Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord
Vastu võetud 10.07.2018 nr 11
Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 832 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Määrus reguleerib sõjarelva, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemist eraõiguslikus juriidilises isikus (edaspidi ettevõtja).
(2) Määrust kohaldatakse ka sõjarelva osadele ning laskemoona ja lahingumoona komponentidele ning osadele.
§ 2. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise korraldamine
(1) Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona võib käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja.
(2) Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemist ettevõtjas korraldab selle juht, kes määrab muu hulgas ka käitlemise eest vastutava isiku.
(3) Ettevõtja kehtestab ettevõttes käitlemisnõuete kontrollimise ja sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud vahejuhtumite, sealhulgas lõikes 4 nimetatud juhtumi, lahendamise korra.
(4) Relva, laskemoona või lahingumoona või nende olulise osa või komponendi kadumisest teavitatakse viivitamatult vastutavat isikut ja ettevõtja juhti ning esimesel võimalusel Politsei- ja Piirivalveametit.
2. peatükk Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona arvestuse pidamine ning selle korraldamine
§ 3. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona arvestuse pidamine
(1) Sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud arvestuse pidamine ning dokumentide registreerimine toimub ettevõtjas kehtiva korra kohaselt.
(2) Sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona üle peetakse arvestust vähemalt sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmise, väljastamise ja hoidmise kohta.
(3) Sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona arvestus peab andma teavet sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemistoimingu, toimingu tegemise aja ja toimingu teinud isiku kohta.
(4) Sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona arvestust tuleb pidada elektroonselt nii, et igal ajal on tagatud andmete säilimine ja ülevaade arvestuse pidamisest.
(5) Andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat pärast:
1) sõjarelva, laskemoona või lahingumoona valmistamist, soetamist, vedamist ja hävitamist;
2) sõjarelva lammutamist või laskekõlbmatuks muutmist.
§ 4. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona arvestuse korraldamine
Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona arvestust korraldatakse järgnevalt:
1) arvestust tuleb pidada sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona kõikide identifitseerimisandmete kohta koos asjakohase teabega, sealhulgas sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona kogused, nimetused, seerianumbrid, paiknemine ning liikumised;
2) koguselist arvestust tükkides peetakse sõjarelva osade üle, mis võetakse arvele ettevõtja relva varuosade laoarvestuses, samuti sõjarelva kasutuskõlbmatute osade kohta;
3) sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona arvestusse tehakse vedude ning ettevõttesiseste liikumiste sissekanded ainult alusdokumentideks olevate saatelehtede põhjal ning iga liikumine peab olema seostatav alusdokumendiga;
4) sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona koguste liikumise sissekanded tehakse samal ajal, kui toimub liikumine;
5) andmed peavad olema kaitstud juhusliku või tahtliku kahjustuse või hävimise eest;
6) laoarvestuse pidamise süsteemi teeb kandeid ainult selleks volitatud isik;
7) peab olema välistatud kõrvalise isiku juurdepääs laoarvestusele ja selles talletatud andmetele;
8) laoarvestuse pidamise süsteemi kannete tegemine, sealhulgas salvestamine, parandamine ja kustutamine peavad olema fikseeritud vähemalt kuupäeva täpsusega ning selliselt, et kande tegija oleks tuvastatav.
§ 5. Soetatud ja valmistatud sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona arvele võtmine ning andmete esitamine teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse
(1) Soetatud või valmistatud sõjarelv, laskemoon või lahingumoon võetakse ettevõtjas arvele vastavalt kehtestatud korrale, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates sõjarelva, laskemoona või lahingumoona soetamisest või valmimisest.
(2) Sõjarelva arvele võtmise dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) relva liik;
2) teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmete kandmise kuupäev;
3) mark ja mudel;
4) seerianumber;
5) kaliiber;
6) valmistamisaasta;
7) soetamisaeg, kui sõjarelv soetatakse;
8) relva komplekti kuuluvad olulised osad;
9) teenistus- ja tsiviilrelvade registrist kustutamise aeg ja põhjus;
10) märkused lammutamisele või hävitamisele määramise, ümbertegemise, kadumise ja teiste oluliste asjaolude kohta.
(3) Laskemoona ja lahingumoona arvele võtmise dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ohtlike kaupade veoks antud soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber (edaspidi ÜRO number);
2) toote täisnimetus;
3) laskemoonal kaliiber;
4) toote allklass (edaspidi ohuklass) ja sobivusrühm;
5) toote üldkogus, sealhulgas lõhkeaine netomass.
(4) Soetatud või valmistatud sõjarelva, laskemoona või lahingumoona andmed esitatakse pärast sõjarelva, laskemoona või lahingumoona soetamist või valmistamist 24 tunni jooksul relvaseaduse § 24 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.
