel;
  4) on hinnatud ja heaks kiidetud mudeli spetsiifilise riski arvesse võtmise täpsust järeltestimisega. Kui selline järeltestimine viiakse läbi alamportfellide baasil, tuleb alamportfellide valikul lähtuda järjepidevuse põhimõttest;
  5) võtab kohaselt arvesse riske, mis tulenevad olulistest erinevustest sarnaste, kuid mitte identsete positsioonide vahel (name-related basis risk);
  6) võtab kohaselt arvesse erakorraliste oluliste mõjudega sündmustega seotud riske (event risk).

  (2) Investeerimisühingu mudel peab kohase konservatiivsusega arvesse võtma vähelikviidsetest ja vähese kaubeldavuse tõttu raskesti määratava hinnaga positsioonidest (positions with limited price transparency) tulenevaid riske, arvestades realistlike turustsenaariumidega, ning vastama minimaalsetele andmestandarditele. Mudelis kasutatavad lähendid (proxies) peavad olema kohaselt konservatiivsed ja neid võib kasutada üksnes siis, kui olemasolevad andmed on puudulikud või kui need ei kajasta positsiooni või portfelli tegelikku volatiilsust.

  (3) Investeerimisühing võib sisemudelit kasutades spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamisel välja jätta need väärtpaberistatud või teatud kindla makseviivitusjuhu krediidituletisinstrumentide positsioonid, millele ta arvutab aktsia- ja intressipositsiooniriskide kapitalinõudeid käesoleva jao 2. jaotise kohaselt, välja arvatud positsioonid, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse §-s 310⁸ nimetatud sisemist meetodit.

  (4) Investeerimisühing ajakohastab pidevalt kasutatavaid meetodeid ning järgib häid tavasid.

  (5) Investeerimisühing ei pea mudelis hõlmama kaubeldavate võlainstrumentide makseviivituse riski ega reitingute muutumise riski juhul, kui nendele riskidele kohaldatakse §-des 310¹–310⁷ sätestatut.

  (6) Investeerimisühing, mis kasutab kapitalinõuete arvutamiseks kaubeldavate võlainstrumentide ja aktsiate positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski katmiseks sisemudeleid, kuid ei arvuta täiendavat kapitalinõuet maksejõuetuse riski katmiseks investeerimisühingu siseselt väljatöötatud meetodi abil, arvutab lisakapitalinõude vastavalt käesoleva peatüki 2. jao 2. või 3. jaotises sätestatule.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 310¹.   Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamine

  (1) Investeerimisühingul, mis kasutab kapitalinõuete arvutamiseks kaubeldavate võlainstrumentide ja aktsiate positsioonidest tuleneva spetsiifilise riski katmiseks sisemudeleid, peab olema kehtestatud meetod, mis võimaldab kapitalinõuete arvutamisel hõlmata investeerimisühingu kauplemisportfelli positsioonidega seotud makseviivituse ja reitingute muutumise riski, mis lisandub § 310 kohaselt arvestatud riskihinnangule.

  (2) Investeerimisühing peab tõendama, et tema lähenemisviis vastab käesoleva peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud nõuetele, eeldusel et riskitase on ühtlane ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele nii, et see kajastaks likviidsuse, riskide kontsentreerumise ja riskimaandamise mõjusid.

  (3) Täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski arvessevõtmiseks kasutatav meetod (edaspidi meetod) peab hõlmama kõiki positsioone, mille suhtes rakendatakse intressipositsiooni spetsiifilise riski kapitalinõuet, välja arvatud väärtpaberistatud või teatud kindla makseviivitusjuhu krediidituletisinstrumentide positsioonid.

  (4) Finantsinspektsiooni loal võib investeerimisühing kaasata täiendava riski arvestusse kõik börsil noteeritud aktsiate positsioonid ja nendel põhinevad tuletisinstrumentide positsioonid, kui selline lähenemine on kooskõlas investeerimisühingu sisemise riskide mõõtmise ja juhtimise poliitikaga. Nimetatud lähenemine peab olema järjepidev. Täiendavate riskide kapitalinõuete arvestamisel peab arvesse võtma makseviivituse juhtumite ja reitingute muutumise vahelist korrelatsiooni.

  (5) Makseviivituse ja reitingute muutumise ja muude tururiskiga seotud tegurite vahelise diversifitseerimise omavahelist mõju arvesse ei võeta.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 310².   Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise parameetrid

  (1) Käesoleva määruse §-s 310¹ nimetatud meetod peab hõlmama makseviivitusega ning sise- ja välisreitingute muutumisega seotud kahjusid üheaastase ajavahemiku kohta 99,9-protsentiilise usaldusintervalliga.

  (2) Korrelatsiooniprognoosid peavad põhinema objektiivsete andmete analüüsil usaldusväärses raamistikus.

  (3) Meetod peab asjakohaselt kajastama emitentide kontsentratsioone ning kontsentratsioone, mis võivad halvenenud turutingimuste korral tekkida tooteklasside siseselt ja vahel.

  (4) Meetodi aluseks on eeldus, et riskitase püsib ühtlasena üheaastase ajavahemiku jooksul, mis tähendab, et kauplemisportfelli positsioonid või positsioonide kogumid, millega seoses on sellel ajavahemikul tulnud ette makseviivituse või reitingute muutumise juhtumeid, tasakaalustatakse likviidsusperioodi lõpul, et saavutada esialgne riskitase. Investeerimisühing võib järjepidevalt lähtuda ka eeldusest, et positsioon püsib ühe aasta vältel sama.

  (5) Meetod peab kajastama optsioonide, struktureeritud krediidituletisinstrumentide ja muude mittelineaarselt käituvate positsioonide mittelineaarset mõju seoses hinnamuutustega. Investeerimisühing peab nõuetekohaselt arvesse võtma ka mudeliriski, mis kaasneb selliste toodetega seotud hinnariskide hindamise ja prognoosimisega.

  (6) Meetod peab põhinema andmetel, mis on objektiivsed ja ajakohased.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 310³.   Likviidsustähtaegade määramise parameetrid

  (1) Likviidsustähtajad määratakse vastavalt sellele, kui pikk aeg on vajalik positsiooni müümiseks või kõigi oluliste asjakohaste hinnariskide maandamiseks halvenenud turutingimustes ja arvestades positsiooni suurust. Likviidsustähtajad peavad kajastama tegelikku praktikat ja kogemusi nii süsteemsete kui ka unikaalsete stressiolukordade korral.

  (2) Likviidsustähtaeg määratakse konservatiivsete eelduste põhjal ja see peab olema piisavalt pikk, et müük või riskimaandamine ise ei mõjutaks oluliselt hinda, mille alusel müük või riskimaandamine toimub.

  (3) Positsioonile või positsioonide kogumile määratava likviidsustähtaja kestus on vähemalt kolm kuud.

  (4) Positsioonile või positsioonide kogumile likviidsustähtaja määramisel arvestab investeerimisühing hinnangute korrigeerimise ja aegunud positsioonide haldamise kohta oma sise-eeskirjades sätestatut.

  (5) Kui investeerimisühing määrab likviidsustähtajad üksikute positsioonide asemel positsioonide kogumitele, peavad positsioonide kogumite määratlemise kriteeriumid kajastama sisulisi likviidsuse erinevusi.

  (6) Kontsentreeritud positsioonide likviidsustähtajad on pikemad, kajastades selliste positsioonide likvideerimiseks vajalikku pikemat aega. Väärtpaberistamise eesmärgil hoitavate positsioonide likviidsustähtaeg kajastab varade soetamiseks, müügiks ja väärtpaberistamiseks või oluliste riskitegurite maandamiseks vajalikku aega halvenenud turutingimuste korral.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 310⁴.   Riskimaandamise parameetrid

  (1) Investeerimisühing võib §-s 310¹ nimetatud meetodi kasutamisel arvesse võtta riskimaandamisi.

  (2) Positsioone võib tasaarveldada, kui pikad ja lühikesed positsioonid on seotud sama finantsinstrumendiga. Riskimaandamise või diversifitseerimise mõju, mis on seotud pikkade ja lühikeste positsioonidega sama võlgniku erinevates instrumentides või erinevates väärtpaberites ning pikkade ja lühikeste positsioonidega erinevate emitentide suhtes, võib arvesse võtta üksnes juhul, kui erinevate instrumentide pikki ja lühikesi brutopositsioone modelleeritakse eraldi.

  (3) Investeerimisühing võtab riskimaandamise strateegias arvesse riskimaandamise lõpptähtaja ja likviidsustähtaja vahelisel ajal ilmneda võivate oluliste riskide mõju ning võimalike oluliste alusriskide maandamise strateegiaid toodete, kapitali struktuuri nõudeõiguse järkude, sise- või välisreitingute, lõpptähtaegade, väljalaskmise kuupäevade ja instrumentide teiste erinevuste lõikes. Riskimaandamist võetakse arvesse ainult ulatuses, mis on kehtiv ka juhul, kui on toimumas võlgnikku mõjutav krediidi- või muu sündmus.

  (4) Kauplemisportfelli positsioonide puhul, mida maandatakse dünaamiliste riskimaandamisstrateegiatega, võib maandamise tasakaalustamist maandatud positsiooni likviidsustähtaja jooksul arvesse võtta tingimusel, et investeerimisühing:
  1) modelleerib järjepidevalt maandamise tasakaalustamist kauplemisportfelli positsioonide vastava kogumi lõikes;
  2) tõendab, et tasakaalustamise arvessevõtmine tagab usaldusväärsema riskide mõõtmise;
  3) tõendab, et maandustena kasutatavate instrumentide turud on piisavalt likviidsed sellise tasakaalustamise arvessevõtmiseks ka ebasoodsate turutingimuste korral. Dünaamiliste riskimaandamisstrateegiate rakendamisel järelejäänud riskid peavad kajastuma kapitalinõudes.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 310⁵.   Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamisel kasutatava meetodi valideerimine

  (1) Investeerimisühing teeb käesolevas jaotises sätestatud riskide mõõtmise süsteemi sõltumatu kontrollimise ja sisemudelite valideerimise käigus käesoleva määruse §-s 310¹ nimetatud meetodiga seoses järgmist:
  1) tõendab, et korrelatsioonide ja hinnamuutuste modelleerimise meetod sobib tema portfelli jaoks, arvestades ka süsteemsete riskitegurite laadi ja kaalu;
  2) viib läbi mitmesugused stressitestid, sealhulgas tundlikkusanalüüsi ja stsenaariumianalüüsi, et hinnata meetodi kvalitatiivset ja kvantitatiivset õigsust, eriti kontsentratsioonide käsitlemise osas, kusjuures sellised testid ei tohi piirduda üksnes minevikus toimunud sündmuste valikuga;
  3) Meetod peab olema kooskõlas investeerimisühingu sisemise riskijuhtimismetoodikaga, mis on ette nähtud kauplemisriskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.

  (2) Meetod peab olema kooskõlas investeerimisühingu sisemise riskijuhtimismetoodikaga, mis on ette nähtud kauplemisriskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 310⁶.   Erinevatel parameetritel põhinevad sisemeetodid

  (1) Kui investeerimisühing kasutab täiendava makseviivitusriski ja reitingute muutumise riski arvestamiseks meetodit, mis ei vasta kõikidele käesoleva määruse §-des 310¹–310⁸ sätestatud nõuetele, ent on kooskõlas investeerimisühingu sisemise metoodikaga riskide kindlakstegemiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks, peab ta suutma tõendada, et tema meetodi rakendamisel saadakse kapitalinõue, mis on vähemalt sama suur kui kapitalinõue, mis saadakse siis, kui meetod vastaks täielikult nimetatud paragrahvides sätestatud nõuetele.

  (2) Finantsinspektsioon kontrollib meetodi vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vähemalt üks kord aastas.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 310⁷.   Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise sagedus ja dokumenteerimine

  (1) Investeerimisühing teeb valitud meetodi kohaselt nõutavaid arvutusi täiendavate riskide hõlmamiseks vähemalt üks kord nädalas.

  (2) Täiendava makseviivitusriski ja reitingute muutumise riski arvessevõtmiseks kasutatav meetod peab olema dokumenteeritud selliselt, et korrelatsiooniprognoosid ja muud modelleerimisel kasutatavad eeldused oleksid Finantsinspektsioonile läbipaistvad.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 310⁸.   Täiendavate riskide kapitalinõuete arvutamise meetodi kasutamine kapitalinõude arvutamisel korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonidelt

  (1) Finantsinspektsiooni loal võib investeerimisühing kasutada oma sisemist meetodit korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonidelt ning sisemises riskijuhtimises nendega sarnaselt käsitletavatelt positsioonidelt kapitalinõude arvutamisel juhul, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõigetes 2–8 sätestatud tingimused.

  (2) Sisemine meetod võtab asjakohaselt arvesse kõik hinnariskid üheaastase ajavahemiku kohta 99,9-protsentiilise usaldusvahemikuga eeldades, et riskitase on ühtlane ja seda korrigeeritakse vastavalt vajadusele nii, et see kajastaks likviidsuse, kontsentreerumiste ja riskimaandamise mõju.

  (3) Sisemise meetodiga arvutatud kapitalinõue ei tohi olla väiksem kui 8 protsenti kapitalinõudest, mis arvutatakse § 283 lõike 2¹ kohaselt.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sisemises meetodis on arvesse võetud muuhulgas järgmised riskid:
  1) paljudest makseviivitustest tulenev kumulatiivne risk, sealhulgas järjestikused makseviivitused seeriatesse jagatud toodetes;
  2) krediidiriskimarginaali muutumise risk, sealhulgas gamma ja rist-gamma mõju;
  3) eeldatavate korrelatsioonide volatiilsus, sealhulgas marginaalide ja korrelatsioonide vaheline ristmõju;
  4) alusrisk, sealhulgas nii indeksi marginaali ja indeksi üksikute komponentide marginaalide vaheline alusrisk kui ka indeksi eeldatava korrelatsiooni ja individuaalsete portfellide vaheline alusrisk;
  5) taastumismäära volatiilsus, mis on seotud taastumismäära mõjuga seeriate hindadele;
  6) riskimaandamise ebaõnnestumise risk ja selliste riskimaandamiste tasakaalustamise potentsiaalsed kulud sellises ulatuses, milles üldine riskinäitaja hõlmab dünaamilisest riskide maandamisest tulenevaid kasusid.