3. peatükk Sõjarelva hoiustamise nõuded
§ 6. Sõjarelva hoiustamise üldnõuded
(1) Sõjarelva hoitakse selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis või hoones (edaspidi relvahoidla) või relvakapis.
(2) Sõjarelva võib hoida ainult tühjaks laetuna.
§ 7. Sõjarelva ja laskemoona hoidmine relvakapis
(1) Relvakapile kohaldatakse relvaseaduse § 46 lõike 10 alusel kehtestatud nõudeid.
(2) Relvakapis võib hoida üheaegselt nii sõjarelvi kui ka tsiviilrelvi. Laskemoona hoitakse relvakapis eraldi lukustatavas osas.
§ 8. Sõjarelva ja laskemoona hoidmine relvahoidlas
(1) Relvahoidlas hoitakse sõjarelvi ning nende juurde kuuluvaid tööriistu ja puhastusvahendeid.
(2) Relvahoidlas on lubatud lisaks sõjarelvale hoida sõjarelva osi, laskemoona ning tsiviilrelvi.
(3) Laskemoona hoitakse eraldi asuvas ruumis või sõjarelvadest ja muudest relvadest eraldatud hoiukohas. Laskemoonakastid on suletud.
(4) Kasutuskõlblikud ja kasutuskõlbmatud relva osad hoiustatakse eraldi suletavas konteineris.
§ 9. Sõjarelva hoidmine väljaspool relvahoidlat
(1) Sõjarelva, mis on püsivalt kinnitatud õhusõiduki, sõjalaeva või sõiduki külge või mis oma mõõtmete tõttu ei mahu relvahoidlasse, võib hoida väljaspool relvahoidlat kinnisel territooriumil pideva mehitatud valve all.
(2) Väljaspool relvahoidlat hoitav sõjarelv peab olema kaitstud tolmu ja ilmastiku mõju eest.
§ 10. Nõuded relvahoidla ja relvakapi võtmete hoiustamisele
(1) Relvahoidla ja relvakapi võtmeid hoiustatakse eraldi turvalises hoiukohas.
(2) Relvahoidla ja relvakapi tagavaravõtmeid hoiustatakse lõikes 1 nimetatud võtmest eraldi.
(3) Võtme asemel võib kasutada vahetatava kombinatsiooniga või elektroonset lukku.
(4) Võtmete väljastamine ja tagastamine peab olema registreeritud ja vastavaid andmeid säilitatakse vähemalt üks aasta alates kande tegemisest.
(5) Relvahoidla või relvakapi võtme kaotamisel või kahtluse korral, et lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele, vahetatakse viivitamata selle relvahoidla või relvakapi lukk või lukukombinatsioon.
4. peatükk Relvahoidla ja relvatehase turvalisuse tagamise ning ehitusnõuded
§ 11. Sõjarelvade valve ja kaitse korraldamise üldnõuded
(1) Relvahoidla, relvakapp ja relvatehas peavad olema ööpäevase valve all.
(2) Relvahoidla ja relvakapi valve ja kaitse korraldamisel peab arvesse võtma selles hoitavate sõjarelvade ja laskemoona ohtlikkust ning maksimaalset hoitavat kogust.
(3) Ettevõtte territooriumil peab olema:
1) relvahoidla ja relvatehase külastamise raamat;
2) relvahoidla, relvakapi ja relvatehase võtmete väljastamise ja tagastamise raamat.
(4) Sõjarelvade vastuvõtmise, saadetisi saatvate isikute ning töötajate relvahoidla ja relvatehase territooriumile lubamise kirjaliku korra kehtestab ettevõtja juht.
§ 12. Külaliste viibimine territooriumil
(1) Külaliste omavoliline liikumine relvahoidla või relvatehase territooriumil on keelatud.
(2) Relvahoidla või relvatehase külastamise raamatusse tehtav sissekanne peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) külastuse kuupäev;
2) relvahoidla või relvatehase territooriumile sisenemise ja sealt väljumise kellaaeg;
3) saatja ees- ja perekonnanimi;
4) külastajate arv, nimed ning nende isikukoodid või sünniajad;
5) külastaja allkiri;
6) sisenemise põhjus;
7) külastatud ruumide nimekiri.
(3) Lõikes 2 sätestatud sissekanne külastamise raamatus kinnitatakse saatva isiku allkirjaga nii sisenemisel kui ka väljumisel.
(4) Külalised peavad andma kinnituse ohutusnõuetega tutvumise kohta.
(5) Sõjarelvade saadetisi saatvate isikute kohta tehakse lõike 2 kohane sissekanne külastamise raamatusse, kui isikud on lubatud relvahoidla või relvatehase territooriumile.
§ 13. Nõuded relvahoidla ja relvatehase turvalisuse ja tuleohutuse tagamisele
(1) Relvahoidla ja relvatehas peab olema varustatud vähemalt:
1) elektroonse valvesignalisatsiooniga, sealhulgas pidevalt töötavate anduritega kõikidel välisseinte akendel, ustel ja muudel avadel ning eraldi liikumisanduriga;
2) elektroonse valvesignalisatsiooni helialarmseadmetega, mis on paigutatud nii relvahoidlasse, -tehasesse kui ka ettevõtte valveruumi;
3) videovalvesüsteemiga, mis peab olema paigaldatud selliselt, et kaamerate vaateväljas oleksid aknad, uksed ja muud avad ning võimalikult suur osa ruumi üldpinnast, samuti territooriumi välispiire;
4) esmaste tulekustutusvahenditega;
5) piksekaitsesüsteemiga;
6) tolmu- ja niiskuskindlate valgustitega;
7) tuletõrjesignalisatsiooniga;
8) varuvalgustusseadmetega.
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud videovalvesüsteemi abil peab olema võimalik tuvastada isikuid ning sõidukite numbrimärke, samuti peab kaameratel olema sisseehitatud infrapunavalgustus, et oleks võimalik identifitseerida pimedas ruumis või territooriumil viibivad isikud ja sõidukid.
(3) Relvahoidla ja relvatehas peab olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis tagab elektrikatkestuse korral relvahoidla ja relvatehase ukse elektroonilise luku, relvahoidla ja relvatehase elektroonse valvesignalisatsiooni, videovalvesüsteemi, valgustite ning tuletõrjesignalisatsiooni töö.
(4) Relvahoidla ja relvatehase territooriumil peab olema lisaks elektroonsele valvele mehitatud valve, kui relvahoidlas või relvatehases käideldakse:
1) üle 100 vintraudse sõjarelva kuni 12,7 mm kaliibriga;
2) vintraudseid sõjarelvi üle 12,7 mm kaliibriga;
3) sileraudseid sõjarelvi;
4) üle 1000 sõjarelva olulise osa;
5) üle 100 000 ühiku vintraudse sõjarelva laskemoona kuni 12,7 mm kaliibriga;
6) üle 500 ühiku vintraudse sõjarelva laskemoona üle 12,7 mm kaliibriga;
7) üle 500 ühiku sileraudse sõjarelva laskemoona.
(5) Relvahoidla ja relvatehase mehitatud valve on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud valvur või valvemeeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega.
(6) Julgeolekuriski hindamise tulemusena võib käitamisloa andja käitamisloaga määrata lõikes 4 sätestatud mehitatud valve suuruse.
§ 14. Ehitusnõuded relvahoidlale
(1) Ruumide konstruktsioonid, avatäited, tehnilised lahendused, viimistlus ja sisustus peavad olema tulekindlad ning tule levikut tõkestavad.
(2) Piirdekonstruktsioonid peavad olema püsikonstruktsioonid, üksteisega ühendatud ja olema valmistatud monoliitselt nii, et detaile, millest sein, lagi või põrand koosneb, ei oleks võimalik väljastpoolt lihtsalt eemaldada.
(3) Relvahoidla peab olema topeltustega.
(4) Relvahoidla välimine tuletõkkeuks peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) uks peab takistama sellest lihtsalt läbitungimist;
2) uksel peab olema kaks siselukku;
3) uste raamid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge;
4) kinnitushinged peavad olema sellised, et on välistatud ukse maha tõstmine väljastpoolt;
5) uks võib avaneda ainult väljapoole.
(5) Relvahoidla sisemine võreuks peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) uksel peab olema siselukk, mida saab võtme abil lukustada väljast- ja seestpoolt;
2) uste raamid peavad olema kindlalt kinnitatud seinte või põranda ja lae külge;
3) kinnitushinged peavad olema sellised, et on välistatud nende kahjustamine väljastpoolt, või ukse maha tõstmine väljastpoolt;
4) uks võib avaneda sissepoole või liuguksena küljele.
§ 15. Ehitusnõuded relvahoidla ja relvatehase territooriumi piirdeaiale
Relvahoidla või relvatehase territoorium peab olema piiratud vähemalt kahe meetri kõrguse tugeva piirdeaiaga ning takistama sellest üleronimist.
5. peatükk Turvalisuse nõuded relva hoolduse, parandamise ja ümbertegemisega tegelevale ettevõtjale
§ 16. Turvalisuse nõuded relva hoolduse, parandamise ja ümbertegemisega tegelevale ettevõtjale
(1) Ettevõtjale, kes tegeleb relvade hoolduse, parandamise või ümbertegemisega või selliste sõidukite, veesõidukite või õhusõidukite, millele on püsivalt paigaldatud relv, hoolduse või parandamisega, kohaldatakse §-des 9 ja 12, § 13 lõigetes 1‒3, § 14 lõigetes 1, 2 ja 4 ning §-s 15 sätestatud nõudeid.