  (5) Investeerimisühingul peab olema piisavalt turuandmeid, et tagada riskipositsioonide oluliste riskide täielik arvessevõtmine oma sisemises arvutusmeetodis vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud normidele, investeerimisühing peab tõendama järeltestimise või muude asjakohaste vahendite abil, et tema riskinäitajad suudavad nõuetekohaselt selgitada nende toodete varasemaid hinnamuutusi ja ta suudab eristada positsioone, mille suhtes ta on vastavalt käesolevale paragrahvile saanud loa nende lisamiseks kapitalinõude arvutamisse, positsioonidest, mille suhtes tal selline luba puudub.

  (6) Investeerimisühing analüüsib käesoleva paragrahvi rakendusalasse kuuluvaid portfelle regulaarselt konkreetsete, varem kindlaks määratud stressistsenaariumide kogumite järgi. Selliste stressistsenaariumide abil tuleb analüüsida stressi mõju makseviivituse määradele ja taastumismääradele ning korrelatsioone kauplemisüksuse tulude ja kulude korrelatsioonidele. Investeerimisühing peab selliseid analüüse tegema vähemalt üks kord nädalas ja esitama Finantsinspektsioonile aruande tulemuste kohta vähemalt üks kord kvartalis, sealhulgas võrdluste kohta investeerimisühingu kapitalinõudega, mis on arvutatud vastavalt käesolevale paragrahvile.

  (7) Investeerimisühing peab teatama Finantsinspektsioonile õigeaegselt kõigist juhtudest, mil stressitestid viitavad kapitalinõude olulisele puudujäägile. Kõnealuste stressitestide tulemuste põhjal kaalub Finantsinspektsioon „Krediidiasutuste seaduse” § 104 lõike 2 alusel täiendava kapitalinõude kehtestamist korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli suhtes.

  (8) Investeerimisühing peab arvutama kõiki hinnariske hõlmava kapitalinõude vähemalt üks kord nädalas.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 311.   Korrutustegur ja lisategur kapitalinõude arvutamiseks

  (1) Käesoleva määruse § 313 lõike 5 punktide 1 ja 2 kohaldamisel korrutatakse investeerimisühingu oma arvutustulemus korrutusteguritega mc ja ms. Korrutustegurite suurus on vähemalt kolm.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (2) Korrutustegureid suurendatakse käesolevas lõikes toodud tabeli kohaselt lisateguri võrra vahemikus 0–1, olenevalt järeltestimisel ilmnenud ületamiste arvust viimase 250 tööpäeva jooksul. Ületamisi loendatakse järjepidevalt portfelli tegeliku või hüpoteetiliste väärtuse muutuse järeltestimise põhjal. Ületamine on portfelli väärtuse päevane muutus, mis ületab investeerimisühingu VaR-mudeli abil leitud vastava päevase riskihinnangu (VaR measure). Lisateguri määramiseks kontrollitakse ületamiste arvu vähemalt kord kvartalis. Ületamiste arvuks on kõige suurem ületamiste arv, arvestades portfelli oletatavaid ja tegelikke muutusi.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

  (3) Finantsinspektsioon võib erandjuhul lubada korrutusteguri käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tabeli kohase lisateguriga mittesuurendamist, kui investeerimisühing on Finantsinspektsiooni hinnangul piisavalt tõendanud, et selline suurendus on põhjendamatu ning et mudel on olemuselt usaldusväärne

  (4) Kui arvukad ületamised osutavad, et mudel ei ole piisavalt täpne, tühistab Finantsinspektsioon mudeli kasutamisel saadud tulemuste arvessevõtmise loa või rakendab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mudelit viivitamata täiustataks.

  (5) Võimaldamaks Finantsinspektsioonil pidevalt hinnata lisateguri kohaldamise asjakohasust, peab investeerimisühing Finantsinspektsioonile viivitamata ja igal juhul hiljemalt viie tööpäeva jooksul teatama järeltestimise käigus tuvastatud ületamistest, mis viitavad vajadusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tabeli kohaselt lisategurit suurendada.

§ 312.   Kapitalinõue kauplemisportfelli riskide katmiseks
[Kehtetu – RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 313.   Riskihinnangu (VaR) miinimumnõuded

  (1) Riskihinnangu andmisel arvestatakse järgmisi miinimumnõudeid:
  1) riskihinnangu arvutamine toimub vähemalt kord päevas;
  2) kasutatakse 99-protsentiilise ühepoolset usaldusvahemikku;
  3) eeldatakse positsioonide 10-päevast hoidmisaega;
  4) kohaldatakse vähemalt aastast tagasivaatelist vaatlusperioodi, välja arvatud juhul, kui lühem vaatlusperiood on põhjendatud hinna volatiilsuse märkimisväärse äkilise suurenemise tõttu;
  5) andmeid ajakohastatakse iga kuu tagant.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule arvutab investeerimisühing halvenenud turutingimuste riskihinnangu, võttes aluseks olemasoleva portfelli riskihinnangu, mis on arvutatud 10-päevase hoidmisaja ja 99-protsentiilise ühesuunalise usaldusvahemiku alusel, ja kasutades sisenditena andmeid, mis esinevad investeerimisühingu portfellis 12-kuulisel järjestikusel perioodil oluliste pidevate finantsraskustena.

  (3) Lõikes 2 nimetatud andmete valik peab olema Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud. Investeerimisühing peab andmete valiku üle vaatama vähemalt kord aastas.

  (4) Investeerimisühing peab arvutama halvenenud turutingimuste riskihinnangu vähemalt üks kord nädalas.

  (5) Investeerimisühingul peab iga päev olema täidetud kapitalinõue, mis on järgnevate näitajate summa:
  1) investeerimisühingu eelmise päeva riskihinnang, mis on arvutatud vastavalt käeoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule (VaR_t-1), või käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud eelneva 60 tööpäeva päevaste riskihinnangute keskmine (VaR_avg) korrutatuna korrutusteguriga mc, sõltuvalt sellest, kumb on suurem;
  2) investeerimisühingu viimane turutingimuste riskihinnangu näitaja, mis on arvutatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 (sVaR_t-1), või käeoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud viisil ja lõikes 4 nimetatud sagedusel halvenenud turutingimuste riskihinnangute keskmine (sVaR_avg) korrutatuna korrutusteguriga ms.

  (6) Kui investeerimisühing kasutab spetsiifilise riski kapitalinõude arvutamiseks sisemudelit, on tema kapitalinõue järgmiste näitajate summa:
  1) kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistatud positsioonide ja teatud kindla makseviivituse juhu krediidituletisinstrumentide intressi- ja aktsiapositsiooni kapitalinõue, välja arvatud kapitalinõue, mis on arvutatud vastavalt § 310⁸ lõigetele 2–8;
  2) käesoleva määruse § 310¹ lõigete 1 ja 2 kohaselt mõõdetud investeerimisühingu täiendava maksejõuetusriski ja reitingute muutumise riski viimane näitaja või nende näitajate viimase 12 nädala keskmine olenevalt sellest, kumb on suurem ning kui on asjakohane, käesoleva määruse § 310⁸ lõigete 2–8 kohaselt mõõdetud kõigi hinnariskide viimane näitaja või nende näitajate viimase 12 nädala keskmine sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

  (7) Investeerimisühing peab läbi viima ka vastupidiseid stressiteste.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 314.   Riskihinnangu arvutamise üldnõuded

  (1) Riskihindamise mudel peab hõlmama piisavat hulka riskitegureid, olenevalt investeerimisühingu tegevuse ulatusest asjakohastel turgudel.

  (2) Kui mõni riskitegur on kaasatud investeerimisühingu hindamismudelisse, aga mitte riskimõõtmismudelisse, peab selle väljajäämist riskimõõtmismudelist Finantsinspektsioonile põhjendama.

  (3) Riskimõõtmismudel peab hõlmama optsioonide ja teiste instrumentide mittelineaarsust ning korrelatsiooni- ja baasriski.

  (4) Kui riskiteguritena kasutatakse lähendeid (proxies), peavad nad vastama tegelike positsioonide käitumisele.

  (5) Lisaks lõigetes 1–4 sätestatule peavad erinevate riskiliikide puhul täidetud olema järgmised tingimused:
  1) riskihindamise mudel peab täpselt mõõtma kõiki optsioonide või optsioonisarnaste positsioonide olulisi hinnariske ja kõik muud mudeliga hõlmamata riskid peavad olema omavahenditega kohaselt kaetud;
  2) riskimõõtmissüsteemis võetakse arvesse intressimääradest tulenevaid riskitegureid kõikides vääringutes, milles investeerimisühingul on intressimääratundlikke bilansisiseseid või -väliseid positsioone. Investeerimisühing koostab intressitootluse mudelid üldtunnustatud meetodit kasutades. Kui olulised positsioonid on olulisemates vääringutes ja olulisematel turgudel avatud intressimäärariskile, jagatakse tulukõver intressimäärade volatiilsuse muutuste mõõtmiseks lõpptähtaegade lõikes vähemalt kuude vööndisse. Riskimõõtmissüsteem peab samuti hõlmama erinevate tulukõverate muutuste mittetäielikust korrelatsioonist tulenevat riski;
  3) riskimõõtmissüsteemis võetakse arvesse riskitegureid, mis tulenevad investeerimisühingu positsioonide nomineeritusest kullas ja erinevates välisvaluutades. Valuutade avatud netopositsioonide arvutamisel võetakse investeerimisfondi investeeringul arvesse investeerimisfondi välisvaluutapositsioonid. Investeerimisühing võib investeerimisfondi välisvaluutapositsioonide arvessevõtmisel kasutada kolmanda osapoole aruandeid, kui on piisavalt alust olla veendunud vastavate aruannete usaldusväärsuses. Kui investeerimisühingul ei ole investeerimisfondi välisvaluutapositsioonide kohta teavet, tuleb sellist positsiooni käsitleda vastavalt käesoleva määruse §-le 257;
  4) riskimõõtmissüsteemis võetakse eraldi arvesse igast sellisest aktsiaturust tulenevaid riskitegureid, kus investeerimisühingul on olulisi positsioone;
  5) riskimõõtmissüsteemis võetakse arvesse eraldi riskitegurid iga kauba suhtes, milles investeerimisühingul on olulisi positsioone. Riskimõõtmissüsteem peab arvesse võtma ka riske, mis tulenevad sarnaste, kuid mitte identsete kaupade ning erinevate lõpptähtaegadega forward tehingute hinnamuutuste ebatäielikust korrelatsioonist. Samuti võetakse arvesse turgude iseärasusi, eelkõige tarnepäevi ja kauplejate võimalusi positsioonide sulgemiseks.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 315.   Empiiriliste korrelatsiooninäitajate kasutamine

  Kui investeerimisühingu korrelatsioonide mõõtmise süsteem on piisavalt täpne ja seda rakendatakse terviklikult, võib investeerimisühing võtta arvesse riskikategooriate siseseid ja riski-kategooriate vahelisi empiirilisi korrelatsiooninäitajaid.

5. jaotis Kapitalinõuded riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud kauplemisportfelli krediidiriskile avatud positsioonide riskide katmiseks 

§ 316.   Üldtingimused riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud kauplemisportfelli riskipositsioonidele

  “Väärtpaberituru seaduse” § 105¹ lõike 3 punktis 3 toodud erandi jaoks arvutatakse kapitalinõuded käesoleva määruse §-de 317 ja 318 alusel.

§ 317.   Riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud kauplemisportfelli riskipositsiooni arvutamine

  Täiendavate kapitalinõuete arvutamiseks valitakse kliendi või omavahel seotud klientide grupiga seotud kauplemisportfelli positsiooni hulgast välja selliste instrumentide positsioonid, mille kapitalinõuded vastavalt käesoleva peatüki 6. jao 2. ja 3. jaotises sätestatule, on kõrgeimad ning mille summa võrdub “Väärtpaberituru seaduse” § 105¹ lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirmäärade ületamisega. Positsioonide väärtused arvutatakse vastavalt käesoleva määruse § 331 lõikele 4.

§ 318.   Täiendavate kapitalinõuete arvutamine riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud kauplemisportfelli riskipositsioonide riskide katmiseks

  (1) Täiendavad kapitalinõuded arvutatakse järgmiselt:
  1) piirmäära ületavad positsioonid leitakse käesoleva määruse § 317 alusel;
  2) kui piirmäärade ületamine on kestnud kuni 10 päeva, on täiendav kapitalinõue nende positsioonide puhul 200 protsenti punktis 1 nimetatud positsioonidelt arvutatud kapitalinõuetest;
  3) kui piirmäärade ületamine on kestnud 10 päeva või enam, korrutatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud positsioonidega seotud spetsiifilise riski ja/või kauplemisportfelli ülekanderiski ning vastaspoole krediidiriski katmiseks arvutatud kapitalinõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ümberhindlusteguriga, lähtudes piirmäära ületamise suurusest.

  (2) Piirmäärasid ületava osa ümberhindlustegurid (väljendatuna protsentides) on toodud järgmises tabelis.

Piirmäärade ületamine (protsent omavahenditest)	Ümberhindlustegur(id)
kuni 40	200
40 kuni 60	300
60 kuni 80	400
80 kuni 100	500
100 kuni 250	600
üle 250	900

7. jagu Operatsioonirisk 

1. jaotis Operatsiooniriski baasmeetod 

§ 319.   Kapitalinõude arvutamine operatsiooniriski katmiseks baasmeetodi alusel

  (1)

“Krediidiasutuste seaduse” § 86³⁸ lõike 1 alusel on baasmeetodi puhul operatsiooniriski kapitalinõue 15 protsenti investeerimisühingu põhitegevuse puhastulust. Kapitalinõue  arvutatakse järgmiselt: , kus

  1) põhitegevuse puhastulu arvutatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 2 ja 3;
  2) n on põhitegevuse puhastulu arvutamisel arvesse võetav aastate arv vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.

  (2) Põhitegevuse puhastulu arvutatakse vastavalt ”Krediidiasutuse seaduse” § 86³⁸ lõikele 2. Põhitegevuse puhastulu on neto intressitulude ja neto finantstulude ning muude tegevustulude viimase kolme aasta keskmine summa, mis on arvutatud viimase kolme majandusaasta auditeeritud andmete alusel.

  (3) Põhitegevuse puhastulu arvutamisel võetakse arvesse järgmised tulud ja kulud:
  1) intressitulu;
  2) intressikulu;
  3) dividenditulu;
  4) komisjoni- ja teenustasutulud;
  5) komisjoni- ja teenustasukulud;
  6) kasum või kahjum kauplemisportfelli kuuluvatelt instrumentidelt;
  7) kasum või kahjum riskimaandustehingutelt;
  8) kasum või kahjum valuutakursside muutumisest;
  9) kasum või kahjum muude müügiootel varade realiseerimisest;
  10) muud tegevustulud.

  (4) Põhitegevuse puhastulu arvutamisel ei võeta arvesse kauplemisportfelli väliste instrumentide müügi kasumit või kahjumit, erakorralist tulu või kulu, saadud kindlustushüvitisi, mistahes eraldistest tulenevaid kulusid ning tegevuskulusid. Tegevuskuludeks loetakse ka kolmandatele isikutele väljasttellitud teenuste eest makstud tasusid, välja arvatud juhul, kui teenusepakkuja on investeerimisühingu ema- või tütarettevõtja või emaettevõtja teine tütarettevõtja või kui teenuse osutaja üle teostatakse käesolevas määruses sätestatuga samaväärset järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.

  (5) Kui ühel kolmest aastast on netofinantstulude ning muude tegevustulude summa negatiivne või null, siis võetakse keskmise põhitegevuse puhastulu arvutamisel arvesse ainult positiivsed näitajad ja aastate arv, mil näitaja oli positiivne.

  (6) Kui mõni kolmest viimasest majandusaastast oli tavapärasest lühem või pikem, arvutatakse andmed proportsionaalselt ümber kaheteistkümnekuulise perioodi ekvivalendiks.

  (7) Kui investeerimisühing on tegutsenud alla ühe aasta, võetakse operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel aluseks äriplaanis prognoositud esimese aasta neto intressitulude ja neto mitteintressitulude summa.

2. jaotis Operatsiooniriski standardmeetod 

§ 320.   Kapitalinõude arvutamine operatsiooniriski katmiseks standardmeetodi alusel

  (1) Vastavalt “Krediidiasutuste seaduse” § 86³⁹ lõikele 5 on standardmeetodi puhul operatsiooniriski kapitalinõue käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud tabelis kirjeldatud äriliinide operatsiooniriski kapitalinõuete summade kolme aasta keskmine. Üksiku äriliini negatiivne kapitalinõue, mis on tingitud negatiivse väärtusega põhitegevuse puhastulust, kaasatakse kapitalinõude arvestusse ilma piiranguteta. Ühe aasta negatiivset kapitalinõuet, mis leitakse äriliinide kapitalinõuete summeerimise teel, kogu kapitalinõude arvestusse ei kaasata ja selle väärtus asendatakse nulliga vastavalt järgmise valemina:
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  Kapitalinõue = { ∑ aasta 1-3 max[(β_1-8 × põhitegevuse puhastulu_1-8),0]}/3.

  (2) Iga äriliini kapitalinõue on võrdne teatud protsendiga põhitegevuse puhastulust. Nimetatud protsendid (β-koefitsient) on toodud käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud tabelis.

  (3) Põhitegevuse puhastulu arvutatakse välja iga äriliini kohta eraldi. Põhitegevuse puhastulu arvutamisel lähtutakse käesoleva määruse § 319 lõigetes 3 ja 4 sätestatust.

  (4) Kapitalinõuete arvutamisel eristatavad äriliinid ja nende β-koefitsiendid on toodud allärgnevas tabelis.

Äriliin	Tegevuste näidised	Protsent (β)
Finantsnõustamine (Corporate Finance)	Avalike ja suunatud emissioonide korraldamine ja garanteerimine; nõustamine kapitaliplaneerimist ja strateegiat ning ühinemisi ja liitumisi puudutavates küsimustes; investeerimisalane nõustamine; investeeringute tausta- ja finantsanalüüs ning muu finantsinstrumente puudutav nõustamine.	18
Kauplemine (Trading & Sales)	Väärtpaberite ja muude instrumentidega kauplemine; klientide tehingukorralduste täitmine; pikaajaliste/strateegiliste investeeringute  haldus; väärtpaberilaenud ja repotehingud; finantseerimine ja likviidsuse juhtimine (treasury).	18
Varahaldus (Asset Management)	Väärtpaberiportfellide haldamine ja muud varahalduse vormid.	12
Hoidmisteenused (Agency Services)	Kliendi nimel finantsinstrumentide hoidmine ja haldamine; väärtpaberilaenude administreerimine.	15
Jaekliendimaaklerlus (Retail Brokerage)	Eraisikutelt või väikestelt ja keskmise suurusega äriühingutelt, mis vastavad krediidiriski mõistes jaenõuete klassi kriteeriumitele, finantsinstrumentidega seotud tehingukorralduste vastuvõtmine ja edastamine; korralduste täitmine klientide nimel.	12
Jaepangandus (Retail Banking)	Eraisikutelt või väikestelt ja keskmise suurusega äriühingutelt, mis vastavad krediidiriski mõistes jaenõuete klassi kriteeriumitele, tagastatavate vahendite vastuvõtmine; laenuandmine; liising; garantiid.	12
Äripangandus  (Commercial Banking)	Tagastatavate vahendite vastuvõtmine; laenuandmine; liising; garantiid; ekspordi finantseerimine; projektifinantseerimine; faktooring.	15
Maksed ja arveldused (Payment & Settlement)	Rahaülekanded; maksevahendite emiteerimine ja haldamine.	18

§ 321.   Äriliinide kaardistamise põhimõtted

  (1) Äriliinide ning nende tulude ja kulude kaardistamisel lähtub investeerimisühing “Väärtpaberituru seaduse” § 54 lõike 1 punktis 11 ning “Krediidiasutuste seaduse” § 86³⁹ lõigetes 1–3 sätestatust, arvestades järgmist:
  1) põhitegevuse puhastulu jaotamiseks äriliinide vahel võib kasutada sisemisi hinnakujundusmeetodeid (internal pricing), mille kohaselt ühe äriliini genereeritavad kulud, mida on võimalik määrata mõnele teisele äriliinile, võib kanda üle äriliinile, mille juurde need kuuluvad, näiteks kasutades kahe äriliini vahelistel siseülekandekuludel (internal transfer cost) põhinevat käsitlust;
  2) äriliinidesse kaardistamisel kasutatav äritegevuste tulude ja kulude liigitus peab olema vastavuses krediidi- ja tururiski puhul kasutatavate kategooriatega.

  (2) Äriliinide ning nende tulude ja kulude kaardistamise üle teostab sõltumatut kontrolli investeerimisühingu siseauditi teostaja või muu samaväärne sõltumatu osapool.

§ 322.   Operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise nõuded

  Investeerimisühing peab lisaks üldistele riskijuhtimisstandarditele vastama muu hulgas järgmistele nõuetele, mille puhul arvestatakse investeerimisühingu suuruse, tegevuse ulatusega ning proportsionaalsuse printsiibiga:
  1) asjakohaste poliitikate ja juhendite raames määratlema, mis on operatsioonirisk ja selle liigid;
  2) kehtestama kirjalikud poliitikad, protseduurireeglid ja juhendid operatsiooniriski juhtimiseks, sealhulgas väikese esinemise tõenäosusega suure potentsiaalse kahjuga juhtumite juhtimiseks ja kontrollimiseks;
  3) juurutama protsessid operatsiooniriskile avatud positsioonide juhtimiseks;
  4) välja selgitama operatsiooniriskile avatud positsioonid ja jälgima asjakohaseid operatsiooniriski puudutavaid andmeid, sealhulgas andmeid oluliste operatsiooniriski kahjude kohta;
  5) juurutama operatsiooniriski juhtimise süsteemi, mis on tihedalt integreeritud investeerimisühingu riskijuhtimisprotsessidesse. Selle väljund peab olema lahutamatu osa investeerimisühingu operatsiooniriski profiili jälgimise ja kontrolli protsessist;
  6) juurutama juhtkonda hõlmava juhtimisaruandluse süsteemi, mis hõlmab sealhulgas juhtkonda ja nõukogu ja mille raames koostatakse ning esitatakse operatsiooniriskide aruandeid ning töötama välja juhendid ja protseduurid juhtimisaruannetes sisalduva informatsiooni alusel otsuste tegemiseks ning tegevuste teostamiseks;
  7) töötama välja ja rakendama talitluspidevuse plaani majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks kõigi oluliste äriprotsesside osas, et oleks tagatud investeerimisühingu võime tegutseda järjepidevalt ja piirata kahju olulise äritegevuse katkemise korral.

3. jaotis Operatsiooniriski alternatiivne standardmeetod 

§ 323.   Kapitalinõude arvutamine operatsiooniriski katmiseks alternatiivse standardmeetodi alusel

  (1) Alternatiivse standardmeetodi puhul on operatsiooniriski kapitalinõue äriliinide kapitalinõuete summa, mis arvutatakse käesoleva määruse §-s 320 sätestatud äriliinide lõikes.

  (2) Alternatiivse standardmeetodi puhul asendatakse jaepanganduse ja äripanganduse kapitalinõude määr 3,5 protsendiga vastava valdkonna laenude viimase kolme majandusaasta lõpu keskmisest jäägist.

  (3) Jaepanganduse ja äripanganduse äriliinide puhul koosnevad laenud väljamakstud laenude ja ettemaksete summadest vastavates krediidiportfellides. Äripanganduse äriliini puhul võetakse arvesse ka kauplemisportfelli väliseid väärtpaberid.

§ 324.   Alternatiivse standardmeetodi kvalifikatsioonikriteeriumid

  Finantsinspektsioonilt alternatiivse standardmeetodi kasutamiseks loa saamiseks peab investeerimisühing täitma “Krediidiasutuste seaduse” § 86⁴⁰lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid ning käesoleva määruse §-s 322 kirjeldatud nõudeid.

4. jaotis Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhinevad meetodid 

§ 325.   Täiustatud mõõtmismudelitel põhinevate meetodite kvalifikatsioonikriteeriumid

  Täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamiseks Finantsinspektsioonilt loa saamiseks peab investeerimisühing vastama käesoleva määruse §-des 326 ja 327 sätestatud kriteeriumile ning täitma järgmisi nõudeid:
  1) kehtestama kirjalikud poliitikad, protseduurireeglid ja juhendid operatsiooniriski juhtimiseks, sealhulgas väikese esinemistõenäosusega suure potentsiaalse kahjuga juhtumite juhtimiseks ja kontrollimiseks;
  2) asjakohaste poliitikate ja juhendite raames määratlema, mis on operatsioonirisk ja selle liigid;
  3) juurutama protsessid operatsiooniriskile avatud positsioonide juhtimiseks;
  4) välja töötama ja rakendama talitluspidevuse plaanid majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks kõigi oluliste äriprotsesside osas selleks, et tagada investeerimisühingu võime tegutseda järjepidevalt ja piirata kahju olulise äritegevuse katkemise korral.

§ 326.   Täiustatud mõõtmismudelitel põhinevate meetodite kvalitatiivsed standardid

  Investeerimisühingu operatsiooniriski mõõtmise ja juhtimise korraldus peab vastama “Krediidiasutuse seaduse” §-s 86⁴¹ sätestatud nõuetele. Investeerimisühing peab kehtestama juhendid ja protseduurid operatsiooniriski mõõtmise ja juhtimise korralduse nõuetele vastavuse (compliance) tagamiseks.

§ 327.   Täiustatud mõõtmismudelitel põhinevate meetodite kvantitatiivsed standardid

  (1) Investeerimisühing peab arvutama operatsiooniriski kapitalinõude, võttes arvesse nii oodatava kui mitteoodatava kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud juhul. Operatsiooniriski mõõtmine peab hõlmama potentsiaalselt tõsise iseloomuga sündmusi, mis asuvad kahjude tõenäosusjaotuse ääreosas (tail events), saavutades 99,9-protsendilise usaldusnivoo üheaastase perioodi suhtes.

  (2) Investeerimisühing võib oodatava kahju jätta kapitalinõude arvestusest välja vaid juhul, kui see on adekvaatselt kaetud investeerimisühingu siseprotseduuridega ning oodatava kahjuga on arvestatud hinnakujunduses.