(2) Ettevõtte mehitatud valve on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud valvur või valvemeeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega.
6. peatükk Laskemoona ja lahingumoona hoiustamise nõuded
§ 17. Laskemoona ja lahingumoona klassifitseerimine
(1) ÜRO numbri järgi kuulub laskemoon ja lahingumoon 1. ohuklassi.
(2) Ladustamisel tekkiva võimaliku avarii iseloomule vastavalt jaotatakse laskemoon ja lahingumoon kuude ohuklassi:
1) 1.1 – massplahvatusohtlik laskemoon ja lahingumoon, mille eripäraks on plahvatada kogu massiga, mis tähendab, et hetkeliselt plahvatab kogu veoses või hoidlas olev lõhkematerjal. Peamiseks kahjustavaks faktoriks on plahvatusel tekkiv lööklaine;
2) 1.2 – laskemoon ja lahingumoon, mis ei plahvata kogu massiga, vaid paiskub plahvatusel laiali, kahjustades tekkivate kildude, tükkide ja plahvatamata esemetega ümbritsevat keskkonda ja objekte. Plahvatusel tekkiva lööklaine toime piirdub vahetu lähialaga;
3) 1.3 – laskemoon ja lahingumoon, mis tekitab põlemisel suurel hulgal soojuskiirgust või süttivad üksteise järel väikeste plahvatusefektidega. Massplahvatuse puudumise tõttu on lööklaine toime tühine;
4) 1.4 – laskemoon ja lahingumoon, mis võib süttimisel või initsieerimisel ainult osaliselt plahvatada. Plahvatus toimub üldjuhul ainult pakendi sisemuses ega kandu edasi teistele pakenditele. Pakendi sisu laialipaiskumine, kildude ja tükkide tekkimine ning laialipaiskumine on vähetõenäoline. Välispidine kuumutamine ei põhjusta pakendi sisu hetkelist plahvatust;
5) 1.5 – vähetundlikud massplahvatusohtlikud ained, mille plahvatamine või põlemise üleminek plahvatuseks normaalsetel veo- ja ladustamistingimustel on vähetõenäoline;
6) 1.6 – üliväikese tundlikkusega massplahvatusohutud tooted, mis sisaldavad äärmiselt tuimi lõhkeaineid ja nende plahvatamine või plahvatuse levik on äärmiselt ebatõenäoline.
(3) Sõjaliseks väljaõppeks kasutatavaid vahendeid ei liigitata lõikes 2 sätestatud ohuklassidesse. Sõjaliseks väljaõppeks kasutatavad vahendid peavad olema selgelt eristatavad lõhkeainet ja muid ohtlikke aineid sisaldatavatest toodetest ning olema asjakohaselt tähistatud.
§ 18. Laske- ja lahingumoona sobivusrühmadesse jaotamine
(1) Kooshoidmise ja -veo lubatavuse järgi jaotatakse laskemoon ja lahingumoon järgmistesse sobivusrühmadesse:
1) A – initsieeriv lõhkeaine. Sellesse sobivusrühma kuuluvad paukelavhõbe, pliiasiid ja muu selline;
2) B – initsieerivat lõhkeainet sisaldav laskemoon ja lahingumoon, millel on vähem kui kaks efektiivset kaitseseadist. Sellesse sobivusrühma kuuluvad detonaatorid, sütikud ja muu selline, samuti detonaatorite rakised isegi siis, kui need ei sisalda initsieerivat lõhkeainet;
3) C – paiskelõhkeaine või paiskelõhkeainet sisaldav toode, laskemoon või lahingumoon. Sellesse sobivusrühma kuuluvad suitsuta püssirohi, tahkekütusega raketimootorid, tulirelvade laskemoon ja muu selline;
4) D – brisantlõhkeaine, nagu näiteks trotüül, tööstuslikud lõhkeained, must püssirohi või brisantlõhkeainet sisaldav toode, laskemoon või lahingumoon, milles ei ole initsieerimisvahendit, nagu näiteks detonaatorit, sütikut, ega paiskelaengut, samuti initsieerimisvahendit sisaldav toode, laskemoon ja lahingumoon, millel on vähemalt kaks efektiivset kaitseseadist, nagu näiteks pommid, miinid, süvaveepommid;
5) E – brisantlõhkeainet sisaldav laskemoon, milles puudub initsieerimisvahend, kuid on paiskelaeng. Paiskelaengus ei tohi olla kerg- ega isesüttivat vedelikku või geeli. Sellesse sobivusrühma kuuluvad ilma sütikuta suurtükiväe laskemoon, fugasslaenguga raketid ja muu selline;