  (3) Investeerimisühingu operatsiooniriski mõõtmissüsteem peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud usaldusnivoo saavutamiseks hõlmama sisemisi- ja välisandmeid, stsenaariumianalüüsi ning ärikeskkonda ja sisekontrollisüsteeme kajastavaid faktoreid ning vastama muu hulgas järgmistele nõuetele:
  1) riskimõõtmissüsteem peab hõlmama peamisi riskitegureid, mis mõjutavad kahjuprognooside tõenäosusjaotuse ääreosa („saba”) kuju;
  2) operatsiooniriski kahjude korrelatsioone võib investeerimisühing individuaalsete operatsiooniriski prognooside lõikes kasutada vaid juhul, kui investeerimisühingu süsteemid korrelatsioonide mõõtmiseks on usaldusväärsed ja need võtavad arvesse ebakindlust, mis puudutab kõiki taolisi korrelatsiooniprognoose, seda eriti pingeperioodidel;
  3) investeerimisühing peab hindama oma korrelatsiooniprognooside usaldusväärsust, kasutades asjakohaseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid;
  4) investeerimisühing peab olema suuteline kaardistama oma ajaloolised sisemised kahjuandmed käesoleva määruse §-s 320 sätestatud tabelis loetletud äriliinide ja käesoleva määruse §-s 329 sätestatud tabelis loetletud juhtumiliikide lõikes;
  4¹) grupiülesed kahjujuhtumid, mis mõjutavad kogu gruppi, võib erandkorras liigitada täiendava äriliini „grupiülesed“ alla;
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  5) investeerimisühingul peavad olema kehtestatud ja dokumenteeritud objektiivsed kriteeriumid operatsiooniriski kahjude liigitamiseks konkreetsete äriliinide ja juhtumiliikide lõikes;
  6) operatsiooniriski kahjud, mis on seotud krediidiriskiga, tuleb kajastada operatsiooniriski andmebaasides, lisades viite seose kohta krediidiriskiga;
  7) krediidiriskiga seotud operatsiooniriskikahjude puhul ei kohaldata operatsiooniriski kapitalinõuet, kui mainitud kahjud on kaasatud krediidiriski kapitalinõude arvestusse;
  8) operatsiooniriski kahjud, mis on seotud tururiskiga, kaasatakse operatsiooniriski kapitalinõude arvestusse;
  9) investeerimisühing peab määratlema asjakohase minimaalse kahjuläve sisemiste kahjuandmete kogumiseks;
  10) lisaks brutokahjumite summale peab investeerimisühing koguma ja säilitama informatsiooni juhtumi kuupäeva, brutokahjumi tagasisaamise ning kahjujuhtumi ajendite või põhjuste kohta;
  11) investeerimisühingus peavad olema spetsiifilised kriteeriumid investeerimisühingu tsentraliseeritud funktsioonis toimunud juhtumist või rohkem kui üht äriliini hõlmavast tegevusest ning ka ajaliselt seotud juhtumitest tuleneva kahju andmete määratlemiseks;
  12) investeerimisühingul peavad varasemate perioodide kahjuandmete asjakohasuse hindamiseks olema kehtestatud dokumenteeritud protsessid ja juhendid, mis käsitlevad ka olukordi, kus võib andmeid eksperthinnangu baasil korrigeerida, teha taseme korrigeerimisi või teha muid muudatusi, ning sätestavad muudatuste lubatud ulatuse ja muudatuste teostamise volitused;
  13) investeerimisühingu operatsiooniriski mõõtmissüsteem peab kasutama asjakohaseid välisandmeid ning peab olema rakendatud süstemaatiline protsess. Välisandmete kasutamist nõudvate olukordade tuvastamiseks ja andmete mõõtmissüsteemi sisestamiseks tuleb välja töötada ja rakendada asjakohast protsessi;
  14) investeerimisühing peab tagama, et välisandmete kasutamise tingimused ja praktika vaadatakse regulaarselt üle ja vajadusel muudetakse. Regulaarset ülevaatust peab teostama siseauditi funktsiooni teostaja või muu samaväärne sõltumatu osapool;
  15) investeerimisühingu riskihindamise metoodika peab hõlmama peamisi ärikeskkonna ja sisekontrolli faktoreid, mis võivad muuta investeerimisühingu operatsiooniriski profiili;
  16) iga valitud sisekontrollifaktor peab olema põhjendatud olulise riskitegurina, mis tugineb kogemustele ja vastava ärivaldkonna eksperthinnangule;
  17) investeerimisühing peab põhjendama riskihinnangute tundlikkust faktorite muutumise suhtes ja erinevate faktorite suhtelist kaalu;
  18) lisaks riskikontrollimehhanismide täiustustest tulenevatele muutustele peab operatsiooniriski mõõtmissüsteem arvestama ka tegevuste keerukuse suurenemisest või tegevusmahu kasvust tulenevat potentsiaalset operatsiooniriski suurenemist.

  (4) Ärikeskkonna- ja sisekontrollifaktorite hindamise metoodika peab olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja selle peab üle vaatama siseauditi teostaja või muu samaväärne sõltumatu osapool. Ärikeskkonna- ja sisekontrollifaktorite hindamise metoodikaid ja väljundeid tuleb võrrelda tegelike kahjude ja asjakohaste välisandmetega.

§ 328.   Kindlustuse ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõju

  (1) Investeerimisühing peab kajastama kindlustuse mõju operatsiooniriski kapitalinõudele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud tingimustele. Muude riski ülekandmise mehhanismide mõju on võimalik arvesse võtta vaid juhul, kui kasutatavad mehhanismid maandavad oluliselt operatsiooniriski.

  (2) Kindlustuskaitse pakkuja peab olema volitatud pakkuma kindlustust või edasikindlustust ning tal on tunnustatud reitinguagentuuri välisreiting, mis on käesoleva peatüki 2. jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud korra alusel võrreldav kolmanda või kõrgema krediidikvaliteedi astmega.

  (3) Kindlustuskaitse ja investeerimisühingu kindlustuskaitse raamistik peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) kindlustuslepingu esialgne kehtivusperiood peab olema vähemalt üks aasta. Kindlustuslepingute puhul, mille järelejäänud tähtaeg on alla aasta, peab investeerimisühing tegema asjakohaseid väärtuskärpeid, mis kajastavad lepingu kahanevat kehtivusperioodi, seda kuni 100-protsendiliste väärtuskärbeteni kindlustuslepingute puhul, mille järelejäänud tähtaeg on 90 päeva või vähem;
  2) kindlustuslepingu minimaalne etteteatamisperiood lepingu tühistamisel peab olema 90 päeva;
  3) kindlustuslepingul ei ole välistusi või piiranguid, mille käivitavad järelevalvetegevused või mis investeerimisühingu maksejõuetuse korral takistavad investeerimisühingut, pankrotihaldurit või likvideerijat saamast tagasi investeerimisühingu kantud kahjusid või kulusid, välja arvatud juhtumite osas, mis toimuvad pärast pankroti- või likvideerimismenetluste algatamist antud investeerimisühingu suhtes, seda tingimusel, et kindlustusleping võib välistada kõik viivised, trahvid või rahaliselt hüvitatavad kahjud, mis tulenevad finantsjärelevalve asutuste tegevusest;
  4) riskimaandamisarvutused peavad peegeldama kindlustuskaitse mõju arvestamist operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel läbipaistvalt ja järjepidevalt;
  5) kindlustuskaitse pakkuja peab olema kolmandaks osapooleks. Tütar- ja sidusettevõtjate kaudu kindlustamisel peab risk olema üle kantud nõuetele vastavale kolmandale osapoolele;
  6) kindlustuskaitse arvessevõtmise raamistik on põhjendatud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (4) Kindlustuskaitse arvessevõtmise metoodika peab hõlmama diskonteerimist või väärtuskärbete tegemist alljärgnevatel juhtudel:
  1) kindlustuslepingu järelejäänud periood on alla aasta;
  2) kindlustuslepingu tühistamise tähtaeg on alla aasta;
  3) eksisteerib kahjunõude rahuldamise ebakindlus ning osaline kindlustuskate.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (5) Kindlustuskaitse või muu riski ülekandemehhanismi arvessevõtmisest tulenev kapitalinõude vähenemine ei tohi ületada 20 protsenti operatsiooniriski kapitalinõudest enne kindlustuskatte kajastamist.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 329.   Operatsiooniriski kahjujuhtumi liikide klassifikatsioon

  Operatsiooniriski kahjujuhtumi liikide klassifikatsioon on toodud alljärgnevas tabelis.

Juhtumi liigi kategooria	Mõiste
Sisepettus	Kahjud, mis tulenevad pettustest, seadusevastasest vara omandamisest või õigusaktide või investeerimisühingu siseregulatsioonide eiramisest.  Erandiks on tööhõivepraktika või diskrimineerimisega seotud juhtumid, milles osaleb vähemalt üks sisemine osapool.
Välispettus	Kahjud, mis tulenevad pettusest, seadusevastasest vara omandamisest või õigusaktide eiramisest kolmanda osapoole poolt.
Tööhõivepraktika ja tööohutus	Kahjud, mis tulenevad tööhõive-, tervisekaitse- või ohutusalaste regulatsioonidega või kokkulepetega vastuolus olevatest tegudest, isikukahjunõuete väljamaksmisest  või diskrimineerimise juhtumitest.
Kliendid, tooted ja äripraktikad	Kahjud, mis tulenevad klientide ees ametialaste kohustuste (sealhulgas usaldus- ja sobivusnõuete) hooletust täitmisest või täitmatajätmisest või toote olemusest või ülesehitusest.
Varaline kahju	Kahjud, mis tulenevad materiaalsete varade hävimisest või kahjustumisest loodusõnnetuse või muude sündmuste tõttu.
Äritegevuse katkestus ja süsteemirikked	Kahjud, mis tulenevad äritegevuse katkestustest või süsteemiriketest.
Täitmine, tarned ja protsessijuhtimine	Kahjud ebaõnnestunud tehingutöötlusest või protsessijuhtimisest, suhetest vastaspoolte ja tarnijatega.

8. jagu Ülekanderiski kapitalinõue ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõue reguleerimata väärtpaberiülekannetelt 
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 329¹.   Kapitalinõue ülekanderiski katmiseks

  (1) Kapitalinõuet ülekanderiski katmiseks arvutatakse, kui võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kaubaga seotud ülekanded on jäänud arveldamata nendele ette nähtud tehingupäevaks ja kui ülekande viibimisaja jooksul toimunud hinnamuutustest tingituna võib investeerimisühing kanda kahjumit.

  (2) Kapitalinõude arvutamisel ei võeta arvesse repo- ja pöördrepo tehinguid ega väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja laenuks võtmise tehinguid.

  (3) Kapitalinõude arvutamiseks korrutatakse võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema jooksva turuväärtuse vahe, juhul kui see tekitab investeerimisühingule kahju, järgmiste kapitalinõude määradega:

Arveldustähtajale järgnevate tööpäevade arv	Kapitalinõude määr (protsentides)
5–15	8
16–30	50
31–45	75
46 ja enam	100

[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 329².   Vastaspoole krediidiriski kapitalinõue reguleerimata väärtpaberiülekannetelt

  (1) Reguleerimata väärtpaberiülekanneteks loetakse järgmised tehingud:
  1) tehingud, mille korral on väärtpaberite või kauba eest tasutud enne nende kättesaamist või on väärtpaberid või kaubad loovutatud enne nende eest tasu saamist;
  2) piiriülesed tehingud, mille korral on makse sooritamisest või väärtpaberite või kauba ülekandmisest möödunud üks päev või rohkem.

  (2) Kui tähtajaks ei ole väärtpaberid üle antud või raha laekunud, käsitletakse antud tehingust tulenevaid positsioone riskipositsioonidena, millelt arvutatakse kapitalinõudeid käesoleva peatüki 2. jao 1. või 2. jaotises sätestatud korras, vastavalt sellele, missugust meetodit investeerimisühing krediidiriski kapitalinõude arvutamisel kasutab, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Kapitalinõude arvutamist alustatakse esimesel päeval pärast esimese lepingulise laekumise või väärtpaberite üleandmise tähtaega ning kapitalinõude arvutamist kohaldatakse kuni neljanda päevani pärast teise lepingujärgse laekumise või väärtpaberite ülekande tähtaega.

  (3) Alates viiendast päevast pärast teise lepingulise laekumise või väärtpaberite ülekande tähtaega arvatakse üleandmata väärtpaberite tehingu väärtus koos väärtpaberite suurenenud väärtuse summaga investeerimisühingu omavahenditest maha.

  (4) Investeerimisühing, kes kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodeid, võib vastaspoole makseviivituse tõenäosuse hindamisel aluseks võtta vastaspoole välisreitingu, juhul kui kauplemisportfelli välises portfellis puuduvad antud vastaspoolega seotud positsioonid, ning kohaldada §-s 74 sätestatud kahjumäärasid.

  (5) Olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust, võib investeerimisühing, kes kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodeid, kohaldada reguleerimata väärtpaberitehingutest tulenevatele positsioonidele käesoleva peatüki 2. jao 1. jaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodit või riskikaalu 100 protsenti. Valitud käsitlust tuleb kohaldada kõikidele reguleerimata väärtpaberitehingutest tulenevatele positsioonidele.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 329³.   Ülekanderiski ja reguleerimata väärtpaberiülekannete vastaspoole krediidiriski katmiseks nõutavatest kapitalinõuetest vabastamine

  Kogu makse- või arveldussüsteemi toimimist hõlmava vea puhul ei nõuta kuni vea parandamiseni §-des 329¹ ja 329² sätestatud kapitalinõuete täitmist ning vastaspoole kohustuse täitmata jätmist ei loeta makseviivituseks.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

4. peatükk RISKIDE KONTSENTREERUMINE 
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 330.   Mõisted

  (1) Käesoleva peatüki mõistes loetakse investeerimisühinguks selle mõistele vastavaid ettevõtjaid (sh kolmandas riigis tegevusloa saanud ettevõtjaid) ja avalik-õiguslikke isikuid koos nende filiaalidega.

  (2) Omavahel seotud isikuid käsitletakse vastavalt „Väärtpaberituru seaduse“ § 105 lõigetele 4, 5 ja 12.

  (3) Riskikontsentratsiooni riskipositsioonide arvutamisel võib garantiina arvesse võtta krediidituletisinstrumente, välja arvatud krediidiriski vahetustehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses.

  (4) Riskikontsentratsiooni riskipositsioonide arvutamisel ei või krediidiriski kaitsena arvesse võtta käesoleva määruse §-s 116 toodud investeerimisühingule tagatiseks antud nõudeid.

  (5) Riskikontsentratsiooni riskipositsioonide arvutamisel ei või kinnisvara kapitalirendi tehingutest tulenevaid riskipositsioone käsitleda sarnaselt kinnisvaraga tagatud laenudest tulenevate riskipositsioonidega, välja arvatud käesoleva määruse § 334¹ lõigetes 2 ja 3 sätestatud ulatuses.

  (6) Investeerimisühing võib kontsentreerumise piirmäärade järgimisel kasutada „Väärtpaberituru seaduse“ § 105 lõike 3 punktis 3 kirjeldatud riskipositsioonide käsitlust ka kolmandate riikide tunnustatud investeerimisühingute, kliiringukeskuste ja börside sarnaste positsioonide suhtes.

  (7) Investeerimisühing peab viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud õiguse kasutamisest.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 330¹.   Erisused omavahel seotud isikute määratlemisel

  (1) Kui investeerimisühingu klient kuulub rohkem kui ühte omavahel seotud isikute gruppi, kaasatakse kliendi suhtes võetud riskipositsioon igasse gruppi selle täies ulatuses.

  (2) Omavahel seotud isikute gruppi ei liigitata isikuid, kelles omab otsest kontrolli keskvalitsus, millele vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodile rakendataks null-protsendilist riskikaalu.

  (3) Juriidilisi isikuid, kelles regionaalne või kohalik omavalitsus omab otsest kontrolli ja mille suhtes rakendatakse käesoleva määruse § 27 lõikele 3 või 4 vastavalt null-protsendilist riskikaalu, ei liigitata omavahel seotud isikute gruppi.

  (4) Kui isiku määramisel omavahel seotud isikute gruppi investeerimisühingu ja Finantsinspektsiooni hinnangud ei kattu, tehakse lõplik otsus lähtuvalt Finantsinspektsiooni hinnangust.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 330².   Alusvaraga positsioonide käsitlemine

  (1) „Väärtpaberituru seaduse“ § 105 lõike 5 punktis 4 sätestatud alusvaraga positsioonide riskide tegeliku jaotuse määramisel võib kasutada käesolevas paragrahvis toodud käsitlust.

  (2) Kui investeerimisühingul on olemas usaldusväärsed andmed riskipositsiooni alusvara(de) kohta, on investeerimisühingu riskipositsiooniks alusvarast tulenev riskipositsioon ning isikuks, kelle suhtes on positsioon võetud, on isik, kelle suhtes tekib alusvarast tulenev nõue (look through approach).

  (3) Kui investeerimisühingul puuduvad usaldusväärsed andmed riskipositsiooni alusvara(de) kohta, et rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud meetodit, käsitletakse kõiki selliseid alusvarasid ühe määratlemata kliendi riskipositsioonina.

  (4) Kui investeerimisühingul on olemas usaldusväärsed andmed, et riskipositsiooni alusvaradel ei ole otsest ega kaudset seost mitte ühegi investeerimisühingu kliendi ega omavahel seotud isikutega, kelle suhtes võetud riskipositsiooni suhe investeerimisühingu omavahenditesse on suurem kui kaks protsenti, võib seda riskipositsiooni käsitleda ühe kliendi riskipositsioonina (structure-based approach).

  (5) Kui investeerimisühingul on olemas usaldusväärsed andmed, et alusvaraga riskipositsioon on piisavalt hajutatud, võib seda riskipositsiooni käsitleda ühe kliendi riskipositsioonina. Alusvaraga riskipositsioon on piisavalt hajutatud, kui selle suurim aluspositsioon ei ületa viit protsenti kogu alusvaraga riskipositsioonist.

  (6) Fondifondi osakutest tulenevale riskipositsioonile rakendatakse piisava hajutatuse kriteeriumit alusvaraks oleva fondi alusvara suhtes.

  (7) Investeerimisühing peab kontrollima riskipositsiooni alusvarade andmeid vähemalt üks kord kuus.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 331.   Riskipositsiooni arvutamine

  (1) Riskipositsioon arvutatakse iga kliendi või omavahel seotud isikute kohta eraldi.

  (2) Kui investeerimisühing arvutab kapitalinõudeid kauplemisportfellist tulenevate riskide katmiseks, siis peab ta ühe kliendi kohta eraldi arvutama kauplemisportfellist tulenevaid ning kauplemisportfelli väliseid riskipositsioone.

  (3) Kui investeerimisühing on saanud vabastuse kapitalinõuete arvutamisest kauplemisportfelli riskide katmiseks, siis peab ta ühe kliendi riskipositsioonid arvutama vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jaos sätestatud riskipositsioonide arvutamise reeglitele.

  (4) Kauplemisportfellist tuleneva ühe kliendiga seotud riskipositsiooni arvutamisel võetakse arvesse järgmised positsioonid:
  1) emiteeritud finantsinstrumentide pika ja lühikese positsiooni vahe, kui pika positsiooni absoluutväärtus ületab lühikese positsiooni absoluutväärtuse. Positsioonide suurused arvutatakse vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 6. jao 2. jaotisele;
  2) neto riskipositsioon (net exposure), mis on võetud finantsinstrumentide emissiooni või aktsiaemissiooni tagamise puhul. Neto riskipositsiooni arvutamisel lahutatakse investeerimisühingu tagatud lepingutest tulenevatest positsioonidest sellised tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on formaalsete kokkulepete alusel märkinud või edasi taganud (sub-underwriting). Neto riskipositsioone vähendatakse vastavalt käesoleva määruse §-s 281 sätestatud emissiooni tagamise netopositsioonide vähendusteguritega;
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]
  3) riskipositsioonid, mis tulenevad käesoleva määruse kauplemisportfelli ülekanderiskiga- ja vastaspoole krediidiriskiga seotud kokkulepete ja tehingutega vastavalt 3. peatüki 6. jao 3. jaotisele. Riskipositsioon arvutatakse vastavalt nimetatud jaotises sätestatud riskipositsioonide arvutamise korrale.

  (5) Kauplemisportfellist tulenevad omavahel seotud isikute riskipositsioonid arvutatakse liites kokku grupi üksikklientidega seotud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 arvutatud riskipositsioonid.

  (6) Kauplemisportfelli välise ühe kliendiga seotud riskipositsiooni arvutamisel võetakse arvesse järgmised positsioonid:
  1) vara bilansilises väärtuses. Kui vara allahindlus kajastatakse eraldi bilansikirjel, võetakse need varad arvesse netoväärtuses;
  2) bilansivälised kohustused nimiväärtuses, kusjuures krediidilimiidid võetakse arvesse limiidi kasutamata osa ulatuses;
  3) tuletisväärtpaberid vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jaos sätestatud tuletisväärtpaberite riskipositsiooni arvutamise korrale arvutatud ulatuses.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (7) Kliendi või omavahel seotud isikute kogu riskipositsioon arvutatakse, liites kokku kauplemisportfelli ja kauplemisportfelli välised riskipositsioonid, arvestades käesoleva määruse §-s 332 nimetatud mahaarvamisi ja §-st 333 tulenevat krediidiriski kaitset.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 332.   Mahaarvamised kauplemisportfelli väliste riskipositsioonide arvutamisel

  Riskipositsioonide arvutamisel võib maha arvata järgmised positsioonid:
  1) nõuded ja tingimuslikud nõuded, millele vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodile rakendatakse riskikaalu null protsenti (välja arvatud raha ja raha ekvivalendid ning kullakangid);
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  2) riskipositsioonid, mis on täielikult tagatud nõuetega isikute vastu, kelle suhtes vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodile rakendatakse null-protsendilist riskikaalu;
  3) nõuded ja tingimuslikud nõuded liikmesriikide regionaalsetele ja kohalikele omavalitsustele ning nende poolt täielikult tagatud riskipositsioonid, millele vastavalt käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodile rakendatakse riskikaalu 20 protsenti;
  4) riskipositsioonid, mis on täielikult tagatud laenu andva asutuse ema- või tütarettevõtjast krediidiasutusse paigutatud rahaliste hoiustega;
  5) investeerimisühingu emiteeritud krediidiriski vahetustehingut sisaldava võlakirja alusel saadud sularaha ning vastaspoole laenud investeerimisühingule ja hoiused krediidiasutuses, mis vastavad käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 4. jaotise 1. alljaotises sätestatud bilansilise tasaarvestuse lepingu tingimustele;
  6) riskipositsioonid, mis on täielikult tagatud hoiusesertifikaatidega, mille on emiteerinud krediidiasutus, mis on laenu andva investeerimisühingu ema- või tütarettevõtja, ja mis on hoiustatud nimetatud asutuses;
  7) bilansivälised kohustused, mis kuuluvad käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 6. jaotises sätestatud bilansiväliste kohustuste krediidiriski arvestuse kohaselt madala riskiga bilansiväliste kohustuste hulka tingimusel, et kliendi või omavahel seotud isikutega on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt investeerimisühing täidab oma kohustusi ainult juhul, kui sellega ei ületata „Väärtpaberituru seaduse“ § 105 lõikes 8 nimetatud piirmäära;
  8) käesoleva määruse §-s 36 sätestatud nõuetele vastavad pandikirjad;
  9) 50 protsenti lühiajalistest dokumentaalmaksetest ning kasutamata krediidilimiitidest, mis kuuluvad käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 6. jaotises sätestatud bilansiväliste kohustuste krediidiriski arvestuse kohaselt mõõduka riskiga bilansiväliste kohustuste hulka.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 333.   Krediidiriski maandamise rakendamine riskipositsioonide arvutamisel

  (1) Kolmanda isiku garantiiga tagatud riskipositsiooni osa võib käsitleda riskipositsioonina garantiiandja vastu tingimusel, et riskipositsiooni tagatud osale rakendatakse käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi kohaselt võrdset või madalamat riskikaalu kui tagamata osale. Riskipositsiooni ja selle tagatiseks oleva garantii valuutade erinevuse, tähtaegade mittevastavuse ning osalise garantii puhul kohaldatakse käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 4. jaotises sätestatud korda.

  (2) Käesoleva määruse §-s 135 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamisel võib kolmanda isiku väljastatud tunnustatud tagatisega kaetud riskipositsiooni tagatise turuväärtuse ulatuses käsitleda riskipositsioonina tagatise väljastaja vastu tingimusel, et riskipositsiooni tagatud osale rakendatakse käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 2. jaotise 2. alljaotises sätestatud krediidiriski standardmeetodi kohaselt võrdset või madalamat riskikaalu kui tagamata osale ning krediidiriski kaitse ja kaitstava riskipositsiooni järelejäänud tähtajad on vastavuses käesoleva määruse §-ga 158.

  (3) Käesoleva määruse §-s 137 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodi kasutamisel võib riskipositsioonide arvutamisel võtta arvesse käesoleva määruse §-s 138 sätestatud korras arvutatud täielikult korrigeeritud riskipositsioonide väärtuse. Nimetatud meetodi kasutamisel peab investeerimisühing täitma tagatiste aktsepteerimise tingimusi ja muid nõudeid, mis on sätestatud käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 4. jaotise 1. alljaotises.

  (4) Käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamisel võib riskipositsioonide arvutamisel võtta arvesse finantstagatise mõju nendele positsioonidele. Investeerimisühing peab sisemisi hinnanguid finantstagatise mõjule krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel kasutatava meetodi alusel kasutama järjekindlalt. Nimetatud meetodi kasutamisel peab investeerimisühing täitma käesoleva määruse 3. peatüki 2. jao 4. jaotise 1. alljaotises sätestatud finantstagatiste aktsepteerimise tingimusi.

  (5) Investeerimisühing, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust, peab olema võimeline tõestama Finantsinspektsioonile oma suutlikkust hinnata finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele eraldi muudest maksejõuetusest tingitud kahjumäärade seisukohast olulistest aspektidest.

  (6) Investeerimisühing, kes krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiselei kasuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust, võib riskipositsioonide arvutamisel kasutada finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigust. Investeerimisühing võib kasutada ainult üht nimetatud õigustest.

  (7) Investeerimisühing, kes kasutab riskipositsioonide arvutamisel finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodit või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigust, peab riskide kontsentreerumise hindamiseks regulaarselt läbi viima stressiteste, võttes sealhulgas arvesse tagatise realiseerimisväärtust. Testides hinnatakse turutingimuste võimalike muutuste mõju investeerimisühingu omavahendite adekvaatsusele ja tagatiste realiseerimisväärtusele. Investeerimisühing peab tõendama Finantsinspektsioonile, et läbiviidud stressitestid on selliste riskide hindamiseks piisavad ja asjakohased.

  (8) Kui läbiviidud stressitest viitab tagatise madalamale realiseerimisväärtusele, kui finantstagatiste hindamise üldmeetodi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt oleks lubatud arvesse võtta, tuleb tagatise arvessevõetavat väärtust vastavalt stressitesti tulemustele vähendada.

  (9) Investeerimisühingul peavad olema välja töötatud ja rakendatud poliitikad ja protseduurid, mis võimaldavad piisava täpsusega hinnata riskide kontsentratsiooni kaudse krediidiriski kaitse pakkujate vastu ning riskide kontsentratsiooni, mis tuleneb riskipositsiooni ning krediidiriski kaitset pakkuva instrumendi järelejäänud tähtaegade mittevastavusest.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 334.   Piirmäärade arvutamine

  (1) Riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamiseks jagatakse kliendi või omavahel seotud isikute kogu riskipositsioon investeerimisühingu omavahendite summaga ning korrutatakse sajaga.

  (2) Kogu riskide kontsentreerumise piirmäära arvutamiseks liidetakse kõikide suure riskikontsentratsiooniga klientide või omavahel seotud isikute positsioonid ja saadud summa jagatakse investeerimisühingu omavahendite summaga ning korrutatakse sajaga.

§ 334¹.   Täiendavad nõuded riskide kontsentreerumisel

  (1) Investeerimisühingul peavad olema välja töötatud ja rakendatud poliitikad ja protseduurid, mis võimaldavad ülemääraselt suure riskide kontsentratsiooni tuvastamisel võtta kasutusele riskide kontsentratsiooni vähendamiseks vajalikke meetmeid.