6) F – brisantlõhkeainet ja initsieerimisvahendit sisaldav toode, laskemoon või lahingumoon. Võib sisaldada paiskelaengut. Paiskelaengus ei tohi olla kerg- ega isesüttivat vedelikku või geeli. Sellesse sobivusrühma kuuluvad käsigranaadid, püssigranaadid, miinipildujamiinid, tankitõrjegranaadiheitja granaadid ja muu selline;
7) G – pürotehniline aine, pürotehniline lahingumoon; toode või lahingumoon, mis sisaldab nii pürotehnilist ainet kui ka valgustussegu, süütesegu, pisaraid või suitsu tekitavat ainet. Lahingumoon ei tohi sisaldada veega aktiveeritavat ainet, valget fosforit, fosfiide, kerg- ja isesüttivaid vedelikke ega geele. Sellesse sobivusrühma kuuluvad valgustusraketid, signaalraketid, süüte- või valgusttekitav laskemoon, suitsu- või pisaraid tekitavat ainet sisaldav lahingumoon ja muu selline;
8) H – lahingumoon, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka valget fosforit. Sellesse sobivusrühma kuuluvad valge fosfor, valget fosforit ja teisi isesüttivaid aineid sisaldav lahingumoon;
9) J – laskemoon ja lahingumoon, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka kerg- või isesüttivat vedelikku või geeli. Sellesse sobivusrühma kuuluvad vedela või sültja laenguga süüte-lahingumoon, vedelkütuse-rakettmootorid ja muu selline;
10) K – laskemoon ja lahingumoon, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka mürkkemikaali. Sellesse sobivusrühma kuulub toksilise või psühhotroopse ainega täidetud laskemoon, lahingumoon ja muu selline;
11) L – eriti ohtlik laskemoon ja lahingumoon, mille iga komponent tuleb eraldi isoleerida. Sellesse sobivusrühma kuuluvad isesüttiva kütusega vedelkütuserakettmootorid, veega aktiveeritavad seadmed, vigastatud või kahtlane laskemoon ja lahingumoon;
12) N – eriti vähese tundlikkusega lõhkeainet sisaldav toode, laskemoon või lahingumoon. Sellesse sobivusrühma kuuluvad sütikuteta pommid ja lõhkepead ja muu selline;
13) S – lahingumoon, mis on sellise ehituse või pakendiga, et mistahes ohtlikud efektid toimuvad pakendi vigastamisel ainult pakendi sees. Plahvatusefekt või laialipaiskumine võimalikus tulekahjus on niivõrd väikese ulatusega, et see ei takista kustutustöid ega muude ekstreemabinõude rakendamist pakendi vahetus läheduses. Sellesse sobivusrühma kuuluvad käsisignaalseadised ja muud sarnased seadised.
(2) Samas laos või veokil võib erinevate sobivusrühmade laskemoona ja lahingumoona koos hoida ja vedada vastavalt määruse lisale.
§ 19. Laskemoona ja lahingumoona hoidmine lahingumoonalaos
(1) Laskemoona- ja lahingumoonaladu (edaspidi lahingumoonaladu) on lukustatud ja valve all.
(2) Laskemoon ja lahingumoon tuleb paigutada lahingumoonalaos selliselt, et oleks tagatud selle säilimine ja ohutus.
(3) Laskemoon ja lahingumoon tuleb ladustada, arvestades nende kooshoidmise sobivusrühmi ja selliselt, et hoitava laskemoona ja lahingumoona ohuklass oleks tuvastatav. Laskemoona ja lahingumoona kastid on suletud ning need peavad olema tähistatud sedeliga, millele on muu hulgas märgitud laskemoona või lahingumoona hulk.
(4) Laskemoona ja lahingumoonakaste võib laos ladustada virnas või riiulitel. Raskeid kaste, mis virnas hoides allolevaid kaste ning neis olevat laskemoona ja lahingumoona võivad deformeerida, tuleb hoida põrandal või riiulil. Virnas ja riiulil tuleb kastid ladustada selliselt, et kastide märgistus oleks nähtav ja loetav.
(5) Osaliselt täidetud kastid peavad olema varustatud ohuklassi ja täidetuse astet näitava sildiga või olema muul viisil arusaadavalt märgistatud.
7. peatükk Laskemoona- ja lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase turvalisuse tagamise ning ehitusnõuded
§ 20. Lahingumoonalao ning laskemoona- ja lahingumoonatehase valve ja kaitse korraldamise üldnõuded
(1) Lahingumoonaladu ning laskemoona- ja lahingumoonatehas (edaspidi lahingumoonatehas) peavad olema ööpäevase valve all.