  (2) Investeerimisühing võib vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 protsendi ulatuses selle tagatise väärtusest, kui tagatiseks on eluasemekinnisvarale seatud hüpoteek või 1991. aasta või hilisema samaväärse Soome „Elamuühinguseaduse” alusel tegutsevate elamuühingute osad. Eluasemekinnisvara peab vastama käesoleva määruse § 114 lõigetes 4 ja 5 ning määruse §-s 150 sätestatud nõuetele. Eluasemekinnisvarana käsitletakse elamut, mida selle omanik kasutab või kavatseb kasutada elamiseks või eluruumina üürileandmiseks ja selle väärtust tuleb hinnata vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

  (3) Investeerimisühing võib vähendada riskipositsiooni väärtust kuni 50 protsendi ulatuses selle tagatiseks või tagatise alusvaraks oleva kommertskinnisvara väärtusest, kui riskipositsioon vastab määruse § 34 nimetatud tingimustele, mille järgi võib krediidiriski standardmeetodi kohaselt sellele rakendada 50 protsendilist riskikaalu. Kommertskinnisvara peab olema valmis ehitatud ja tootma omanikule piisaval määral renditulu ning selle väärtust tuleb hinnata vähemalt üks kord aastas.

  (4) Investeerimisühing, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud õigust, peab olema võimeline tõestama Finantsinspektsioonile, et sellise hüpoteegiga koormatud kinnisvara väärtus on hinnatud usaldusväärselt.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

§ 335.   Konsolideerimisgrupi riskide kontsentreerumise arvutamine

  (1) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi riskide kontsentreerumist arvutatakse vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Riskipositsioonid arvutatakse konsolideerimisgrupi konsolideeritud andmete alusel.

  (2) Investeerimisühingu konsolideerimisgrupi riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel kasutatakse investeerimisühingu konsolideerimisgrupi omavahendite summat.

5. peatükk AVALIKUSTATAV TEAVE 
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

1. jagu Üldsätted 

§ 336.   Kohaldamine

  (1) Investeerimisühing, kellel on konsolideerimisgrupp “Väärtpaberituru seaduse” § 95 lõike 2 tähenduses, avalikustab käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos nimetatud teabe konsolideeritud baasil.

  (2) Investeerimisühing, kellel ei ole konsolideerimisgruppi “Väärtpaberituru seaduse” § 95 lõike 2 tähenduses, avalikustab käesoleva peatüki 2. ja 3. jaos nimetatud teabe soolo baasil.

§ 337.   Teabe avalikustamise üldpõhimõtted

  (1) Investeerimisühing avalikustab käesoleva peatüki 3. jao alusel avalikustamisele kuuluvast teabest ainult selle osa, mis on asjakohane arvestades tema riskiprofiili ja riskide mõõtmisel ning omavahendite ja kapitalinõuete arvutamisel kasutatavaid põhimõtteid, arvutusmeetodeid või -mudeleid.

  (2) Käesoleva määruse alusel avalikustamisele kuuluv teave avalikustatakse eesti keeles.

  (3) Käesoleva peatüki 2. ja 3. jao alusel avalikustatavad arvandmed esitatakse eurodes.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Avalikustatavate arvandmete täpsusaste peab olema avalikustamisel ära näidatud.

§ 338.   Erandid teabe avalikustamisel

  (1) Investeerimisühing võib käesoleva peatüki 3. jaos loetletud teabe ja arvandmed avalikustamata jätta juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) investeerimisühing kuulub otseselt või kaudselt teises liikmesriigis või Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse või teise investeerimisühingu konsolideerimisgruppi;
  2) investeerimisühing kasutab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga sama riskijuhtimise strateegiat ja protseduurireegleid, sealhulgas sama sisereitingute süsteemi ning samu sisemisi mõõtmismudeleid ning omavahendite ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtteid;
  3) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud konsolideerimisgrupi emaettevõtjal on vastavalt ”Väärtpaberituru seadusele” ning käesolevale määrusele või asukohariigi seadusandlusele käesoleva peatüki 3. jaos loetletud teabe ja arvandmetega samaväärne teabe ning arvandmete avalikustamise kohustus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe ja arvandmed võib avalikustamata jätta ka juhul, kui investeerimisühing ei kasuta konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga sama riskijuhtimise strateegiat ja protseduurireegleid ning omavahendite ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtteid, tingimusel, et emaettevõtja avalikustab kogu nõutud teabe ja arvandmed, näidates ära käesoleva määruse kohustatud subjektiks oleva investeerimisühingus kasutatava riskijuhtimise strateegia ja protseduurireeglite ning omavahendite ja kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtete erisused.

§ 339.   Teabe avalikustamise sagedus ja kanalid

  (1) Teave avalikustatakse “Väärtpaberituru seaduse” § 110¹ lõigetes 3 ja 4 sätestatud viisil ja tähtaegadel.

  (2) Käesoleva määruse §-de 343 ja 345 alusel avalikustatav teave ja arvandmed avalikustatakse kvartaalselt koos raamatupidamise vahearuandega, ülejäänud teave ja arvandmed avalikustatakse kord aastas koos majandusaasta aruandega.

  (3) Juhul kui investeerimisühing on käesolevas määruses sätestatud teabe avaldanud teistes allikates, sealhulgas majandusaasta aruandes või raamatupidamise vahearuandes, võib selle teabe avaldamise asemel viidata allikale, kus nimetatud teave on avalikustatud.

§ 340.   Teabe avalikustamisel kasutatavad mõisted

  Teave avalikustatakse käesolevas määruses sätestatud mõistetest, põhimõtetest ja meetoditest lähtudes.

§ 341.   Teabe avalikustamise põhimõtted ja protseduurireeglid

  (1) Investeerimisühing kehtestab põhimõtted ja protseduurireeglid käesolevas määruses sätestatud teabe avalikustamise nõuete täitmise tagamiseks ja avalikustatud teabe asjakohasuse ning piisavuse hindamiseks.

  (2) Investeerimisühingu avalikustamise põhimõtted ja protseduurireeglid peavad võimaldama hinnata, kas investeerimisühingu avalikustatav teave annab turuosalistele investeerimisühingu riskiprofiilist igakülgse ja kõikehõlmava ülevaate.

  (3) Kui käesolevas määruses nõutud teave ei ole investeerimisühingu hinnangul turuosalistele ülevaate andmiseks piisav, avalikustab investeerimisühing täiendava teabe.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 342.   Mitteoluline teave ning ärisaladust või konfidentsiaalset informatsiooni sisaldav teave

  (1) Investeerimisühing võib jätta teabe avalikustamata juhul, kui see on mitteoluline. Oluliseks loetakse teave, mille avalikustamata jätmine või mittekohasel kujul avalikustamine võib mõjutada teabe kasutajate majandusotsuseid.

  (2) Investeerimisühing võib jätta avalikustamata ärisaladust sisaldava teabe. Ärisaladuseks loetakse niisugune teave investeerimisühingu äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada investeerimisühingu huve, sealhulgas teave investeerimisühingu toodete ja süsteemide kohta, mille teatavaks saamine investeerimisühingu konkurentidele vähendaks investeerimisühingu väärtust.

  (3) Avalikustamisele ei kuulu teave, mida loetakse klientidega seotud konfidentsiaalseks teabeks. Klientidega seotud konfidentsiaalseks teabeks loetakse sellist teavet, mille korral investeerimisühingul on lepingust tulenev konfidentsiaalsuse kohustus klientide või teiste vastaspoolte ees.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel avalikustab investeerimisühing teabe avalikustamata jätmise fakti ja põhjused ning avalikustab vastavate valdkondade kohta üldisema teabe, mis ei sisalda klientidega seonduvat konfidentsiaalset informatsiooni.

2. jagu Omavahendite kohta avalikustatav teave 

§ 343.   Kapitali adekvaatsuse arvutamise põhimõtete kohta avalikustatav üldteave

  Investeerimisühing avalikustab adekvaatsuse arvutamise põhimõtete kohta järgmise üldteabe:
  1) investeerimisühingu nimetus, kellele kapitali adekvaatsuse normatiivi kohaldatakse;
  2) kapitali adekvaatsuse arvutamisel kasutatava konsolideerimisgrupi määratluse erinevused finantsaruannete koostamisel kasutatavast konsolideerimisgrupi määratlusest;
  3) konsolideerimisgruppi arvatud üksuste loetelu, sealhulgas täielikult konsolideeritud ja proportsionaalselt konsolideeritud üksused;
  4) omavahenditest maha arvatud üksused ning üksused, mida ei ole konsolideeritud ja mida ei ole omavahenditest maha arvatud;
  5) mistahes olemasolevad või prognoositavad praktilised või juriidilised takistused omavahendite viivitamatuks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtete vahel;
  6) kapitali puudujäägi kogusumma ja kapitali puudujäägiga konsolideerimata tütarettevõtja või tütarettevõtjate nimetused juhul, kui nende kapital on madalam seadustes sätestatud mistahes nõuetest, välja arvatud juhul, kui see puudujääk on konsolideerimisgrupi tasemel omavahenditest täiendavalt maha arvatud.

§ 344.   Omavahendite ja kapitalinõuete arvutamise põhimõtete kohta avalikustatav teave

  (1) Investeerimisühing avalikustab omavahendite arvutamise põhimõtete kohta järgmise teabe:
  1) omavahendite peamised koostisosad ja nende omavahendite koosseisu arvamise tingimused “Väärtpaberituru seaduse” §-des 98, 99 ja 100 sätestatud omavahendite tasemete lõikes;
  2) “Väärtpaberituru seaduse” § 96 alusel omavahenditest tehtavad olulised mahaarvamised;
  3) “Väärtpaberituru seaduse” § 102 alusel omavahenditele kohaldatavad piirangud.

  (2) Investeerimisühing avalikustab kapitalinõuete arvutamisel kasutatavad meetodid riskide lõikes, sealhulgas krediidiriski sisemeetodite ja operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamise ning nendele ülemineku aktsepteerimise Finantsinspektsiooni poolt.

§ 345.   Omavahendite, kapitalinõuete ja kapitali adekvaatsuse kohta avalikustatavad arvandmed

  (1) Investeerimisühing avalikustab omavahendite kogusumma ja koosseisu, sealhulgas:
  1) esimese taseme omavahendite kogusumma, selle koosseis komponentide lõikes ning esimese taseme omavahenditest tehtud mahaarvamised;
  2) teise taseme omavahendite kogusumma, selle koosseis komponentide lõikes ning teise taseme omavahenditest tehtud mahaarvamised;
  3) kolmanda taseme omavahendite kogusumma ja ning selle koosseis komponentide lõikes.

  (2) Investeerimisühing avalikustab kapitalinõuete kogusumma ja koosseisu, sealhulgas:
  1) kauplemisportfelli välise krediidiriski kapitalinõude summa kasutatud meetodite ja riskipositsioonide klasside lõikes;
  2) kauplemisportfelli positsiooniriski kapitalinõude summa kasutatud meetodite lõikes;
  3) kauplemisportfelli ülekande- ja vastaspoole krediidiriski kapitalinõude summa kasutatud meetodite lõikes;
  4) valuutariski kapitalinõude summa;
  5) kaubariski kapitalinõude summa;
  6) operatsiooniriski kapitalinõude summa kasutatud meetodite lõikes;
  7) neto-omavahendite minimaalsuuruse püsivate üldkulude katteks.

  (3) Investeerimisühing, kellel on konsolideerimisgrupp “Väärtpaberituru seaduse” § 95 lõike 2 mõistes, avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud näitajad konsolideerimisgrupi, konsolideerimisgruppi kuuluvate all-konsolideerimisgruppide ja oluliste tütarettevõtjate lõikes.

§ 346.   Sisemise kapitali adekvaatsuse tagamise kohta avalikustatav üldteave

  Investeerimisühing avalikustab sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise põhimõtted ja selle tagamise protsessi kirjelduse.

3. jagu Riskide ja riskijuhtimise kohta avalikustatav teave 

§ 347.   Riskijuhtimise põhimõtete kohta avalikustatav üldteave

  (1) Investeerimisühing avalikustab riskijuhtimise eesmärgid ja üldpõhimõtted eraldi iga riskikategooria, sealhulgas krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski ning kauplemisportfelli välise intressiriski kohta.

  (2) Avalikustatav üldteave peab hõlmama vähemalt järgmist:
  1) riskide juhtimise strateegiad ja protsessid;
  2) riskijuhtimise funktsioonide struktuur ja korraldus või muud asjakohased meetmed;
  3) riskide mõõtmise ja aruandluse süsteemide ulatus ja sisu;
  4) riskide vähendamise ja maandamise põhimõtted ning riskide maandamise efektiivsuse hindamise strateegia ja protseduurireeglid.

  (3) Iga lõikes 1 nimetatud riski juhtimise kohta avalikustatakse täiendav teave lähtudes käesolevas peatükis sätestatud nõuetest.

§ 348.   Krediidiriski juhtimise ja mõõtmise kohta avalikustatav teave

  (1) Investeerimisühing avalikustab krediidiriski juhtimise ja mõõtmise kohta järgmise teabe:
  1) krediidiriski juhtimise poliitika kirjeldus;
  2) kriteeriumid, mida raamatupidamisarvestuses kasutatakse nõuete liigitamisel tähtaja ületanud ja ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks;
  3) põhimõtted ja meetodid, millest lähtutakse raamatupidamisarvestuses nõuete spetsiifilise ja üldise allahindluse tegemisel.

  (2) Juhul kui investeerimisühing kasutab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel osaliselt “Krediidiasutuste seaduse” 7. peatüki 2. jao 1. jaotise 3. alljaotises sätestatud krediidiriski sisereitingute meetodeid, avalikustatakse:
  1) erinevate krediidiriski meetoditega, sealhulgas standardmeetod, sisereitingute põhimeetod ja sisereitingute täiustatud meetod, hõlmatud positsioonide kirjeldus;
  2) juhtkonna kava valitud sisereitingute meetodile täieliku ülemineku osas.

§ 349.   Krediidiriski kohta avalikustatavad arvandmed

  (1) Investeerimisühing avalikustab krediidiriski sisaldavate positsioonide kohta nende väärtuse esitatuna järgnevalt:
  1) liikide ja geograafiliste piirkondade lõikes;
  2) liikide ja majandusharude või vastaspoolte lõikes;
  3) liikide ja järelejäänud tähtaegade lõikes.

  (2) Positsioonide liigitamisel, geograafiliste piirkondade, majandusharude või vastaspoolte ning järelejäänud tähtaegade jaotuse määratlemisel võetakse aluseks investeerimisühingus sisemiselt kasutatav jaotus. Positsioonide liikideks võivad olla laenud, bilansivälised positsioonid, tuletisinstrumentidest tulenevad positsioonid ja muud eelnimetatutele sarnased positsioonid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laenude kohta avalikustatavad arvandmete juures tuleb esitada vähemalt:
  1) raamatupidamislik väärtus enne allahindlust;
  2) allahindluse summa;
  3) raamatupidamislik väärtus pärast allahindlust.

§ 350.   Krediidiriski kapitalinõuete arvutamise kohta avalikustatav teave

  (1) Investeerimisühing avalikustab krediidiriski kapitalinõuete arvutamise kohta standardmeetodil järgmise teabe:
  1) reitinguagentuuride, kelle välisreitinguid kapitalinõuete arvutamisel kasutatakse, nimetused ja kasutatud välisreitingud riskipositsiooni klasside lõikes ning välisreitingute kasutamises toimunud muutuste põhjused;
  2) avalikele emissioonidele antud välisreitingute kauplemisportfelli välistele samaliigilistele positsioonidele ülekandmise protsessi kirjeldus;
  3) kasutatud välisreitingute alusel määratud krediidikvaliteedi astmed reitinguagentuuride lõikes juhul, kui need erinevad Finantsinspektsiooni poolt määratud krediidikvaliteedi astmetest.

  (2) Investeerimisühing avalikustab kapitalinõuete arvutamise kohta sisereitingute meetoditel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 loetletud teabe reitingusüsteemide ja reitingute määramise kohta.

  (3) Investeerimisühing avalikustab reitingusüsteemi kohta järgmise teabe:
  1) reitingusüsteemi struktuur ning seosed sise- ja välisreitingute vahel;
  2) sisehinnangute kasutamine väljaspool kapitalinõuete arvutamise süsteemi;
  3) krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodil arvessevõetavate krediidiriski maandamise tehingute ning nende juhtimise põhimõtete kirjeldus;
  4) reitingusüsteemi kontrollimehhanismide, sealhulgas reitingusüsteemi sõltumatuse ja usaldusväärsuse tagamise ning perioodilise ülevaatamise ja ajakohastamise protsesside kirjeldus.

  (4) Investeerimisühing avalikustab reitingute määramise protsessi kohta järgmise teabe:
  1) riskipositsiooni klassidesse arvatavate riskipositsioonide liigid;
  2) makseviivituse tõenäosuse definitsiooni, makseviivituse tõenäosuse hindamise ja valideerimise põhimõtted ning hindamisel kasutatavate alusandmete ja kasutatud hinnangute kirjeldus;
  3) “Krediidiasutuste seaduse” § 86²² lõike 3 alusel käesoleva lõike punktis 2 kirjeldatust erineva makseviivituse tõenäosuse definitsiooni rakendamise tõttu mõjutatud riskipositsiooni klasside loetulu juhul, kui see mõju on oluline;
  4) riskipositsiooni väärtuse arvutamise põhimõtete kirjeldus;
  5) krediidiriski täiustatud sisereitingute meetodi kasutamisel kahjumäära hindamise põhimõtted ning hindamisel kasutatavate alusandmete ja kasutatud hinnangute kirjeldus.

  (5) Investeerimisühing avalikustab reitingute määramise protsessi kirjelduse järgmiste riskipositsiooni klasside lõikes:
  1) krediidiasutused ja investeerimisühingud;
  2) äriühingud, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, eriotstarbelised nõuded ning äriühingute ostetud nõuded;
  3) jaenõuded, sealhulgas kinnisvaraga tagatud jaenõuded, uuenevad nõuded ning muud jaenõuded;
  4) omakapitali instrumendid.

§ 351.   Krediidiriski kapitalinõuete kohta avalikustatavad arvandmed

  (1) Investeerimisühing avalikustab standardmeetodiga hõlmatud riskipositsioonide väärtuse riskipositsioonide ja krediidikvaliteedi astmete lõikes enne ja pärast krediidiriski maandamise rakendamist, kaasa arvatud omavahenditest maha arvatud positsioonid.

  (2) Investeerimisühing avalikustab sisereitingute meetoditega hõlmatud riskipositsioonide väärtused riskipositsioonide klasside lõikes. Krediidiriski sisereitingute põhimeetodiga hõlmatud riskipositsioonid ja krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodiga hõlmatud riskipositsioonide summad näidatakse eraldi.

  (3) Krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamisel avalikustab investeerimisühing järgmised andmed keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute, äriühingute ning omakapitali instrumentide riskipositsioonide klasside kohta:
  1) riskipositsioonide kogusumma;
  2) krediidiriski täiustatud sisereitingute meetodiga hõlmatud riskipositsioonide kaalutud keskmine kahjumäär protsentides;
  3) kaalutud keskmine riskikaal;
  4) eriotstarbeliste nõuete alternatiivmeetodi puhul kasutatavad riskikaalud;
  5) krediidiriski täiustatud sisereitingute meetodiga hõlmatud kasutamata krediidiliinide väärtus ja nendelt arvutatud riskipositsioonide kaalutud keskmine väärtus.

  (4) Krediidiriski sisereitingute meetodi kasutamisel avalikustab investeerimisühing jaenõuete riskipositsioonide klassi, sealhulgas eraldi kinnisvaraga tagatud jaenõuete, uuenevate nõuete ning muude jaenõuete kohta käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud andmed või riskipositsioonide kogumite analüüsi krediidiriski eristamiseks piisava arvu oodatava kahju klasside lõikes.

  (5) Krediidiriski sisereitingute meetodi kasutamisel avalikustab investeerimisühing täiendavalt iga riskipositsiooni klassi, sealhulgas eraldi kinnisvaraga tagatud jaenõuete, uuenevate jaenõuete ning muude jaenõuete kohta järgmised andmed:
  1) perioodi jooksul tehtud allahindlused ja nende muutused võrreldes varasemate perioodide allahindlustega;
  2) perioodi jooksul saadud kahju mõjutanud tegurid, kaasa arvatud keskmisest kõrgemad kahjumäärad või keskmisest kõrgem makseviivitusest tingitud kahju;
  3) investeerimisühingu hinnangute ja pikaaegsete tegelike tulemuste võrdlus, kaasa arvatud kahjuhinnangute, makseviivituse tõenäosuse hinnangute, ümberhindlustegurite hinnangute ja tegelike tulemuste võrdlus.

§ 352.   Krediidiriski maandamise kohta avalikustatav teave

  Investeerimisühing avalikustab krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetava krediidiriski maandamise kohta järgmise teabe:
  1) bilansilise ja bilansivälise tasaarvestuse põhimõtted, protseduurid ning ulatus;
  2) tagatiste juhtimise ja hindamiste põhimõtted;
  3) olulisemate kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetavate tagatiste kirjeldus tagatise liikide lõikes;
  4) krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetavate kaudse krediidiriski kaitse pakkujate kirjeldus rühmade lõikes ning hinnang nende krediidikvaliteedile;
  5) krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetavate krediidiriski maandamise instrumentide turu- ja krediidiriski kontsentreerumise kirjeldus.

§ 353.   Krediidiriski maandamise kohta avalikustatavad arvandmed

  (1) Investeerimisühing avalikustab krediidiriski standardmeetodil ja krediidiriski sisereitingute põhimeetodil kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetud krediidiriski maandamise tehingute kohta riskipositsiooni klasside lõikes:
  1) riskipositsioonide summa, mis on kaetud volatiilsusega korrigeeritud finantstagatiste või muude kapitalinõuete arvutamisel arvesse võetavate tagatistega;
  2) riskipositsioonide summa, mis on kaetud garantiide või krediidituletisinstrumentidega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed näidatakse pärast bilansilise tasaarvestuse või bilansiväliste positsioonide nettimist.

§ 354.   Vastaspoole krediidiriski kohta avalikustatav teave

  Investeerimisühing avalikustab vastaspoole krediidiriski kohta järgmise teabe:
  1) vastaspoole krediidiriski katteks sisemise kapitali arvutamise ja limiitide kehtestamise põhimõtted;
  2) vastaspoole krediidiriski tagatiste käsitlemise ja krediidireservide moodustamise põhimõtted;
  3) korrelatsiooniriski arvesse võtmise põhimõtted vastaspoole krediidiriski hindamisel;
  4) täiendava tagatise andmise kohustuse ulatus investeerimisühingu krediidikvaliteedi languse puhul.

§ 355.   Vastaspoole krediidiriski kohta avalikustatavad arvandmed

  Investeerimisühing avalikustab vastaspoole krediidiriski kohta järgmised arvandmed:
  1) vastaspoole krediidiriski sisaldavate tehingute positiivne õiglane väärtus, tasaarvestuste summa, tasaarvestatud hetkel kehtiv riskipositsioon ja tagatiste väärtus;
  2) tuletisinstrumentidest tulenevate riskipositsioonide netoväärtus;
  3) riskipositsioonide arvutamise meetodid;
  4) krediidituletisinstrumentidest tulenev riskimaandamise summa ja praegune riskipositsioon riskipositsiooni tüüpide, sealhulgas valuutaga, intressimääraga, aktsiatega, kaubaga ja muu alusvaraga seotud tehingute lõikes;
  5) vastaspoole krediidiriski sisaldavate krediidituletisinstrumentide nimiväärtus ning soetatud ja müüdud krediidituletisinstrumentide jaotus tootegruppide lõikes;
  6) korrigeerimisteguri alfa väärtus juhul, kui kasutatakse alfa sisehinnangut.

§ 356.   Väärtpaberistamise kohta avalikustatav teave

  (1) Investeerimisühing avalikustab väärtpaberistamise tehingute kohta järgmise teabe:
  1) väärtpaberistamise tehingute eesmärk ning nendega tehingupartneritele ülekantava krediidiriski ulatus;
  1¹) väärtpaberistatud positsioonide nõudeõiguse järgust ja alusvaradest tulenevate riskide, sealhulgas likviidsusriski laad ja ulatus;
  2) investeerimisühingu roll (algne väljaandja, sponsor või muu) väärtpaberistamise tehingutes ning tehingute ulatus rollide lõikes;
  3) väärtpaberistamise tehingutelt kapitalinõuete arvutamisel kasutatavad meetodid riskipositsioonide liikide lõikes;
  3¹) väärtpaberistatud positsioonide krediidiriski ja tururiski muutuste jälgimise protsesside kirjeldus ja alusvara muutuste mõju väärtpaberistatud positsioonile;
  3²) väärtpaberistatud ja edasiväärtpaberistatud positsioonide riskide maandamise ja kaudse krediidiriski kaitse kasutamise põhimõtted ning riskimaandamise tehingute vastaspoolte määratlus riskipositsioonide liikide lõikes;
  3³) kolmandate isikute riskipositsioonide väärtpaberistamiseks kasutatavate väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtete liigid ja investeerimisühingu positsioonide liigid nimetatud asutustes;
  4) väärtpaberistatud tehingutelt kapitalinõuete arvutamisel kasutatavate reitinguagentuuride nimetused väärtpaberistatud tehingutest tulenevate riskipositsioonide liikide lõikes;
  5) kommertsväärtpaberite programmi kuuluvate väärtpaberistatud positsioonide riskikaalu arvutamiseks kasutatava sisemudeli kirjeldus ja riskipositsioonide liigid, mille korral mudelit rakendatakse.

  (2) Väärtpaberistatud tehingute raamatupidamises kajastamise kohta avalikustatakse järgmine teave:
  1) kas väärtpaberistamise tehingud on kajastatud bilansist eemaldamisena või finantseerimisena;
  2) väärtpaberistamise tehingute kasumite ja kahjumite kajastamise kriteeriumid;
  3) väärtpaberistamise tehingutega üle antud finantsvaraga seotud riskide ja hüvede säilimise hindamise põhimõtted ja põhimõtete muutus võrreldes eelmise perioodiga;
  4) sünteetilise väärtpaberistamise tehingute raamatupidamises kajastamise põhimõtted;
  5) väärtpaberistamise ootel olevate finantsvarade hindamise põhimõtted ning kas nimetatud varasid kajastatakse kauplemisportfellis või kauplemisportfelli välises portfellis;
  6) väärtpaberistatud varadega seoses võimaliku rahalise toetuse pakkumisega seotud kohustuste kajastamise põhimõtted.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 357.   Väärtpaberistatud positsioonidelt kapitalinõuete arvutamise kohta avalikustatavad arvandmed

  (1) Investeerimisühing avalikustab väärtpaberistatud positsioonidelt kapitalinõuete arvutamise kohta riskipositsioonide liikide lõikes eraldi kauplemisportfelli ja kauplemisportfelli välise portfelli kohta järgmised andmed:
  1) väärtpaberistatud positsioonide kogusumma, näidates eraldi traditsiooniliselt ja sünteetiliselt väärtpaberistatud positsioonid, sh esitades eraldi positsioonid, milles investeerimisühing tegutseb sponsorina;
  2) bilansiliste väärtpaberistatud positsioonide ja bilansiväliste väärtpaberistatud positsioonide kogusumma;
  3) väärtpaberistamise ootel olevate varade kogusumma;
  4) väärtpaberistamise positsioonide kogusumma, millele kohaldatakse riskikaalu 1250 protsenti või mis on omavahenditest maha arvatud;
  5) ennetähtaegse amortiseerimise nõuet sisaldavate väärtpaberistatud nõuete kogusumma ja nendelt positsioonidelt arvutatud kapitalinõuete kogusumma, nõuete algsele väljaandjale ja investorile kuuluvate osade lõikes nii kasutatud kui kasutamata krediidilimiitide kohta;
  6) perioodi jooksul väärtpaberistatud positsioonide kogusumma ning väärtpaberistatud positsioonide müügist saadud kasum ja kahjum;
  7) väärtpaberistatud positsioonide kogusumma ja kapitalinõuded, eraldi väärtpaberistatud ja edasiväärtpaberistatud positsioonide, riskikaalude või kapitalinõuete vahemike ja kapitalinõuete arvutamise meetodite lõikes;
  8) edasiväärtpaberistatud positsioonide kogusumma enne ja pärast riskimaandamist garantide krediidivõime kategooriate või garantide nimede lõikes.