(2) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase valve ning kaitse korraldamisel peab arvesse võtma selles hoitava laskemoona või lahingumoona ohtlikkust ja maksimaalset hoitavat kogust.
(3) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil peab olema:
1) lahingumoonalao ja lahingumoonatehase külastamise raamat;
2) lahingumoonalao ja lahingumoonatehase võtmete väljastamise ja tagastamise raamat.
(4) Laskemoona ja lahingumoona vastuvõtmise, saadetisi saatvate isikute ning töötajate lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumile lubamise kirjaliku korra kehtestab ettevõtja juht.
§ 21. Külaliste viibimine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil
(1) Külaliste omavoliline liikumine lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil on keelatud.
(2) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase külastamise raamatusse tehtav sissekanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) külastuse kuupäev;
2) lao või tehase territooriumile sisenemise ja väljumise kellaaeg;
3) saatja ees- ja perekonnanimi;
4) külastajate arv, nimed ning nende isikukoodid või sünniajad;
5) külastaja allkiri;
6) sisenemise põhjus;
7) külastatud ruumide nimekiri.
(3) Sissekanne külaliste raamatus kinnitatakse saatva isiku allkirjaga nii sisenemisel kui ka väljumisel.
(4) Külalised peavad andma kinnituse ohutusnõuetega tutvumise kohta.
(5) Laskemoona või lahingumoona saadetisi saatvate isikute kohta tehakse märge külastamise raamatusse, kui isikud on lubatud lahingumoonalao või lahingumoonatehase territooriumile.
§ 22. Nõuded lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ning tuleohutuse tagamisele
(1) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase turvalisuse ja tuleohutuse nõuded peavad vastama lõhkematerjaliseaduse § 24 lõike 5 alusel lõhkematerjalilaole või lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas peavad olema varustatud vähemalt:
1) elektroonse valvesignalisatsiooniga, sealhulgas pidevalt töötavate anduritega kõikidel välisseinte akendel, ustel ja muudel avadel ning eraldi liikumisanduriga;
2) elektroonse valvesignalisatsiooni helialarmseadmetega, mis on paigutatud nii lahingumoonalattu, -tehasesse kui ka ettevõtte valveruumi;
3) videovalvesüsteemiga, mis peab olema paigaldatud selliselt, et kaamerate vaateväljas oleksid aknad, uksed ja muud avad ning võimalikult suur osa ruumi üldpinnast, samuti territooriumi välispiire;
4) esmaste tulekustutusvahenditega;
5) piksekaitsesüsteemiga;
6) tolmu- ja niiskuskindlate valgustitega;
7) tuletõrjesignalisatsiooniga;
8) varuvalgustusseadmetega.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud videovalvesüsteemi abil peab olema võimalik tuvastada isikuid ning sõidukite numbrimärke, samuti peab kaameratel olema sisseehitatud infrapunavalgustus, et oleks võimalik identifitseerida pimedas ruumis või territooriumil viibivad isikud ja sõidukid.
(4) Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas peavad olema varustatud autonoomse varuelektritoitesüsteemiga, mis tagab elektrikatkestuse korral lahingumoonalao ja lahingumoonatehase ukse elektroonilise luku, elektroonse valvesignalisatsiooni, videovalvesüsteemi, valgustite ning tuletõrjesignalisatsiooni töö.
(5) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase tehnosüsteemid ei tohi ohustada laskemoona ega lahingumoona.
(6) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumil peab lisaks elektroonsele valvele olema mehitatud valve, kui seal käideldakse:
1) üle 100 000 ühiku vintraudse sõjarelva laskemoona kuni 12,7 mm kaliibriga;
2) üle 500 ühiku vintraudse sõjarelva laskemoona üle 12,7 mm kaliibriga;
3) üle 500 ühiku sileraudse sõjarelva laskemoona;
4) üle 50 kg lõhkeaine netomassiga lahingumoona.
(7) Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase mehitatud valve on alaliselt ettevõtte territooriumil paiknev käsitulirelvaga relvastatud valvur või valvemeeskond, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget ja kes on relvastatud käsitulirelvadega.
(8) Julgeolekuriski hindamise tulemusena võib käitamisloa andja käitamisloaga määrata lõikes 6 sätestatud mehitatud valve suuruse.
§ 23. Ehitusnõuded lahingumoonalaole ja lahingumoonatehasele
Lahingumoonaladu ja lahingumoonatehas tuleb rajada lõhkematerjaliseaduse §-s 24 ja selle alusel lõhkematerjalilaole või lõhkematerjalitehasele kehtestatud ehitusnõuete kohaselt.