  (2) Investeerimisühing avalikustab kauplemisportfelli välise portfelli allahinnatud ja tähtajaks laekumata väärtpaberistatud positsioonide kogusumma ning perioodi jooksul väärtpaberistatud positsioonidelt saadud kahju.

  (3) Investeerimisühing avalikustab kauplemisportfelli väärtpaberistatud positsioonide kogusumma, millele arvutatakse tururiski kapitalinõue, näidates summa eraldi traditsiooniliselt ja sünteetiliselt väärtpaberistatud positsioonide lõikes.

  (4) Investeerimisühing avalikustab selgitused lõigetes 1–3 toodud andmete oluliste muutuste kohta, mis on toimunud võrreldes eelmise aruandeperioodiga.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 358.   Tururiski kohta avalikustatav teave

  (1) Investeerimisühing avalikustab tururiski sisaldavate portfellide väärtused kapitalinõuete arvutamise meetodite lõikes.

  (2) Sisemiste riskimõõtmismudelite kasutamisel avalikustatakse järgmised andmed sisemudelitega kaetud alamportfellide lõikes:
  1) kasutatavate sisemiste riskimõõtmismudelite kirjeldus;
  2) mudelitele kohaldatava stresstestimise kirjeldus;
  3) mudelitele kohaldatava järeltestimise ning mudelite valideerimise kirjeldus;
  4) käesoleva määruse § 310¹ lõigete 1 ja 2 ning § 310⁸ lõigete 2–8 alusel kapitalinõuete arvutamisel kasutatav metoodika ja sisemudelite abil mõõdetavad riskid, kaasa arvatud investeerimisühingu likviidsustähtaegade määramiseks ning nõutava usaldusväärsusega kapitali vajaduse hindamiseks kasutatava metoodika kirjeldus;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  5) mudeli valideerimiseks kasutatud meetodite kirjeldus;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  6) informatsioon Finantsinspektsiooni nõusoleku ulatuse kohta sisemudelite kasutamisel.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 359.   Tururiski kohta avalikustatavad arvandmed

  (1) Investeerimisühing avalikustab tururiski kohta järgmised arvandmed:
  1) intressipositsiooniriski kapitalinõue;
  2) aktsiapositsiooniriski kapitalinõue;
  3) välisvaluutariski kapitalinõue;
  4) kaubariski kapitalinõue.

  (2) Sisemiste riskimõõtmismudelite kasutamisel avalikustatakse lisaks lõikes 1 sätestatule lõigetes 3–5 sätestatud teave.

  (3) Investeerimisühing avalikustab aruandeperioodi kõrgeima, keskmise ja madalaima seisu ning aruandeperioodi lõpu seisu järgmiste näitajate kohta:
  1) positsioonide päevane riskihinnang (daily value-at-risk measure);
  2) positsioonide riskihinnang stressi tingimustes;
  3) paragrahvi 310¹ lõigete 1 ja 2 ja § 310⁸ lõigete 2–8 kohaselt arvutatud kapitalinõuded.

  (4) Investeerimisühing avalikustab § 310¹ lõigete 1 ja 2 ja § 310⁸ lõigete 2–8 kohaselt arvutatud kapitalinõude ja kaalutud keskmise likviidsustähtaja alamportfellide lõikes.

  (5) Investeerimisühing avalikustab riskihinnangute ja tegeliku tulu või kulu võrdluse ning järeltestimisel ilmnenud olulised erinevused hinnangute ja tegelikkuse vahel.
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 360.   Kauplemisportfelli väliste omakapitali instrumentide kohta avalikustatav teave

  Kauplemisportfelli väliste omakapitali instrumentide kohta avalikustatav üldine teave peab hõlmama muu hulgas järgmist:
  1) strateegilistel eesmärkidel soetatud omakapitali instrumentide eristamise põhimõtete kirjeldus;
  2) omakapitali instrumentide raamatupidamisliku kajastamise põhimõtted, kasutatavad hindamismeetodid ja neid mõjutavad olulised asjaolud.

§ 361.   Kauplemisportfelli väliste omakapitali instrumentide kohta avalikustatavad arvandmed

  Investeerimisühing avalikustab kauplemisportfelli väliste omakapitali instrumentide kohta järgmised arvandmed:
  1) bilansiline ja õiglane väärtus, börsil noteeritud omakapitali instrumentide puhul ka turuväärtus juhul, kui see erineb oluliselt õiglasest väärtusest;
  2) börsil kaubeldavate omakapitali instrumentide, piisavalt diversifitseeritud omakapitali instrumentide portfellides hoitavate mittebörsiettevõtete omakapitali instrumentide ja muude omakapitali instrumentide tüübid, sisu ja summad;
  3) aruandeperioodil omakapitali instrumentide müügist ja likvideerimisest saadud kasu ja kahju;
  4) aruandeperioodi omakapitali instrumentide ümberhindluse summad, sealhulgas summad, mis on kaasatud omavahenditesse.

§ 362.   Kauplemisportfelli väliste positsioonide intressiriski kohta avalikustatav teave

  Investeerimisühing avalikustab kauplemisportfelli väliste positsioonide intressiriski mõõtmise sageduse ning selle arvutamisel kasutatavad hinnangud, sealhulgas ennetähtaegselt tagastatavate laenude ulatuse ning nõudmiseni hoiuste kasutamise prognoosimisel kasutatud hinnangud.

§ 363.   Kauplemisportfelli väliste positsioonide intressiriski kohta avalikustatavad arvandmed

  Investeerimisühing avalikustab hinnangud intressimäära muutusest tuleneva tulude kõikumise, netovara väärtuse muutuse või muude asjakohaste näitajate kohta, mida juhtkond kasutab intressiriski mõõtmiseks. Loetletud näitajad avalikustatakse valuutade lõikes.

§ 364.   Operatsiooniriski kohta avalikustatav teave

  (1) Investeerimisühing avalikustab operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel kasutatavad meetodid.

  (2) Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamisel avalikustab investeerimisühing järgneva teabe:
  1) mudeli kasutamise ulatus;
  2) mudeli, sealhulgas mudelis arvesse võetavate sise- ja välistegurite kirjeldus;
  3) operatsiooniriski kapitalinõude arvutamisel arvesse võetava kindlustuse ja muude riskide ülekandmise mehhanismide kirjeldus ja nende mõju arvutamise põhimõtted.

6. peatükk ARUANDLUS 
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 365.   Aruannete koostamine

  Investeerimisühing ning investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja on kohustatud koostama järgmised aruanded:
  1) “Kapitali adekvaatsuse aruanne” vastavalt lisale 1;
  2) “Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne standardmeetodil” vastavalt lisale 2;
  3) “Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne sisereitingute meetoditel” vastavalt lisale 3;
  4) “Omakapitali instrumentide aruanne sisereitingute meetoditel” vastavalt lisale 4;
  5) “Valuutariski aruanne” vastavalt lisale 5;
  6) “Kaubariski aruanne” vastavalt lisale 6;
  7) “Intressipositsiooni riski aruanne” vastavalt lisale 7;
  8) “Aktsiapositsiooni riski aruanne” vastavalt lisale 8;
  9) “Kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud positsioonide aruanne” vastavalt lisale 9;
  10) “Optsioonide aruanne” vastavalt lisale 10;
  11) „Ülekanderiski aruanne” vastavalt lisale 11;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  12) “Operatsiooniriski aruanne” vastavalt lisale 12;
  13) “Riskide kontsentreerumise aruanne” vastavalt lisale 13;
  14) “Allutatud kohustuste aruanne” vastavalt lisale 14.

§ 366.   Aruandeperiood ja tähtajad

  (1) Käesoleva määruse § 365 punktides 1–13 nimetatud soolo baasil aruanded esitatakse “Väärtpaberituru seaduse” § 109 lõikes 1 sätestatud korras.

  (2) Käesoleva määruse § 365 punktides 1–13 nimetatud konsolideeritud baasil aruanded esitatakse “Väärtpaberituru seaduse” § 109 lõikes 2 sätestatud korras.

  (3) Käesoleva määruse § 365 punktis 14 nimetatud soolo ning konsolideeritud baasil aruande aruandeperioodiks on poolaasta. Soolo baasil aruanne esitatakse hiljemalt kahekümnendaks kalendripäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning konsolideeritud baasil aruanne esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu

  (4) Kui aruande esitamise tähtaeg on puhkepäev, esitatakse aruanded puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

§ 367.   Aruannete koostamise alused

  (1) Aruanded koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas rahalises vääringus ning esitatakse täisühikutes, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber Eestis kehtivasse ametlikku vääringusse aruandeperioodi viimase tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.
[RT I, 09.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Aruannetes esitatakse andmed aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruannetes esitatavate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.

§ 368.   Andmete säilitamine

  Aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat.

§ 369.   Aruannete esitamise vorm

  (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML (eXtensibleMarkupLanguage) formaadis vormindatud dokumendina.

  (2) Aruannete koodid on järgmised:
  1) “Kapitali adekvaatsuse aruanne”: soolo baasil 530 ja konsolideeritud baasil 550;
  2) “Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne standardmeetodil”: soolo baasil 531 ja konsolideeritud baasil 551;
  3) “Krediidiriski ja vastaspoole krediidiriski aruanne sisereitingute meetoditel”: soolo baasil 532 ja konsolideeritud baasil 552;
  4) “Omakapitali instrumentide aruanne sisereitingute meetoditel”: soolo baasil 533 ja konsolideeritud baasil 553;
  5) “Valuutariski aruanne”: soolo baasil 534 ja konsolideeritud baasil 554;
  6) “Kaubariski aruanne”: soolo baasil 535 ja konsolideeritud baasil 555;
  7) “Intressipositsiooni riski aruanne”: soolo baasil 536 ja konsolideeritud baasil 556;
  8) “Aktsiapositsiooni riski aruanne”: soolo baasil 537 ja konsolideeritud baasil 557;
  9) “Kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise piirmäära ületanud positsioonide aruanne”: soolo baasil 538 ja konsolideeritud baasil 558 ;
  10) “Optsioonide aruanne”: soolo baasil 539 ja konsolideeritud baasil 559 ;
  11) „Ülekanderiski aruanne”: soolo baasil 540 ja konsolideeritud baasil 560;
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]
  12) “Operatsiooniriski aruanne”: soolo baasil 541 ja konsolideeritud baasil 561;
  13) “Riskide kontsentreerumise aruanne”: soolo baasil 542 ja konsolideeritud baasil 562;
  14) “Allutatud kohustuste aruanne”: soolo baasil 543 ja konsolideeritud baasil 563.

§ 370.   Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

  (1) Aruannetes määratakse valuutakood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega.

  (2) Aruannetes määratakse riigi kood vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse see suurtähtedega.

  (3) Aruannetes määratakse kuupäeva formaat vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 8601.

§ 371.   Andmevahetuse turvamine

  Investeerimisühing peab lähtuma andmevahetuse turvamisel rahandusministri 16. oktoobri 2003. a määruse nr 93 “Investeerimisühingu aruandluse kord” 6. peatükis sätestatud nõuetest.

§ 372.   Esitatud aruannete kontroll

  (1) Finantsinspektsioon kontrollib esitatud aruannete vastavust käesolevas määruses esitatud nõuetele kohe pärast aruande laekumist.

  (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamatult aruande esitajat.

  (3) Aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul puudused viivitamatult kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande. Korrigeeritud aruanne tuleb esitada ka juhul kui aruande esitaja on varasemalt esitatud andmetes tuvastanud vea.

7. peatükk LÕPPSÄTTED 
[RT I, 20.12.2011, 1 - jõust. 31.12.2011]

§ 373.   Omavahendite korrigeerimine realiseerimata kasumite ja kahjumitega

  Käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud omavahendite korrigeerimisi rakendatakse edasiulatuvalt käesoleva määruse kohaldamisest alates. Varasemate perioodide realiseerimata kasumeid ja kahjumeid omavahendite korrigeerimisel arvesse ei võeta.

§ 374.   Määruse jõustumine ja rakendamine

  (1) Kuni 2008. aasta 31. detsembrini võib investeerimisühing vastavalt “Väärtpaberituru seaduse” §-s 265¹ sätestatule rakendada riskiga kaalutud varade arvutamisel rahandusministri 16. märtsi 2004. a määrusega nr 33 “Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord” sätestatud nõudeid.

  (2) Käesoleva määruse § 36 lõige 3 kehtib kuni 2013. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

  (3) Käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud nõudeid teabe avalikustamisele rakendatakse alates 1. jaanuarist 2009.

  (4) „Väärtpaberituru seaduse“ § 105 lõike 5 punktis 4 sätestatud alusvaraga riskipositsioonide suhtes, mis on omandatud enne 2010. aasta 31. detsembrit, võib kuni 2015. aasta 31. detsembrini kohaldada nõudeid, mis kehtisid enne 2010. aasta 31. detsembrit.
[RT I, 17.03.2011, 12 - jõust. 31.03.2011]

¹Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 1–200); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.06.2006, lk 201–255)

Lisa 1 

Lisa 2 

Lisa 3 

Lisa 4 

Lisa 5 

Lisa 6 

Lisa 7 

Lisa 8 

Lisa 9 

Lisa 10 

Lisa 11 

Lisa 12 

Lisa 13 

Lisa 14