§ 24. Ehitusnõuded lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territooriumi piirdeaiale
Lahingumoonalao ja lahingumoonatehase territoorium peab olema piiratud vähemalt kahe meetri kõrguse tugeva piirdeaiaga ning takistama sellest üleronimist.
8. peatükk Nõuded sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona katsepaigale
§ 25. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona katsepaiga üldnõuded
(1) Ettevõtja võib rajada käitlemiskohta katsepaiga, kus on lubatud katsetada ettevõtja omanduses või valduses olevaid sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona. Katsepaiga rajamisel tuleb arvesse võtta ka relvaseaduse § 85 lõike 5 alusel kehtestatud nõudeid.
(2) Katsepaigas on lubatud katsetada:
1) kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudseid käsitulirelvi, sealhulgas nende laskemoona;
2) pürotehnilisi tooteid;
3) käsigranaate;
4) inertset laskemoona või lahingumoona;
5) mitteinertset laskemoona või lahingumoona – kuni 10 kg trotüüli ekvivalenti – mida on võimalik katsepaika statsionaarselt paigaldada.
(3) Katsepaik peab asetsema selliselt, et katsete toimumise ajal on tagatud katsepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus, välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade juurdepääs katsetamise piirkonda ning on takistatud juhuslike kuulide, haavlite, rikošettivate kuulide, kildude ja muude lendkehade katsepaigast väljumine.
(4) Katsepaik tähistatakse piiritähistega või ohutuslindiga, mis tagavad katsepaiga eristamise ümbritsevast. Piiritähised või ohutuslindid tuleb paigaldada viisil, mis tagab tähistuse alalise püsimise katsepaiga kasutusaja kestel.
(5) Katsepaika valdav ettevõtja peab kehtestama katsepaiga kasutuseeskirja. Katsepaiga kasutuseeskirjas sätestatakse:
1) katsepaiga skeem ja juurdepääsutee;
2) ohuala paiknemine ja ohualasse jäävad teed ning hooned;
3) katsetatava sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona loetelu;
4) laskerajatise skeem ja elementide tähistamine;
5) liikumispiirangud;
6) kõrvaliste isikute omavolilise sisenemise tõkestamise kord katsetuste läbiviimise ajal;
7) kasutus- ja ohutusnõuded;
8) kasutamise eest vastutava isiku kohustused ja vastutus;
9) õnnetusjuhtumi korral tegutsemise kord;
10) keskkonnakaitse korraldus;
11) päästetöö ja arstiabi korraldamise kord;
12) lõhkemata laskemoona või lahingumoona tähistamise ja demineerimise kord;
13) muud katsepaiga kasutamisele esitatavad nõuded.
(6) Ettevõtja esitab käitamisloa andjale katsepaiga kasutuseeskirja kooskõlastamiseks enne selle kehtestamist.
9. peatükk Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona soetamine ja vedu
§ 26. Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona veo korraldamine
(1) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona vedu (edaspidi vedu) käesoleva määruse tähenduses on vähemalt kolme või enama kuni 20 mm sõjarelva, ühe või enama üle 20 mm sõjarelva, laskemoona või lahingumoona vedamine või pukseerimine sõidukiga Eestis relva, laskemoona ja lahingumoona vahepealse kasutamise eesmärgita.
(2) Vedu korraldatakse ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) nõuete kohaselt, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti.
(3) Veetavad sõjarelvad peavad olema tühjaks laetud ja kastidesse pakitud. Veetav raskerelv või raketisüsteem peab olema rännakuasendis ja tühjaks laetud.
(4) Sõjarelvad, laskemoon ja lahingumoon peavad veo ajal olema pakitud ning veoseruumis peab olema tagatud tuleohutus, arvestades veetavate sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona omadustega.
(5) Vedamisel peab tagama sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona pakendite sulgemise nii, et pakendite avamine enne sihtkohta jõudmist ei ole võimalik.
(6) Veo korraldaja peab tagama saateauto või -autod ja relvastatud saatjad vastavalt §-s 27 sätestatule.
(7) Ettevõtja peab teavitama enne sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona vedu Politsei- ja Piirivalveametit. Teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) veo sihtkoht ja kavandatav marsruut;
2) veetavate sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona nimetus ja kogus;
3) veost saatvate isikute arv ja nende relvastus;
4) muu oluline info veo või veose kohta.
(8) Ettevõtja ei või vedu alustada enne, kui on saanud lõikes 7 sätestatud teavitamise järel Politsei- ja Piirivalveametilt nõusoleku kasutada teates kirjeldatud marsruuti. Kui Politsei- ja Piirivalveamet määrab veoks teise marsruudi, peab ettevõtja kasutama Politsei- ja Piirivalveameti määratud marsruuti.
(9) Sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona vedav sõiduk peab olema varustatud GPS-süsteemiga.
§ 27. Veose julgestamiseks vajaliku saatemeeskonna suurus ja relvastus
(1) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt üks isik, kes on relvastatud käsitulirelvaga ja võib viibida veosega samas autos, kui veetakse:
1) kuni 10 ühikut kuni 12,7 mm kaliibriga vintraudset sõjarelva;
2) kuni 5000 ühikut kuni 12,7 mm kaliibriga laskemoona;
3) laskemoona ja lahingumoona katsepartiisid, kuni 10 ühikut ja veose summaarne lõhkeaine netomass ei ületa 50 kg.
(2) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt kaks isikut, kes on relvastatud käsitulirelvadega ja liiguvad eraldi saateautoga, kui veetakse:
1) kuni 150 ühikut kuni 20 mm kaliibriga sõjarelva;
2) kuni 500 000 ühikut laskemoona, välja arvatud raskerelvade ja raketisüsteemide laskemoon;
3) kuni 5000 kg lahingumoona, sealhulgas raskerelvade laskemoon;
4) ühte üle 20 mm kaliibriga sõjarelva;
5) ühte raketisüsteemi.
(3) Veose julgestamise saatemeeskonda peab kuuluma vähemalt neli isikut, kes on relvastatud käsitulirelvadega ja liiguvad kahe eraldi saateautoga, kui veetakse:
1) üle 150 ühiku kuni 20 mm kaliibriga sõjarelva;
2) üle 500 000 ühiku laskemoona, välja arvatud raskerelvade ja raketisüsteemide laskemoon;
3) üle 5000 kg lahingumoona, sealhulgas raskerelvade laskemoon;
4) kahte või enamat üle 20 mm kaliibriga sõjarelva;
5) kahte või enamat raketisüsteemi.
(4) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona vedamisel peab autojuhile olema sõidu ajal tagatud sidepidamine kõigi saateautodega ning siht- või lähtekohaga.
10. peatükk Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona hävitamine ning sõjarelva lammutamine ja laskekõlbmatuks muutmine
§ 28. Sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona hävitamine
(1) Sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoona hävitamine käesoleva määruse tähenduses on relva, laskemoona või lahingumoona, samuti kasutute valmistamis- või parandamisjääkide ja pooltoodete füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine.
(2) Hävitada on lubatud kõlbmatut või ettevõtjale mittevajalikku sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona. Ettevõtja võib sõjarelva, selle osi, laskemoona või lahingumoona hävitada ainult tegevusloa andja või Kaitseväe järelevalve all.
(3) Sõjarelv ja selle osad ning lõhkematerjali mittesisaldavad laskemoona ja lahingumoona osad hävitatakse gaasilõikuri abil või pressi või lõiketera all purustamisega.
(4) Laskemoon ja lahingumoona lõhkematerjali sisaldavad osad hävitatakse põletamise või lõhkamise teel.
(5) Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt, kuhu märgitakse:
1) hävitamise kuupäev;
2) hävitatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona nimetus ja kogus;
3) hävitamise viis;
4) hävitamise koht;
5) hävitamise põhjus;
6) hävitamise eest vastutanud isiku nimi ja allkiri.
(6) Sõjarelva, selle oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona hävitamise järel tuleb kahe tööpäeva jooksul esitada hävitatud sõjarelva, selle osade, laskemoona ja lahingumoona andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registri volitatud töötlejale andmete registrist kustutamiseks.
§ 29. Sõjarelva lammutamine
(1) Sõjarelva lammutamine käesoleva määruse tähenduses on relva lahtivõtmine osadeks viisil, mis välistab selle kui terviku kasutamise.
(2) Sõjarelva lammutamisel tuleb mittesäilitatavad osad ja ained hävitada § 28 lõigetes 2‒4 sätestatud viisil.
(3) Lammutamisel järelejäänud kasutuskõlblikke sõjarelvaosi võib kasutada teise sõjarelva parandamiseks või ümbertegemiseks. Kasutuskõlblikud osad võetakse arvele sarnaselt uute osadega.
(4) Sõjarelva lammutamise järel tuleb kahe tööpäeva jooksul esitada lammutatud sõjarelva andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registri volitatud töötlejale selle relva andmete registrist kustutamiseks.
§ 30. Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmine
Sõjarelva laskekõlbmatuks muutmine toimub strateegilise kauba seaduse § 831 lõikes 1 kehtestatud nõuete kohaselt.
11. peatükk Rakendussäte
§ 31. Andmete kandmine teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse
Määruse § 5 lõikes 4 sätestatut kohaldatakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
Jüri Luik
Minister
Jonatan Vseviov
Kantsler
Lisa Eri sobivusrühmadesse kuuluva lahingumoona kooshoidmise ja -veo lubatavuse määramine
Facebook
Twitter